KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – pettustevastane võitlus – 2011. aasta aruanne

Kokkuvõte

Komisjon esitab koostöös liikmesriikidega käesoleva aastaaruande Euroopa Liidu finantshuvide kaitse kohta aastal 2011 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 325.

Käesoleva aruande eesmärk on hinnata, kui suur on oht, et ELi rahalisi vahendeid või ELi eelarve tulusid võidakse kuritarvitada pettuse ja eeskirjade eiramiste kaudu, ning selgitada, mida on tehtud selle probleemi lahendamiseks.

Hiljutised meetmed ELi finantshuvide kaitseks

2011. aastal võttis komisjon hulga meetmeid, et parandada ELi finantshuvide kaitse õigus- ja haldusraamistikku:

– muudetud ettepanek Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) reformimise kohta;

– komisjoni pettustevastase võitluse strateegia, mis hõlmab ka tegevuskava salakaubaveo vastu võitlemiseks ELi idapiiril;

– teatis Euroopa Liidu finantshuvide kaitse kohta kriminaalõiguse ja haldusjuurdluste abil;

– teatis korruptsioonivastase võitluse kohta ELis;

– riigihanke-eeskirjade ajakohastamise ettepanekud ning

– teatis käibemaksu tuleviku kohta.

Liidu eelarvet mõjutavate pettuste ja muude eeskirjade eiramiste vähenemine

2011. aastal teatati kõigis sektorites kokku 1 230 pettusest, mis on ligikaudu 35 % võrra vähem kui 2010. aastal. Pettustena teatatud eiramisjuhtumite hinnanguline finantsmõju, mis oli kokku 404 miljonit eurot, on 2010. aastaga võrreldes vähenenud ligikaudu 37 % Lisaks sellele vähenes muude eeskirjade eiramiste arv umbes 17 % ja nende finantsmõju umbes 6 %.

Teatatud pettusejuhtumite ja nendega seotud rahasummade vähenemine oli ootuspärane pärast 2010. aasta järsku kasvu, mille põhjustasid peamiselt ühtekuuluvuspoliitika 2000.–2006. aasta programmitöö perioodi lõpetamise tsükliline mõju ning kiirem teatamine eiramisjuhtumite haldamise süsteemi (Irregularity Management System, IMS) kasutuselevõtu järel. Mõlemad tegurid on nüüdseks oma mõju kaotanud.

Kuigi üldpilt on julgustav ja näitab muu hulgas komisjoni poolt eiramisjuhtumite lahendamiseks kehtestatud struktuuride mõju ning liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemide üldist paranemist, erinevad liikmesriikides kasutusele võetud lähenemisviisid pettustest ja muudest eiramisjuhtumitest teatamiseks üksteisest olulisel määral. Teatavate liikmesriikide aruannetes on pettuste määr jätkuvalt väga madal. See seab kahtluse alla nende riiklike teatamissüsteemide asjakohasuse. Asjaomastel liikmesriikidel palutakse seepärast teatada, kuidas on nende kontrollisüsteeme kohandatud, et suunata neid valdkondadele, kus pettuste ja eiramisjuhtumite risk on suur.

Samuti selgub pettuseohu analüüsist, et vajadus võidelda kuritegeliku pettuse vastu on endiselt aktuaalne – eriti majanduslanguse ajal – ning komisjoni päevakorras tähtsal kohal

Pettustevastaste süsteemide tõhustamine ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas

Käesoleva aasta eriteema – suure riskiga ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas võetud meetmed ja teatatud eiramisjuhtumid – analüüs näitab liikumist paremuse poole finantskontrolli- ja riskijuhtimissüsteemi puhul. Need hõlmavad õigusnorme ja suuniseid, riiklikke või piirkondlikke strateegiaid, riskinäitajate kasutamist, haldusmenetlusi ja koostööd riikide ametiasutuste vahel.

Samas on vaja täiendavaid edusamme liikmesriikide pettusevastaste haldus- ja kriminaaljuurdluste tulemuste jälgimisel, sealhulgas ka summade tagasinõudmisel lõplikult abisaajalt ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas.

Peale selle on parem statistika pettuste kohta vajalik selleks, et komisjon ja liikmesriigid saaksid suunata oma jõupingutused suurema riskiga valdkondadesse.

Tagasinõudmismenetluste täiustamine

Eelkõige ühinemiseelsete vahendite ja otseste kulude tagasinõudmisprotsessi on täiustatud. Komisjon kutsub liikmesriike ja ühinemiseelses protsessis osalevaid madala tagastamismääraga riike üles kiirendama menetlusi, kasutama eiramisjuhtumite avastamisel olemasolevaid õigusvahendeid ja tagatisi ning konfiskeerima varad, kui võlgu ei maksta.

1.           Sissejuhatus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõike 5 kohaselt esitab komisjon koostöös liikmesriikidega igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nimetatud artikli rakendamiseks võetud meetmete kohta, st liidu finantshuve mõjutavate pettuste ja muude ebaseaduslike tegevuste vastase võitluse kohta.

Lepingus on sätestatud, et liit ja liikmesriigid on kohustatud üheskoos kaitsma liidu finantshuve ning võitlema pettuste vastu. Riikide ametiasutused haldavad nelja viiendikku ELi kuludest ja koguvad traditsioonilisi omavahendeid[1]. Nendes kahes valdkonnas korraldab komisjon üldist järelevalvet, kehtestab standardeid ja kontrollib nõuete täitmist. Liidu finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks on vajalik tihe koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel. Käesoleva aruande üks peamisi eesmärke on olemasolevate andmete põhjal hinnata, kui suures ulatuses on koostöö toiminud, ning näidata, kuidas on võimalik seda veelgi paremaks muuta.

Käesolevas aruandes kirjeldatakse liidu tasandil pettuste vastu võitlemiseks võetud meetmeid. Samuti sisaldab see liikmesriigi poolt ühes konkreetses valdkonnas võetud meetmete kokkuvõtet ja hinnangut neile, põhinedes sel aastal peamiselt ühtekuuluvuspoliitika valdkonna kontrolle käsitleva küsimustiku vastustel. Aruandes esitletakse värskeimat teavet liikmesriikide teatatud pettuste ja muude eiramisjuhtumite kohta ning tutvustatakse olukorda summade tagasinõudmisel.

Aruandele on lisatud neli komisjoni talituste töödokumenti[2].

2.           Teatatud pettused ja muud eeskirjade eiramised

ELi õigusaktides nõutakse, et liikmesriigid teataksid kord kvartalis komisjonile eeskirjade eiramistest, mis nad on avastanud halduskoostöö, ühinemiseelse abi ja traditsiooniliste omavahendite valdkonnas.

Liikmesriigid on kohustatud komisjonile teatama, kas avastatud eeskirjade eiramised on pettusekahtlused (kas nende puhul on riigi tasandil algatatud haldus- ja/või kriminaalmenetlus tahtliku käitumise, näiteks pettuse kindlaks tegemiseks[3]), ning uuendama esitatud teavet, kui on lõpetatud karistuse määramise menetlus.

Käesolevas aruandes on eeskirjade eiramised jagatud kahte ulatuslikku kategooriasse:

„Pettustena teatatud eeskirjade eiramised” – eeskirjade eiramised, mille puhul kahtlustatakse pettust või see on kindlaks tehtud, kaasa arvatud eiramisjuhtumid, millest liikmesriigid ei ole pettustena teatanud, kuid mille kohta esitatud teabe analüüsimisel oli võimalik järeldada võimaliku pettuse olemasolu[4].

„Muud kui pettustena teatatud eeskirjade eiramised” – kõik muud teatatud eeskirjade eiramised, mille puhul ei ole pettuslikku olemust kindlaks tehtud.

Üldiselt on eeskirjade eiramistest teatamise kvaliteet (st terviklikkus ja õigeaegsus) paranenud. Esineb veel mõningaid puudusi ja vastuolusid, kuid see on seotud vaid väikese osaga juhtumitest ega mõjuta seega oluliselt käesoleva analüüsi täpsust. Pettustena teatatud eeskirjade eiramiste ja muude eiramisjuhtumite erinevus ei pruugi liikmesriikides täies ulatuses võrreldav olla, kuna see võib sõltuda riiklikest tavadest ja eeskirjadest.

Vastusena Euroopa Parlamendi esitatud taotlustele ja seal toimunud aruteludele paneb komisjon edaspidi enam rõhku pettustena teatatud eeskirjade eiramiste analüüsimisele.

2.1.        Liikmesriikide poolt 2011. aastal pettustena teatatud eeskirjade eiramiste analüüs

Ajavahemikul 2007–2011 oli kõikides sektorites pettustena teatatud eeskirjade eiramiste arv 2010. aastani suhteliselt stabiilne (vt graafik 1). 2011. aastal teatati 1 230 pettusest (kahtlustatakse pettust või see on kindlaks tehtud), mis on ligikaudu 35 % vähem võrreldes 2010. aastaga, nagu on näidatud tabelis 1. Pettustena teatatud eeskirjade eiramiste hinnanguline finantsmõju, mis oli kokku 404 miljonit eurot, on 2010. aastaga võrreldes vähenenud ligikaudu 37%

Graafik 1: KÕIK SEKTORID Pettustena teatatud eeskirjade eiramised ja summad — 2007–2011

Pettustena teatatud eeskirjade eiramiste ja nendega seotud summade vähenemine oli pärast suurenemist 2009. ja 2010. aastal ootuspärane. Vähenemise peamised põhjused on järgmised: 2008. aastal kasutusele võetud eiramisjuhtumite haldamise süsteemist tulenenud ajutiselt kiirenenud teatamistempo taastumine; juhtimis- ja kontrollisüsteemide üldine paranemine; eelkõige ühtekuuluvuspoliitika valdkonna programmide tsükliline iseloom, kusjuures teatatud eeskirjade eiramiste arv suurenes 2000.–2006. aasta programmitöö perioodi lõpus[5] aruandeaastatel 2009 ja 2010, ning sellest tulenev vähenemine, sest 2007.–2013. aasta programmitöö tsükli rakendamine toimub järk-järgult[6].

Tabel 1: pettustena teatatud eeskirjade eiramised aastal 2011

Valdkond || Pettustena teatatud eeskirjade eiramiste arv || Pettustena teatatud eeskirjade eiramiste hinnanguline finantsmõju

2010 || 2011 || 2010 || 2011

(miljonit eurot) || Eraldiste % || (miljonit eurot) || Eraldiste %

Põllumajandus || 414 || 139 || 69 || ligikaudu 0,12 % || 77 || ligikaudu 0,14 %

Kalandus || 0 || 2 || 0 || 0 % || 0,03 || ligikaudu 0,005 %

Ühtekuuluvuspoliitika || 464 || 276 || 364 || ligikaudu 0,74 % || 204 || ligikaudu 0,40 %

Ühinemiseelsed vahendid || 101 || 56 || 41 || ligikaudu 2,53 % || 12 || ligikaudu 0,67 %

Otsesed kulud || 21 || 34 || 3,6 || ligikaudu 0,02 % || 1,5 || ligikaudu 0,002 %

Kogukulud || 1000 || 507 || 478 || ligikaudu 0,34 % || 295 || ligikaudu 0,21 %

Kogutulud[7] (traditsioonilised omavahendid) || 883 || 723 || 165 || (ligikaudu 0.79 % kogutud traditsiooniliste omavahendite kogusummast 2010. aastal) || 109 || (ligikaudu 0,49 % kogutud traditsiooniliste omavahendite kogusummast 2011. aastal)

Kuludega seoses on ühtekuuluvuspoliitika jätkuvalt kõige suurema pettustena teatatud eeskirjade eiramiste arvuga (54 % koguhulgast) ja kõige suurema finantsmõjuga (69 % koguhulgast) sektor.

2.1.1.     Tulu (traditsioonilised omavahendid)

2011. aastal olid traditsiooniliste omavahendite valdkonnas nii OWNRESis pettustena teatatud eeskirjade eiramiste arv kui ka asjaomased rahasummad väiksemad kui 2010. aastal.

Graafik 2: traditsioonilised omavahendid: pettustena teatatud eeskirjade eiramised ja summad — 2007–2011

Traditsiooniliste omavahenditega seotud pettuste kohta esitatud näitajad erinevad liikmesriigiti oluliselt. Nagu eespool juba viidatud, tuleneb see õigusnormide ja tavade erinevast tõlgendamisest liikmesriikides.

Rahaliste vahendite puhul kajastavad erinevused aastate lõikes üksikute ulatuslike pettusejuhtumite aruandeid, mis mõjutavad oluliselt iga-aastaseid näitajaid, eriti liikmesriikides, kus kogutud traditsiooniliste omavahendite summad on väiksemad. Avastatud pettuste ja muude eiramisjuhtumite näitajaid võivad mõjutada mitmed tegurid, muu hulgas nii kaubavahetuse tüüp, majandustegevuses osalejate nõuetele vastavuse tase ning liikmesriigi geograafiline paiknemine. Samuti mõjutab neid näitajaid liikmesriigis kehtestatud tollikontrolli strateegia, mis on suunatud kõrge riskitasemega impordile ning traditsiooniliste omavahenditega seotud pettuste ja eeskirjade eiramise juhtumite avastamisele.

Komisjon jälgib hoolikalt liikmesriikide meetmeid, mis on võetud komisjoni kontrollide käigus tehtud tähelepanekutele reageerimiseks[8].

2.1.2.     Kulud – eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ja ühinemiseelne abi

2.1.2.1.  Loodusressursid (põllumajandus ja Euroopa Kalandusfond)

Põllumajanduse valdkonnas erinevad pettustena teatatud eeskirjade eiramiste arvud ja vastavad summad võrreldes kulutatud kogusummadega oluliselt nii liikmesriigiti kui ka liikmesriigisiseselt.

2011. aastal teatasid liikmesriigid kokku 2 395 eiramisjuhtumist, millest pettused olid 139 eeskirjade eiramist. Eelmise aruandlusaastaga (2010) võrreldes on pettustena teatatud eeskirjade eiramiste arv vähenenud, samal ajal kui nende finantsmõju on kasvanud 69 miljonilt eurolt 2010. aastal 77 miljoni euroni 2011. aastal (vt graafik 2). Seda kasvu saab seletada kahe ulatusliku juhtumiga, mille summad olid vastavalt 39 miljonit eurot ja 26 miljonit eurot.

Graafik 3: põllumajandus: pettustena teatatud eeskirjade eiramised ja summad — 2007–2011

2011. aastal teatas selles valdkonnas suurimast hulgast pettusejuhtumitest Bulgaaria (37 juhtumit), talle järgnes Rumeenia 25 juhtumiga. Teatavad suurte kulutustega liikmesriigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Ühendkuningriik esitasid endiselt väga vähe pettustena teatatud eeskirjade eiramisi. See tõstatab küsimuse, kas vähene hulk pettustena teatatud eeskirjade eiramisi on tingitud aruandluse nõuete eiramisest, kaasa arvatud mõistete „pettusekahtlus” ja „tuvastatud pettus” tõlgendamine, või liikmesriikide pettuste avastamiseks ette nähtud kontrollisüsteemide suutmatusest.

2010. aasta aruandes palus komisjon Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanial ja Ühendkuningriigil selgitada, miks pettustena teatatud eeskirjade eiramiste arv on väike, ning anda teada viisist, kuidas kontrollisüsteeme on kohandatud, hõlmamaks valdkondi, kus riskid on suuremad. Siiani ei ole komisjon selgitust saanud.

Soomet, Madalmaid ja Poolat kutsuti üles pöörama enam tähelepanu aruandluse järjepidevusele, eriti pettusi või muid eeskirjade eiramisi toime pannud isikute isikuandmetega seoses. Madalmaad ja Poola parandasid vastavuse määra ligikaudu 83 %-ni ja Soome peaaegu 75 %-ni. See tähendab küll olulist sammu edasi, kuid samas jääb ka arenguruumi. 27 ELi liikmesriigi üldine nõuetele vastavuse määr on ligikaudu 93 %, mis on 2010. aastaga võrreldes kasvanud (90 %).

Komisjon abistab liikmesriike, korraldab pidevaid kvaliteedikontrolle eiramisjuhtumite haldamise süsteemi teatamissüsteemis ning annab liikmesriikidele tagasisidet aruandluse kvaliteedi ja puuduvate andmete kohta.

Euroopa Kalandusfondiga seoses teatati kahest pettusest, mille kogusumma oli ligikaudu 30 000 eurot.

2.1.2.2.  Ühtekuuluvuspoliitika

2011. aastal vähenes ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas pettustena teatatud eeskirjade eiramiste arv ja asjaomane summa eelneva aastaga võrreldes märgatavalt, olles vastavalt 46 % ja 63 % (vt graafik 3).

Nagu teistegi eeskirjade eiramiste puhul oli taoline oluline vähenemine ka selles valdkonnas 2010. aastal täheldatud järsu kasvu põhjustajate neutraliseerimise ootuspärane tulemus[9].

Graafik 4: ühtekuuluvuspoliitika: pettustena teatatud eeskirjade eiramised ja summad — 2007–2011

Eelnevatel aastatel esile toodud arengusuunad on kinnitust leidnud: Poola, Saksamaa ja Itaalia teatasid enamiku juhtudest (149 juhtu 276-st) ja Saksamaa on jätkuvalt kõige edukam liikmesriik pettuste kindlakstegemiseks korraldatud kriminaalmenetluste lõpuleviimisel ja karistuste määramisel.

Kuus liikmesriiki ei esitanud 2011. aastal ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ühtegi pettusena teatatud eeskirjade eiramist: Belgia, Küpros, Taani, Prantsusmaa, Malta ja Madalmaad. Jääb selgusetuks, kuidas see suuremates liikmesriikides, nagu praegusel juhul Prantsusmaa, võimalik on.

Kõige sagedamini on pettustena esitatud eeskirjade eiramised seotud valede või võltsitud dokumentide kasutamisega (tugidokumendid, deklaratsioonid või sertifikaadid) ja on peamiselt seotud abikõlbmatute kulude kaasamisega (mis toob kaasa projekti kulude suurenemise) või toetuse saaja sobimatusega rahalise toetuse saamiseks. Kolm juhtu käsitlesid korruptsiooni hinnangulise finantsmõjuga 750 000 eurot.

Põllumajanduse ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas palutakse liikmesriikidel selgitada, miks teatatud pettusekahtluste arv on väike, ning anda teada viisidest, kuidas kontrollisüsteeme on kohandatud paremaks pettuste ennetamiseks ja avastamiseks suure riskiga valdkondades.

2.1.2.3.  Ühinemiseelne abi

Ühinemiseelse abi valdkonnas jätkus 2011. aastal pettustena teatatud eeskirjade eiramiste arvu ja nende summa oluline vähenemine, kinnitades seega 2010. aastal rõhutatud suundumust.

Selle ilmne põhjus on EL 10 ja EL 2 riikidele abi andmise lõpetamine ühinemiseelse abi programmide raames ajavahemikul 2000–2006.

Graafik 5: ühinemiseelne abi: pettustena teatatud eeskirjade eiramised ja summad — 2007–2011

Nagu varasematelgi aastatel, oli enamik ühinemiseelse abiga seotud juhtumitest (2000.–2006. aasta programmitöö periood) seotud SAPARDiga (põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelne programm). Kõige suurem arv juhtumeid teatati Poolast, järgnes Rumeenia.

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (2007.–2013. aasta programmitöö periood) seoses pettustena teatatud üheksa eeskirjade eiramist jagunesid viie valdkonna vahel[10]. Türgi teatas juhtumitest kõigis viies valdkonnas, samal ajal kui ainus piiriülene juhtum avastati Itaalias osana Aadria mere piiriülese koostöö programmist. Selles valdkonnas kasutab eeskirjade eiramistest teatamiseks eiramisjuhtumite haldamise süsteemi ainult Türgi, Horvaatia ei ole nimetatud süsteemi koolitustest ja abist hoolimata ikka veel kasutusele võtnud.

Komisjon kutsub Horvaatiat üles viima lõpule eiramisjuhtumite haldamise süsteemi rakendamine ja parandama aruandluse kvaliteeti; komisjon kutsub endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki üles nimetatud süsteemi rakendama.

2.2.        Liikmesriikide poolt 2011. aastal teatatud muude kui pettustena teatatud eeskirjade eiramiste analüüs

2011. aastal vähenes muude kui pettustena teatatud eeskirjade eiramiste arv kõikides valdkondades (vt graafik 6), eriti märgatav oli vähenemine ühtekuuluvuspoliitika ja ühinemiseelse abi valdkonnas.

Graafik 6: muud kui pettustena teatatud eeskirjade eiramised ja summad kõikides sektorites — 2007–2011

Tulude poolel on muude kui pettustena teatatud eeskirjade eiramiste finantsmõju 2010. aastaga võrreldes natuke suurenenud (vt tabel 2).

Tabel 2: muud kui pettustena teatatud eeskirjade eiramised aastal 2011

Valdkond || Muude kui pettustena teatatud eeskirjade eiramiste arv || Muude kui pettustena teatatud eeskirjade eiramiste hinnanguline finantsmõju

2010 || 2011 || 2010 || 2011

(miljonit eurot) || Eraldiste % || (miljonit eurot) || Eraldiste %

Põllumajandus || 1427 || 2256 || 62 || ligikaudu 0,11 % || 101 || ligikaudu 0,18 %

Kalandus || 1 || 46 || 0,01 || 0 % || 1,6 || ligikaudu 0,24 %

Ühtekuuluvuspoliitika || 6598 || 3604 || 1186 || ligikaudu 2,41 % || 1015 || ligikaudu 2,00 %

Ühinemiseelsed vahendid || 323 || 207 || 42 || ligikaudu 2,59 % || 48 || ligikaudu 2,63 %

Otsesed kulud || 1000 || 888 || 39,5 || ligikaudu 0,27 % || 49,9 || ligikaudu 0,78 %

Kogukulud || 9349 || 7001 || 1325,51 || ligikaudu 0,94 % || 1215,5 || ligikaudu 0,86 %

Kogutulud[11] (traditsioonilised omavahendid) || 3861 || 3973 || 253 || (ligikaudu 1,21 % kogutud traditsiooniliste omavahendite kogusummast 2010. aastal) || 278 || (ligikaudu 1,24 % kogutud traditsiooniliste omavahendite kogusummast 2011. aastal)

Traditsiooniliste omavahendite valdkonnas ei olnud 2011. aastal 3 973 juhul tegemist pettusega, mis tähendab 2010. aastaga võrreldes nii arvulist kui ka vastavate summade kasvu.

Liikmesriikide tollikontrolli strateegiad peaksid olema veelgi enam suunatud kõrge riskitasemega impordile, parandades nii veelgi eiramis- ja pettusejuhtumite avastamise määra traditsiooniliste omavahendite valdkonnas.

Põllumajanduse valdkonnas ei olnud 2011. aastal 2 256 juhul tegemist pettusega, mis tähendab 2010. aastaga võrreldes nii arvulist kui vastavate summade kasvu. Juhtumite arvu suurenemine kajastab kulude kasvu ja eelkõige liikmesriikide ja komisjoni täiendavaid jõupingutusi eeskirjade eiramistest teatamise protsessi tõhustamiseks[12].

Muude kui pettustena teatatud eeskirjade eiramiste finantsmõju põllumajanduses suurenes samuti: 62 miljonilt eurolt 2010. aastal 101 miljoni euroni 2011. aastal. Erilist tähelepanu pööratakse nn lõpetatud majandusaastatele 2004–2006, mille kontrolli- ja auditeerimiskavad on täidetud, tagasinõudmismenetlused käivitatud ja eeskirjade eiramistest teatatud.

Ühtekuuluvuspoliitika ja ühinemiseelse abi valdkondades kehtivad samad järeldused, mis toodi välja pettustena teatatud eeskirjade eiramiste puhul, et seletada muude eiramisjuhtumite hulga vähenemist (programmide tsükliline mõju, eiramisjuhtumite haldamise süsteemi kasutuselevõtust tulenenud ajutiselt kiirenenud teatamistempo taastumine ning paremad juhtimis- ja kontrollisüsteemid ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ja mitmele riigile abi andmise lõpetamine ühinemiseelse abi programmide raames).

Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas pettustena mitte esitatud eeskirjade eiramised kujutavad endast siiani suurimat osa, mis mõjutab ELi eelarve eri kuluvaldkondi, kuigi selle valdkonna domineeriv positsioon on eelneva aastaga võrreldes nõrgenenud (ligikaudu 50 % aastal 2011 teatatud juhtudest võrreldes 2010. aasta 70 %-ga).

Suurem osa eeskirjade eiramisi on seotud riigihanke-eeskirjade rikkumisega ja kulude abikõlblikkusega. See näitab, et nimetatud valdkonna juhtimis- ja kontrollisüsteeme saab veelgi parandada.

Liikmesriike julgustatakse tegema jõupingutusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas.

Tänu eiramisjuhtumite haldamise süsteemi käivitamisele ja edukale rakendamisele kõikides liikmesriikides on järjekindlalt paranenud üldine aruandluse kvaliteet. Prantsusmaa oli viimane riik, kes süsteemi kasutusele võttis (2011. aasta viimases kvartalis). Seepärast võib teatavat arengut paremuse poole veel oodata, eriti siis, kui ühenduse loomine riikliku IT-süsteemi PRESAGE ja eiramisjuhtumite haldamise süsteemi vahel 2012. aastal lõpule viiakse.

Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas kutsub komisjon Prantsusmaad üles viima lõpule eiramisjuhtumite haldamise süsteemi rakendamine 2012. aasta lõpuks.

2.3.        2011. aastal otseselt komisjoni hallatavate kuludega seotud pettuste ja muude eeskirjade eiramiste analüüs

See jagu on seotud nende sissenõudekorraldustega,[13] mille komisjoni talitused on väljastanud seoses kuludega, mida hallatakse „otsese tsentraliseeritud halduse”[14] raames.

2011. majandusaastal väljastati komisjoni tekkepõhise raamatupidamisarvestuse süsteemi (ABAC) kohaselt kokku 3 389 sissenõudekorraldust kogusummas 225 miljonit eurot. Nende sissenõudekorralduste hulgas oli 922 eiramist märgitud kui pettusega mitteseotud ja 24 kui pettused; analüüs näitab veel 10 sissenõudekorraldust, mis on ilmselt seotud pettusega. Nimetatud 34 pettusega seotud eeskirjade eiramise finantsmõju on 1,5 miljonit eurot. Võrreldes kogu otsese tsentraliseeritud halduse raames hallatava eelarvega on kõnealune pettuste ja eeskirjade eiramiste määr väga madal.

3.           Tagasinõudmine

Selles jaos esitatud tagasinõudeid käsitlevad andmed põhinevad seoses kulude eelarvesektoritega Euroopa Liidu raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmetel[15]. Seetõttu erinevad need ulatuse ja sisu poolest varasematel aastatel esitatud andmetest[16].

Tabel 3: tagastamismäärad sektorite kaupa — 2010–2011

EELARVESEKTOR || TAUST || TAGASTAMIS-MÄÄR

2010 || 2011

Traditsioonilised omavahendid || Kõikide aastate (1989-2011) üldine tagastamismäär on 50 %. || 46 % || 52 %

Põllumajandus ja maaelu areng[17] || Sellel real esitatud arvud näitavad nende finantskorrektsioonide rakendamise määra, mille kohta komisjon on otsuse teinud[18]. || 85% || 77 %

Ühtekuuluvuspoliitika || Sellel real esitatud arvud viitavad komisjoni finantskorrektsioonide rakendamise määrale, mille eesmärk on jätta ELi vahenditest välja kulud, mis ei vasta kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele. Finantskorrektsioone võib kohaldada ka juhul, kui liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemides avastatakse olulisi puudusi. Sissenõudekorralduste väljastamine alusetult makstud summade tagasinõudmiseks on kõigest üks komisjoni kasutatav finantskorrektsioonide rakendamise viis. || 69 % || 93 %

Muud eelarve täitmise viisid[19] || Siin käsitletakse komisjoni, liikmesriikide, Euroopa Kontrollikoja või OLAFi poolt avastatud vigade või eeskirjade eiramiste tõttu alusetult makstud summade sissenõudmist seoses selle osaga eelarvest, mida ei täideta koostöös liikmesriikidega. || 92% || 92%

3.1.        Tulu (traditsioonilised omavahendid)

Traditsiooniliste omavahendite puhul on liikmesriigid kohustatud tagasi nõudma alusetult kogumata jäetud maksud ja registreerima need OWNRESi andmebaasis. 2011. aastal avastatud eeskirjade eiramistega seoses kuulub tagasinõudmisele 321 miljonit eurot (ligikaudu 1,43 % kogutud traditsiooniliste omavahendite kogusummast 2011. aastal). Liikmesriigid on 2011. aastal avastatud juhtumite eest tagasi nõudnud juba 166 miljonit eurot, mis teeb 2011. aasta tagastamismääraks 52 %. Lisaks jätkasid liikmesriigid tagasinõudmismeetmeid varasematest aastatest pärit juhtumitega seoses. Kõik 27 liikmesriiki nõudsid 2011. aastal tagasi kokku umbes 305 miljonit eurot seoses ajavahemikul 1989–2011 avastatud juhtumitega.

Liikmesriikide tagasinõudmismeetmete üle teostatakse traditsiooniliste omavahendite valdkonnas järelevalvet traditsiooniliste omavahendite kontrollide ja menetluse kaudu, mille kohaselt teatatakse komisjonile kõigist summadest, mis on suuremad kui 50 000 eurot ja millest liikmesriik teatab kui summast, mida ei õnnestu tagasi nõuda. Liikmesriigid vastutavad rahaliselt traditsiooniliste omavahendite tagastamata jätmise eest, kui see on tingitud nende tagasinõudmismeetmete puudustest.

Enam kui 98 % kõikidest kindlakstehtud traditsiooniliste omavahendite summadest saadakse tagasi ilma suuremate probleemideta.

3.2.        Liikmesriikide hallatavad kulud

3.2.1.     Loodusressursid (põllumajandus ja Euroopa Kalandusfond)

Põllumajanduse valdkonnas korraldati nõuetele vastavuse kontrolli menetluse raames auditid, mille tulemusel tegi komisjon otsuse finantskorrektsioonide kohta kogusummas 1 068 miljonit eurot, millest rakendati finantskorrektsioone summas 822 miljonit eurot (77 %).

Liikmesriigid nõudsid lõppenud eelarveaasta (2011) jooksul tagasi 173 miljonit eurot Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahendeid. Selle tulemusena on liikmesriigid 2011. eelarveaasta lõpuks nõudnud tagasi juba 44 %[20] Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi 2007. aastast ja hilisemast ajast pärit võlgadest. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise mehhanismiga (50:50 meetod, mis võeti kasutusele määrusega (EÜ) nr 1290/2005[21]) antakse liikmesriikidele jõuline stiimul nõuda alusetult tehtud maksed abisaajatelt võimalikult kiiresti tagasi.

Sellele vaatamata oli tagasinõudmisele kuuluv kogusumma, mille riikide ametiasutused pidid 2011. eelarveaasta lõpul abisaajatelt tagasi nõudma, 1,2 miljardit eurot. ELi eelarvesse võlgu oldav summa on siiski väiksem, kuna 2006. aastast alates on liikmesriigid olulise tähtsusega tagasi saamata summad (0,45 miljardi euro väärtuses) ELi eelarvesse 50:50 meetodi alusel tagasi maksnud.

Komisjon kontrollis 2008.–2011. aastal kohapealsete kontrollide käigus, kuidas kohaldati uue raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise mehhanismi riikide ametiasutuste suhtes, kes vastutavad 18 makseasutuse eest 13 liikmesriigis ning hõlmavad 90 % kogu võlgnetavast summast 2011. eelarveaasta lõpul.

3.2.2.     Ühtekuuluvuspoliitika

2011. aastal oli komisjon teinud ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas otsuse finantskorrektsioonide kohta kogusummas 673 miljonit eurot, millest juba oli rakendatud finantskorrektsioone kogusummas 624 miljonit eurot (93 %).

Finantskorrektsioonide rakendamise kogumäär (hõlmab kõiki aastaid 2011. aastani) ulatus 72 %-ni, mis tähendab, et võlgnetav summa on 2,5 miljardit eurot.

Liikmesriigid vastutavad peamiselt selle eest, et abisaajatelt nõutakse sisse alusetult makstud summad, millele on vajaduse korral lisatud viivis. Liikmesriikidelt tagasi saadud summasid ei ole käesolevas aruandes kajastatud, vaid selles on esitatud ainult komisjoni kehtestatud finantskorrektsioonid.

2007.-2013. aasta programmiperioodil on liikmesriikidel kohustus esitada komisjonile andmed summade kohta, mis on arvatud kaasrahastamisest maha enne riigi tasandil toimuva sissenõudemenetluse lõpulejõudmist, ja summade kohta, mis on abisaajatelt riigi tasandil tegelikult sisse nõutud. Nimetatud andmed (nende seotuse tõttu üldiste summade, sissenõuete ja finantskorrektsioonidega) on esitatud komisjoni talituste töödokumendis „Statistical Evaluation of Irregularities reported in 2011”.

3.2.3.     Muud eelarve täitmise viisid

Kui ELi eelarvet täidetakse otseselt, koostab komisjon kohaldatavate eeskirjadega vastuolus olevate kulude puhul sissenõudekorralduse või arvatakse need maha järgmisest kuluaruandest[22].

Kinnitatud sissenõudekorraldused, mis on seotud selle osaga eelarvest, mida ei täideta koostöös liikmesriikidega, moodustavad 377 miljonit eurot. Nimetatud summast on sisse nõutud 346 miljonit eurot (92 %).

3.2.3.1.  Ühinemiseelne abi

Ühinemiseelse abi korral vastutavad abi saavad riigid peamiselt selle eest, et abisaajatelt nõutakse sisse alusetult makstud summad, millele on vajaduse korral lisatud viivis. Käesolevas aruandes esitatud teave põhineb abi saavate riikide teatatud pettusekahtluse ja eeskirjade eiramiste juhtumitel.

2011. aastal teatatud juhtumitega seoses on tagastamismäär eelnevate aastatega võrreldes tunduvalt suurenenud, kuna tagastatud on kokku ligikaudu 26 miljonit eurot (46 %).

Ka üldine kumulatiivne tagasimaksmine (võttes arvesse kõik teatatud summad, kaasa arvatud eelnevad aastad) on suurenenud, sest tagasi on saadud enam kui 100 miljonit eurot, mis teeb tagastamismääraks üle 60 %.

Positiivsed tulemused on otseselt seotud ühinemiseelse abi programmide sulgemisega.

3.2.3.2.  Komisjoni hallatavad kulud

2011. aastal väljastatud ning pettusega mitteseotud ja pettusega seotud sissenõudekorralduste puhul nõuti kas täielikult või osaliselt sisse peaaegu kogu summa, mis oli seotud 922 eiramisjuhtumiga. Sissenõudmise määr muu kui pettustena teatatud eeskirjade eiramise puhul sissenõutud summade korral on 50 %. Muude eeskirjade eiramiste puhul on kõnealune määr 64 %.

4.           Pettustevastane poliitika ELi tasandil

4.1.        2011. aastal komisjoni algatatud pettustevastased poliitilised meetmed

4.1.1.     OLAFi reformimise ettepanek

Põhimäärust, milles sätestatakse OLAFi peamine roll ja õigused haldusjuurdluste teostamiseks, vaadatakse praegu läbi[23]. Tuginedes 2010. aastal toimunud aruteluprotsessile, esitas komisjon kaasseadusandjatele Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2011. aasta märtsis muudetud ettepaneku OLAFi tööd reguleeriva õigusraamistiku tõhustamiseks.

Muudetud ettepaneku eesmärk on muuta OLAFi juurdlused tõhusamaks, täpsustades ühtlasi juurdlustega seotud asjaomaste isikute menetlusõigusi.

Ettepanekut analüüsiti nõukogus töörühma tasandil ja 2012. aasta juunis vaadati see läbi Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni kolmepoolsete kõneluste raames.

4.1.2.     Komisjoni pettustevastase võitluse strateegia

Pettuste ennetamise ja avastamise tõhustamiseks ELi tasandil võttis komisjon 2011. aasta juunis vastu teatise komisjoni pettustevastase strateegia kohta[24]. Strateegia on ennekõike suunatud ELi rahalisi vahendeid haldavatele komisjoni talitustele ja selles kehtestatakse järgmised prioriteedid:

· asjakohaste pettustevastast võitlust käsitlevate sätete lisamine komisjoni ettepanekutesse rahastamisprogrammide kohta uue mitmeaastase finantsraamistiku raames;

· pettustevastase võitluse strateegiate arendamine ja rakendamine komisjoni talituste tasandil OLAFi abiga;

· riigihankeid käsitlevate direktiivide läbivaatamine eesmärgiga nende nõudeid lihtsustada ja vähendada hangetega seotud pettuste ohtu liikmesriikides.

2011. aastal ja 2012. aasta alguses tehti esimesed edusammud: pettustevastast võitlust käsitlevad sätted viidi sisse rahastamisprogrammidesse, loodi pettuste ennetamise võrgustik ja spetsiaalne pettuste ennetamise veebileht, millele pääsevad ligi kõik komisjoni talitused. Strateegia rakendamine peaks olema lõpetatud aastaks 2014.

4.1.3.     Komisjoni tegevuskava sigarettide ja alkoholi salakaubaveo vastu võitlemiseks ELi idapiiril

Kõrgelt maksustatavate kaupade, eelkõige sigarettide ja alkoholi salakaubavedu tekitab ELi ja selle liikmesriikide eelarvesse olulist kahju. Sigarettide salakaubaveo tõttu kaotab EL otseselt tollituludes enam kui 10 miljardit eurot aastas. Probleemi lahendamiseks käivitas komisjon 2011. aasta juunis tegevuskava toetamaks jõupingutusi võitluses sigarettide ja alkoholi salakaubaveo vastu ELi idapiiril[25].

Tegevuskavas analüüsitakse olemasolevaid algatusi ja probleeme ning pakutakse välja 2014. aastaks liikmesriikide ning Venemaa ja idapartnerluse riikide (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina) abiga elluviidavad meetmed. Need meetmed on järgmised: meetmete elluviimise suutlikkuse arendamise toetamine ning tehnilise abi ja väljaõppe pakkumine; takistavate tegurite tugevdamine ja teadlikkuse suurendamine; operatiivkoostöö tõhustamine piirkondlike pädevate talituste vahel, sealhulgas luureandmete jagamine ja tihedam rahvusvaheline koostöö.

Mõni meede on juba ellu viidud: näiteks toimus Rumeenias 2011. aasta juunis tubaka salakaubaveo vastu võitlemise piirkondliku tegevuse konverents; Kiievis paikneva ELi delegatsiooni juurde määrati ametisse OLAFi kontaktametnik, kes toetab koostööd pädevate Ukraina õiguskaitseasutustega; korraldati ühine tollioperatsioon, milles esimest korda keskenduti tubakatoodete ja sünteetiliste narkootikumide lähteainete salakaubaveole ELi idapiiril kulgevatel raudteedel (käesoleva aruande jagu 4.2.5.3).

Tegevuskava eesmärkide saavutamine oli 2011. aasta üks peaprioriteete ning on jätkuvalt olulise tähtsusega ka aastal 2012.

4.1.4.     Komisjoni meetmed seoses ELi finantshuvide kaitsega kriminaalõiguse ja haldusjuurdluste abil

ELi rahaliste vahendite kaitsmisel kohaldavad liikmesriigid riiklikke eeskirju. Seetõttu on süüdimõistmiste määr ELi eelarvevastaste kuritegudega seotud kohtuasjades liikmesriigiti väga erinev, jäädes vahemikku 14–80 %. Samal ajal on liikmesriikide kriminaalõigussüsteem ühtlustatud ainult teatavas ulatuses,[26] juriidiline koostöö ei ole piisavalt tõhus ja süüdistusi kaldutakse esitama ainult riiklike juhtumite puhul, üleeuroopalist mõõdet eirates

Üldiselt tehakse ELi eelarve kriminaalsele väärkasutamisele liiga vähe takistusi. Seetõttu on komisjon teada andnud kavast kehtestada ELi finantshuvide kaitseks erinevates valdkondades õigusraamistik,[27] mis hõlmab:

· ELi finantshuve mõjutavate suuremate õigusrikkumiste (nt pettus) ja teiste asjakohaste kuritegude (nt omastamine) defineerimist;

· menetlusraamistikku vajalike meetmetega koostöö ja teabevahetuse parandamiseks kõikide pädevate asutuste vahel;

· institutsioonilist raamistikku ELi finantshuvide vastu õigusrikkumiste toimepanijate uurimiseks, neile süüdistuse esitamiseks ja kohtuotsuse langetamiseks. See tähendab olemasolevate organite – Eurojusti ja OLAFi – töö tõhustamist ning spetsiaalse Euroopa Prokuratuuri loomist.

Seoses esimese punktiga esitas komisjon seadusandliku ettepaneku 11. juulil 2012[28]. Komisjon kaalub praegu erinevaid võimalusi ettepanekute tegemiseks nimetatud valdkondades.

Lisaks näeb komisjon vajadust tugevdada euro rahatähtede ja müntide kaitset komisjoni tööprogrammile vastavate kriminaalkaristustega. See võib tähendada, et kõikidel liikmesriikidel lubatakse kasutada samu uurimismeetodeid ja kehtestatakse miinimumkaristused. Praegu valmistab komisjon selles valdkonnas ette seadusandlikku ettepanekut.

4.1.5.     Mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020: programmid Herakles III ja Perikles 2020

Selleks et tõhustada pettuste ennetamist ja pettustevastast võitlust, võttis komisjon 2011. aasta detsembris vastu ettepaneku kahe programmi rahastamiseks: Herakles III[29] ja Perikles 2020[30]. Mõlemad ettepanekud tehti uue mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames ja järgnevad praegustele programmidele, mis lõppevad 2013. aasta lõpus.

Herakles III on rahastamisprogramm, mis on konkreetselt kavandatud pettuste, korruptsiooni ja muude ELi finantshuve mõjutavate ebaseaduslike tegevuste vastu võitlemiseks. See hõlmab erivarustuse ja andmebaaside hankimist riiklikele õiguskaitseasutustele ning pettustevastase võitluse spetsialistide väljaõpet. Kavandatud kogueelarve seitsmeaastaseks perioodiks on 110 miljonit eurot.

Programmi Herakles III uued koostisosad on seotud eesmärkide ratsionaliseerimise ja rakendamise lihtsustamisega, võrreldes käimasolevate programmidega. Liimesriikide toetamiseks tehnilise abiga sisaldab ettepanek enamiku sidusrühmade palvel kaasrahastamismäära tõstmist 50 %-lt 80 %-le, et ka piiratud kaasrahastamisvõimega liikmesriigid võiksid programmidest kasu saada.

Periklese programm hõlmab väljaõpet ja abi euro rahatähtede ja müntide kaitsmiseks pettuste ja võltsimise eest. Selle raames toetatakse valdkondadevaheliste ja piiriüleste töötubade, kohtumiste ja seminaride korraldamist, liikmesriikide ametiasutuste töötajate sihtotstarbelist praktikat ja lähetust ELis ja mujal maailmas ning see pakub nii tehnilist, teadusalast kui ka operatiivset tuge.

Programmi Perikles 2020 ettepanek sisaldab ka uusi elemente, nagu võimalus osta asjakohast varustust ja kaasrahastamismäära tõstmine (erandjuhtudel kuni 90 %-ni). Kavandatud kogueelarve seitsmeaastaseks perioodiks on 7,7 miljonit eurot.

Mõlemad ettepanekud võetakse arutlusele Euroopa Parlamendis ja nõukogus 2012. aastal.

4.1.6.     OLAFi uus töökorraldus ja uurimismenetlused

Märtsis 2011 käivitati OLAFis sisekontroll, milles keskenduti eelkõige OLAFi organisatsioonilise struktuuri ja uurimismenetluste tõhustamisele.

Läbivaatuse tulemusel kehtestati 1. veebruaril 2012 OLAFi uus organisatsiooniline struktuur. Uue struktuuriga vähendati üld- ja halduskoormust, suurendati uurimisega tegelevate töötajate arvu 30 % võrra ja tugevdati OLAFi kui üldise pettustevastase poliitika eest vastutava komisjoni talituse rolli. Uurimismenetlusi ühtlustati ja pandi paika uued juurdlusprioriteedid.

4.2.        Komisjoni teised pettustevastast võitlust käsitlevad meetmed 2011. aastal

4.2.1.     Komisjoni teatis korruptsioonivastase võitluse kohta ELis

Korruptsioonivastase õigusraamistiku rakendamine on ELi liikmesriikides jätkuvalt ebaühtlane ja üldiselt mitterahuldav. Seetõttu esitles komisjon ELi üldist korruptsioonivastast poliitikat paariks järgmiseks aastaks[31]. Komisjon kutsus üles pöörama enam tähelepanu korruptsioonile erinevates poliitikavaldkondades ning osutas erinevatele meetmetele, kaasa arvatud tihedam koostöö, ajakohastatud ELi eeskirjad kuritegeliku vara konfiskeerimiseks, riigihankeid käsitlevad läbivaadatud õigusaktid, põhjalikum kuritegude statistika ning tingimuste sagedasem kasutamine koostöö- ja arengustrateegiates.

Komisjon koostab alates 2013. aastast iga kahe aasta järel ELi korruptsioonivastase võitluse aruande. Aruande eesmärk on intensiivistada korruptsioonivastaseid meetmeid ja kasvatada vastastikust usaldust liikmesriikide vahel, tuvastada ELis levivaid suundumusi, soodustada parimate tavade vahetust ja valmistada ette pinda tulevasteks ELi poliitikameetmeteks.

4.2.2.     Riigihanke-eeskirjade ajakohastamine

Avaliku konsulteerimise tulemuste põhjal võttis komisjon 20. detsembril 2011 vastu ettepanekud[32] riigihankeid käsitlevate direktiivide ajakohastamiseks. Nende eesmärk on tagada, et liikmesriigid kehtestaksid tõhusad mehhanismid ebaseadusliku äritegevuse ennetamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks. Komisjon leiab, et nimetatud meetmeid ei ole vaja ainult õiglase konkurentsi tagamiseks hangetes osalejate vahel, vaid ka maksumaksjate raha tõhusaks kasutamiseks riigiasutustes.

Samal ajal tegi komisjon ettepaneku peamiste läbipaistvuse tagamise meetmete ja menetlusnõuete kohta, mida kohaldatakse kontsessioonilepingute[33] sõlmimise korral nende pakkujate väljajätmiseks, kes on muu hulgas süüdi mõistetud korruptsioonis, rahapesus ja pettuses, ning huvide konflikti ennetamiseks võetavate meetmete kohta.

4.2.3.     Ühtekuuluvuspoliitika

Seoses ühtekuuluvuspoliitikaga pärast 2013. aastat usub komisjon, et erinevaid pettustevastase võitluse aspekte on vaja tugevdada riigisisese akrediteerimissüsteemi kasutuselevõtmise, juhtkonna kinnitava avalduse ning kindluse suurendamiseks tehtava raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmise abil. Ennekõike pakkus komisjon seoses programmide finantsjuhtimise ja kontrollimisega välja, et korraldusasutus kehtestaks tõhusad ja proportsionaalsed pettustevastase võitluse meetmed, võttes arvesse tuvastatud riske[34].

4.2.4.     Otsesed kulud

Otseste kulude ja välisabiga seotud pettuste ennetamise, avastamise ja uurimise kohta soovitas komisjon lisada standardklausli[35] liidu finantshuvide kaitse kohta ajavahemikus 2014–2020 kõikidesse uutesse mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutesse, et eri rahastamiskavasid enam ühtlustada.

4.2.5.     Toll

4.2.5.1.  Pettusevastane transiiditeabesüsteem

Selleks et toetada tollipettustevastast võitlust, on oluline, et kõik selle valdkonna pädevad asutused oleksid teadlikud ELi-sisesest kaupade transiitvedudest. Selleks on komisjon (OLAF) loonud vastavat teavet koondava keskse andmebaasi, mida nimetatakse pettustevastaseks transiiditeabesüsteemiks ehk lühendatult ATIS (Anti-Fraud Transit Information System). Alates 1. septembrist 2011 on komisjonil, liikmesriikidel ja EFTA riikidel[36] ATISele reaalajas juurdepääs.

4.2.5.2.            Vastastikune haldusabi ja seotud pettustevastased sätted kokkulepetes kolmandate riikidega

Selleks et tagada tollialaste õigusaktide korrektne kohaldamine, sisaldavad erinevad kokkulepped, nagu sooduskaubanduslepingud ja/või koostöölepingud, mittesooduslepingud ja tollilepingud vastastikuse haldusabi sätteid ning sätteid tollialaste õigusaktide rikkumiste ennetamiseks, uurimiseks ja nende vastu võitlemiseks.

2011. aasta lõpus oli jõus 43 lepingut 58 riigi vahel ja sooduskaubandusläbirääkimised toimusid India, Kanada, Singapuri, Malaisia, Mercosuri riikide, Gruusia, Moldova ja kuue EPA (majanduspartnerluslepingute) piirkonnaga.

4.2.5.3.  Ühised tollioperatsioonid

ELi liikmesriikide ja teatavate kolmandate riikide tolliasutused teevad koostöös OLAFiga regulaarseid piiratud kestusega ühisoperatsioone eesmärgiga võidelda riskikaupade salakaubaveoga ja pettustega teatavates riskipiirkondades ja/või tuvastatud transporditeedel. Komisjon (OLAF) algatab nimetatud ühised tollioperatsioonid ja pakub vajalikku tuge.

2011. aasta aprillis organiseerisid Ungari ja komisjon (OLAF) koostöös Europoliga ühise tollioperatsiooni „Fireblade”. Selles kutsuti osalema kõik ELi liikmesriigid ja lisaks Horvaatia, Ukraina ja Moldova. Operatsiooni tulemusel peeti kinni enam kui 28 000 ühikut/paari võltsitud tekstiilitoodet ja aksessuaari, mida üritati ELi tuua mööda teid liidu idapiiril. Selle tulemuse finantsmõju oli vähemalt 1 miljon eurot kinnipeetud võltsitud toodete turuväärtust, millele lisandus vähemalt 1,5 miljoni euro väärtuses operatsiooni käigus avastatud salasigarettide eest tasumata jäetud tolli- ja muid makse.

2011. aasta oktoobris käivitas Poola tolliteenistus tihedas koostöös OLAFiga ühise tollioperatsiooni „Barrel”. Sellest operatsioonist võttis osa 24 ELi liikmesriiki ning Horvaatia, Türgi, Norra ja Šveits. Tegemist oli esimese ühise tollioperatsiooniga raudteedel, selles keskenduti tubakatoodete ja sünteetiliste narkootikumide lähteainete salakaubaveole ELi idapiiril. Kõnealuse operatsiooni tulemusel leiti puitu ja rauda vedavatest kaubarongidest ligikaudu 1,2 miljonit sigaretti, mis konfiskeeriti. Tasumata jäetud tolli- ja muude maksude tõttu oleks tekitatud kahju vähemalt 205 000 eurot.

4.2.6.     Käibemaks

Avaliku konsulteerimise tulemuste alusel,[37] arvestades ka kõnelusi liikmesriikidega ja Euroopa institutsioonide arvamusi, võttis komisjon 2011. aasta detsembris vastu teatise „Käibemaksu tuleviku kohta. Lihtsamast, töökindlamast ja ökonoomsemast ühtse turu jaoks kohandatud käibemaksusüsteemist”[38].

Uuritakse uusi võimalusi pettustevastase võitluse tõhustamiseks, näiteks halduskoostöö parandamine kolmandate riikidega, kiirreageerimismehhanism uute pettustega tegelemiseks ja uusi maksukogumissüsteeme käsitlevad uuringud.

Komisjon aitab ühtlasi liikmesriikidel muuta oma maksuhaldus tõhusamaks, suutlikumaks ja pettusi välistavaks, pakkudes neile tehnilist abi ja abi suutlikkuse suurendamiseks. Lisaks loob komisjon püsiva ELi foorumi, kus maksuhaldurid, ettevõtjate esindajad ja komisjon arutavad käibemaksusüsteemi haldamisega seotud pettustevastase võitluse küsimusi.

4.2.7.     Rahvusvahelised konventsioonid, dokumendid ja halduskoostööalased kokkulepped

Üleilmastuvas maailmas leiavad pettused üha sagedamini aset piiriüleselt. Seetõttu on oluline tõhustada koostööd kogu maailma riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes saavad abi ELi vahenditest või on koos ELiga rahastajad või mõlemat.

ELilt saadavate rahaliste vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks ning ELiga koostöö tegemiseks pettuste ja korruptsiooni vastu võitlemisel on vaja tugevat õigusraamistikku ja partnerriikide selgeid kohustusi. Selle raamistiku loomiseks on Euroopa Komisjon välja pakkunud valiku kontrollialaseid ja pettustevastaseid sätteid uutesse või uuesti läbiräägitavatesse kahepoolsetesse kokkulepetesse.

2011. aastal tehti ettepanek lisada sellised sätted[39] lepingu eelnõudesse abisaajate riikidega nagu Afganistan ja Kasahstan ning assotsieerimislepingu eelnõudesse kolme idapartnerluse riigiga: Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusiaga. Enam ühtlustatud sätted teabevahetuse kohta pakuti välja ka olulistele rahastajariikidele, nagu Austraalia. Euroopa välisteenistus ja Euroopa Komisjon üritavad 2012. aasta läbirääkimiste käigus tagada kõnealuste sätete lisamise nimetatud riikidega sõlmitavatesse uutesse lepingutesse.

2011. aastal käivitas komisjon (OLAF) olulise algatuse pettustevastase võitluse alase koostöö ja eelkõige teabevahetuse tihendamiseks rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Maailmapanga ühtsuse asepresidentuur.

4.2.8.     Võitlus ebaseadusliku tubakatoodetega kauplemise vastu rahvusvahelisel tasandil

Komisjon on koordineerinud ELi seisukohta ja esindanud ELi koos nõukogu eesistujariigiga läbirääkimistel ebaseadusliku tubakatoodetega kauplemise tõkestamist käsitleva konventsiooni üle, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni osa.

Toimunud on viis valitsustevahelist läbirääkimistekogu (INB) kohtumist, millest viimane (INB5) leidis aset Genfis 28. märtsist 4. aprillini 2012. INB5 pingeliste läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku ebaseadusliku tubakatoodetega kauplemise tõkestamise konventsiooni eelnõus.

Konventsiooni eelnõu esitatakse kaalumiseks ja vastuvõtmiseks Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni osaliste konverentsil Lõuna-Koreas Seoulis 2012. aasta novembris.

4.3.        Pettustevastaste programmide elluviimine

4.3.1.     Programm Herakles II

Programmi Herakles II tegevustes keskenduti 2011. aastal jätkuvalt piiriülese ja valdkondadevahelise koostöö parandamisele liikmesriikide ja komisjoni vahel ELi finantshuve mõjutavate pettuste vastu võitlemise ja nende ennetamise alal.

Põhitähelepanu pöörati illegaalsete või võltsitud toodete, kaasa arvatud sigarettide ja tubaka ebaseadusliku impordi avastamisele ja ennetamisele (5,1 miljonit eurot); konverentsidele, seminaridele ja koolitustele (4,8 miljonit eurot); juurdluste läbiviimiseks väliste andmebaaside kasutusõiguste eest tasumisele (ligikaudu 2,9 miljonit eurot) ning teaduslikule uurimistööle (0,7 miljonit eurot).

4.3.2.     Programm Perikles

Programmist Perikles toetatakse väljaõpet ja antakse tehnilist abi riikide pädevatele asutustele euro rahatähtede ja müntide kaitsmiseks pettuste ja võltsimise eest. 2011. aastal osales komisjon (OLAF) 15 Periklese programmi tegevuses, kaasa arvatud liikmesriikide ja/või komisjoni (OLAFi) korraldatud konverentsid, seminarid ja töötajate vahetused. Periklese strateegias keskendutakse ELi liikmesriikidele ja püütakse tugevdada regionaalset koostööd kriitilistes valdkondades. 2011. aastal olid Periklese programmi eelarvelised vahendid üks miljon eurot. Nimetatud summa kaeti kohustustega 100 %.

4.3.3.     Pettustevastane infosüsteem (AFIS)

Pettustevastane infosüsteem (AFIS) koondab erinevaid pettustevastaseid rakendusi, mille eesmärk on kiire ja turvaline pettustega seotud teabevahetus riiklike ja ELi pädevate haldusasutuste vahel. AFISe töö eest vastutab komisjon (OLAF) ja see hõlmab kaht põhivaldkonda: tolliküsimustes antav vastastikune abi (ühised tollioperatsioonid, turvaline e-post, pettustevastane transiidiinfo süsteem jmt) ning liikmesriikide ja abisaajate riikide esitatud eeskirjade eiramiste aruannete haldamine.

AFISe kasutajate arv on kasvanud kuni pea 10 000 liikmeni enam kui 1 200-st liikmesriikide pädevast ametiasutustest, kolmandatest partnerriikidest, rahvusvahelistest organisatsioonidest, komisjoni teenistustest ja teistest ELi institutsioonidest.

2011. aastal rahastati AFISt kuue miljoni euro suurusest tegevuseelarvest, mis kulutati peamiselt hooldus-, arendus- ja tootmisteenustele (4,8 miljonit eurot) ning tehnilisele abile, koolitustele ja riistvarale (1,2 miljonit eurot). AFISe 2011. aasta eelarve rakendati täies ulatuses, 99 % kaeti kulukohustustega.

4.4.        Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2011. aasta resolutsioon ühenduse finantshuvide kaitse kohta – pettustevastane võitlus – 2009. aasta aruanne

Euroopa Parlament võttis komisjoni 2009. aasta aruannet käsitleva resolutsiooni vastu 6. aprillil 2011[40]. Resolutsioon sisaldab konkreetseid nõudeid, märkusi ja ettepanekuid, mis hõlmavad kõiki eelarvesektoreid. See on adresseeritud komisjonile ja liikmesriikidele seoses suure hulga erinevate teemadega, näiteks ELi vahenditest abisaajate, riiklike haldusdeklaratsioonide ja riigihangete avalikustamine. Kritiseeritakse olukorda ELi vahendite tagasinõudmisel kõikides valdkondades ja vähest teatatud eiramiste arvu teatud liikmesriikides ja konkreetsetes sektorites.

Euroopa Parlament tundis heameelt eiramiste teatamissüsteemi käikulaskmise üle ja tunnustas edusamme teatud valdkondades, näiteks üldine eiramistest teatamine põllumajandussektoris. Samuti märgiti ära koodnimega Diabolo II läbi viidud ühise tollioperatsiooni õnnestumine, mida OLAFi kaudu koordineeris Euroopa Komisjon.

Komisjon on Euroopa Parlamendile edastanud järelaruande, milles märgitakse ära resolutsioonile vastuseks võetavad konkreetsed meetmed. Eelkõige viitas komisjon sellele, et kõikides halduskoostöö valdkondades on tehtud mitmeid lihtsustusi eesmärgiga kergendada liikmesriikide töökoormust; vastutasuks peaksid liikmesriigid parandama eiramisjuhtumite aruannete kvaliteeti, õigeaegsust ja täielikkust.

4.5.        Pettuste tõkestamise kooskõlastamise nõuandekomitee (COCOLAF)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 kohaselt organiseerivad liikmesriigid koos komisjoniga tiheda ja regulaarse koostöö pädevate asutuste vahel. See koostöö toimub kelmuste ennetamise kooskõlastamist käsitleva nõuandekomitee[41] tegevuse raames.

Komitee tuli 2011. aastal kokku kaks korda[42]. Teda teavitati edusammudest komisjoni pettustevastase võitluse programmi elluviimisel ja komitee esitas ka oma ettepanekud. Arutluse all olid järgmised küsimused: ELi õigusaktide tõhus rakendamine pettuste ennetamiseks ja nende kohaldamine riigi tasandil; iga-aastane aruandlus ja teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel, eelkõige pettusekahtluste ja tuvastatud pettuse- ja eiramisjuhtumitega seonduvalt, ning riskianalüüs.

Eelkõige uuris komisjon võimalusi pettustevastaste meetmete kehtestamiseks liikmesriikides, nimelt loodi spetsiaalne COCOLAFi struktuurimeetmete allüksus. Liikmesriigid tõid muu hulgas välja taoliste kokkusaamiste lisaväärtuse, peamiselt just parimate tavade vahetamise seisukohast.

5.           Liikmesriikide võetud meetmed pettuste ja muu ELi finantshuve mõjutava illegaalse tegevuse vastu võitlemiseks

5.1.        Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ELi finantshuve mõjutavate eeskirjade eiramiste ja pettustevastase võitlemise kontrollimeetmeid käsitleva küsimustiku tulemused

Igal aastal valivad komisjon ja liikmesriigid ühe erilist huvi pakkuva päevakajalise teema (nt riskivaldkondades), mida arendatakse edasi järgmise aasta pettustevastase võitluse aruandes komisjoni poolt liikmesriikidele saadetud küsimustiku vastuste alusel. Taoline keskendumine soodustab teabe ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel ning pettustevastaste meetmete jälgimist.

Selle aasta eriteema oli seotud ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ELi finantshuve mõjutavate eeskirjade eiramiste ja pettuste vastu võitlemise kontrollimeetmetega[43]. See sisaldab teavet pettustevastaste juurdluste kohta, kehtivaid seadusandlikke ja haldusmeetmeid ja strateegiaid, pettusi tuvastavate näitajate kasutamist, pettustevastaste juurdluste käigus tagasi nõutud summasid ning pettustevastaseks juurdlustööks määratud ja sellesse kaasatud töötajate andmeid.

Kõik liikmesriigid andsid teada ajavahemikul 2007–2011 võetud seadusandlikest või haldusmeetmetest. Liikmesriikide vaatenurgast on need andnud märkimisväärse panuse pettuste tõhusamaks ennetamiseks ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ja/või riskijuhtimissüsteemi parandamiseks.

Nimetatud meetmed hõlmavad alljärgnevat: eeskirjade abikõlblikkus, kohapealsed kontrollid ja ülevaatused, pettustest ja üldistest eeskirjade eiramistest teatamine ja nende töötlemine, tagasinõudmismenetlused, ristkontroll projektide kahekordse rahastamise juhtumite avastamiseks ja välistamiseks, riigihankemenetlused, karistuste kehtestamine, meetmed pettuste ja korruptsiooni vastu võitlemiseks, kooskõlastusorganite asutamine ELi finantshuve mõjutavate pettuste vastu võitlemiseks, töötajate osalemine koolitustel ja seminaridel ning süüdistuste esitamine pettuste- ja korruptsioonikahtluse juhtumitesse kaasatud abisaajatele ja teistele isikutele.

Tõhususe ja tulemuslikkusega seoses teatasid peaaegu kõik liikmesriigid[44] jõulisest ja aktiivsest lähenemisest, kus tänu võetud ennetavatele meetmetele avastati enam eeskirjade eiramisi enne väljamaksete tegemist ja seetõttu anti hiljem teada ka vähemast eiramiste arvust. Osa liikmesriike[45] esitas oluliselt vähenenud avastatud pettusekahtlusejuhtumite ja pakkumistes tehtud vigade näitajad ning näitas kogu protsessi suuremat läbipaistvust. Majandusaruannete usaldusväärsuse kohta andis enamik liikmesriike[46] teada suuremast hulgast kinnitatud abikõlblikest summadest.

Eeskirjadest kinnipidamisega seoses märkis osa liikmesriike[47] ära komisjoni riigihankeid käsitlevate suuniste[48] ennetava mõju, pettust kajastavaid näitajaid käsitleva teatise,[49] riiklikud riigihankeid käsitlevad sätted, eeskirjade eiramisest teatamise käsiraamatu ja suunised ning määruse (EÜ) nr 1828/2006 (eiramisi käsitlevate) artiklite 27–36 sätted.

Enamik liikmesriike[50] teatas riiklikest või piirkondlikest strateegiatest või tegevuste liikidest,[51] mida kasutatakse meetmete või tegevuskavadena ühtekuuluvuspoliitika rahaliste vahendite kulutamisel pettuste ennetamiseks ja pettusejuhtumite tõhusamaks avastamiseks. Ülejäänud liikmesriigid[52] olid praeguse olukorraga rahul ja uusi tegevusstrateegiaid kõnealusel perioodil pettusteohu vähendamiseks kasutusele ei võtnud ega kavandanud.

Enamik liikmesriike[53] väitis, et nad kasutavad üldisi näitajaid oma kontrollimeetmete kohandamiseks ning need aitavad kaasa pettuste avastamisele ja pettustevastase võitluse kontrollitegevuste tulemuste parandamisele.

Kõik liikmesriigid esitasid andmed pettustevastaste juurdluste ja lõpetatud kriminaalmenetluste kohta seoses projektidega, mida rahastati ühtekuuluvuspoliitika valdkonna 2000.–2006. ja 2007.–2013. aasta programmitöö perioodidel. Mõni liikmesriik kaasas pettustevastaste haldusjuurdluste raamistikku ka ELi määrustes sätestatud kohustuslikud kohapealsed kontrollid. Osa liikmesriike uuris võimalikku pettuste esinemist, viies läbi kohapealseid kontrolle, maksenõuete kontrolle, hangete eelkontrolle ning süsteemiauditite ja kogemuste valikkontrolle. Kahtluste tekkimisel teostati lisakontrolle ja vajadusel registreeriti vastav aruanne ka õiguskaitseorganites.

Kõik liikmesriigid peavad oma finantskontrolle pettuste avastamiseks piisavaks.

Osa suuri liikmesriike[54] andis teada väga väikesest hulgast käimasolevatest kriminaaljuurdlustest. Osad liikmesriigid[55] esitasid olulisi andmeid teostatud pettustevastaste juurdluste ja lõpetatud kriminaalmenetluste kohta, kuid teised[56] ei andnud mingisuguseid andmeid seoses lõpetatud kriminaalmenetluste ja kohtuotsustega. Liikmesriikide esitatud teave pettustevastaste juurdluste käigus tagasi nõutud summade kohta seoses 2000.–2006. ja 2007.–2013. aasta programmitöö perioodidega näitab, et tagasinõudmisprotsessi võib pidada keeruliseks ja seda on vaja parandada. Tegelikult ei olnud võimalik luua mingisuguseid seoseid eiramisjuhtumite haldamise süsteemis ja käesoleva aruande raames esitatud summade vahel. Kaks liikmesriiki[57] teatasid suurtest summadest ja kõigest üks kolmandik liikmesriikidest[58] andis teada miljonit eurot ületavatest summadest, mis nõuti tagasi pärast pettustevastase juurdluse lõppu. Teise kolmandiku liikmesriikide[59] puhul on selle küsimustiku raames teatatud summad väikese väärtusega ja osa liikmesriike[60] ei teatanud üldse mingeid summasid või märkisid „ei kohaldata”.

Liikmesriikide vastused küsimustikule näitavad ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas pettuste ennetamiseks kavandatud finantskontrolli- ja riskijuhtimissüsteemi paranemist. Need hõlmavad õigusnorme ja suuniseid, riiklikke või piirkondlikke strateegiaid, riskinäitajate kasutamist, haldusmenetlusi ja koostööd riikide ametiasutuste vahel.

Samas on vaja täiendavat arengut haldusalaste ja kriminaalsete pettustevastaste juurdluste tulemuste jälgimisel, kaasa arvatud asjaomaste summade tagasinõudmisel[61].

Lisaks on selge, et parem statistika pettuste kohta on vajalik selleks, et komisjon ja liikmesriigid saaksid suunata oma jõupingutused suurema riskiga valdkondadesse. Komisjon kavatseb pöörata suuremat tähelepanu kõnealuses valdkonnas aruannete esitamisele.

Liikmesriikidel palutakse jälgida kriminaaljuurdluste tulemusi ja parandada oma pettustevastase võitluse statistikat.

5.2.        2010. aasta soovituste rakendamine

Liidu finantshuvide kaitse 2010. aasta aruandes andis komisjon liikmesriikidele mitmeid soovitusi eelkõige seoses teatatud pettuste- ja muude eiramisjuhtumitega, eeskirjadevastaselt makstud summade tagasinõudmisega ning menetlusest kõrvalejätmise andmekogu kasutamisega vastavalt finantsmääruse artiklile 95.

Komisjon on 2011. aasta aruandluse käigus jälginud, kuidas liikmesriigid neid soovitusi ellu viisid. Mõningaid väikesi edusamme on märgatud ennekõike just eiramisjuhtumite haldamise süsteemi rakendamisega seoses. Eiramisjuhtumite haldamise süsteemi ei ole veel rakendatud ainult ühes liikmesriigis[62]. Põllumajandussektori aruandluskohustustega[63] seoses on asjaomastes liikmesriikides tehtud mõningaid edusamme, eelkõige pettusi või muid eeskirjade eiramisi toime pannud inimeste isikuandmete ja vastavuse määra valdkonnas, kuid arenguruumi on veel pettustekahtlustest teatamise madala määraga seoses suuremates liikmesriikides.

Tulude kohta kinnitas enamik liikmesriike, et nende kehtivate riiklike strateegiate raames hinnatakse järjepidevalt riske terves tollimaksude valdkonnas ja võimalike pettustega võitlemiseks võetakse vajalikud aktiivsed ja ennetavad meetmed.

Soovituse luua menetlusest kõrvalejätmise andmekogu[64] on väike osa liikmesriike[65] kasutusele võtnud ja esitanud ka eduaruanded; ülejäänud on võtnud kas esialgseid meetmeid, määrates kontaktpunkti, või kaaluvad andmebaasi kasutamist järgmises programmitsüklis[66].. Praeguseks ei ole komisjonile teatatud ühestki sellisest juhtumist.

6.           Järeldused

Käesolev aruanne näitab, et 2011. aastal tehti edusamme ELi finantshuvide kaitset toetavate komisjoni ja liikmesriikide poliitikameetmete vastuvõtmisel. Nimetatud meetmete täieulatuslik rakendamine eeldab ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahelist tihedat koostööd, mis toimub komisjoni järelevalve all.

2011. aasta eeskirjade eiramiste analüüs näitab üldist teatatud eiramisjuhtumite arvu kahanemist ja alusetult makstud ELi vahendite tagasinõudmisega seotud tulemuste paranemist. Langus oli eelnevatel aastatel kontrollimeetmete ja -vahendite tõhustamisest tulenenud kasvu järel oodatud tulemus.

Analüüsist selgub ka, et kõikides eelarvesektorites on vaja täiendavaid jõupingutusi arengu jätkamiseks ja võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks, mida praegune finantskriis võib ELi eelarve vastu suunatud pettuste arvu kasvule avaldada. Seetõttu soovitab komisjon kõikidel liikmesriikidel kehtestada piisavad pettuste ennetamise ja avastamise meetmed, eelkõige valdkondades, kus tulemused puuduvad või on ebapiisavad.

Saadud andmetest selgub, et edu nimel tuleb veel tööd teha, ja seda ennekõike tagasinõudmise valdkonnas, kus menetlused võtavad siiani suhteliselt kaua aega.

[1]           Peamiselt tolli- ja põllumajandusmaksud, kuid ka dumpinguvastased tollimaksud ja suhkrumaksud.

[2]               i) Artikli 325 rakendamine liikmesriikides 2011. aastal; ii) 2011. a omavahendite, loodusressursside, ühtekuuluvuspoliitika ja ühinemiseelse abiga seoses teatatud eiramisjuhtumite statistiline hinnang; iii) komisjoni aruande põhjal esitatud soovitused ELi finantshuvide kaitse kohta – pettustevastane võitlus, 2010; iv) 2011. aastal teatatud eiramisjuhtumite statistilise hindamise metoodika.

[3]               Näiteks vastavalt komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1848/2006 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel (ELT L 355, 15.12.2006, lk 56–62).

[4]               Näiteks kui on kasutatud valesid või võltsitud dokumente või on pooleli kriminaaluurimine või -menetlus; selliste eeskirjade eiramiste hulka kuuluvad komisjoni, sealhulgas Euroopa Pettustevastase Ameti avastatud juhtumid. Traditsiooniliste omavahendite aruandluses pettusekahtluse mõistet ei kasutata.

[5]               Kontrollide lisandumise tõttu rakendamise viimastel aastatel.

[6]               Praegu on kasutatud alla 40 % olemasolevatest vahenditest. See osutab asjaolule, et kontrollitavate projektide puhul ei ole veel kätte jõudnud eelmise programmitöö perioodi viimased aastad ning seetõttu on eeskirjade eiramisi vähem ja kontrollide hoiatav mõju suurem.

[7]               Võrreldavuse huvides on 2010. aasta näitajate aluseks kõnealuse aasta aruandes kasutatud andmed. Andmed sisaldavad nii kindlaks määratud kui ka hinnangulisi summasid, mis on seotud pettustena teatatud eeskirjade eiramistega.

[8]               Aruanne liikmesriikide tollikontrolli strateegia kohta, milles tehti kokkuvõte 2009. ja 2010. aastal kõigis liikmesriikides läbi viidud kontrollide tulemustest, esitati omavahendite nõuandekomiteele 7. juulil 2011.

[9]               St 2000.–2006. aasta programmitöö perioodi lõpetamine ja teatamise kiirenemine pärast eiramisjuhtumite haldamise süsteemi kasutuselevõtmist.

[10]             Piiriülene koostöö, inimressursid, maaelu areng, regionaalareng, tehniline abi.

[11]             Vt joonealust märkust 7.

[12]                    Koolitused ja dokumendid, näiteks infobülletäänid ning küsimuste ja vastuste lehed IMSi mooduli 1848 kasutajate teavitamiseks ja juhendamiseks.

[13]             Vastavalt finantsmääruse (nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) artiklile 72 on sissenõudmise kinnitamine toiming, millega vastutav volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale sissenõudekorralduse väljastamise teel käsu nõuda sisse saadaolev summa, mille esimesena nimetatu on kindlaks määranud.

[14]             Otsene tsentraliseeritud haldus hõlmab mis tahes ELi kulusid, mis on pärit ELi institutsioonide hallatavatest fondidest (nt institutsioonide halduskulud ning programmid, nagu Leonardo, Erasmus, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm jne). Finantsmääruse artikli 53 kohaselt võib seda eelarve osa täita tsentraliseeritult, vahetult komisjoni talituste poolt või delegeerides eelarve täitmise ülesandeid kolmandatele riikidele (detsentraliseeritud eelarve täitmine) või rahvusvahelistele organisatsioonidele (eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega).

[15]             Eelkõige selgitavas märkuses nr 6 finantskorrektsioonide ja tagasinõudmise kohta esitatud. Tagasinõudmiste määr arvutatakse finantskorrektsioonide või tagasinõudmiste kohta asjaomasel finantsaastal tehtud otsuste arvu ja täidetud otsuste arvu suhtena.

[16]             Varasematel aastatel esitatud andmete aluseks olid peamiselt liikmesriikide aruanded eeskirjade eiramiste kohta. Kõnealused andmed on esitatud komisjoni talituste töödokumendis „Statistical Evaluation of Irregularities reported in 2011” („Statistiline hinnang eeskirjade eiramistele, millest teatati 2011. aastal”). Selleks et oleks võimalik võrrelda andmeid varasemate aastate tulemustega kõikides poliitikavaldkondades, on uuesti arvutatud tagasinõudmiste määr igas sektoris 2010. aastal (vt tabel 3).

[17]             Sellesse kategooriasse on lisatud osa maaelu arengu vahendeid, mis kuuluvad ühinemiseelse abi hulka.

[18]             Igal juhul tuleb summad, mida ei hüvitata samal aastal, hüvitada järgmisel aastal.

[19]             Kategooria „Muud eelarve täitmise viisid” sisaldab seda osa ELi eelarvest, mida täidetakse otseselt. Sellesse kategooriasse kuuluvad ühinemiseelne abi (välja arvatud maaelu areng), mille eeskirjade eiramisi analüüsitakse jaos 2.1.2.3, ning komisjoni väljastatud sissenõudekorraldused, mida analüüsitakse jaos 2.2.

[20]             See protsendimäär hõlmab ainult tagasinõutud summasid.

[21]             Kui liikmesriik ei ole alusetult maksud summasid abisaajalt tagasi nõudnud nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist (või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub siseriikliku kohtu kaudu), kaetakse 50 % tagasinõudmata summadest asjaomase liikmesriigi eelarvest EAGFi ja EAFRD iga-aastase raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames.

[22]             Kui abisaaja teeb mahaarvamise otse kuluaruandes, ei saa seda teavet komisjoni raamatupidamissüsteemis registreerida.

[23]             Määrus 1073/1999

[24]             KOM(2011) 376 (lõplik).

[25]             SEK(2011) 791.

[26]          Teine aruanne ELi finantshuvide kaitse konventsiooni rakendamise kohta (KOM(2008) 77).

[27]                    Komisjoni teatis Euroopa Liidu finantshuvide kaitse kohta kriminaalõiguse ja haldusjuurdluste abil – Terviklik poliitika maksumaksjate raha kaitseks; KOM(2011) 293, 26. mai 2011, ja teatisega kaasnev komisjoni talituse töödokument SEK(2011) 621.

[28]             COM(2012) 363 (final).

[29]             KOM(2011) 914 (lõplik).

[30]             KOM(2011) 913 (lõplik).

[31]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, 6. juuni 2012, korruptsioonivastase võitluse kohta ELis, KOM(2011) 308 (lõplik).

[32]             Ettepanek: direktiiv riigihangete kohta, KOM(2011) 896 (lõplik) − 2011/438 (COD) ning ettepanek: direktiiv, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid KOM(2011) 895 (lõplik) − 2011/439 (COD). http://ec.europa.eu/internal_market/publicprocurement/modernising_rules/reform_proposals_en.htm

[33]             Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta, KOM(2011) 897 (lõplik) − 2011/437 (COD).

[34]             Eelkõige ettepaneku artikli 114 lõike 4 punkt c, KOM(2011) 615.

[35]             Vt nt ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogrammi kohta, KOM(2011) 707 (lõplik), 9.11.2011; ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020, KOM(2011) 809 (lõplik), 30.11.2011.

[36]             Välja arvatud Šveits.

[37]             KOM(2010) 695. Avalik konsulteerimine lõppes 31. mail 2011.

[38]             KOM(2011) 851.

[39]             Kõnealused sätted erinevad punktis 4.2.5.2 nimetatutest, kuna on seotud ELi rahastamiskavadega. Viimased aga on seotud tollimaksudega (tuludega).

[40]          http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2011-0142+0+DOC+XML+V0//ET

[41]             COCOLAF loodi 1994. aastal komisjoni 23. veebruari 1994. aasta otsusega nr 94/140, mida on muudetud komisjoni 25. veebruari 2005. aasta otsusega; ELT L 71, 17.3.2005, lk 67–68.

[42]             Aasta jooksul leiab aset ka üks ad hoc koosolek ning üks riskianalüüsi alltöörühma kokkusaamine.

[43]             Põhjalikuma riiklike tavade analüüsi leiab asjaomasest komisjoni talituste töödokumendist.

[44]             Välja arvatud Kreeka ja Prantsusmaa.

[45]             BG, CZ, EL, EE ja UK.

[46]             DE, ES, IE, IT, CY, LV, LT, LU, HU, NL, PL, PT, RO, FI ja UK.

[47]             BG, DE, EE, EL, ES, LT, LU, HU, MT, NL, AT, RO, SI, SK, SE ja UK.

[48]             Struktuurifondidest või ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavates kuludes riigihanke-eeskirjadest mittekinnipidamise puhul tehtavaid finantskorrektsioone käsitlevad suunised – COCOF 07/0037/03-EN.

[49]             Pettust kajastavaid näitajaid käsitlev teatis Euroopa Regionaalarengu Fondile, Euroopa Sotsiaalfondile ja Ühtekuuluvusfondile – COCOF 09/0003/00-EN.

[50]             BG, CZ, EE, ES, FR, IT, CY, LT, LU, HU, MT, NL, AT, PT, RO, SI, SK ja FI.

[51]             DE, EL ja LV.

[52]             NL ja UK.

[53]             BG, CZ, DE, EE, EL, ES, IE, HU, MT, PL, RO, SI, SK ja UK.

[54]             DE, FR ja ES.

[55]             BG, CZ, EE, HU, PL, PT, SK ja SE.

[56]             DE, EL, ES, FR, IT, LT, LU, HU, AT ja RO.

[57]             IT ja PT.

[58]             BG, EE, ES, IT, LV, LT, PT, SK, FI ja UK.

[59]             BE, CZ, IE ja RO.

[60]             DE, EL, FR, HU, MT, AT, SE ja SI.

[61]             Vt tabeleid 1 ja 2 selle aruandega kaasas oleva asjaomase komisjoni talituste töödokumendi lk 9–11, milles on kokku võetud liikmesriikide esitatud andmed.

[62]             FR.

[63]             Liikmesriikide täielikud vastused soovitustele on toodud käesolevale aruandele lisatud kolmandas talituste töödokumendis.

[64]             Vastavalt finantsmääruse artiklile 95 kandidaadid ja pakkumised, mis on selle määruse kohaselt hankemenetlusest kõrvalejätmise olukorras.

[65]             BG, CZ, MT, AT ja PL.

[66]             Vt käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokument, lk 6, kus tehakse kokkuvõte olukorrast liikmesriikides.