SELETUSKIRI

1.           Taust

Direktiivis 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (taastuvenergia direktiiv)[1] on kehtestatud kohustuslik eesmärk suurendada aastaks 2020 taastuvenergia osakaalu ELi energiatarbimises 20 %-ni ja transpordisektoris 10 %-ni. Samal ajal lisati direktiivi 98/70/EÜ (kütusekvaliteedi direktiiv)[2] muudatusega kohustuslik eesmärk vähendada 2020. aastaks maanteetranspordi ja väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kütuste kasvuhoonegaaside heitemahukust 6 %.

Eeldatavasti aitavad biokütused nende eesmärkide täitmisele oluliselt kaasa. Mõlema direktiiviga on ette nähtud säästlikkuskriteeriumid, sealhulgas kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumläved, kuid praeguste õigusnormide kohaselt ei anta aru maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva maa süsinikuvaru muutusega seotud kasvuhoonegaaside heite kohta.

Direktiivides kutsutakse komisjoni üles[3] koostama aruannet maakasutuse kaudse muutuse mõju kohta kasvuhoonegaaside heitele ja vajaduse korral soovitama meetmeid selle minimeerimiseks, võttes arvesse biokütuste tootmisse juba tehtud investeeringuid. Sellele üleskutsele vastamiseks võttis komisjon 22. detsembril 2010 vastu teatise,[4] milles võetakse kokku selles valdkonnas alates 2008. aastast peetud arutelude ja tehtud analüüsi tulemused. Osutatud aruandes tegi komisjon kindlaks terve rea ebaselgeid asjaolusid ja piiranguid, mis esinevad maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva mõju olemasolevate arvmudelite puhul, kuigi tunnistas, et maakasutuse kaudne muutus võib kahandada kasvuhoonegaaside heite vähendamist, mis saavutatakse biokütuste ja vedelate biokütustega, ning soovitas selle küsimuse lahendamisel lähtuda ettevaatusprintsiibist.

2.           Ettepaneku eesmärgid

Teadlased on näidanud, et maakasutuse kaudsest muutusest tulenev heide võib eri lähteainete puhul suuresti erineda ja nullistada osaliselt või täielikult üksikute biokütustega saavutatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise võrreldes nende poolt asendatavate fossiilsete kütuste heitega[5]. Käesoleva ettepaneku eesmärk on alustada üleminekut biokütustele, millega saab saavutada olulist kasvuhoonegaaside heite vähendamist ka siis, kui antakse aru maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heite kohta. Olemasolevaid investeeringuid tuleb kaitsta ja käeoleva ettepaneku eesmärgid on järgmised:

– piirata panust, mille tavalised biokütused (millega kaasneb maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heite oht) annavad taastuvenergia direktiivis püstitatud eesmärkide saavutamisse:

– parandada biokütuse tootmisprotsesside mõju kasvuhoonegaaside heitele (vähendada kaasnevaid heiteid) kasvuhoonegaaside heite vähendamise läviväärtuse tõstmisega uute käitiste puhul, kaitstes käitiseid,[6] mis 1. juulil 2014 juba töötavad;

– parandada täiustatud biokütuste (mille puhul maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heide on väiksem) omaksvõttu turul, nii et taastuvenergia direktiivi eesmärkide saavutamiseks kasutataks suuremas ulatuses tavaliste asemel täiustatud biokütuseid;

– täiustada kasvuhoonegaaside heitest aruandmist nii, et liikmesriike ja kütusetarnijaid kohustatakse biokütuse puhul teatama maakasutuse kaudsest muutusest tingitud hinnangulist heidet.

Ettepaneku eesmärk on ka kaitsta juba tehtud investeeringuid kuni aastani 2020. Ettepanekus ei võeta seisukohta biokütuste rahalise toetamise tegelike vajaduste kohta enne aastat 2020. Komisjon arvab siiski, et pärast 2020. aastat ei tuleks subsideerida biokütuseid, mis ei anna olulist kasvuhoonegaaside heite vähendamist (kui võetakse arvesse ka maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heidet) ja on toodetud toidu ja loomasöödana kasutatavatest põllukultuuridest.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Kavandatud meetmete kokkuvõte

Käesoleva ettepaneku peamised taastuvenergia direktiiviga seotud üksikasjad on järgmised:

– toidukultuuridest, näiteks teraviljast ja muudest rohkesti tärklist sisaldavatest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest valmistatud biokütuste ja vedelate biokütuste panust taastuvenergia direktiivi kohaste eesmärkide saavutamisse piiratakse tarbimise praeguse tasemega, seadmata piiranguid nende kogutarbimisele;

– artikli 3 lõike 4 kohane täiustatud stiimulite kava, et edendada säästlike ja täiustatud biokütuste valmistamist lähteainetest, mis ei tekita täiendavat nõudlust maa järele;

– kehtestatakse nõue anda aru maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva süsinikuvaru muutusega seotud hinnangulise heite kohta, võttes aluseks parimad teaduslikud andmed, et arvutada biokütuste ja vedelate biokütuste kogu olelusringi jooksul saavutatav kasvuhoonegaaside heite vähendamine, mille kohta liikmesriigid esitavad aruandeid artikli 22 kohaselt;

– läbivaatamisprotsess, millega tagatakse kõnealuste meetodite ajakohastamine ja kohandamine teaduse arenguga;

– alates 1. juulist 2014 suurendatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumläve uutes käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul, et parandada ELis kasutatavate biokütuste ja vedelate biokütuste üldist kasvuhoonegaaside bilanssi ning takistada edasist investeerimist kasvuhoonegaaside heite vähest vähendamist võimaldavatesse käitistesse;

– Euroopa biokütusetootjate jaoks lihtsustatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise arvutamist, millega luuakse võrdsed tingimused ELi tootjate ja kolmandates riikides asuvate tootjate jaoks;

– jäetakse välja maakasutuse kaudset muutust käsitlevad ajutised sätted, mis olid direktiivides, kuid ei ole enam vajalikud, arvestades tervikliku lähenemisviisi kasutuselevõttu;

– taastuvenergia direktiivi kohandatakse tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisest, nimelt antakse komisjonile volitus võtta vastu õigusakte vastavalt osutatud lepingu artiklitele 290 ja 291.

Käesoleva ettepaneku peamised kütusekvaliteedi direktiiviga seotud üksikasjad on järgmised:

– kehtestatakse nõue anda aru maakasutuse kaudsest muutusest tulenevast süsinikuvaru muutusega seotud hinnangulisest heitest, võttes aluseks parimad teaduslikud andmed, et arvutada biokütuste kogu olelusringi jooksul saavutatavat kasvuhoonegaaside heite vähendamist, nagu on kirjeldatud artiklis 7a;

– läbivaatamisprotsess, millega tagatakse kõnealuste meetodite ajakohastamine ja kohandamine teaduse arengu arvestamiseks;

– alates 1. juulist 2014 suurendatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumläve uutes käitistes toodetud biokütuste puhul, et parandada ELis kasutatavate biokütuste üldist kasvuhoonegaaside bilanssi ning takistada edasist investeerimist käitistesse, mille kasvuhoonegaaside heite vähendamine ei ole rahuldav;

– Euroopa biokütusetootjate jaoks lihtsustatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise arvutamist, millega luuakse võrdsed tingimused ELi tootjate ja kolmandates riikides asuvate tootjate jaoks;

– jäetakse välja maakasutuse kaudset muutust käsitlevad ajutised sätted, mis olid direktiivides, kuid ei ole enam vajalikud, arvestades tervikliku lähenemisviisi kasutuselevõttu;

– kütusekvaliteedi direktiivi kohandatakse tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisest, nimelt antakse komisjonile volitus võtta vastu õigusakte vastavalt osutatud lepingu artiklitele 290 ja 291.

Ettepanek sisaldab ka mõlema direktiivi väiksemaid parandusi ning muude kui biokütustega seotud küsimuste selgitusi.

Käesolevas ettepanekus esitatavate meetmetega piiratakse panust, mille saab taastuvenergia direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisse anda tavaliste biokütustega. Komisjon kaalub oma tulevastes aruannetes, mis on ette nähtud taastuvenergia direktiivi artikliga 23, kõiki mõjusid, mida käesolev ettepanek võib avaldada osutatud eesmärkide saavutatavusele.

3.2.        Õiguslik alus

Direktiivide peamine eesmärk on kaitsta keskkonda ja siseturu toimimist. Ettepanek põhineb seepärast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikel 1 ning artiklil 114.

3.3.        Subsidiaarsuse põhimõte

Osutatud direktiivides, vastavalt artikli 19 lõikes 6 ja artikli 7d lõikes 6, kutsutakse komisjoni üles käsitlema maakasutuse kaudset muutust. Kütusekvaliteedi direktiivi ja taastuvenergia direktiivi üldine eesmärk on aidata kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele kogu majanduse ulatuses. Selle saavutamise ühe meetodina luuakse kogu ELi hõlmav säästlike biokütuste turg. Liikmesriigid üksikult ei ole selliseid küsimusi võimelised lahendama, kuna maakasutuse kaudse muutusega seotud mõjudel on rahvusvahelised aspektid, mida üks liikmesriik ei saa rahuldavalt käsitleda.

3.4.        Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

· Ettepanek ei lähe kaugemale, kui on vaja ELis tarbitavate biokütuste olelusringipõhise kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, võttes arvesse nende kaudset mõju maakasutuse kaudsele muutusele.

· Käesolev ettepanek kujutab endast direktiivi, milles keskkonna kaitsmiseks sätestatakse kütuste miinimumspetsifikatsioonid. Kütusespetsifikatsioonide muid tehnilisi aspekte direktiivis ei käsitleta, vaid jäetakse Euroopa standardite reguleerimisalasse kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega.

· Ettepanekuga ei suurendata ELi, liikmesriikide ja piirkondlike või kohalike omavalitsuste rahalist ega halduskoormust. Nimetatud asutustega seotud nõudmised jäävad samaks, mis on praegu kehtivas direktiivis.

· Ettepanekute väljatöötamisega seoses on mõjuanalüüsis analüüsitud kõiki suuremaid eeldatavaid mõjusid.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5.           MUUD MÄRKUSED

Komisjoni ettepanekule on lisatud mõjuhinnang.

2012/0288 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 192 lõiget 1, koostoimes sama lepingu artikliga 114 seoses käesoleva direktiivi artikli 1 lõigetega 2 kuni 9 ja artikli 2 lõigetega 5 kuni 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[7],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[8],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/777/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta)[9] artikli 3 lõikega 4 nõutakse liikmesriigilt, et ta tagaks kõikides transpordiliikides taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu vähemalt 10 % energia lõpptarbimisest 2020. aastal. Biokütuste juurdesegamine kütustesse on liikmesriikidele selle eesmärgi saavutamiseks üks kättesaadavatest meetoditest ja eelduste kohaselt neist peamine.

(2)       Võttes arvesse ELi eesmärki vähendada veelgi kasvuhoonegaaside heidet ja maanteetranspordi kütuste olulist panust heitesse, nõutakse direktiivi 98/70/EÜ (bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta)[10] artikli 7a lõikega 2, et kütusetarnijad vähendaksid 31. detsembriks 2020 olelusringi jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heidet (kasvuhoonegaaside heitemahukust) vähemalt 6 % kütuste puhul, mida kasutatakse ELis maanteesõidukites, väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, põllumajandus- ja metsatraktorites ning väikelaevades mujal kui merel. Biokütuste juurdesegamine on üks fossiilkütuste tarnijatele kättesaadavaid meetodeid tarnitavate fossiilkütuste kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamiseks.

(3)       Direktiivi 2009/28/EÜ artikliga 17 on kehtestatud säästlikkuse kriteeriumid, millele biokütused ja vedelad biokütused peavad vastama, et neid võetakse arvesse direktiivi eesmärkide saavutamisel ja et neid saaks hõlmata riiklike toetuskavadega. Kriteeriumidega on kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumtaseme nõuded, mida biokütused ja vedelad biokütused peavad võrreldes fossiilkütustega rahuldama. Samasugused säästlikkuse kriteeriumid on kehtestatud biokütuste jaoks direktiivi 98/70/EÜ artikliga 7b.

(4)       Kui varem toiduainete, loomasööda ja tekstiilikiudude tootmiseks kasutatud karja- või põllumaa võetakse biokütuste tootmise alla, tuleb muu kui kütustega seotud nõudlus siiski rahuldada kas senise tootmise intensiivistamisega või mittepõllumajandusmaa tootmisse võtmisega mujal. Viimane juhtum kujutab endast maakasutuse kaudset muutust ja kui seejuures muudetakse suure süsinikuvaruga maa põllumaaks, võib sellega kaasneda suur kasvuhoonegaaside heide. Direktiivid 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ peaksid seepärast sisaldama sätted, milles käsitletakse maakasutuse kaudset muutust, arvestades, et praegusi biokütuseid toodetakse peamiselt juba olemasoleval põllumajandusmaal kasvatatavatest põllukultuuridest.

(5)       Kui toetuda liikmesriikide esitatud biokütusevajaduse prognoosidele ja maakasutuse kaudsest muutusest tingitud hinnangulist heidet biokütuste mitmesuguste lähteainete puhul, näib olevat tõenäoline, et maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kasvuhoonegaaside heide on oluline ja võib osaliselt või täielikult tühistada kasvuhoonegaaside heite vähendamise üksikute biokütuse puhul. Põhjuseks on see, et 2020. aastal saadakse peaaegu kogu biokütusetoodang põllukultuuridest, mida kasvatatakse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlblikul maal. Sellise heite vähendamiseks on kohane teha vahet selliste põllukultuurirühmade vahel nagu õlikultuurid, teravili, suhkrukultuurid ja tärklist sisaldavad kultuurid.

(6)       Vedelaid taastuvkütuseid vajatakse tõenäoliselt transpordisektoris, et vähendada selle sektori kasvuhoonegaaside heidet. Täiustatud biokütused (nt jäätmetest ja vetikatest saadud biokütused) võimaldavad kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada, nendega kaasnev maakasutuse kaudse muutuse oht on väike ning nad ei konkureeri otse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlbliku maa pärast. Seepärast on kohane edendada selliste täiustatud biokütuste laialdasemat tootmist, kuna need ei ole praegu suurtes kogustes turul kättesaadavad; osaliselt on põhjuseks see, et kõnealused kütused konkureerivad avaliku sektori toetuste saamisel toidukultuuripõhise biokütuse tootmise tehnoloogiaga. Tuleks ette näha täiendavaid stiimuleid ja tavaliste biokütustega võrreldes suurendada täiustatud biokütuste kaalu direktiivis 2009/28/EÜ seatud eesmärgi 10 % saavutamisel. Seda arvestades tuleks 2020. aasta järgses taastuvenergiapoliitika raamistikus toetada ainult täiustatud biokütuseid, mille hinnanguline maakasutuse kaudsest muutusest tingitud mõju on väike ja mis võimaldavad üldist kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada.

(7)       Biotootmissektorite pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks ja kooskõlas 2012. aasta teatisega „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus”[11] ning ressursitõhusa Euroopa tegevuskavaga,[12] millega edendatakse integreeritud ja mitmekesiseid biorafineerimisseadmeid kogu Euroopas, tuleks direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestada täiustatud stiimulid, millega antaks eelised sellise biomassi kasutamiseks toorainena, millel ei ole suurt majanduslikku väärtust muul alal kui biokütusena.

(8)       Uutes käitistes toodetavate biokütuste ja vedelate biokütuste puhul tuleks alates 1. juulist 2014 tõsta kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumläve, et parandada nende üldist kasvuhoonegaaside bilanssi ning piirata edasist investeerimist kasvuhoonegaaside heite väikest vähendamist võimaldavatesse käitistesse. Selle tõstmisega nähakse ette biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisvõimsustesse tehtud investeeringute kaitse vastavalt artikli 19 lõike 6 teisele lõigule.

(9)       Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks on kohane kuni aastani 2020 piirata toidukultuuridest saadavate biokütuste ja vedelate biokütuste kogust, mida võib arvestada direktiivis 2009/28/EÜ püstitatud eesmärkide saavutamisel ning mis on esitatud direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisa A osas ja direktiivi 98/70/EÜ V lisa A osas. Piiramata selliste biokütuste üldist kasutamist, tuleks direktiivi 2009/28/EÜ eesmärkide saavutamisel arvestatavate teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest valmistatud biokütuste ja vedelate biokütuste osa piirata kõnealuste biokütuste ja vedelate biokütuste osaga 2011. aasta tarbimises.

(10)     Artikli 3 lõike 4 punktis d sätestatud 5 % piir ei mõjuta seda, kuidas liikmesriigid saavutavad üldise 10 % eesmärgi raames tavaliste biokütuste jaoks ettenähtud osa. Seega jääb enne 2013. aasta lõppu töötanud käitiste toodetud biokütuste jaoks turulepääs täielikult avatuks. Seepärast ei mõjuta käesolev muutmisdirektiiv selliste käitiste käitajate õigustatud ootusi.

(11)     Hinnanguline maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heide tuleks lisada biokütuste kasvuhoonegaaside heite aruandlusse vastavalt direktiividele 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ. Heitetegur 0 tuleks omistada biokütustele, mis on valmistatud lähteainest, mille tootmine ei suurenda nõudlust maa järele, näiteks jäätmetest valmistatud biokütus.

(12)     Komisjon peaks läbi vaatama maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitetegurite hindamise meetodi direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisas ja direktiivi 98/70/EÜ V lisas, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga. Selleks peaks komisjon, kui see on uusimate teaduslike andmete kohaselt põhjendatud, kaaluma võimalust vaadata läbi põllukultuurirühmapõhised maakasutuse kaudse muutuse tegurid, samuti lisama üksikasjalikuma kirjeldamise tasandite tegurid ning lisama täiendavaid väärtusi biokütuste uute lähteainete turule jõudmisel.

(13)     Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõike 8 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7d lõike 8 sätetega soovitatakse biokütuste tootmist tugevasti degradeerunud ja saastatud pinnasel kui ajutist meedet maakasutuse kaudse muutuse mõju leevendamiseks. Osutatud sätted ei ole oma praegusel kujul enam kohased ja need tuleb lisada käesolevas direktiivis esitatud lähenemisviisile, et tagada maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heite vähendamiseks võetavate kõigi meetmete omavaheline kooskõla.

(14)     Vaikeväärtuste kasutamise eeskirjad tuleks viia kooskõlla, et tagada tootjate võrdne kohtlemine, olenemata tootmiskohast. Samas kui kolmandatel riikidel on lubatud kasutada vaikeväärtusi, nõutakse ELi tootjatelt tegelike väärtuste kasutamist, kui need on vaikeväärtustest suuremad või kui asjaomane liikmesriik ei ole aruannet esitanud, mis suurendab nende halduskoormust. Seepärast tuleks praegusi eeskirju lihtsustada, nii et vaikeväärtuste kasutamine ei oleks piiratud ELi aladega, millele on osutatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõikes 2 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7d lõikes 2.

(15)     Käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt tagada maanteesõidukite ja väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kütuse ühtne turg ning järgida nimetatud kütuse kasutamisel keskkonnakaitse miinimumnõudeid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning kuna neid on parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)     Seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisega tuleb direktiivide 2009/28/EÜ ja 98/70/EÜ kohaselt komisjonile antud volitused viia kooskõlla artikliga 290.

(17)     Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

(18)     Selleks et kohandada direktiivi 98/70/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane volitus võtta vastu õigusakte, millega nähakse ette kasvuhoonegaaside heite seire ja vähendamise meetodid, biokütuste säästlikkuskriteeriumidele vastavuse hindamiseks vajalikud metodoloogilised põhimõtted ja väärtused, kriteeriumid ja geograafiline ulatus väga suure mitmekesisusega rohumaade kindlakstegemiseks, olelusringipõhise kasvuhoonegaaside heite arvutamise ja heitest aruandmise meetodid, maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heite arvutamise meetodid, kütustes kasutatavate metallilisandite lubatav tase, kütuste spetsifikatsioonidega seotud lubatavad analüüsimeetodid ning bioetanooli sisaldava bensiini aururõhu puhul lubatud erand.

(19)     Selleks et kohandada direktiivi 2009/28/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane volitus võtta vastu õigusakte, millega nähakse ette artikli 3 lõike 4 kohase eesmärgi saavutamiseks mitmekordselt arvestatavate biokütuste lähteainete loetelu, transpordikütuste energiasisaldus, kriteeriumid ja geograafiline ulatus väga suure mitmekesisusega rohumaade kindlakstegemiseks, maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heite arvutamise meetod ning biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuskriteeriumidele vastavuse hindamiseks vajalikud meetodid ja väärtused.

(20)     Komisjon peaks parimatele ja uusimatele teaduslikele andmetele toetudes uurima, kui tõhusad on käesolevas direktiivis esitatud meetmed maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heite piiramisel, ning kaaluma mõju vähendamiseks võimalusi, mis võivad hõlmata maakasutuse kaudsest muutusest tingitud hinnangulise heite tegurite lisamist säästlikkuskavasse alates 1. jaanuarist 2021.

(21)     On eriti oluline, et komisjon viiks käesoleva direktiivi kohaldamist ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(22)     Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,

(23)     Direktiive 98/70/EÜ ja 2009/28/EMÜ tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1 Direktiivi 98/70/EÜ muutmine

Direktiivi 98/70/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.           Artiklit 7a muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse järgmine lõige 6:

„6. Kütusetarnijad esitavad iga aasta 31. märtsiks liikmesriigi määratud asutusele aruande biokütuse tootmisviiside ja mahtude kohta ning selle kohta, milline on kogu olelusringi arvestav kasvuhoonegaaside heide energiaühiku kohta, kaasa arvatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide, nagu on esitatud V lisas. Liikmesriigid teatavad need andmed komisjonile.”

b) lõike 5 esimese lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„5. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad eelkõige järgmist:”

2.           Artiklit 7b muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetav biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on vähemalt 60 % pärast 1. juulit 2014 tööd alustavates käitistes toodetavate biokütuste puhul. Käitis on alustanud tööd, kui selles on reaalselt toimunud biokütuse tootmine.

Käitiste puhul, mis alustavad tööd 1. juulil 2014 või on tööd alustanud varem, on lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetav biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 35 % kuni 31. detsembrini 2017 ja vähemalt 50 % alates 1. jaanuarist 2018.

Biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 7d lõikele 1.”

b) lõikes 3 asendatakse teine lõik järgmisega:

„Komisjon on volitatud vastavalt artiklile 10a vastu võtma delegeeritud õigusakte, milles ta kehtestab kriteeriumid ja geograafilise ulatuse, et määrata kindlaks, milline rohumaa kuulub esimese lõigu punkti c alla.”

3.           Artiklit 7d muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 3–6 asendatakse järgmistega:

„3. Artikli 7d lõikes 2 viidatud aruannetes liikmesriikide puhul ja samaväärsetes aruannetes väljaspool ELi asuvate territooriumide puhul võidakse komisjonile esitada tüüpiline põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tulenev kasvuhoonegaaside heide.”

„4. Komisjon võib otsustada, kasutades artikli 11 lõike 3 kohast nõuandemenetlusega vastuvõetavat rakendusakti, et lõikes 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada biokütuste lähteainete kasvatamisega kõnealustes piirkondades seotud kasvuhoonegaaside heite kindlaksmääramiseks artikli 7b lõike 2 kohaldamisel.”

„5. Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2012 ning pärast seda iga kahe aasta järel aruande IV lisa B ja E osa hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta, pöörates erilist tähelepanu transpordist ja töötlemisest tulenevatele heitkogustele.

Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte IV lisa B ja E osa hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste parandamiseks.”

„6. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada V lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas selleks, et vaadata läbi põllukultuurirühma jaoks esitatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenev väärtus; lisada uusi väärtusi üksikasjalikuma kirjeldamise tasanditel; lisada vajaduse korral täiendavaid väärtusi biokütuste uute toorainete turule jõudmisel; vaadata läbi biokütuste kategooriad, mille puhul maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva heite väärtus on null; ning töötada välja tegurid toiduks mittekasutatavate tselluloosmaterjalide ja lignotselluloosi kui toorainete jaoks.”

b) lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„7. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada IV lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas selleks, et lisada väärtusi samadest või muudest toormaterjalidest biokütuste tootmise uute viiside jaoks ning muuta C osas esitatud meetodeid.”

c) lõige 8 jäetakse välja.

4.           Artiklit 8 muudetakse järgmiselt.

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid jälgivad bensiini ja diislikütuse puhul vastavust artiklite 3 ja 4 nõuetele, kasutades Euroopa standardite EN 228 ja EN 590 kehtivates versioonides osutatud analüüsimeetodeid.”

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Iga aasta 30. juuniks esitavad liikmesriigid aruande riigi kütusekvaliteedi andmete kohta eelmisel kalendriaastal. Komisjon kehtestab riigi kütusekvaliteedi kokkuvõtliku aruande esitamise ühtse vormi rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega. Esimene aruanne esitatakse 30. juuniks 2002. Alates 1. jaanuarist 2004 peab kõnealuse aruande vorm vastama asjakohases Euroopa standardis kirjeldatule. Lisaks esitab liikmesriik aruande oma territooriumil turustatud bensiini ja diislikütuse üldkoguse ning maksimaalse väävlisisaldusega 10 mg/kg pliivaba bensiini ja diislikütuse turustatud kogused. Lisaks esitab liikmesriik igal aastal aruande oma territooriumil turustatud maksimaalse väävlisisaldusega 10 mg/kg bensiini ja diislikütuse kättesaadavuse kohta asjakohaselt tasakaalustatud geograafilisel alusel.”.

5.           Artikli 8a lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

„3. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata läbi lõikes 2 täpsustatud MMT-sisalduse piirang kütuses. Läbivaatamine toimub lõikes 1 osutatud katsemeetodiga läbiviidud hindamise tulemuste põhjal. Kui riskianalüüs seda õigustab, võib sisaldust vähendada nullini. Sisaldust ei saa suurendada, välja arvatud juhul, kui riskianalüüs seda õigustab.”

6.           Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte I, II ja III lisas osutatud lubatud analüüsimeetodite kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.”

7.           Lisatakse artikkel 10a:

„Artikkel 10a Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 7a lõikes 5, artikli 7b lõike 3 teises lõigus, artikli 7d lõigetes 5, 6 ja 7, artikli 8a lõikes 3 ning artikli 10 lõikes 1 osutatud volitus antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7a lõikes 5, artikli 7b lõike 3 teises lõigus, artikli 7d lõigetes 5, 6 ja 7, artikli 8a lõikes 3 ning artikli 10 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud vastavalt artikli 7a lõikele 5, artikli 7b lõike 3 teisele lõigule, artikli 7d lõigetele 5, 6 ja 7, artikli 8a lõikele 3 ning artikli 10 lõikele 1, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei esita vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast seda, kui kõnealusest õigusaktist on Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatatud, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu mõlemad teatavad komisjonile enne nimetatud ajavahemiku lõppemist, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.”

8.           Artikli 11 lõige 4 jäetakse välja.

9.           Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

Artikkel 2 Direktiivi 2009/28/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/28/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.           Artiklile 2 lisatakse uus punkt:

„p)     „jäätmed” – määratletud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid)[13] artikli 3 punktile 1. Ained, mida on kavatsuslikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks, ei kuulu selle kategooria alla.

2.           Artiklit 3 muudetakse järgmiselt.

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohustuslikud riiklikud eesmärgid ja meetmed”

b) lõikele 1 lisatakse teine lõik:

„Esimeses lõigus osutatud eesmärgile vastavuse saavutamisel võib teraviljast ja muust tärkliserikkast toorainest, suhkru- ja õlitaimedest valmistatud biokütuse või vedela biokütuse suurim ühendatud panus olla mitte suurem kui energiakogus, mis vastab artikli 3 lõike 4 punktis d osutatud suurimale panusele.”

c) lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i) punkti b lisatakse järgmine lause:

„Käesoleva taande kohaldamine ei piira artikli 17 lõike 1 punkti a ega artikli 3 lõike 4 punkti d kohaldamist;”

ii) lisatakse alapunkt d:

d) biokütuste arvutamisel võib lugejas teraviljast ja muust tärkliserikkast toorainest, suhkru- ja õlitaimedest valmistatud biokütuse või vedela biokütuse suurim ühendatud panus olla mitte suurem kui 5 % (hinnanguline osa 2011. aasta lõpul) energia lõpptarbimisest transpordisektoris aastal 2020.”

iii) lisatakse punkt e:

Biokütuste panuse arvutamisel korrutatakse:

i) IX lisa A osas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste energiasisaldus neljaga;

ii) IX lisa B osas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste energiasisaldus kahega;

iii) muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütuste energiasisaldus neljaga.

Liikmesriigid tagavad, et tooraineid ei muudeta kavatsuslikult, et see mahuks kategooriate i–iii alla.

IX lisas esitatud lähteainete loetelu võidakse kohandada teaduse ja tehnika arenguga, et tagada käesolevas direktiivis esitatud arvestamiseeskirjade korrektne rakendamine. Komisjonile antakse volitus võtta vastavalt artikli 25 punktile b vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IX lisas esitatud lähteainete loetelu.”

3.           Artikli 5 lõikes 5 asendatakse viimane lause järgmisega:

„Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikli 25 punktiga b vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada III lisas sätestatud transpordikütuste energiasisaldust teaduse ja tehnika arenguga.”

4.           Artikli 6 lõike 1 viimane lause jäetakse välja.

5.           Artiklit 17 muudetakse järgmiselt.

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine tänu biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisele on vähemalt 60 % pärast 1. juulit 2014 tööd alustavates käitistes toodetavate biokütuste ja vedelate biokütuste puhul. Käitis on alustanud tööd, kui selles on reaalselt toimunud biokütuse või vedela biokütuse tootmine.

Käitiste puhul, mis alustavad tööd 1. juulil 2014 või on tööd alustanud varem, on lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetav biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 35 % kuni 31. detsembrini 2017 ja vähemalt 50 % alates 1. jaanuarist 2018.

Biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 19 lõikele 1.”

b) lõikes 3 asendatakse teine lõik järgmisega:

„Komisjonile antakse volitus vastavalt artikli 25 punktile b võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kriteeriumid ja geograafiline ulatus, et määrata kindlaks, milline rohumaa kuulub esimese lõigu punkti c alla.”

6.           Artikli 18 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse standardid biomassist toodete tootmisele, sisaldavad täpseid andmeid artikli 17 lõike 2 kohaldamise eesmärgil või et kõnealuste kavadega tõendatakse, et biokütuste või vedelate biokütuste saadetised vastavad artikli 17 lõigetes 3 kuni 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. Komisjon võib otsustada, et nimetatud kavad sisaldavad täpseid andmeid, mis annavad teavet selliste meetmete kohta, mida on võetud kriitilistes olukordades peamisi ökosüsteemi teenuseid pakkuvate alade säilitamiseks (näiteks valgalade kaitse ja kaitse erosiooni eest), pinnase, vee ja õhu kaitseks, rikutud maa taastamiseks ning veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks ning artikli 17 lõike 7 teises lõigus osutatud küsimuste kohta. Samuti võib komisjon haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks tunnustada artikli 17 lõike 3 punkti b alapunktis ii nimetatud eesmärkidel maa-alasid, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Loodusvarade ja Looduskaitse Ühingu poolt koostatud loeteludesse.”

7.           Artiklit 19 muudetakse järgmiselt.

a) lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Artikli 19 lõikes 2 viidatud aruannetes liikmesriikide puhul ja samaväärsetes aruannetes väljaspool ELi asuvate territooriumide puhul võidakse komisjonile esitada tüüpiline põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tulenev kasvuhoonegaaside heide.”

„4. Komisjon võib otsustada, kasutades artikli 25 lõike 3 kohast nõuandemenetlusega vastuvõetavat rakendusakti, et lõikes 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada biokütuste ja vedelate biokütuste lähteainete kasvatamisega kõnealustes piirkondades seotud kasvuhoonegaaside heite kindlaksmääramiseks artikli 17 lõike 2 kohaldamisel.”

b) lõike 5 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Selleks antakse komisjonil kooskõlas artikli 25 punktiga b volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte.”

c) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikli 25 punktiga b vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada VIII lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas selleks, et vaadata läbi põllukultuurirühma jaoks kavandatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenev väärtus; lisada uusi väärtusi üksikasjalikuma kirjeldamise tasanditel (see tähendab lähteaine tasandil); lisada vajaduse korral täiendavaid väärtusi biokütuste uute lähteainete turule tulemisel; ja töötada välja tegurid toiduks mittekasutatavate tselluloosmaterjalide ja lignotselluloosi kui toorainete jaoks.”

d) lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„7. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikli 25 punktiga b vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada V lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas selleks, et lisada väärtusi samadest või muudest toormaterjalidest biokütuste tootmise uute viiside jaoks ning muuta C osas esitatud meetodeid.”

e) lõige 8 jäetakse välja.

8.           Artikkel 21 jäetakse välja.

9.           Artikli 22 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste netovähendamist hinnates võib liikmesriik lõikes 1 osutatud aruannete jaoks kasutada V lisa A ja B osas esitatud tüüpilisi väärtusi ja lisab maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heite hinnangulised väärtused, mis on esitatud VIII lisas.”

10.         Artikli 25 lõige 4 jäetakse välja.

11.         Lisatakse järgmine artikkel 25b:

„Artikkel 25b Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõike 4 punktis d, artikli 5 lõikes 5, artikli 17 lõike 3 punkti c kolmandas lõigus, artikli 19 lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud volitus antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõike 4 punktis d, artikli 5 lõikes 5, artikli 17 lõike 3 punkti c kolmandas lõigus, artikli 19 lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 3 lõike 4 punkti d, artikli 5 lõike 5, artikli 17 lõike 3 punkti c kolmanda lõigu, artikli 19 lõigete 5, 6 ja 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust ajavahemikku kahe kuu võrra.”

12.         Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

Artikkel 3 Läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2017 aruande, milles vaatab parimate ja uusimate teaduslike tõendite alusel läbi käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmete tõhususe biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite piiramisel. Vajaduse korral lisatakse aruandele parimatel olemasolevatel teaduslikel tõenditel põhinev õigusakti eelnõu, millega lisatakse sobivatele säästlikkuskriteeriumidele maakasutuse kaudsest muutusest tingitud hinnangulist heidet arvestavad tegurid, mida hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2021, ning ülevaade selliste stiimulite tõhususe kohta, mida vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punktile d kohaldatakse biokütuste tootmisele muudest kui maakasutusega seotud toorainetest ja muudest kui toiduks kasutatavatest põllukultuuridest.

Artikkel 4 Ülevõtmine

1.           Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [12 kuu jooksul pärast vastuvõtmise kuupäeva]. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.           Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5 Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

I LISA

Direktiivi 98/70/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

1) IV lisa C osa muudetakse järgmiselt:

a) punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7. Maakasutuse muutusest tuleneva süsinikuvaru muutusega seotud aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heite arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P,

kus

el =       maakasutuse muutusest tulenev süsinikuvaru muutusega seotud kasvuhoonegaaside aastapõhine heitkogus (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse energia ühiku (megadžaul) kohta);

CSR = süsinikuvaru (nii pinnases kui ka taimestikus) ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSA = süsinikuvaru (nii pinnases kui ka taimestikus) ühiku pindala kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Juhul kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta kahekümne aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel olenevalt sellest, kumb on varasem; ning

P =       põllukultuuri tootlikkus (mõõdetakse biokütuse või energiana maaühiku pindala kohta aastas).”

b) punktid 8 ja 9 jäetakse välja.

2) Lisatakse järgmine V lisa:

„V lisa

A osa. Biokütustega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide

Lähteainerühm || Maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide (gCO2eq/MJ)

Teravili ja muud tärkliserikkad põllukultuurid || 12

Suhkrukultuurid || 13

Õlikultuurid || 55

B osa. Biokütused, mille puhul maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide loetakse võrdseks nulliga

Järgmistest lähteainerühmadest valmistatud biokütuste puhul loetakse maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide võrdseks nulliga:

(a) lähteained, mida ei ole kantud käesoleva lisa A osasse;

(b) lähteained, mille tootmine on põhjustanud maakasutuse otsese muutuse, see tähendab muutuse ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kategooriast teise: metsamaast, rohumaast, märgalast, asula või muust maast põllumaaks või pikaajalise taimekultuuri all olevaks maaks[14]. Sellisel juhul tuleks „maakasutuse otsesest muutusest tingitud heite väärtus (el) arvutada vastavalt IV lisa C osa punktile 7.”

II LISA

Direktiivi 2009/28/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

1) V lisa C osa muudetakse järgmiselt:

a) punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7. Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heite arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P,

kus

el =       maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse energia ühiku (megadžaul) kohta);

CSR = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSA = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Juhul kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta kahekümne aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel, olenevalt sellest, kumb on varasem; ning

P =       põllukultuuri tootlikkus (mõõdetakse biokütuse või vedela biokütuse energiana maaühiku pindala kohta aastas).”

b) punktid 8 ja 9 jäetakse välja.

2) Lisatakse järgmine VIII lisa:

„VIII lisa

A osa. Biokütuste ja vedelate biokütustega seotud hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heited

Lähteainerühm || Hinnanguline maakasutuse kaudsest muutusest tingitud keskmine heitkogus (gCO2eq/MJ)

Teravili ja muud tärkliserikkad põllukultuurid || 12

Suhkrukultuurid || 13

Õlikultuurid || 55

B osa. Biokütused ja vedelad biokütused, mille puhul hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heited loetakse võrdseks nulliga

Järgmiste kategooriate lähteainetest valmistatud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul loetakse hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heited võrdseks nulliga:

(a) lähteained, mida ei ole kantud käesoleva lisa A osasse;

(b) lähteained, mille tootmine on põhjustanud maakasutuse otsese muutuse, see tähendab muutuse ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kategooriast teise: metsamaast, rohumaast, märgalast, asula või muust maast põllumaaks või pikaajalise taimekultuuri all olevaks maaks[15]. Sellisel juhul tuleks „maakasutuse otsesest muutusest tuleneva heite väärtus (el) arvutada vastavalt V lisa C osa punktile 7.”

3) Lisatakse järgmine IX lisa:

„IX lisa

A osa. Lähteained, mille artikli 3 lõikes 4 osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus neljaga

(a) Vetikad

(b) Biomassi osa segaolmejäätmetes, kuid mitte eraldi kogutud majapidamisjäätmetes, mis on kogutud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) artikli 11 lõike 2 punktile a.

(c) Tööstusjäätmete biomassi osa.

(d) Õled.

(e) Loomasõnnik ja reoveesete.

(f) Palmiõli tootmiskäitise heitvesi ja tühjad palmiviljade kobarad.

(g) Tallõli pigi.

(h) Toorglütserool.

(i) Suhkruroo pressimise jäätmed.

(j) Viinamarjade pressimisjäägid ja veinisete.

(k) Pähklikoored.

(l) Teravilja kestad.

(m) Maisitõlvikud.

(n) Puukoor, oksad, lehed, saepuru ja puitlaastud.

B osa. Lähteained, mille artikli 3 lõikes 4 osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus kahega

(a) Kasutatud toiduõli.

(b) Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad,[16] I või II kategooriasse klassifitseeritud loomarasv.

(c) Toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal.

(d) Lignotselluloosmaterjal, välja arvatud saepalgid ja vineeripakud.

[1]               ELT L 140, 5.6.2009.

[2]               EÜT L 350, 28.12.1998.

[3]               Direktiivi 2009/30/EÜ artikli 7d lõige 6 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõige 6.

[4]               KOM(2010) 811.

[5]               Maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva heite hinnanguline muutus arvutatakse modelleerimisega, mis vaatamata hiljutistele täiustustele sõltub siiski palju modelleerimise raamistikust ja tehtud eeldustest ning võib nendest olenevalt varieeruda.

[6]                      Nagu on määratletud dokumendi C 160 (2010) punktis 3.1.1.

[7]               ELT C., lk..

[8]               ELT C., lk..

[9]               ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

[10]             EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.

[11]             COM(2012) 60.

[12]             KOM(2011) 571.

[13]             ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

[14]             Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm, vt definitsioon 2010/K 160/02).

[15]             Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm, vt definitsioon 2010/K 160/02).

[16]             EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.