SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU KONTEKST

Kliimamuutustega on vaja tegeleda kohe

Seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga 2010. aasta lõpus tunnistati, et maailmas ei tohi temperatuur tõusta rohkem kui 2 ˚C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega[1]. See on oluline selleks, et piirata inimtegevusest tulenevaid negatiivseid tagajärgi kliimasüsteemis. Seepärast tuleb hakata üleilmset heidet vähendama. Kõnealuse pikaajalise eesmärgi kohaselt tuleks 2050. aastaks vähendada ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 50 % võrra võrreldes 1990. aasta tasemega[2].

Arenenud riigid üheskoos peaksid 2050. aastaks vähendama heidet 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Keskpikas perioodis on liit võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning sobivate tingimuste korral 30 %[3]. Maakasutus- ja metsandussektor (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) ei ole kõnealusesse kohustusse kaasatud.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivis 2009/29/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi)[4] (ELi heitkogustega kauplemise süsteem, ELi HKS) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsuses 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020)[5] (jõupingutuste jagamist käsitlev otsus) on märgitud, et kõik majandussektorid peaksid aitama kaasa liidu eesmärgi saavutamisele vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet. Lisaks kutsutakse otsuse 406/2009/EÜ artikli 9 kohaselt komisjoni üles hindama liidu heitkoguste vähendamise kohustusse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seonduvate heitkoguste ja nende neeldajates sidumise lisamise üksikasju ning tegema vastavalt vajadusele seadusandlikku ettepanekut, tagades maakasutus- ja metsandussektori panuse järjepidevuse ja keskkonnaalase terviklikkuse ning samuti nõuetekohase seire ja täpse arvestuse.

Komisjon teeb pärast põhjalikku konsulteerimist liikmesriikide ja sidusrühmadega ning pärast mõju hindamist ettepaneku otsuse kohta, millega nähakse esimese sammuna ette õigusraamistik maakasutus- ja metsandussektori rangete, ühtlustatud ja põhjalike arvestuseeskirjade jaoks, mis on koostatud asjaomase sektori eripära arvestades. Ettepanekuga luuakse maakasutus- ja metsandussektori jaoks eraldi õigusraamistik, mis erineb kehtivaid kohustusi (ELi HKS ja jõupingutuste jagamist käsitlev otsus) reguleerivatest raamistikest; see tähendab, et praeguses etapis ei kaasata sektorit ametlikult kasvuhoonegaaside heite 20 % vähendamise eesmärgi täitmisesse. Alles pärast rangete arvestuseeskirjade ning seire- ja aruandlusmehhanismi kehtestamist, saaks maakasutus- ja metsandussektori ametlikult kaasata liidu heite vähendamise eesmärgi täitmisesse. Sellega seoses esitas komisjon ka ettepaneku tunnistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsus 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta)[6] kehtetuks ja asendada see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta[7].

Maakasutuse ja metsanduse roll kliimamuutustes

Kasvuhoonegaaside heidet tekitavad liidus peamiselt energiatootmine ja muud inimtekkelised allikad. Samas neeldub (seotakse) süsinik fotosünteesi teel atmosfäärist ning talletatakse puudes ja puidutoodetes ning muudes taimedes ja mullas. Seepärast saaks asjakohaste maakasutuse ja -majandamise tavadega piirata metsanduses ja põllumajanduses CO2-heidet ja suurendada selle sidumist atmosfäärist. Kõnealused tavad kuuluvad maakasutus- ja metsandussektorisse, mis hõlmab peamiselt maismaaökosüsteemis tekkivat ja seotavat CO2-heidet, mida käsitatakse üldjuhul süsinikuvaru muutusena[8]. 2009. aastal seoti tänu maakasutus- ja metsandussektorile atmosfäärist selline kogus süsinikku, mis vastab ligikaudu 9 %-le liidu kasvuhoonegaaside koguheitest muudes sektorites.

Põllumajandus, metsandus, nendega seotud tööstusharud ja energeetika on maakasutus- ja metsandussektori jaoks kõige olulisemad majandussektorid, mis saavad mitmel moel aidata kaasa heite vähendamisele ja neeldajate suurendamisele. Põllumajandusmeetmed, mille eesmärk on vähendada rohumaa muutmist põllumaaks ja turvasmulla harimisest tingitud süsinikukadu, peaksid hõlmama agronoomiatavade parandamist, näiteks võiks kasutada eri põllukultuuriliike (nt rohkem liblikõielisi taimi) ja laiendada külvikordi. Samuti aitaksid kasvuhoonegaaside heidet vähendada agrometsandustavad, mida kasutades suurendatakse mulla süsinikuvarusid, pidades loomi või viljeledes põllukultuure maa-alal, kus kasvatatakse ühtlasi metsa puidu, energia või muude puidutoodete saamiseks. Orgaanilise materjali maapinnale jätmise või tagasitoomisega on võimalik tõsta põllu- ja rohumaa tootlikkust, samas kui taassoostamine, maa tootmisest kõrvalejätmine või turvasmulla, sealhulgas turbaala kuivendamata jätmine ning degradeerunud muldade taastamine võivad tuua märkimisväärset kasu kliimamuutuste leevendamisel ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel. Seda silmas pidades oleks põllu- ja rohumaa majandamise lisamine heite arvestusse vajalik samm selles suunas, et kõnealuste tegevuste panust kliimamuutustega seotud kohustuste täitmisel tunnustataks täielikult.

Ka metsanduses peitub suur kliimamuutuste leevendamise potentsiaal. See hõlmab selliseid metsandustavasid nagu maa muutmine metsaks (st metsastamine),[9] metsamaa kasutuse muutmise (st raadamise) vältimine, süsiniku talletamine metsades pikema raieringi abil, lageraiete vältimine (st valik- või harvendusraiel põhinev metsa majandamine) ja puutumata metsade otstarbe muutmise vältimine, ning ennetavate meetmete ulatuslikumat kasutamist, et piirata häiringute (tulekahjud, kahjurid ja tormid) mõju. Sama oluline on metsade tootlikkuse suurendamine raieringi kohandamisega maksimaalsele tootlikkusele, suurendades väiksema tootmisvõimsusega metsade tootlikkust ning suurendades äralõigete ja oksade kasutamist, tingimusel et säilivad bioloogiline mitmekesisus, mullaviljakus ja mulla orgaaniline aine. Tulemusi annaks ka liigilise koosseisu ja kasvumäärade muutmine.

Lisaks otseselt metsanduse ja põllumajandusega seotud võimalustele on leevendamispotentsiaali ka nendega seotud tööstusharudes (nt tselluloosi- ja paberitööstus, puidutöötlemine) ning taastuvenergia valdkonnas, kui põllumajandusmaad ja metsi majandatakse puidu ja energia tootmise eesmärgil. Süsinik ladestub puudes ja muudes taimedes ning mullas, aga see võib talletuda aastakümneid ka toodetes, nt ehituspuidus. Tööstusele ja tarbijatele suunatud poliitikaga võib märkimisväärselt suurendada puidu pikaajalist kasutamist ja ringlussevõttu ja/või tselluloosi, paberi ja puidutoodete tootmist heitemahukamate materjalide (nt betoon, teras, fossiilkütustel põhinev plast) asendajana. Biotoorainel põhinevas tööstuses saaks kasutada kultuure, mida kasvatatakse materjalide asendamiseks (nt kanep ja rohi isoleerimiseks klaaskiu asemel, õled mööbli tootmiseks, autode lina- või sisalitaimedest uksepaneelid, bioplast) või energia saamiseks (nt biomassi kasutamine fossiilkütuste asemel). Uuringud on näidanud, et iga süsinikutonni kohta, mis on talletatud puidutoodetesse, mis asendatakse muust kui puidust valmistatud toodetega, väheneb kasvuhoonegaaside heide eeldatavalt keskmiselt ligikaudu kahe tonni süsiniku võrra[10].

Kohustusliku arvestuse laiendamine metsa, põllu- ja karjamaa majandamisele aitaks parandada põllumajandustootjate, metsandusettevõtjate ja metsapõhiste tööstusharude võetud meetmete nähtavust ning looks aluse nimetatud valdkondade leevendusmeetmete tõhustamiseks ettenähtud poliitiliste stiimulite kavandamiseks. Kui selliseid jõupingutusi võetakse arvesse, siis arvestatakse asjakohasemalt nende üldist mõju kasvuhoonegaaside heitele ja parandatakse heite vähendamise eesmärkide saavutamise kulutasuvust.

Võttes arvesse asjaolu, et põllumajandusmaa kasutus, metsandus ja nendega seotud tööstusharud erinevad liikmesriigiti suuresti nende heitepotentsiaali poolest liidus, ei sobi nende jaoks üks ja ainus lähenemisviis. Maakasutuse ja metsandustavade eri vormide reguleerimiseks on vaja individuaalset lähenemisviisi. Peamine eeltingimus süsinikuvarude kaitseks ning nende ja sidumise määra suurendamiseks on võrdsete võimaluste tagamine liikmesriikide eri sektorite meetmeliikide (nt karjamaa majandamine või bioenergia tootmine) vahel, võttes kasutusele nõuetekohase ja ühtlustatud arvestuse maakasutus- ja metsandussektorist tuleneva heite ja sidumise üle.

Praegune poliitika ei ole piisav

Kuigi maakasutus- ja metsandussektor ei ole veel arvatud liidu eesmärgi hulka vähendada 2020. aastaks heitkoguseid, moodustab see osa nõukogu otsusega 2002/358/EÜ[11] heakskiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli alusel aastateks 2008–2012 võetud kohustusest. Kehtivates rahvusvahelistes arvestuseeskirjades, mille järgimine on osaliselt vabatahtlik ja osaliselt kohustuslik, esineb siiski märkimisväärseid puudusi. Oluline on see, et arvestuse pidamine on vabatahtlik enamiku maakasutus- ja metsandussektoriga seotud tegevuse, eelkõige metsa majandamise puhul (moodustab ligikaudu 70 % sektorist) ja põllu- ja karjamaa majandamise puhul (moodustab ligikaudu 17 % sektorist). Selle tulemusena erineb Kyoto protokolliga kehtestatud esimesel kohustusperioodil peetav arvestus liikmesriigiti suurel määral. Teine nõrk külg on kliimamuutuste leevendamiseks läbiviidavate stiimulite puudumine metsanduses. Arvestust on vaja täiustada selleks, et luua võrdsed võimalused põllumajanduses, metsanduses, nendega seotud tööstusharudes ja energeetikasektoris liikmesriikides, et tagada nende võrdne kohtlemine ELi siseturul.

Heite ja sidumise range ja ühtlustatud hindamissüsteem põllumajanduses ja metsanduses nõuab investeeringuid seire- ja aruandlussuutlikkusse. Siiski esineb veel puudusi ning tuleb tõhustada aruandluses esitatavate andmete täpsust ja täielikkust, eelkõige põllumajanduslikke muldasid käsitlevate andmete puhul. Seega toetab seire ja aruandluse parandamine arvestuse pidamist ning sellega tagatakse ka tugev, selge ja nähtav näitaja kajastamaks edusamme põllumajanduses ja metsanduses.

Samuti on oluline tugevdada koostoimet laiemate poliitiliste eesmärkidega. Bioenergia kasutamise edendamiseks on ette nähtud soodustused,[12] kuid maakasutus- ja metsandussektoris puudub sidus strateegia kliimamuutuste leevendamiseks põllumajanduses, metsanduses ja nendega seotud tööstusharudes võetavate meetmete kaudu.

Kliimamuutuste leevendamisel peaks tõepoolest olema üha suurem roll ühisel põllumajandusel (ÜPP). Liidu 2013. aasta järgses maaelu arengu poliitikas saaks kliimamuutuste mõju leevendada ja sellega paremini kohaneda suuremate soodustuste pakkumisega CO2 sidumiseks põllumajanduses ja metsanduses. Mõned neist suurendaksid ja kaitseksid samal ajal süsinikuvarusid ning tooksid täiendavalt kasu bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisele, suurendades mulla veekogumisvõimet ja vähendades erosiooni. Sellega seotud süsinikuvoogude kohustuslik arvestus tooks kõnealuste meetmetega kaasneva kasu rohkem nähtavale ja tagaks, et nende panus kliimaprobleemide lahendamisel oleks täielik. Maakasutus- ja metsandussektori üle peetav arvestus selgitaks ka säästva bioenergeetika eeliseid, kajastades paremini sellega seotud heidet, eelkõige biomassi põletamisel tekkivat heidet, mille üle praegu arvestust ei peeta. See tugevdaks taastuvenergia eesmärkide raames jätkusuutlikkuse kriteeriumidega ette nähtud soodustusi.

Kuid maakasutus- ja metsandussektor erineb muudest sektoritest. Kõnealusest sektorist tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sidumine on suhteliselt aeglaste looduslike protsesside tulemus. Võib kuluda kümneid aastaid enne, kui meetmetega (nt metsastamine) kaasnev mõju on märkimisväärne. Seepärast tuleks sidumise suurendamise ja heite vähendamise meetmeid metsanduses ja põllumajanduses käsitleda pikaajalises perspektiivis. Lisaks on heide ja sidumine tagasipööratavad: sellise tagasipööramise võivad vallandada äärmuslikud nähtused, nagu tulekahjud, tormid, põuad või kahjurite tekitatud kahjustused metsas ja maakattel või majandamise otsused (nt puude raiumise või istutamise kohta tehtud otsused). Lisaks on heite ja sidumise kõikumine aastate lõikes suur ning see võib mõnes liikmesriigis looduslike häiringute või raie tulemusel ulatuda kuni 35 %ni aastasest koguheitest. See teeb aastapõhiste eesmärkide saavutamise liikmesriikidele raskemaks.

Kuigi maakasutus- ja metsandussektorist tuleneva heite ja sidumise kohta esitatakse aruanne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel ning osaliselt arvestatakse neid Kyoto protokolli kohaselt, on sektor jäetud sektorist tuleneva heite ja sidumise üle peetavates rahvusvahelistes arvestuseeskirjades esinevate puuduste tõttu välja kliima- ja energiapaketi raames võetud liidu kliimakohustustest. Samuti eeldati liidu heite vähendamise eesmärgi seadmise ajal, et Kopenhaagenis toimunud kliimaalasel tippkohtumisel 2009. aastal sõlmitakse rahvusvaheline kliimakokkulepe, sealhulgas esitatakse maakasutus- ja metsandussektori läbivaadatud arvestuseeskirjad, mida liit saaks seejärel vastu võtta. Kuid see jäi tookord olemata.

Edu saavutati Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 17. konverentsil Durbanis 2011. aasta detsembris. Selles kontekstis on otsuses -/CMP.7 sätestatud eeskirjad, mõisted ja üksikasjad maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori üle arvestuse pidamiseks alates Kyoto protokolliga kehtestatud teisest kohustusperioodist. Seega muutub kohustuslikuks arvestuse pidamine eelkõige metsa majandamisega seotud tegevuse, sealhulgas raietoodete üle, ning on kehtestatud looduslike häiringute, sookuivendamise ja taassoostamise mõiste. Seepärast on oluline jätkata tegevust liidu tasandil paralleelselt rahvusvaheliste protsessidega. Asjakohasel tasemel sidususe tagamiseks peab õigusakti ettepanek maakasutus- ja metsandussektoriga seotud tegevusest tuleneva heite ja sidumise arvestamise kohta liidus olema vastavuses rahvusvahelisel tasandil võetud otsustega. Samas oleks liidul ka võimalus näidata Kyoto protokolliga kehtestatud teise kohustusperioodi ajal eeskuju rahvusvaheliste lepingutega.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on seega integreerida maakasutus- ja metsandussektor järk-järgult liidu kliimapoliitikasse eraldi õigusraamistikuga, mis arvestaks sektori eripära ning tagaks range ja ühtlustatud arvestusraamistiku. Oluline on, et sellega täiendataks arvestust kogu liidu majandusetegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite üle. Osana sellest suurendaks see praeguste ja uute leevendusmeetmete nähtavust põllumajanduses, metsanduses ja nendega seotud tööstusharudes ning oleks aluseks asjakohaste poliitiliste stiimulite väljatöötamisel (nt ühises põllumajanduspoliitikas ja seoses ressursitõhusa Euroopa tegevuskavaga[13]). Ühiste liidu arvestuseeskirjade kehtestamine tagaks liikmesriikidele ka võrdsed võimalused. Ettepanek hõlmaks kohapeal toodetud biomassi kasutamisest tingitud süsinikuvarude muutusi ja täiendaks seega bioenergeetika arvestust majanduse tasandil. Ettepanekuga tugevdatakse liidu kliimapoliitika keskkonnaalast terviklikkust. Lisaks oleks see tähtis ja vajalik samm kulutõhusa tegevuse suunas ambitsioonikamate kliimaeesmärkide saavutamisel. Seepärast on oluline kehtestada sektori jaoks ranged ja ühtlustatud arvestuseeskirjad ning tagada nende panus kliimaprobleemide lahendamisse.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine sidusrühmadega

2010. aasta alguses loodi Euroopa kliimamuutuste programmi raames kliimapoliitika eksperdirühm maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse valdkonnas. Rühm koosnes arvukatest sidusrühmadest, kuhu kuulusid: keskkonnakaitset edendavad vabaühendused, kaubandusühendused, riiklikud haldusorganid ja teadlased. Rühma ülesanne oli määratleda olulised probleemid, mis on seotud maakasutus- ja metsandussektori lisamisega liidu jõupingutuste hulka kliimamuutuse leevendamiseks, ning esitada oma arvamus. See aitas komisjoni töö ulatust määratleda ja juhtida. Kokkuvõtlik aruanne koos peamiste järeldustega on kättesaadav komisjoni asjaomasel veebisaidil[14].

2010. aastal toimus avalik veebiarutelu, et koguda arvamusi võimaluste ja probleemide kohta seoses maakasutus- ja metsandussektori lisamisega liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuste hulka[15]. Laekus 153 vastust eraettevõtjate, ettevõtlus- ja tööstusharu organisatsioonide, üksikisikute ja eraisikust maaomanike, vabaühenduste, haridus- ja teadusringkondade ning ametiasutuste arvamustega. Seejärel kasutati samu küsimusi eraldi konsultatsioonis liikmesriikidega ja saadi 14 vastust. Avaliku veebiarutelu käigus kogutud andmed võib kokku võtta järgmiselt:

· enamik vastajatest usub, et maakasutusega seotud tegevus võiks aidata kliimamuutusi leevendada isegi lühiajaliselt (kuni 2020. aastani) ning pikemas perspektiivis ajavahemikul 2020 kuni 2050;

· enamik vastajatest leidis, et maakasutus- ja metsandussektor peaks olema osa liidu eesmärgist vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020, toetades sektori kaasamist üksnes juhul, kui liit võtaks ambitsioonikama kohustuse;

· vastajad toetasid enamasti eraldi arvestusraamistiku loomist maakasutus- ja metsandussektori jaoks, mitte aga sektori lisamist ELi HKSi või jõupingutuste jagamist käsitlevasse otsusesse;

· enamik vastajatest tunnistas vajadust seire ja aruandluse ühtlustamise ja standardimise järele liidus;

· suur osa vastajatest leidis, et liidu ja riikide praegune poliitika ei ole piisav, et tagada maakasutusega seotud tegevuse panus kliimamuutuste leevendamisse.

Avaliku veebiarutelu ja liikmesriikidega peetud konsultatsiooni lõplikud tulemused on kättesaadavad komisjoni asjaomasel veebisaidil[16].

Komisjoni ja sidusrühmade kohtumine toimus 28. jaanuaril 2011 Brüsselis. Arutelust võttis osa 75 osalejat, kes esindasid liikmesriike, kaubandusühendusi, keskkonnakaitset edendavaid vabaühendusi ja uurimisinstitutsioone. Ülevaade kohtumisest on kättesaadav komisjoni asjaomasel veebisaidil[17].

Mõju hindamine

Mõjuhinnangus uuriti kolme põhiküsimust, millega on vaja tegeleda, hinnates maakasutus- ja metsandussektori lisamise võimalusi liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuste hulka, nimelt seda, kuidas:

· tagada ranged arvestuseeskirjad kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kohta;

· tagada range seire- ja aruandlusmehhanism;

· kehtestada asjakohane poliitika sektori kaasamiseks liidu kliimamuutustega võitlemise kohustustesse.

Mõjuhinnang põhines poliitilisel kontekstil kaasata sektor liidu kohustustesse, mida praegu reguleeritakse jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse ja ELi HKSiga, ning selles käsitleti kolme võimalust maakasutus- ja metsandussektori kaasamise juures, nimelt kas kaasata jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse osana või eraldi raamistikuna, või viivitada kaasamisega. Iga võimaluse puhul käsitleti arvestuse ja seirega seotud küsimusi. Üksikasjalikult vaadeldi eri poliitikavalikute võimalikku majanduslikku ja keskkonnamõju.

Mõjuhinnangus järeldati, et maakasutus- ja metsandussektori kaasamiseks liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustustesse on mõjuvad põhjused, eelkõige on selleks poliitika sidususe ja keskkonnaalase terviklikkuse parandamine ning majandusliku tõhususe suurendamine. Kuid see on võimalik üksnes juhul, kui maakasutus- ja metsandussektori jaoks on töötatud välja õige poliitiline raamistik. Heite ja sidumise suur varieeruvus metsades tähendab, et muudes sektorites kohaldatavad aastased heite vähendamise eesmärgid on sobimatud. Maakasutus- ja metsandussektorit eristab muudest sektoritest ka leevendusmeetmete jõustumiseks vajalik pikk teostusaeg. Sellega seoses näitas mõjuhinnang, et maakasutus- ja metsandussektori puhul oleks eelistatud eraldi õigusraamistik. Mis puutub arvestusse, siis kindlakstehtud sobivad võimalused hõlmasid kohustuslikku arvestust nii metsandus- kui ka põllumajandustegevusest tuleneva heite ja sidumise üle ning sellega tagatakse võrdne osatähtsus leevendusmeetmetele sõltumata sellest, kas need on võetud metsanduses, põllumajanduses, nendega seotud tööstusharudes või energeetikasektoris. See on kulutõhusam ning võrdsed võimalused on tagatud mitte üksnes liikmesriikidele, vaid ka liidu siseturu eri sektoritele. Sellega nähakse ette soodustuste raamistik põllumajandustootjate, metsandusettevõtjate ja nendega seotud tööstusharude võetavatele leevendusmeetmetele ning tagatakse selliste meetmete nähtavus ja nõuetekohane arvestus. Heite ja sidumise laiem katvus tagab ka võimaliku tagasipööramise kajastamise arvestussüsteemis. Siiski ei tohiks leevendusmeetmetega viivitada. Tuleks koostada riiklikud tegevuskavad, milles sätestatakse strateegia ja prognoos maakasutus- ja metsandussektori puhul. See oleks vaheetapp sektori täielikuks kaasamiseks kehtivatesse poliitikatesse. Lisaks näitas mõjuhinnang, et seiret ja aruandlust on vaja parandada, et toetada arvestusraamistikku ja edusammude hindamist põllumajanduses ja metsanduses. Komisjoni kavatseb seda saavutada eraldi raamistiku kaudu, eelkõige seiremehhanismi otsuse läbivaatamisega. Võrreldavuse ja kulutõhususe huvides tuleks paremini kasutada ka üleeuroopalisi seirevahendeid nagu LUCAS ja CORINE.

Lõplikud tulemused on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus.

Ettepaneku kokkuvõte

Käesoleva otsuse peamine eesmärk on kehtestada maakasutus- ja metsandussektori jaoks ranged ja ulatuslikud arvestuseeskirjad ning töötada välja tulevane poliitika, et kaasata maakasutus- ja metsandussektor õigete tingimuste korral täielikult liidu heitkoguste vähendamise kohustusse. Sellega seoses kehtestatakse käesoleva otsusega järgmine raamistik:

· liikmesriikide kohustus pidada arvestust maakasutus- ja metsandussektoris põllumajandus- ja metsandustegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite üle allikatest ja sidumise üle neeldajates ning vabatahtlik arvestus taastaimestamise, sookuivendamise ja taassoostamise üle;

· üldised arvestuseeskirjad, mida tuleb kohaldada;

· arvestuse erieeskirjad metsastamise, taasmetsastamise, raadamise ja metsa majandamise kohta ning arvestuse erieeskirjad, milles käsitletakse muutusi raietoodete süsinikureservuaaris, põllu- ja karjamaa majandamist, taastaimestamist, sookuivendamist ja taassoostamist;

· arvestuse erieeskirjad looduslike häiringute kohta;

· maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade vastuvõtmine liikmesriikides, et piirata või vähendada allikatest põhjustatud heidet ning säilitada või suurendada sidumist neeldajates maakasutus- ja metsandussektoriga seotud tegevuse korral, ning sellise kavade hindamine komisjoni poolt;

· komisjoni õigus muuta artiklis 2 sätestatud mõisteid, võttes arvesse mõistete muudatusi, mis on tehtud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kokkulepetega kliimamuutuste kohta; õigus muuta I lisa, et lisada arvestusperioodid ja tagada kooskõla nende arvestusperioodide ja asjaomaste perioodide vahel, mida kohaldatakse liidu heite vähendamise kohustuste suhtes muudes sektorites; õigus muuta II lisa ajakohastatud võrdlustasemetega vastavalt liikmesriikide poolt artikli 6 kohaselt esitatud võrdlustasemete ettepanekutele, võttes arvesse käesoleva otsusega tehtud parandusi; õigus vaadata läbi III lisas sätestatud teave ning artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimused seoses arvestuseeskirjadega looduslike häiringute kohta, võttes arvesse teaduse arengut või selleks, et kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste asutuste poolt vastu võetud muudatusi õigusaktides.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Õiguslik alus

Õigusakti ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1. Ettepanek aitab saavutada ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikes 1 sätestatud õiguslikke eesmärke, täpsemalt võidelda kliimamuutuste vastu. Õigusakti eesmärk on tagada liikmesriikide täpne ja sidus arvestus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise üle ning parandada seega poliitika kujundamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks vajaliku teabe kättesaadavust liidu kliimamuutuste kontekstis ja näha ette soodustused leevendusmeetmetele. Seda eesmärki ei ole võimalik vähem piiravate vahenditega kui õigusakti ettepanek saavutada.

Subsidiaarsuse põhimõte

Selleks et meetmete võtmine liidu tasandil oleks põhjendatud, tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet:

(a) Probleemi piiriülene olemus (vajalikkuse hindamine)

Kliimamuutused on oma olemuselt piiriülesed, mis nõuavad liikmesriikide ühismeetmeid. Üksnes riiklike meetmetega ei suudetaks saavutada liidu tasandil kehtestatud ühiseid kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärke; samuti ei piisaks nendest rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks ega kohustuste täitmiseks. Seepärast on vajalik, et liit kehtestaks õigusraamistiku, mis tagaks ühtlustatud arvestuse maakasutus- ja metsandussektori puhul igal võimalusel, et see hiljem kaasata liidu kliimamuutustega võitlemise kohustustesse.

(b) Tõhususe hindamine (lisandväärtus)

Tõhususe seisukohalt tooks liidu tasandi meede selget kasu võrreldes riikliku tasandi meetmega. Kuna üldised kliimamuutustega võitlemise kohustused võetakse liidu tasandil, on parem, kui vajalikud arvestuseeskirjad töötataks välja samuti ELi tasandil. Lisaks on mõne tuvastatud probleemi (vajadus täpsete ja sidusate arvestusmeetodite järele maakasutus- ja metsandussektoriga seotud tegevuse üle) lahendamiseks vaja ühiseeskirju kõigis liikmesriikides. Seda saab tagada üksnes liidu tasandil.

Kõnealune õigusraamistik tagab ühtlustatud ja rangete arvestuseeskirjade ning maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade kasutamise tõhususe; samuti saab selle alusel liikmesriikide edusamme üksikasjalikumalt hinnata. See tagab sidususe liidu kliimapoliitikaga, parandab liidu kliimamuutustega võitlemise kohustuste keskkonnaalast terviklikkust ja suurendab liidu kliimapoliitika majanduslikku tõhusust.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Ettepanek kehtib üksnes ulatuses, mis on vajalik selleks, et parandada kliimamuutusi käsitlevate andmete kvaliteeti ning tagada rahvusvaheliste ja ELi nõuete ja kohustuste järgimine.

Ettepanek vastab proportsionaalselt ELi kliima- ja energiapaketi, Kyoto protokolli, Kopenhaageni kokkuleppe ning otsusega 1/CP.16, 1/CMP.6 ja 2/CMP.6 (Cancúni kokkulepped) kehtestatud liidu üldeesmärkidele.

Ettepanekuga nähakse ette arvestuseeskirjade rakendamine. Need on sarnased rahvusvahelisel tasandil, eelkõige seoses otsusega -/CMP.7 arutlusel olnud ja kasutatud eeskirjadele, kuid on rangemad ja ulatuslikumad.

4.           MÕJU EELARVELE

Vastavalt käesolevale otsusele lisatud finantsselgitusele kasutatakse otsuse rakendamisel olemasolevat eelarvet ning see ei avalda mõju mitmeaastasele finantsraamistikule.

5.           VALIKULISED ÜKSIKASJAD

Ettepanek sisaldab sätet, mille kohaselt vaatab komisjon käesolevas otsuses sätestatud arvestuseeskirjad läbi hiljemalt ühe aasta jooksul alates esimese arvestusperioodi lõpust.

2012/0042 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ja tegevuskavade kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[18],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[19],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Liidu maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor (edaspidi „maakasutus- ja metsandussektor”) kujutab endast netoneeldajat, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaase sellisel määral, mis vastab märkimisväärsele osale ELi koguheitest. Maakasutus- ja metsandussektoris toimub inimtekkeline kasvuhoonegaaside heide ja sidumine selle võrra, kuidas muutub taimestikus ja mullas talletunud süsiniku kogus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsuse nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020)[20] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ)[21] kohaselt ei ole maakasutus- ja metsandussektorist tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sidumine arvatud liidu eesmärgi hulka vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 20 %, kuigi need moodustavad osa liidu heitkoguste piiramise või vähendamise eesmärgist vastavalt nõukogu otsusega 2002/358/EÜ[22] heakskiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli (edaspidi „Kyoto protokoll”) artikli 3 lõikele 3.

(2) Otsuse 406/2009/EÜ artikli 9 kohaselt peab komisjon hindama liidu heitkoguste vähendamise kohustusse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seonduvate heitkoguste ja nende neeldajates sidumise lisamise üksikasju, tagades sektori panuse järjepidevuse ja keskkonnaalase terviklikkuse ning nõuetekohase seire ja täpse arvestuse asjaomaste heitkoguste ja nende sidumise üle. Seepärast tuleks käesolevas otsuses esimese sammuna sätestada maakasutus- ja metsandussektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad. Selleks et süsinikuvarusid vahepeal hoida ja suurendada, tuleks ette näha, et liikmesriigid võtaksid vastu maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad, milles sätestatakse meetmed maakasutus- ja metsandussektori heite piiramiseks või vähendamiseks ning sidumise säilitamiseks või suurendamiseks.

(3) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 17. konverentsil Durbanis 2011. aasta detsembris võeti vastu Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsus -/CMP.7 (otsus -/CMP.7). Kõnealuses otsuses on sätestatud maakasutus- ja metsandussektori arvestuseeskirjad alates Kyoto protokolliga kehtestatud teisest kohustusperioodist. Käesolev otsus peaks olema kõnealuse otsusega kooskõlas, et tagada asjakohasel tasemel sidusus liidusiseste eeskirjade ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga kokkulepitud metoodika vahel. Käesolevas otsuses tuleks kajastada ka liidu maakasutus- ja metsandussektori eripära.

(4) Maakasutus- ja metsandussektori arvestuseeskirjades peaksid sisalduma põllumajandus- ja metsandussektoris tehtud jõupingutused maaressursside kasutamisega saadava panuse suurendamiseks heite vähendamisse. Käesoleva otsusega tuleks ette näha arvestuseeskirjad, mida metsandussektoris kohaldataks kohustuslikus korras metsastamise, taasmetsastamise, raadamise ja metsa majandamise suhtes ning põllumajandussektoris karja- ja põllumaa majandamise suhtes. Lisaks tuleks sellega ette näha arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse vabatahtlikkuse alusel taastaimestamise ning sookuivendamise ja taassoostamise suhtes.

(5) Selleks et tagada liidu maakasutus- ja metsandussektori suhtes kohaldatavate arvestuseeskirjade keskkonnaalane terviklikkus, peaksid kõnealused eeskirjad põhinema Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi otsustes -/CMP.7 ja 16/CMP.1 sätestatud arvestuspõhimõtetel.

(6) Arvestuseeskirjades tuleks täpselt kajastada inimtegevusest tingitud muutusi heites ja sidumises. Sellega seoses tuleks käesolevas otsuses sätestada konkreetse metoodika kasutamine maakasutus- ja metsandussektori eri tegevuste suhtes . Metsastamisest, taasmetsastamisest ja raadamisest tulenev heide ja sidumine on inimeste otsese sekkumise tulemus ning seepärast tuleks kõnealune tegevus täies ulatuses arvestusse kaasata. Võttes siiski arvesse, et mitte kogu metsamajandamise heide ja sidumine ei ole inimtekkeline, tuleks asjaomastes arvestuseeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et välistada loodusliku ja riigispetsiifilise eripära mõju. Võrdlustasemed on liikmesriigi territooriumil metsa majandamisest tuleneva aastase netoheite või -sidumise prognoosid arvestusperioodiga hõlmatud aastate kohta ning need tuleks kehtestada läbipaistvalt kooskõlas otsusega -/CMP.7. Kõnealuseid võrdlustasemeid tuleks ajakohastada, et võtta arvesse liikmesriikides kasutatavas metoodikas ja saadaolevates andmetes tehtud parandusi. Arvestuseeskirjades tuleks sätestada metsa majandamisest tuleneva kasvuhoonegaaside netoheite ja netosidumise suhtes kohaldatav ülemmäär, mida võib arvestusse kaasata, võttes arvesse võrdlustasemete aluseks olnud prognooside ebakindlust.

(7) Selleks et näha ette stiimulid pika elutsükliga raietoodete kasutamiseks, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt aega, millal toimub kasvuhoonegaaside heide ülestöötatud puidust. Raietoodetest tuleneva heite suhtes kohaldatav esimese astme lagunemise funktsioon peaks seepärast vastama riiklike kasvuhoonegaaside andmekogude koostamist käsitleva valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistes esitatud valemile 12.1 ning vaikimisi määratud asjaomane poolestusaeg peaks põhinema valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2003. aasta hea tava juhistes maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse kohta esitatud tabelil 3a.1.3.

(8) Kuna põllumajandussektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kõikumine aastate lõikes on palju väiksem kui metsandussektori asjaomased näitajad, peaksid liikmesriigid põllu- ja karjamaa majandamisega seotud tegevust arvestama asjaomase võrdlusaasta alusel vastavalt nende läbivaadatud esialgsele aruandele võrdlusaasta heiteandmete kohta, nagu on Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi otsuse 13/CMP.1 (otsus 13/CMP.1) kohaselt esitatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile.

(9) Looduslikud häiringud nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud võivad põhjustada maakasutus- ja metsandussektoris ajutist kasvuhoonegaaside heidet või sidumist või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna tagasipööramine võib olla tingitud ka majandamise otsustest, nt puude raiumise või istutamise kohta tehtud otsustest, tuleks käesoleva otsusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati maakasutus- ja metsandussektori arvestuses täpselt kajastatud. Lisaks tuleks käesoleva otsusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumata häiringute tekitatud heited oma maakasutus- ja metsandussektori arvestusest välja. Kuid see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, ei tohiks kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist.

(10) Aruandluseeskirjad kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta, sealhulgas teave maakasutus- ja metsandussektori kohta, kuuluvad määruse (EL) nr …/… [Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (KOM(2011) 789 (lõplik) — 2011/0372 (COD)] reguleerimisalasse ega kuulu seega käesoleva otsuse reguleerimisalasse.

(11) Aastapõhiselt koostatud arvestus maakasutus- ja metsandussektori üle oleks ebatäpne ja ebausaldusväärne järgmistel põhjustel: heite ja sidumise kõikumine on aastate lõikes suur, teatavad esitatud andmed on sageli vaja uuesti arvutada ning kulub pikk aeg enne, kui muudetud majandamistavad põllumajanduses ja metsanduses avaldavad oma mõju taimestikus ja mullas talletatud süsinikukogusele. Seepärast tuleks käesoleva otsusega ette näha pikemad ja asjakohasemad arvestusperioodid.

(12) Liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavades tuleks sätestada meetmed maakasutus- ja metsandussektoris toimuva heite piiramiseks või vähendamiseks ning sidumise säilitamiseks või suurendamiseks. Kõik maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad peaksid sisaldama käesoleva otsusega kindlaksmääratud asjaomast teavet. Lisaks tuleks parima tava edendamiseks sätestada käesoleva otsuse lisas soovituslik loetelu meetmetest, mida võib samuti tegevuskavadesse lisada. Komisjon peaks korrapäraselt hindama liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade sisu ja rakendamist ning vajaduse korral esitama soovitusi liikmesriikide meetmete tõhustamiseks.

(13) Komisjonile tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: artiklis 2 sätestatud mõistete ajakohastamine, võttes arvesse mõistete muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või muude liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kokkulepetega kliimamuutuste kohta; I lisa muutmine, et lisada arvestusperioodid ja tagada kooskõla kõnealuste arvestusperioodide ja asjaomaste perioodide vahel, mida kohaldatakse liidu heite vähendamise kohustuste suhtes muudes sektorites; II lisa muutmine seoses ajakohastatud võrdlustasemetega vastavalt liikmesriikide poolt artikli 6 kohaselt esitatud läbivaadatud võrdlustaseme ettepanekutele, võttes arvesse käesoleva otsusega tehtud parandusi; III lisas sätestatud teabe läbivaatamine kooskõlas teaduse arenguga; artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimuste läbivaatamine seoses arvestuseeskirjadega looduslike häiringute kohta, võttes arvesse teaduse arengut või selleks, et kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud muudatusi õigusaktides. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(14) Kuna kavandatava tegevuse eesmärke ei ole nende olemuse tõttu võimalik liikmesriigi tasandil täielikult saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesoleva otsuses sätestatakse arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tulenevale heitele ja sidumisele. Samuti nähakse käesolevaga ette liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad, et piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist, ning kõnealuste tegevuskavade hindamine komisjoni poolt.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „heide” – inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide allikatest;

(b) „sidumine” – inimtekkeliste kasvuhoonegaaside sidumine neeldajates;

(c) „metsastamine” – otsesest inimtegevusest tingitud muutus, kus maa, mis ei ole olnud mets vähemalt 50 aastat, muudetakse metsaks istutamise, külvamise ja/või looduslikule uuenemisele inimtegevusega kaasaaitamise abil, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 1. jaanuari 1990;

(d) „taasmetsastamine” – otsesest inimtegevusest tingitud muutus, mille käigus metsata maa-ala, mis on olnud metsa all ja muudetud ilma metsata maa-alaks, muudetakse metsaks istutamise, külvamise või ja/või looduslikule uuenemisele inimtegevusega kaasaaitamise abil, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 1. jaanuari 1990;

(e) „raadamine” – otsesest inimtegevusest tingitud muutus, mille käigus mets muudetakse ilma metsata maaks, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 1. jaanuari 1990;

(f) „metsa majandamine” – süsteemsete tööde käigus metsas toimuv tegevus, mille eesmärk on parandada metsa mis tahes ökoloogilist, majanduslikku või sotsiaalset funktsiooni;

(g) „põllumaa majandamine” – süsteemsete tööde käigus toimuv tegevus maal, millel kasvatatakse põllukultuure, ja maal, mis on tootmisest kõrvale jäetud või mida ajutiselt põllukultuuride tootmiseks ei kasutata;

(h) „karjamaa majandamine” – süsteemsete tööde käigus loomakasvatuseks kasutataval maal toimuv tegevus, mille eesmärk on kontrollida ja mõjutada kasvatatavate taimede ja loomade kogust ja liiki;

(i) „taastaimestamine” – otsene inimtegevus, mille eesmärk on suurendada süsinikuvaru vähemalt 0,05 ha hõlmavas kohas taimestiku taastamise abil, kusjuures see tegevus ei ole metsastamine ega taasmetsastamine;

(j) „süsinikuvaru” – süsinikureservuaaris talletatud element süsiniku kogus, väljendatud miljonites tonnides;

(k) „sookuivendamine ja taassoostamine” – tegevus, mis ei ole ükski artikli 3 lõikes 1 nimetatud tegevus ning mis toimub kuivendamise või taassoostamise süsteemi rakendamise käigus vähemalt 1 ha suurusel turvasmullaga maa-alal, kusjuures kuivendamine on otsesest inimtegevusest tingitud mulla põhjaveetaseme alanemine ja taassoostamine on kuivendamise osaline või täielik tagasipööramine otsese inimtegevuse tulemusel;

(l) „allikas” – protsess, tegevus või mehhanism, mis eraldab atmosfääri kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet;

(m) „neeldaja” – protsess, tegevus või mehhanism, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet;

(n) „süsinikureservuaar” – liikmesriigi territooriumil asuv biogeokeemiline nähtus või süsteem osaliselt või tervikuna, millesse on talletatud süsinikku, süsinikku sisaldava kasvuhoonegaasi lähteainet või süsinikku sisaldavat kasvuhoonegaasi;

(o) „kasvuhoonegaasi lähteaine” – artikli 3 lõikes 2 loetletud kasvuhoonegaasi tekitavas keemilises reaktsioonis osalev keemiline ühend;

(p) „raietoode” – metsaraie tulemusel saadud toode, sealhulgas metsamaterjal ja puukoor, mis on metsa raiumisel metsast välja viidud;

(q) „mets” – maa-ala pindalaga 0,5 ha või enam, võrastiku liitusega vähemalt 10 % (või sellele vastava tagavaraga), kaetud puudega, mis saavutaksid küpsuseaks selles kasvukohas kõrguse vähemalt 5 meetrit, sealhulgas noorte kasvavate puude rühmad, või istutatud mets, mis ei ole veel saavutanud võrastiku liitust vähemalt 10 % (või sellele vastavat tagavara) ega puude kõrgust vähemalt 5 meetrit, sealhulgas maa-ala, mis on tavaliselt osa metsast ja ajutiselt puudest lage raiete või samalaadse inimtegevuse tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada tagasimuutmist metsaks;

(r) „võrastiku liitus” – puuvõradega kaetud osa kindlaksmääratud maa-alast, väljendatud protsentides;

(s) „tagavara” – seisvate ja kasvavate puude tihedus metsaga kaetud maa-alal, mõõdetud vastavalt liikmesriigi poolt määratud metoodikale;

(t) „looduslik häiring” – sündmus või asjaolu, mis ei ole inimtekkeline, põhjustab metsas või põllumajandusmaal märkimisväärset heidet ja mille juhtumine ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all, tingimusel et liikmesriik on ka objektiivselt võimetu oluliselt piirama selle sündmuse või asjaolu mõju heitele;

(u) „poolestusaeg” – aastate arv, mis kulub puidutootes sisalduva süsiniku vähenemiseks pooleni selle esialgsest kogusest;

(v) „kohese oksüdeerumise meetod” – arvestusmeetod, mille puhul eeldatakse, et kogu raietootes sisalduva süsiniku vabanemine atmosfääri toimub siis, kui liikmesriik lisab need tooted käesoleva otsuse kohasesse arvestusse;

(w) „sanitaarraie” – tegevus, mille käigus võetakse kasutusele loodusliku häiringu tõttu tekkinud puit, mida on võimalik veel vähemalt osaliselt tarvitada.

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et muuta käesoleva artikli lõikes 1 esitatud mõisteid nende ajakohastamiseks, et arvesse võtta mõistete muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või muude liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kliimamuutusega seotud lepingutega.

Artikkel 3

Kohustus koostada ja pidada maakasutus- ja metsandussektori arvestust

1. Liikmesriigid koostavad igaks I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodiks arvestuse ja peavad sellist arvestust, mis kajastab täpselt kogu heidet ja sidumist, mis on toimunud nende territooriumil aset leidnud järgmistesse kategooriatesse kuuluva tegevuse tulemusel:

(a) metsastamine;

(b) taasmetsastamine;

(c) raadamine;

(d) metsa majandamine;

(e) põllumaa majandamine;

(f) karjamaa majandamine.

Liikmesriigid võivad ka koostada arvestuse ja pidada sellist arvestust, mis kajastab täpselt taastaimestamise ning sookuivendamise ja taassoostamise tulemusel toimunud heidet ja sidumist.

2. Lõikes 1 osutatud arvestus hõlmab järgmiste kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist:

(a) süsinikdioksiid (CO2);

(b) metaan (CH4);

(c) dilämmastikoksiid (N2O).

3. Liikmesriigid lisavad konkreetse lõikes 1 osutatud tegevuse oma arvestusse selle tegevuse algamisel või alates 1. jaanuarist 2013, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Artikkel 4

Üldised arvestuseeskirjad

1. Liikmesriigid märgistavad artikli 3 lõikes 1 osutatud arvestuses allikad positiivse (+) märgi ja neeldajad negatiivse (-) märgiga.

2. Artikli 3 lõikes 1 osutatud ühte või mitmesse tegevuskategooriasse kuuluva tegevuse tulemusel toimunud heide või sidumine arvestatakse üksnes ühe kategooria all.

3. Liikmesriigid määravad läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel maa-alad, millel artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriasse kuuluv tegevus läbi viiakse. Nad tagavad, et kõik sellised maa-alad on vastava kategooria arvestuses täpselt määratavad.

4. Liikmesriigid lisavad artikli 3 lõikes 1 osutatud arvestusse kõik muutused järgmiste süsinikureservuaaride süsinikuvarus:

(a) maapealne biomass;

(b) maa-alune biomass;

(c) metsavaris;

(d) lagupuit;

(e) mulla orgaaniline süsinik;

(f) raietooted.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused esimese lõigu punktides a–e loetletud süsinikureservuaaride süsinikuvarus, kui süsinikureservuaar ei ole kahanev neeldaja ega allikas. Liikmesriigid ei pea süsinikureservuaari kahanevaks neeldajaks ega allikaks üksnes siis, kui seda on näha läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel.

5. Liikmesriigid teevad artikli 3 lõike 1 osutatud arvestuse valmis kõikide I lisas osutatud arvestusperioodide lõpuks ja märgivad välja koguheite ja kogusidumise, mida arvestus kõnealusel arvestusperioodil hõlmas.

6. Liikmesriigid peavad täielikku ja täpset registrit kõikide metoodikate ja andmete kohta, mida nad on käesolevast otsusest tulenevate kohustuste täitmiseks kasutanud.

7. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 I lisa muutmiseks, et lisada arvestusperioode ja tagada ühtsus nimetatud arvestusperioodide ja vastavate arvestusperioodidega, mida kohaldatakse liidu heite vähendamise kohustusele muudes sektorites.

Artikkel 5

Metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise arvestuseeskirjad

1. Taasmetsastamise arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tulenevad üksnes sellest tegevusest maa-aladel, mis ei ole olnud mets 1. jaanuaril 1990.

2. Kui liikmesriigid kajastavad arvestuses metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise tulemusel toimunud süsinikdioksiidi (CO2) heite ja sidumise netomuutusi, siis kujutavad need netomuutused endast kogu sidumist ja heidet iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi aastate kohta ja see arvutatakse läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel nii, et kõnealuse arvestusperioodi iga aasta 31. detsembriks liidetakse kokku kogu süsinikuvaru ja sellest lahutatakse sama aasta 1. jaanuari süsinikuvaru.

3. Kui liikmesriigid kajastavad arvestuses metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise tulemusel tekkinud metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heidet, siis kujutab see heide endast kogu heidet iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi aastate kohta ja see arvutatakse läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel nii, et kõnealuse arvestusperioodi igal aastal tekkinud heide liidetakse kokku.

4. Liikmesriigid jätkavad arvestuse koostamist ja pidamist heite ja sidumise kohta, mis toimus artikli 4 lõike 3 kohaselt arvestuses metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise maa-alana määratud alal, isegi kui nimetatud tegevust seal enam ei toimu.

5. Liikmesriigid kasutavad metsastamisele, taasmetsastamisele ja raadamisele kuuluva metsa määramisel arvutuste tegemiseks samasugust ruumilise hindamise ühikut.

Artikkel 6

Metsa majandamise arvestuseeskirjad

1. Metsa majandamisega seotud arvestuses kajastavad liikmesriigid sellest tegevusest tulenevat heidet ja sidumist, mis arvutatakse nii, et iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis saadakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvu korrutamisel II lisas osutatud liikmesriigi võrdlustasemega.

2. Kui arvestusperioodi kohta tehtud lõike 1 kohane arvutus on negatiivne, sisestavad liikmesriigid metsa majandamise arvestusse koguheite ja -sidumise, mis saadakse nii, et kuni 3,5 % liikmesriigi võrdlusaasta heitest (nagu on märgitud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile esitatud selle liikmesriigi läbivaadatud esialgses aruandes võrdlusaasta heiteandmete kohta vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisale), millest on välja jäetud artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusest tulenev heide ja sidumine, korrutatakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvuga.

3. Liikmesriigid tagavad, et arvutusmeetodid, mida nad metsa majandamisega seotud tegevuse suhtes kohaldavad, on kooskõlas II lisas kindlaksmääratud võrdlustaseme arvutamise arvutusmeetoditega järgmistes aspektides:

(a) süsinikureservuaarid ja kasvuhoonegaasid;

(b) metsa majandamise alla kuuluv ala;

(c) raietooted;

(d) looduslikud häiringud.

4. Hiljemalt aasta enne iga arvestusperioodi lõppu teatavad liikmesriigid komisjonile oma läbivaadatud võrdlustaseme ettepaneku järgmiseks arvestusperioodiks, mis on arvutatud vastavalt otsuses -/CMP.7 sätestatud metoodikale kõnealuste võrdlustasemete arvutamiseks.

5. Juhul kui otsuse -/CMP.7 vastavaid sätteid muudetakse, teatavad liikmesriigid komisjonile läbivaadatud võrdlustaseme ettepaneku, milles hiljemalt kuus kuud pärast muudatuste vastuvõtmist on neid muudatusi arvesse võetud.

6. Juhul kui ilmuvad paremad metoodikad, mis võimaldavad liikmesriikidel võrdlustasemeid oluliselt täpsemini arvutada või kui liikmesriikidele kättesaadavate andmete kvaliteet oluliselt paraneb, teatab asjaomane liikmesriik komisjonile läbivaadatud võrdlustaseme ettepaneku, milles viivitamatult on arvesse võetud kõnealuseid muudatusi.

7. Lõigete 4, 5 ja 6 kohaldamisel määravad liikmesriigid aastas looduslike häiringute tõttu tekkinud heite, mida nad kajastavad läbivaadatud võrdlustaseme ettepanekus, ning selle heite hinnangulise määramise viisi.

8. Komisjon kontrollib ettepanekus leiduvate läbivaadatud võrdlustasemete õigsust.

9. Vajaduse korral antakse komisjonile II lisas sätestatud võrdlustasemete ajakohastamiseks kooskõlas artikliga 12 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

10. Liikmesriigid kajastavad metsa majandamise arvestuses kõiki II lisa muudatusi kogu asjaomase arvestusperioodi suhtes.

Artikkel 7

Raietoodete arvestuseeskirjad

1. Liikmesriigid kajastavad artikli 3 lõike 1 kohases arvestuses süsinikku sisaldavatest raietoodetest tekkivat heidet 1. jaanuari 2013. aasta seisuga, isegi kui sellised raietooted olid raiutud enne kõnealust kuupäeva.

2. Artikli 3 lõike 1 kohases raietoodetega seotud arvestuses kajastavad liikmesriigid III lisas kindlaksmääratud esimese astme lagunemise funktsiooni ja vaikimisi määratud poolestusaja järgi tehtud arvutuste alusel järgmistest raietoodetest tekkivat heidet:

(a) paber;

(b) puitplaadid;

(c) saepuit.

Liikmesriigid võivad kasutada III lisas kindlaksmääratud poolestusaja asemel riigispetsiifilisi poolestusaegasid tingimusel, et liikmesriik on need määranud läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel.

Eksporditud raietoodete arvestuses võivad liikmesriigid kasutada III lisas kindlaksmääratud poolestusaja asemel riigispetsiifilisi poolestusaegasid tingimusel, et liikmesriik on need määranud importivas riigis kõnealuste raietoodete kasutamist käsitlevate läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel.

3. Kui liikmesriigid kajastavad artikli 3 lõike 1 kohases arvestuses raietoodetest tekkivat süsinikdioksiidi (CO2) heidet tahkete jäätmete kõrvalduskohtades, võtavad nad arvestuse tegemisel aluseks kohese oksüdeerumise meetodi.

4. Kui liikmesriigid kajastavad arvestuses heidet raietoodetest, mis raiuti energia saamiseks, võtavad nad arvestuse tegemisel samuti aluseks kohese oksüdeerumise meetodi.

5. Liikmesriik kajastab raietoodetest tekkivat heidet oma arvestuses üksnes siis, kui selline heide tuleneb raietoodetest, mis on saadud selle liikmesriigi artikli 3 lõike 1 kohase arvestusega hõlmatud maa-aladelt.

6. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et seoses teaduse arenguga vaadata läbi III lisas sätestatud teave.

Artikkel 8

Põllumaa majandamise, karjamaa majandamise, taastaimestamise ning sookuivendamise ja taassoostamise arvestuseeskirjad

1. Põllumaa majandamist ja karjamaa majandamist käsitlevas arvestuses kajastavad liikmesriigid nimetatud tegevusest tulenevat heidet ja sidumist, mis arvutatakse nii, et iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis saadakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvu korrutamisel liikmesriigi nimetatud tegevusest tuleneva heite ja sidumisega asjaomasel võrdlusaastal, nagu on märgitud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile esitatud selle liikmesriigi läbivaadatud esialgses aruandes võrdlusaasta heiteandmete kohta vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisale.

2. Kui liikmesriik otsustab koostada ja pidada taastaimestamist ja/või sookuivendamist ja taassoostamist käsitlevat arvestust, kohaldab ta lõikes 1 kindlaksmääratud arvutusmeetodit.

Sookuivendamist ja taassoostamist käsitlevas arvestuses kajastavad liikmesriigid nimetatud tegevusest tulenevat heidet ja sidumist kõikidel maa-aladel, mida on pärast 1990. aastat kuivendatud ja taassoostatud.

Artikkel 9

Looduslike häiringute arvestuseeskirjad

1. Liikmesriigid võivad lõikes 2 osutatud tingimuste täitmise korral jätta artikli 3 lõike 1 punktide a, b, d, e ja f kohasest arvestuskohustusest välja mitte-inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite allikatest, kui selline heide on tekkinud looduslike häiringute tõttu. Juhul kui liikmesriigid jätavad sellise heite arvestusest välja, siis jätavad nad välja ka iga järgneva sidumise maa-aladel, kus asjaomased looduslikud häiringud toimusid. Siiski ei jäeta välja looduslikest häiringutest põhjustatud mitte-inimtekkelist kasvuhoonegaaside heidet allikatest, kui neid häiringuid oli arvese võetud artikli 6 lõike 4, artikli 6 lõike 5 või artikli 6 lõike 6 kohase võrdlustaseme arvutamisel.

2. Liikmesriigid võivad vastavalt lõikele 1 mitte-inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite allikatest artikli 3 lõike 1 punktide a, b ja d kohasest arvestuskohustusest välja jätta, kui selline looduslikest häiringutest tulenev mitte-inimtekkeline kasvuhoonegaaside heide ühe aasta jooksul ületab 5 % liikmesriigi koguheitest asjaomasel võrdlusaastal (nagu on märgitud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile esitatud selle liikmesriigi läbivaadatud esialgses aruandes võrdlusaasta heiteandmete kohta vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisale), millest on välja jäetud artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusest tulenev heide ja sidumine, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) liikmesriik määrab kindlaks kõik maa-alad, mis on liikmesriikide artikli 3 lõike 1 punktide a, b ja d kohasest arvestustest välja jäetud, sealhulgas loodusliku häiringu geograafilise asukoha, aasta ja liigi;

(b) liikmesriik hindab aastas looduslike häiringute tõttu allikatest eralduvat mitte-inimtekkelist kasvuhoonegaaside heidet ja sellele järgnevat sidumist arvestusest välja jäetud maa-aladel;

(c) välja jäetud maa-aladel ei ole toimunud maakasutuse muutust ja asjaomane liikmesriik kasutab läbipaistvaid ja kontrollitavaid meetodeid ning kriteeriume maakasutuse muutuse kindlaksmääramiseks kõnealustel maa-aladel;

(d) kui see on võimalik, võtab liikmesriik meetmeid looduslike häiringute mõju kontrollimiseks või juhtimiseks;

(e) võimaluse korral võtab liikmesriik meetmeid väljajäetud maa-alade taastamiseks;

(f) sanitaarraiega kasutusele võetud raietoodetest tekkivat heidet ei jäeta arvestusest välja.

3. Liikmesriigid võivad vastavalt lõikele 1 ka mitte-inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite allikatest artikli 3 lõike 1 punktide e ja f kohasest arvestuskohustusest eraldi välja jätta, kui selline looduslikest häiringutest tulenev mitte-inimtekkeline kasvuhoonegaaside heide ühe aasta jooksul ületab 5 % liikmesriigi koguheitest asjaomasel võrdlusaastal (nagu on märgitud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile esitatud selle liikmesriigi läbivaadatud esialgses aruandes võrdlusaasta heiteandmete kohta vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisale), millest on välja jäetud artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusest tulenev heide ja sidumine, juhul kui artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

4. Liikmesriigid lisavad artikli 3 lõikes 1 osutatud arvestusse kooskõlas artikliga 7 heite, mis tuleneb sanitaarraiega kasutusele võetud raietoodetest.

5. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et läbi vaadata lõike 2 esimeses lõigus osutatud tingimused seoses teaduse arenguga või kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud aktide läbivaatamist.

Artikkel 10

Maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad

1. Hiljemalt kuus kuud pärast iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi algust koostavad liikmesriigid maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusest tulenevat heidet piirata või vähendada ning sidumist säilitada või suurendada, ning edastavad need komisjonile. Liikmesriigid tagavad, et konsulteeritakse mitmesuguste sidusrühmadega.

Maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad hõlmavad I lisas kindlaksmääratud asjaomase arvestusperioodi kestust.

2. Liikmesriigid lisavad oma maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavadesse iga artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevuse kohta järgmise teabe:

(a) heite ja sidumise viimaste suundumuste kirjeldus;

(b) heite ja sidumise prognoosid vastavaks arvestusperioodiks;

(c) analüüs potentsiaali kohta piirata või vähendada heidet ja säilitada või suurendada sidumist;

(d) loetelu vastu võetavatest meetmetest, sealhulgas vajaduse korral IV lisas kindlaksmääratud meetmed, et kasutada kliimamuutuse leevendamise potentsiaali, kus see on kooskõlas punktis c osutatud analüüsiga määratud;

(e) punktis d osutatud meetmete rakendamiseks ette nähtud poliitika, sealhulgas kirjeldus kõnealuste meetmete eeldatava mõju kohta heitele ja sidumisele;

(f) punktis d osutatud meetmete vastuvõtmise ja rakendamise ajakava.

3. Komisjon hindab liikmesriigi maakasutus- ja metsandussektori tegevuskava kolme kuu jooksul pärast kõnealuselt liikmesriigilt asjaomase teabe saamist. Komisjon avaldab kõnealuse hindamise tulemused ning võib vajaduse korral anda soovitusi eesmärgiga suurendada liikmesriikide jõupingutusi piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist.

Liikmesriigid võtavad komisjoni järeldusi nõuetekohaselt arvesse ning teevad üldsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks maakasutus- ja metsandussektori tegevuskava kolme kuu jooksul pärast komisjoni järelduste kättesaamist.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi keskpaiga kuupäeva seisuga ning iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi lõpus maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade rakendamise edusamme kirjeldava aruande.

5. Komisjon hindab liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade rakendamist kuue kuu jooksul pärast lõikes 4 osutatud aruannete kättesaamist.

Komisjon avaldab kõnealused aruanded ja hindamise tulemused ning võib vajaduse korral anda soovitusi eesmärgiga suurendada liikmesriikide jõupingutusi piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist. Liikmesriigid võtavad komisjoni järeldusi nõuetekohaselt arvesse.

Artikkel 11

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesolevas otsuses sätestatud arvestuseeskirjad läbi hiljemalt aasta jooksul pärast I lisas kindlaksmääratud esimese arvestusperioodi lõppu.

Artikkel 12

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Komisjonile antakse alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast määramata ajaks artikli 2 lõikes 2, artikli 4 lõikes 7, artikli 6 lõikes 9, artikli 7 lõikes 6 ja artikli 9 lõikes 4 osutatud volitused.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2, artikli 4 lõikes 7, artikli 6 lõikes 9, artikli 7 lõikes 6 ja artikli 9 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 2 lõike 2, artikli 4 lõike 7, artikli 6 lõike 9, artikli 7 lõike 6 ja artikli 9 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

Artikkel 13

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2013.

Artikkel 14

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12.3.2012

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

I LISA

ARTIKLI 3 LÕIKES 1 OSUTATUD ARVESTUSPERIOODID

Arvestusperiood || Aastad

Esimene arvestusperiood: || 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2020

II LISA

ARTIKLIS 6 OSUTATUD LIIKMESRIIKIDE VÕRDLUSTASEMED

Liikmesriik || Gg süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalenti aastas

Austria || -6516

Belgia || -2499

Bulgaaria || -7950

Küpros || -157

Tšehhi Vabariik || -4686

Taani || 409

Eesti || -2741

Soome || -20466

Prantsusmaa || -67410

Saksamaa || -22418

Kreeka || -1830

Ungari || -1000

Iirimaa || -142

Itaalia || -22166

Läti || -16302

Leedu || -4552

Luksemburg || -418

Malta || -49

Madalmaad || -1425

Poola || -27133

Portugal || -6830

Rumeenia || -15793

Slovakkia || -1084

Sloveenia || -3171

Hispaania || -23100

Rootsi || -41336

Ühendkuningriik || -8268

III LISA

ARTIKLIS 7 OSUTATUD ESIMESE ASTME LAGUNEMISE FUNKTSIOON JA VAIKIMISI MÄÄRATUD POOLESTUSAEG

Esimese astme lagunemise funktsioon, mis algab  ja jätkub käesoleva aastani:

                   

      ,

kus:

aasta

raietoodete süsinikureservuaari süsinikuvaru alates aastast , Gg C

esimese astme lagunemise funktsiooni lagunemiskonstant, väljendatuna aastates-1 , kus HL on raietoodete süsinikureservuaari poolestusaeg aastates.)

= sissevool raietoodete süsinikureservuaari aastas , Gg C aasta-1

raietoodete süsinikureservuaari süsinikuvaru muutus aastas  , Gg C aasta-1

Vaikimisi määratud poolestusaeg (HL):

            2 aastat paberil

            25 aastat puitplaatidel

            35 aastat saepuidul.

IV LISA

MEETMED, MIDA VÕIB VASTAVALT ARTIKLI 10 LÕIKE 2 PUNKTILE d LISADA MAAKASUTUS- JA METSANDUSSEKTORI TEGEVUSKAVASSE

(a) Põllumaa majandamisega seotud meetmed nagu:

– parandada agronoomiatavasid, valides paremini põllukultuuride sorte;

– laiendada külvikordasid ning vältida või vähendada madalalt niitmist;

– parandada toitainete kasutamist, maaharimist / jääkide käitlust ja veemajandust;

– edendada agrometsandustavasid ja suurendada maakatte (maakasutuse) muutmise potentsiaali.

(b) Karjamaa majandamise ja parandamisega seotud meetmed nagu:

– vältida rohumaa muutmist põllumaaks ja muuta põllumaa tagasi pärismaise taimestikuga maa-alaks;

– parandada karjamaa majandamist, muutes karjatamise intensiivsust ja aega;

– suurendada tootlikkust;

– parandada toitainete kasutamist;

– parandada kontrollitud põletamist;

– võtta kasutusele sobivamad liigid, eelkõige sügavajuurelised liigid.

(c) Meetmed põllumajandusliku turvasmulla, eelkõige turbaala majandamise parandamiseks, nagu:

– stimuleerida säästvaid paludikultuuritavasid;

– stimuleerida kohandatud põllumajandustavasid, nt mulla häirimise või ekstensiivsete tootmisviiside minimeerimine.

(d) Meetmed märgalade kuivendamise ärahoidmiseks ja taassoostamise stimuleerimiseks.

(e) Soodega või osaliselt kuivendatud soodega seotud meetmed nagu:

– hoida ära edasist kuivendamist;

– stimuleerida taassoostamist ja soode taastamist;

– hoida ära rabapõlengud.

(f) Degradeerunud alade taastamine.

(g) Metsandusega seotud meetmed nagu:

– hoida ära raadamist;

– metsastada ja taasmetsastada;

– kaitsta süsinikku olemasolevates metsades;

– suurendada olemasolevate metsade tootmisvõimet;

– suurendada raietoodete süsinikureservuaari;

– tõhustada metsa majandamist, sealhulgas liigilise koosseisu optimeerimise, hooldus- ja valikraie ning mullakaitse abil.

(h) Kaitse tõhustamine looduslike häiringute vastu (tulekahjud, kahjurid ja tormid).

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteem

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ja tegevuskavade kohta

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[23]

KESKKOND JA KLIIMAMEETMED [07]

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

x Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[24]

¨ (Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ettepanek on kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ning selle eesmärk on aidata kaasa liidu heite vähendamise eesmärgi saavutamisele.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr

Kliimamuutust käsitlevate ELi poliitikasuundade ja õigusaktide rakendamine (ABB kood 07 12)

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Kliimamuutust käsitlevate liidu poliitikasuundade ja õigusaktide rakendamine (ABB kood 07 12 01)

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ettepanekuga kehtestatakse range ja ühtlustatud raamistik maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevuse tulemusena tekkinud kasvuhoonegaaside heite ja selle neeldajates sidumise arvestamiseks liidus. Selle alusel saab üksikasjalikult hinnata liikmesriikide edusamme. Täpsemalt on ettepaneku eesmärk:

- luua stiimulid leevendusmeetmete võtmiseks, millega suurendatakse sidumist neeldajates ning vähendatakse heidet põllumajanduses, metsanduses ja raietoodete tootmisel tööstuses; samuti parandada leevendusmeetmete nähtavust;

- tugevdada kohustuste keskkonnaalast terviklikkust, tagades heite ja selle sidumise korrektse kajastamise, ning tagada säästev ja keskkonnahoidlik bioenergia tootmine, täiendades kehtivaid poliitikameetmeid; ning

- parandada majanduslikku tõhusust, järgides ambitsioonikamaid eesmärke, milles saaksid osaleda kõik sektorid.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Ettepaneku üldistele, konkreetsetele ja tegevusega seotud eesmärkidele vastavad järgmised näitajad:

- heite ja selle sidumise suundumused;

- liikmesriikide arv, kes ei vasta nõuetele; komisjonile õigel ajal maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad ja aruanded esitanud liikmesriigid; komisjonile õigel ajal oma võrdlustaseme esitanud liikmesriigid;

- ettepanekuga ettenähtud nõuetele vastavad liikmesriikide aruanded;

- liikmesriikide poolt komisjonile esitatud aruannete täielikkus ja ühiste arvestuseeskirjade kohaldamise määr liikmesriikides;

- andmete ja teabe kättesaadavus ettepanekus käsitletud valdkondades.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Käesoleva ettepaneku eesmärgid on järgmised:

- tagada ranged ja ühtlustatud arvestuseeskirjad liikmesriikides maakasutus- ja metsandussektori põhjustatud heite ja neeldajates sidumise kohta;

- edendada liikmesriikide leevendusmeetmeid maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade koostamise ja rakendamise abil.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Liidu tasandil meetmete võtmine tooks tänu oma tõhususele selget kasu võrreldes riikliku tasandi meetmega. Kuna üldised kliimakohustused võetakse liidu tasandil, on parem, kui vajalikud arvestuseeskirjad töötatakse välja samuti liidu tasandil. Lisaks on selleks, et lahendada mõnd tuvastatud probleemi, nt vajadus täpsete ja sidusate arvestuseeskirjade järele maakasutus- ja metsandussektoriga seotud eri tegevuste puhul, vaja ühist strateegiat kõigis liikmesriikides ning seda on parem teha liidu tasandil.

Käesolev õigusraamistik tagab tõhusa lisaväärtuse, sest kasutatakse ühist ja täpset arvestust kõigis liikmesriikides ja koostatakse maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad, mille alusel saab liikmesriikide edusamme üksikasjalikult hinnata. See tagab sidususe liidu kliimapoliitikaga, parandab täiendavalt liidu kliimamuutustega võitlemise kohustuste keskkonnaalast terviklikkust ning suurendab liidu kliimapoliitika majanduslikku tõhusust.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ettepanek põhineb rahvusvahelisel tasandil saadud kogemusel ning selle eesmärk on kõrvaldada Kyoto protokolliga kehtestatud arvestuseeskirjade puudused. Maakasutus- ja metsandussektori rangete ja ühtlustatud arvestuseeskirjade ettepaneku koostamiseks viidi läbi üksikasjalik hindamine.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ettepanek on kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ning kõnealuse strateegia kohase ressursitõhusa Euroopa juhtalgatusega. Ettepanek täiendab ka ELi kliima-, energia- ja sotsiaalpoliitikat.

Samuti täiendab see 2013. aasta järgset ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) seoses keskkonnahoidlikumaks muutmise komponentide rakendamisega ning liidu maaelu arengu poliitika raames saaks pakkuda suuremaid soodustusi CO2 sidumiseks põllumajanduses ja metsanduses. Sellega seotud süsinikuvoogude nõuetekohane arvestus tooks ÜPP raames rakendatud meetmetega kaasneva kasu rohkem nähtavale

Maakasutus- ja metsandussektori üle peetav arvestus toetaks seega bioenergia säästvat kasutamist ning sellega tagatakse ka tugev, selge ja nähtav näitaja kajastamaks edusamme põllumajanduses ja metsanduses. Ilma ulatusliku kohustusliku arvestuseta maakasutus- ja metsandussektoriga seotud tegevuse üle ei kajastuks liikmesriikide, põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate kliimamuutuste leevendamiseks tehtud edusammud liidu jõupingutustes saavutada kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

¨         Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

¨         Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA – AAAA

x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Sõltuvalt õigusloomeprotsessist on kavas rakendamist alustada 1. jaanuarist 2013. aastal.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[25]

x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul ülesanded on delegeeritud:

¨         rakendusametitele

¨         ühenduste asutatud asutustele[26]

¨         riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

¨         isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Suurema osa käesoleva ettepaneku rakendamise eest vastutavad liikmesriigid. Komisjon hindab liikmesriikide esitatud aruannetes sisalduvat teavet ning annab vajaduse korral soovitusi.

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Liikmesriigid lisavad maakasutus- ja metsandussektori üle peetavasse arvestusse asjaomast teavet aastapõhiselt ning peavad maakasutus- ja metsandussektori põhjustatud heite ja neeldajates heite sidumise üle arvestust kooskõlas käesoleva ettepanekuga iga arvestusperioodi lõpus.

Komisjon hindab käesoleva ettepaneku kohaselt koostatud aruandeid iga arvestusperioodi kohta ekspertide tehnilise toe abil.

Käesoleva otsuse rakendamise hindamiseks tuleks läbivaatamisklausli kohaselt teha uuring.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem 2.2.1. Tuvastatud ohud

Kuna tegemist on otsuse ettepanekuga, on rakendamisega seotud riskid väikesed, kuna kavandatud kohustused põhinevad rahvusvahelistel eeskirjadel, mida liikmesriigid kohaldavad Kyoto protokolliga kehtestatud kohustuste raames.

2.2.2. Ettenähtud kontrollivahendid

Võimalike ohtude vältimiseks võetavad meetmed hõlmavad järgmist: konstruktiivne dialoog ja koostöö liikmesriikidega, teabevahetus asjaomaste komisjoni talitustega, et tagada vastava andmevajaduse rahuldamine, ekspertidega konsulteerimine, eelkõige delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel, väline tehniline ekspertabi vastavate hindamiste korral, uuringute läbiviimine õigusakti läbivaatamise raames ning vajaduse korral temaatiliste konverentside korraldamine.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Arvestades asjaomaseid summasid ja hanke liiki, ei kaasne selle algatusega erilist pettuseriski. Komisjon haldab ja kontrollib tööd, kasutades kõiki asjaomaseid tavapäraseid vahendeid (nt kliimameetmete peadirektoraadi iga-aastane juhtimiskava).

Eriti olulised on sisekontrolli standardid nr 2, 7, 8, 9, 11, 12, 13, 15 ja 16. Lisaks kohaldatakse täiel määral nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/202 („finantsmäärus”) sätestatud põhimõtteid ja selle rakenduseeskirju.

Hankemenetlusi hallatakse kliimameetmete peadirektoraadi üldises finantstehnilises protsessis, mis on osaliselt detsentraliseeritud protsess, kus volitatud eelarvevahendite käsutaja(d) on hierarhiliselt sõltumatud isikutest, kes teostavad finantsalgatusi ja -kontrolli.

Töövõtja valimise protsessi jälgib ka sisekontrolli komitee (ENVAC), kes kontrollib, kas volitatud ametnike poolt riigihankelepingute juhusliku ja riskipõhise valimi kombineerimiseks vastuvõetud menetlused on kooskõlas finantsmääruse ning selle rakenduseeskirjadega.

Lisaks kõnealustele meetmetele on delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise korral tagatud, et konsulteeritud eksperdid on sõltumatud ja nõuetekohaselt kvalifitseeritud.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, mille kuludele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus ………………………...……….] || Liigendatud/liigendamata ([27]) || EFTA riigid[28] || Kandidaatriigid[29] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

5 || 07 01 02 11 Muud juhtimiskulud keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna toetuseks || Liigendamata || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Nr [Rubriik ……………………………………..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

[…] || [XX.YY.YY.YY] […] || […] || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Nr || Rubriik 2

Kliimameetmete peadirektoraat || || || Aasta N[30] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1) || - || - || - || - || - || - || - || -

Maksed || (2) || - || - || - || - || - || - || - || -

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || - || - || - || - || - || - || - || -

Maksed || (2a) || - || - || - || - || - || - || - || -

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[31] || || || || || || || ||

Eelarverida nr 07 01 04 05 (ja järgnevad read) || || (3) || 0 ,100 || - || - || 0 ,600 || - || - || 0 ,600 || 1 ,300

Kliimameetmete peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0 ,100 || - || - || 0 ,600 || - || - || 0 ,600 || 1 ,300

Maksed || =2+2a +3 || 0 ,100 || - || - || 0 ,600 || - || - || 0 ,600 || 1 ,300

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0 ,100 || - || - || 0 ,600 || - || - || 0 ,600 || 1 ,300

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0 ,100 || - || - || 0 ,600 || - || - || 0 ,600 || 1 ,300

Maksed || =5+ 6 || 0 ,100 || - || - || 0 ,600 || - || - || 0 ,600 || 1 ,300

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0 ,100 || || || 0 ,600 || || || 0 ,600 || 1 ,300

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || 0 ,100 || || || 0 ,600 || || || 0 ,600 || 1 ,300

Maksed || =5+ 6 || 0 ,100 || || || 0 ,600 || || || 0 ,600 || 1 ,300

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU

Kliimameetmete peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,889

Ÿ Muud halduskulud || 0 ,348 || 0 ,348 || 0 ,348 || 0 ,348 || 0 ,348 || 0 ,348 || 0 ,348 || 2 ,433

Kliimameetmete peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0 ,475 || 0 ,457 || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 3 ,322

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 3 ,322

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[32] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0 ,575 || 0 ,475 || 0 ,475 || 1 ,075 || 0 ,475 || 0 ,475 || 1 ,075 || 4 ,622

Maksed || 0 ,575 || 0 ,475 || 0 ,475 || 1 ,075 || 0 ,475 || 0 ,475 || 1 ,075 || 4 ,622

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

¨      Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

x      Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[33] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK: Kliimamuutust käsitlevate ELi poliitikasuundade ja õigusaktide rakendamine (ABB kood 07 12)

- Väljund || Hindamine || 0 ,004 || 27 || 0,100 || || || || || 27 || 0,100 || || || || || 27 || 0,100 || 81 || 0 ,300

- Väljund || Uuring || 0,500 || || || || || || || || || || || || || 1 || 0,500 || 1 || 0 ,500

- Väljund || Läbivaatamine || 0,500 || || || || || || || 1 || 0,500 || || || || || || || 1 || 0 ,500

Erieesmärk nr 1 kokku || 27 || 0 ,100 || 0 || - || 0 || - || 28 || 0,600 || 0 || - || 0 || - || 28 || 0,600 || 83 || 1 ,300

KULUD KOKKU || 0 || 0 ,100 || 0 || - || 0 || - || 0 || 0,600 || 0 || - || 0 || - || 0 || 0, 600 || 0 || 1, 300

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

¨      Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

x      Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N[34] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 ||

Personalikulud (1 AD täistöötaja, kes juba töötab kliimameetmete peadirektoraadis) || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,889

Muud halduskulud - 07 01 02 11 01 lähetused (viis lähetust aastas; 0 0015 mln eurot /lähetus) - 07 01 02 11 02 konverentsid (kaks korda aastas; 150 osalejat; ; 0 035 mln eurot /konverents) - 07 01 02 11 02 kohtumised (kaks korda aastas; 168 eksperti maksimaalselt (28 *6); 1 päev; 0 135 mln eurot /meeting) VAHESUMMA || 0 ,0075 0 ,070 0 ,270 0 ,348 || 0 ,0075 0 ,070 0 ,270 0 ,348 || 0 ,0075 0, 070 0 ,270 0 ,348 || 0 ,0075 0, 070 0 ,270 0 ,348 || 0 ,0075 0 ,070 0 ,270 0 ,348 || 0 ,0075 0 ,070 0 ,270 0 ,348 || 0 ,0075 0 ,070 0 ,270 0 ,348 || 0 ,053 0 ,490 1 ,890 2 ,433

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0 ,475 || 0, 475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 3 ,322

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[35] välja jäävad kulud || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 0 ,475 || 3 ,322

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

¨      Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

x      Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| 07 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[36] ||

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || || || || ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 04 yy[37] || peakorteris[38] || || || || || || ||

|| lähetustes || || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

|| KOKKU || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127 || 0 ,127

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Komisjoni nõuete järgmiseks asjakohaste meetmete võtmine (nt liikmesriikide aruannete läbivaatamine, analüüside läbiviimine, rakendamise seire jne).

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.5. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

x      Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

¨      Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

¨      Ettepaneku/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[39]

3.2.6. Kolmandate isikute rahaline osalus

xEttepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

x      Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

¨      Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

[1]               ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastuvõetud otsus 1/CP.16 (Cancúni kokkulepe).

[2]               Põhineb valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandal hindamisaruandel.

[3]               Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta järeldused.

[4]               ELT L 140, 5.6.2009, lk 63.

[5]               ELT L 140, 5.6.2009, lk 136.

[6]               ELT L 49, 19.2.2004, lk 1.

[7]               KOM(2011) 789 (lõplik) – 2011/0372 (COD)

[8]               Muid põllumajandustegevuse tulemusena tekkinud kasvuhoonegaase, s.o mäletsejate ja väetiste tekitatud dilämmastikoksiidi- ja metaaniheidet maakasutus- ja metsandussektori puhul ei arvestata; maakasutus- ja metsandussektor hõlmab peamiselt CO2-heidet ja sidumist taimestikus ja mullas. Põllumajanduses tekkiva muude kasvuhoonegaaside kui CO2-heite üle peetakse eraldi aruannet.

[9]               See on ka kompromiss, sest kasutuse muutmine ei tohiks põhjustada kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, st omamaiste toiduainete asendamine imporditud toiduainetega, mis tekitab veelgi negatiivsema CO2-jalajälje.

[10]             Vt nt Sathre R. and O’Connor J. (2010), „A synthesis of research on wood products and greenhouse gas impacts”, 2. väljaanne, Vancouver, B. C. FP Innovations, lk 117.

[11]             EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1.

[12]             Direktiiv 2009/28/EÜ.

[13]             KOM(2011) 571 (lõplik).

[14]             http://ec.europa.eu/clima/events/0029/index_en.htm .

[15]             http://ec.europa.eu/clima/consultations/0003/index_en.htm .

[16]             http://ec.europa.eu/clima/events/0029/index_en.htm .

[17]             http://ec.europa.eu/clima/events/0029/index_en.htm .

[18]             ELT C, , lk.

[19]             ELT C, , lk.

[20]             ELT L 140, 5.6.2009, lk 136.

[21]             ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

[22]             EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1.

[23]             ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[24]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[25]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[26]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[27]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud

[28]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. .

[29]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[30]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[31]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[32]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. Sõltuvalt õigusloomeprotsessist peaks ettepanek jõustuma 2013. aastal.

[33]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jne).

[34]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. Sõltuvalt õigusloomeprotsessist peaks ettepanek jõustuma 2013. aastal.

[35]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[36]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[37]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[38]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[39]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.