KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Maanteevedudel kasutatava bensiini ja diislikütuse kvaliteet Euroopa Liidus: üheksas aastaaruanne (aruandeaasta 2010) /* COM/2012/0749 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA
PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Maanteevedudel kasutatava bensiini ja
diislikütuse kvaliteet Euroopa Liidus:
üheksas aastaaruanne
(aruandeaasta 2010) Kommenteeritud kokkuvõte Direktiivis 98/70/EÜ[1] on tervise- ja
keskkonnakaitselistel põhjustel sätestatud otto- või diiselmootoriga varustatud
sõidukites kasutatavate kütuste minimaalsed tehnilised spetsifikatsioonid.
Kütusekvaliteet on keskkonna seisukohast oluline, kuna see mõjutab mootorist
eralduvate saasteainete heiteid ja seega õhukvaliteeti. Samuti mõjutab kütuse
kvaliteet seda, kui hõlpsalt ja mis hinnaga on tootjatel võimalik saavutada
saasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste soovitav piirmäär. Kütusespetsifikatsiooni eiramine võib
suurendada heitkoguseid (nt oksigenaatide ülemäärased kogused võivad suurendada
lämmastikoksiidide heitkoguseid) ning kahjustada mootorit ja heitgaaside
järeltöötlussüsteeme (nt ülemäärased väävlikogused kahjustavad
katalüsaatoreid), mille tulemuseks on suurem õhusaaste. Selleks et tagada
kõnealuse direktiivi kohaste kohustuslike kütuse kvaliteedistandardite
järgimine, peavad liikmesriigid võtma kasutusele kütusekvaliteedi
järelevalvesüsteemi. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 8 kohaselt peab
komisjon iga aasta avaldama aruande kütusekvaliteedi kohta liikmesriikides.
Käesolevas komisjoni üheksandas aruandes on tehtud kokkuvõte liikmesriikide
esitatavatest aruannetest, mis käsitlevad 2010. aastal müüdud bensiini ja
diislikütuse kvaliteeti ning koguseid. Kõik
liikmesriigid esitasid 2010. aasta kohta täieliku aruande. Mõned liikmesriigid
esitasid aruande pärast ettenähtud tähtaega, mis oli 30. juuni. Aruannete õigel ajal esitamine oli pisut
halvem kui 2009. aastal; 17 liikmesriiki esitasid 2010. aastat käsitlevad
aruanded enne iga-aastast tähtaega, ülejäänud 10 aruandest viis saabusid kolm
kuud või veelgi hiljem pärast andmete esitamise tähtaega. Kütusekvaliteedi 2010. aasta
järelevalveandmetest nähtus, et direktiivi 98/70/EÜ kohastest bensiini ja
diislikütuse spetsifikatsioonidest on üldiselt kinni peetud ning piirmäärade
ületamisi oli samuti vähe. Bensiini puhul ületati piirmäärasid peamiselt
selliste näitajate osas nagu uurimismeetodil/mootorimeetodil määratav
oktaaniarv (RON/MON),[2]
suvine aururõhk[3]
ja destillatsioon/aurumine 100/150 °C juures[4] ning suurim lubatud
väävlisisaldus. Diislikütuse puhul ületati piirmäärasid peamiselt selliste
näitajate osas nagu väävlisisaldus, 95%-lise destillatsiooni punkt ja
tsetaaniarv. Kuna piirmäärade
ületamisi on võrdlemisi vähe ja enamik liikmesriike võtavad meetmeid nõuetele
mittevastava kütuse müügilt kõrvaldamiseks, ei ole komisjonil tõendeid selle
kohta, et neil rikkumistel oleks olnud negatiivseid tagajärgi sõidukitest
eralduvate saasteainete heitkogustele või mootorite tööle. Siiski soovitab
komisjon liikmesriikidel võtta jätkuvalt meetmeid täieliku vastavuse
tagamiseks, et edaspidi selliseid probleeme ei tekiks. Väike väävlisisaldus võimaldab vähendada
õhusaastet ja võtta kasutusele uusi mootoritehnoloogiaid. 1. jaanuaril 2009
jõustusid maanteevedudel kasutatavate mootorikütuste uued spetsifikatsioonid,
millega piiratakse ELis maanteedel kasutatavate mootorikütuste väävlisisaldust
näitajani 10 ppm (väävlivabad kütused). Kõnealune aasta on alates
nimetatud nõude jõustumisest teine aruandlusaasta. Keskmine väävlisisaldus oli
2010. aastal ettenähtud näitajast jätkuvalt väiksem, nagu võib näha tabelist 1. Tabel 1. Bensiini ja diislikütuse
keskmise väävlisisalduse muutumine aastate lõikes EL || Keskmine väävlisisaldus, ppm* Kütus/aasta || 2002 || 2003* || 2004* || 2005* || 2006** || 2007*** || 2008*** || 2009*** || 2010 Bensiin || 51 || 37 || 38 || 19 || 18 || 18 || 14 || 6 || 6 Diislikütus || 169 || 125 || 113 || 25 || 22 || 23 || 18 || 8 || 7,5 *Välja arvatud Prantsusmaa, kes aastatel
2003–2005 aruannet ei esitanud.
**Välja arvatud Malta, kes 2006. aastal aruannet ei esitanud. *** Välja arvatud Luksemburg, kes aastatel
2007 ja 2008 aruannet ei esitanud ning 2009. aastal esitas mittetäieliku
aruande. Liikmesriikides rakendatavad kütusekvaliteedi
järelevalvesüsteemid erinevad üksteisest ikka veel märgatavalt. Kuid
direktiivis sätestatud nõuded peaksid aitama tagada ühtlust ning parandama
aruannete esitamise kvaliteeti. 2. Sissejuhatus Euroopa Liidus müüdava bensiini ja
diislikütuse spetsifikatsioonid on sätestatud direktiivis 98/70/EÜ. Vastavalt
kõnealusele direktiivile nõutakse liikmesriikidelt kokkuvõtlike aruannete
esitamist nende territooriumil müüdavate kütuste kvaliteedi kohta. Alates 2004.
aastast peavad liikmesriigid esitama riikliku järelevalve kohta aruande
kooskõlas Euroopa standardiga EN 14274[5]
või sama usaldusväärsete süsteemidega. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 8 kohaselt
(mida on muudetud direktiivi 2003/17/EÜ artikli 1 lõikega 5) peab komisjon
avaldama liikmesriikide kütusekvaliteedi aruannete tulemused. Selle nõude
täitmiseks teeb komisjon käesolevas üheksandas aruandes kokkuvõtte ELis 2010.
aastal müüdud bensiini ja diislikütuse kvaliteedist ning kogustest. Varasemate
aastate aruanded on kättesaadavad komisjoni veebisaitidel[6]. 3. Riikide järelevalvesüsteemid Komisjoni otsus 2002/159/EÜ ja Euroopa standard EN 14274 on suurendanud asjaomase teabe kasulikkust ja hõlbustanud ELi kütusealaste suundumuste analüüsi. Liikmesriikide järelevalvesüsteemide ülesehituse kvaliteet, piirväärtustele vastavus ja esitatud teave on läinud paremaks ja see paraneb jätkuvalt. Siiski on mõned parandamist vajavad olulise tähtsusega valdkonnad, mis võib kokku võtta järgmiselt. Liikmesriike innustatakse esitama teavet õigel ajal. Mitmed liikmesriigid ei võtnud Euroopa standardi EN 14274[7] nõuetele vastavuse tagamiseks piisavalt proove kõigist kütustest või ei võtnud piisavalt proove teenindusjaamadest (kuna mõned proovid on võetud hoidlatest või rafineerimistehastest), vt joonis 4. Kui liikmesriigid kasutavad oma riiklikku järelevalvesüsteemi, tuleb seda põhjalikult kirjeldada, et teha kindlaks, kas see vastab Euroopa standardile. Kirjeldus peab näitama asjaomase järelevalvesüsteemi statistilise usaldatavuse vastavust standardile EN 14274. Liikmesriikide aruandeid hinnatakse vastavalt asjakohastele hooajalistele perioodidele, et tagada kogu ELis aruannete võrreldavus. Kui liikmesriik on otsustanud kasutada määratud perioodist erinevat hooajalist perioodi, tuleks asjakohane teave esitada kütusekvaliteedi riikliku aruande lisas. 4. 2010. aasta aruanded 4.1 Kütuste kvaliteet ja kogused Võrreldes eelmiste aastatega on väävlisisalduse
uus piirmäär 10 ppm (kehtestatud 2009. aastal) kõigi maanteevedudel
kasutatavate kütuste puhul tinginud ülemineku bensiinilt RON 95
(<50 mg/kg) bensiinile RON 95 (<10 mg/kg). Aastal 2010 oli
suurem osa (67 %) müüdud bensiinist bensiin oktaanarvuga RON 95.
Bensiini kogumüügi ülejäänud osast 27 % oli 95=<RON<98,
RON 98 oli ligikaudu 5 % ja RON 91 – 1% . Joonis
1. Kütuse müük ELis 2010. aastal kütuseliikide kaupa (%)* Miljonit liitrit || || || RON=91 || || || RON = 95 || || || RON 95=<RON<98 || || || RON 98 || || || Diislikütus Tabel 2. 2010. aasta kokkuvõte kütuseliikide kaupa Kütuse kvaliteedikategooria || Miljonit liitrit || ELi turuosa Pliivaba bensiin vähemalt RON=91 || 1,618 || 1 % Pliivaba bensiin vähemalt RON=95 || 80,308 || 67 % Pliivaba bensiin 95≤RON<98 || 32,898 || 27 % Pliivaba bensiin RON≥98 || 6,409 || 5 % Bensiin kokku || 121,233 || 100,0 % Diislikütus (<10 ppm S) || 246,841 || 100,0 % Diislikütus kokku || 246,841 || 100,0 % || || Kütusemüügi ajalised arengusuundumused ELis Joonisel 2 on esitatud viimase kümne aasta kütusekasutuse
arengusuundumused ELis, millest nähtub diislikütuse kasutuse märkimisväärne
suurenemine võrreldes bensiiniga. Joonis 2. Kütusekasutuse arengusuunad ELis Miljonit
liitrit || Välja arvatud Prantsusmaa, kes aastatel
2003–2005 aruannet ei esitanud; välja arvatud Luksemburg, kes aastatel
2007–2009 aruannet ei esitanud ja Malta, kes aastatel 2006 ja 2009 aruannet ei
esitanud. EL 27
kütusemüük liikide kaupa Tabelis 3 on esitatud kütusekasutus liigi ja
liikmesriigi kohta 2010. aastal: Tabel 3.
Kütusekasutus liigi ja liikmesriigi kohta Kütuseliik || Bensiini müük (miljonit liitrit) || Diislikütuse müük (miljonit liitrit) Liikmesriik || min RON=91 || min RON=95 || 95≤ RON <98 || RON ≥98 || Bensiin kokku || Diislikütus kokku Austria || 150 || - || 2,251 || 64 || 2,465 || 7,437 Belgia || - || 1,251 || - || 363 || 1,614 || 7,733 Bulgaaria || - || 847 || - || - || 847 || 2,168 Küpros || - || 479 || - || 47 || 526 || 428 Tšehhi Vabariik || 5 || - || 2,459 || 49 || 2,513 || 4,637 Taani || 517 || 1,570 || - || 3 || 2,090 || 3,101 Eesti || - || - || 338 || 33 || 371 || 572 Soome || - || 2,075 || 162 || - || 2,237 || 2,790 Prantsusmaa || - || 8,677 || - || 2,202 || 10,879 || 39,749 Saksamaa || 943 || - || 24,901 || 740 || 26,584 || 38,356 Kreeka || - || 4,634 || 220 || 153 || 5,007 || 2,977 Ungari || - || 1,743 || - || 47 || 1,790 || 3,274 Iirimaa || - || 1,974 || - || - || 1,974 || 2,672 Itaalia || - || 11,678 || - || - || 11,678 || 30,238 Läti || - || - || 347 || 29 || 376 || 801 Leedu || - || 385 || - || 9 || 394 || 1,190 Luksemburg || 1 || 373 || - || 92 || 466 || 1,894 Malta || - || - || 91 || 10 || 101 || 120 Madalmaad || - || 5,496 || - || 75 || 5,571 || 7,634 Poola || - || 5,138 || - || 513 || 5,651 || 13,896 Portugal || - || - || 1,703 || 187 || 1,890 || 5,898 Rumeenia || - || - || 1,274 || 793 || 2,067 || 4,997 Slovakkia || - || 781 || - || 19 || 800 || 1,281 Sloveenia || - || - || 660 || 79 || 739 || 1,419 Hispaania || - || 6,908 || - || 766 || 7,674 || 31,540 Rootsi || - || 4,394 || - || 138 || 4,532 || 5,164 Ühendkuningriik || - || 19,444 || 953 || - || 20,397 || 24,875 Tabelis 3 on esitatud
kütuse müügimaht liikmesriigi kohta kütuseliigi kaupa. Võib märkida mõnda
üldsuundumust. ·
Diislikütus valitseb turgu kõigis liikmesriikides
peale kahe. ·
Belgia puhul nähtub suurim sõltuvus diislikütusest,
mille turuosa on 82,7 % – kõigi liikmesriikide hulgas suurim. ·
Kütusemüügi suurim maht oli 2010. aastal Saksamaal
– 17,6 % ELi kütuse kogumüügist; bensiini/diislikütuse osakaal –
21,9 % bensiin ja 15,5 % diislikütus. Järgnes Prantsusmaa 13,8 %
ELi bensiini- ja diislikütusemüügist (vastavalt bensiin 9,0 % ja
diislikütus 16,1 %); Ühendkuningriigis olid vastav näitaja 12,3 %
(bensiin 16,8 % ja diislikütus 10,1 %). Sarnaselt aastatega
2001–2009 müüdi 2010. aastal kõige rohkem kütust Prantsusmaal, Saksamaal,
Itaalias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis. ELis saadaolevate kütuste
kvaliteedikategooriate liigid on alates 2001. aastast tugevasti ühtlustunud.
Bensiini kvaliteedikategooriate erinevus oli peamiselt tingitud erinevast
oktaaniarvust (RON). 2010. aastal teatasid üksnes kuus liikmesriiki, et nende
territooriumil on saadaval kolme kvaliteedikategooriaga bensiini, samal ajal
kui ülejäänud liikmesriikides on saadaval kahe kvaliteedikategooriaga bensiini
(ükski liikmesriik ei teatanud, et nende territooriumil on saadaval üksnes ühe
kvaliteedikategooriaga bensiini). Enne 2009. aastat oli maanteevedudel kasutatav
diislikütus saadaval üksnes kahes kvaliteedikategoorias: väikese
väävlisisaldusega ja väävlivaba (st mille väävlisisaldus on
alla 10 ppm). Nagu kinnitavad vastavad andmed 2010. aasta kohta, on
kõik liikmesriigid seoses uue kohustusliku väävlisisalduse piirmääraga ootuste
kohaselt läinud üle 100 % väävlivabale diislikütusele ning seega on järele
jäänud ainult üks diislikütuse kvaliteedikategooria. 5.
Proovivõtt ja aruandlus Standardis EN 14274 on üksikasjalikud
nõuded seoses proovide arvu ja proovivõtukohtadega, mille kohta liikmesriigid
annavad aru kütusekvaliteedi aruannetes. Standardis EN 14274 on loetletud
mitmed tegurid, mida tuleb arvesse võtta proovivõtukorra hindamisel: turgu
varustavate rafineerimistehaste arv, saadaolevate kütuse kvaliteedikategooriate
arv ja imporditud eri kütuste kvaliteedikategooriate arv ja kütuste allikad.
Standardis on täpsustatud proovide miinimumarv kütuse kvaliteedikategooria
kohta igal talve- ja suveperioodil. Eelmistel aastatel oli liikmesriikides
teatav ebakindlus seoses proovivõtunõuetega – proovide hulk on paranenud ja aruandluse
erinevus suve- ja talveperioodide vahel vähenenud. Tabelis 4 on esitatud üksikute liikmesriikide
proovivõtu ja aruandluse jaotus 2010. aastal. Nõutud proovide minimaalne üldarv
arvutatakse sel juhul, kui liikmesriik on kasutanud standardis EN 14274
määratletud statistilist mudelit, tingimusel et proovide miinimumarvu nõue on
teada iga mudeli kohta[8].
Tabelis on esitatud ka võetud proovide üldarvu ja teenindusjaamadest võetud
proovide jaotus. Kõnealuse jaotuse jätsid 2010. aastal esitamata järgmised liikmesriigid:
Rootsi, Ühendkuningriik, Saksamaa ja Läti. Standardis EN 14274 on määratletud,
et proovide miinimumarvu nõude kohaselt tuleb miinimumarv proove võtta
kommertsteenindusjaamadest, mis on „jaemüügi- või kommertsteenindusjaamad, kus
kütus tangitakse sõidukitesse nende käitamiseks.” Kui proove võetakse
jaotusterminalidest või rafineerimistehastest, tuleb need võtta lisaks
teenindusjaamadest võetud proovidele, et järgida proovide miinimumarvu nõuet. Kui liikmesriigid
on aruande koostanud riikliku järelevalvesüsteemi[9] kohaselt, siis hinnatakse
proovide miinimumarvu nõude vastavust riigi suuruse ja muude esitatud
üksikasjade alusel. Kui proovivõtu koht on teada, siis on võimalik määrata, kas
proovide arv vastab standardile EN 14274. Seitse
liikmesriiki, kes kasutasid süsteemi, mis põhineb kas standardil EN 14274
või riiklikul järelevalvesüsteemil, ei olnud täielikult täitnud standardist
tulenevaid nõudeid, mis on seotud proovivõtukoha ja võetavate proovide arvuga.
Need probleemid ei tee aga küsitavaks komisjonile esitatud tulemuste mõjusust
ja usaldatavust. Koostöös liikmesriikidega püüab komisjon praegu täpsustada kõnealuste
kõrvalekallete põhjusi ning tagada, et tulevikus selline olukord paremuse poole
muutuks. Tabelis 4 on
esitatud üksikasjad teenindusjaamadest võetavate nõutud proovide miinimumarvu
kohta, et liikmesriigid saaksid tõendada direktiivile vastavust. Tabel 4.
Kokkuvõte liikmesriikide proovivõtust ja aruandlusest seoses direktiivi
98/70/EÜ ja Eurooa standardi EN 14274 nõuetega Liikmesriik || Kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi mudel (1) || Suurus (2) || Suve- ja talveperiood eraldi? (3) || Proovivõtt eraldi kvaliteedikategooria ja perioodi kohta (4) || Nõutud proovide koguarv (5) || Võetud proovid (6) || Teenindusjaamast võetud proovid (7) Bensiin || Diislikütus || Bensiin || Diislikütus || Bensiin || Diislikütus Austria || AT || C || S || ü || 50 || 102 || 100 || 203 || 100 || 203 || 100 Belgia || BE || N || S || ü || 100 || 400 || 200 || 2 133 || 4 985 || 2 133 || 4 958 Bulgaaria || BG || B || S || ü || 100 || 200 || 200 || 427 || 468 || 418 || 456 Küpros || CY || C || S || ü || 50 || 100 || 100 || 293 || 167 || 149 || 167 Tšehhi Vabariik || CZ || C || S || ü || 50 || 101 || 100 || 747 || 877 || 747 || 877 Taani || DK || N || S || ü || 50 || 201 || 100 || 42 || 22 || 42 || 22 Eesti || EE || C || S || ü || 50 || 103 || 100 || 350 || 200 || 350 || 200 Soome || FI || A || S || ü || 50 || 103 || 100 || 185 || 162 || 140 || 117 Prantsusmaa || FR || B || L || ü || 200 || 416 || 400 || 827 || 395 || 827 || 395 Saksamaa || DE || N || L || ü || 200 || 405 || 400 || 417 || 305 || - || - Kreeka || EL || A || S || ü || 50 || 105 || 100 || 250 || 120 || 29 || 17 Ungari || HU || C || S || ü || 50 || 101 || 100 || 120 || 120 || 120 || 120 Iirimaa || IE || C || S || ü || 50 || 100 || 100 || 144 || 126 || 92 || 92 Itaalia || IT || A || L || ü || 100 || 200 || 200 || 200 || 200 || 100 || 100 Läti || LV || N || S || ü || 100 || 400 || 200 || 438 || 674 || - || - Leedu || LT || C || S || ü || 50 || 101 || 100 || 101 || 100 || 97 || 95 Luksemburg || LU || C || S || ü || 50 || 104 || 100 || 47 || 75 || 43 || 71 Malta || MT || N || S || ü || 100 || 209 || 200 || 49 || 43 || 39 || 30 Madalmaad || NL || A || S || ü || 50 || 100 || 100 || 100 || 100 || 100 || 100 Poola || PL || B || L || ü || 200 || 408 || 400 || 291 || 229 || 291 || 229 Portugal || PT || N || S || ü || 100 || 209 || 200 || 236 || 118 || 200 || 100 Rumeenia || RO || B || S || ü || 100 || 400 || 200 || 360 || 210 || 360 || 210 Slovakkia || SK || C || S || ü || 50 || 101 || 100 || 168 || 137 || 168 || 137 Sloveenia || SI || C || S || ü || 50 || 103 || 100 || 149 || 181 || 145 || 115 Hispaania || ES || N || L || ü || 200 || 409 || 400 || 520 || 264 || - || - Rootsi || SE || N || S || ü || 100 || 203 || 200 || 553 || 620 || - || - Ühendkuningriik || UK || N || L || ü || 200 || 404 || 400 || 2 195 || 2 428 || - || - 6. Direktiivi 98/70/EÜ nõuete järgimine 2010.
aastal 6.1. Bensiin Enamik
liikmesriike esitas 2010. aastal bensiinproovide vastavuse kohta täielikud
andmed. Vastavuse määratlemiseks on vaja teada, millist testimeetodit kasutati
teatavate näitajate testimiseks, kuna korratavus ja lubatud hälbed on
testimeetodist tingituna erinevad. Nähakse ette, et liikmesriigid kannavad
kõnealused andmed aruandevormi. Kuna need andmed ei kuulu aruandluse
kohustuslikku osasse, on väga oluline määrata kindlaks vastavuse tasemed. 2010.
aastal võeti 11 531 bensiini- ja 13 391 diislikütuseproovi. 2010. aastal ei
vastanud spetsifikatsioonile ELis kõige sagedamini järgmised näitajad. ·
Suvise aururõhu piirmäär oli 2010. aastal ületatud
215 proovi puhul (1,85 % kõigist proovidest). Vahepeal on siiski
selgunud, et paljud ületamised on tingitud üleminekuperioodi kütustest, kui
tarnijad vahetavad suvespetsifikaadiga kütuse talvespetsifikaadiga kütuse vastu
ja vastupidi. ·
2010. aastal ei vastanud spetsifikatsioonile
59 RON/MON proovi (0,5 % proovide üldarvust). ·
Maksimaalne väävlisisaldus (10 ppm) oli
ületatud 34 proovi puhul (0,29 % proovide üldarvust); seejuures
suurim ületamine oli 45,9 mg/kg. Kõigi liikmesriikide proovide keskmine
väävlisisaldus (5,8 ppm) oli kohustuslikust piirmäärast (10 ppm)
siiski madalam. Madalmaad ei ole
esitanud täielikku teavet proovide kohta, mis ületavad lubatud hälvet ning
Saksamaa ei ole saanud esitada üksikasju seoses RON 91 bensiini
käsitlevate nõuete teatavate mittevastavustega. 6.2 Diislikütus
Diislikütuse
proovide vastavuse kohta jätsid 2010. aastal andmed esitamata üksnes kaks
liikmesriiki – Läti ja Madalmaad, kusjuures kummaski liikmesriigis testitud
vähemalt ühe kütuseproovi puhul oli lubatud hälvete piirnorm ületatud.
Diislikütuse 2010. aastal testitud viiest näitajast ei vastanud
spetsifikatsioonile järgmised näitajad. ·
Vaatamata sellele, et ELi liikmesriikide
diislikütuse proovide keskmine väävlisisaldus (6,5 ppm) oli kohustuslikust
piirmäärast (10 ppm) madalam, oli 169 proovi puhul (1,26 %
proovide üldarvust) piirnorm ületatud, kusjuures suurimad piirnormi ületamised
olid: –
väävlisisaldus kuni 500 mg/kg Bulgaarias
(tarnijat trahviti seoses lubamatu kütuseprooviga); –
üks või mitu nõuetele mittevastavat proovi Poolas –
maksimaalne väävlisisaldus 455 mg/kg. Kindlakstehtud erakordselt suure
väävlisisaldusega kütus kõrvaldati Poolas turult. Poola ametiasutused teatasid
lubamatust kütusest ka oma maksukontrolliametile ja piirkondlikule
keskkonnakaitseinspektsioonile ; –
294 mg/kg Rumeenias (puuduvad andmed võetud
meetme kohta) ning –
94,2 mg/kg Küprosel, kus teenindusjaamas oli
saastatus tingitud sõidukite diislikütuse ja küttediisli segamisest. Tankla
suhtes algatati karistusmenetlus. ·
Destilleerimise piirnorme ületati 2010. aastal
kokku 38 proovi puhul. ·
Tsetaaniarvu suhtes testitud proovidest ei vastanud
spetsifikaadile neli proovi. 6.3. Kokkuvõte Tabelis 5 on esitatud kokkuvõte direktiivi
98/70/EÜ nõuete järgimise kohta liikmesriikides 2010. aastal, võrreldud on
proovide analüüsi tulemusi lubatud hälvetega, samuti on tehtud kokkuvõte
aruande vormingust ja sisust. Direktiiviga 2003/17/EÜ muudetud direktiivi
98/70/EÜ on lisatud järgmine lõik: „Liikmesriigid määravad kindlaks karistused,
mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike sätete
rikkumise korral. Kindlaksmääratud karistused peavad olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad.” Mõned liikmesriigid on esitanud selgituse
parandusmeetmete ja selliste karistuste kohta, mis riiklikud ametiasutused on
määranud sellistel juhtudel, kui proovid ei vastanud spetsifikatsioonile. 2010. aastal testitud kokku
11531 bensiiniproovist ei vastanud spetsifikatsioonile ühe või mitme
näitaja poolest 411 proovi (mittevastavuse määr 3,6 %). 2010. aastal
viie kohustusliku näitaja suhtes testitud 13 391 diislikütuseproovist
ei vastanud täpsustatud piirnormidele 211 proovi (1,6 % esitatud
proovide üldarvust). Spetsifikatsioonile mittevastavate proovide osa
on seotud võetud proovide arvuga, mis peaks igas liikmesriigis sõltuma kütuse
müügimahust ja tarneallikatest. Sellistes liikmesriikides, kus kasutatakse
riiklikku järelevalvesüsteemi, mis ei pruugi vastata standardile EN 14274,
on aga samuti vaja arvestada müügimahu ja proovide arvu järgi kaalutud nõuetele
mittevastavust ELis. Joonisel 3 on esitatud müügimahu ja proovide arvu järgi
kaalutud nõuetele mittevastavuse suhe ning kasvutendents 2010. aastani. Joonis 3. Bensiini ja diislikütuse
piirväärtuste kõigi ületamiste ajalised arengusuundumused Kütuse müügimahu järgi kaalutud mittevastavuse protsendimäär || || Aasta || || Diislikütus || || Bensiin *Välja arvatud Prantsusmaa, kes aastatel 2003–2005 aruannet ei esitanud. Välja arvatud Luksemburg, kes aastatel 2007–2009 aruannet ei esitanud ja Malta, kes aastatel 2006 ja 2009 aruannet ei esitanud. Tabel 5. Kokkuvõte direktiivi 98/70/EÜ nõuete
täitmisest liikmesriikides 2010. aruandeaastal || Liikmesriik || Piirväärtuste ületamine Nõuetele mittevastavate proovide arv / proovide arv kokku || Ebapiisav aruandlus Mõõtmata näitajad / kokku || Aruande hilinemine || || || (1) || (2) || (3) || || || Bensiin || Diislikütus || Bensiin || Diislikütus || || || || MV || Kokku || MV || Kokku || MN || Kokku || MN || Kokku || (kuudes) || || AT || 6 || 203 || 3 || 100 || 0 || 18 || 0 || 5 || < 1 || || BE || 103 || 2 133 || 79 || 4 985 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || BG || 39 || 427 || 56 || 468 || 3 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || CY || 41 || 293 || 1 || 167 || 0 || 18 || 0 || 5 || <1 || || CZ || > 61 || 747 || 29 || 877 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || DK || 0 || 42 || 0 || 22 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || EE || 17 || 350 || 3 || 200 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || FI || 0 || 185 || 1 || 162 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || FR || 56 || 827 || 10 || 395 || 0 || 18 || 1 || 5 || Õigeaegne esitamine || || DE || > 7 || 417 || 1 || 305 || 0 || 18 || 0 || 5 || < 4 || || EL || 0 || 250 || 0 || 120 || 0 || 18 || 0 || 5 || < 1 || || HU || 0 || 120 || 0 || 120 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || IE || 15 || 144 || 1 || 126 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || IT || 2 || 200 || 0 || 200 || 1 || 18 || 0 || 5 || < 1 || || LV || 0 || 438 || 0 || 674 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || LT || 0 || 101 || > 1 || 100 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || LU || 7 || 47 || 0 || 75 || 1 || 18 || 0 || 5 || < 1 || || MT || 2 || 49 || 3 || 43 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || NL || > 2 || 100 || > 1 || 100 || 0 || 18 || 0 || 5 || < 5 || || PL || 15 || 291 || 3 || 229 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || PT || 29 || 236 || 8 || 118 || 0 || 18 || 0 || 5 || < 1 || || RO || > 5 || 360 || 11 || 210 || 0 || 18 || 0 || 5 || < 1 || || SK || 0 || 168 || 7 || 137 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || SI || 0 || 149 || 0 || 181 || 0 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || ES || 6 || 520 || 0 || 264 || 0 || 18 || 0 || 5 || < 2 || || SE || 0 || 553 || 0 || 620 || 6 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || UK || 5 || 2 195 || 0 || 2 428 || 2 || 18 || 0 || 5 || Õigeaegne esitamine || || Liikmesriikide arv kokku || 18 || 18 || 5 || 1 || 10 || || || # || Veerg || Selgitused (1) Piirväärtuste ületamine (usalduspiir 95 %) || Kui ei ole esitatud täielikke andmeid, ei ole võimalik kinnitada, kas kõigi proovide puhul on piirväärtustest kinni peetud. Kui esitatud andmete põhjal ei ole võimalik kindlaks teha piirväärtust ületavate proovide arvu, kasutatakse sümbolit „>”, mis näitab, et piirväärtust ületavate proovide arv on minimaalne ning võib olla suurem. (2) Ebapiisav aruandlus || Mõne näitaja kohta on võetud vähem proove, kuid kõigi näitajate kohta peavad olema proovid õigesti võetud, et nõuetekohaselt hinnata kütusekvaliteeti. Liikmesriigid peaksid selgitama, kuskohas kui mitu proovi on võetud. (3) Aruande hilinemine || Direktiivi 98/70/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid esitama järelevalve kohta aruanded hiljemalt iga aasta 30. juuniks. 7. Järeldused Kütusekvaliteet on tihedalt seotud nii CO2-heite
kui ka õhukvaliteediga ja ka sellega, kui hõlpsalt ja mis hinnaga tootjatel on
võimalik saavutada saasteainete ja kasvuhoonegaaside heite piirmäärad. Kütusekvaliteedi järelevalve 2010. aastal
näitab, et direktiivi 98/70/EÜ kohastest bensiini ja diislikütuse spetsifikatsioonidest
on üldiselt kinni peetud ning rikkumisi on väga vähe. Standardi EN 14274
järkjärguline vastuvõtmine liikmesriikides aitab ühtlustada andmeid, mida on
võimalik kasutada kütuse eri kvaliteedinäitajate hindamiseks, ning liikmesriigid
on võtnud samme, et parandada arusaamist aruannete esitamise nõuetest. Kuna piirmäärade ületamisi on võrdlemisi vähe
ja enamik liikmesriike võtavad meetmeid nõuetele mittevastava kütuse müügilt
kõrvaldamiseks, ei ole komisjonil tõendeid selle kohta, et neil rikkumistel
oleks olnud negatiivseid tagajärgi sõidukitest eralduvate saasteainete
heitkogustele või mootorite tööle. Komisjon soovitab liikmesriikidel siiski
võtta jätkuvalt meetmeid täieliku vastavuse tagamiseks, et edaspidi ei tekiks
selliseid probleeme, ning teha kõik võimalik, et aruanded esitataks komisjonile
nõutud tähtaja jooksul. [1] Direktiiv
98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ
muutmise kohta. EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58. [2] Uurimismeetodil määratav oktaaniarv (RON) on
kvantitatiivne mõõtühik, mis näitab maksimaalset surveühikut, mille juures
bensiini saab mootoris kasutada, ilma et osa segust isesüttiks mootoris.
Isesüttimise tulemuseks on ülemäärane kütusekulu ning suuremad lenduvate
orgaaniliste ühendite ja süsinikmonooksiidi heitkogused. [3] Aururõhk näitab kütuse kalduvust aurustuda. Seda
reguleeritakse suvel, sest sel aastaajal võib temperatuurist tulenevalt olla
lenduvate orgaaniliste ühendite (troposfääriosooni eellased) heitkogus suur.
Piirmäärade ületamisega kaasnevad suurenenud lenduvate orgaaniliste ühendite
heitkogused. [4] Destillatsiooni näitaja näitab 100 °C ja
150 °C juures aurustuva kütuse osakaalu. Sellega piiratakse võimalikke
bensiinile lisatavaid kergemaid ühendeid. Piirmäärade ületamine võib põhjustada
aurukorke ja juhitavusprobleeme. [5] EN
14274:2003. Mootorikütused. Bensiini ja diislikütuse kvaliteedi hindamine.
Kütusekvaliteedi järelevalvesüsteem. [6] https://circabc.europa.eu/w/browse/5e89b837-2bec-4284-b9fe-c156271268f7 [7] Vt
üksikasjalikke andmeid punktis 5. [8] Standardiga EN 14274 on ette
nähtud iga kütuse kohta võetavate proovide miinimumarv (sõltuvalt kasutatavast
statistilisest mudelist ja müügi osakaalust). Kõnealuses standardis on
täpsustatud iga kütuse kvaliteedikategooria kohta võetavate proovide
miinimumarv. || Kvaliteedikategooria ning talve- ja suveperioodi kohta võetud proovid Mudel || Väikeriik || Suurriik EN 14274 statistiline mudel A || 50 || 100 EN 14274 statistiline mudel B || 100 || 200 EN 14274 statistiline mudel C || 50 || - Riiklik süsteem || - || - * Igal aastal võetavate kütuseproovide
nõuded vastavad seega tabeli kahekordsetele väärtustele kütuse
kvaliteedikategooria kohta. [9] Riiklikud järelevalvesüsteemid
on direktiiviga lubatud seni, kuni need annavad standardiga EN 14274 sama
usaldusväärseid tulemusi.