15.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/125

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab käesolevat ettepanekut. Mõningad probleemid, mis on siiski tähtsad, jäävad sellegipoolest lahendamata. Esmane prioriteet on uus määrus kiiresti vastu võtta.

2.1

Tursavarude pikaajalise kava (1) läbivaatamine on äärmiselt oluline teema mitte ainult kõnealuste varude heaolu huvides, vaid ka sellepärast, et mitme laevastiku puhul on see püügikoormuse kontrolli allikas (merel veedetud päevad). See sisaldab teatavatel bioloogilistel tingimustel toimuvaid automaatseid aastaseid vähendusi nii püügikoormuse kui ka lubatud kogupüügi osas. Need vähendused tehakse olenemata sellest, kas kalavarud taastuvad või mitte, oluline on, kas taastumine on rangelt vastavuses kavas sätestatud tingimustega või mitte. Püügikoormuse vähendused on olnud äärmiselt karmid: kui võtta näiteks šoti laevastik väherasvaste merekalade püügiks, siis on 2014. aastaks lubatud merelolekupäevi aluse kohta vähendatud 50 %-ni 2011. aasta tasemest. Kui püügikoormuse vähendamise eesmärk on tursa kalastussuremust vastavalt vähendada, siis merel veedetud päevade poole võrra vähendamine tähendab kogu kalastustegevuse vähendamist poole peale.

3.1

Esialgne tursavarude taastamise kava jõustus 2004. aasta algul, (2) sellele järgnes 2009. aasta algul praegu kehtiv tursavarude pikaajaline kava. Suunatuina kalastussuremuse vähendamisele, on kavades pakutavad haldusinstrumendid lubatud kogupüügi vähendamine (mõõdetakse lossimisel) ja, mis kehtiva kava puhul ülimalt tähtis, automaatsed iga-aastased püügikoormuse vähendused. Vaadates taas eespool esitatud näidet, võib näha, et tursavarude taastamiseks võetud meetmed on kogu šoti laevastikku väga tugevasti mõjutanud. Eelkõige püügikoormuse automaatne vähendus kava kohaselt on olnud majanduslikult äärmiselt kahjulik, toomata samas loodetud positiivset mõju tursavarude taastumisele.

3.2

Vastavalt kõnealuse kava artiklile 34 oleks tulnud see kava läbi vaadata „hiljemalt kolmandal kohaldamisaastal”. Seega on käimasolev läbivaatamine hiljaks jäänud. Pärast kalandusasjade voliniku mõningaid segaseid teateid 2012. aasta teises pooles on komisjon nüüd teatanud kavatsusest teha mitmeid liike käsitleva mitmeaastase kava ettepanek, millega asendatakse tursavarude kava. On selge, et sellega läheb veel aega, eriti sellepärast, et ettepaneku aluseks olevad teaduslikud andmed ei ole veel kättesaadavad. Siiski on kalastamisega tegelevate liikmesriikide seas nüüd tugev üksmeel selles suhtes, et püügikoormuse automaatse vähendamise jätkamine ei ole vastuvõetav.

3.3

Kuna tursavarusid käsitlevat kava lähemas tulevikus täies mahus läbi ei vaadata, on komisjon teinud ettepaneku lühiajalise muudatuse kohta. Selle protsessi teeb keerukaks vajadus viia praegune kava võimalikult kiiresti kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepinguga, sest nõukogul ei ole enam seaduslikke volitusi kavas sisalduvate menetluste üle üksi otsustada. See tekitab õiguslikke probleeme, mis takistavad nõukogul püügikoormuse ülemäärase vähendamise kahjuliku mõju leevendamiseks enne 2012. aasta lõppu kiireid meetmeid võtmast.

4.1

Tursavarude kava kontrollisid 2011. aastal ametlikult Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). Nii Põhjamere kui ka loodepiirkonna vete piirkondlik nõuandekomisjon andsid sellesse protsessi oma panuse ning teadusorganid ja need piirkondlikud nõuandekomisjonid jõudsid kokkuleppele järgmistes põhilistes tähelepanekutes.

5.1

Üldiselt on ettepanek teretulnud. Praeguse kava muudatused peaksid asjakohase rakendamise korral võimaldama saavutada eesmärke ja hoidma ära edasise majanduskahju, mis ei anna mingit bioloogilist kasu.

6.1.1

Artiklis 4 tehtavate muudatuste eesmärk on teha lõpp kogemata tekkinud võimalusele, mille kohaselt liikmesriigid said kasutada kõrgemat püügikoormuse taset, kui kava võimaldas. Selleks tuli lihtsalt muuta püügikoormuse arvutamise meetodeid lähtetasemete kehtestamisel ja püügikoormuse kasutamismäära arvutamisel.

6.1.2

Kuigi püügikoormuse kontrolli all hoidmine on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates osutunud järsuks ja üldiselt ebatõhusaks mooduseks, peab komitee mõistlikuks ja loogiliseks nõuda liikmesriikidelt püügikoormuse arvutamist samal alusel, mida kasutatakse püügikoormuse lähtetasemete kehtestamiseks.

6.2.1

Artiklis 9 (menetlus lubatud kogupüügi kehtestamiseks, kui artikli 7 või 8 kohaldamiseks puudub vajalik teave) soovitatakse 25 %-lise automaatse vähenduse asemel juhtumipõhist (ja seetõttu paindlikumat) lähenemisviisi, mis siiski kindlalt tugineb kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele.

6.2.2

On tark ja proportsionaalne ettepanek, et nõukogule antaks võimalus kohaldada tursa püügikoormusele ja lubatud kogupüügile praeguses kavas nõutud automaatsest 25 %-lisest vähendusest väiksemat vähendust juhtudel, kui analüütilised hinnangud pole kättesaadavad, mis võimaldaks nõukogul kasutada juhtumipõhist lähenemisviisi kõige täielikumate kättesaadavate teaduslikke nõuannete alusel.

6.3.1

Endine artikkel 11 jagatakse artikliteks 11, 11a ja 11b. Liikmesriigi täpsustatud laevarühmade kohaldamisalast väljajätmise asemel põhinevad erandid nüüdsest kriteeriumidel, mis oleksid üldiselt kohaldatavad kõigi laevade suhtes, mis neile vastavad, olenemata liikmesriigist, kellele need kuuluvad. Artikli muutmisega välditakse ka vajadust lähtetaseme pidevaks kohandamiseks nõukogu poolt.

6.3.2

Halduskoormus, mida tühiseid tursakoguseid püüdvatelt alustelt erandite saamiseks nõuti, on olnud ebaproportsionaalne ning kahjustanud selle seadusakti eesmärki. Seepärast on komitee rahul, et erandite tegemise taotlemist on lihtsustatud.

6.3.3

On tarvis veel selgitada, mismoodi uued erandid võiksid mõjuda, kui juhtub, et püügivahendite selektiivsus, saagi ruumilise jaotus ja sügavus kattuvad. Näiteks mõnede püügivahenditega saadakse tursa suure esinemistihedusega piirkondades vähe saaki, aga mõnede vahenditega püütakse tursa suhteliselt väikese esinemistihedusega piirkondades märkimisväärseid koguseid.

6.3.4

iirkondlikud nõuandekomisjonid tuleks kaasata otsustamisse, milliste kriteeriumidega määrata, kas tursa esinemistihedus piirkonnas on suur ja mismoodi uut lähenemisviisi praktikas kohaldada.

6.3.5

Üleminekumeetmetega tagatakse, et kohaldamisalast juba välja jäetud laevarühmade suhtes kohaldatakse kriteeriume, mis olid väljajätmise hetkel jõus.

6.3.6

On mõistlik säilitada järjepidevus, kui laevarühmad on praegused erandi tegemise kriteeriumid juba täitnud.

6.4.1

Lisatakse artikkel 11c. Püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast jäetakse välja laevad, mis osalevad täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes, kus arvestatakse kogu saak kvoodist maha.

6.4.2

On täiesti loogiline teha erandid püügikoormuse reguleerimisest laevade puhul, mis saavad esitada püügi kohta täielikult dokumenteeritud andmed, kuna nende osa tursa kalastussuremuses on täielikult registreeritud ja lubatud kvoodi piires. Seepärast ei ole mõtet nende püügikoormust jätkuvalt reguleerida. Siiski ei saa komitee aru, mis põhjusel keelatakse kvootide ülekandmine neile laevadele ja neilt laevadelt. Kõige olulisem punkt on see, et saab demonstreerida, et täielikult dokumenteeritud kalapüügi alustamisest saadik on püügi tagasiheide Põhjamerel märkimisväärselt vähenenud. Komitee arvab, et halvimal juhul võiks see halvasti läbimõeldud meede takistada laevu püügikvootide katsetustega ühinemast ja oleks nõnda vastupidise mõjuga. Komitee arvab, et olukorra selgitamiseks on vaja saada täiendavat teavet liikmesriikidest ja algatada arutelud, kuid üldiselt kuulub kvootide haldamine liikmesriikide pädevusvaldkonda ja peaks sinna ka jääma.

6.5.1

Artikli 12 lõikes 4 tehtavad muudatused on ajendatud samadest põhjendustest nagu artikli 9 puhul.

6.5.2

Artiklile 12 lisatakse uus lõige 6. Kõnealuse lõikega antakse nõukogule võimalus otsustada mitte kohaldada täiendavaid püügikoormuse vähendusi, kui püügikoormuse ülemmäära on neljal järjestikusel aastal vähendatud.

6.5.3

See, et nõukogule antakse otsustusõigus kavas nõutavad püügikoormuse vähendused külmutada, on eluliselt tähtis, et mitte tekitada rasket ja pöördumatut sotsiaal-majanduslikku kahju kalapüügiettevõtetele ja kalapüügiga tegelevatele kogukondadele. Liikmesriigid, piirkondlikud nõuandekomisjonid ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee on juhtinud tähelepanu praeguse lähenemisviisi jäikusele, ebaproportsionaalsusele ja sageli soovitule vastupidistele tulemustele. Uuelt paindlikkuselt oodataksegi eelkõige püügi tagasiheite vähenemist.

6.6.1

Artikkel 13 sõnastatakse ümber, et kõrvaldada tõlgenduserinevused eri keelte versioonide vahel. Muudatusega selgitatakse, et tingimusega, mille kohaselt peab kogusaak sisaldama vähem kui 5 % turska, viidatakse saagi liigilisele koostisele püügiperioodi, mitte püügireisi jooksul.

6.6.2

Pidades silmas ühise kalanduspoliitika käimasolevat reformi ja võimalikku kohustust kogu saak maale tuua, on teretulnud muudatusettepanekud, mis võiksid vähendada suguküpse tursa tagasiheidet. Paindlikust lähenemisviisist vähem kui 5 % tursasisalduse nõudele saagis kogu püügiperioodi jooksul võiks selles suhtes abi olla.

6.7.1

Artiklis 14 karmistatakse liikmesriigi kohustust tegeleda tagasiheite küsimusega, kuna kehtiv määrus on selle koha pealt puudulik. Samuti täpsustatakse seire ja kontrolli taset vastavalt riskipõhisele majandamisele.

6.7.2

Komitee on kindlal arvamusel, et tursavarude taastamise tulevik sõltub sellest, et kalalaevad üritavad tursa püüdmist igal viisil vältida ning valdkonnas kasutatavad majanduslikud stiimulid viiakse vastavusse püügikorralduse eesmärkidega. Tursapüügi vältimiseks tehtavad algatused kattuvad suurel määral tagasiheite vähendamisega. Kuna Põhjamerest püütava tursa lubatud kogupüügi ja kalastusalade tegeliku ohtruse vahel puudub tasakaal, on tursapüügi vältimine püügipiirkonna reaalajas sulgemise teel, püügikvoodid, selektiivsed püügivahendid ning hooajaline ja ajutine püügikeeld olnud peamised abinõud, millega püügisurvet tursavarudele vähendati. Järelevalve ja riskipõhine lähenemisviis kahtlemata kajastavad seda arengut.