[pic] | EUROOPA KOMISJON | Brüssel, KOM(2010) 748 2010/xxxx (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) {SEK(2010) 1547} {SEK(2010) 1548} SELETUSKIRI ETTEPANEKU TAUST Üldine taust Ettepanekuga sõnastatakse uuesti nõukogu 22. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „Brüsseli I määrus”). Brüsseli I määrus on Euroopa Liidu õigusalase koostöö alus tsiviil- ja kaubandusasjades. Seda kohaldatakse väga paljude asjade suhtes alates lepingulistest nõuetest kuni õigusrikkumisest tingitud ja varaliste nõueteni. Selles määratakse kindlaks sobivaim piiriülese vaidluse puhul pädev kohus ja tagatakse muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuste tõrgeteta tunnustamine ja täitmine. Määrusega asendati 1968. aasta Brüsseli konventsioon, mille olid sõlminud tollased liikmesriigid ja mida on korduvalt muudetud liidu laienemise arvessevõtmiseks. Määrus kehtib kõikides liikmesriikides, sealhulgas eraldi rahvusvahelise lepingu alusel Taanis, kus on erikord Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaseks õigusalaseks koostööks. Määrus jõustus märtsis 2002. Kaheksa aastat hiljem on komisjon läbi vaadanud selle tegeliku toimimise ja kaalunud vajalikke muudatusi. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Kuigi leitakse, et määrus tervikuna toimib edukalt, on sidusrühmadega konsulteerimise ja arvukate komisjoni tellitud juriidiliste ja empiiriliste uuringutega juhitud tähelepanu määruse praeguse toimimise mitmele parandamist vajavale puudujäägile. Leitud on neli peamist puudujääki. - Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlus muus liikmesriigis (edaspidi „välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõue”) takistab endiselt kohtuotsuste vaba liikumist ja sellega kaasnevad asjaomastele pooltele tarbetud kulud ja viivitused ning sellega heidutatakse äriühinguid ja kodanikke siseturgu täielikult kasutamast. - ELis ei ole õiguskaitse kättesaadavus üldiselt rahuldav vaidlustes, kus kostja on pärit väljastpoolt ELi. Mõne erandiga kehtib praegune määrus vaid ELis alaliselt elava kostja suhtes. Üldjuhul reguleerib kohtualluvust siseriiklik õigus. Siseriikliku õiguse mitmekesisuse tagajärjel on õiguskaitse kättesaadavus ELi ettevõtjatele tehingutes kolmandatest riikidest pärit partneritega ebavõrdne: mõned saavad vabalt ELis kohtus käia, teised mitte, isegi olukordades, kus ükski muu õiglast kohtulikku arutamist tagav kohus ei ole pädev. Kui siseriiklikud õigusaktid ei taga võimalust pöörduda kohtusse väljastpoolt ELi pärit pooli hõlmavates vaidlustes, ei ole tagatud nõue kohaldada kehtivat ELi õigusakti, millega kaitstakse nt tarbijaid või töötajaid või kaubandusagente. - Kohtualluvuse kokkuleppeid tuleb tõhustada. Praegu nõutakse määrusega, et kohtualluvuse kokkuleppes poolte määratud kohtul tuleb menetlus peatada, kui esimesena on pöördutud muu kohtu poole. Selle sättega võimaldatakse pahausksetel pooltel lükata vaidluse lahendamine kokkuleppejärgses kohtus edasi, pöördudes kõigepealt mittepädeva kohtu poole. See võimalus tekitab lisakulusid ja viivitusi ning õõnestab kohtualluvuse kokkuleppe eesmärki, milleks on õiguskindlust ja vaidluse lahendamise ennustatavus. - Tuleb parandada vahekohtu ja kohtumenetluse suhete reguleerimist. Vahekohtumenetlus ei kuulu määruse reguleerimisalasse. Vahekohtukokkuleppe vaidlustamisega kohtus võib pool tulemuslikult õõnestada vahekohtukokkulepet ja tekitada olukorra, kus toimuvad tarbetult paralleelsed kohtumenetlused, mille tulemusel võidakse vaidlus täiesti vastupidiselt lahendada. Seetõttu tekivad lisakulud ja viivitused, õõnestatakse vaidluse lahendamise ennustatavust ja luuakse stiimulid pahauskse kohtuvaidlustaktika kasutamiseks. Praeguse süsteemi probleemide üksikasjalik analüüs koos nende käsitlemiseks loodud eri poliitikavalikute mõju analüüsiga on esitatud ettepanekule lisatud mõjuhinnangus. Läbivaatamise üldeesmärk on arendada edasi Euroopa õigusala, kõrvaldades kohtuotsuste vaba liikumise tõkked kooskõlas vastastikuse tunnustamise põhimõttega. Selle eesmärgi olulisust on rõhutanud Euroopa Ülemkogu 2009. aasta Stockholmi programmis[1]. Ettepanekuga soovitakse täpsemalt lihtsustada piiriüleseid kohtuvaidlusi ja kohtulahendite vaba liikumist Euroopa Liidus. Läbivaatamine peaks aitama kaasa Euroopa majanduse taaselavdamiseks vajaliku õiguskeskkonna loomisele. KONSULTATSIOONID JA MÕJU HINDAMINE Ettepaneku tegemisele eelnes laiaulatuslik konsulteerimine asjast huvitatud üldsuse, liikmesriikide, muude institutsioonide ja ekspertidega praeguse süsteemi probleemide ja nende võimalike lahenduste üle. 21. aprillil 2009 võttis komisjon vastu aruande määruse kohaldamise kohta ja rohelise raamatu, millega esitati soovitused määruse läbivaatamiseks. Rohelise raamatu kohta saadeti 130 vastust. Komisjon arvestas läbivaatamise eri aspektide kohta tehtud uuringute tulemusi, eriti 2007. aasta uuringut määruse rakendamise kohta[2] ja 2006. aasta uuringut kohtualluvuse kohta muudel juhtudel[3]. Määruse reformiks kasutatavate võimalike poliitikavalikute mõju kohta koguti empiirilisi andmeid kahe täiendava välisuuringuga[4]. Komisjon korraldas läbivaatamise kohta ühe konverentsi 2009. aastal[5] ja teise 2010. aastal[6]. Liikmesriikide ekspertidega peeti kohtumine juulis 2010. Loodi eraldi eksperdirühm vahekohtumenetluse küsimuses ja selle kolm kohtumist peeti juulis, septembris ja oktoobris 2010. Sidusrühmadega konsulteeriti nende arvamuse saamiseks läbivaatamise peamiste osade kohta. Konsultatsiooni tulemused on järgmised. Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise nõude kaotamise küsimuses toetas suurem osa sidusrühmadest ja liikmesriikidest kohtulahendite vaba liikumise eesmärki Euroopa Liidus. Toetati üldiselt ka välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude kaotamist kui selle eesmärgi saavutamise viisi. Väga suur osa sidusrühmadest leidis, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude kaotamisega peaksid kaasnema õiguslikud tagatised, eriti selle poole kaitseõiguse toetamine, kelle suhtes täitmist taotletakse. Arvamused tagatiste ulatuse ja kasutamise koha (täitmise liikmesriik või päritoluliikmesriik) kohta erinesid. Konkreetset muret väljendati ka välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude kaotamise üle laimuasjades ja ühistes kahjunõuetes. Seoses määruse toimimisega rahvusvahelises õiguskorras avaldati üldist arvamust, et mitmepoolsed rahvusvahelise tasandi läbirääkimised oleksid sobivaim raamistik määruse jaoks. Arvamused lahknesid selle kohta, kuidas minna edasi pärast raamistiku läbikukkumist. Samas kui arvukad sidusrühmad ja liikmesriigid toetasid kohtualluvuse eeskirjade laiendamist kolmandate riikide kostja suhtes, eriti et tagada Euroopa kohtutesse pöördumise võimalus, leidis suurem osa sidusrühmadest, et kolmanda riigi kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine peaks jääma mitmepoolse raamistiku hoolde, sest sellega tagataks vastastikune tunnustamine rahvusvahelisel tasandil. Sidusrühmad ja liikmesriigid toetasid innukalt kohtualluvuse kokkulepete tõhustamist. Selle saavutamise eri võimaluste hulgas eelistati varianti anda kokkuleppekohasele kohtule võimalus otsustada, kas hakata asja menetlema. Selline mehhanism oleks üldjoontes kooskõlas 2005. aasta Haagi kohtualluvuse kokkulepete konventsiooniga loodud süsteemiga. Nii tagataks järjepidev kord liidu ja rahvusvahelisel tasandil, kui liit peaks otsustama konventsiooniga tulevikus ühineda. Määruse vahekohtumenetluse regulatsiooni puhul tunnistas palju sidusrühmi probleemi ja toetas edasiste meetmete võtmist. Mitu vahekohtunike ühingut väljendas muret määruse mõju üle Euroopa vahekohtute keskuste juhtrollile üleilmsel tasandil. Arvamused edasiste meetmete kohta lahknesid, st kas toetada aktiivselt vahekohtukokkuleppeid, vältides paralleelseid menetlusi ja kuritahtlikku vaidlustaktikat, või välistada vahekohtumenetlus määruse reguleerimisalast laiemalt. Suurem osa sidusrühmi oli rahul 1958. aasta New Yorgi konventsiooni toimimisega ja sellesse ei tohiks sekkuda liidu asjakohaste meetmetega. Komisjon analüüsis kavandatava reformi peamiste aspektide kulusid ja eeliseid ettepanekule lisatud mõjuhinnangus. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG 3.1. Kavandatud meetmete kokkuvõte Kavandatava reformi põhiosad on järgmised: - tühistada kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise vahemenetlus (välisriigi kohtuotsuste tunnustamise nõue), välja arvatud laimuasjades ja ühistes kahjunõuetes tehtud otsused; - laiendada määruse kohtualluvuse eeskirju kolmandatest riikidest pärit kostjaid hõlmavate vaidlusteni, sealhulgas olukordadeni, kus üks ja sama menetlus on pooleli nii ELis kui ka sellest väljaspool asuvas kohtus; - tõhustada kohtualluvuse kokkuleppeid; - täpsustada määruse vahekohtumenetluse regulatsiooni; - kooskõlastada paremini liikmesriikide kohtutes toimuvaid menetlusi; - parandada õiguskaitse kättesaadavust teatavate vaidluste puhul ning - selgitada tingimusi, mille alusel ajutised ja kaitsemeetmed saavad ELis vabalt liikuda. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude kaotamine Õigusalane koostöö tsiviilasjades on arenenud siseturu loomise raames ja selle eelduseks on kohtuotsuste vastastikune tunnustamine. Vastastikune tunnustamine on järk-järgult paranenud, kui Euroopa Liidus ei kontrollitud välisriigi kohtuotsuseid enam nii sageli. Praeguseks on liikmesriikide õigusalase koostöö ja usalduse tase jõudnud küpsusastmele, mis võimaldab liikuda kohtuotsuste liikumise lihtsama, vähem kuluka ja paremini automatiseeritud süsteemini, kõrvaldades liikmesriikide vahel kehtivad vorminõuded. Ettepanekuga kaotatakse seega välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõue kõikide määruse reguleerimisalasse kuuluvate kohtuotsuste suhtes, välja arvatud otsused laimuasjades ja ühistes kahjunõuetes. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude kaotamisega kaasnevad menetluslikud tagatised, millega kindlustatakse kostja õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja kaitsele, mis on tagatud ELi põhiõiguste harta artikliga 47. Kostjale jääb kolm õiguskaitsevahendit, millega vältida erandolukorras ühe liikmesriigi tehtud kohtuotsuse täitmist muus liikmesriigis. Esiteks saab ta vaidlustada otsuse selle teinud liikmesriigis, juhul kui teda ei ole selles riigis menetlustest korrektselt teavitatud. Teiseks luuakse ettepanekuga erakorraline kaitsemeede täitmise liikmesriigis, kus võimaldatakse kostjal vaidlustada kohtuvead, mis võisid tekkida otsuse teinud liikmesriigi kohtus ja mis võisid rikkuda tema õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Kolmas õiguskaitsevahend võimaldaks kostjal peatada otsuse täitmine olukorras, kus see oleks täitmise liikmesriigis või, teatavate tingimuste täitmisel muus riigis tehtud muu kohtuotsusega vastuolus. Need õiguskaitseabinõud käsitlevad olukordi, mille suhtes kehtivad praegu täitmisest keeldumise alused ja nende eesmärk on tagada kaitseõiguse kasutamine. Erinevus seisneb avaliku korraga seonduva kontrolli kaotamises. Nii vähendatakse välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude menetluse aega ja kulusid, samas tagatakse kostja vajalik kaitse. Ettepanek sisaldab tervet rida tüüpvorme, mille eesmärk on lihtsustada välisriigi kohtuotsuse tunnustamist või täitmist välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude puudumisel ja kostja eelkirjeldatud kaitseõigust tagava menetluse kohase läbivaatamise taotlemist. Nende vormidega lihtsustatakse kohtuotsuse täitmist pädeva asutuse poolt, eriti olukorras, kus huve ja kulusid tuleb kalkuleerida. Nendega vähendatakse ka kohtuotsuse tõlkimise vajadust ja lihtsustatakse kostja jaoks muus liikmesriigis kohtuotsuse läbivaatamise taotlemist. Ettepanekuga jäetakse välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõue jõusse laimuasjades, kus üksikisik väidab, et meedia on riivanud tema isikut või eraelu. Need asjad on eriti tundlikud ja liikmesriigid on kehtestanud eri viisid, kuidas tagada sellistest eriti tundlikest põhiõigustest kinnipidamine nagu inimväärikus, eraelu ja pereelu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnavabadus ja õigus saada teavet. Need erinevused koos ühtlustatud kollisiooninormide puudumisega liidu tasandil (vt määruse (EÜ) nr 864/2007 artikli 1 lõike 2 punkt g, edaspidi „Rooma II määrus”)[7] ei võimalda eeldada, et õigussüsteemide vahel on tekkinud piisav usaldus, et praegust olukorda edasi arendada. Seetõttu eelistatakse jätta ajutiselt jõusse välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõue laimuasjades tehtud otsuste suhtes, kuni selles valdkonnas saabub suurem selgus materiaalõiguslike või kollisiooninormide kohta. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõue jääb jõusse ka hagejate rühma, esindusüksuse või avalikes huvides tegutseva organi esitatud hagides, mis käsitlevad ebaseadusliku äritavaga arvukatele hagejatele tehtud kahju hüvitamist (ühine kahjunõue). Ebaseadusliku äritegevuse tõttu kannatanud ohvrite rühmale hüvitise maksmise mehhanismid on ELi piires väga erinevad. Siseriiklikud kahju hüvitamise süsteemid on unikaalsed ega kattu üheski riigis. Mõningates riikides kehtivad kõnealused menetlused vaid väga spetsiifilistes valdkondades (nt kapitaliinvesteeringute kahju tagasinõudmine Saksamaal või konkurentsivastase käitumisega tekitatud kahju Ühendkuningriigis); muudes riikides on kohaldamisala laiem (nt ühised kahjunõuded Hispaanias). Teine erinevus seondub kahju hüvitamise menetluse algatamise õigusega: mõned liikmesriigid on andnud riigiasutustele õiguse algatada menetlus teatavas valdkonnas (nt ombudsman Soomes), muud riigid on andnud algatamisõiguse eraorganisatsioonidele, nagu tarbijakaitseasutused (nt Bulgaaria) või rühma nimel tegutsevatele üksikisikutele (nt Portugal). Mitu liikmesriiki on neid eeskirju kombineerinud. Järjekordne erinevus seisneb nende ohvrite kategooriates, kes võivad ühiseid kahjunõudeid esitada. Suurem osa eelnimetatud süsteemidest võimaldavad ühist kahjunõuet esitada tarbijatel, samas kui vaid vähesed lubavad seda teha ka muudel ohvritel, nagu väikeettevõtjad. Erinevused käsitlevad ka kohtuotsuse mõju hagejate rühmale. Suuremas osas liikmesriikidest on otsus siduv vaid isikute suhtes, kes on menetluses selleks sõnaselge nõusoleku andnud (valikuline siduvus, nt Rootsi, Itaalia). Mitmes liikmesriigis kohaldatakse otsust rühma kõikide hagejate suhtes, kui nad ei ole sellest keeldunud (Portugal, Taani, Madalmaad). Lisaks on liikmesriikide vahel erinevused ajahetkes, mil tehakse kindlaks kõik nõudes osaleda võivad isikud; mõnes liikmesriigis tuleb nad kindlaks teha ühisnõude esitamisel (nt Ühendkuningriik), samas kui muudes võib see toimuda hiljem (nt Poola ja Hispaania). On ka märkimisväärseid erinevusi ühiste kahjunõuetega kaasneva menetluse kulude tasumises, väljamõistetud summa jagamisel ja alternatiivsete vaidluste lahendamise viiside kasutamisel. Kõnealuseid suuri erinevusi arvestades ei saa praegu eeldada, et on olemas vajalik usalduse tase. Sellepärast kavatseb komisjon pidada üldsusega konsultatsiooni Euroopa ühiste kahjunõuete põhimõtete kohta, et selgitada välja, millised ühiste kahjunõuete liigid võiksid sobida ELi õigussüsteemi ja 27 ELi liikmesriigi õiguskorda. Konsultatsioon võimaldab muu hulgas selgitada välja, kui tõhusad on Euroopa tsiviil- ja menetlusõiguse eeskirjad ühishagide ja kohtuotsuste täitmise puhul kogu ELis. Konsultatsiooni tulemusi oodates ei saa ühiste kahjunõuete puhul olukorra säilitamisest kaugemale minna ega kaotada välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõue ühishagides tehtud kohtuotsuste puhul. Kui konsulteerimise tulemusel võetakse asjaomases valdkonnas vastu ühtlustamismeetmed, tuleks käesoleva määruse ettepaneku sätteid välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude kaotamise kohta laiendada vastavalt asjaomasele korrale. Laiendamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust esitada ettepanek vahemeetmete kaotamise kohta ühistes kahjunõuetes isegi siis, kui ühtlustamismeetmed puuduvad, võttes arvesse sellise muudatuse tõhusust ja aktsepteeritavust Euroopa õiguskorras. Määruse toimimise parandamine rahvusvahelises õiguskorras Pakutakse välja hulk muudatusi, et parandada määruse toimimist rahvusvahelises õiguskorras. - Ettepanekuga laiendatakse määruse kohtualluvuse eeskirju kolmandatest riikidest pärit kostjatele. Selle muudatusega laiendatakse üldiselt ettevõtjate ja kodanike võimalusi kaevata kohtusse kolmandatest riikidest pärit kostjaid ELis, sest niisugusteks juhtudeks kehtestatakse kohtualluvuse erieeskirjad, millega näiteks määratakse kohtualluvus lepingu täitmise asukoha/paiga järgi. Täpsemalt tagatakse muudatusega, et tarbijate, töövõtjate ja kindlustatud isikute suhtes kehtivad suuremat kaitset pakkuvad kohtualluvuse eeskirjad kehtivad siis, kui kostja on pärit väljastpoolt ELi. - Ettepanekuga ühtlustatakse täiendavalt eeskirju kohtualluvuse kohta muudel juhtudel ja luuakse kaks täiendavat võimalust alaliselt väljaspool ELi elavate kostjatega seotud vaidluste lahendamiseks. Kõigepealt sätestatakse ettepanekuga, et EList väljastpoolt pärit kostjat võib kaevata kohtusse selles paigas, kus asub talle kuuluv vallasvara, eeldusel et vara väärtus ei ole nõude väärtusega võrreldes ebaproportsionaalne ja et vaidlus on piisavalt seotud selle liikmesriigiga, kus esimesena kohtusse pöörduti. Lisaks saavad liikmesriigi kohtud pädevuse, kui ei ole ühtegi muud õiglast kohtulikku arutamist tagavat kohust ja vaidlus on piisavalt seotud asjaomase liikmesriigiga („ forum necessitatis ”). Kohtualluvuse ühtlustamisega muudel juhtudel tagatakse, et kodanikel ja ettevõtjatel on võrdsed võimalused pöörduda liidus kohtusse ja et ettevõtjatel on siseturul selles küsimuses õiglased tingimused. Ühtlustatud eeskirjadega hüvitatakse kehtivate siseriiklike eeskirjade kaotamine. Esiteks lahendatakse varade asukoha järgne kohtualluvusega olukorrad, kus kostja ei ela alaliselt liidus. Selline norm kehtib juba päris paljudes liikmesriikides ja tagab eelisena, et kohtuotsust saab täita selle tegemise riigis. Teiseks tagab forum necessitatis ELi hagejatele õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on eriti oluline ebaküpse õigussüsteemiga riikidesse investeerivate ELi ettevõtjate jaoks. - Ettepanekuga kehtestatakse ka paralleelsete kohtumenetluste reegel samadel asjaoludel ja samade poolte vahel ELi ja kolmanda riigi kohtus toimuva vaidluse kohta. Liikmesriigi kohus võib erandlikult peatada menetluse, kui esimesena pöörduti väljaspool ELi asuva kohtu poole, mis peab mõistliku aja jooksul otsuse tegema ja seda otsust on võimalik asjaomases liikmesriigis tunnustada ja täita. Selle muudatusega välditakse paralleelselt ELis ja väljaspool seda toimuvaid menetlusi. Kohtualluvuse kokkulepete tõhustamine Ettepanekus on kaks muudatust, mille eesmärk on tõhustada kohtualluvuse kokkuleppeid. Kui pooled on vaidluste lahendamiseks määranud konkreetse kohtu või konkreetsed kohtud, antakse ettepanekuga kokkuleppe kohasele kohtule esmaõigus kohtualluvuse üle otsustamiseks sõltumata sellest, millise kohtu poole esimesena pöörduti. Kõik muud kohtud peavad peatama menetluse, kuni kokkuleppe kohane kohus on teinud otsuse hakata asja menetlema või jätta see käiguta, kuna kokkulepe on tühine. Selle muudatusega tõhustatakse kohtualluvuse kokkuleppeid ja kõrvaldatakse stiimulid kohtuvaidluse kuritarvitamiseks asjas mittepädevates kohtutes. Lisaks kehtestatakse ettepanekuga ühtlustatud kollisiooninorm kohtualluvuse kokkulepete sisulise kehtivuse kohta, tagades nii samaväärse tulemuse sõltumata sellest, millise kohtu poole pöörduti. Mõlemad muudatused kajastavad 2005. aasta Haagi kohtualluvuse kokkulepete konventsioonis esitatud lahendusi ja sellega soodustatakse Euroopa Liidu võimalikku konventsiooniga ühinemist. Määruse vahekohtumenetluse regulatsiooni täpsustamine Ettepanekus on erinorm vahekohtumenetluse ja kohtumenetluse vaheliste suhete kohta. Sellega kohustatakse kohut, kelle poole esimesena pöörduti, menetlust peatama, kui kohtualluvus vaidlustatakse kohtualluvuse kokkuleppe alusel ja on pöördutud vahekohtu poole või on kokkuleppejärgses liikmesriigis alustatud menetlust vahekohtukokkuleppe alusel. Selle muudatusega tõhustatakse vahekohtukokkuleppeid Euroopas, ennetatakse samal ajal toimuvat kohtu- ja vahekohtumenetlust ning kõrvaldatakse stiimul kohtuvaidluse kuritarvitamiseks. Liikmesriikide kohtutes toimuvate menetluste parem kooskõlastamine Täiendavate muudatustega soovitakse kooskõlastada liikmesriikides toimuvaid menetlusi. Need on järgmised. - Ettepanekuga soovitakse täiustada paralleelsete kohtumenetluste reeglit, nähes ette tähtaja, mille jooksul kohus, kelle poole esimesena pöörduti, peab otsustama, kas ta hakkab asja menetlema. Lisaks nähakse kõnealuse muudatusega ette, et kohtud, kelle poole on pöördutud samadel asjaoludel, peavad teavet vahetama. - Ettepanekuga lihtsustatakse seonduvate hagide kaasamist menetlusse, kaotades nõude, et kaasamine peab tulenema siseriiklikust õigusest. - Ajutiste, sealhulgas kaitsemeetmetega seoses sätestatakse ettepanekus asjas sisulist pädevust omava kohtu kehtestatud meetmete vaba liikumine, sealhulgas teatavatel tingimustel tagaselja kehtestatud meetmete vaba liikumine. Seevastu välditakse ettepanekuga selle kohtu ajutiste meetmete vaba liikumine, kellel ei ole asjas sisulist pädevust. Arvestades siseriiklike õigussüsteemide erinevust selles küsimuses, peaks nende meetmete mõju piirduma selle liikmesriigi territooriumiga, kus need kehtestati, et vältida soodsaimat lahendit tegeva kohtu pahatahtlikku otsimist. Kui asja menetlemine on ühes kohtus pooleli ja teiselt kohtult taotletakse ajutise meetme määramist, nõutakse ettepanekuga nendelt kahelt kohtult koostöö tegemist, et tagada kõikide kõnealuses asjas oluliste asjaolude arvestamine ajutise meetme määramisel. Õiguskaitse kättesaadavuse parandamine Muudatuste raames parandatakse kohtualluvuse praktilise toimimise eeskirju. Need on järgmised: - kohtualluvus vallasasjadega seotud asjaõiguslike nõuete lahendamiseks asukohajärgselt; - võimaluse andmine töötajatele esitada hagi mitme kostja vastu töökoha piirkonnas artikli 6 lõike 1 alusel. See võimalus on antud 1968. aasta Brüsseli Konventsiooniga. Normi määrusesse uuesti sisseviimine aitab töötajaid, kes soovivad algatada menetlust eri liikmesriikides registreeritud tööandjate vastu (vt kohtuasjas C-462/06 osutatud olukord). Menetluste mitme kostja vastu ühendamise võimalus selles kontekstis on kasuks peamiselt töötajatele. Vastupidine olukord ehk kui tööandja ühendaks mitme töötaja vastu menetluse, ei tõusetu üksikute töölepingute puhul; - võimalus sõlmida vaidlusteks kontoriruumide erialast kasutamist käsitlevate üürilepingute üle kohtualluvuse kokkulepe ja - kohustusliku teabe esitamine kohtusse ilmuvale kostjale kohtu pädevuse vaidlustamata jätmise õiguslike tagajärgede kohta. 3.2. Õiguslik alus Ettepanekuga muudetakse määruse 44/2001 õiguslikku alust, milleks oli EÜ asutamislepingu artikli 61 punkt c ja artikli 67 lõige 1. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on vastav õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punktid a, c ja e. Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotis ei ole Taani suhtes kohaldatav aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt. Määrus 44/2001 kehtib Taani suhtes vastavalt Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele 19. oktoobri 2005. aasta kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevale lepingule. Kõnealune kokkulepe sisaldab ka mehhanismi, mis võimaldab Taanil kohaldada kõiki määrust 44/2001 muutvaid õigusakte. V jaotis ei ole Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes kohaldatav, välja arvatud juhul, kui need kaks riiki peaksid vastavalt nende seisukohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva ala suhtes käsitlevas protokollis sätestatule otsustama teistmoodi. 3.3. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Läbivaatamise eespool kirjeldatud eri osad vastavad subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele. Subsidiaarsusele vastavus seisneb selles, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõuet ei saa kaotada liikmesriigid, sest menetlus on ühtlustatud Brüsseli I määrusega ja seda saab seetõttu muuta vaid määrusega. Sama põhjendus kehtib ka kohtualluvuse ja menetluse liikmesriikidevahelise kooskõlastamise kehtivate eeskirjade täiustamise kohta. Seoses sellega, et kavandatakse ühtlustada liikmesriikide kohtualluvust muudel juhtudel, loob liikmesriikide eeskirjade lahknevus väljaspool ELi asuvate pooltega tehinguid tegevate ettevõtjate jaoks ebavõrdsed turutingimused. Võrdsed võimalused saab luua vaid Euroopa tasandi õigusaktiga. Määruse vahekohtumenetluse regulatsiooni küsimuses ei saa liikmesriigid ise tagada, et nende riigi vahekohtumenetlust kooskõlastataks asjakohaselt muus liikmesriigis toimuva kohtumenetlusega, sest siseriiklikke õigusakte kohaldatakse ainult riigi territooriumil. Seega on meetmete võtmine ELi tasandil õigustatud. Ettepanekule lisatud mõjuhinnang näitab, et iga kavandatud muudatuse positiivsed küljed kaaluvad üles nendega kaasnevad kulud ja et kavandatavad meetmed on seega proportsionaalsed. 3.4. Mõju põhiõigustele Nagu ettepanekule lisatud mõjuhinnangus selgitatud ja kooskõlas Euroopa Liidu strateegiaga põhiõiguste harta rakendamiseks[8] vastavad kõik muudetavad osad põhiõiguste hartas sätestatud õigustele ja eriti õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on tagatud harta artikliga 47. Nendega parandatakse ka artiklis 38 osutatud tarbijakaitse taset. Koos välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude kaotamisega luuakse eri läbivaatamismenetlused, millega tagatakse kostjale tõhus õiguskaitsevahend ja kindlustatakse, et tema õigust õiglasele kohtulikule arutamisele või kaitseõigust eirav kohtuotsus tema suhtes jõudu ei oma. Rahvusvahelise õiguskorraga seoses ettenähtud muutused parandavad õiguskaitse kättesaadavust Euroopa Liidus kodanike, eriti nõrgemate poolte ja ettevõtjate jaoks. Kohtualluvuse kokkuleppest või vahekohtukokkuleppest möödahiilimise võimaluste kõrvaldamine vähendab paralleelsete menetluste riski, tõhustades seega kohtumõistmist ja suurendades harta artiklis 16 osutatud ettevõtlusvabadust. Määrus ei piira töötajate ja tööandjate ega nende vastavate esindusorganisatsioonide põhiõiguseid kollektiivlepingute üle läbirääkimiste pidamisel ja kõnealuste lepingute sõlmimisel ning huvide konflikti korral kollektiivselt oma õigusi kaitsta, sealhulgas streikida, nagu on osutatud harta artiklis 28. ⎢ 44/2001 2010/xxxx (COD) Ettepanek: NÕUKOGU EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse ning ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, ê 44/2001 (kohandatud) võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 61 punkti c √ 67 lõiget 4 ∏ ja artikli 67 lõiget 1 √ 81 lõike 2 punkte a, c ja e ∏ , ⎢ 44/2001 võttes arvesse Euroopa Kkomisjoni ettepanekut[9], olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[10], võttes arvesse Euroopa Mmajandus- ja Ssotsiaalkomitee arvamust[11], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: ò uus (1) Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades[12] on korduvalt muudetud[13]. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada. ê 44/2001 põhjendus 1 (kohandatud) (2) Ühendus √ Liit ∏ on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala piirkonda, kus on tagatud isikute vaba liikumine √ , lihtsustades õiguskaitse kättesaadavust eelkõige tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kaudu ∏ . Sellise ala piirkonna järkjärguliseks loomiseks peaks ühendus √ liit ∏ muu hulgas võtma √ eelkõige ∏ siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed seoses õigusalase koostööga tsiviilasjades. ê 44/2001 põhjendus 2 ð uus (3) Teatavad erinevused kohtualluvust ja kohtuotsuse täitmist käsitlevates siseriiklikes eeskirjades takistavad siseturu häireteta toimimist. Olulised on sätted, millega ühtlustataks eeskirjad kohtualluvuse konflikti kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning lihtsustataks vorminõudeid ð tagatakse ï , et käesoleva määrusega seotud liikmesriikide kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine oleks kiire ja lihtne. ê 44/2001 põhjendus 3 (kohandatud) (4) See küsimus kuulub õigusalase koostöö valdkonda tsiviilasjades asutamislepingu √ Euroopa Liidu toimimise lepingu ∏ artikli 65 √ 81 ∏ tähenduses. ê 44/2001 põhjendus 6 (kohandatud) (5) Selleks et saavutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vaba liikumine, on vajalik ja asjakohane, et kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise eeskirju reguleeritaks ühenduse √ liidu ∏ õigusaktiga, mis on siduv ja vahetult kohaldatav. ê 44/2001 põhjendus 4 (kohandatud) (6) √Asutamislepingu artiklis 5 ettenähtud subsidiaarsus- ja proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei suuda liikmesriigid käesoleva määruse eesmärke täielikult saavutada ning seetõttu võib neid paremini saavutada ühenduse tasandil Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seda on parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. ∏ √Käesolev määrus esitab vaid miinimumnõuded ega reguleeri rohkem, kui on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale ∏ . ê 44/2001 põhjendus 5 (kohandatud) (7) 27. septembril 1968 sõlmisid liikmesriigid √ Euroopa Ühenduse ∏ asutamislepingu artikli 293 neljanda taande alusel Brüsseli konventsiooni kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on muudetud konventsioonidega uute liikmesriikide ühinemisel kõnealuse konventsiooniga (edaspidi „Brüsseli konventsioon”)[14]. 16. septembril 1988 sõlmisid liikmesriigid ja EFTA riigid Lugano konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on 1968. aasta Brüsseli konventsiooni paralleelkonventsioon. ò uus (8) 22. detsembril 2000 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, millega asendati Brüsseli konventsioon liidu territooriumil kõikide liikmesriikide vahel peale Taani. Nõukogu 27. aprilli 2006. aasta otsusega 2006/325/EÜ sõlmis liit Taaniga lepingu, millega tagatakse määruse nr 44/2001 kohaldamine Taanis. 1988. aasta Lugano konventsiooni on muudetud Lugano konventsiooniga kohtualluvuse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis sõlmiti 30. oktoobril 2007 liidu, Taani ja EFTA riikide vahel[15]. Kõnealuste konventsioonide ja käesoleva määruse tõlgendamise järjepidevus tuleks tagada. (9) 21. aprillil 2009 võttis komisjon vastu aruande määruse (EÜ) nr 44/2001 kohaldamise kohta[16]. Kõnealuses aruandes järeldati, et üldiselt toimib määrus rahuldavalt, kuid teatavaid sätteid tuleb kohaldada tõhusamalt, kiirendada veelgi kohtuotsuste vaba liikumist ja parandada õiguskaitse kättesaadavust. ê 44/2001 põhjendus 7 (kohandatud) (10) Käesoleva määruse reguleerimisala peab hõlmama kõiki peamisi tsiviil- ja kaubandusasju peale teatavate selgelt määratletud asjade. √ Silmas pidades nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) vastuvõtmist, tuleks kõnealused valdkonnad käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta. ∏ ò uus (11) Käesolevat määrust ei kohaldata vahekohtumenetluse suhtes, välja arvatud selles täpselt ettenähtud juhtudel. Eelkõige ei kohaldata seda vahekohtu kokkulepete vormi, olemasolu, kehtivuse või mõju, vahekohtunike volituste, vahekohtumenetluse ning vahekohtuotsuste kehtivuse, tühistamise, tunnustamise ja täitmise suhtes. ê 44/2001 põhjendus 8 Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatel menetlustel peab olema side nende liikmesriikide territooriumidega, kelle jaoks käesolev määrus on siduv. Lisaks sellele peaksid kohtualluvuse ühiseeskirjad kehtima siis, kui kostja alaline elukoht on ühes kõnealustest liikmesriikidest. ê 44/2001 põhjendus 9 Kostja suhtes, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kohaldatakse tavaliselt kohtuasja algatamise liikmesriigi territooriumil kehtivaid siseriiklikke kohtualluvust käsitlevaid eeskirju ning kostja suhtes, kes elab liikmesriigis, kelle jaoks käesolev määrus ei ole siduv, kohaldatakse Brüsseli konventsiooni. ê 44/2001 põhjendus 10 Kohtuotsuste vaba liikumise eesmärgil tunnustatakse ja täidetakse käesoleva määrusega seotud liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid teistes käesoleva määrusega seotud liikmesriikides ka siis, kui võlgniku alaline elukoht on kolmandas riigis. ê 44/2001 põhjendus 11 (12) Kohtualluvuse eeskirjad peaksid olema hästi etteaimatavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga ning seepärast peaks alati olema võimalik määrata kohtualluvus kostja elukoha alusel alati olemas olema, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui kohtuvaidluse sisu või osapoolte autonoomia eeldab teistsugust seotust. Selleks et ühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida kohtualluvuse konflikte, peab juriidilise isiku alaline asukoht olema autonoomselt kindlaks määratud määratletud. ê 44/2001 põhjendus 12 ð uus (13) Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvusel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele. ?Tihe seos peaks tagama õiguskindluse ja hoidma ära kostja kaebamise liikmesriigi kohtusse, mida ta ei saa põhjendatult eeldada. See on oluline eelkõige lepinguväliste võlasuhete puhul, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isiklike õiguste rikkumisest, sealhulgas laimust. ï ê 44/2001 põhjendus 13 (14) Kindlustus-, tarbija- ja töölepingute puhul tuleks nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad. ê 44/2001 põhjendus 14 (15) Kui tegemist ei ole kindlustus-, tarbija- või töölepinguga, mille puhul on pädeva kohtu kindlaksmääramisel lubatud vaid piiratud autonoomia, tuleb austada lepingupoolte autonoomiat, võttes arvesse käesoleva määrusega ette nähtud ainupädevuse aluseid. ò uus (16) Et kaitsta hageja ja kostja huve ning edendada liidus tõrgeteta õigusemõistmist, ei peaks asjaolu, et kostja alaline elukoht on kolmandas riigis, enam välistama teatavate liidu kohtualluvuseeskirjade kohaldamist ning enam ei tohiks võimaldada tagasisaadet. (17) Määruses tuleks seetõttu sätestada terviklikud eeskirjad, mis käsitlevad rahvusvahelist kohtualluvust liikmesriikide kohtutes. Olemasolevate kohtualluvuseeskirjadega tagatakse tihe seos menetluse, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, ja selle liikmesriigi territooriumi vahel, kes põhjendab kõnealuste eeskirjade kohaldamist kostja suhtes sõltumata tema elukohast. Käesoleva määrusega tuleks samuti kindlaks määrata, millal võib liikmesriigi kohus teostada pädevust muudel juhtudel. ê 44/2001 põhjendus 15 (18) Harmoonilise kohtumõistmise huvides tuleb samaaegsete menetluste võimalust vähendada miinimumini ja tagada, et kahes liikmesriigis ei tehta vastuolulisi kohtuotsuseid. Pooleliolevate kohtuasjade Paralleelsete menetluste ja nendega seotud kaebuste lahendamiseks ning selleks et ennetada probleeme, mis tulenevad siseriiklikest erinevustest seoses ajaga, mille korral saab kohtuasja pidada pooleliolevaks, peab olema selge ja tõhus süsteem. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb see aeg autonoomselt kindlaks määrata. ò uus (19) Kohtualluvuse kokkulepete tõhusust tuleks parandada, et määrav oleks poolte tahe ja et hoida ära kohtuvaidluste kuritarvitamist. Käesoleva määrusega tuleks seetõttu anda kokkuleppega määratud kohtule eesõigus otsustada oma pädevuse üle, sõltumata sellest, kas kõnealune kohus on kohus, kuhu pöörduti esimesena või teisena. (20) Samuti tuleks parandada vahekohtu kokkulepete tõhusust, et määrav oleks poolte tahe. Eelkõige tuleks seda teha juhtudel, kui vahekohtu kokkulepitud või määratud asukoht on liikmesriigis. Käesolev määrus peaks seetõttu sisaldama erieeskirju, mille eesmärk on hoida ära paralleelseid menetlusi ja kohtuvaidluste kuritarvitamist kõnealuses olukorras. Vahekohtumenetluse toimumise asukoht tuleks määrata poolte valikul või selle peaks määrama vahekohus, vahekohtumenetlust teostav institutsioon või mõni muu otse või kaudselt poolte poolt valitud asutus. (21) Tuleks kehtestada paindlik kord, mis võimaldaks liikmesriikide kohtutel arvestada kolmandates riikides pooleliolevate menetlustega, pidades silmas eelkõige tõrgeteta õigusemõistmist ning seda, kas kolmandas riigis tehtud kohtuotsust on võimalik kõnealuses liikmesriigis tunnustada ja täita. (22) Ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete mõistet tuleks selgitada. Need peaksid sisaldama eelkõige kaitsemeetmeid, mille eesmärk hankida teavet ja säilitada tõendeid, hõlmates seega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta)[17] artiklites 6 ja 7 osutatud läbiotsimis- ja arestimismäärust. Need ei peks hõlmama meetmeid, mis ei ole kaitsva iseloomuga, nagu meetmed, millega nähakse ette tunnistaja ärakuulamine selleks, et taotluse esitaja saaks otsustada, kas esitada hagi. ê 44/2001 põhjendus 16 Tulenevalt vastastikusest usaldusest õigusemõistmisse ühenduses tunnustatakse liikmesriikide kohtuotsuseid automaatselt ilma täiendavate menetlusteta, välja arvatud juhul, kui vaidluse aluseks on kohtuotsuse tunnustamine. ê 44/2001 põhjendus 17 Sama vastastikuse usalduse põhimõtte tõttu peab olema kord, millega ühe liikmesriigi kohtuotsus teises liikmesriigis jõustatakse, tulemuslik ja kiire. Selleks tuleks deklaratsioon kohtuotsuse jõustatavuse kohta tegelikult välja anda automaatselt pärast esitatud dokumentide formaalset kontrollimist, ilma et kohus saaks omal algatusel esitada käesoleva määruse kohaseid jõustamata jätmise põhjusi. ê 44/2001 põhjendus 18 Kaitseõiguse austamine tähendab siiski, et kostjal peab olema võimalus esitada võistleva menetluse raames apellatsioonkaebus täidetava kuulutamise vastu, kui tema arvates on olemas mõni põhjus täitmata jätmiseks. Apellatsioonimenetlust peab saama kasutada ka nõude esitaja, kui tema avaldus täidetavaks kuulutamise kohta on tagasi lükatud. ò uus (23) Vastastikune usaldus õigusemõistmise vastu liidus ja eesmärk muuta piiriüleste kohtuvaidluste lahendamine kiiremaks ja odavamaks õigustavad selliste olemasolevate vahemeetmete kaotamist, mis tuleb võtta enne kohtuotsuse täitmist liikmesriigis, kus täitmist taotletakse. Sellest tulenevalt tuleks liikmesriigi kohtu tehtud kohtuotsust täitmise eesmärgil kohelda kui otsust, mis on tehtud liikmesriigis, kus täitmist taotletakse. Silmas pidades liikmesriikide kohtusüsteemide erinevusi ning laimu ja ühiste hüvitisnõuetega seotud kohtuasjade delikaatsust, tuleks kõnealustes kohtuasjades tehtud kohtuotsuste suhtes ka edaspidi kohaldada praegust tunnustamise ja täitmise menetlust, kuni kõnealuste valdkondade õigus on edasi arenenud. Laimu käsitleva erisätte reguleerimisala peaks vastama asjaomase erandiga seotud reguleerimisalale Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruses (EÜ) nr 864/2007 (lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II)) ning seda tuleks tõlgendada samamoodi. Juhul kui ühiste hüvitisnõuete menetlemise eeskirju ühtlustatakse, tuleks sätteid, millega kaotatakse tunnustamise vahemeetmed, laiendada kõnealustes menetlustes tehtavatele kohtuotsustele. Komisjonil peaks ka juhul, kui eeskirju ei ühtlustata, olema võimalus teha ettepanek vahemeetmete kaotamiseks ühiste hüvitisnõuete menetlustes, kui niisugune lahendus osutub tõhusaks ja Euroopa õiguskorra arengut arvestades vastuvõetavaks. (24) Vahemeetmete kaotamisega peaks kaasnema vajalikud abinõud, et tagada eelkõige kostja õiguste täielik austamine ja õigus õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47. Selleks on vaja kehtestada täitmise etapil erandlikud õiguskaitsevahendid, et kaitsta sellise kostja õigusi, kes ei ilmunud kohtusse, kuna ei saanud asjakohast teavet, või kellele otsuse teinud kohus tekitas muud menetluskahju, mida võib käsitleda harta artikli 47 rikkumisena. (25) Vahemeetmete kaotamiseks tuleb kohandada ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete piiriülest tunnustamist ja täitmist. Kui niisuguste meetmete võtmise määrab kohus, kelle pädevusse kuulub asja sisuline menetlemine, tuleks tagada nende piiriülene tunnustamine ja täitmine. Kui niisugused meetmed võtab aga vastu kohus, kelle pädevusse ei kuulu asja sisuline menetlemine, peaks nende mõju piirduma kõnealuse liikmesriigi territooriumiga. Lisaks tuleks lubada tagaselja määratud meetmete piiriülene tunnustamine ja täitmine, kui nendega kaasnevad asjakohased tagatised. ê 44/2001 põhjendus 19 (kohandatud) (26) Tuleks tagada Brüsseli konventsiooni ja käesoleva määruse vaheline järjepidevus ning selleks tuleks ette näha üleminekusätted. Järjepidevust on vaja ka Euroopa Ühenduste √ Liidu ∏ Kohtu tõlgendustes Brüsseli konventsiooni ja √ seda asendavate määruste ∏ kohta ning 1971. aasta protokolli[18] tuleks kohaldada ka kohtuasjade suhtes, mille menetlus on käesoleva määruse jõustumise ajal pooleli. ò uus (27) Käesoleva määrusega tuleks tagada, et austatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, eelkõige harta artiklis 47 tagatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada sõna- ja teabevabadust (artikkel 11), õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele (artikkel 7) ega töötajate ja tööandjate või nende organisatsioonide õigust ELi õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt pidada asjakohasel tasandil läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida ning huvide konflikti korral kollektiivselt oma õigusi kaitsta, sealhulgas streikida (artikkel 28). ê 44/2001 põhjendus 20 (kohandatud) ð uus (28) Ühendkuningriik ja Iirimaa √ osalesid ∏ on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt teatanud soovist osaleda käesoleva määruse (EÜ) nr 44/2001 vastuvõtmisel ning kohaldamisel. ?Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt [on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel]/[ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav]. ï ê 44/2001 põhjendus 21 (kohandatud) ð uus (29) Taani ei osale Euroopa Liidu lepingule ja √ Euroopa Liidu toimimise lepingule ∏ Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seepärast ei ole see tema suhtes ka siduv ega kohaldatav ð , ilma et see piiraks Taani võimalust kohaldada määruse (EÜ) nr 44/2001 muudatusi, mis tulenevad 19. oktoobri 2005 Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelise kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva lepingu[19] artiklist 3 ï . ê 44/2001 põhjendus 22 Brüsseli konventsioon jääb Taani ja käesoleva määrusega seotud liikmesriikide omavahelistes suhetes kehtima ning seepärast kohaldatakse Taani ja käesoleva määrusega seotud liikmesriikide suhtes ka edaspidi nii konventsiooni kui ka 1971. aasta protokolli. ê 44/2001 põhjendus 23 (kohandatud) (30) Brüsseli konventsiooni kohaldamine jätkub nende liikmesriikide territooriumidel, mis kuuluvad kõnealuse konventsiooni territoriaalsesse kohaldamisalasse, kuid mis jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast välja vastavalt √ Euroopa Liidu toimimise lepingu ∏ asutamislepingu artiklile 299 √ 355 ∏ . ê 44/2001 põhjendus 24 (kohandatud) (31) Lisaks sellele ei tohiks käesolev määrus järjepidevuse huvides mõjutada konkreetsetes √ liidu ∏ ühenduse dokumentides õigusaktides sisalduvaid eeskirju, mis reguleerivad kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist. ê 44/2001 põhjendus 25 (32) Austus liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste vastu tähendab seda, et käesolev määrus ei tohiks mõjutada konkreetseid küsimusi käsitlevaid konventsioone, mille osalised liikmesriigid on. ê 44/2001 põhjendus 26 Käesoleva määruse põhieeskirjad peaksid olema piisavalt paindlikud, et võtta arvesse teatavate liikmesriikide konkreetseid menetluseeskirju. Seepärast peaks käesolev määrus sisaldama ka Brüsseli konventsiooni lisaprotokolli teatavaid sätteid. ê 44/2001 põhjendus 27 Harmoonilise ülemineku võimaldamiseks teatavates valdkondades, mida on käsitletud Brüsseli konventsiooni lisaprotokolli erisätetes, nähakse käesoleva määrusega üleminekuajaks ette sätted, milles võetakse arvesse konkreetset olukorda teatavates liikmesriikides. ê 44/2001 põhjendus 28 (kohandatud) Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon aruande selle kohaldamise kohta ja teeb vajaduse korral muutmisettepanekud. ê 44/2001 põhjendus 29 Komisjon peab kohandama I-IV lisa, milles käsitletakse liikmesriikide kohtualluvuse eeskirju, kohtuid või pädevaid asutusi ja apellatsioonimenetlusi asjaomase liikmesriigi edastatud muudatuste alusel; V ja VI lisa muudatused tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[20]. ò uus (33) I, II, V, VI ja VII lisa kohandamiseks tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks, ê 44/2001 (kohandatud) ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK REGULEERIMISALA √ JA MÕISTED ∏ ⎢ 44/2001 ð uus Artikkel 1 1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes. 2. Käesolevat määrust ei kohaldata: a) füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes; b) pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kompromissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes; c) sotsiaalkindlustuse suhtes; d) vahekohtute vahekohtumenetluste suhtes ð , välja arvatud artikli 29 lõikes 4 ja artikli 33 lõikes 3 sätestatud juhtudel ï . ò uus e) pere-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevate ülalpidamiskohustuste suhtes. ⎢ 44/2001 3. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste „liikmesriik” kõiki liikmesriike peale Taani. Artikkel 322 Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid .: ê 44/2001 (kohandatud) Ö a) Õ „kohtuotsus” – igasugune liikmesriigi kohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus, resolutsioon või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta. ò uus III peatüki kohaldamisel hõlmab mõiste „kohtuotsus” ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mille on määranud käesoleva määruse kohaselt asja sisuliseks arutamiseks pädev kohus. Samuti hõlmab see meetmeid, mis määratakse, ilma et kostjalt nõutaks kohtusse ilmumist, ning mis kavatsetakse pöörata täitmisele enne, kui asjaomane otsus on kostjale kätte toimetatud, kui kostjal on õigus meede päritoluliikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt edasi kaevata; b) „ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed” – ka korraldused, mille eesmärk on hankida teavet ja tõendeid; c) „kohus” – liikmesriigi määratud ametiasutus, kes on pädev käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes; d) „kohtulik kokkulepe” – kokkulepe, mille kohus on heaks kiitnud või mille kohus on menetluse käigus teinud; e) „ametlik dokument” – dokument, mis on päritoluliikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ning mille ehtsus: i) lähtub dokumendi allkirjast ja sisust ning ii) on kindlaks tehtud ametiasutuse või muu selleks volitatud asutuse poolt; f) „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus sõltuvalt asjaoludest on tehtud kohtuotsus, heakskiidetud või sõlmitud kohtulik kokkulepe või koostatud ametlik dokument; g) „täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi täitmist taotletakse; h) „otsuse teinud kohus” – kohus, kes on teinud kohtuotsuse, mida tuleb tunnustada ja mis tuleb täita. ⎢ 44/2001 II PEATÜKK KOHTUALLUVUS 1. JAGU ÜLDSÄTTED ARTIKKEL 23 1. Käesoleva määruse kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. 2. Isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle riigi kodanike kohta kehtivaid kohtualluvuse eeskirju. Artikkel 34 1. Isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, saab teise muu liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. 2. Nende vastu ei saa eelkõige kohaldada I lisas sätestatud siseriikliku kohtualluvuse eeskirju. ò uus 2. Isikuid, kelle alaline elukoht ei ole mõnes liikmesriigis, saab liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva peatüki 2.-8. jaos sätestatud korras. ⎢ 44/2001 Artikkel 4 1. Kui kostja alaline elukoht ei ole liikmesriigis, tehakse iga liikmesriigi kohtute pädevus kooskõlas artiklitega 22 ja 23 kindlaks selle liikmesriigi seaduste kohaselt. 2. Sellise kostja suhtes võib iga isik, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, oma kodakondsusest olenemata juhinduda selle riigi kohtualluvuse eeskirjadest, eelkõige I lisas nimetatud eeskirjadest samal viisil kui selle riigi kodanikud. 2. JAGU VALIKULINE KOHTUALLUVUS ERANDJUHTUDEL ARTIKKEL 5 ê 44/2001 (kohandatud) Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata √ Pädevad on järgmised kohtud ∏ : 1. a) lepingutega seotud asjades selle paiga kohus kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus; ⎢ 44/2001 b) kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana: - müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, - teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada; c) kui ei kohaldata alapunkti b, kohaldatakse alapunkti a; 2. ülalpidamiskohustusega seotud asjade puhul selle paiga kohtusse, kus on ülalpeetava alaline või peamine elukoht, või kui asi kaasneb perekonnaseisuga seotud menetlusega, kohtusse, mis on kohalike seaduste kohaselt pädev seda asja menetlema, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus; ê 44/2001 (kohandatud) 32. lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohus kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda; ò uus 3. vallasasjadega seotud asjaõiguste või vallasasja valdamise puhul selle paiga kohus., kus vallasasi asub; ê 44/2001 (kohandatud) 4. kahjutasu või hüvitisega seotud tsiviilnõude puhul, mille aluseks on kriminaalkorras menetletav tegu, see kohus sellesse kohtusse, kus menetletakse kriminaalasja, kui see kohus on tema suhtes kehtiva seaduse kohaselt pädev tsiviilasjades; 5. filiaali, esinduse või muu asutuse üksuse tegevusest tuleneva vaidluse puhul selle paiga kohus kohtusse, kus filiaal, esindus või muu üksus asub; 6. kui isik on seaduse alusel või kirjaliku dokumendiga või kirjalikult kinnitatud suulise kokkuleppega moodustatud usaldusühingu asutaja, usaldusosanik või kasusaaja, selle liikmesriigi kohus kohtusse, kus on usaldusühingu asukoht; 7. kui vaidlus on seotud nõudega maksta tasu veose või lasti päästmise eest, selle paiga kohus kohtusse, kus asjaomane veos või last: ⎢ 44/2001 a) on tasumise tagamiseks arestitud või b) oleks võidud arestida, kuid on antud kautsjon või muu tagatis, tingimusel, et käesolevat sätet kohaldatakse üksnes juhul, kui väidetakse, et kostjal on veose või lasti suhtes õigusi või et tal olid sellised õigused päästmise ajal. Artikkel 6 ê 44/2001 (kohandatud) Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata ka: 1. juhul kui √ tema alaline elukoht on liikmesriigis ja ∏ kostjaid on mitu, selle paiga kohtusse, kus on neist ühe alaline elukoht, tingimusel, et nõuded on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos; ê 44/2001 2. kui tegemist on kolmanda osalisega tagatise realiseerimise või muu kolmandate isikutega seotud menetluse puhul, kohtusse, kus menetletakse põhihagi, välja arvatud juhul, kui see on esitatud üksnes selleks, et viia isik välja selle kohtu alluvusest, kes oleks tema asjas pädev; 3. vastuhagi puhul, mille aluseks on sama leping või samad asjaolud, mis põhihagi puhul, põhihagi menetlevasse kohtusse; 4. lepinguga seotud asjade puhul, mille osas on menetlus võimalik ühendada sama kostja vastu kinnisvaraga seotud in rem osas kinnisasjaõigusega seotud küsimuses algatatud menetlusega, selle liikmesriigi kohtusse, kus kinnisvara asub. Artikkel 7 Kui liikmesriigi kohus on käesoleva määruse kohaselt pädev asjades, mis seonduvad laeva kasutamisest või ekspluateerimisest tuleneva vastutusega, on see kohus või mõni asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktide alusel selleks määratud teine kohus pädev ka vastutuse piiramise nõuete puhul. 3. jagu KOHTUALLUVUS KINDLUSTUSASJADE PUHUL ARTIKKEL 8 Kindlustusega seotud küsimuste puhul tehakse määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see mõjutaks artikli 4 ja artikli 5 punkti 5 kohaldamist. Artikkel 9 ê 44/2001 (kohandatud) 1. Kindlustusandja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata kas: ⎢ 44/2001 a) selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht, või b) kui tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku esitatud kaebusega, teises muus liikmesriigis hageja alalise elukoha kohtusse, c) kui tegemist on kaaskindlustusandjaga, siis selle liikmesriigi kohtusse, kus on algatatud menetlus peakindlustusandja vastu. 2. Kindlustusandjat, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on ühes liikmesriigis filiaal, esindus või muu üksus, käsitatakse filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevates vaidlustes selles liikmesriigis alalist elukohta omavana. Artikkel 10 Vastutuskindlustuse või kinnisvara kindlustamise puhul võib kindlustusandja lisaks esitada kaebuse ka selle paiga kohtusse, kus kahjustav sündmus kahju tekitanud juhtum on toimunud. Sama kehtib ka juhul, kui vallas- ja kinnisvara suhtes on sõlmitud ühtne kindlustuspoliis ning seesama eriolukord on kahjustanud mõlemat. Artikkel 11 1. Vastutuskindlustuse puhul võib menetlusse, mille kahju kannatanud pool on algatanud kindlustatu suhtes, kaasata ka kindlustusandja, kui asjaomase kohtu suhtes kohaldatav õigus seda võimaldab. 2. Artikleid 8, 9 ja 10 kohaldatakse menetluste suhtes, mille kahju kannatanud pool algatab otse kindlustusandja vastu juhul, kui sellised otsehagid on lubatud. 3. Kui selliseid otsehagisid reguleerivate õigusaktide kohaselt saab kindlustusvõtja või kindlustatu menetlusse kaasata, on nende puhul pädev sama kohus. Artikkel 12 1. Ilma et see mõjutaks artikli 11 kolmanda lõike kohaldamist, võib kindlustusandja algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht, olenemata sellest, kas tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isikuga. 2. Käesoleva jao sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi. Artikkel 13 Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1. mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, või 2. millega võimaldatakse kindlustusvõtjal, kindlustatul või soodustatud isikul algatada menetlus käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või 3. mille on sõlminud kindlustusvõtja ja kindlustusandja, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ja millega on selle riigi kohtute pädevusse määratud isegi juhud, kui kahjustav sündmus leiab aset välismaal, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus nimetatud riigi seadustega, või 4. mis on sõlmitud kindlustusvõtjaga, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui kindlustus on kohustuslik või seotud liikmesriigis asuva kinnisvaraga, või 5. mis käsitleb kindlustuslepingut, kui see leping hõlmab üht või mitut artiklis 14 nimetatud riski. Artikkel 14 Artikli 13 lõikes 5 osutatud riskid on järgmised: 1. kahjum või kahju, mis tuleneb: a) laevade, ranniku- või avamererajatiste või õhusõidukite kaubanduslikel eesmärkidel kasutamisega seotud riskist, b) transiitkaubast, v.a reisijate pagas, kui transiitvedu toimub osaliselt või täielikult nimetatud laevade või õhusõidukitega; 2. vastutus, v.a reisijate kehavigastuste ja nende pagasi kaotuse või kahjustumise eest: a) mis tuleneb eespool punkti 1 alapunktis a nimetatud laevade, rajatiste või õhusõidukite kasutamisest või ekspluateerimisest, kui õhusõiduki registreerinud liikmesriigi seadused ei keela kokkuleppeid kohtualluvuse kohta selliste riskide kindlustamise puhul; b) punkti 1 alapunktis b nimetatud transiitkauba tekitatud kaotus või kahjustus; 3. majanduslik kahju, mis on seotud punkti 1 alapunktis a nimetatud laevade, rajatiste või õhusõidukite kasutamise või ekspluateerimisega, eelkõige lasti või prahiraha kaotusega; 4. punktides 1–3 nimetatud riskidega seotud risk; ê 44/2001 (kohandatud) 5. punktidest 1–4 olenemata kõik „suured riskid”, mis on määratletud nõukogu direktiivis 73/239/EMÜ,[21] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/138/EÜ[22] muudetud nõukogu direktiividega 88/357/EMÜ[23] ja 90/618/EMÜ,[24] võttes arvesse võimalikke hilisemaid muudatusi. ê 44/2001 (kohandatud) ð uus 4. JAGU KOHTUALLUVUS TARBIJALEPINGUTE PUHUL ARTIKKEL 15 1. Küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see mõjutaks artikli 4 ja artikli 5 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on: a) kaupade järelmaksuga müügi lepinguga, või b) osamaksudena osamaksetena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga või c) kõigil ülejäänud juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis kutse- või äritegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. 2. Kui tarbija sõlmib lepingu poolega, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksus mõnes liikmesriigis, loetakse see riik nimetatud filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate asjade vaidluste puhul tema alaliseks elukohaks. 3. Käesolevat jagu kohaldatakse transpordilepingute suhtes ainult juhul, kui tegemist on pakettreisilepingutega. Artikkel 16 1. Tarbija võib algatada menetluse teise lepinguosalise vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud osalise alaline elukoht, või selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht. 2. Teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. 3. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi. Artikkel 17 Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1. mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või 2. mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või 3. mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. 5. jagu KOHTUALLUVUS TÖÖLEPINGUTE PUHUL ARTIKKEL 18 1. Töölepingutega seotud küsimuste puhul tehakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see mõjutaks artikli 4 ja artikli 5 punkti 5 ð ja artikli 6 lõike 1 ï kohaldamist. 2. Kui töötaja sõlmib töölepingu tööandjaga, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksus mõnes liikmesriigis, loetakse see liikmesriik nimetatud filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate asjade vaidluste puhul tööandja alaliseks elukohaks. Artikkel 19 ê 44/2001 (kohandatud) Tööandja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata kas: ⎢ 44/2001 1. selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht, või 2. teises muus liikmesriigis: ê 44/2001 (kohandatud) a) selle paiga kohtusse, kus √ või kust kohast ∏ töötaja tavaliselt töötab, või selle paiga kohtusse, kus ta viimati töötas, või ê 44/2001 (kohandatud) b) kui töötaja ei tööta või ei töötanud tavaliselt ainult ühes riigis, siis selle maa paiga kohtutesse, kus asub või asus töötaja tööle võtnud ettevõte. Artikkel 20 1. Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus. 2. Käesoleva jao sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi. Artikkel 21 Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kohtualluvust käsitleva kokkuleppe alusel: 1. mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või 2. mis võimaldab töötajal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes. 6. jagu AINUPÄDEVUS ERANDLIK KOHTUALLUVUS ARTIKKEL 22 ê 44/2001 (kohandatud) ð uus Alalisest elukohast olenemata on erandkorras pädevad Erandliku kohtualluvusega on määratud järgmised kohtud: 1. menetluste puhul, mille objektiks on kinnisvaraga seotud in rem õigused kinnisasjaõigus või kinnisvara rendi üürimise õigused õigus, selle liikmesriigi kohtud, kus asub asjaomane vara. √Kuid: ∏ a) Mmenetluste puhul, mis on seotud kinnisvara rentimisega üürimisega ajutiseks isiklikuks kasutuseks maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, on pädevad siiski ka selle liikmesriigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht, tingimusel, et rentnik üürnik on füüsiline isik ning nii rendileandja üürileandja kui ka rentniku üürniku alaline elukoht on samas liikmesriigis ð kas lepingu sõlmimise või menetluse algatamise ajal ï ; ò uus b) ruumide kutsealaseks kasutamiseks sõlmitud üürilepingute puhul võivad pooled leppida kokku, et teatava liikmesriigi teatav kohus või teatavad kohtud on pädevad kooskõlas artikliga 23; ⎢ 44/2001 2. menetluste puhul, millega on vaidlustatud äriühingute või teiste juriidiliste või füüsiliste isikute ühingute asutamise või likvideerimise õiguspärasus või nende organite otsuseid, selle liikmesriigi kohtud, kus on äriühingu, juriidilise isiku või ühingu asukoht. Asukoha määramiseks kohaldab kohus oma rahvusvahelise eraõiguse norme; 3. menetluste puhul, millega on vaidlustatud kanded avalikes registrites, selle liikmesriigi kohtud, kus registrit peetakse; ê 44/2001 (kohandatud) 4. menetluste puhul, mis seonduvad patentide, kaubamärkide, disainilahenduste või muude selliste hoiuleandmisele või registreerimisele kuuluvate õiguste registreerimise või kehtivusega, √ hoolimata sellest, kas kohtuvaidlus algatatakse hagi või vastuväite vormis, ∏ selle liikmesriigi kohtud, kus hoiulevõtmist või registreerimist taotletakse, kus see on toimunud või kus see loetakse toimunuks ühenduse √ liidu ∏ dokumendi õigusakti või rahvusvahelise konventsiooni tingimuste kohaselt. ⎢ 44/2001 Ilma et see piiraks 5. oktoobril 1973. aastal Münchenis allakirjutatud Euroopa patendikonventsiooniga Euroopa Patendiametile antud volitusi, on ühele riigile antud Euroopa patentide registreerimise või kehtivusega seotud menetlustes alalisest elukohast olenemata erandkorras pädevad asjaomase liikmesriigi kohtud; 5. kohtuotsuste täitmisega seotud menetluste puhul selle liikmesriigi kohtud, kus otsus on täidetud või kuulub täitmisele. 7. jagu KOKKULEPE KOHTUALLUVUSE KOHTA ARTIKKEL 23 ê 44/2001 (kohandatud) ð uus 1. Kui lepinguosalised, kellest ühe või mitme alaline elukoht on liikmesriigis, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad ð , välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt õigustühine ï . Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, on kohtul või kohtutel ainupädevus. Selline kokkulepe kohtualluvuse kohta sõlmitakse kas: ⎢ 44/2001 a) kirjalikult, või kui see on sõlmitud suuliselt, kinnitatakse kirjalikult või b) vormis, mis vastab poolte vahel väljakujunenud tavale, või c) rahvusvahelise kaubanduse puhul vormis, mis vastab kaubandustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ning mis on asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ning mida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki lepingute pooled regulaarselt kasutavad. 2. Niisugusel Eelektroonilisel teel edastatud teave, mille puhul on võimalik kokkulepet alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatud teabega. 3. Kui sellise kokkuleppe sõlmivad pooled, kellest ühegi alaline elukoht ei ole liikmesriigis, ei kuulu nende vaidlused teiste liikmesriikide kohtute pädevusse, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud kohus või kohtud loobuvad pädevusest. 3. Liikmesriigi kohus või kohtud, kellele on pädevus määratud usaldusühingu asutamisdokumendiga, on asutaja, usaldusosaniku või kasusaaja vastu algatatud menetluste puhul ainupädevad, kui asi seondub nimetatud isikute suhete või nende õiguste või kohustustega, mis tulenevad usaldusühingust. 4. Kokkulepetel või usaldusühingu asutamisdokumendi sätetel, millega pädevus kindlaks määratakse, ei ole juriidilist jõudu, kui need on vastuolus artiklitega 13, 17 või 21, või kui kohtud, kes nende kohaselt pädevad ei ole, on ainupädevad artikli 22 kohaselt. Artikkel 24 1. Lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks või kui artikli 22 kohaselt on ainupädev teine kohus. ò uus 2. Käesoleva peatüki 3.–5. jaos osutatud juhtudel peab dokument, millega menetlus algatatakse, või samaväärne dokument sisaldama kostjale esitatavat teavet tema õiguse kohta kohtualluvus vaidlustada ja kohtusse pöördumise tagajärgede kohta. Enne käesoleva artikli alusel kohtualluvuse omandamist peab kohus tagama, et kostjale edastati kõnealune teave. 8. jagu KOHTUALLUVUS MUUDEL JUHTUDEL JA FORUM NECESSITATIS ARTIKKEL 25 Kui artiklite 2–24 kohaselt ei ole pädev ükski liikmesriigi kohus, on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus hagejale kuuluv vara asub, tingimusel et: a) vara väärtus ei ole ebaproportsionaalne nõude väärtusega ning b) vaidlus on piisavalt seotud selle liikmesriigiga, mille kohtu poole pöörduti. Artikkel 26 Kui käesoleva määruse kohaselt ei ole pädev ükski liikmesriigi kohus, võib liikmesriigi kohus erandkorras asja arutada, kui see on vajalik, et tagada õigus õiglasele kohtulikule arutamisele või õigus õiguskaitse kättesaadavusele, eelkõige kui: a) kolmandas riigis, millel on vaidlusega tihe seos, ei ole võimalik menetlust mõistlikult algatada või läbi viia või selle läbiviimine osutub võimatuks või b) kolmandas riigis nõude kohta tehtud kohtuotsust ei saaks selles liikmesriigis, mille kohtusse selle riigi õiguse kohaselt pöörduti, tunnustada ja täita ning niisugune tunnustamine ja täitmine on vajalik, et tagada hageja õiguste kaitse, ning vaidlus on piisavalt seotud selle liikmesriigiga, mille kohtu poole pöörduti. ê 44/2001 ð uus 89. JAGU KOHTUALLUVUSE JA ARVESSEVÕETAVUSE LUBATAVUSE KONTROLLIMINE ARTIKKEL 2527 Kui liikmesriigi kohtule esitatakse hagi, mis on olulises osas seotud asjaga, mille puhul on artikli 22 kohaselt ainupädevad teise liikmesriigi kohtud ð ta ei ole pädev käesoleva määruse kohaselt ï , deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole selles asjas pädev. ê 44/2001 (kohandatud) Artikkel 2628 1. Kui kostja , kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb käesoleva määruse sätetest. 2. Kohus peatab kohus menetluse niikauaks, kuni on tõestatud tõendatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument saada kätte piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, või on tõestatud tõendatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed. ê 44/2001 (kohandatud) ð uus 32. Lõike 2 sätete asemel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1393/2007[25] artikli 19 lõikeid 1–3 nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta,[26] kui menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument tuli selle määruse kohaselt ühest liikmesriigist teise toimetada. 43. Kui ei kohaldata määruse määrust (EÜ) nr 1348/2000 1393/2007 sätteid, kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni artiklit 15, kui kõnealuse konventsiooni kohaselt tuli menetluse algatamist käsitlevad või nendega võrdväärsed dokumendid üle anda. 910. JAGU PEATAMINE PARALLEELSED MENETLUSED JA SEOTUD MENETLUSED ARTIKKEL 2729 1. Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad ühe ja sama alusega hagide põhjal menetlusi ühed ja samad asjaosalised pooled, peatab kohus, kellele hagi on esitatud kuhu pöörduti hiljem, oma menetlused omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud määratud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati kuhu pöörduti esimesena ð , ilma et see piiraks artikli 32 lõike 2 kohaldamist ï . ò uus 2. Lõikes 1 osutatud juhtudel peab kohus, kuhu pöörduti esimesena, määrama kindlaks oma pädevuse kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui see eriliste asjaolude tõttu on võimatu. Kui kõnealuse vaidlusega seoses pöörduti ka mõnesse muusse kohtusse, peab kohus, kuhu pöörduti esimesena, teatama taotluse korral muule kohtule tema poole pöördumise kuupäeva ja kas ta on määranud kindlaks oma pädevuse vaidlust menetleda või millal ta oma hinnangul kavatseb seda teha. ⎢ 44/2001 23. Kui on kindlaks tehtud määratud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati kuhu pöörduti esimesena, loobub kohus, kellele hagi esitati kuhu pöörduti hiljem, pädevusest esimese kohtu kasuks. ò uus 4. Kui vahekohtu kokkulepitud või määratud asukoht on liikmesriigis, peatab muu liikmesriigi kohus, mille pädevus on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe alusel, menetluse kohe, kui on pöördutud vahekohtu asukohajärgsesse liikmesriigi kohtusse, või vahekohtusse menetluse algatamiseks kas põhi- või kõrvalküsimusega määrata kindlaks kõnealuse vahekohtu kokkuleppe olemasolu, kehtivus või tagajärjed. Käesolev lõige ei takista kohtul, kelle pädevus vaidlustati, eespool kirjeldatud olukorras pädevusest loobuda, kui siseriiklikus õiguses on nii sätestatud. Kui vahekohtu kokkuleppe olemasolu, kehtivus või tagajärjed on kindlaks määratud, peab kohus, kuhu pöörduti, pädevusest loobuma. Käesolevat lõiget ei kohaldata vaidluste suhtes, mis käsitlevad II peatüki 3.–5. jaos osutatud küsimusi. ê 44/2001 (kohandatud) Artikkel 2830 1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud menetlused, võivad kõik kohtud peale esimesena taotluse saanud kohtu, kuhu pöörduti esimesena, oma menetlused peatada. ê 44/2001 (kohandatud) 2. Kui nimetatud menetlused on pooleli esimese astme kohtus, √ kuhu pöörduti esimesena, ∏ võivad kõik muud kohtud peale esimesena taotluse saanud kohtu ühe poole taotlusel alusel pädevusest loobuda, kui esimesena taotluse saanud kohus, kuhu pöörduti esimesena, on kõnealustes menetlustes pädev ja kui asjaomase riigi õigusaktid võimaldavad neid menetlusi liita. ⎢ 44/2001 3. Kkäesoleva artikli tähenduses Menetlused loetakse menetlused seotuks, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos. ò uus Artikkel 31 Kui sisuline menetlus on pooleli liikmesriigi kohtus ning muu liikmesriigi kohtusse pöördutakse taotlusega võtta ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, teevad asjaomased kohtud koostööd, et tagada kooskõla sisulise menetluse ja ajutise abinõu vahel. Eelkõige palub kohus, kuhu pöörduti taotlusega võtta ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, teiselt asjaomaselt kohtult teavet kõikide kohtuasja oluliste asjaolude kohta, nagu taotletava meetme kiireloomulisus või samalaadse meetme võtmisest keeldumine kohtuasja sisuliselt menetleva kohtu poolt. ê 44/2001 (kohandatud) Artikkel 2932 1. Kui asi kuulub mitme kohtu ainupädevusse mitmel kohtul on asjas erandlik pädevus, loobuvad kõik kohtud pädevusest selle esimesena taotluse saanud kohtu kasuks, kuhu pöörduti esimesena. ò uus 2. Kui kokkulepe, millele osutatakse artiklis 23, annab erandliku pädevuse liikmesriigi kohtule või kohtutele, ei ole muu liikmesriigi kohus pädev vaidlust lahendama enne, kui kokkuleppega määratud kohus või kohtud loobuvad oma pädevusest, välja arvatud käesolevas peatükis ning 3., 4. ja 5. jaos käsitletud kokkulepete korral. ⎢ 44/2001 Artikkel 3033 1. Käesoleva jao kohaldamisel loetakse menetlus alustatuks: 1.a) ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument, tingimusel, et hageja astub pärast seda vajalikud sammud teeb pärast seda vajaliku, et dokumendid kostjale kätte toimetada, või 2.b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel, et hageja astub pärast seda vajalikud sammud teeb pärast seda vajaliku, et dokument kohtule esitada. ò uus Punktis b osutatud kättetoimetamise eest vastutav asutus on esimene asutus, kes saab dokumendid, mis tuleb kätte toimetada. 2. Lõikes 1 osutatud kättetoimetamise eest vastutavad kohtud ja asutused märgivad üles kas menetluse algatamist käsitleva dokumendi esitamise või kättetoimetatavate dokumentide kättesaamise kuupäeva ja kellaaja. 3. Käesoleva jao kohaldamisel on tegemist vahekohtusse pöördumisega, kui pool on nimetanud vahekohtuniku või esitanud institutsioonile, asutusele või kohtule taotluse moodustada vahekohus. Artikkel 34 1. Kui kolmanda riigi kohtus on samal ajal pooleli ühe ja sama alusega hagide menetlemine samade poolte vahel, võib liikmesriigi kohus olenemata artiklitest 3–7 peatada menetluse, kui tema poole pöördutakse, kui: a) kolmanda riigi kohtusse pöörduti esimesena; b) võib eeldada, et kolmanda riigi kohus teeb mõistliku aja jooksul kohtuotsuse, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita kõnealuses liikmesriigis; ning c) asjaomane kohus nõustub, et tõrgeteta õigusemõistmise huvides on vajalik nii toimida. 2. Peatamisperioodil säilib liikmesriigis kohtusse pöördunud poolel siiski õigus asjaomase liikmesriigi õiguses sätestatud aegumistähtaja täielikule või osalisele peatamisele. 3. Kohus võib peatamisest igal ajal loobuda kas ühe poole taotluse alusel või omal algatusel, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest: a) menetlus kolmanda riigi kohtus on peatatud või katkestatud; b) kohus peab ebatõenäoliseks, et menetlus kolmanda riigi kohtus lõpetatakse mõistliku aja jooksul; c) peatamisest loobumine on vajalik tõrgeteta õigusemõistmise huvides. 4. Kohus katkestab menetluse kas ühe poole taotluse alusel või omal algatusel, kui menetlus kolmanda riigi kohtus on lõpetatud ja on tehtud kõnealuses riigis täitmisele pööratav kohtuotsus või kui tehtud kohtuotsust on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita asjaomases liikmesriigis. ⎢ 44/2001 1011. JAGU AJUTISED MEETMED, SEALHULGAS KAITSEMEETMED ò uus Artikkel 35 Liikmesriigi kohus, kes on pädev kohtuasja menetlema, on pädev määrama ajutisi, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on selle riigi seadustega ette nähtud. ê 44/2001 (kohandatud) ð uus Artikkel 3136 Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on selle riigi seadustega ette nähtud, isegi juhul, kui teise muu liikmesriigi kohtud ð või vahekohus ï on käesoleva määruse kohaselt asja sisuliseks arutamiseks pädevad. ê 44/2001 (kohandatud) III PEATÜKK TUNNUSTAMINE √ , TÄITMISELE PÖÖRATAVUS ∏ JA TÄITMINE Artikkel 32 Käesoleva määruse kohaldamisel on otsus igasugune liikmesriigi kohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus, resolutsioon või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta. ò uus Artikkel 37 1. Käesoleva peatükiga reguleeritakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate kohtuotsuste tunnustamist, täitmisele pööratavust ja täitmist. 2. 1. jagu kohaldatakse kõikide kohtuotsuste suhtes peale nende, millele osutatakse lõikes 3. 3. 2. jagu kohaldatakse muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuste suhtes, mis: a) käsitlevad lepinguväliseid võlasuhteid, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isiklike õiguste rikkumisest, sealhulgas laimust, ning b) tehakse mitme kannatanuga menetluses ebaseaduslikust äritegevusest põhjustatud kahju eest hüvitise saamiseks ja juhul, kui menetluse on algatanud i) riigiasutus, ii) mittetulundusorganisatsioon, kelle peamine eesmärk ja tegevusala on füüsilistest ja juriidilistest isikutest koosnevate rühmade huvide esindamine või kaitsmine muudel kui ärilistel alustel, pakkudes neile õigusalast nõu või esindades neid kohtus, iii) rohkem kui 12 hagejast koosnev rühm. 4. Ilma et see piiraks komisjoni pädevust teha millal tahes ettepanek 1. jaos sätestatud eeskirjade laiendamiseks lõike 3 punkti b reguleerimisalasse kuuluvatele kohtuotsustele ning pidades silmas siseriiklike õigusaktide ühtlustamist ja liidu õiguse arengut kõnealustes valdkondades, esitab komisjon kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, kus vaadatakse uuesti läbi vajadus kohaldada ka edaspidi lõike 3 punktis b osutatud kohtuasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise menetlust. 1. jagu KOHTUOTSUSED, MILLE KORRAL EI OLE VAJA TÄITMISMÄÄRUST 1. ALAJAGU VÄLISRIIGI KOHTUOTSUSE TUNNUSTAMISE NÕUDE KAOTAMINE ARTIKKEL 38 1. Kui käesolevast jaost ei tulene teisiti, tunnustatakse liikmesriigis tehtud kohtuotsust muus liikmesriigis ilma, et tuleks järgida ühtegi erimenetlust ning ilma võimaluseta tunnustamist vaidlustada. 2. Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täitmisele pööratav, on täitmisele pööratav ka muus liikmesriigis, ilma et oleks vaja täitmismäärust. Artikkel 39 1. Pool, kes soovib muus liikmesriigis tugineda artikli 38 lõike 1 kohaselt tunnustatud kohtuotsusele, esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. 2. Kohus, kellele tunnustatud kohtuotsus esitatakse, võib vajaduse korral paluda selle esitanud poolel esitada otsuse teinud kohtu väljastatud tunnistuse, kasutades I lisas esitatud vormi, ning esitada sisu transliteratsiooni või tõlke kooskõlas artikliga 69. Otsuse teinud kohus väljastab sellise tunnistuse ka mis tahes huvitatud poole taotluse alusel. 3. Kohus, kellele tunnustatud kohtuotsus esitati, võib oma menetluse kas täielikult või osaliselt peatada, kui kohtuotsus vaidlustatakse päritoluliikmesriigis või kui esitatakse läbivaatamistaotlus artikli 45 või 46 kohaselt. 2. alajagu TÄITMINE ARTIKKEL 40 Täitmisele pööratava kohtuotsusega kaasneb luba võtta mis tahes kaitsemeetmeid, mis on ette nähtud täitmise liikmesriigi õigusega. Artikkel 41 1. Muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuste täitemenetlus on reguleeritud täitmise liikmesriigi õigusega, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on täitmisele pööratav täitmise liikmesriigis, täidetakse samadel tingimustel kui kõnealuses liikmesriigis tehtud kohtuotsus. 2. Täitmisest keeldumise või selle peatamise põhjuseid, mis on sätestatud täitmise liikmesriigi õiguses, kohaldatakse niivõrd, kuivõrd need käsitlevad artiklites 43–46 osutatud olukordi, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist. Artikkel 42 1. Selleks et täita muus liikmesriigis mõnda muud kohtuotsust peale lõikes 2 osutatud kohtuotsuste, esitab taotleja pädevatele täitevasutustele järgmised dokumendid: a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning b) I lisas esitatud vormil otsuse teinud kohtu väljastatud tunnistuse, millega tõendatakse, et kohtuotsus on täitmisele pööratav, ning mis sisaldab vajaduse korral väljavõtet kohtuotsusest ja asjakohast teavet sissenõutavate menetluskulude ja intressi arvutamise kohta. 2. Selleks et täita muus liikmesriigis kohtuotsust, millega määratakse ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, esitab taotleja pädevatele täitevasutustele järgmised dokumendid: a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning b) I lisas esitatud vormil otsuse teinud kohtu väljastatud tunnistuse, mis sisaldab meetme kirjeldust ja millega tõendatakse järgmist: i) kohus on asja sisuliseks arutamiseks pädev ning ii) kui meetmed on määratud, ilma et kostjalt nõutaks kohtusse ilmumist, ning mis kavatsetakse pöörata täitmisele enne, kui asjaomane otsus on kostjale kätte toimetatud, kui kostjal on õigus meede päritoluliikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt edasi kaevata. 3. Pädev asutus võib vajaduse korral paluda lõigete 1 ja 2 punktis b osutatud vormi sisu transliteratsiooni või tõlget kooskõlas artikliga 69. 4. Pädev asutus ei tohi nõuda, et taotleja esitaks kohtuotsuse tõlke. Tõlke esitamist võib siiski nõuda juhul, kui kohtuotsuse täitmine vaidlustatakse ja tõlge on vajalik. Artikkel 43 Täitmise liikmesriigi pädev asutus keeldub kostja taotluse alusel kohtuotsuse täielikust või osalisest täitmisest, kui: a) see on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nende samade poolte vahelises vaidluses täitmise liikmesriigis; b) see on vastuolus varem sama alusega hagide põhjal samu pooli hõlmavas asjas muus liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud otsusega, tingimusel et varasem kohtuotsus vastab tunnustamise tingimustele täitmise liikmesriigis. Artikkel 44 1. Kui esitatakse läbivaatamistaotlus artikli 45 või 46 kohaselt, võib täitmise liikmesriigi pädev asutus kostja taotluse alusel teha järgmist: a) piirata täitemenetlust kaitsemeetmete võtmisega; b) määrata täitmise tingimuseks kautsjoni tasumise, määrates kindlaks selle suuruse või c) peatada kas täielikult või osaliselt kohtuotsuse täitmine. 2. Pädev asutus peatab kostja taotluse alusel kohtuotsuse täitmise, kui kõnealuse kohtuotsuse täitmisele pööratavus on peatatud päritoluliikmesriigis. 3. Kui on määratud kaitsemeetmed, ilma et kostjalt oleks nõutud kohtusse ilmumist, ning kõnealused meetmed on täitmisele pööratud enne, kui asjaomane otsus on kostjale kätte toimetatud, võib pädev asutus kostja taotluse alusel täitmise peatada, kui kostja on meetme päritoluliikmesriigis vaidlustanud. 3. alajagu ÜLDSÄTTED Artikkel 45 1. Kostjal, kes on jätnud päritoluliikmesriigi kohtusse ilmumata, on õigus taotleda kohtuotsuse läbivaatamist kõnealuse liikmesriigi pädevas kohtus, kui: a) talle ei ole menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta; või b) tal ei olnud temast olenemata põhjustel võimalik nõuet vaidlustada vääramatu jõu või erakorraliste asjaolude tõttu, välja arvatud juhul, kui ta ei kaevanud kohtuotsust edasi siis, kui tal oli selleks võimalus. 2. Taotluse esitamiseks kasutatakse II lisas sätestatud vormi. 3. Taotluse võib esitada otse päritoluliikmesriigi kohtule, kelle pädevuses on selle läbivaatamine käesoleva artikli kohaselt. Taotluse võib esitada ka täitmise liikmesriigi pädevale kohtule, kes edastab selle ilma põhjendamatu viivituseta päritoluliikmesriigi pädevale kohtule, kasutades sidevahendeid, millest on teavitatud artikli 87 punkti b kohaselt. 4. Läbivaatamistaotlus esitatakse kohe ja igal juhul 45 päeva jooksul alates päevast, millal kostjale tegelikult teatati kohtuotsuse sisust ning tal oli võimalus sellele reageerida. Kui kostja taotleb läbivaatamist täitemenetluse käigus, algab kõnealune ajavahemik hiljemalt kuupäevast, millal tehti esimene täitetoiming, mille tulemusel tema vara osaliselt või täielikult arestiti. Taotlust peetakse esitatuks, kui selle on kätte saanud üks lõikes 3 osutatud kohtutest. 5. Kui läbivaatamistaotlus on selgelt põhjendamatu, lõpetab kohus selle käsitlemise kohe või igal juhul 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest. Niisugusel juhul kuulub kohtuotsus täitmisele. Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud, kuna üks lõikes 1 sätestatud tingimustest on täidetud, on kohtuotsus õigustühine. Pool, kes sai otsuse teinud kohtult kohtuotsuse, ei kaota algses menetluses ettenähtud õigust aegumistähtaja täielikule või osalisele peatamisele. 6. Määruse (EÜ) nr 1393/2007 artikli 19 lõike 4 asemel kohaldatakse käesolevat artiklit, kui menetluse algatamist käsitlev dokument või võrdväärne dokument tuli edastada ühest liikmesriigist teise kõnealuse määruse kohaselt. Artikkel 46 1. Muudel kui artikliga 45 hõlmatud juhtudel on poolel õigus taotleda kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest keeldumist, kui tunnustamine või täitmine ei oleks lubatud õiglase kohtuliku arutamise aluseks olevate põhimõtetega. 2. Taotlus esitatakse täitmise liikmesriigi kohtule, mis on loetletud III lisas. Kohaliku kohtu pädevus määratakse selle poole alalise elukoha alusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, või täitmiskoha alusel. 3. Taotluse esitamise korda reguleerib täitmise liikmesriigi õigus. 4. Kui taotlus on selgelt põhjendamatu, lükkab kohus selle tagasi kohe või igal juhul 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest. 5. Kui kohus otsustab, et taotlus on põhjendatud, keeldutakse kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest. 6. Käesoleva artikli kohaselt tehtud kohtuotsust võib vaidlustada ainult IV lisas esitatud kaebusega. 7. Kohus, kuhu pöörduti käesoleva artikli kohase taotlusega, võib menetluse peatada, kui kohtuotsuse vastu on esitatud päritoluliikmesriigis tavaline kaebus või kõnealuse kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Kui kõnealuse kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, võib kohus määrata tähtaja, mille jooksul kaebus tuleb esitada. 8. Kaotanud pool kannab kõik käesoleva artikli kohase menetluse kulud, sealhulgas vastaspoole kohtukulud. ê 44/2001 (kohandatud) 12. JAGU TUNNUSTAMINE √ KOHTUOTSUSED, MILLE KORRAL ON VAJA TÄITMISMÄÄRUST ÜLEMINEKUETAPIL ∏ Artikkel 3347 1. Ühes liikmesriigis artikli 37 lõikes 3 käsitletud küsimuses tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. 2. Huvitatud pool, kes tõstatab menetluse vaidluse käigus peaküsimusena otsuse tunnustamise, võib käesoleva peatüki 2. ja 3. jaos √ artiklis 50−63 ∏ sätestatud korras taotleda otsuse tunnustamise otsust. ⎢ 44/2001 3. Kui liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltub otsusest juhusliku tunnustamisküsimuse tunnustamist käsitleva kõrvalküsimuse kohta, kuulub see küsimus nimetatud kohtu pädevusse. ê 44/2001 (kohandatud) Artikkel 3448 Otsust ei tunnustata: 1. kui tunnustamine oleks selgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga √ ( ordre public ) ∏ , kus tunnustamist taotletakse; ⎢ 44/2001 2. kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus; 3. kui see on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud samade asjaosaliste poolte vahelise vaidluse puhul selles liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse; ê 44/2001 (kohandatud) 4. kui see on vastuolus varem sama hagi põhjal alusega seotud, samu asjaosalisi pooli hõlmavas asjas teises muus liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud otsusega, kui varasem kohtuotsus vastab taotluse saanud selles liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele √ , kus tunnustamist taotletakse ∏ . ⎢ 44/2001 ð uus Artikkel 35 1. Otsust ei tunnustata ka juhul, kui see on vastuolus II peatüki 3., 4. või 6. jao sätetega ning artiklis 72 sätestatud juhul. 2. Eelmises lõikes märgitud juhul pädevuse aluseid kontrollivale kohtule, kellelt taotletakse tunnustamist, on siduvad need asjaolud, mis on otsuse teinud liikmesriigi kohtu pädevuse aluseks. 3. Võttes arvesse lõiget 1, ei või otsuse teinud liikmesriigi kohtu pädevust kontrollida. Artikli 34 punktis 1 osutatud avaliku korraga seonduvat kontrolli kohtualluvuse puhul teha ei või. Artikkel 3749 1. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, võib ð peab ï menetluse peatada peatama, kui kohtuotsus on tavalises korras edasi kaevatud ð kohtuotsuse täitmisele pööramine on päritoluliikmesriigis edasikaebamise tõttu peatatud ï . 2. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse Iirimaal või Ühendkuningriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui kohtuotsuste täitmine on otsuse teinud riigis edasikaebamise tõttu peatatud. ê 44/2001 (kohandatud) 2. JAGU TÄITMINE ARTIKKEL 3850 1. Liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust täidetakse √ on täitmisele pööratav ∏ teises √ muudes ∏ liikmesriigis √ liikmesriikides ∏ , kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud √ kooskõlas artiklites 51–63 sätestatud menetlustega ∏ . ⎢ 44/2001 2. Ühendkuningriigis täidetakse sellist kohtuotsust Inglismaal ja Walesis, Šotimaal või Põhja-Iirimaal siis, kui see on huvitatud isiku taotlusel registreeritud täitmiseks Ühendkuningriigi vastavas osas. Artikkel 3951 ê 44/2001 (kohandatud) ð uus 1. √ Täitmismääruse ∏ Ttaotlus esitatakse II lisas esitatud loetelus nimetatud ð täitmise liikmesriigi ï kohtule või pädevale asutusele ð , kellest kõnealune liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artikli 87 punktile d ï . ⎢ 44/2001 2. Kohaliku kohtu pädevus määratakse selle poole alalise elukoha alusel, kelle vastu täitmist taotletakse, või täitmiskoha alusel. Artikkel 4052 ê 44/2001 (kohandatud) 1. √ Täitmismääruse ∏ Ttaotluse esitamise menetlust reguleerib selle liikmesriigi õigus, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse täidetakse. 2. √ Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid: ∏ √a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning ∏ √b) päritoluliikmesriigi kohtu või pädeva asutuse väljastatud tunnistus, kasutades VI lisas esitatud vormi, ilma et see piiraks artikli 53 kohaldamist. ∏ ⎢ 44/2001 2. Taotleja peab esitama kättetoimetamisaadressi selle kohtu tööpiirkonnas, kellele taotlus on esitatud. Kui selle liikmesriigi õigus, kus täitmist taotletakse, sellise aadressi esitamist siiski ette ei näe, määrab taotleja endale esindaja kohtuprotsessis. 3. Taotlusele lisatakse artiklis 53 nimetatud dokumendid. Artikkel 5553 1. Kui artikli s 54 52 lõike 2 punktis b märgitud tunnistust ei esitata, võib kohus või pädev asutus määrata selle esitamise tähtaja, tunnustada võrdväärseid dokumente või kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, selle esitamise nõudmisest loobuda. ê 44/2001 (kohandatud) 2. √Lõikes 1 osutatud juhul esitatakse siis ∏ Kkui kohus või pädev asutus seda nõuab, nimetatud dokumentide tõlked. Tõlke tõestab selleks mõnes liikmesriigis õigustatud isik. Artikkel 4154 Kohtuotsus kuulutatakse täitmisele pööratavaks √ ilma artikli 48 kohase kontrollimiseta ∏ kohe pärast artiklis 5352 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Artikkel 4255 1. Täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsusest teatatakse taotluse esitajale viivitamata korras, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusnormidega, kus täitmist taotletakse √ otsus täidetakse ∏ . ⎢ 44/2001 2. Täitmismäärus toimetatakse poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud. Artikkel 4356 1. Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata. ê 44/2001 ð uus 2. Apellatsioonkaebus esitatakse III lisas nimetatud ð täitmise liikmesriigi ï kohtusse ð , millest kõnealune liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artikli 87 punktile e ï . 3. Apellatsioonkaebust menetletakse vaidlustatud kohtuasjade menetluskorra kohaselt. 4. Kui pool, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ilmu taotleja algatatud menetluseks apellatsioonikohtusse, kohaldatakse artikli 26 lõikeid 2-4 artiklit 28 ka siis, kui kõnealuse poole alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis. 5. Apellatsioonkaebus täitmismääruse peale tuleb esitada ühe kuu ð 30 päeva ï jooksul alates selle teatavaks tegemisest. Kui selle poole alaline elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui selles, kus tehti kohtuotsuse täitmismäärus, on kaebuse esitamise tähtaeg kaks kuud ð 45 päeva ï alates kuupäevast, mil määrus edastati isikule või tema elukohta. Olenemata kaugusest ei või tähtaega pikendada. Artikkel 4457 Apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsust saab vaidlustada üksnes IV lisas nimetatud apellatsioonkaebusega ð menetluse teel, millest asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artikli 87 punktile f ï . Artikkel 4558 ê 44/2001 (kohandatud) 1. Kohus, kellele esitatakse artikli 4356 või artikli 4457 alusel apellatsioonkaebus, keeldub kohtuotsuse täidetavaks kuulutamisest või tühistab selle ainult artiklites 34 ja 35 artiklis 48 sätestatud põhjustel. Kohus teeb oma otsuse viivitamata. 2. Mitte mingil juhul ei või kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu. ò uus 2. Kui artikli 56 lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti, teeb kohus, kelle poole pöörduti artiklis 56 kohase apellatsioonkaebusega, otsuse 90 päeva jooksul alates kohtusse pöördumisest, välja arvatud juhul, kui see on võimatu erakorraliste asjaolude tõttu. ê 44/2001 (kohandatud) √ 3. Kohus, kelle poole pöörduti artikli 57 kohase apellatsioonikaebusega, teeb oma otsuse viivitamata. ∏ ⎢ 44/2001 ð uus Artikkel 4659 1. Kohus, kellele kaebus esitatakse, võib artikli 4356 või 4457 alusel kaebus ð , peab ï menetluse peatada peatama selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, kui kohtuotsuse teinud liikmesriigis on selle otsuse peale esitatud tavaline kaebus ð otsuse täitmine peatatud edasikaebamise tõttu ï või sellise kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud; viimasel juhul võib kohus määrata tähtaja, mille jooksul tuleb kaebus esitada. 2. Kui kohtuotsus on tehtud Iirimaal või Ühendkuningriigis, käsitletakse kõiki otsuse teinud liikmesriigis kasutatavaid vaidlustamisvahendeid esimeses lõigus nimetatud tavaliste kaebustena. 2. Kohus võib täitmise tingimuseks määrata ka kautsjoni tasumise, määrates kindlaks selle suuruse. Artikkel 60 ê 44/2001 (kohandatud) 1. Kui käesoleva määruse √ jao ∏ kohaselt tuleb kohtuotsust tunnustada, ei takista miski taotluse esitajat toetumast ajutistele meetmetele, sealhulgas kaitsemeetmetele vastavalt selle liikmesriigi õigusnormidele, kus täitmist taotletakse √ otsus täidetakse ∏ , ilma et oleks vaja artikli 4154 kohast täitmismäärust. 2. Täitmismäärusega kaasneb √ seaduse alusel ∏ luba võtta kaitsemeetmeid. ê 44/2001 (kohandatud) 3. Aja jooksul, mis on artikli 4356 lõike 5 kohaselt ette nähtud täitmismääruse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks, ning kuni kaebuse selgumiseni kohta otsuse tegemiseni ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmed selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse. Artikkel 4861 1. Kui välismaal on kohtuotsus on tehtud mitmes küsimuses ning nende kõikide puhul ei saa täitmiseks luba anda, annab kohus või pädev asutus loa täita otsuse üht või mitut osa. ⎢ 44/2001 2. Taotluse esitaja võib soovida, et vaid osa otsusest kuulutatakse täidetavaks. ê 44/2001 (kohandatud) ð uus Artikkel 5062 Taotlejal, kes on kohtuotsuse teinud liikmesriigis saanud täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, on käesolevas jaos sätestatud menetluses ð täitmismäärusega seotud menetluses ï õigus saada sellist kõige soodsamat õigusabi või sellist kõige ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on taotlusesaaja √ kohtuotsuse täitmise ∏ liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud. ê 44/2001 (kohandatud) Artikkel 5263 Täitmismääruse tegemisega seotud menetluse puhul ei tohi riigis, kus täitmist taotletakse, √ kohtuotsuse täitmise liikmesriigis ∏ nõuda mingit asja väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu ega lõivu. 3. jagu ÜLDSÄTTED ⎢ 44/2001 Artikkel 64 Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ei kuulu mitte ühelgi juhul sisulisele läbivaatamisele teises liikmesriigis, kus taotletakse selle tunnustamist, täidetavaks tunnistamist või täitmist. ò uus Artikkel 65 Poolel, kes taotleb muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, täitmisele pööratavust või täitmist, ei pea olema täitmise liikmesriigis postiaadressi ega volitatud esindajat. Artikkel 66 Kui kohtuotsus sisaldab meedet või korraldust, mida täitmise liikmesriigis ei tunta, kohandab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus meedet või korraldust võimalikult suurel määral asjaomase liikmesriigi õiguse kohasele meetmele või korraldusele, millel on samaväärne mõju ning sarnased eesmärgid. ê 44/2001 (kohandatud) ð uus Artikkel 4967 Välismaal √ Liikmesriigis ∏ tehtud kohtuotsus, millega määratakse karistuseks perioodilised maksed karistusmakse, on √ olenevalt olukorrast kooskõlas 1. või 2. jaoga ∏ taotluse saanud täitmise liikmesriigis täitmisele pööratav. ð Täitmise liikmesriigi pädev kohus või ametiasutus määrab kindlaks ï tasutava summa alles seejärel, kui otsuse teinud liikmesriigi päritoluliikmesriigi kohtud ð ei ole kõnealust summat ï on tasutava summa lõplikult kindlaks määranud. Artikkel 5168 Asjaosaliselt Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta mitte mingit kautsjoni ega deposiiti, olenemata vormist, selle põhjal, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole √ täitmise ∏ selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse. ò uus Artikkel 69 1. Juhul kui käesoleva määruse kohaselt on nõutav transliteratsioon või tõlge, tehakse niisugune transliteratsioon või tõlge asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde või kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis tunnustatud kohtuotsusele tuginemise või taotluse esitamise kohas toimuvate kohtumenetluste ametlikku keelde vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusele. 2. Artiklites 39 ja 42 osutatud vormide esitamiseks võib transliteratsiooni või tõlke teha ka mõnesse muusse liidu või liidu institutsioonide ametlikku keelde, mida asjaomane liikmesriik väidetavalt aktsepteerib. 3. Kõik käesoleva määruse alusel nõutavad tõlked teeb isik, kellel on liikmesriigis selleks pädevus. ê 44/2001 (kohandatud) Artikkel 53 1. Kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. 2. Kohtuotsuse täitmist taotlev asjaosaline esitab lisaks sellele veel artiklis 54 nimetatud tunnistuse, ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist. Artikkel 54 Otsuse teinud liikmesriigi kohus või pädev asutus annab huvitatud poole taotlusel välja tunnistuse, kasutades käesoleva määruse V lisas esitatud tüüpvormi. 1. Kui artiklis 54 märgitud tunnistust ei esitata, võib kohus või pädev asutus määrata selle esitamise tähtaja, tunnustada võrdväärseid dokumente või kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, selle esitamise nõudmisest loobuda. 2. Kui kohus või pädev asutus seda nõuab, esitatakse nimetatud dokumentide tõlge. Tõlke tõestab selleks mõnes liikmesriigis õigustatud isik. Artikkel 56 Artiklis 53 või artikli 55 lõikes 2 nimetatud dokumentide või kohtuprotsessi esindajat määrava dokumendi puhul ei nõuta legaliseerimist ega muu sellise formaalsuse täitmist. IV PEATÜKK AMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULIKUD KOKKULEPPED ARTIKKEL 5770 ê 44/2001 (kohandatud) ð uus 1. Dokument, mis on ühes liikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina Ametlikku dokumenti √ , mis ∏ on ühes liikmesriigis registreeritud ning täitmisele pööratav, tunnistatakse teises liikmesriigis täitmisele pööratavaks artiklis 38 ja järgnevates artiklites sätestatud korras esitatud taotluse alusel ð täidetakse muus liikmesriigis samamoodi kui III peatüki 1. või 2. jao kohaselt täidetavat kohtuotsust ï . Kohus, kellele esitatakse artikli 43 või artikli 44 alusel apellatsioonkaebus, keeldub täitmismääruse tegemisest või tühistab selle ainult juhul, kui täitmisdokument on taotluse saanud liikmesriigi põhimõtetega selgelt vastuolus. ⎢ 44/2001 ð uus 2. Haldusasutustega sõlmitud või nende poolt tõestatud kokkuleppeid ülalpidamiskohustuse kohta käsitatakse samuti ametlike dokumentidena lõike 1 tähenduses. 32. Esitatud dokument peab vastama päritoluliikmesriigis selle ehtsuse kindlakstegemiseks esitatavatele tingimustele. ?Päritoluliikmesriigi pädev asutus väljastab huvitatud poole taotluse alusel olenevalt asjaoludest kas V või VI lisas esitatud vormil tunnistuse, mis sisaldab dokumendis esitatud täitmisele pööratava kohustuse kokkuvõtet. ï ê 44/2001 (kohandatud) ð uus 43. III peatüki 1. või 2. 3. jao Ö sätteid Õ kohaldatakse vajaduse korral. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus ametlik dokument on koostatud või registreeritud, annab huvitatud poole taotluse peale välja tunnistuse, kasutades käesoleva määruse VI lisas esitatud tüüpvormi. Artikkel 5871 Kohtulahend √ Kohtulik kokkulepe ∏ , mille kohus on menetluse käigus heaks kiitnud ning mis on selle sõlmimise päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, on ka selles riigis, kus täitmist taotletakse, täitmisele pööratav ð täidetakse muus liikmesriigis ï samadel tingimustel ametlike dokumentidega. Selle liikmesriigi √ Päritoluliikmesriigi ∏ √ pädev ∏ kohus või pädev asutus, kes kohtulahendi tegi, annab huvitatud poole taotluse peale alusel välja tunnistuse, kasutades käesoleva määruse V lisas esitatud tüüpvormi vormil tunnistuse, ð mis sisaldab poolte kokkuleppe kokkuvõtet ï . V PEATÜKK ÜLDSÄTTED ò uus Artikkel 72 Käesoleva määruse raames ei nõuta legaliseerimist ega muu sarnase formaalsuse täitmist. ⎢ 44/2001 (kohandatud) Artikkel 5973 1. Et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikke seadusi. 2. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi seadusi, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis. Artikkel 6074 1. Käesoleva määruse kohaldamisel on äriühingu või muu juriidilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute ühingu alaline asukoht , seal, kus on tema: a) põhikirjajärgne asukoht või b) juhatuse asukoht või c) peamine äritegevuse koht. 2. Ühendkuningriigis ja Iirimaal tähendab „põhikirjajärgne asukoht” registrijärgset asukohta, või kui sellist asukohta ei ole, siis asutamise kohta, või kui ka sellist kohta ei ole, siis kohta, mille seaduste alusel asutamine toimus. 3. Et teha kindlaks, kas usaldusühingu alaline asukoht on selles liikmesriigis, kelle mille kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus rahvusvahelise eraõiguse sätteid. Artikkel 6175 Ilma et see mõjutaks siseriiklike seaduste soodsamate sätete kohaldamist, võivad neid isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis ja kelle vastu on seoses tahtmatult sooritatud õigusrikkumisega algatatud kriminaalmenetlus teise sellise muu liikmesriigi kohtus, mille kodanikud nad ei ole, kaitsta selleks kvalifitseeritud isikud ka juhul, kui nad ise kohtusse ei ilmu. Kohus, kus menetlus on algatatud, võib siiski nõuda isiklikult kohtu ette ilmumist; ilmumata jätmise puhul ei pea teised liikmesriigid tunnustama ega täitma tsiviilasjas tehtud otsust, mille puhul asjaomasel isikul ei olnud võimalust end kaitsta. Artikkel 62 Rootsis hõlmab mõiste „kohus” maksmismääruste (b etalningsföreläggande ) ja abiga ( handräckning ) seotud lihtmenetluste puhul ka Rootsi täitevametit ( kronofogdemyndighet ). ê 44/2001 (kohandatud) Artikkel 63 1. Isik, kelle alaline elukoht on Luksemburgi Suurhertsogiriigi territooriumil ja kes kaevatakse teises liikmesriigis kohtusse vastavalt artikli 5 lõikele 1, võib keelduda allumast kõnealuse kohtu pädevusele, kui kaupade tarnimise või teenuste osutamise lõppkoht oli Luksemburgis. 2. Kui lõike 1 kohaldamisel on kaupade tarnimise või teenuste osutamise lõppkoht Luksemburgis, tuleb kohtualluvuse kindlaksmääramise kokkulepe kirjalikult heaks kiita või kirjalikult kinnitada vastavalt artikli 23 lõike 1 punktile a, et see oleks kehtiv. 3. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata finantsteenuste osutamiseks sõlmitud lepingute suhtes. 4. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Artikkel 64 1. Kreekas või Portugalis registreeritud laeva kapteni ja meeskonnaliikme vahelise tasu või muude teenistustingimustega seotud vaidluse menetlemise puhul teeb liikmesriigi kohus kindlaks, kas vaidlusest on teavitatud laeva eest vastutavat diplomaatilist või konsulaartöötajat. Kohus võib alustada menetlust kohe, kui nimetatud ametnikku on informeeritud. 2. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Artikkel 6576 ê 2003. aasta ühinemisakt, artikkel 20 ja II lisa, lk 715 (kohandatud) ð uus 1. Artikli 6 lõikes 2 ja artiklis 11 sätestatud kohtualluvust √ garantii või ∏ tagatise tagatisega seotud nõudes või muus kolmandate isikutega seotud menetluses ei kohaldata Saksamaal ega Austrias ð võib kohaldada VIII lisas osutatud liikmesriikides ainult siseriiklikus õiguses ettenähtud tingimustel ï . Kõiki isikuid, kelle alaline elukoht on teises liikmesriigis, Isiku võib hageda kaevata: ?kõnealuse liikmesriigi kohtusse vastavalt VIII lisas esitatud sätetele kolmanda isiku kaasamise kohta, ilma et see piiraks artiklite 22 ja 23 kohaldamist. ï a) Saksamaa kohtus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zivilprozessordnung) artiklitega 68 ja 72-74, millega reguleeritakse kolmandatele isikutele teatamist; b) Austria kohtus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zivilprozessordnung) artikliga 21, millega reguleeritakse kolmandatele isikutele teatamist; c) Ungari kohtus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse (Polgári perrendtartás) artiklitega 58-60, millega reguleeritakse kolmandatele isikutele teatamist. ò uus Käesoleva artikli kohaselt pädev kohus otsustab kolmanda isiku kaasamise lubatavuse. ê 2003. aasta ühinemisakt, artikkel 20 ja II lisa, lk 715 ð uus (2). Teistes Muudes liikmesriikides artikli 6 lõike 2 või artikli 11 alusel tehtud kohtuotsuseid tunnustatakse ja täidetakse Saksamaal, Austrias ja Ungaris ð VIII lisas osutatud liikmesriikides ï III peatüki kohaselt. Lõike 1 sätete kohaldamisel nimetatud riikides tehtud kohtuotsuste mõju kolmandate isikute kolmandatele isikutele suhtes tunnustatakse ka teistes liikmesriikides. ê 44/2001 (kohandatud) VI PEATÜKK ÜLEMINEKUSÄTTED ARTIKKEL 6677 1. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes pärast määruse kohaldamise alguskuupäeva algatatud kohtumenetluste ning ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud dokumentide suhtes. √ 2. Kohtumenetluste suhtes, mis on algatatud enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, ning dokumentide suhtes, mis on ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud enne määruse kohaldamise alguskuupäeva, kohaldatakse III peatüki 2. ja 3. jagu. ∏ 2. Kui päritoluliikmesriigis oli menetlus algatatud enne käesoleva määruse jõustumist, tunnustatakse ja täidetakse pärast seda kuupäeva tehtud otsuseid siiski III peatüki kohaselt, a) kui menetlus oli algatatud päritoluliikmesriigis pärast Brüsseli konventsiooni või Lugano konventsiooni jõustumist nii päritoluliikmesriigis kui ka liikmesriigis, kellele on esitatud taotlus; b) kõigil muudel juhtudel, kui kohtualluvuse aluseks olid sätted, mis olid kooskõlas kas II peatüki või otsuse teinud liikmesriigi ja taotlusesaaja liikmesriigi vahel sõlmitud konventsiooniga, mis oli menetluse algatamise hetkel kehtiv. ⎢ 44/2001 VII PEATÜKK SEOS TEISTE DOKUMENTIDEGA ê 44/2001 (kohandatud) Artikkel 6778 Käesoleva määruse kohaldamine ei piira nende sätete kohaldamist, millega reguleeritakse kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist konkreetses valdkonnas ja mis sisalduvad ühenduste √ liidu ∏ õigusaktides või selliste õigusaktide kohaselt ühtlustatud siseriiklikes õigusaktides. Artikkel 687979 1. Käesolev määrus asendab Brüsseli konventsiooni liikmesriikidevahelistes suhetes, välja arvatud nende liikmesriikide territooriumide puhul, mis kuuluvad nimetatud konventsiooni reguleerimisalasse √ territoriaalsesse kohaldamisalasse ∏ , kuid mis jäävad väljapoole käesoleva määruse reguleerimisala territoriaalset kohaldamisala vastavalt asutamislepingu aluslepingu artiklile 299 355 . ⎢ 44/2001 2. Et käesolev määrus asendab liikmesriikidevahelistes suhetes Brüsseli konventsiooni sätteid, loetakse kõik viited nimetatud konventsioonile viideteks käesolevale määrusele. Artikkel 6980 ê 44/2001 (kohandatud) ð uus Arvestades artikli artikleid 66 lõiget 281 ja artiklit 7082, asendab käesolev määrus liikmesriikidevahelistes suhetes kahe või enama liikmesriigi vahel sõlmitud konventsioone, ja lepingut: √mis käsitlevad küsimusi, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Eelkõige asendab käesolev määrus IX lisas loetletud konventsioone. ∏ - 8. juulil 1899 Pariisis allakirjutatud Belgia ja Prantsusmaa vaheline konventsioon kohtualluvuse ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta, - 28. märtsil 1925 Brüsselis allakirjutatud Belgia ja Madalmaade vaheline konventsioon kohtualluvuse ja pankrottide ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta, - 3. juunil 1930 Roomas allakirjutatud Prantsusmaa ja Itaalia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste täitmise kohta, ê Parandus, EÜT L 307, 24.11.2001, lk 28 (kohandatud) - 18. jaanuaril 1934 Pariisis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Prantsuse Vabariigi vaheline konventsioon (koos protokolliga), millega nähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune täitmine, - 2. mail 1934 Brüsselis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Belgia Kuningriigi vaheline konventsioon (koos protokolliga), millega nähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune täitmine, ê 44/2001 (kohandatud) - 9. märtsil 1936 Roomas allakirjutatud Saksamaa ja Itaalia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 25. oktoobril 1957 Viinis allakirjutatud Belgia ja Austria vaheline konventsioon ülalpidamiskohustusega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 30. juunil 1958 Bonnis allakirjutatud Saksamaa ja Belgia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 17. aprillil 1959 Roomas allakirjutatud Madalmaade ja Itaalia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 6. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Saksamaa ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 16. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Belgia ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, ê Parandus, EÜT L 307, 24.11.2001, lk 28 (kohandatud) - 14. juulil 1960 Bonnis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 14. juulil 1961 Viinis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Austria vaheline konventsioon (koos 6. märtsil 1970 Londonis allakirjutatud muutmisprotokolliga), millega nähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine, ê 44/2001 (kohandatud) - 4. novembril 1961 Ateenas allakirjutatud Kreeka ja Saksamaa vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 6. aprillil 1962 Roomas allakirjutatud Belgia ja Itaalia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste ja muude täitmisele pööratavate dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta, - 30. augustil 1962 Haagis allakirjutatud Madalmaade ja Saksamaa vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste ja muude täitmisele pööratavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 6. veebruaril 1963 Haagis allakirjutatud Madalmaade ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, ê Parandus, EÜT L 307, 24.11.2001, lk 28 (kohandatud) - 7. veebruaril 1964 Roomas allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Itaalia Vabariigi vaheline konventsioon (koos 14. juulil 1970 Roomas allakirjutatud muutmisprotokolliga) tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, ê 44/2001 (kohandatud) - 15. juulil 1966 Viinis allakirjutatud Prantsusmaa ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta, ê Parandus, EÜT L 307, 24.11.2001, lk 28 (kohandatud) - 17. novembril 1967 Haagis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Madalmaade Kuningriigi vaheline konventsioon, millega nähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine, ê 44/2001 (kohandatud) - 28. mail 1969 Roomas allakirjutatud Hispaania ja Prantsusmaa vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste ja vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 29. juulil 1971 Luxembourgis allakirjutatud Luksemburgi ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta, - 16. novembril 1971 Viinis allakirjutatud Itaalia ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta, - 22. mail 1973 Madridis allakirjutatud Hispaania ja Itaalia vaheline konventsioon õigusabi ning tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 11. oktoobril 1977 Kopenhaagenis allakirjutatud Soome, Islandi, Norra, Rootsi ja Taani vaheline konventsioon tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 16. septembril 1982 Stockholmis allakirjutatud Austria ja Rootsi vaheline konventsioon tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 14. novembril 1983 Bonnis allakirjutatud Hispaania ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja täitmisele pööratavate ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 17. veebruaril 1984 Viinis allakirjutatud Austria ja Hispaania vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja täitmisele pööratavate ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 17. novembril 1986 Viinis allakirjutatud Soome ja Austria vaheline konventsioon tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 24. novembril 1961 Brüsselis allakirjutatud Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi leping kohtualluvuse, pankrottide ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta, kui see kehtib, ê 2003. aasta ühinemisakt, artikkel 20 ja II lisa, lk 715 (kohandatud) - 23. novembril 1927 Lissabonis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Vabariigi ja Portugali leping kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi ja Portugali vahel, - 16. detsembril 1954 Viinis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline konventsioon vastastikuse õigusalase koostöö kohta, - 6. märtsil 1959 Budapestis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, - 18. juunil 1959 Ateenas allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Kreeka Kuningriigi vaheline konventsioon kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 6. veebruaril 1960 Varssavis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades; praegu jõus Poola ja Sloveenia vahel, - 18. märtsil 1960 Belgradis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline leping kaubandusasjades tehtud vahekohtuotsuste ja lahenduskokkulepete vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 10. oktoobril 1961 Viinis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline leping elatisasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 11. detsembril 1963 Viinis allakirjutatud Poola ja Austria vaheline konventsioon tsiviilasjades vastastikuste suhete ja dokumentide kohta, - 20. jaanuaril 1964 Belgradis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Sloveenia vahel, - 5. aprillil 1967 Varssavis allakirjutatud Poola ja Prantsusmaa vaheline konventsioon kohaldatava õiguse, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja perekonnaõiguse valdkonnas, - 18. mail 1971 Pariisis allakirjutatud Jugoslaavia ja Prantsusmaa valitsuste vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 12. detsembril 1973 Belgradis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline konventsioon elatisasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 8. oktoobril 1979 Budapestis allakirjutatud Ungari ja Kreeka vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, - 24. oktoobril 1979 Ateenas allakirjutatud Poola ja Kreeka vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, - 31. juulil 1980 Budapestis allakirjutatud Ungari ja Prantsusmaa vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja perekonnaasjades, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta ning õigusabi kohta kriminaalasjades ja väljaandmise kohta, - 22. oktoobril 1980 Ateenas allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Kreeka vahel, - 30. novembril 1981 Nikosias allakirjutatud Küprose Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, - 23. aprillil 1982 Nikosias allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Küprose Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Küprose vahel, - 5. märtsil 1984 Nikosias allakirjutatud Küprose Vabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline leping õigusalase koostöö kohta tsiviil-, perekonna-, kaubandus- ja kriminaalasjades, - 10. mail 1984 Pariisis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline leping õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil-, perekonna- ja kaubandusasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Prantsusmaa vahel, - 19. septembril 1984 Nikosias allakirjutatud Küprose Vabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades; praegu jõus Küprose ja Sloveenia vahel, - 6. detsembril 1985 Prahas allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Itaalia vahel, - 4. mail 1987 Madridis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheline leping õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Hispaania vahel, - 21. detsembril 1987 Varssavis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Poola vahel, - 28. märtsil 1989 Bratislavas allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Ungari vahel, - 28. aprillil 1989 Varssavis allakirjutatud Poola ja Itaalia vaheline konventsioon õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilasjades, - 29. oktoobril 1992 Prahas allakirjutatud Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vaheline leping kohtuasutuste poolt antava õigusabi ja teatavate õigussuhete korraldamise kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, - 11. novembril 1992 Tallinnas allakirjutatud Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete leping, - 26. jaanuaril 1993 Varssavis allakirjutatud Poola Vabariigi ja Leedu Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, - 23. veebruaril 1994 Riias allakirjutatud Läti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, - 14. novembril 1996 Nikosias allakirjutatud Küprose Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusalase koostöö kohta tsiviil- ja kriminaalasjades ja - 27. novembril 1998 Tallinnas allakirjutatud Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ning kriminaalasjades, ê 1791/2006, artikli 1 lõige 1 ja lisa punkti 11 alapunkt A (kohandatud) - 2. juulil 1930 Sofias allakirjutatud Bulgaaria ja Belgia vaheline konventsioon teatud õigusküsimuste kohta, - 23. märtsil 1956 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline kokkulepe vastastikuse õigusabi kohta; jätkuvalt jõus Bulgaaria ja Sloveenia vahel, - 7. oktoobril 1958 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Rahvavabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, - 25. oktoobril 1958 Prahas allakirjutatud Rumeenia Rahvavabariigi ja Tšehhoslovakkia Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Rumeenia ja Slovakkia vahel, - 3. detsembril 1958 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Rumeenia Rahvavabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, - 18. oktoobril 1960 Belgradis allakirjutatud Rumeenia Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta ja selle protokoll; jätkuvalt jõus Rumeenia ja Sloveenia vahel, - 4. detsembril 1961 Varssavis allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, - 17. novembril 1965 Viinis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Austria Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja perekonnaasjades ning dokumentide kehtivuse ja kätteandmise kohta ning lisatud protokoll, - 16. mail 1966 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, - 19. oktoobril 1972 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades ning selle protokoll, - 11. novembril 1972 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, - 5. novembril 1974 Pariisis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, - 30. oktoobril 1975 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, - 10. aprillil 1976 Ateenas allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, - 25. novembril 1976 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja suhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, - 15. juunil 1978 Londonis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, - 30. oktoobril 1979 Bukarestis allakirjutatud lisaprotokoll Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vahelisele konventsioonile õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, - 30. oktoobril 1979 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline konventsioon elatisasjades tehtud otsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 6. novembril 1980 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline konventsioon lahutusotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 29. aprillil 1983 Nikosias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Küprose Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, - 18. jaanuaril 1989 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi valitsuse ja Prantsusmaa Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe vastastikuse õigusabi kohta tsiviilasjades, - 18. mail 1990 Roomas allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviilasjades ja tsiviilasjades tehtud otsuste täitmise kohta, - 23. mail 1993 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheline kokkulepe vastastikuse õigusabi kohta tsiviilasjades, - 11. juulil 1994 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia ja Tšehhi Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviilasjades, - 17. novembril 1997 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia ja Hispaania Kuningriigi vaheline konventsioon kohtualluvuse ning tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 17. novembril 1997 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia ja Hispaania Kuningriigi vaheline konventsioon, mis täiendab Haagi konventsiooni tsiviilkohtumenetluse kohta (Haag, 1. märts 1954), - 15. mail 1999 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilasjades. ê 44/2001 (kohandatud) Artikkel 7081 1. Artiklis 69 80 nimetatud leping ja konventsioonid jäävad ka edaspidi jõusse valdkondades, mida käesoleva määrusega ei reguleerita. 2. Need kehtivad enne käesoleva määruse jõustumist √ 1 märtsi 2002 ∏ tehtud kohtuotsuste ja ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud dokumentide suhtes. ⎢ 44/2001 Artikkel 7182 1. Käesolev määrus ei mõjuta konventsioone, millega liikmesriigid on liitunud ja millega reguleeritakse kohtualluvust või kohtuotsuste tunnustamist või täitmist konkreetses valdkonnas. 2. Ühetaolise tõlgendamise tagamiseks kohaldatakse lõiget 1 järgmiselt: a) käesolev määrus ei takista konkreetset valdkonda käsitleva konventsiooniga ühinenud liikmesriigi kohtul saamast pädevust selle konventsiooni kohaselt isegi juhul, kui kostja alaline elukoht on teises muus liikmesriigis, kes ei ole selle konventsiooniga ühinenud. Igal juhul kohaldab menetlev kohus käesoleva määruse artiklit 26 28; b) liikmesriigi kohtus konkreetset valdkonda käsitlevas konventsioonis sätestatud kohtualluvuse kohaselt tehtud kohtuotsust tunnustavad ja täidavad teised liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt. Kui konkreetset valdkonda käsitlev konventsioon, millega on ühinenud nii otsuse teinud liikmesriik kui ka taotluse saanud liikmesriik, sisaldab kohtuotsuste tunnustamise või täitmise tingimusi, kohaldatakse neid tingimusi. Igal juhul võib kohaldada käesoleva määruse neid sätteid, mis on seotud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise korraga. Artikkel 7283 Käesolev määrus ei mõjuta kokkuleppeid, millega liikmesriigid kohustusid enne käesoleva määruse jõustumist Brüsseli konventsiooni artikli 59 kohaselt mitte tunnustama eelkõige teises kõnealuse konventsiooni osalisriigis tehtud kohtuotsust isiku kohta, kelle alaline või peamine elukoht on selles kolmandas riigis, kui artiklis 4 sätestatud juhtudel võis kohtuotsus põhineda üksnes kõnealuse konventsiooni artikli 3 teises lõigus ettenähtud pädevusel. ò uus Artikkel 84 Käesolev määrus ei mõjuta 30. oktoobril 2007 Luganos allakirjutatud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni kohaldamist. ⎢ 44/2001 VIII PEATÜKK LÕPPSÄTTED ò uus Artikkel 85 Käesolev määrus ei mõjuta töötajate ja tööandjate või nende organisatsioonide õigust kollektiivselt oma huve kaitsta, eelkõige õigust või vabadust streikida või võtta muid meetmeid kooskõlas ELi õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega. ê 44/2001 (kohandatud) Artikkel 73 Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Aruandele lisatakse vajaduse korral käesoleva määruse muutmise ettepanekud. ò uus Artikkel 86 Liikmesriigid esitavad otsusega 2001/470/EÜ[27] (muudetud otsusega 568/2009) loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva õigusalase koostöö võrgustiku raames avalikustamise eesmärgil selliste siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjelduse, mis käsitlevad täitmist, sealhulgas täitevasutuste nimekirja ning teabe täitmise piirangute kohta, eelkõige võlgniku kaitse eeskirjade ning aegumistähtaegade kohta. Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet pidevalt. Artikkel 87 __________ [1 aasta enne käesoleva määruse jõustumist], esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe: a) nende kohtute nimekiri, kelle pädevuses on kohtuotsuse läbivaatamine päritoluliikmesriigis artikli 45 lõike 3 kohaselt; b) päritoluliikmesriigis läbivaatamistaotluste vastuvõtmiseks aktsepteeritavate sidevahendite nimekiri artikli 45 kohaselt; c) nende kohtute nimekiri, kellele täitmise liikmesriigis võib esitata läbivaatamistaotluse artikli 45 lõike 3 kohaselt; d) nende kohtute nimekiri, kellele tuleb esitada täitmismääruse taotlus artikli 51 lõike 1 kohaselt; e) nende kohtute nimekiri, kellele tuleb esitada täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 56 lõike 2 kohaselt; f) nende kohtute nimekiri, kellele tuleb esitada kassatsioonkaebus artikli 57 kohaselt; g) keeled, mida aktsepteeritakse vormide tõlkimiseks, millele on viidatud artiklis 69; Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikult kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige otsusega 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat õigusalase koostöö võrgustikku. ê 44/2001 (kohandatud) Artikkel 7488 1. Liikmesriigid teatavad komisjonile tekstidest, millega muudetakse I–IV √ III, IV ja IX ∏ lisas esitatud loetelusid , ning VIII lisas esitatud sätete kehtetuks tunnistamisest või tehnilisest muutmisest . Komisjon muudab lisasid vastavalt. ê 1103/2008, artikkel 1 ja lisa punkt 1 2. V ja VI lisas esitatud näidisvormide ajakohastamise ja tehnilise kohandamise üle otsustab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ò uus 2. Komisjon võib artiklite 90–92 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega muuta käesoleva määruse I, II, V, VI ja VII lisa. Artikkel 89 1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 88 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte. 2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 3. Komisjonile antakse delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks volitused vastavalt artiklites 90 ja 91 sätestatud tingimustele. Artikkel 90 1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 88 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. 2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja võimalikele tagasivõtmise põhjustele. 3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Kõnealune otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas . Artikkel 91 1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra. 2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub aktis nimetatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. 3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväite esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid. ê 1103/2008, artikkel 1 ja lisa punkt 2 Artikkel 75 1. Komisjoni abistab komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid. ò uus Artikkel 92 1. Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt X lisa vastavustabelile. 2. Käesolev määrus asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 805/2004 (millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta), välja arvatud artikli 37 lõikes 3 osutatud kohtuotsuste suhtes. ê 44/2001 (kohandatud) Artikkel 7693 Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2002 √ kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ∏ . Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga. Seda kohaldatakse alates [24 kuud pärast jõustumist], välja arvatud artiklit 87, mida kohaldatakse alates [12 kuud pärast jõustumist]. …., […] Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ò uus I LISA TUNNISTUS, MIS KÄSITLEB KOHTUOTSUST, MILLE KORRAL EI OLE VAJA TÄITMISMÄÄRUST Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ___ (kohtualluvuse ning ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 42 lõike 1 punkt b ja lõike 2 punkt b 1. O TSUSE TEINUD KOHUS 1.1. Nimi: 1.2 Aadress: 1.2.1. Tänav ja majanumber/postkast: 1.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: 1.2.3. Liikmesriik AT □ BE □ BU □ CY □ CZ □ DE □ EE □ EL □ ES □ FI □ FR □ HU □ IE □ IT □ LT □ LU □ LV □ MT □ NL □ PL □ PT □ RO □ SE □ SI □ SK □ UK □ 1.3. Telefon/faks/e-post: 2. Hageja(d) [28] 2.1. PEREKONNANIMI, EESNIMI (EESNIMED) / ETTEVÕTJA VÕI ORGANISATSIOONI NIMI: 2.2. Aadress: 2.2.1. Tänav ja majanumber/postkast: 2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: 2.2.3. Riik: 3. Kostja(d) [29] 3.1. PEREKONNANIMI, EESNIMI (EESNIMED) / ETTEVÕTJA VÕI ORGANISATSIOONI NIMI: 3.2. Aadress: 3.2.1. Tänav ja majanumber/postkast: 3.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: 3.2.3. Riik: 4. kohtuotsus 4.1. Kohtuotsuse kuupäev ja registreerimisnumber 4.2. Kohtuotsuse täitmisele pööratavus Kas otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav? □ Jah □ Jah, kuid ainult järgmiste kostjate vastu (palun täpsustage): 4.3. Kohtuotsuse liik □ Kohtuotsus rahalise nõude kohta (jätkake punktiga 4.4.1) □ Tuvastusotsus (jätkake punktiga 4.4.2) □ Ajutine meede, sealhulgas kaitsemeede (jätkake punktiga 4.4.3) □ Muu (jätkake punktiga 4.4.4) 4.4. Kohtuotsuse resolutsioon ja intress 4.4.1.Kohtuotsus rahalise nõude kohta 4.4.1.1. Kohus on otsustanud, et … (perekonnanimi, eesnimi (eesnimed) / ettevõtja või organisatsiooni nimi) maksab … (perekonnanimi, eesnimi (eesnimed) / ettevõtja või organisatsiooni nimi) 4.4.1.2.Vääring □ euro (EUR) □ Bulgaaria leev (BGN) □ Tšehhi kroon (CZK) □ Ungari forint (HUF) □ Leedu litt (LTL) □ Läti latt (LVL) □ Poola zlott (PLN) □ Inglise nael (GBP) □ Rumeenia leu (RON) □ Rootsi kroon (SEK) □ muu (palun märkige ISO-kood): 4.4.1.3. Põhisumma: - □ Summa makstakse ühekordselt: - □ Summa makstakse osade kaupa (palun täpsustage): 4.4.1.4. Intress (vajaduse korral) □ kohtuotsusega määratud intress: - summa:_____ või - intressimäär … %. Intressi arvestatakse alates … (pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa). □ Intressi arvestatakse alates kohtuotsuse kuupäevast: - intressimäär … %. 4.4.2. Tuvastusotsus Faktiliste asjaolude ja kohtu otsuse lühikirjeldus[30] 4.4.3. Ajutine meede, sealhulgas kaitsemeede 4.4.3.1. Meetme lühikirjeldus 4.4.3.2. Meetme määras kohus, millel on vaidluse lahendamise sisuline pädevus □ jah, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse __ (millega muudetakse nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 44/2001) artikli ___ alusel 4.4.3.3. Kas kaitsemeede määrati, ilma et kostjalt oleks nõutud kohtusse ilmumist? □ Ei □ Jah, ja kostjal on õigus meede siseriikliku õiguse kohaselt edasi kaevata 4.4.4. Muud liik kohtuotsus Faktiliste asjaolude ja kohtu otsuse lühikirjeldus[31] 4.5. Kulud 4.5.1.1. Vääring □ euro (EUR) □ Bulgaaria leev (BGN) □ Tšehhi kroon (CZK) □ Ungari forint (HUF) □ Leedu litt (LTL) □ Läti latt (LVL) □ Poola zlott (PLN) □ Inglise nael (GBP) □ Rumeenia leu (RON) □ Rootsi kroon (SEK) □ muu (palun märkige ISO-kood): 4.5.1.2. Kas kostja peab täielikult või osaliselt tasuma menetluskulud? □ Jah Palun täpsustage, millised kulud, ja märkige summa (hüvitatud või tekkinud kulud): □ kohtukulud: … □ advokaaditasud: …. □ dokumentide kättetoimetamise kulud: … □ muu: … □ Ei Täiendavate lehtede korral lehtede arv: … Koht: … Allkiri ja/või otsuse teinud kohtu tempel: ò uus II LISA LÄBIVAATAMISTAOTLUS Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ___ (kohtualluvuse ning ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 45 lõige 2 1. TAOTLEJA 1.1. Perekonnanimi, eesnimi (eesnimed) / ettevõtja või organisatsiooni nimi: 1.2. Aadress: 1.2.1. Tänav ja majanumber/postkast: 1.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: 1.2.3. Riik: 2. O TSUSE TEINUD KOHUS 2.1. Nimi: 2.2 Aadress: 2.2.1. Tänav ja majanumber/postkast: 2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: 2.2.3. Liikmesriik AT □ BE □ BU □ CY □ CZ □ DE □ EE □ EL □ ES □ FI □ FR □ HU □ IE □ IT □ LT □ LU □ LV □ MT □ NL □ PL □ PT □ RO □ SE □ SI □ SK □ UK □ 2.3. Telefon/faks/e-post: 3. kohtuotsus 3.1. Kohtuotsuse kuupäev ja registreerimisnumber: 4. O TSUSE TEINUD KOHTU MENETLUSES OSALENUD HAGEJA(D)[32] 4.1. PEREKONNANIMI, EESNIMI (EESNIMED) / ETTEVÕTJA VÕI ORGANISATSIOONI NIMI: 4.2. Aadress: 4.2.1. Tänav ja majanumber/postkast: 4.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: 4.2.3. Riik: 5. O TSUSE TEINUD KOHTU MENETLUSES OSALENUD KOSTJA(D)[33] 5.1. PEREKONNANIMI, EESNIMI (EESNIMED) / ETTEVÕTJA VÕI ORGANISATSIOONI NIMI: 5.2. Aadress: 5.2.1. Tänav ja majanumber/postkast: 5.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: 5.2.3. Riik: 6. kohtuotsuse läbivaatamise taotlus 6.1. Esitan kohtuotsuse läbivaatamise taotluse, sest kohtuotsus tehti tagaselja ja ( palun tehke asjakohasesse kasti rist ) □ mulle ei toimetatud kätte menetluse algatamist käsitlevat või sellega võrdväärset dokumenti; või □ eespool osutatud dokument toimetati mulle kätte, kuid seda ei tehtud piisavalt aegsasti, et oleksin saanud end kaitsta (palun täpsustage); või □ mul ei olnud endast olenemata põhjustel võimalik nõuet vaidlustada vääramatu jõu või erakorraliste asjaolude tõttu (palun täpsustage): 6.2. Mul ei olnud võimalik kohtuotsust vaidlustada □ Jah Koht: … Kuupäev (pp/kk/aa): Taotluse esitaja või tema volitatud esindaja nimi Allkiri: ê 416/2010, artikkel 1 ja III lisa (kohandatud) III LISA Artikli 43 lõikes 2 Artiklis 46 nimetatud apellatsioonkaebuse taotluse võib esitada järgmistele kohtutele: - Belgias: a) kostja esitatava apellatsioonkaebuse puhul tribunal de première instance või rechtbank van eerste aanleg või erstinstanzliches Gericht; b) hageja esitatava apellatsioonkaebuse puhul Cour d’appel või hof van beroep , - Bulgaarias Апелативен съд – София , - Tšehhi Vabariigis apellatsioonikohus ringkonnakohtu kaudu, - Saksamaal Oberlandesgericht - Eestis ringkonnakohus, - Kreekas Εφετείο , - Hispaanias Juzgado de Primera Instancia, kes tegi vaidlustatud otsuse, apellatsioonkaebust arutab Audiencia Provincial , - Prantsusmaal a) cour d’appel taotluse vastuvõtmise otsuste puhul, b) tribunal de grande instance’i eesistuja taotluse tagasilükkamise otsuste puhul, - Iirimaal High Court , - Islandil: heradsdomur; - Itaalias corte d’appello , - Küprosel Επαρχιακό Δικαστήριο või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Οικογενειακό Δικαστήριο, - Lätis Apgabaltiesa rajona (pilsētas) tiesa kaudu, - Leedus Lietuvos apeliacinis teismas , - Luksemburgis Cour supérieure de justice , kes arutab asja tsiviilapellatsioonikohtuna, - Ungaris maakohtu juures asuv piirkondlik kohus megyei bíróság (Budapestis Budai Központi Kerületi Bíróság); apellatsioonkaebuse kohta teeb otsuse maakohus (Budapesti Linnakohus), - Maltal Qorti ta′ l-Appell kooskõlas apellatsioonkaebuste jaoks seadustiku Kodiċi ta′ Organizzazzjoni u Proċedura Ċivili 12. peatükis sätestatud menetlusega või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul, mida menetleb ċitazzjoni, Prim′ Awla tal-Qorti ivili jew il-Qorti tal-Maġistrati ta′ Għawdex fil-ġurisdizzjoni superjuri tagħha′, - Madalmaades rechtbank , - Austrias Landesgericht Bezirksgericht'i kaudu, - Poolas sąd apelacyjny sąd okręgowy′i kaudu, - Portugalis pädev kohus on Tribunal da Relação . Apellatsioonkaebus esitatakse kooskõlas kehtivate riiklike õigusaktidega asjaomase otsuse vastu võtnud kohtule, - Rumeenias Curte de Apel , - Sloveenias okrožno sodišče , - Slovakkias apellatsioonikohus selle ringkonnakohtu kaudu, kelle otsus edasi kaevati, - Soomes hovioikeus/hovrätt , - Rootsis Svea hovrätt , - Ühendkuningriigis: a) Inglismaal ja Walesis High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates′ Court; b) Šotimaal: Court of Session või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Sheriff Court; c) Põhja-Iirimaal: High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates′ Court; d) Gibraltaril: Supreme Court of Gibraltar või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates′ Court. ê 280/2009, artikkel 1 ja IV lisa IV LISA Artikli 44 46 lõike 6 kohaselt võib esitada järgmised apellatsioonkaebused: - Belgias, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis ja Madalmaades kassatsioonkaebus, - Bulgaarias: „обжалване пред Върховния касационен съд”; - Tšehhi Vabariigis „ dovolání ” ja „ žaloba pro zmatečnost ”; - Saksamaal Rechtsbeschwerde ; - Eestis kassatsioonkaebus; - Iirimaal: õigusküsimustega piirduv kaebus Supreme Court ’ile; - Islandil: apellatsioonkaebus Hæstiréttur’ile; - Küprosel kaebus kõrgeimale kohtule; - Lätis apellatsioonkaebus Augstākās tiesas Senāts’ile Apgabaltiesa kaudu; - Leedus kaebus Lietuvos Aukščiausiasis Teismas’ile; - Ungaris felülvizsgálati kérelem ; - Maltal: täiendavat apellatsioonkaebust ei saa esitada ühelegi teisele kohtule; ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Qorti ta’ l-Appell kooskõlas apellatsioonkaebuste jaoks seadustiku kodiċi ta’ Organizzazzjoni u Procedura Ċivili 12. peatükis sätestatud menetlusega; - Austrias Revisionsrekurs ; - Poolas skarga kasacyjna ; - Portugalis õigusküsimustega piirduv kaebus; - Rumeenias contestatie in anulare või revizuire ; - Sloveenias kaebus Vrhovno sodišče Republike Slovenije’ele; - Slovakkias dovolanie ; - Soomes kaebus korkein oikeus ’ele / högsta domstolen ’ile; - Rootsis kaebus Högsta domstolen’ile; - Ühendkuningriigis õigusküsimustega piirduv üks ühekordne edasikaebus. ò uus V LISA TUNNISTUS, MIS KÄSITLEB AMETLIKKU DOKUMENTI VÕI KOHTULAHENDIT TSIVIIL- JA KAUBANDUSASJADES, MILLE KORRAL EI OLE VAJA TÄITMISMÄÄRUST Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ___ (kohtualluvuse ning ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artiklid 70 ja 71 1. TUNNISTUSE VÄLJASTANUD KOHUS VÕI PÄDEV ASUTUS 1.1. Nimi: 1.2. Aadress: 1.2.1. Tänav ja majanumber/postkast: 1.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: 1.2.3. Liikmesriik AT □ BE □ BU □ CY □ CZ □ DE □ EE □ EL □ ES □ FI □ FR □ HU □ IE □ IT □ LT □ LU □ LV □ MT □ NL □ PL □ PT □ RO □ SE □ SI □ SK □ UK □ 1.3. Telefon/faks/e-post: 2. ametlik dokument / kohtulahend 2.1. Kuupäev ja registreerimisnumber: 2.2. Ametliku dokumendi /kohtulahendi pooled [34]: 2.2.1. Võlausaldaja(te) nimi (nimed) (perekonnanimi, eesnimi / ettevõtja või organisatsiooni nimi): 2.2.2. Võlgniku (võlgnike) nimi (nimed) (perekonnanimi, eesnimi / ettevõtja või organisatsiooni nimi): 2.2.3. Muude poolte nimed (perekonnanimi, eesnimi / ettevõtja või organisatsiooni nimi): 2.3. Ametliku dokumendi /kohtulahendi kohaselt täitmisele pööratava kohustuse tekst [35]: Mina, allakirjutanu, tõendan, et ametlik dokument / kohtulahend kuulub päritoluliikmesriigis täitmisele punktis 2.2.2. nimetatud poolte vastu Täiendavate lehtede korral lehtede arv: … Koht: … Allkiri ja/või otsuse teinud kohtu või pädeva asutuse tempel: ò uus VI LISA TUNNISTUS, MIS KÄSITLEB KOHTUOTSUST, MILLE KORRAL ON VAJA TÄITMISMÄÄRUST Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ___ (kohtualluvuse ning ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 52 lõike 2 punkt b 1. O TSUSE TEINUD KOHUS 1.1. Nimi: 1.2 Aadress: 1.2.1. Tänav ja majanumber/postkast: 1.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: 1.2.3. Liikmesriik AT □ BE □ BU □ CY □ CZ □ DE □ EE □ EL □ ES □ FI □ FR □ HU □ IE □ IT □ LT □ LU □ LV □ MT □ NL □ PL □ PT □ RO □ SE □ SI □ SK □ UK □ 1.3. Telefon/faks/e-post: 2. Hageja(d) [36] 2.1. PEREKONNANIMI, EESNIMI (EESNIMED) / ETTEVÕTJA VÕI ORGANISATSIOONI NIMI: 2.2. Aadress: 2.2.1. Tänav ja majanumber/postkast: 2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: 2.2.3. Riik: 3. Kostja(d) [37] 3.1. PEREKONNANIMI, EESNIMI (EESNIMED) / ETTEVÕTJA VÕI ORGANISATSIOONI NIMI: 3.2. Aadress: 3.2.1. Tänav ja majanumber/postkast: 3.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: 3.2.3. Riik: 4. kohtuotsus 4.1. Kohtuotsuse kuupäev ja registreerimisnumber 4.2. Kohtuotsuse täitmisele pööratavus Kas otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav? □ Jah □ Jah, kuid ainult järgmiste kostjate vastu (palun täpsustage): 4.3. Kohtuotsuse liik □ Kohtuotsus rahalise nõude kohta (jätkake punktiga 4.4.1) □ Tuvastusotsus (jätkake punktiga 4.4.2) □ Ajutine meede, sealhulgas kaitsemeede (jätkake punktiga 4.4.3) □ Muu (jätkake punktiga 4.4.4) 4.4. Kohtuotsuse resolutsioon ja intress 4.4.1. Kohtuotsus rahalise nõude kohta 4.4.1.1. Kohus on otsustanud, et … (perekonnanimi, eesnimi (eesnimed) / ettevõtja või organisatsiooni nimi) maksab … (perekonnanimi, eesnimi (eesnimed) / ettevõtja või organisatsiooni nimi) 4.4.1.2. Vääring □ euro (EUR) □ Bulgaaria leev (BGN) □ Tšehhi kroon (CZK) □ Ungari forint (HUF) □ Leedu litt (LTL) □ Läti latt (LVL) □ Poola zlott (PLN) □ Inglise nael (GBP) □ Rumeenia leu (RON) □ Rootsi kroon (SEK) □ muu (palun märkige ISO-kood): 4.4.1.3. Põhisumma: - □ Summa makstakse ühekordselt: - □ Summa makstakse osade kaupa (palun täpsustage): 4.4.1.4. Intress (vajaduse korral) □ kohtuotsusega määratud intress: - summa:_____ või - intressimäär … %. Intressi arvestatakse alates … (pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa). □ Intressi arvestatakse alates kohtuotsuse kuupäevast: - intressimäär … %. 4.4.2. Tuvastusotsus Faktiliste asjaolude ja kohtu otsuse lühikirjeldus[38] 4.4.3. Ajutine meede, sealhulgas kaitsemeede 4.4.3.1. Meetme lühikirjeldus 4.4.3.2. Meetme määras kohus, millel on vaidluse lahendamise sisuline pädevus □ jah, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse __ (millega muudetakse nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 44/2001) artikli ___ alusel 4.4.3.3. Kas kaitsemeede määrati, ilma et kostjalt oleks nõutud kohtusse ilmumist? □ Ei □ Jah, ja kostjal on õigus meede siseriikliku õiguse kohaselt edasi kaevata 4.4.4. Muud liik kohtuotsus Faktiliste asjaolude ja kohtu otsuse lühikirjeldus[39] 4.5. Kulud 4.5.1.1. Vääring □ euro (EUR) □ Bulgaaria leev (BGN) □ Tšehhi kroon (CZK) □ Ungari forint (HUF) □ Leedu litt (LTL) □ Läti latt (LVL) □ Poola zlott (PLN) □ Inglise nael (GBP) □ Rumeenia leu (RON) □ Rootsi kroon (SEK) □ muu (palun märkige ISO-kood): 4.5.1.2. Kas kostja peab täielikult või osaliselt tasuma menetluskulud? □ Jah Palun täpsustage, millised kulud, ja märkige summa (hüvitatud või tekkinud kulud): □ kohtukulud: … □ advokaaditasud: …. □ dokumentide kättetoimetamise kulud: … □ muu: … □ Ei Täiendavate lehtede korral lehtede arv: … Koht: … Allkiri ja/või otsuse teinud kohtu tempel: VII LISA TUNNISTUS, MIS KÄSITLEB AMETLIKKU DOKUMENTI VÕI KOHTULAHENDIT TSIVIIL- JA KAUBANDUSASJADES, MILLE KORRAL ON VAJA TÄITMISMÄÄRUST Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ___ (kohtualluvuse ning ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artiklid 70 ja 71 1. TUNNISTUSE VÄLJASTANUD/VÄLJA ANDNUD KOHUS VÕI PÄDEV ASUTUS 1.1. Nimi: 1.2 Aadress: 1.2.1. Tänav ja majanumber/postkast: 1.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: 1.2.3. Liikmesriik AT □ BE □ BU □ CY □ CZ □ DE □ EE □ EL □ ES □ FI □ FR □ HU □ IE □ IT □ LT □ LU □ LV □ MT □ NL □ PL □ PT □ RO □ SE □ SI □ SK □ UK □ 1.3. Telefon/faks/e-post: 2. ametlik dokument / kohtulahend 2.1. Kuupäev ja registreerimisnumber: 2.2. Ametliku dokumendi /kohtulahendi pooled [40]: 2.2.1. Võlausaldaja(te) nimi (nimed) (perekonnanimi, eesnimi / ettevõtja või organisatsiooni nimi): 2.2.2. Võlgniku (võlgnike) nimi (nimed) (perekonnanimi, eesnimi / ettevõtja või organisatsiooni nimi): 2.2.3. Muude poolte nimed (perekonnanimi, eesnimi / ettevõtja või organisatsiooni nimi): 2.3. Ametliku dokumendi /kohtulahendi kohaselt täitmisele pööratava kohustuse tekst [41]: Mina, allakirjutanu, tõendan, et ametlik dokument / kohtulahend kuulub päritoluliikmesriigis täitmisele punktis 2.2.2. nimetatud poolte vastu . Täiendavate lehtede korral lehtede arv: … Koht: … Allkiri ja/või otsuse teinud kohtu või pädeva asutuse tempel: VIII LISA Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ___ (kohtualluvuse ning ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artiklis 76 osutatud liikmesriigid ja eeskirjad Artiklis 76 osutatud liikmesriigid ja eeskirjad on järgmised: Saksamaa: tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( Zivilprozeßordnung ) artiklid 68, 72, 73 ja 74, millega reguleeritakse kolmanda isiku kaasamist; Eesti: tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 214 lõiked 3 ja 4 ning artikkel 216, millega reguleeritakse kolmanda isiku kaasamist; Läti: tsiviilkohtumenetluse seaduse ( Civilprocesa likums ) artiklid 78–81, millega reguleeritakse kolmanda isiku kaasamist; Leedu: tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( Civilinio proceso kodeksas ) artikkel 47; Ungari: tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( Polgári perrendtartás ) artiklid 58–60, millega reguleeritakse kolmanda isiku kaasamist; Austria: tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( Zivilprozeßordnung ) artikkel 21, millega reguleeritakse kolmanda isiku kaasamist; Poola: tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 84 ja 85 ( Kodeks postępowania cywilnego ), millega reguleeritakse kolmanda isiku kaasamist; Sloveenia: tsiviilkohtumenetluse seaduse ( Zakon o pravdnem postopku ) artikkel 204, millega reguleeritakse kolmanda isiku kaasamist; ê 44/2001 (kohandatud) V LISA [pic] VI LISA [pic] √ IX LISA ∏ √ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ___ (kohtualluvuse ning ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artiklis 80 osutatud konventsioonid ∏ √ Konventsioonid, mis asendatakse vastavalt artiklile 80, on järgmised: ∏ - 8. juulil 1899 Pariisis allakirjutatud Belgia ja Prantsusmaa vaheline konventsioon kohtualluvuse ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta, - 28. märtsil 1925 Brüsselis allakirjutatud Belgia ja Madalmaade vaheline konventsioon kohtualluvuse ja pankrottide ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta, - 3. juunil 1930 Roomas allakirjutatud Prantsusmaa ja Itaalia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste täitmise kohta, ê Parandus, EÜT L 307, 24.11.2001, lk 28 - 18. jaanuaril 1934 Pariisis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Prantsuse Vabariigi vaheline konventsioon (koos protokolliga), millega nähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune täitmine, - 2. mail 1934 Brüsselis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Belgia Kuningriigi vaheline konventsioon (koos protokolliga), millega nähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune täitmine, ⎢ 44/2001 - 9. märtsil 1936 Roomas allakirjutatud Saksamaa ja Itaalia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 25. oktoobril 1957 Viinis allakirjutatud Belgia ja Austria vaheline konventsioon ülalpidamiskohustusega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 30. juunil 1958 Bonnis allakirjutatud Saksamaa ja Belgia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 17. aprillil 1959 Roomas allakirjutatud Madalmaade ja Itaalia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 6. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Saksamaa ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 16. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Belgia ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, ê Parandus, EÜT L 307, 24.11.2001, lk 28 - 14. juulil 1960 Bonnis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 14. juulil 1961 Viinis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Austria vaheline konventsioon (koos 6. märtsil 1970 Londonis allakirjutatud muutmisprotokolliga), millega nähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine, ⎢ 44/2001 - 4. novembril 1961 Ateenas allakirjutatud Kreeka ja Saksamaa vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 6. aprillil 1962 Roomas allakirjutatud Belgia ja Itaalia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste ja muude täitmisele pööratavate dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta, - 30. augustil 1962 Haagis allakirjutatud Madalmaade ja Saksamaa vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste ja muude täitmisele pööratavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 6. veebruaril 1963 Haagis allakirjutatud Madalmaade ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, ê Parandus, EÜT L 307, 24.11.2001, lk 28 - 7. veebruaril 1964 Roomas allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Itaalia Vabariigi vaheline konventsioon (koos 14. juulil 1970 Roomas allakirjutatud muutmisprotokolliga) tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, ⎢ 44/2001 - 15. juulil 1966 Viinis allakirjutatud Prantsusmaa ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta, ê Parandus, EÜT L 307, 24.11.2001, lk 28 - 17. novembril 1967 Haagis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Madalmaade Kuningriigi vaheline konventsioon, millega nähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine, ⎢ 44/2001 - 28. mail 1969 Roomas allakirjutatud Hispaania ja Prantsusmaa vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste ja vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 29. juulil 1971 Luxembourgis allakirjutatud Luksemburgi ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta, - 16. novembril 1971 Viinis allakirjutatud Itaalia ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta, - 22. mail 1973 Madridis allakirjutatud Hispaania ja Itaalia vaheline konventsioon õigusabi ning tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 11. oktoobril 1977 Kopenhaagenis allakirjutatud Soome, Islandi, Norra, Rootsi ja Taani vaheline konventsioon tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 16. septembril 1982 Stockholmis allakirjutatud Austria ja Rootsi vaheline konventsioon tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 14. novembril 1983 Bonnis allakirjutatud Hispaania ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja täitmisele pööratavate ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 17. veebruaril 1984 Viinis allakirjutatud Austria ja Hispaania vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja täitmisele pööratavate ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 17. novembril 1986 Viinis allakirjutatud Soome ja Austria vaheline konventsioon tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 24. novembril 1961 Brüsselis allakirjutatud Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi leping kohtualluvuse, pankrottide ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta, kui see kehtib, ê 2003. aasta ühinemisakt, artikkel 20 ja II lisa, lk 715 - 23. novembril 1927 Lissabonis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Vabariigi ja Portugali leping kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi ja Portugali vahel, - 16. detsembril 1954 Viinis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline konventsioon vastastikuse õigusalase koostöö kohta, - 6. märtsil 1959 Budapestis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, - 18. juunil 1959 Ateenas allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Kreeka Kuningriigi vaheline konventsioon kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 6. veebruaril 1960 Varssavis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades; praegu jõus Poola ja Sloveenia vahel, - 18. märtsil 1960 Belgradis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline leping kaubandusasjades tehtud vahekohtuotsuste ja lahenduskokkulepete vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 10. oktoobril 1961 Viinis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline leping elatisasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 11. detsembril 1963 Viinis allakirjutatud Poola ja Austria vaheline konventsioon tsiviilasjades vastastikuste suhete ja dokumentide kohta, - 20. jaanuaril 1964 Belgradis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Sloveenia vahel, - 5. aprillil 1967 Varssavis allakirjutatud Poola ja Prantsusmaa vaheline konventsioon kohaldatava õiguse, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja perekonnaõiguse valdkonnas, - 18. mail 1971 Pariisis allakirjutatud Jugoslaavia ja Prantsusmaa valitsuste vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 12. detsembril 1973 Belgradis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline konventsioon elatisasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta, - 8. oktoobril 1979 Budapestis allakirjutatud Ungari ja Kreeka vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, - 24. oktoobril 1979 Ateenas allakirjutatud Poola ja Kreeka vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, - 31. juulil 1980 Budapestis allakirjutatud Ungari ja Prantsusmaa vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja perekonnaasjades, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta ning õigusabi kohta kriminaalasjades ja väljaandmise kohta, - 22. oktoobril 1980 Ateenas allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Kreeka vahel, - 30. novembril 1981 Nikosias allakirjutatud Küprose Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, - 23. aprillil 1982 Nikosias allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Küprose Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Küprose vahel, - 5. märtsil 1984 Nikosias allakirjutatud Küprose Vabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline leping õigusalase koostöö kohta tsiviil-, perekonna-, kaubandus- ja kriminaalasjades, - 10. mail 1984 Pariisis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline leping õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil-, perekonna- ja kaubandusasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Prantsusmaa vahel, - 19. septembril 1984 Nikosias allakirjutatud Küprose Vabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades; praegu jõus Küprose ja Sloveenia vahel, - 6. detsembril 1985 Prahas allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Itaalia vahel, - 4. mail 1987 Madridis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheline leping õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Hispaania vahel, - 21. detsembril 1987 Varssavis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Poola vahel, - 28. märtsil 1989 Bratislavas allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Ungari vahel, - 28. aprillil 1989 Varssavis allakirjutatud Poola ja Itaalia vaheline konventsioon õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilasjades, - 29. oktoobril 1992 Prahas allakirjutatud Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vaheline leping kohtuasutuste poolt antava õigusabi ja teatavate õigussuhete korraldamise kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, - 11. novembril 1992 Tallinnas allakirjutatud Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete leping, - 26. jaanuaril 1993 Varssavis allakirjutatud Poola Vabariigi ja Leedu Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, - 23. veebruaril 1994 Riias allakirjutatud Läti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, - 14. novembril 1996 Nikosias allakirjutatud Küprose Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusalase koostöö kohta tsiviil- ja kriminaalasjades ja - 27. novembril 1998 Tallinnas allakirjutatud Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ning kriminaalasjades, ê 1791/2006, artikli 1 lõige 1 ja lisa punkti 11 alapunkt A - 2. juulil 1930 Sofias allakirjutatud Bulgaaria ja Belgia vaheline konventsioon teatud õigusküsimuste kohta, - 23. märtsil 1956 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline kokkulepe vastastikuse õigusabi kohta; jätkuvalt jõus Bulgaaria ja Sloveenia vahel, - 7. oktoobril 1958 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Rahvavabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, - 25. oktoobril 1958 Prahas allakirjutatud Rumeenia Rahvavabariigi ja Tšehhoslovakkia Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Rumeenia ja Slovakkia vahel, - 3. detsembril 1958 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Rumeenia Rahvavabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, - 18. oktoobril 1960 Belgradis allakirjutatud Rumeenia Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta ja selle protokoll; jätkuvalt jõus Rumeenia ja Sloveenia vahel, - 4. detsembril 1961 Varssavis allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, - 17. novembril 1965 Viinis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Austria Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja perekonnaasjades ning dokumentide kehtivuse ja kätteandmise kohta ning lisatud protokoll, - 16. mail 1966 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, - 19. oktoobril 1972 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades ning selle protokoll, - 11. novembril 1972 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, - 5. novembril 1974 Pariisis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, - 30. oktoobril 1975 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, - 10. aprillil 1976 Ateenas allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, - 25. novembril 1976 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja suhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, - 15. juunil 1978 Londonis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, - 30. oktoobril 1979 Bukarestis allakirjutatud lisaprotokoll Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vahelisele konventsioonile õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, - 30. oktoobril 1979 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline konventsioon elatisasjades tehtud otsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 6. novembril 1980 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline konventsioon lahutusotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 29. aprillil 1983 Nikosias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Küprose Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, - 18. jaanuaril 1989 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi valitsuse ja Prantsusmaa Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe vastastikuse õigusabi kohta tsiviilasjades, - 18. mail 1990 Roomas allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviilasjades ja tsiviilasjades tehtud otsuste täitmise kohta, - 23. mail 1993 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheline kokkulepe vastastikuse õigusabi kohta tsiviilasjades, - 11. juulil 1994 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia ja Tšehhi Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviilasjades, - 17. novembril 1997 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia ja Hispaania Kuningriigi vaheline konventsioon kohtualluvuse ning tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste tunnustamise ja täitmise kohta, - 17. novembril 1997 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia ja Hispaania Kuningriigi vaheline konventsioon, mis täiendab Haagi konventsiooni tsiviilkohtumenetluse kohta (Haag, 1. märts 1954), - 15. mail 1999 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilasjades. ⎡ X LISA Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001, EÜT L012, 16.1.2001 | Komisjoni määrus (EÜ) nr 1496/2002 (ELT L 225, 22.8.2002, lk 13) | 2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 18.A.3 (ELT L 236, 23.9.2003, lk 561) | Komisjoni määrus (EÜ) nr 1937/2004 (ELT L 334, 10.11.2004, lk 3) | Komisjoni määrus (EÜ) nr 2245/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 10) | Nõukogu määrus (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1) | Ainult lisa punkt 11.A.2 | Määrus (EÜ) nr 1103/2008 (ELT L 304, 14.11.2008, lk 80) | ainult lisa punkt 1 | Komisjoni määrus (EÜ) nr 280/2009 (ELT L 093, 7.4.2009, lk 13) | Komisjoni määrus (EL) nr 416/2010 (ELT L 119, 13.5.2010, lk 7) | _____________ XI LISA VASTAVUSTABEL Määrus (EÜ) nr 44/2001 | Käesolev määrus | Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõike 2 sissejuhatus | Artikli 1 lõike 2 sissejuhatus | Artikli 1 lõike 2 punktid a–d | Artikli 1 lõike 2 punktid a–d | ________ | Artikli 1 lõike 2 punkt e | Artikli 1 lõige 3 | Artikli 1 lõige 3 | ________ | Artikkel 2 | Artikkel 2 | Artikkel 3 | Artikli 3 lõige 1 | Artikli 4 lõige 1 | Artikli 3 lõige 2 | ________ | ________ | Artikli 4 lõige 2 | Artikkel 4 | ________ | Artikli 5 sissejuhatus | Artikli 5 sissejuhatus | Artikli 5 lõige 1 | Artikli 5 lõige 1 | Artikli 5 lõige 2 | ________ | Artikli 5 lõige 3 | Artikli 5 lõige 2 | ________ | Artikli 5 lõige 3 | Artikli 5 lõiked 4–7 | Artikli 5 lõiked 4–7 | Artikkel 6 | Artikkel 6 | Artikkel 7 | Artikkel 7 | Artikkel 8 | Artikkel 8 | Artikkel 9 | Artikkel 9 | Artikkel 10 | Artikkel 10 | Artikkel 11 | Artikkel 11 | Artikkel 12 | Artikkel 12 | Artikkel 13 | Artikkel 13 | Artikkel 14 | Artikkel 14 | Artikkel 15 | Artikkel 15 | Artikkel 16 | Artikkel 16 | Artikkel 17 | Artikkel 17 | Artikkel 18 | Artikkel 18 | Artikkel 19 | Artikkel 19 | Artikkel 20 | Artikkel 20 | Artikkel 21 | Artikkel 21 | Artikli 22 sissejuhatus | Artikli 22 sissejuhatus | Artikli 22 lõige 1 | Artikli 22 lõike 1 punkt a | ________ | Artikli 22 lõike 1 punkt b | Artikli 22 lõiked 2–5 | Artikli 22 lõiked 2–5 | Artikli 23 lõiked 1–2 | Artikli 23 lõiked 1–2 | Artikli 23 lõige 3 | ________ | Artikli 23 lõiked 4–5 | Artikli 23 lõiked 3–4 | Artikkel 24 | Artikli 24 lõige 1 | ________ | Artikli 24 lõige 2 | ________ | Artikkel 25 | ________ | Artikkel 26 | Artikkel 25 | Artikkel 27 | Artikli 26 lõiked 1–2 | Artikli 28 lõige 1 | Artikli 26 lõiked 3–4 | Artikli 28 lõiked 2–3 | Artikli 27 lõige 1 | Artikli 29 lõige 1 | ________ | Artikli 29 lõige 2 | Artikli 27 lõige 2 | Artikli 29 lõige 3 | ________ | Artikli 29 lõige 4 | Artikkel 28 | Artikkel 30 | ________ | Artikkel 31 | Artikkel 29 | Artikli 32 lõige 1 | ________ | Artikli 32 lõige 2 | Artikkel 30 | Artikli 33 lõike 1 punktid a ja b | ________ | Artikli 33 lõike 1 teine lõik | ________ | Artikli 33 lõiked 2–3 | ________ | Artikkel 34 | ________ | Artikkel 35 | Artikkel 31 | Artikkel 36 | Artikkel 32 | Artikli 2 punkt a | ________ | Artikkel 37 | ________ | Artikkel 38 | ________ | Artikkel 39 | ________ | Artikkel 40 | ________ | Artikkel 41 | ________ | Artikkel 42 | ________ | Artikkel 43 | ________ | Artikkel 44 | ________ | Artikkel 45 | ________ | Artikkel 46 | Artikkel 33 | Artikkel 47 | Artikkel 34 | Artikkel 48 | Artikkel 35 | ________ | Artikkel 36 | Artikkel 64 | Artikli 37 lõige 1 | Artikkel 49 | Artikli 37 lõige 2 | ________ | Artikli 38 lõige 1 | Artikkel 50 | Artikli 38 lõige 2 | ________ | Artikkel 39 | Artikkel 51 | Artikli 40 lõige 1 | Artikli 52 lõige 1 | Artikli 40 lõige 2 | Artikkel 65 | Artikli 40 lõige 3 | Artikli 52 lõige 2 | Artikkel 41 | Artikkel 54 | Artikkel 42 | Artikkel 55 | Artikkel 43 | Artikkel 56 | Artikkel 44 | Artikkel 57 | Artikli 45 lõige 1 | Artikli 58 lõiked 1 ja 3 | Artikli 45 lõige 2 | Artikkel 64 | ________ | Artikli 58 lõige 2 | Artikli 46 lõige 1 | Artikkel 59 | Artikli 46 lõiked 2–3 | ________ | Artikkel 47 | Artikkel 60 | Artikkel 48 | Artikkel 61 | Artikkel 49 | Artikkel 67 | Artikkel 50 | Artikkel 62 | Artikkel 51 | Artikkel 68 | Artikkel 52 | Artikkel 63 | _______ | Artikkel 66 | _______ | Artikkel 69 | Artikkel 53 | Artikli 52 lõike 2 punkt a | Artikkel 54 | Artikli 52 lõike 2 punkt b | Artikkel 55 | Artikkel 53 | Artikkel 56 | Artikkel 72 | Artikli 57 lõige 1 | Artikli 70 lõige 1 | Artikli 57 lõige 2 | ________ | Artikli 57 lõige 3 | Artikli 70 lõige 2 | Artikli 57 lõige 4 | Artikli 70 lõige 3 | Artikkel 58 | Artikkel 71 | Artikli 59 lõige 1 | Artikkel 73 | Artikli 59 lõige 2 | _______ | Artikkel 60 | Artikkel 74 | Artikkel 61 | Artikkel 75 | Artikkel 62 | _______ | Artikkel 63 | _______ | Artikkel 64 | _______ | Artikli 65 lõige 1 | Artikli 76 lõige 1 | _______ | Artikli 76 lõike 1 teine lõik | Artikli 65 lõige 2 | Artikli 76 lõige 2 | Artikkel 66 | Artikkel 77 | Artikkel 67 | Artikkel 78 | Artikkel 68 | Artikkel 79 | Artikkel 69 | Artikkel 80 | Artikkel 70 | Artikkel 81 | Artikkel 71 | Artikkel 82 | Artikkel 72 | Artikkel 83 | _______ | Artikkel 84 | Artikkel 73 | _______ | _______ | Artikkel 85 | _______ | Artikkel 86 | _______ | Artikkel 87 | Artikli 74 lõige 1 | Artikli 88 lõige 1 | Artikli 74 lõige 2 | Artikli 88 lõige 2 | _______ | Artikkel 89 | _______ | Artikkel 90 | _______ | Artikkel 91 | _______ | Artikkel 92 | Artikkel 75 | _______ | Artikkel 76 | Artikkel 93 | I – III lisa | _______ | IV lisa | _______ | _______ | I – IV lisa | V lisa | VI lisa | VI lisa | VII lisa | ________ | VIII–XI lisa | [1] Vastu võetud Euroopa Ülemkogu kohtumisel 10. ja 11. detsembril 2009. [2] Uuringu teostas professor Burkhard Hess Heidelbergi ülikoolist ja sellega saab tutvuda aadressil: http://ec.europa.eu/justice_home/doc_centre/civil/studies/doc_civil_studies_en.htm [3] Uuringu teostas professor Arnaud Nuyts Brüsseli ülikoolist ja sellega saab tutvuda aadressil: http://ec.europa.eu/justice_home/doc_centre/civil/studies/doc_civil_studies_en.htm [4] Uuring, mis käsitleb nõukogu määruse nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) võimalikku läbivaatamist seoses andmete kogumise ja teatavate aspektide mõju hinnanguga, teostanud konsultatsioonifirma Centre for Strategy & Evaluation Services (CSES) 2010. aastal, uuringuga saab tutvuda järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/justice/doc_centre/civil/studies/doc_civil_studies_en.htm. Uuring, milles käsitletakse kohtu valiku kokkulepete 2005. aasta Haagi konventsiooni Euroopa Ühenduse poolse ratifitseerimise mõju hindamist, teostanud GHK 2007. aastal, uuringuga saab tutvuda järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/dgs/justice_home/evaluation/dg_coordination_evaluation_annexe_en.htm [5] Konverents korraldati koostöös Heidelbergi ülikooli ja rahvusvahelise eraõiguse ajakirja „Private International Law” toimetusega. [6] Konverents korraldati koostöös eesistujariigi Hispaaniaga. [7] ELT L 199, 31.7.2007, lk 40. [8] Komisjoni teatis, KOM(2010) 573 (lõplik), 19. oktoober 2010. [9] EÜT C 376, 28.12.1999, lk 1. [10] Arvamus on esitatud 21. septembril 2000. (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). [11] EÜT C 117, 26.04.2000, lk 6. ELT C […], […], lk […]. [12] EÜT L 012, 16.1.2001, lk 1. [13] Vt VII lisa. [14] EÜT L 299, 31.12.1972, lk 32. EÜT L 304, 30.10.1978, lk 1. EÜT L 388, 31.12.1982, lk 1. EÜT L 285, 3.10.1989, lk 1. EÜT C 15, 15.1.1997, lk 1. Konsolideeritud tekst EÜT C 27, 26.1.1998, lk 1. [15] EÜT L 339, 21.12.2007, lk 1. [16] Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaldamise kohta, KOM (2009) 174(lõplik). [17] EÜT L 157, 30.04.2004, lk 45. [18] EÜT L 204, 2.08.1975, lk 28. EÜT L 304, 30.10.1978, lk 1. EÜT L 388, 31.12.1982, lk 1. EÜT L 285, 3.10.1989, lk 1. EÜT C 15, 15.1.1997, lk 1. Konsolideeritud tekst EÜT C 27, 26.1.1998, lk 28. [19] ELT L 299, 16.11.2005, lk 62. [20] EÜT L 184, 17.07.1999, lk 23. [21] EÜT L 228, 16.08.1973, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/26/EÜ (EÜT L 181, 20.7.2000, lk 65). [22] EÜT L 335, 17.12.2009, lk 1. [23] EÜT L 330, 29.11.1990, lk 44. [24] EÜT L 172, 4.07.1988, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2000/26/EÜ. [25] EÜT L 324, 10.12.2007, lk 79. [26] EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37. [27] EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25. [28] Kui kohtuotsus hõlmab rohkem kui ühte hagejat või kostjat, lisage täiendav leht. [29] Kui kohtuotsus hõlmab rohkem kui ühte hagejat või kostjat, lisage täiendav leht. [30] Vajaduse korral lisage lehti. [31] Vajaduse korral lisage lehti. [32] Kui kohtuotsus hõlmab rohkem kui ühte hagejat või kostjat, lisage täiendav leht. [33] Kui kohtuotsus hõlmab rohkem kui ühte hagejat või kostjat, lisage täiendav leht. [34] Mittevajalik maha tõmmata [35] Vajaduse korral lisage lehti [36] Kui kohtuotsus hõlmab rohkem kui ühte hagejat või kostjat, lisage täiendav leht. [37] Kui kohtuotsus hõlmab rohkem kui ühte hagejat või kostjat, lisage täiendav leht. [38] Vajaduse korral lisage lehti. [39] Vajaduse korral lisage lehti. [40] Mittevajalik maha tõmmata [41] Vajaduse korral lisage lehti