KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Maanteevedudel kasutatava bensiini ja diislikütuse kvaliteet Euroopa Liidus: kaheksas aastaaruanne (aruandeaasta 2009)

Kommenteeritud kokkuvõte

Direktiivis 98/70/EÜ[1] on tervise- ja keskkonnakaitselistel põhjustel sätestatud otto- või diiselmootoriga varustatud sõidukites kasutatavate kütuste minimaalsed tehnilised spetsifikatsioonid. Kütuse kvaliteet on keskkonna seisukohast oluline, kuna see mõjutab mootorist eralduvate saasteainete heiteid ja seega õhukvaliteeti. Samuti mõjutab kütuse kvaliteet seda, kui hõlpsalt ja mis hinnaga on tootjatel võimalik saavutada saasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste soovitav piirmäär.

Kütusespetsifikatsiooni eiramine võib suurendada heitkoguseid (nt oksigenaatide ülemäärased kogused võivad suurendada lämmastikoksiidide heitkoguseid) ning kahjustada mootorit ja heitgaaside järeltöötlussüsteeme (nt ülemäärased väävlikogused kahjustavad katalüsaatoreid), mille tulemuseks on suurem õhusaaste. Selleks et tagada kõnealuse direktiivi kohaste kohustuslike kütuse kvaliteedistandardite järgimine, peavad liikmesriigid võtma kasutusele kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi.

Direktiivi 98/70/EÜ artikli 8 kohaselt peab komisjon iga aasta avaldama aruande kütuse kvaliteedi kohta liikmesriikides. Käesolevas komisjoni kaheksandas aruandes on tehtud kokkuvõte liikmesriikide esitatavatest aruannetest, mis käsitlevad 2009. aastal müüdud bensiini ja diislikütuse kvaliteeti ning koguseid. Kõik liikmesriigid esitasid 2009. aasta kohta täieliku aruande, välja arvatud Luksemburg, kes ei esitanud aruannet ka kahel varasemal aastal. Luksemburg on esitanud andmeid kütuse müügi kohta, kuid ei võtnud 2009. aastal proove, mis tähendab, et Luksemburgi aruanne ei ole direktiivi nõuete seisukohast täielik. 2010. aastal teatati, et Luksemburg on hakanud proove võtma.

Aruannete õigel ajal esitamine on märkimisväärselt paranenud alates 2009. aastast. 2009. aastal esitasid neliteist liikmesriiki aruande enne iga-aastast tähtpäeva; ülejäänud kolmeteistkümnest aruandest esitati kõik peale kahe aruande vähem kui üks kuu pärast tähtpäeva.

Kütusekvaliteedi järelevalve 2009. aastal näitas, et direktiivi 98/70/EÜ kohastest bensiini ja diislikütuse spetsifikatsioonidest on üldiselt kinni peetud ning piirmäärade ületamisi oli samuti vähe. Bensiini puhul ületati piirmäärasid peamiselt selliste näitajate osas nagu uurimismeetodil/mootorimeetodil määratav oktaaniarv (RON/MON),[2] suvine aururõhk[3] ja destillatsioon/aurumine 100/150 °C[4] juures ja suurim lubatud väävlisisaldus. Diislikütuse puhul ületati piirmäärasid peamiselt selliste näitajate osas nagu väävlisisaldus, 95%-lise destillatsiooni punkt ja tsetaaniarv.

Kuna piirmäärade ületamisi on võrdlemisi vähe ja enamik liikmesriike võtavad meetmeid nõuetele mittevastava kütuse müügilt kõrvaldamiseks, ei ole komisjonil tõendeid selle kohta, et neil rikkumistel oleks olnud negatiivseid tagajärgi sõidukitest eralduvate saasteainete heitkogustele või mootori tööle. Siiski soovitab komisjon liikmesriikidel võtta jätkuvalt meetmeid täieliku vastavuse tagamiseks, et edaspidi selliseid probleeme ei tekiks. Komisjon jätkab direktiivi kohaste kütuse kvaliteedinõuete jälgimist.

Väike väävlisisaldus võimaldab vähendada õhusaastet ja võtta kasutusele uusi mootoritehnoloogiaid. 1. jaanuaril 2009 jõustusid direktiivi 2003/17/EÜ kohased maanteevedudel kasutatavate mootorikütuste uued spetsifikatsioonid, millega piiratakse ELis maanteedel kasutatavate mootorikütuste väävlisisaldust näitajani 10 ppm (väävlivabad kütused). Kõnealune aasta on esimene aruandlusaasta, mis hõlmab uutele spetsifikatsioonidele üleminekut, ja seega väävlisisaldus 2009. aastal vähenes ning on märkimisväärselt allpool 2004. aasta taset, nagu võib näha tabelist 1.

Tabel 1. Bensiini ja diislikütuse keskmise väävlisisalduse muutumine aastate lõikes

EL || Keskmine väävlisisaldus, ppm*

Kütus/aasta || 2001 || 2002 || 2003* || 2004* || 2005* || 2006** || 2007*** || 2008*** || 2009***

Bensiin || 68 || 51 || 37 || 38 || 19 || 18 || 18 || 14 || 6

Diislikütus || 223 || 169 || 125 || 113 || 25 || 22 || 23 || 18 || 8

*Välja arvatud Prantsusmaa, kes aastatel 2003–2005 aruannet ei esitanud. **Välja arvatud Malta, kes 2006. aastal aruannet ei esitanud.

*** Välja arvatud Luksemburg, kes aastatel 2007 ja 2008 aruannet ei esitanud ning 2009. aastal esitas mittetäieliku aruande.

Liikmesriikides rakendatavad kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemid erinevad ikka veel märgatavalt. Kuid direktiivis sätestatud nõuded peaksid aitama tagada ühtlust ning parandama aruannete esitamise kvaliteeti. 2.         Sissejuhatus

Euroopa Liidus müüdava bensiini ja diislikütuse spetsifikatsioonid on sätestatud direktiivi 98/70/EÜ lisades. Alates 1. jaanuarist 2005 kehtib vaid üks kütuse spetsifikatsioonide kogum. Vastavalt kõnealusele direktiivile nõutakse liikmesriikidelt kokkuvõtlike aruannete esitamist nende territooriumil müüdavate kütuste kvaliteedi kohta. Alates 2004. aastast peavad liikmesriigid esitama riikliku järelevalve kohta aruande kooskõlas Euroopa standardiga EN 14274[5] või sama usaldusväärsete süsteemidega. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 8 kohaselt (mida on muudetud direktiivi 2003/17/EÜ artikli 1 lõikega 5) peab komisjon liikmesriikide kütusekvaliteedi aruannete tulemused avaldama. Selle nõude täitmiseks teeb komisjon käesolevas kaheksandas aruandes kokkuvõtte ELis 2009. aastal müüdud bensiini ja diislikütuse kvaliteedist ning kogustest. Varasemate aastate aruanded on kättesaadavad komisjoni veebilehtedel[6].

3.           Riikide järelevalvesüsteemid

Komisjoni otsus 2002/159/EÜ ja Euroopa standard EN 14274 on suurendanud asjaomase teabe kasulikkust ja hõlbustanud ELi kütusealaste suundumuste analüüsi. Liikmesriikide järelevalvesüsteemide ülesehituse kvaliteet, piirväärtustele vastavus ja aruannetes esitatud teave on läinud paremaks ja see paraneb jätkuvalt. Siiski on mõned parandamist vajavad olulise tähtsusega valdkonnad, mis võib kokku võtta järgmiselt.

Liikmesriike innustatakse esitama teavet õigel ajal. Mitmed liikmesriigid ei võtnud Euroopa standardi EN 14274[7] nõuetele vastavuse tagamiseks piisavalt proove kõigist kütustest või ei võtnud proove piisavast arvust kütusetanklatest (kuna mõned proovid on võetud hoidlatest või rafineerimistehastest), vt joonis 2. Sellised proovid peaksid olema täiendavad lisaks kütusetanklatest võetud nõutavale minimaalsele arvule proovidele. Kui liikmesriigid kasutavad oma riiklikku süsteemi, tuleb seda põhjalikult kirjeldada, et teha kindlaks, kas see vastab Euroopa standardile. Kirjeldus peab näitama asjaomase järelevalvesüsteemi statistilise usaldatavuse vastavust standardile EN 14274. Liikmesriikide aruandeid hinnatakse vastavalt asjakohastele hooajalistele perioodidele, et tagada kogu ELis aruannete võrreldavus. Kui liikmesriik on otsustanud kasutada määratud perioodist erinevat hooajalist perioodi, tuleks esitada asjakohane teave kütusekvaliteedi riikliku aruande lisas. Tundub, et mõne riigi peamised arvandmed ei ole järjepidevad. Sellised vead ei ole ületamatud, kuid tekitavad aruannete esitamisel viivitusi.

4.           2009. aasta aruanded

4.1 Kütuste kvaliteet ja kogused

Võrreldes varasemate aastatega on väävlisisalduse uus piirmäär 10 ppm kõigi maanteevedudel kasutatavate kütuste puhul tinginud ülemineku bensiinilt RON 95 (<50 mg/kg) bensiinile RON 95 (<10 mg/kg). Aastal 2009 oli enamik ELis müüdud bensiinist bensiin oktaanarvuga RON 95 (64,4% kogu müüdud bensiinist), 28,3% oli 95=<RON<98; 5,8% RON 98 ja müüdud bensiinist oli väike kogus, 1,5 % RON 91. Üksikasju liikmesriigi kaupa vt joonis 1 ja lisas esitatud tabel.

Joonis 1. Kütuse müük ELis 2009. aastal kütuseliikide kaupa (%)*

Bensiini müük || 2009 || Diislikütuse müük || 2009

||

||  Kütuse liKütuse liik || % || ||  Kütuse liKütuse liik || %

1 || Pliivaba bensiin min. RON=91 || 0,0% || 13 || Diislikütus || 0,0%

2 || Pliivaba bensiin min. RON=91 (<50 ppm S) || 0,0% || 14 || Diislikütus (<50 ppm S) || 0,0%

3 || Pliivaba bensiin min. RON=91 (<10 ppm S) || 1,5% || 15 || Diislikütus (<10 ppm S) || 100,0%

4 || Pliivaba bensiin min. RON=95 || 0,0% || || ||

5 || Pliivaba bensiin min. RON=95 (<50 ppm S) || 0,0% || || ||

6 || Pliivaba bensiin min. RON=95 (<10 ppm S) || 64,4% || || ||

7 || Pliivaba bensiin 95=<RON<98 || 0,0% || || ||

8 || Pliivaba bensiin 95=<RON<98 (<50 ppm S) || 0,0% || || ||

9 || Pliivaba bensiin 95=<RON<98 (<10 ppm S) || 28,3% || || ||

10 || Pliivaba bensiin RON>=98 || 0,0% || || ||

11 || Pliivaba bensiin RON>=98 (<50 ppm S) || 0,0% || || ||

12 || Pliivaba bensiin RON>=98 (<10 ppm S) || 5,8% || || ||

Sarnaselt aastatega 2001–2008 müüdi 2009. aastal kõige rohkem kütust Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis (joonis 4). Diislikütuse müük on ülekaalus peaaegu kõigis liikmesriikides. Kuid bensiini ja diislikütuse müügi suhe on riigiti väga erinev.

ELis saadaolevate kütuste kvaliteedikategooriate arv on alates 2001. aastast tugevasti ühtlustunud (joonis 5). Kvaliteedikategooriate erinevus põhines peamiselt erineval oktaaniarvul (RON). 2009. aastal teatasid üksnes kuus liikmesriiki, et nende territooriumil on saadaval kolme kvaliteedikategooriaga bensiini, samal ajal kui ülejäänud liikmesriikides on saadaval kahe kvaliteedikategooriaga bensiini (ükski liikmesriik ei teatanud, et nende territooriumil on saadaval üksnes ühe kvaliteedikategooriaga bensiini).

Enne 2009. aastat oli maanteevedudel kasutatav diislikütus Euroopa Liidus saadaval üksnes kahes kvaliteedikategoorias – väikese väävlisisaldusega ja väävlivaba. Seoses uue kohustusliku väävlisisalduse piirmääraga on kõik liikmesriigid ootuste kohaselt läinud 100 %-liselt üle väävlivabale diislikütusele.

Joonisel 6 on esitatud bensiini ja diislikütuste keskmine väävlisisaldus ELi liikmesriikide kaupa. Diislikütuse keskmine väävlisisaldus ületab kas bensiini või diislikütuse puhul uut kohustuslikku piirmäära 10 ppm Küprosel, Tšehhi Vabariigis, Bulgaarias, Slovakkias ja Rumeenias.

Joonis 2. Kütusekvaliteedi järelevalve käigus võetud proovide arv ELis 2009. aastal (proovide keskmine arv kütuse kvaliteedikategooria kohta)

Proovide keskmine arv / kütuse kvaliteedikategooria ||

|| || || Bensiin || || Diislikütus ||

Joonis 3. Kütuseproovide arv miljoni liitri kohta 2009. aastal (liikmesriikide kaupa) (%)

Proovide arv miljoni liitri kohta ||  

|| || || Bensiin || || Diislikütus ||

Joonis 4. Kütuse müük ELi liikmesriikides 2009. aastal kütuseliikide kaupa (miljonites liitrites)

Kütuse müük miljonites liitrites ||

|| || || Bensiin kokku || || Diislikütus kokku ||

Joonis 5. ELi liikmesriikides saadaolevate kütuste kvaliteedikategooriate arv kütuseliikide kaupa 2009. aastal

Saadavalolevate kütuse kvaliteedikategooriate arv ||

|| || || Bensiini kvaliteedikategooriate arv || || Diislikütuse kvaliteedikategooriate arv ||

Joonis 6. Eri kvaliteedikategooriatesse kuuluva bensiini ja diislikütuse keskmine väävlisisaldus ELi lõikes 2009. aastal (%)

Kütuse keskmine väävlisisaldus (ppm) ||

|| || || Bensiin || || Diislikütus ||

Märkus: mitu liikmesriiki paistavad joonisel ületavat diislikütuse väävlisisalduse piirmäärasid. See on kõikidel juhtudel tulenenud sellest, et on võetud väga väike arv proove, millel on olnud väga kõrge näitaja. Need juhtumid on vastavalt vajadusele kindlaks määratud ja parandatud. Nimetatud suundumust tuleks tulevikus tähelepanelikult jälgida, sest kõnealune aasta on esimene aasta, mil väävlisisaldust vähendati piirmäärani 10 ppm.

4.2 Direktiivi 98/70/EÜ nõuete järgimine 2009. aastal

Tabelis 2 on esitatud kokkuvõte direktiivi 98/70/EÜ nõuete järgimise kohta liikmesriikides 2009. aastal. Selles on võrreldud proovide analüüsi tulemusi piirmääradega, samuti on vaadeldud aruande vormingu ja sisu vastavust nõuetele. Aastatel 2001–2008 esitasid mõned liikmesriigid mittetäieliku teabe ja/või hilinesid teabe esitamisega, mis mõjutas nõuetele vastavuse hindamise kvaliteeti.

Artikli 9a kohaselt peavad liikmesriigid ise määrama karistused direktiivi nõuete rikkumise korral. Piirmäära nõuete rikkumise puhul liikmesriikides võetud meetmete üksikasju käsitletakse vajaduse korral üksikasjalikult 2009. aasta aruandes eri riike käsitlevates peatükkides[8].

Kakskümmend liikmesriiki esitasid täieliku aruande kõikide selliste näitajate kohta, mis olid direktiiviga järelevalve teostamiseks ette nähtud. Joonisel 3 on esitatud kütuseproovid miljoni liitri kohta (2009. aastal müüdud kütus). See võimaldab liikmesriike võrdsetel alustel võrrelda. Võrdlusest ilmneb, et proportsionaalselt kütusemüügiga võeti Belgias, Lätis ja Eestis proove kõige suuremal hulgal.

Bensiini osas teatasid kaheksa liikmesriiki, et kõik proovid vastasid täielikult direktiivi 98/70/EÜ nõuetele (2008. aastal oli sellise teate esitajaid viis). Suvise aururõhu (DVPE) katsetulemuste puhul esines suurem arv spetsifikatsioonile mittevastavaid proove kui muude parameetrite puhul – 174 proovi ei vastanud spetsifikatsioonile. Ülejäänud parameetrite puhul ületasid 37 RONi või MONi proovi, 13 destillatsiooni piirmäärade proovi ja 59 väävlisisalduse proovi direktiivi kohaseid spetsifikatsioone. Lisaks ületasid 58 proovi muude parameetrite (vähem keskkonnasäästlik kütus või kütusekvaliteeti mõjutavad parameetrid, nagu pliisisaldus, oksügenaadid, ja hapnikusisaldus) piirmäärasid.

Diislikütuse kohta teatasid kümme liikmesriiki, et kõik diislikütuse proovid vastasid täielikult direktiivi 98/70/EÜ nõuetele (2008. aastal oli sellise teate esitajaid üksteist). Murettekitavad näitajad olid väävlisisaldus (170 nõuetele mittevastavat proovi), 95 %-lise destillatsiooni punkt (34 nõuetele mittevastavat proovi) ja tsetaaniarv (10 nõuetele mittevastavat proovi). Nõuetele mittevastavate diislikütuse proovide arvu suurenemine on suuresti tingitud nõuetele mittevastavate väävlisisalduse proovide hulga suurenemisest esimesel aastal, mil oli kohustus üle minna väävlivabale kütusele (ning vähendada väävlisisalduse piirmäära näitajalt 50 ppm näitajani 10ppm).

Tabel 2. Kokkuvõte direktiivi 98/70/EÜ nõuete täitmisest liikmesriikides 2009. aruandeaastal

Liikmesriik || Piirmäära ületamine (1) (usalduspiir 95 %) (Nõuetele mittevastavate proovide arv / proovide arv kokku) || Ebapiisav aruandlus (Mõõtmata näitajate arv / kokku) || Aruande hilinemine (tähtpäev 30.6.2010) (2) || Märkused

|| Bensiin || Diislikütus || Bensiin || Diislikütus

Austria || 4 / 203 || || || || <1 kuu ||  

Belgia || 73 / 4649 || 44 / 4236 || || || ||  (3)

Bulgaaria || 55 / 336 || 87 / 385 || 3 / 18 || || <1 kuu || (28)

Küpros || 25 / 173 || 5 / 108 || || || <1 kuu || (20) (21)

Tšehhi Vabariik || 35 / 768 || 23 / 866 || || || || (22)

Taani || || || || || <1 kuu ||  

Eesti || 12 / 340 || >2 / 200 || || || <1 kuu ||  

Soome || 6 / 206 || || || || || (4) (5)

Prantsusmaa || 50 / 828 || 13 / 401 || || 1 / 5 || || (6) (7)

Saksamaa || >10 / 366 || >2 / 186 || || || < 5 kuud || (8)

Kreeka || || 4 / 120 || 6 / 18 || || ||  

Ungari || 1 / 120 || || || || || (23)

Iirimaa || 6 / 96 || 4 / 82 || || || || (9) (10)

Itaalia || || || || || || (11) (12)

Läti || 2 / 1026 || 1 / 969 || || || || (24)

Leedu || || || || || ||  

Luksemburg || - || - || - || - || <1 kuu || (13)

Malta || >2/27 || || - || - || >5 kuud (aruanne esitati detsembris 2010) ||  

Madalmaad || >3 / 100 || 1 / 100 || || || <1 kuu || (14) (15)

Poola || 13 / 427 || 4 / 320 || || || || (25) (26)

Portugal || 8 / 200 || 3 / 100 || || || <1 kuu || (16)

Rumeenia || 31 / 346 || 17 / 205 || || || || (29)

Slovakkia || || 7 / 136 || || || ||  (27)

Sloveenia || || >1 / 182 || || || <1 kuu ||  

Hispaania || || || || || <1 kuu ||  

Rootsi || || || 6 / 11 || || || (17) (18)

Ühendkuningriik || 7 / 2202 || || 6 / 12 || || <1 kuu || (19)

Liikmesriikide arv kokku || 17 || 17 || 5 || 2 || 13 ||

Üksikasjalikud märkused käesoleva tabeli kohta on esitatud 2009. aasta üksikasjaliku aruande lehekülgedel 203–206.

5.           Järeldused

Kütusekvaliteet on tihedalt seotud nii CO2-heite kui ka õhukvaliteediga ja ka sellega, kui hõlpsalt ja mis hinnaga tootjatel on võimalik saavutada saasteainete ja kasvuhoonegaaside heite piirmäärad.

Kütusekvaliteedi järelevalve 2009. aastal näitab, et direktiivi 98/70/EÜ kohastest bensiini ja diislikütuse spetsifikatsioonidest on üldiselt kinni peetud ning rikkumisi on väga vähe. Standardi EN 14272 järkjärguline vastuvõtmine liikmesriikides aitab ühtlustada andmeid, mida on võimalik kasutada kütuse eri kvaliteedinäitajate hindamiseks, ning liikmesriigid on võtnud samme, et parandada arusaamist aruannete esitamise nõuetest.

Kuna piirmäärade ületamisi on võrdlemisi vähe ja enamik liikmesriike võtavad meetmeid nõuetele mittevastava kütuse müügilt kõrvaldamiseks, ei ole komisjonil tõendeid selle kohta, et neil rikkumistel oleks olnud negatiivseid tagajärgi sõidukitest eralduvate saasteainete heitkogustele või mootori tööle. Siiski soovitab komisjon liikmesriikidel võtta jätkuvalt meetmeid täieliku vastavuse tagamiseks, et edaspidi selliseid probleeme ei tekiks. Komisjon jälgib jätkuvalt, et kütus vastaks kõnealuses direktiivis sätestatud kütusekvaliteedi nõuetele ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste ja proportsionaalsete meetmete võtmiseks.

Keskmine väävlisisaldus vähenes 2009. aastal ja jääb oluliselt allapoole varasemat taset, kuna 2009. aasta on esimene aruandlusaasta, mis kajastab direktiivi 2003/17/EÜ kohast üleminekut väävlivabale kütusele (<10 ppm).

LISA. Kütuse müük ELis 2009. aastal kütuseliikide kaupa (miljonites liitrites)

Jrk nr || Miljonit liitrit || Austria || Belgia || Taani || Soome || Prantsusmaa || Saksamaa || Kreeka || Iirimaa || Itaalia || Luksemburg || Madalmaad || Portugal || Hispaania || Rootsi || Ühendkuningriik

Kütuse kvaliteedikategooria || AT || BE || DK || FI || FR || DE || EL || IE || IT || LU || NL || PT || ES || SE || UK

1 || Pliivaba bensiin min. RON=91 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

2 || Pliivaba bensiin min. RON=91 (<50 ppm S) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

3 || Pliivaba bensiin min. RON=91 (<10 ppm S) || 202 || 0 || 453 || 0 || 0 || 1282 || 0 || 0 || 0 || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

4 || Pliivaba bensiin min. RON=95 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

5 || Pliivaba bensiin min. RON=95 (<50 ppm S) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

6 || Pliivaba bensiin min. RON=95 (<10 ppm S) || 2226 || 0 || 0 || 2118 || 9533 || 0 || 4860 || 2152 || 12424 || 449 || 5479 || 0 || 7262 || 4647 || 20417

7 || Pliivaba bensiin 95=<RON<98 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

8 || Pliivaba bensiin 95=<RON<98 (<50 ppm S) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

9 || Pliivaba bensiin 95=<RON<98 (<10 ppm S) || 0 || 1367 || 1748 || 0 || 0 || 25356 || 253 || 0 || 0 || 0 || 103 || 1745 || 0 || 0 || 1179

10 || Pliivaba bensiin RON>=98 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

11 || Pliivaba bensiin RON>=98 (<50 ppm S) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

12 || Pliivaba bensiin RON>=98 (<10 ppm S) || 66 || 445 || 3 || 167 || 2323 || 758 || 378 || 0 || 0 || 116 || 0 || 206 || 869 || 177 || 0

|| Bensiin (tavaline) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

|| Bensiin (<50 ppm S) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

|| Bensiin (<10 ppm S) || 2494 || 1812 || 2204 || 2285 || 11856 || 27396 || 5491 || 2152 || 12424 || 566 || 5582 || 1951 || 8131 || 4824 || 21596

|| Bensiin kokku || 2494 || 1812 || 2204 || 2285 || 11856 || 27396 || 5491 || 2152 || 12424 || 566 || 5582 || 1951 || 8131 || 4824 || 21596

13 || Diislikütus || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

14 || Diislikütus (<50 ppm S) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

15 || Diislikütus (<10 ppm S) || 7120 || 8293 || 3044 || 2576 || 39488 || 36965 || 3407 || 2840 || 30419 || 2019 || 7633 || 5741 || 28157 || 4765 || 23908

|| Diislikütus kokku || 7120 || 8293 || 3044 || 2576 || 39488 || 36965 || 3407 || 2840 || 30419 || 2019 || 7633 || 5741 || 28157 || 4765 || 23908

|| || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || ||

Jrk nr || Miljonit liitrit || Küpros || Tšehhi Vabariik || Eesti || Ungari || Läti || Leedu || Malta || Poola || Slovakkia || Sloveenia || Bulgaaria || Rumeenia || Euroopa Liit || Euroopa Liit ||

Kütuse kvaliteedikategooria || CY || CZ || EE || HU || LV || LT || MT || PL || SK || SI || BG || RO || EU || % kokku ||

1 || Pliivaba bensiin min. RON=91 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 1 || 0,00% ||

2 || Pliivaba bensiin min. RON=91 (<50 ppm S) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 2 || 0,00% ||

3 || Pliivaba bensiin min. RON=91 (<10 ppm S) || 0 || 35 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 1976 || 1,54% ||

4 || Pliivaba bensiin min. RON=95 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 4 || 0,00% ||

5 || Pliivaba bensiin min. RON=95 (<50 ppm S) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 20 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 25 || 0,02% ||

6 || Pliivaba bensiin min. RON=95 (<10 ppm S) || 468 || 0 || 375 || 1951 || 0 || 497 || 67 || 5212 || 752 || 714 || 825 || 0 || 82434 || 64,39% ||

7 || Pliivaba bensiin 95=<RON<98 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 7 || 0,01% ||

8 || Pliivaba bensiin 95=<RON<98 (<50 ppm S) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 4 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 12 || 0,01% ||

9 || Pliivaba bensiin 95=<RON<98 (<10 ppm S) || 0 || 2671 || 0 || 0 || 389 || 0 || 8 || 0 || 0 || 0 || 0 || 1337 || 36165 || 28,25% ||

10 || Pliivaba bensiin RON>=98 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 10 || 0,01% ||

11 || Pliivaba bensiin RON>=98 (<50 ppm S) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 11 || 0,01% ||

12 || Pliivaba bensiin RON>=98 (<10 ppm S) || 50 || 56 || 41 || 75 || 31 || 3 || 0 || 627 || 17 || 85 || 0 || 874 || 7379 || 5,76% ||

|| Bensiin (tavaline) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 22 || 0,02% ||

|| Bensiin (<50 ppm S) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 24 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 50 || 0,04% ||

|| Bensiin (<10 ppm S) || 518 || 2762 || 416 || 2026 || 420 || 500 || 75 || 5839 || 769 || 799 || 825 || 2211 || 127954 || 99,94% ||

|| Bensiin kokku || 518 || 2762 || 416 || 2026 || 420 || 500 || 99 || 5839 || 769 || 799 || 825 || 2211 || 128026 || 100,00% ||

13 || Diislikütus || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 13 || 0,01% ||

14 || Diislikütus (<50 ppm S) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 30 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 44 || 0,02% ||

15 || Diislikütus (<10 ppm S) || 419 || 4899 || 632 || 3458 || 783 || 1063 || 67 || 12935 || 983 || 1338 || 2077 || 4838 || 239882 || 99,98% ||

|| Diislikütus kokku || 419 || 4899 || 632 || 3458 || 783 || 1063 || 97 || 12935 || 983 || 1338 || 2077 || 4838 || 239926 || 100,00% ||

[1]               Direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta. EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.

[2]               Uurimismeetodil määratav oktaaniarv (RON) on kvantitatiivne mõõtühik, mis näitab maksimaalset surveühikut, mille juures bensiini saab mootoris kasutada, ilma et osa segust ise süttiks mootoris. Isesüttimise tulemuseks on ülemäärane kütusekulu ning suuremad lenduvate orgaaniliste ühendite ja süsinikmonooksiidi heitkogused.

[3]               Aururõhk näitab kütuse kalduvust aurustuda. Seda reguleeritakse suvel, sest sel aastaajal võib temperatuurist tulenevalt olla lenduvate orgaaniliste ühendite (troposfääriosooni eellased) heitkogus suur. Piirmäärade ületamisega kaasnevad suurenenud lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused.

[4]               Destillatsioon näitab 100 °C ja 150 °C juures aurustuva kütuse osakaalu. Sellega piiratakse võimalikke bensiinile lisatavaid kergemaid ühendeid. Piirmäärade ületamine võib põhjustada aurukorke ja juhitavusprobleeme.

[5]               EN 14274:2003. Mootorikütused. Bensiini ja diislikütuse kvaliteedi hindamine. Kütusekvaliteedi järelevalvesüsteem.

[6]               https://circabc.europa.eu/w/browse/5e89b837-2bec-4284-b9fe-c156271268f7

[7]               Standardiga EN 14274 on ette nähtud iga kütuse kohta võetavate proovide miinimumarv (sõltuvalt kasutatavast statistilisest mudelist ja müügi osakaalust). Kõnealuses standardis on täpsustatud iga kütuse kvaliteedikategooria kohta võetavate proovide miinimumarv.

[8]               https://circabc.europa.eu/w/browse/5e89b837-2bec-4284-b9fe-c156271268f7