KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Maanteevedudel kasutatava bensiini ja diislikütuse kvaliteet Euroopa Liidus: üheksas aastaaruanne (aruandeaasta 2010)

Kommenteeritud kokkuvõte

Direktiivis 98/70/EÜ[1] on tervise- ja keskkonnakaitselistel põhjustel sätestatud otto- või diiselmootoriga varustatud sõidukites kasutatavate kütuste minimaalsed tehnilised spetsifikatsioonid. Kütusekvaliteet on keskkonna seisukohast oluline, kuna see mõjutab mootorist eralduvate saasteainete heiteid ja seega õhukvaliteeti. Samuti mõjutab kütuse kvaliteet seda, kui hõlpsalt ja mis hinnaga on tootjatel võimalik saavutada saasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste soovitav piirmäär.

Kütusespetsifikatsiooni eiramine võib suurendada heitkoguseid (nt oksigenaatide ülemäärased kogused võivad suurendada lämmastikoksiidide heitkoguseid) ning kahjustada mootorit ja heitgaaside järeltöötlussüsteeme (nt ülemäärased väävlikogused kahjustavad katalüsaatoreid), mille tulemuseks on suurem õhusaaste. Selleks et tagada kõnealuse direktiivi kohaste kohustuslike kütuse kvaliteedistandardite järgimine, peavad liikmesriigid võtma kasutusele kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi.

Direktiivi 98/70/EÜ artikli 8 kohaselt peab komisjon iga aasta avaldama aruande kütusekvaliteedi kohta liikmesriikides. Käesolevas komisjoni üheksandas aruandes on tehtud kokkuvõte liikmesriikide esitatavatest aruannetest, mis käsitlevad 2010. aastal müüdud bensiini ja diislikütuse kvaliteeti ning koguseid. Kõik liikmesriigid esitasid 2010. aasta kohta täieliku aruande. Mõned liikmesriigid esitasid aruande pärast ettenähtud tähtaega, mis oli 30. juuni.

Aruannete õigel ajal esitamine oli pisut halvem kui 2009. aastal; 17 liikmesriiki esitasid 2010. aastat käsitlevad aruanded enne iga-aastast tähtaega, ülejäänud 10 aruandest viis saabusid kolm kuud või veelgi hiljem pärast andmete esitamise tähtaega.

Kütusekvaliteedi 2010. aasta järelevalveandmetest nähtus, et direktiivi 98/70/EÜ kohastest bensiini ja diislikütuse spetsifikatsioonidest on üldiselt kinni peetud ning piirmäärade ületamisi oli samuti vähe. Bensiini puhul ületati piirmäärasid peamiselt selliste näitajate osas nagu uurimismeetodil/mootorimeetodil määratav oktaaniarv (RON/MON),[2] suvine aururõhk[3] ja destillatsioon/aurumine 100/150 °C juures[4] ning suurim lubatud väävlisisaldus. Diislikütuse puhul ületati piirmäärasid peamiselt selliste näitajate osas nagu väävlisisaldus, 95%-lise destillatsiooni punkt ja tsetaaniarv.

Kuna piirmäärade ületamisi on võrdlemisi vähe ja enamik liikmesriike võtavad meetmeid nõuetele mittevastava kütuse müügilt kõrvaldamiseks, ei ole komisjonil tõendeid selle kohta, et neil rikkumistel oleks olnud negatiivseid tagajärgi sõidukitest eralduvate saasteainete heitkogustele või mootorite tööle. Siiski soovitab komisjon liikmesriikidel võtta jätkuvalt meetmeid täieliku vastavuse tagamiseks, et edaspidi selliseid probleeme ei tekiks.

Väike väävlisisaldus võimaldab vähendada õhusaastet ja võtta kasutusele uusi mootoritehnoloogiaid. 1. jaanuaril 2009 jõustusid maanteevedudel kasutatavate mootorikütuste uued spetsifikatsioonid, millega piiratakse ELis maanteedel kasutatavate mootorikütuste väävlisisaldust näitajani 10 ppm (väävlivabad kütused). Kõnealune aasta on alates nimetatud nõude jõustumisest teine aruandlusaasta. Keskmine väävlisisaldus oli 2010. aastal ettenähtud näitajast jätkuvalt väiksem, nagu võib näha tabelist 1.

Tabel 1. Bensiini ja diislikütuse keskmise väävlisisalduse muutumine aastate lõikes

EL || Keskmine väävlisisaldus, ppm*

Kütus/aasta || 2002 || 2003* || 2004* || 2005* || 2006** || 2007*** || 2008*** || 2009*** || 2010

Bensiin || 51 || 37 || 38 || 19 || 18 || 18 || 14 || 6 || 6

Diislikütus || 169 || 125 || 113 || 25 || 22 || 23 || 18 || 8 || 7,5

*Välja arvatud Prantsusmaa, kes aastatel 2003–2005 aruannet ei esitanud. **Välja arvatud Malta, kes 2006. aastal aruannet ei esitanud.

*** Välja arvatud Luksemburg, kes aastatel 2007 ja 2008 aruannet ei esitanud ning 2009. aastal esitas mittetäieliku aruande.

Liikmesriikides rakendatavad kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemid erinevad üksteisest ikka veel märgatavalt. Kuid direktiivis sätestatud nõuded peaksid aitama tagada ühtlust ning parandama aruannete esitamise kvaliteeti.

2.         Sissejuhatus

Euroopa Liidus müüdava bensiini ja diislikütuse spetsifikatsioonid on sätestatud direktiivis 98/70/EÜ. Vastavalt kõnealusele direktiivile nõutakse liikmesriikidelt kokkuvõtlike aruannete esitamist nende territooriumil müüdavate kütuste kvaliteedi kohta. Alates 2004. aastast peavad liikmesriigid esitama riikliku järelevalve kohta aruande kooskõlas Euroopa standardiga EN 14274[5] või sama usaldusväärsete süsteemidega. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 8 kohaselt (mida on muudetud direktiivi 2003/17/EÜ artikli 1 lõikega 5) peab komisjon avaldama liikmesriikide kütusekvaliteedi aruannete tulemused. Selle nõude täitmiseks teeb komisjon käesolevas üheksandas aruandes kokkuvõtte ELis 2010. aastal müüdud bensiini ja diislikütuse kvaliteedist ning kogustest. Varasemate aastate aruanded on kättesaadavad komisjoni veebisaitidel[6].

3.           Riikide järelevalvesüsteemid

Komisjoni otsus 2002/159/EÜ ja Euroopa standard EN 14274 on suurendanud asjaomase teabe kasulikkust ja hõlbustanud ELi kütusealaste suundumuste analüüsi. Liikmesriikide järelevalvesüsteemide ülesehituse kvaliteet, piirväärtustele vastavus ja esitatud teave on läinud paremaks ja see paraneb jätkuvalt. Siiski on mõned parandamist vajavad olulise tähtsusega valdkonnad, mis võib kokku võtta järgmiselt.

Liikmesriike innustatakse esitama teavet õigel ajal. Mitmed liikmesriigid ei võtnud Euroopa standardi EN 14274[7] nõuetele vastavuse tagamiseks piisavalt proove kõigist kütustest või ei võtnud piisavalt proove teenindusjaamadest (kuna mõned proovid on võetud hoidlatest või rafineerimistehastest), vt joonis 4. Kui liikmesriigid kasutavad oma riiklikku järelevalvesüsteemi, tuleb seda põhjalikult kirjeldada, et teha kindlaks, kas see vastab Euroopa standardile. Kirjeldus peab näitama asjaomase järelevalvesüsteemi statistilise usaldatavuse vastavust standardile EN 14274. Liikmesriikide aruandeid hinnatakse vastavalt asjakohastele hooajalistele perioodidele, et tagada kogu ELis aruannete võrreldavus. Kui liikmesriik on otsustanud kasutada määratud perioodist erinevat hooajalist perioodi, tuleks asjakohane teave esitada kütusekvaliteedi riikliku aruande lisas.

4.           2010. aasta aruanded

4.1 Kütuste kvaliteet ja kogused

Võrreldes eelmiste aastatega on väävlisisalduse uus piirmäär 10 ppm (kehtestatud 2009. aastal) kõigi maanteevedudel kasutatavate kütuste puhul tinginud ülemineku bensiinilt RON 95 (<50 mg/kg) bensiinile RON 95 (<10 mg/kg). Aastal 2010 oli suurem osa (67 %) müüdud bensiinist bensiin oktaanarvuga RON 95. Bensiini kogumüügi ülejäänud osast 27 % oli 95=<RON<98, RON 98 oli ligikaudu 5 % ja RON 91 – 1% .

Joonis 1. Kütuse müük ELis 2010. aastal kütuseliikide kaupa (%)*

 

Miljonit liitrit

|| || || RON=91 || || || RON = 95 || || || RON 95=<RON<98 || || || RON 98 || || || Diislikütus

Tabel 2. 2010. aasta kokkuvõte kütuseliikide kaupa

Kütuse kvaliteedikategooria || Miljonit liitrit || ELi turuosa

Pliivaba bensiin vähemalt RON=91 || 1,618 || 1 %

Pliivaba bensiin vähemalt RON=95 || 80,308 || 67 %

Pliivaba bensiin 95≤RON<98 || 32,898 || 27 %

Pliivaba bensiin RON≥98 || 6,409 || 5 %

Bensiin kokku || 121,233 || 100,0 %

Diislikütus (<10 ppm S) || 246,841 || 100,0 %

Diislikütus kokku || 246,841 || 100,0 %

|| ||

Kütusemüügi ajalised arengusuundumused ELis

Joonisel 2 on esitatud viimase kümne aasta kütusekasutuse arengusuundumused ELis, millest nähtub diislikütuse kasutuse märkimisväärne suurenemine võrreldes bensiiniga.

Joonis 2. Kütusekasutuse arengusuunad ELis

Miljonit liitrit

||

Välja arvatud Prantsusmaa, kes aastatel 2003–2005 aruannet ei esitanud; välja arvatud Luksemburg, kes aastatel 2007–2009 aruannet ei esitanud ja Malta, kes aastatel 2006 ja 2009 aruannet ei esitanud.

EL 27 kütusemüük liikide kaupa

Tabelis 3 on esitatud kütusekasutus liigi ja liikmesriigi kohta 2010. aastal:

Tabel 3. Kütusekasutus liigi ja liikmesriigi kohta

Kütuseliik || Bensiini müük (miljonit liitrit) || Diislikütuse müük (miljonit liitrit)

Liikmesriik || min RON=91 || min RON=95 || 95≤ RON <98 || RON ≥98 || Bensiin kokku || Diislikütus kokku

Austria || 150 || - || 2,251 || 64 || 2,465 || 7,437

Belgia || - || 1,251 || - || 363 || 1,614 || 7,733

Bulgaaria || - || 847 || - || - || 847 || 2,168

Küpros || - || 479 || - || 47 || 526 || 428

Tšehhi Vabariik || 5 || - || 2,459 || 49 || 2,513 || 4,637

Taani || 517 || 1,570 || - || 3 || 2,090 || 3,101

Eesti || - || - || 338 || 33 || 371 || 572

Soome || - || 2,075 || 162 || - || 2,237 || 2,790

Prantsusmaa || - || 8,677 || - || 2,202 || 10,879 || 39,749

Saksamaa || 943 || - || 24,901 || 740 || 26,584 || 38,356

Kreeka || - || 4,634 || 220 || 153 || 5,007 || 2,977

Ungari || - || 1,743 || - || 47 || 1,790 || 3,274

Iirimaa || - || 1,974 || - || - || 1,974 || 2,672

Itaalia || - || 11,678 || - || - || 11,678 || 30,238

Läti || - || - || 347 || 29 || 376 || 801

Leedu || - || 385 || - || 9 || 394 || 1,190

Luksemburg || 1 || 373 || - || 92 || 466 || 1,894

Malta || - || - || 91 || 10 || 101 || 120

Madalmaad || - || 5,496 || - || 75 || 5,571 || 7,634

Poola || - || 5,138 || - || 513 || 5,651 || 13,896

Portugal || - || - || 1,703 || 187 || 1,890 || 5,898

Rumeenia || - || - || 1,274 || 793 || 2,067 || 4,997

Slovakkia || - || 781 || - || 19 || 800 || 1,281

Sloveenia || - || - || 660 || 79 || 739 || 1,419

Hispaania || - || 6,908 || - || 766 || 7,674 || 31,540

Rootsi || - || 4,394 || - || 138 || 4,532 || 5,164

Ühendkuningriik || - || 19,444 || 953 || - || 20,397 || 24,875

Tabelis 3 on esitatud kütuse müügimaht liikmesriigi kohta kütuseliigi kaupa. Võib märkida mõnda üldsuundumust.

· Diislikütus valitseb turgu kõigis liikmesriikides peale kahe.

· Belgia puhul nähtub suurim sõltuvus diislikütusest, mille turuosa on 82,7 % – kõigi liikmesriikide hulgas suurim.

· Kütusemüügi suurim maht oli 2010. aastal Saksamaal – 17,6 % ELi kütuse kogumüügist; bensiini/diislikütuse osakaal – 21,9 % bensiin ja 15,5 % diislikütus. Järgnes Prantsusmaa 13,8 % ELi bensiini- ja diislikütusemüügist (vastavalt bensiin 9,0 % ja diislikütus 16,1 %); Ühendkuningriigis olid vastav näitaja 12,3 % (bensiin 16,8 % ja diislikütus 10,1 %).

Sarnaselt aastatega 2001–2009 müüdi 2010. aastal kõige rohkem kütust Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis.

ELis saadaolevate kütuste kvaliteedikategooriate liigid on alates 2001. aastast tugevasti ühtlustunud. Bensiini kvaliteedikategooriate erinevus oli peamiselt tingitud erinevast oktaaniarvust (RON). 2010. aastal teatasid üksnes kuus liikmesriiki, et nende territooriumil on saadaval kolme kvaliteedikategooriaga bensiini, samal ajal kui ülejäänud liikmesriikides on saadaval kahe kvaliteedikategooriaga bensiini (ükski liikmesriik ei teatanud, et nende territooriumil on saadaval üksnes ühe kvaliteedikategooriaga bensiini).

Enne 2009. aastat oli maanteevedudel kasutatav diislikütus saadaval üksnes kahes kvaliteedikategoorias: väikese väävlisisaldusega ja väävlivaba (st mille väävlisisaldus on alla 10 ppm). Nagu kinnitavad vastavad andmed 2010. aasta kohta, on kõik liikmesriigid seoses uue kohustusliku väävlisisalduse piirmääraga ootuste kohaselt läinud üle 100 % väävlivabale diislikütusele ning seega on järele jäänud ainult üks diislikütuse kvaliteedikategooria.

5. Proovivõtt ja aruandlus

Standardis EN 14274 on üksikasjalikud nõuded seoses proovide arvu ja proovivõtukohtadega, mille kohta liikmesriigid annavad aru kütusekvaliteedi aruannetes. Standardis EN 14274 on loetletud mitmed tegurid, mida tuleb arvesse võtta proovivõtukorra hindamisel: turgu varustavate rafineerimistehaste arv, saadaolevate kütuse kvaliteedikategooriate arv ja imporditud eri kütuste kvaliteedikategooriate arv ja kütuste allikad. Standardis on täpsustatud proovide miinimumarv kütuse kvaliteedikategooria kohta igal talve- ja suveperioodil. Eelmistel aastatel oli liikmesriikides teatav ebakindlus seoses proovivõtunõuetega – proovide hulk on paranenud ja aruandluse erinevus suve- ja talveperioodide vahel vähenenud.

Tabelis 4 on esitatud üksikute liikmesriikide proovivõtu ja aruandluse jaotus 2010. aastal. Nõutud proovide minimaalne üldarv arvutatakse sel juhul, kui liikmesriik on kasutanud standardis EN 14274 määratletud statistilist mudelit, tingimusel et proovide miinimumarvu nõue on teada iga mudeli kohta[8]. Tabelis on esitatud ka võetud proovide üldarvu ja teenindusjaamadest võetud proovide jaotus. Kõnealuse jaotuse jätsid 2010. aastal esitamata järgmised liikmesriigid: Rootsi, Ühendkuningriik, Saksamaa ja Läti. Standardis EN 14274 on määratletud, et proovide miinimumarvu nõude kohaselt tuleb miinimumarv proove võtta kommertsteenindusjaamadest, mis on „jaemüügi- või kommertsteenindusjaamad, kus kütus tangitakse sõidukitesse nende käitamiseks.” Kui proove võetakse jaotusterminalidest või rafineerimistehastest, tuleb need võtta lisaks teenindusjaamadest võetud proovidele, et järgida proovide miinimumarvu nõuet.

Kui liikmesriigid on aruande koostanud riikliku järelevalvesüsteemi[9] kohaselt, siis hinnatakse proovide miinimumarvu nõude vastavust riigi suuruse ja muude esitatud üksikasjade alusel. Kui proovivõtu koht on teada, siis on võimalik määrata, kas proovide arv vastab standardile EN 14274.

Seitse liikmesriiki, kes kasutasid süsteemi, mis põhineb kas standardil EN 14274 või riiklikul järelevalvesüsteemil, ei olnud täielikult täitnud standardist tulenevaid nõudeid, mis on seotud proovivõtukoha ja võetavate proovide arvuga. Need probleemid ei tee aga küsitavaks komisjonile esitatud tulemuste mõjusust ja usaldatavust.

Koostöös liikmesriikidega püüab komisjon praegu täpsustada kõnealuste kõrvalekallete põhjusi ning tagada, et tulevikus selline olukord paremuse poole muutuks.

Tabelis 4 on esitatud üksikasjad teenindusjaamadest võetavate nõutud proovide miinimumarvu kohta, et liikmesriigid saaksid tõendada direktiivile vastavust.

Tabel 4. Kokkuvõte liikmesriikide proovivõtust ja aruandlusest seoses direktiivi 98/70/EÜ ja Eurooa standardi EN 14274 nõuetega

Liikmesriik || Kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi mudel (1) || Suurus (2) || Suve- ja talveperiood eraldi? (3) || Proovivõtt eraldi kvaliteedikategooria ja perioodi kohta (4) || Nõutud proovide koguarv (5) || Võetud proovid (6) || Teenindusjaamast võetud proovid (7)

Bensiin || Diislikütus || Bensiin || Diislikütus || Bensiin || Diislikütus

Austria || AT || C || S || ü || 50 || 102 || 100 || 203 || 100 || 203 || 100

Belgia || BE || N || S || ü || 100 || 400 || 200 || 2 133 || 4 985 || 2 133 || 4 958

Bulgaaria || BG || B || S || ü || 100 || 200 || 200 || 427 || 468 || 418 || 456

Küpros || CY || C || S || ü || 50 || 100 || 100 || 293 || 167 || 149 || 167

Tšehhi Vabariik || CZ || C || S || ü || 50 || 101 || 100 || 747 || 877 || 747 || 877

Taani || DK || N || S || ü || 50 || 201 || 100 || 42 || 22 || 42 || 22

Eesti || EE || C || S || ü || 50 || 103 || 100 || 350 || 200 || 350 || 200

Soome || FI || A || S || ü || 50 || 103 || 100 || 185 || 162 || 140 || 117

Prantsusmaa || FR || B || L || ü || 200 || 416 || 400 || 827 || 395 || 827 || 395

Saksamaa || DE || N || L || ü || 200 || 405 || 400 || 417 || 305 || - || -

Kreeka || EL || A || S || ü || 50 || 105 || 100 || 250 || 120 || 29 || 17

Ungari || HU || C || S || ü || 50 || 101 || 100 || 120 || 120 || 120 || 120

Iirimaa || IE || C || S || ü || 50 || 100 || 100 || 144 || 126 || 92 || 92

Itaalia || IT || A || L || ü || 100 || 200 || 200 || 200 || 200 || 100 || 100

Läti || LV || N || S || ü || 100 || 400 || 200 || 438 || 674 || - || -

Leedu || LT || C || S || ü || 50 || 101 || 100 || 101 || 100 || 97 || 95

Luksemburg || LU || C || S || ü || 50 || 104 || 100 || 47 || 75 || 43 || 71

Malta || MT || N || S || ü || 100 || 209 || 200 || 49 || 43 || 39 || 30

Madalmaad || NL || A || S || ü || 50 || 100 || 100 || 100 || 100 || 100 || 100

Poola || PL || B || L || ü || 200 || 408 || 400 || 291 || 229 || 291 || 229

Portugal || PT || N || S || ü || 100 || 209 || 200 || 236 || 118 || 200 || 100

Rumeenia || RO || B || S || ü || 100 || 400 || 200 || 360 || 210 || 360 || 210

Slovakkia || SK || C || S || ü || 50 || 101 || 100 || 168 || 137 || 168 || 137

Sloveenia || SI || C || S || ü || 50 || 103 || 100 || 149 || 181 || 145 || 115

Hispaania || ES || N || L || ü || 200 || 409 || 400 || 520 || 264 || - || -

Rootsi || SE || N || S || ü || 100 || 203 || 200 || 553 || 620 || - || -

Ühendkuningriik || UK || N || L || ü || 200 || 404 || 400 || 2 195 || 2 428 || - || -

6. Direktiivi 98/70/EÜ nõuete järgimine 2010. aastal

6.1. Bensiin

Enamik liikmesriike esitas 2010. aastal bensiinproovide vastavuse kohta täielikud andmed. Vastavuse määratlemiseks on vaja teada, millist testimeetodit kasutati teatavate näitajate testimiseks, kuna korratavus ja lubatud hälbed on testimeetodist tingituna erinevad. Nähakse ette, et liikmesriigid kannavad kõnealused andmed aruandevormi. Kuna need andmed ei kuulu aruandluse kohustuslikku osasse, on väga oluline määrata kindlaks vastavuse tasemed. 2010. aastal võeti 11 531 bensiini- ja 13 391 diislikütuseproovi.

2010. aastal ei vastanud spetsifikatsioonile ELis kõige sagedamini järgmised näitajad.

· Suvise aururõhu piirmäär oli 2010. aastal ületatud 215 proovi puhul (1,85 % kõigist proovidest). Vahepeal on siiski selgunud, et paljud ületamised on tingitud üleminekuperioodi kütustest, kui tarnijad vahetavad suvespetsifikaadiga kütuse talvespetsifikaadiga kütuse vastu ja vastupidi.

· 2010. aastal ei vastanud spetsifikatsioonile 59 RON/MON proovi (0,5 % proovide üldarvust).

· Maksimaalne väävlisisaldus (10 ppm) oli ületatud 34 proovi puhul (0,29 % proovide üldarvust); seejuures suurim ületamine oli 45,9 mg/kg. Kõigi liikmesriikide proovide keskmine väävlisisaldus (5,8 ppm) oli kohustuslikust piirmäärast (10 ppm) siiski madalam.

Madalmaad ei ole esitanud täielikku teavet proovide kohta, mis ületavad lubatud hälvet ning Saksamaa ei ole saanud esitada üksikasju seoses RON 91 bensiini käsitlevate nõuete teatavate mittevastavustega.

6.2 Diislikütus

Diislikütuse proovide vastavuse kohta jätsid 2010. aastal andmed esitamata üksnes kaks liikmesriiki – Läti ja Madalmaad, kusjuures kummaski liikmesriigis testitud vähemalt ühe kütuseproovi puhul oli lubatud hälvete piirnorm ületatud. Diislikütuse 2010. aastal testitud viiest näitajast ei vastanud spetsifikatsioonile järgmised näitajad.

· Vaatamata sellele, et ELi liikmesriikide diislikütuse proovide keskmine väävlisisaldus (6,5 ppm) oli kohustuslikust piirmäärast (10 ppm) madalam, oli 169 proovi puhul (1,26 % proovide üldarvust) piirnorm ületatud, kusjuures suurimad piirnormi ületamised olid:

– väävlisisaldus kuni 500 mg/kg Bulgaarias (tarnijat trahviti seoses lubamatu kütuseprooviga);

– üks või mitu nõuetele mittevastavat proovi Poolas – maksimaalne väävlisisaldus 455 mg/kg. Kindlakstehtud erakordselt suure väävlisisaldusega kütus kõrvaldati Poolas turult. Poola ametiasutused teatasid lubamatust kütusest ka oma maksukontrolliametile ja piirkondlikule keskkonnakaitseinspektsioonile ;

– 294 mg/kg Rumeenias (puuduvad andmed võetud meetme kohta) ning

– 94,2 mg/kg Küprosel, kus teenindusjaamas oli saastatus tingitud sõidukite diislikütuse ja küttediisli segamisest. Tankla suhtes algatati karistusmenetlus.

· Destilleerimise piirnorme ületati 2010. aastal kokku 38 proovi puhul.

· Tsetaaniarvu suhtes testitud proovidest ei vastanud spetsifikaadile neli proovi.

6.3. Kokkuvõte

Tabelis 5 on esitatud kokkuvõte direktiivi 98/70/EÜ nõuete järgimise kohta liikmesriikides 2010. aastal, võrreldud on proovide analüüsi tulemusi lubatud hälvetega, samuti on tehtud kokkuvõte aruande vormingust ja sisust. Direktiiviga 2003/17/EÜ muudetud direktiivi 98/70/EÜ on lisatud järgmine lõik: „Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise korral. Kindlaksmääratud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.”

Mõned liikmesriigid on esitanud selgituse parandusmeetmete ja selliste karistuste kohta, mis riiklikud ametiasutused on määranud sellistel juhtudel, kui proovid ei vastanud spetsifikatsioonile.

2010. aastal testitud kokku 11531 bensiiniproovist ei vastanud spetsifikatsioonile ühe või mitme näitaja poolest 411 proovi (mittevastavuse määr 3,6 %). 2010. aastal viie kohustusliku näitaja suhtes testitud 13 391 diislikütuseproovist ei vastanud täpsustatud piirnormidele 211 proovi (1,6 % esitatud proovide üldarvust).

Spetsifikatsioonile mittevastavate proovide osa on seotud võetud proovide arvuga, mis peaks igas liikmesriigis sõltuma kütuse müügimahust ja tarneallikatest. Sellistes liikmesriikides, kus kasutatakse riiklikku järelevalvesüsteemi, mis ei pruugi vastata standardile EN 14274, on aga samuti vaja arvestada müügimahu ja proovide arvu järgi kaalutud nõuetele mittevastavust ELis. Joonisel 3 on esitatud müügimahu ja proovide arvu järgi kaalutud nõuetele mittevastavuse suhe ning kasvutendents 2010. aastani.

Joonis 3. Bensiini ja diislikütuse piirväärtuste kõigi ületamiste ajalised arengusuundumused

Kütuse müügimahu järgi kaalutud mittevastavuse protsendimäär ||  

|| Aasta

|| || Diislikütus || || Bensiin

*Välja arvatud Prantsusmaa, kes aastatel 2003–2005 aruannet ei esitanud. Välja arvatud Luksemburg, kes aastatel 2007–2009 aruannet ei esitanud ja Malta, kes aastatel 2006 ja 2009 aruannet ei esitanud.

Tabel 5. Kokkuvõte direktiivi 98/70/EÜ nõuete täitmisest liikmesriikides 2010. aruandeaastal

|| Liikmesriik || Piirväärtuste ületamine Nõuetele mittevastavate proovide arv / proovide arv kokku || Ebapiisav aruandlus Mõõtmata näitajad / kokku || Aruande hilinemine ||

|| || (1) || (2) || (3) ||

|| || Bensiin || Diislikütus || Bensiin || Diislikütus || ||

|| || MV || Kokku || MV || Kokku || MN || Kokku || MN || Kokku || (kuudes) ||

|| AT || 6 || 203 || 3 || 100 || 0 || 18 || 0 || 5 || < 1 ||

|| BE || 103 || 2 133 || 79 || 4 985 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| BG || 39 || 427 || 56 || 468 || 3 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| CY || 41 || 293 || 1 || 167 || 0 || 18 || 0 || 5 || <1 ||

|| CZ || > 61 || 747 || 29 || 877 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| DK || 0 || 42 || 0 || 22 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| EE || 17 || 350 || 3 || 200 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| FI || 0 || 185 || 1 || 162 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| FR || 56 || 827 || 10 || 395 || 0 || 18 || 1 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| DE || > 7 || 417 || 1 || 305 || 0 || 18 || 0 || 5 || < 4 ||

|| EL || 0 || 250 || 0 || 120 || 0 || 18 || 0 || 5 || < 1 ||

|| HU || 0 || 120 || 0 || 120 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| IE || 15 || 144 || 1 || 126 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| IT || 2 || 200 || 0 || 200 || 1 || 18 || 0 || 5 || < 1 ||

|| LV || 0 || 438 || 0 || 674 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| LT || 0 || 101 || > 1 || 100 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| LU || 7 || 47 || 0 || 75 || 1 || 18 || 0 || 5 || < 1 ||

|| MT || 2 || 49 || 3 || 43 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| NL || > 2 || 100 || > 1 || 100 || 0 || 18 || 0 || 5 || < 5 ||

|| PL || 15 || 291 || 3 || 229 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| PT || 29 || 236 || 8 || 118 || 0 || 18 || 0 || 5 || < 1 ||

|| RO || > 5 || 360 || 11 || 210 || 0 || 18 || 0 || 5 || < 1 ||

|| SK || 0 || 168 || 7 || 137 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| SI || 0 || 149 || 0 || 181 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| ES || 6 || 520 || 0 || 264 || 0 || 18 || 0 || 5 || < 2 ||

|| SE || 0 || 553 || 0 || 620 || 6 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| UK || 5 || 2 195 || 0 || 2 428 || 2 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine ||

|| Liikmesriikide arv kokku || 18 || 18 || 5 || 1 || 10 ||

|| ||

# || Veerg || Selgitused

(1) Piirväärtuste ületamine (usalduspiir 95 %) || Kui ei ole esitatud täielikke andmeid, ei ole võimalik kinnitada, kas kõigi proovide puhul on piirväärtustest kinni peetud. Kui esitatud andmete põhjal ei ole võimalik kindlaks teha piirväärtust ületavate proovide arvu, kasutatakse sümbolit „>”, mis näitab, et piirväärtust ületavate proovide arv on minimaalne ning võib olla suurem.

(2) Ebapiisav aruandlus || Mõne näitaja kohta on võetud vähem proove, kuid kõigi näitajate kohta peavad olema proovid õigesti võetud, et nõuetekohaselt hinnata kütusekvaliteeti. Liikmesriigid peaksid selgitama, kuskohas kui mitu proovi on võetud.

(3) Aruande hilinemine || Direktiivi 98/70/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid esitama järelevalve kohta aruanded hiljemalt iga aasta 30. juuniks.

7.           Järeldused

Kütusekvaliteet on tihedalt seotud nii CO2-heite kui ka õhukvaliteediga ja ka sellega, kui hõlpsalt ja mis hinnaga tootjatel on võimalik saavutada saasteainete ja kasvuhoonegaaside heite piirmäärad.

Kütusekvaliteedi järelevalve 2010. aastal näitab, et direktiivi 98/70/EÜ kohastest bensiini ja diislikütuse spetsifikatsioonidest on üldiselt kinni peetud ning rikkumisi on väga vähe. Standardi EN 14274 järkjärguline vastuvõtmine liikmesriikides aitab ühtlustada andmeid, mida on võimalik kasutada kütuse eri kvaliteedinäitajate hindamiseks, ning liikmesriigid on võtnud samme, et parandada arusaamist aruannete esitamise nõuetest.

Kuna piirmäärade ületamisi on võrdlemisi vähe ja enamik liikmesriike võtavad meetmeid nõuetele mittevastava kütuse müügilt kõrvaldamiseks, ei ole komisjonil tõendeid selle kohta, et neil rikkumistel oleks olnud negatiivseid tagajärgi sõidukitest eralduvate saasteainete heitkogustele või mootorite tööle. Komisjon soovitab liikmesriikidel siiski võtta jätkuvalt meetmeid täieliku vastavuse tagamiseks, et edaspidi ei tekiks selliseid probleeme, ning teha kõik võimalik, et aruanded esitataks komisjonile nõutud tähtaja jooksul.

[1]               Direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta. EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.

[2]               Uurimismeetodil määratav oktaaniarv (RON) on kvantitatiivne mõõtühik, mis näitab maksimaalset surveühikut, mille juures bensiini saab mootoris kasutada, ilma et osa segust isesüttiks mootoris. Isesüttimise tulemuseks on ülemäärane kütusekulu ning suuremad lenduvate orgaaniliste ühendite ja süsinikmonooksiidi heitkogused.

[3]               Aururõhk näitab kütuse kalduvust aurustuda. Seda reguleeritakse suvel, sest sel aastaajal võib temperatuurist tulenevalt olla lenduvate orgaaniliste ühendite (troposfääriosooni eellased) heitkogus suur. Piirmäärade ületamisega kaasnevad suurenenud lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused.

[4]               Destillatsiooni näitaja näitab 100 °C ja 150 °C juures aurustuva kütuse osakaalu. Sellega piiratakse võimalikke bensiinile lisatavaid kergemaid ühendeid. Piirmäärade ületamine võib põhjustada aurukorke ja juhitavusprobleeme.

[5]               EN 14274:2003. Mootorikütused. Bensiini ja diislikütuse kvaliteedi hindamine. Kütusekvaliteedi järelevalvesüsteem.

[6]               https://circabc.europa.eu/w/browse/5e89b837-2bec-4284-b9fe-c156271268f7

[7]               Vt üksikasjalikke andmeid punktis 5.

[8]               Standardiga EN 14274 on ette nähtud iga kütuse kohta võetavate proovide miinimumarv (sõltuvalt kasutatavast statistilisest mudelist ja müügi osakaalust). Kõnealuses standardis on täpsustatud iga kütuse kvaliteedikategooria kohta võetavate proovide miinimumarv.

|| Kvaliteedikategooria ning talve- ja suveperioodi kohta võetud proovid

Mudel || Väikeriik || Suurriik

EN 14274 statistiline mudel A || 50 || 100

EN 14274 statistiline mudel B || 100 || 200

EN 14274 statistiline mudel C || 50 || -

Riiklik süsteem || - || -

* Igal aastal võetavate kütuseproovide nõuded vastavad seega tabeli kahekordsetele väärtustele kütuse kvaliteedikategooria kohta.

[9]               Riiklikud järelevalvesüsteemid on direktiiviga lubatud seni, kuni need annavad standardiga EN 14274 sama usaldusväärseid tulemusi.