[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 1.3.2011

KOM(2011) 83 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Programmi „Kodanike Euroopa” 2007–2013 vahehindamise aruanne

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Programmi „Kodanike Euroopa” 2007–2013 vahehindamise aruanne

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 4

1.1. Programm 4

1.2. Vahehindamine 6

2. HINDAMISE PEAMISED JÄRELDUSED 7

2.1. Asjakohasus 7

2.2. Programmi üldine tõhusus 7

2.3. Programmi üldine tulemuslikkus, selles osalemine ja programmi mõju 8

2.4. Jätkusuutlikkus ja tulemuste levitamine 9

3. SOOVITUSTE ARVESSEVÕTMINE 9

3.1. ELi temaatika laialdasem mõistmine ja isiklik tunnetamine 9

3.2. Programmi rakendamise parandamine ja kohandamine 9

3.3. Ühtlasema osaluse saavutamine 9

3.4. Programmi raames toetatavate meetmete poliitilise ja meediamõju suurendamine 9

4. Kokkuvõte 9

SISSEJUHATUS

Käesolevas dokumendis tutvustatakse programmi „Kodanike Euroopa” 2007–2013 vahehindamise peamisi järeldusi ja soovitusi, samuti komisjoni reageeringuid ja otsuseid nende soovitustega seoses.

Programm

Euroopa Parlament ja nõukogu panid 2006. aasta detsembris aluse ELi programmile „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust[1]. Programmi üldised eesmärgid on:

1. anda kodanikele võimalus tegutseda koos ja osaleda üha tihedamalt kokku kasvava sellise Euroopa ehitamisel, mis on demokraatlik ja orienteeritud maailmale, mida ühendab ja rikastab selle kultuuriline mitmekesisus, ning seega arendada Euroopa Liidu kodakondsust;

2. arendada Euroopa identiteeti, mis põhineb ühistel väärtustel, ajalool ja kultuuril;

3. aidata kaasa sellele, et kodanikud tunnetaksid Euroopa Liitu omasena;

4. parandada sallivust ja vastastikust mõistmist Euroopa kodanike vahel, austades ja edendades kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning aidates samal ajal kaasa kultuuridevahelisele dialoogile.

Programmi „Kodanike Euroopa” konkreetsed eesmärgid on järgmised:

5. viia kokku inimesi kohalikest kogukondadest üle Euroopa, et jagada ja vahetada kogemusi, arvamusi ja väärtusi, õppida ajaloost ning valmistuda tulevikuks.

6. edendada Euroopa kodakondsuse ja demokraatiaga, jagatud väärtuste, ühise ajaloo ja kultuuriga seotud tegevust, mõttevahetust ja arutelu Euroopa tasandil kodanikuühiskonna organisatsioonide koostöö kaudu;

7. tuua Euroopa oma kodanikele lähemale, edendades euroopalikke väärtusi ja saavutusi, hoides samas mälestust Euroopa minevikust;

8. soodustada kõigi osalevate riikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelist suhtlust, aidates kaasa kultuuridevahelisele dialoogile ja rõhutada nii Euroopa mitmekesisust kui ka ühtsust, pöörates erilist tähelepanu tegevustele, mille eesmärk on tugevdada sidet enne 2004. aasta 30. aprilli Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide ja pärast seda kuupäeva ühinenud liikmesriikide kodanike vahel.

Programmi eelarve on 215 miljonit eurot[2] ja see koosneb neljast meetmest:

9. „Aktiivsed Euroopa kodanikud”, mis hõlmab:

10. Sõpruslinnad

11. Kodanike projektid ja toetusmeetmed.

12. „Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas”, mis hõlmab:

13. Struktuuriabi Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonidele (ekspertrühmad)

14. Struktuuriabi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, ühendustele ja võrgustikele Euroopa tasandil

15. Toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide algatatud projektidele.

16. „Üheskoos Euroopa heaks”, mis hõlmab:

17. avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevaid üritusi nagu mälestuse jäädvustamised, auhindade jagamine, kunstisündmused, üleeuroopalised konverentsid;

18. Uuringuid, vaatlusi ja arvamusküsitlusi;

19. Teavitamis- ja teabelevitamisvahendid.

20. „Aktiivne Euroopa Mälu”, mis hõlmab:

21. küüditamistega seotud peamiste objektide ja arhiivide säilitamist ning ohvrite mälestamist.

Programmis kavandatud väljundid olid:

- tegevustoetust saavate organisatsioonide tegevusprogrammid, kaasa arvatud kohtumised, dialoog ELi institutsioonidega, seisukohavõtud, võrgustike loomine, heade tavade vahetamine ja teadlikkuse tõstmine;

- kohtumised, haridusprogrammid ning kodanikuühiskonna organisatsioonide pakutud vahendid ja väljaanded ning nende korraldatud tutvustamistegevused;

- kodanikevahelised kohtumised, konverentsid, teavituskampaaniad ja sõpruslinnade projektidega tegelevate ametnike koolitamine.

- avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevad Euroopa tasandi üritused ELi eesistujariigiks olemise ajal, kodanikuaktiivsuse (kodanike osaluse) uuringud vabatahtliku tegevuse, liikuvuse ja kodakondsuse valdkonnas.

Programmile „Kodanike Euroopa” eelnes aastatel 2004–2006 ühenduse tegevusprogramm aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamiseks (kodanike osalus). Programmi eelarve oli 72 miljonit eurot ja sellega kinnitati vajadust edendada jätkuvat dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja haldusüksustega ning toetada kodanike aktiivset kaasamist[3].

Programm „Kodanike Euroopa” hõlmab 27 ELi liikmesriiki. Veel ühines 2007. aastal programmiga Horvaatia, 2009. aastal järgnesid talle Albaania ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Uutes liikmesriikides paiknevate organisatsioonide osalus suurenes programmi rakendamise esimesel kolmel aastal. Seda oli eriti märgata Ungari ja Poola puhul.

Programmi „Kodanike Euroopa” juhib Euroopa Komisjon, keda abistab Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA). Euroopa Komisjon vastutab programmi strateegiliste küsimuste eest, sealhulgas prioriteetide ja eesmärkide seadmise, eelarve haldamise, programmi rakendamise juhtimise ja järelevalve ning hindamise järelevalve eest. EACEA, keda kontrollib komisjon, vastutab programmi teatavate osade korraldamise eest, näiteks toetuse andmisega seonduvate toimingute ja programmi „Kodanike Euroopa” rakendamise juhtimiseks vajalike andmete kogumise, analüüsimise ja komisjonile edastamise eest[4].

Lisaks loodi enamikes osalevates riikides oma riiklikud kontaktpunktid[5]. Riiklike kontaktpunktide ülesanne on levitada teavet programmi „Kodanike Euroopa” kohta võimalike toetusesaajate laiale ringile, toetada projekti raames taotluste esitamist ning jälgida kodanikuaktiivsuse riikliku tasandi arenguid ning edastada need Euroopa Komisjonile.

Vahehindamine

Vahehindamise teostas komisjon, keda toetasid väliseksperdid[6]. Hindamise üldised eesmärgid olid:

22. anda ülevaade programmi esimese kolme aasta tulemustest;

23. anda hinnang programmi rakendamise kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele külgedele ning

24. esitada soovitusi ja juhtnööre, kuidas saaks programmi rakendamist selleks veel jäänud aastatel parandada.

Hindamisel keskenduti programmi asjakohasusele, tulemuslikkusele ja tõhususele ning sidususele teiste aktiivset Euroopa kodakondsust toetavate ja arendavate algatustega.

Hindamine toimus 2010. aasta jooksul ja toetus 2007., 2008. ja 2009. aasta andmetele[7].

HINDAMISE PEAMISED JÄRELDUSED

Asjakohasus

Vahehindamine kinnitas programmi „Kodanike Euroopa” asjakohasust, seda eriti üldeesmärgi „ anda kodanikele võimalus tegutseda koos ja osaleda üha tihedamalt kokku kasvava Euroopa ehitamisel ning seega arendada Euroopa Liidu kodakondsust” saavutamise osas.

Programmi raames toetatavate meetmetega on võimalik avaldada kodanikele positiivset mõju, näiteks arendada ühtekuuluvuse ja Euroopa identiteeditunnet, muuta programmis osalejate suhtumisi teistesse Euroopa kodanikesse, julgustada neid demokraatlikes protsessides osalema ning tõsta kodanike teadlikkust Euroopa Liidust ja ELi institutsioonidest ja suurendada huvitatust neis asjus.

Hindamises soovitatakse, et programmi „Kodanike Euroopa” ülesanne võiks praegu olla kodanike rolli suurendamine uute poliitiliste põhimõtete ja strateegiate (näiteks Euroopa 2020 strateegia) väljatöötamises. Selle ülesande täitmiseks tuleb programmi prioriteedid vastavusse viia komisjoni poliitiliste eesmärkidega, koostada projekte, mille käigus töötatakse välja ettepanekuid uute poliitiliste algatuste tagamaade uurimiseks, tagada projektide tulemuste laialdasem levitamine ning tugevam sidusus teiste ELi programmide ja algatustega.

Programmile annab kindlasti lisaväärtust programmi vahenditest toetatavate organisatsioonide võetud meetmete lai skaala ja kohaldamisala. ELi tasandil sekkumise olulisim lisaväärtus tundub olevat kodanikuühiskonna suutlikkuse ja selliste võrgustike mõjutamine, millel on mõju poliitika kujundamisele tulevikus.

Programmi üldine tõhusus

Hindamise käigus selgus, et nõudlus programmi vahendite osas on endiselt suur. Seda tõestab asjaolu, et esitatud taotluste arv ning programmi eelarvevahendite heakskiitmise määr on madalam kui tegelik nõudlus.

Hindamine osutas ka sellele, et meetmete puhul nagu „Euroopa mäletab”, tegevustoetused ja liikuvustoetused, on nõudlus märgatavalt suurem, kui täita jõutakse.

Praegune programm on olnud hästi tasakaalus ja kulutasuv, sest ta ühendab meetmed, milles osalevad väiksemad toimijad ja need, kes toetavad suutlikkuse arendamist.

Tundub, et programmi rakendamisega ollakse üldiselt rahul, samuti ollakse rahul sellega, et vastutus on jagatud Euroopa Komisjoni ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) vahel. Vastutuse jagamine komisjoni ja täitevasutuse vahel on toonud kaasa paremaid koostöövõimalusi (sest taotlusmenetlused on seotud teiste EACEA hallatavate programmidega) ning suurendanud tõhusust taotluste töötlemisel ja toetusesaajate teabenõuetele vastamisel.

Mis puutub programmi „Kodanike Euroopa” raames loodud Kodanike Euroopa kontaktpunktidesse, siis enamik vaatluse all olnud toetusesaajatest leidsid, et nende tegevus on olnud väga kasulik (77–78%). Hindamise tulemusena märgitakse, et Kodanike Euroopa kontaktpunktide ja sõpruslinnade võrgustike koordinaatorite vahelisi sidemeid saaks veelgi tihendada ning et mõnes riigis võiks olla rohkem Kodanike Euroopa kontaktpunkte ja ka nende profiili saaks laiendada.

Programmi juhtimise parandamise peamise võimalusena märgiti hindamise tulemusena vajadust, et juhendid ja lihtsustatud taotlusvormid oleksid järjepidevamad, et taotlusvormid ja nendega seonduvad dokumendid oleksid varakult kättesaadavad ja et taotlustele esitataks kvalitatiivset tagasisidet.

Programmi üldine tulemuslikkus, selles osalemine ja programmi mõju

Vahehindamises märgitakse, et programmi rakendamise tegevuseesmärgid ja toetusesaajate ootused on täidetud.

Hindamise tulemusena leidis kinnitust, et programmist sai kasu mitu uut projektide elluviijat, nii oli peaaegu poolte kontrollitud projektide puhul. Uute taotlejate osakaal tundub olevat kõige suurem programmi nn mälupärandi meetme puhul (63%) ja kõige madalam, kuid siiski märkimisväärne, sõpruslinnade meetme puhul (33%).

Mis puudutab algatatud projektide geograafilist mõõdet, siis kõige paremini tunduvad olevat esindatud Kesk- ja Lääne-Euroopa riigid ning Itaalia. Vähem esindatud riigid paiknevad enamasti Põhja-, Lõuna- ja Kagu- Euroopas. Tuleb siiski rõhutada, et jaotumine on ühtlasem ja geograafiline kattuvus palju enam tasakaalus, kui arvesse võetakse ka projektipartnerite päritolu ja projektis osalejate kodakondsust.

Hindamise tulemusena soovitatakse, et ehkki naiste ja meeste esindatus programmi meetmetes osalemisel on tasakaalus, on siiski vähe esindatud vähemused, puuetega inimesed ja muud marginaliseerunud rühmad.

Programmi mõju võib kokkuvõtvalt kirjeldada järgmiste kategooriate kaudu:

25. Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kodanikuühiskonna liikumiste toetamine ja nende suutlikkuse arendamine

26. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oluline koht riigi poliitika kujundajate ja riigi kodanike vaheliste sidemete loomisel. Hindaja märkis, et kõnealuste organisatsioonide tegevuse kaudu avaldatav mõju on mitmekordne, sest nad teavitavad avalikkust ELiga seonduvates küsimustes ja algatavad hästi ettevalmistatud arutelusid aktuaalsetel poliitilistel teemadel.

27. Sõpruslinnade liikumise innustamine

28. Vahehindamises märgitakse, et programmiga julgustati võimalikke toetusesaajaid rohkem tähelepanu pöörama laiema temaatilise katvuse saavutamisele ning sidemete loomisele uute teemade ja poliitikavaldkondade vahel, näiteks keskkonnaküsimused või mälupärand..

29. Poliitikat uurivate organisatsioonide poolt võetud meetmete ulatuse ja mahu positiivne mõjutamine (mõttekojad)

30. Hindamise käigus selgus, et programmi raames pakutavad rahastamisvahendid võimaldasid toetust saanud organisatsioonidel suurendada oma tegevuse Euroopa fookust, arendada partnerlusi ja võrgustikke üle kogu ELi ja jõuda niiviisi Euroopa tasandi sihtrühmani.

31. Positiivne mõju programmi kaudu toetust saanud meetmetes osalejatele õppimise, vastastikuse mõistmise ja ELiga samastumise valdkonnas

32. Vahehindamises leitakse, et selgelt on näha positiivset mõju osalejatele, kes on loonud uusi kontakte inimestega üle kogu ELi, arendanud uusi oskusi, suurendanud oma huvitatust ja muutunud aktiivsemaks ürituste korraldajateks või ELi tasandi projektide algatajateks.

Seega tõendab hindamine, et programmil on olnud positiivne mõju ja et ta on kooskõlas oma eesmärkidega.

Jätkusuutlikkus ja tulemuste levitamine

Hindamise tulemusena antakse soovitus, et programmiga on võimalik saavutada pikemaajalist jätkusuutlikkust, kui arendatakse kodanikuühiskonna suutlikkust ning julgustatakse osalejaid edaspidigi tegutsema ja uusi projekte algatama. Vahehindamise jooksul vaatluse all olnud osalejatest kavatses 53 % edaspidi omal käel ürituste organiseerimise või reklaamimisega tegeleda ning 45 % osalejatel oli kavas töötada välja ideid oma ürituste jaoks.

Programmi toetusesaajate hulgas korraldatud uuringu kohaselt oleks rahastamise taseme muutmine või vähendamine negatiivne, sest piiraks meetmete ulatust, vähendaks osalejate arvu, nõrgestaks rahvusvahelist dimensiooni ja võrgustike tegevust ning vähendaks liikuvust. Kodanikuühiskonna projekte tõenäoliselt ei jätkataks.

Mis puudutab tulemuste levitamist, siis osutatakse hindamise käigus sellele, et enamik projekti käivitajaid väidavad end olevat edukalt kasutanud teavitamismeetodeid, eelkõige ürituste näol, ning mitmesuguseid suhtlusmeedia või multimeedia kanaleid, näiteks trükiseid ja DVDsid.

Tehti kindlaks mitu takistus seoses tulemuste laiema levikuga; sealhulgas teavitamise rahastamisvahendite puudumine, reklaami ja tõlkimise kulukus, spetsialisteide vajadus ja rahvusmeedia vähene huvi.

SOOVITUSTE ARVESSEVÕTMINE

Vahehindamisest tulenevad soovitused võib jagada nelja rühma. Euroopa Komisjonil on kavas rakendada asjakohaseid meetmeid nende soovituste arvessevõtmiseks ajal, mil kehtiv programm veel kestab ja ka programmi järgmise variandi ettevalmistamisel.

ELi temaatika laialdasem mõistmine ja isiklik tunnetamine

Vahehindamises soovitatakse kõigepealt seda, et programmi ja peamiste sotsiaalküsimuste, samuti kodanike vahetus huviorbiidis olevate teemade vahelist sidet peaks tugevdama.

Teiseks tuleks kehtiva programmi raames edaspidi kaaluda võimaluste leidmist selleks, kuidas saaks ära kasutada ELi peamisi strateegilisi eesmärke ja poliitilisi prioriteete (näiteks Euroopa strateegia 2020 omi) ning tagada side kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aastaga. Tuleks eelistada projekte, mis on nende ELi prioriteetidega tihedalt seotud.

Kolmandaks tuleks neid soovitusi kajastada programmi üldiste ja aastaeesmärkide määramisel ja täitmisel.

Kehtiva programmi raames on juba võimalik suurendada nende projektide profiili, mis on keskendunud ELi praegusele poliitikale. Edasise valiku käigus püütakse paremini ära tunda ja toetada neid projekte, mis edendavad ELi temaatika mõistmist ja isiklikku tunnetamist.

Kui programmi üldeesmärkide raames aastaeesmärke määratakse, pööratakse tähelepanu ümbritsevale poliitilisele kontekstile. Edaspidi võetakse arvesse huvirühmade poolt välja öeldud vajadusi ja huve, samuti sünergiat teiste ELi poolt toetatavate sarnaste programmide ja algatustega.

Programmi rakendamise parandamine ja kohandamine

Kehtiva programmi rakendamist ja selle võimalikku paremaks muutmist käsitlevad soovitused on järgmised:

- Tasakaalu leidmine peamiste struktuurilise tähtsusega huvirühmade toetamise ning väiksemate ja/või uute osalejateni jõudmise ja nende toetamise (suutlikkuse arendamise vahenditega) vahel.

- Meetmete „Euroopa mäletab” ja „Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas” rahastamise suurendamine;

- Osalejate arvu suurendamise ja toetatavate meetmete kvaliteedi ja innovatiivse sisu vahelise tasakaalu hoidmine;

- „Kodanike Euroopa” kontaktpunktide mõju uurimine ja nende suutlikkuse tõstmine;

- Koolituse, suutlikkuse arendamise ja uute projektide algatajate toetamise laiendamine iga meetme puhul;

- Taotlusvormide struktuuri ja sisu pidev läbivaatamine ning võimalusel nende lihtsustamine;

- uute ELi keelte lisamine (ELi kolmele töökeelele lisaks) taotluste läbivaatamise puhul.

Euroopa Komisjon koostöös Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusega (EACEA) on kehtiva programmi rakendamise parandamise eesmärgil juba mitu täiendust teinud. Nende hulgas on toetusesaajate ja „Kodanike Euroopa” kontaktpunktide regulaarse tagasiside soodustamine (struktureeritud dialoogi ja muude vahenditega). Tagasidet kasutatakse programmi rakendamise täiustamiseks ja lihtsustamiseks. Hea näide on kindlate toetusemäärade kehtestamine sõpruslinnade projekti jaoks 2010. aastal.

On sisse viidud toetavad meetmed, et suurendada projektide elluviijate suutlikkust, eelkõige sõpruslinnade valdkonnas. Ka programmi teised toetusesaajad, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonid, võivad neist meetmetest kasu saada.

Kooskõlas programmi üldeelarvega, mis praegu on sätestatud 2011.–2013. aasta rahastamiskavas, kaalutakse rahaliste vahendite jaotamise võimalikku ümberkorraldamist programmi „Kodanike Euroopa” erinevate meetmete vahel ja on võimalik, et see teostub 2011. aastal.

2011. aastal jätkatakse ka „Kodanike Euroopa” kontaktpunktide toetamist koolituse ja korrapärase teabevahetuse osas. Euroopa Komisjon julgustab kõiki liikmesriike ja programmis osalevaid riike looma „Kodanike Euroopa” kontaktpunkte. .

Ühtlasema osaluse saavutamine

Vahehindamises tõstetakse esile, et programmi raames toetatud projektide juhtivate partnerite päritolu ei ole Euroopa Liidus ühtlaselt jaotunud. Täpsemalt ei jõua projektid samaväärselt ühiskonna kõigi kihtideni.

Geograafilise tasakaalu saavutamiseks on juba meetmeid võetud ja seda tehakse ka edaspidi. Need meetmed hõlmavad programmi „Kodanike Euroopa” profiili laiendamist kontaktpunktide kaudu riikides, kus on vähem projektide elluviijaid. Lisaks jätkab komisjon riiklike kontaktpunktide loomise toetamist kõigisse osalevatesse riikidesse.

Kõrgetasemelised üritused, nagu näiteks eesistujariigiks olemise ajal toimuvad üritused ja Euroopa kodanikuaktiivsuse Kuldtähe auhinna andmise üritus (programmist rahastatavate eriti õnnestunud projektidele), tõmbavad programmile tähelepanu kõigis osalevates riikides. Samuti tuleks projekti valikul arvestada rohkem geograafilist jaotust, näiteks tuleks tõsta nõudeid kvaliteedile nende riikide puhul, kus programmi osalemismäär on keskmisest kõrgem.

Mis puudutab raskesti ligipääsetavaid elanikkonnarühmi, siis on programmis „Kodanike Euroopa” pööratud erilist tähelepanu programmi meetmetes osalejate võrdsusele, seda nii sugupoolte, vanuse kui ka puuete osas. Esmatähtsaks peeti kohalikul tasandil demokraatias osalemise edendamist naiste hulgas. Raskesti ligipääsetavate elanikkonnarühmade kaasamiseks jagatakse selle valdkonna eriti edukate projektide käigus saadud õppetunde ja kogemusi. Neid kogemusi võetakse arvesse kogu programmi puhul.

Programmi raames toetatavate meetmete poliitilise ja meediamõju suurendamine

Vahehindamises öeldakse, et programmi poliitilise mõju suurendamiseks on potentsiaali ning tuleks kasutada järgmisi meetmeid:

- Kohaliku omavalitsuse suutlikkuse arendamise ja programmi raames toetatavate sõpruslinnaprojektide vaheliste sidemete parem ärakasutamine;

- Ürituste organiseerimine, kohtumised ajakirjanikega, partnerlused ja ümarlauad, kus kohtuksid omavahel poliitikakujundajad, konkreetse valdkonna eksperdid ja organisatsioonid, kes saavad programmi raames toetust, samuti neist koosnevad võrgustikud, mille kaudu läheneda konkreetsele poliitilisele probleemile.

- Tuleb tagada, et kus vähegi võimalik hinnatakse projekti mõju meedias ja poliitikakujundamisel.

- Suurem seostatus ELi muude programmide ja algatustega, nagu näiteks programm „Põhiõigused ja kodakondsus”, programmid „Euroopa noored”, „Kultuur”, „e-demokraatia ja e-osalus”.

- Julgustada toetatud projekte analüüsima nende levitamisvahendite mõju.

- 3. meetme „Üheskoos Euroopa heaks” tõhususe põhjalikuma analüüsi kavandamine, eelkõige selles osas, kuidas teda meediale tutvustatakse ja mis mõju on tal osalejatele.

Komisjon püüab lõpparuannetes leida võimalusi konkreetsete projektide paremaks analüüsiks ning mõju väärtustamiseks. Selleks muudetakse lõpparuannete struktuuri.

KOKKUVÕTE

Hindamise tulemusena kinnitatakse programmi „Kodanike Euroopa” olulisust kodanikuühiskonnas osalemise edendamisel, ühtekuuluvustunde tugevdamisel, sallivuse ja vastastikuse mõistmise arendamisel. Siiani on programmi raames võimaldatud 2,8 miljonil Euroopa kodanikul ja neid ühendaval organisatsioonil omavahel suhelda ja Euroopa ülesehitusprotsessis osaleda, oma arvamust avaldada ja poliitika kujundamist mõjutada. See on kokku viinud inimesi ja kohalikke kogukondi erinevatest riikidest. Hindamise tulemusena rõhutati ka edasise arengu ulatust.

Hindamise käigus on selgunud, et programm on väga vajalik ja et programmi eelarve on tegelikust nõudlusest väiksem. Et jõuda võimalike uute projektide elluviijateni ja programmi mõju veelgi tugevdada, tuleks tõsiselt kaaluda rahaliste toetuste ümberjaotamist kehtiva programmi eelarve raames.

Kui otsustakse, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal programmi jätkatakse, võiks vahehindamise käigus saadud õppetunde võtta arvesse 2014.–2020. aasta programmi aruteludes ja ettevalmistustes. Vahehindamises soovitatakse ennekõike seda, et programmi poliitilist mõju tuleb suurendada. Uus võimalik programm peaks seepärast olema tihedamalt seotud ELi tegevuskava peamiste teemadega. Ta peaks olema kooskõlas Euroopa valitsemistava parandamise põhimõttega ja looma sünergiaid muude ELi programmide ja poliitikavaldkondade vahel.

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta OTSUS nr 1904/2006/EÜ; ELT L 378, 27.12.2006, lk 32

[2] Eelarvepädevad institutsioonid on 2009. aastal aastaeelarvest eraldanud täiendavaid vahendeid 3 miljonit eurot ja 2010. aastal 1,775 miljonit eurot, seega on programmi eelarve kokku 219,775 miljonit eurot.

[3] Aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamiseks koostatud ühenduse tegevusprogrammi välishindamise lõpparuanne on kättesaadav järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/evalreports/index_en.htm#civilsocietyHeader

[4] Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus; (2009/336/EÜ), (ELT L 101, 21.4. 2009, lk 26.

[5] 2009. ja 2010. aastal tehti 17 liikmesriigis Kodanike Euroopa kontaktpunktid, milleks liikmesriigid taotlesid raha Euroopa Komisjonilt. 5 riiki osutasid Kodanike Euroopa kontaktpunkti teenuseid ajutiselt ja ei taotlenud selleks rahasid. Kodanike Euroopa kontaktpunkte püütakse luua kõigis programmis osalevates riikides. Juba loodud Kodanike Euroopa kontaktpunktide loetelu on veebilehel: http://ec.europa.eu/citizenship/how-to-participate/doc714_en.htm

[6] ECOTEC Research and Consulting Ltd. Alates 4. oktoobrist 2010 kannab see asutus nimetust ECORYS UK Limited. www.ecotec.com

[7] 113 tegevustoetust, 366 kodanikuühiskonna projekti, 141 mälupärandi projekti, 9 innovatsioonimeedet, 29 kodanikuprojekti, 225 sõpruslinnade võrgustiku projekti ja 2927 sõpruslinnade kodanike kohtumist.