KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa metroloogia teadusprogrammi (EMRP) vahehindamine /* COM/2012/0174 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA
NÕUKOGULE Euroopa metroloogia teadusprogrammi (EMRP) vahehindamine 1. EMRP taust ja ülevaade Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri
2009. aasta otsusega nõustus EL osalema ühises teadusprogrammis nimetusega
Euroopa metroloogia teadusprogramm (European Metrology Research
Programme, EMRP)[1]
ning andma sellesse rahalise panuse kuni 200 miljonit eurot ajavahemikus
2009–2017, mis on samaväärne 22 osaleva riigi[2]
kogupanusega. Eelnimetatud otsuse (edaspidi „EMRP otsus”) aluseks on ELi
toimimise lepingu artikkel 185 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 169), mis
võimaldab mitmeaastase raamprogrammi täitmisel kooskõlastada osalevate riikide
vabatahtliku lõimumise kaudu riiklike teadusprogrammide teadus-, juhtimis- ja finantsaspekte.
Riikide teadusprogrammide ühiseks täitmiseks on vaja spetsiaalse
rakendusstruktuuri loomist või olemasolu. Osalevad riigid on EMRP täitmiseks
kokku leppinud, et sellise spetsiaalse rakendusstruktuurina toimib EURAMET e.V.[3]. Spetsiaalne rakendusstruktuur
peaks saama ELi rahalist toetust ja tagama EMRP programmi tõhusa täitmise. EMRP põhitegevus on teadusuuringuid,
tehnoloogia arengut ning koolitustegevust ja teadmiste levitamist käsitlevate
mitme partneri rahvusvaheliste projektide (edaspidi „EMRP projektid”)
rahastamine. Võttes arvesse metroloogiaalase suutlikkuse kontsentreeritust,
teostavad suurema osa EMRP projektidest osalevate riikide riiklikud
metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid (nimelt erialainstituudid, kes
vastutavad selliste riiklike standardite ja seotud teenuste eest, mida
riiklikud metroloogiainstituudid oma tegevusega ei hõlma). Metroloogiaalase
suutlikkuse suurendamiseks ja mitmekesistamiseks rahastatakse EMRP-st ka
erinevaid EMRP projekte täiendavaid teadlasetoetuste kavasid. EMRP otsuses tõdesid Euroopa Parlament ja
nõukogu, et metroloogia on valdkonnaülene teadusharu, mis moodustab nüüdisaegse
teadmistepõhise ühiskonna olulise osa. Usaldusväärsed ja võrreldavad
mõõtestandardid ning asjakohased valideeritud mõõtmis- ja katsemeetodid on
teaduse progressi ja tehnoloogiauuenduse aluseks ning avaldavad seega
märkimisväärset mõju Euroopa majandusele ja elukvaliteedile. Teatises innovaatilise liidu strateegilise
juhtalgatuse[4]
kohta, mis võeti vastu seoses ELi majanduskasvu strateegiaga „Euroopa 2020”,[5] rõhutas komisjon aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tähtsust kodanike jaoks ning esitas
eesmärgid ja meetmed ELi ja liikmesriikide tasandi jaoks. ELi strateegias on
kesksel kohal jõupingutused, millega Euroopa Liit muudetakse innovaatiliseks
liiduks. Komisjon esitas hiljuti teatises nõukogule ja
Euroopa Parlamendile[6]
teadusuuringutes ja innovatsiooni valdkonnas partnerluse põhimõtte, et koondada
jõude, saavutada läbimurdeid ja lahendada sotsiaalprobleeme. Nõukogu tunnistas
oma järeldustes,[7]
et partnerlus võib hõlbustada vahendite optimaalset kasutamist ja sellega
aidata täielikumalt rakendada Euroopa intellektuaalset kapitali ning anda
panuse Euroopa teadusruumi ühendamisse, samuti aidata vähendada tarbetut
dubleerimist. Partnerlusega koondatakse Euroopa ja riikide olulised osalised,
et moodustada kriitiline mass, saavutada ühine nägemus ja koostada ühised
strateegilised kavad, kasutades paindlikkust, mastaapi ja haardeulatust. Samal
viisil on EMRP-s osaleva 22 riigi vahel alates 2009. aastast loodud tugevad
partnerlussuhted. EMRP otsusega nõutakse, et komisjon viiks
sõltumatute ekspertide abiga läbi EMRP vahehindamise kolm aastat pärast EMRP
käivitamist. Hindamisel käsitletakse edu seatud eesmärkide saavutamisel, antakse
EMRP-le soovitusi sobivaimate viiside kohta integratsiooni ning programmi
täitmise kvaliteedi ja tõhususe edasiseks suurendamiseks, käsitletakse
teaduslikku, juhtimisalast ja finantsintegratsiooni ning seda, kas osalevate
riikide rahaline toetus on piisav, arvestades riigisiseste teadusringkondade
potentsiaalset nõudlust. Komisjon edastab hindamise tulemused koos oma
märkustega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjoni toetas selle hindamise läbiviimisel
ekspertide rühm, kes esitas järeldused ja koostas vahehindamise aruande
(edaspidi „aruanne”), milles on esitatud EMRP-le esialgu seatud eesmärkide
saavutamise süvaanalüüs, samuti soovitused, kuidas kõige sobivamal viisil
edaspidi süvendada integratsiooni ning tõsta selle algatuse kvaliteeti ja tõhusust. Käesolevas aruandes on esitatud komisjoni
arvamus ekspertide aruandes[8]
esitatud peamiste soovituste kohta. 2. Sõltumatu eksperdirühma
vahehinnang: komisjoni märkused Eksperdirühma aruandes on käsitletud kõiki
asjakohaseid aspekte, mille käsitlemist nõuti EMRP otsuses, ja esitatud palju
fakte, märkusi ja soovitusi. Komisjon leiab, et aruanne tervikuna on
vahehindamise lahutamatu osa. Seepärast toob komisjon käesoleva peatüki
järgmistes punktides välja kõige asjakohasemad järeldused EMRP kohta ja soovitused
ning esitab oma seisukohti. 2.1 Täitmise kvaliteet ja tõhusus EMRP täitmise delegeerimisel selleks määratud
rakendamisstruktuurile (designated implementation structure, DIS) järgis
komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 185 sätteid ja eeskirju, mida
vastavalt finantsmäärusele kohaldatakse kaudselt tsentraliseeritud juhtimise
puhul. EURAMET e.V. valiti selliseks rakendamisstruktuuriks ja tema
juhtimisstruktuur on osutunud tõhusaks ja kvaliteetseks vahendiks EMRP
elluviimisel. Arvestades mitte üksnes EMRP töökorralduse tugevust, vaid ka
programmi teaduslikku sisu, märkis eksperdirühm, et EMRP parem nähtavus
väljaspool metroloogide kogukonda tuleks kasuks laialdasemale sidusrühmade
kogukonnale ja kogu ühiskonnale. Komisjon tunnustab EURAMET e.V. ja EMRP
komitee suurt pühendumust ja professionaalset juhtimist EMRP elluviimisel
programmi esimese kolme aasta jooksul alates 2009. aastast ja innustab kõiki
EMRP elluviimisega seotud instantse pidevalt tõstma programmi elluviimise
kvaliteeti ja suurendama selle nähtavust. Komisjon toetab eksperdirühma soovitust
kasutada keskse tulemuslikkusnäitajana aega projektiettepaneku sisseandmisest
kuni lepingu sõlmimiseni ja seada eesmärgid selle näitaja parandamiseks, et
alustada kõiki projekte pärast nende väljavalimist nii kiiresti kui võimalik. 2.2 Osalevate riikide rahalised panused (1)
EMRP otsuses seati ELi panus sõltuvusse iga osaleva
riigi võetud ametlikust kohustusest anda oma panus EMRP rahastamisse ja
rahaliste panuste tegelikust väljamaksmisest saajatele. Kõigi 22 osaleva riigi
panuste üldsummaks kinnitati vähemalt 200 miljonit eurot ja 10 % sellest
summast on ette nähtud tasuda sularahas, peamiselt selleks, et katta EMRP
juhtimise jooksvad kulud (kuni 16 miljonit eurot), ning ülejäänu on toetused
teadlasetoetuste maksmiseks. Lisaks esitas EURAMET komisjonile tõendid
osalevate riikide piisavate rahaliste tagatiste kohta kooskõlas EMRP otsuse
artikliga 8. Osalevate riikide tagatud summad on arvutatud eelnevalt iga
osaleva riigi jaoks kindlaks määratud jaotuskava meetodi kohaselt. Tagatised on
vormistatud osalevate riikide või nende riiklike metroloogiainstituutide
tagatiskirjade või kohustuste deklaratsioonidena, mis esitatakse komisjonile. (2)
Seni on kõik osalevad riigid oma rahalised panused
täielikult välja maksnud täielikus vastavuses EMRP elluviimiseks ettenähtud
korrale. Ka riikide panused väljavalitud projektide elluviimiseks on välja
makstud täielikus vastavuses kokkulepitud korrale. Komisjon tunnustab seda, et osalevad riigid on
täitnud oma esialgsed ja EMRP otsuses esitatud lubadused ning nõustub
eksperdirühmaga, et EMRP on saavutanud oma finantseerimismudelis
finantsintegratsiooni kõrge taseme. 2.3 Riiklike metroloogia teadusprogrammide
integreerimine EMRP algatuse eesmärk on kooskõlastada ja
lõimida asjakohaste riikide metroloogiaalane teadustöö, et moodustada ühine
teadusprogramm, mida iseloomustaks teaduslik, juhtimisalane ja
finantsintegratsioon. Teadusliku integratsiooni taset võib pidada
EMRP üheks peamiseks saavutuseks ja samuti üheks suurimaks eeliseks kõigi
osalevate riikide metroloogiaprogrammide jaoks. Suure väljakutse (Grand
Challenge) lähenemisviis on edendanud riikide metroloogiaalaste
teadusprogrammide laialdast erialadevahelist koostööd. Kuigi ka mõned kolmandad
pooled osalevad teataval määral EMRP projektides, näib nende osalus programmide
kavandamises ja sellekohane mõju olevat mõnikord piiratud ning seda võiks
tugevasti multidistsiplinaarsetes valdkondades suurendada. Kuigi näib olevat
sobiv, et EMRP peamine rõhuasetus on riikide metroloogia või sellealaste
erialainstituutide arendamisel ning nende võimaluste ja pädevuse suurendamisel,
usub eksperdirühm, et kolmanda poole eksperdid saaksid lisada väärtust sellele
erialaühendusele. Lisaks sellele võiks tulevikus rohkem kaasata laiemat teadusüldsust
teatavates valdkondades, mis jäävad väljapoole metroloogiateaduse tavapäraseid
raame. Kuna EMRP komitee kooskõlastab iga pakkumiste
konkursi võimalikud uurimisteemad ja otsustab ühiselt, millised teemad edaspidi
vaatluse alla võtta, on kõnealune komitee instants, kes loob ühise
strateegilise vaatenurga kogu Euroopa metroloogiateaduse prioriteetide
seadmiseks. Eksperdirühm rõhutas, et kõik EMRP uurimisteemad on olnud hästi
valitud, et EMRP on maailmas tunnustatud ja suudab vältida väga kulukaid dubleerimisi.
Hinnangute kohaselt on 50 % riikide investeeringutest EMRP tegevusulatuses
ja teemaderingis nüüd koordineeritud ja seega on selge, et riiklike
põhifinantseeringute raames tehtavad teadusuuringud on oluliselt lõimunud. Kuid erinevus suurte ja väikeste panustajate
vahel on suur, nagu see oli EMRP otsuses kokku lepitud. Järelikult on ka nende
teaduslik kompetentsus ja olemasolev teadustöö infrastruktuur vägagi erinevad,
mis muudab 22 osaleva riigi täieliku teadusliku lõimimise mõnikord raskeks. Oluline
takistus väikeste ja arenevate riiklike metroloogiainstituutide jaoks on nende
piiratud võime osaleda ekspertidena EMRP projektides ja nende piiratud
rahalised vahendid. Eksperdirühm arvab, et see tekitab suure ohu, et olemasolev
pädevuse ja suutlikkuse lõhe arenenud suurte metroloogiainstituutide ja
arenevate väikeste metroloogiainstituutide vahel suureneb, mitte ei vähene. Komisjon jagab eksperdirühma arvamust, et
osalevate riikide suutlikkuse lõhe näib mõnel juhul suurenevat, ja nõustub
eksperdirühmaga, et teadlasetoetuste süsteemi võiks tõhusamalt kasutada
selleks, et suurendada piiratud metroloogiaalase suutlikkusega riikide
võimalusi. Komisjon toetab täielikult eksperdirühma soovitust uurida, kui palju
paindlikkust tuleks ette näha teadlaste liikuvustoetuste haldamisel, et ületada
tõkked, mis takistavad üleminekut muusse teadusasutusse. Juhtimise integratsioon on EURAMET e.V. raames
saavutatud; see organisatsioon on ilmutanud oma professionaalsust ja töötab
hästi. Vajaduse korral on tehtud ja tehakse muudatusi, nii et programmi
täitmise seisukohast tuleb EMRP tunnistada tõhusaks. Praegust
juhtimisstruktuuri peetakse tõhusaks ja hästi lõimituks. Siiski märkis eksperdirühm vajadust uurida,
kuidas saaks vähendada ja lihtsustada tarbetuid bürokraatlikke menetlusi. Nii
projektide koordineerijate kui ka projektides osalejate halduskoormust peetakse
suureks ja projektide teostamist võivad aeglustada toetuslepingutega seotud
raskused. Teadlasetoetuse näidislepingut täiustati 2011. aastal ja alates 2012.
aastast hõlmab see ainult toetuse olulisi külgi. Täiustustele vaatamata teatas
eksperdirühm, et valitseva arvamuse kohaselt ei toimi teadlasetoetuse süsteem
korralikult ja see tuleks läbi vaadata. Mitu EMRP komitee liiget ja eksperdirühm
väljendasid muret, et on vaja piisavat hulka pädevaid projektikoordinaatoreid,
kes alustaksid projektiga võimalikult varakult pärast väljavalimisotsuse
tegemist. Eksperdirühm tegi järelduse, et keerukate rahvusvaheliste
teadusprojektide juhtimise alal näib olevat üldine professionaalse
kompetentsuse nappus. Komisjon nõustub seepärast eksperdirühmaga, et
juhtimiskorda on edaspidi vaja ühtlustada ja soovitab tungivalt, et EURAMET
e.V. pakuks projektide koordineerijatele ja võimalikele projektipartneritele
Euroopa teadusprojektide juhtimise alast koolitust. EMRP finantsintegratsioon on väga hea ja
eksperdirühm tegi järelduse, et kõrgemat finantsintegratsiooni taset on raske
saavutada riikide instituutide plokiviisilise rahastamise tõttu, mis vastab
osalevate riikide võetud kohustustele. EMRP kasutab nn virtuaalse ühiskassa
süsteemi, mis on ühendatud sobiva varurahastamismehhanismiga, nii et projekte
on võimalik rahastada praktiliselt tegeliku ühiskassa süsteemi alusel. EMRP
juhtimine ja kõrge finantsintegratsiooni tase tagavad, et iga projektikonkursi
jaoks olemasolevad vahendid vastavad alati projektide esitajate poolsele
vajadusele. Sel viisil on kõigi kolme konkursi puhul alati täielikult kinni
peetud kesksete ja sõltumatute hindamistega saadud pingereast ning ei ole
tehtud ühtegi erandit. 2.4 Edu seatud eesmärkide saavutamisel Selleks et analüüsida EMRP edu seatud
eesmärkide saavutamisel, kasutas eksperdirühm mõju eelhinnangut,[9] milles olid esitatud EMRP
üldised poliitikaeesmärgid, konkreetsed eesmärgid ja tegevuseesmärgid. Üldiste poliitikaeesmärkide saavutamise kohta
tegi eksperdirühm järelduse, et EMRP on aidanud märkimisväärselt edendada
teadmiste vaba liikumist Euroopa teadusruumis. Selle valdkonna tippteadlastega
on jõutud tiheda koostööni, mille eesmärk on toetada teadmiste loomist ja
majanduskasvu, et suurendada Euroopa konkurentsivõimet maailmas. Rõhu asetamine
suurtele energeetika-, keskkonna- ja tervishoiuprobleemidele võimaldab
metroloogidel teha ühiskonna vajaduste rahuldamiseks paremat
teadusharudevahelist koostööd. Eksperdirühm teeb järelduse, et EMRP aitab kaasa
Euroopa teadusruumi edendamisele sellega, et ta arendab tõelist „Euroopa
metroloogia teadusruumi”. Seoses konkreetsete eesmärkidega rõhutab
eksperdirühm struktureerivat mõju, mida EMRP on avaldanud finantsintegratsioonile
juba rakendamise esimestel aastatel. Täheldatakse veel üht kasulikku
struktureerivat mõju, mis avaldub ühiste projektikonkursside iga-aastase
prioriteetide seadmise hoolikalt väljatöötatud menetluse kaudu; see näib
mõjutavat mõne riigi prioriteetide seadmist. Struktureeriv mõju ja killustatuse
vähenemine on palju selgemini tuntav riikides, kus kasutatakse
tsentraliseeritud metroloogiasüsteemi. On veel liiga vara hinnata
struktureerivat mõju ettevõtjatele, ühiskonnale ja uue tehnoloogia kasutamisele,
kuid eksperdirühm näib olevat veendunud, et saavutatakse kriitiline mass, mis
oleks ilma EMRP-ta olnud võimatu. EMRP tegevuseesmärgid hõlmavad küsimusi, mis
on seotud suurte väljakutsetega, suutlikkuse loomisega, avatud juurdepääsuga
taristutele, laiemat teadlaste ringkonda hõlmava ulatuslikuma koostööga,
moderniseerimisega, noorteadlaste liikuvusega, rahvusvaheliste küsimuste parema
koordineerimisega, reguleerimise ja standarditega ning tootmise ja
majanduskasvu toetamisega. Vastavalt EMRP otsusele peaks EMRP saavutama need
tegevuseesmärgid järgmisel viisil: a) tipptasemel metroloogiauuringute
koondamine, algatades ühiseid konkurentsivõimelisi uurimisprojekte (edaspidi
„EMRP projektid”), millega tekitataks osalevate riikide metroloogiainstituutide
ja volitatud instituutide võrgustikest piisav kriitiline mass, et lahendada
peamised Euroopa tasandil esinevad metroloogiaprobleemid; b) süsteemi avamine tippteadusele, suurendades
teadlasetoetuste kaudu laiemate Euroopa teadusringkondade osalemist; c) suutlikkuse loomine, suurendades
metroloogiaga seotud Euroopa teadusringkondade suutlikkust teadlaste
liikuvustoetustega, mis on suunatud nendele EURAMETi liikmesriikidele, kelle
suutlikkus metroloogiaalaste teadusuuringute osas on piiratud. Eksperdirühm oli väga rahul, et Euroopa
metroloogide kogukonnas on õnnestunud koondada metroloogia tippuuringuid.
Eksperdirühm leidis, et EURAMET e.V. ja EMRP komitee väärivad teaduse
koordineerimise eest kiitust. Eksperdirühm toetas iga projektikonkursi
strateegiliste uurimisteemade valimise korra võimalikku täiustamist, et EMRP
täidaks veelgi paremini kõikide asjakohaste sidusrühmade vajadusi. Selline
lähenemisviis soodustaks tulemuste kasutamist tootmises ja regulatiivsel
tasandil ning selleks võib vaja minna praeguste metroloogiaalase teadustöö
võimaluste avardamist nii riikide instituutides kui ka mujal. Komisjon toetab eksperdirühma soovitust ja
loodab, et EURAMET e.V. uurib, kas sidusrühmade seminaride korraldamine
strateegiliste uurimisteemade prioriteetide kindlaksmääramiseks võiks anda
lisandväärtust; eriti vajalik on see seoses suurtele väljakutsetele pühendatud
projektikonkurssidega, mille puhul oleks soovitav avatum suhtumine. Samuti nõustub komisjon eksperdirühma
soovitusega, et teatavate uurimisteemade puhul oleks kasulik anda suurem kaal
mõjukriteeriumidele, mis on seotud tulemuste kiire rakendamisega Euroopas. Suurt edu on saavutatud tippteaduse
koondamisel metroloogia kogukonna tuumikus, seevastu süsteemi avamine muule
tippteadusele on seni olnud piiratud. Eksperdirühm teatab, et väljaspool olijad
on selgelt veendunud, et EMRP näib olevat üsna suletud Euroopa teadlaste laiema
kogukonna jaoks. Seepärast soovitab ka komisjon nagu
eksperdirühmgi, et EURAMET e.V. uuriks, kuidas paremini kasutada
teadlasetoetuste süsteemi, et arendada sidemeid Euroopa tippkeskustega. Edasi analüüsides jõuab eksperdirühm lõpuks
järeldusele, et EMRP-l ei ole soovitud mõju suutlikkuse loomisel riikides, kus
metroloogiaalase teadustöö suutlikkus on piiratud või puudub hoopis. Mõned
riigid on programmi abiga loonud suutlikkuse strateegilist huvi pakkuvates
valdkondades, kuid suutlikkuse lõhe kõige arenenumate teadusriikide ja muude
riikide vahel näib suurenevat. Samuti tuleb märkida, et praeguse EMRP
olemasolevad mehhanismid süsteemi tippteadusele avamiseks ja suutlikkuse
loomiseks on põhinenud peamiselt EMRP-sisesel teadustoetuste süsteemil. Näib,
et toetustesüsteemi enda finantssuutlikkus ei ole kõige suurem kitsaskoht.
Eksperdirühm tuletas meelde, et olemasolev EMRP on kujundatud EMRP otsuse
kohaselt kui teadusprogramm, millega püüeldakse tippteaduse poole ning millel
on sellekohane töökord ja rahastamisvahendid, ning et praegune EMRP lihtsalt ei
võimalda toetada sellele lisaks suutlikkuse loomise keerulise ülesande
lahendamist. Seoses sellega andis eksperdirühm huvitavaid ja olulisi soovitusi
EMRP võimaliku kaugema tuleviku kohta. Komisjon jagab eksperdirühma arvamust teatatud
eesmärkide poole liikumise kohta ja toetab täielikult soovitust kasutada
eksperte, et paremini kaasata piiratud metroloogia teadustöö alaste
võimalustega riike ja vähendada nende mahajäämust arenenumatest riikidest. 2.5 EMRP lisandväärtus Euroopa jaoks Eksperdirühm avaldas kindlat veendumust, et
EMRP on suurepärane näide selle kohta, mida on võimalik saavutada põhifinantseeritud
riiklike teadus- ja arendusprogrammide koordineerimisega. Eksperdirühm rõhutas
EMRP antava olulise Euroopa lisandväärtuse kolme järgmist aspekti: ·
EMRP tagab kriitilise massi, millega saab käsitleda
isegi keerulisi valdkondadevahelisi teemasid nagu suured sotsiaalprobleemid,
mille jaoks ühe riigi võimalustest ei piisa. ·
EMRP koondab olulisi ressursse ja ühendab
metroloogia valdkonnas 22 riigi teadlaste jõupingutused. Eksperdirühm hindab,
et EMRP koordineerib praegu ligikaudu 50 % kõigist sihtotstarbelistest
metroloogiateaduse rahastamisvahenditest, mis koos ELi panusega moodustab 400
miljonit eurot üheainsa ühisprogrammi jaoks. ·
Eksperdirühm tunnustab teadustöö killustatuse
vähenemist ja märgib, et tarbetu dubleerimise vähendamine on saavutatud hoolikalt
läbimõeldud planeerimise ja iga ühise projektikonkursi rakendamisega (ühine
programmitöö). Selle taustal innustab eksperdirühm EURAMET
e.V.-d kaaluma, kuidas saaks EMRP tulemusi kiiresti kasutusele võtta Euroopa
tootmises, ja soovitab pikemas perspektiivis koondada rohkem tähelepanu
innovatsioonile ja teadmiste ülekandele. Teine valdkond, milles EMRP annab nii Euroopa
kui ka riigi tasandi lisandväärtust, on tema üldine tugi reguleerimisele,
sealhulgas keskkonnaalasele reguleerimisele (nt ELi vee raamdirektiiv).
Eksperdirühm märkis, et selliste õigusaktide metroloogiaaspektide arendamine ja
määratlemine on hea näide sellest, kuidas metroloogiateadlased EMRP ja EURAMET
e.V. raames peaksid juhtima uute, õigusakti rakendamiseks vajalike
mõõtmismeetodite väljaarendamist. Eksperdirühm arvab, et selleks on vaja
laialdast prognoosimist ja varajast kaasabi poliitikakujundajatele ja
reguleerivatele asutustele nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Ainult
sellise koostöötaseme saavutamisel suudab EMRP täielikult rakendada kõik oma
võimalused ELi poliitika toetamiseks. Komisjon innustab EURAMET e.V.-d eksperdirühma
soovituse alusel uurima võimalusi prognoosimisalaste seminaride korraldamiseks
reguleerivate ministeeriumide ja ametitega ning komisjoni asjaomaste peadirektoraatidega. Lisaks võimalikule reguleerimisalasele
prognoosimisele märkis eksperdirühm, et nn uue tehnoloogia metroloogiaaspektid
on valdkond, milles metroloogid suudavad toetada selliste esilekerkivate
sektorite kasvu, kus on vaja välja arendada uusi ja täpsemaid mõõtmismeetodeid.
Uus tehnoloogia näib olevat valdkond, kus tuleks teha rohkem koostööd laiema
teadusüldsusega kas otse EMRP projektide raames või ka täiendavate seitsmenda
raamprogrammi projektide ja osalejate koordineerimise kaudu. Komisjon tunneb heameelt eksperdirühma
soovituse üle uurida võimalikku lisandväärtust, mis võiks tekkida sellest, et
luuakse stiimuleid EMRP ja seitsmenda raamprogrammi üksteist täiendavate
valdkondade projektide ja nendes osalejate vaheliseks viljakaks suhtlemiseks. 2.6 EMRP edasiarendamine pärast seitsmendat
raamprogrammi ja üldised õppetunnid edasiste ühisprogrammide jaoks Eksperdirühm arvab, et peale EMRP
juhtimise eespool osutatud võimaliku täiustamise on saadud ka hulk üldisi
õppetunde edasiste ühisprogrammide jaoks. Õppetundidest on mõned päris üldised
ja teised on seotud Euroopa metroloogide konkreetse olukorraga, näiteks
riikliku institutsioonilise või plokiviisilise rahastamise laialdase
kasutamisega. Ilma et see mõjutaks otsuseid EMRP
edasiarendamise kohta pärast seitsmendat raamprogrammi, tunneb komisjon
heameelt eksperdirühma algatuse üle soovitada 11 võimalikku küsimust, mida
tuleks arvestada iga tulevase algatuse kavandamisel; see peaks võimaldama
EURAMET e.V.-l saavutada üleeuroopalise integratsiooni kõrgemat taset. Seoses saadud õppetundidega väljendas
eksperdirühm arvamust, et tulevaste ühisprogrammide puhul võiks EMRP mõnel
juhul olla ühise programmitöö või muude algatuste jaoks eeskujuks, kui
ühisprogrammi täitmiseks kasutatakse ELi toimimise lepingu artiklit 185. Eksperdirühm tegi
järelduse, et mitte kõigis huvitatud liikmesriikides ei tarvitse veel käimas
olla sobivaid programme, mida saaks ühisprogrammi integreerida, või ei ole
programmid selleks piisavalt paindlikud. Tuleb võtta arvesse, et enamikus ELi
liikmesriikides saab Euroopa tasandil koordineerimiseks kasutada konkurentsile
suunatud rahastamist üksnes piiratud ulatuses. Eksperdirühma arvates on artikli 185 algatuste
puhul eriti raske saavutada finantsintegratsiooni ja EMRP on hea näide, kuidas
mitterahalistel sissemaksetel põhineva nn virtuaalse ühiskassa mehhanismiga
võib siiski saavutada finantsintegratsiooni väga kõrge taseme. Komisjon tunnustab eksperdirühma mõtteid
tulevaste ühisprojektide kohta ja jätkab artikli 185 kohast koordineerimist
mitmesuguste algatuste vahel, et teha tuleviku jaoks järeldusi, kuidas toetada
võimalikke avaliku sektori asutuste vahelisi partnerlusi programmi Horisont
2020 raames. 3. Kokkuvõte 22 osaleva riigi ühine teadusuuringute
programm EMRP, mis algatati 2009. aastal ja mida täidab EURAMET e.V., on
saavutanud tegevuse tulemuslikkuse alal küpsuse. Programmiga hõlmatud riiklike
programmide integratsiooni taset peetakse kõrgeks. Seepärast jätkab komisjon
vastavalt EMRP otsuses ettenähtule praeguse programmi toetamist. Pärast kolme tegevusaastat on EMRP saavutanud
häid tulemusi seoses enamiku algsete tegevuseesmärkidega, mis hõlmavad
ligikaudu 85 % EMRP vahenditest ja keskenduvad metroloogia tippuuringute
koondamisele. Ootuste ja tegelikkuse vahel on aga oluline erinevus kolme
kvalitatiivse mõjunäitaja puhul: suutlikkuse loomine, metroloogide ja laiema
teadusüldsuse vastastikune koostöö ning liikuvus. EURAMET e.V.-d ja EMRP komiteed kui EMRP
kõrgeimaid juhtimisinstantse kutsutakse üles tegema kõik vajaliku olukorra
parandamiseks programmi ülejäänud aja jooksul. Esialgses EMRP otsuses ei ole
vaja teha muudatusi, kuid eespool nimetatud eksperdirühma soovitused peaks
EURAMET e.V. ellu viima, samuti võtma lisameetmeid, mida EURAMETi liikmed
peavad vajalikuks, et parandada suutlikkuse loomist, metroloogide ja laiema
teadusüldsuse koostööd ja EMRP-sisest liikuvust. Lõpetuseks, komisjon on järgmiste aastate jooksul valmis alustama
EURAMET e.V.-ga esialgseid arutelusid praeguse EMRP võimaliku jätkamise üle
järgmise programmitöö perioodi ajal, piiramata Horisont 2020 alast lõplikku
otsust ja ELi mitmeaastast finantsraamistikku, võttes arvesse Euroopa 2020
strateegia laiemat poliitilist tausta. [1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 912/2009/EÜ, 16.
september 2009, ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud Euroopa
metroloogia teadus- ja arendusprogrammis. ELT L 257, 30.9.2009, lk 12. [2] Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti,
Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal,
Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik, samuti Norra,
Šveits ja Türgi. [3] Saksamaa õigusega reguleeritud mittetulundusühendus. [4] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule,
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020
– strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit””, 6.10.2010, KOM(2010) 546
(lõplik). [5] Komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal – aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, 3.3.2010, KOM(2010) 2020
(lõplik). [6] KOM(2011) 572 (lõplik), Partnerlus teadusuuringute ja
innovatsiooni valdkonnas. [7] Euroopa Liidu Nõukogu, Brüssel, 8. detsember 2011,
18349/11 RECH. [8] http://ec.europa.eu/research/evaluations/index_en.cfm [9] SEK(2008) 2949, Mõju hindamise aruanne.