6.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 53/4

1.

14. jaanuari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 80/2009 asendatakse määrus (EMÜ) nr 2299/89 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul. Üks muudatustest seoses määrusega (EÜ) nr 2299/89 on arvutipõhiste ettetellimissüsteemidega seotud mõiste „emaettevõtja” määratluse muutmine. Käesoleva seletuskirja eesmärk on selgitada turuosalistele uue määratluse tähendust ja näidata, kuidas komisjoni talitused määravad kõnealuse määratlusega seoses kindlaks lennuettevõtja või raudtee-ettevõtja staatuse.

2.

Seletuskiri ei piira asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamist.

3.

Seletuskiri ei piira Euroopa Ühenduste Kohtu võimalikke tõlgendusi seoses „emaettevõtja” määratlusega.

4.

Määruse (EÜ) nr 80/2009 artiklis 2 määratletakse emaettevõtja järgmiselt. Kapitalis osaluse omamise ja kontrolli määratluse abil selgitatakse seda täiendavalt.

5.

Need määratlused viitavad erinevatele vahenditele, millega antakse võimalus mõjutada otsustavalt süsteemi tarnija äritegevust, pannes erilist rõhku kapitalis osaluse omamisele. „Kontrolli” määratlus hõlmab olukordi, mille puhul omandiõigus annab võimaluse mõjutada otsustavalt süsteemi tarnijat. Toimimisjuhendis kasutatud „emaettevõtja” määratlusega lisatakse selgesõnaline viide süsteemi tarnija kapitalis osaluse omamisele, seonduvatele õigustele või esindatusele juhtorganis ning otsustavale mõjuvõimule, mille osalus võib anda lennuettevõtjale või raudtee-ettevõtjale süsteemi tarnija äritegevuse üle.

6.

„Kontrolli” ja „otsustava mõju” mõisted on emaettevõtja määratluse keskmes. Määruse (EÜ) nr 80/2009 artiklis 2 sätestatud „kontrolli” määratlus on identne määratlusega, mis on esitatud 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)) (1) artikli 3 lõikes 2. Seepärast tuleb mõisteid „kontroll” ja „otsustav mõju” tõlgendada nii, nagu seda on tehtud Euroopa Komisjoni konsolideeritud pädevuseteatises, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas C 95, 16. aprillil 2008 eriti II jaotise punktides 2 ja 3. Järgnevalt juhitakse tähelepanu määruse (EÜ) nr 80/2009 kohaldamiseks olulistele põhimõistetele.

7.

Kontrolli määratletakse kui ettevõtjale otsustava mõju avaldamise võimalust. Seetõttu ei ole vaja tõestada, kas otsustavat mõju tegelikult kasutatakse või hakatakse kasutama. Otsustavat mõju on võimalik saavutada erinevate vahendite abil.

8.

Üks lennuettevõtja või raudtee-ettevõtja võib mõjutada otsustavalt süsteemi tarnijat. Eristada saab kahte üldist olukorda, kus ettevõtjal on ainukontroll. Esiteks on ainukontrolli omaval ettevõtjal õigus võtta vastu ettevõtjat käsitlevaid strateegilisi ärialaseid otsuseid. Selline õigus saadakse tavaliselt siis, kui ettevõtja omandab häälteenamuse. Otsustav mõju tähendab selles kontekstis võimalust teha otsuseid, mis määravad ettevõtja kaubandusstrateegia. Teiseks on ainukontrolliga tegemist ka siis, kui ainult ühel aktsionäril on ettevõtja strateegiliste otsuste suhtes vetoõigus, kuid tal ei ole õigust kõnealuseid otsuseid ise vastu võtta (nn negatiivne ainukontroll). Sellisel juhul tähendab otsustav mõju võimalust tõkestada strateegiliste otsuste vastuvõtmist.

9.

Ainukontrolli saab omandada õiguslikul ja/või faktilisel alusel.

10.

Ainukontroll omandatakse üldjuhul õiguslikul alusel, kui ettevõtja omandab äriühingus häälteenamuse. Isegi vähemusosaluse puhul võib olla tegemist õiguslikul alusel omandatud ainukontrolliga, kui kõnealuse osalusega kaasnevad eriõigused (näiteks õigus määrata ametisse rohkem kui pooled järelevalve- või haldusnõukogu liikmed).

11.

Vähemusosalust võib pidada ainukontrolliks ka faktilisel alusel, näiteks kui vähemusaktsionär saab tõenäoliselt oma osaluse, varasema hääletuskäitumise ja teiste aktsionäride seisundi tõttu aktsionäride koosolekul püsiva häälteenamuse. See oleneb sellistest tegurites nagu ülejäänud aktsiate hajutatus, struktuurilised ja majanduslikud suhted aktsionäride vahel ning teiste aktsionäride strateegilised huvid äriühingus. Selliseid kriteeriume tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi ja võtta arvesse arvatavaid muutusi aktsionäride esindatuses, mis võivad toimuda pärast muudatusi süsteemi tarnija kontrolli ja omandisuhete struktuuris.

12.

Mitu lennuettevõtjat või raudtee-ettevõtjat võivad mõjutada otsustavalt süsteemi tarnijat.

13.

Selgeim ühiskontrolli vorm esineb juhul, kui on üksnes kaks emaettevõtjat, kellele kuulub süsteemi tarnijas võrdne hääleõigus. Kuid ühiskontroll võib eksisteerida isegi juhul, kui kahel emaettevõtjal ei ole võrdne hääleõigus või esindatus otsuseid tegevates organites või kui emaettevõtjaid on enam kui kaks. Selline olukord tekib, kui vähemusaktsionäridel on täiendavad õigused, mis võimaldavad neil tõkestada ühisettevõtte strateegilise käitumise osas hädavajalikke otsuseid. Vetoõigused võivad olla ette nähtud ühisettevõtte põhikirjaga või emaettevõtjate vahelise lepinguga (nt aktsionäride leping).

14.

Kõnealused vetoõigused peavad olema seotud äriühingu äripoliitikat käsitlevate strateegiliste otsustega. Need peavad olema ulatuslikumad kui vetoõigused, mis antakse vähemusaktsionäridele tavajuhul, et kaitsta nende finantshuve ühisettevõttes. See tavapärane vähemusaktsionäride kaitse on seotud ühisettevõtte põhiotsustega, nagu põhikirja muutmine, kapitali suurendamine või vähendamine või likvideerimine.

15.

Seevastu vetoõigused, mis annavad kontrolli, on üldjuhul seotud selliste otsuste ja küsimustega nagu eelarve, äriplaan (niivõrd, kuivõrd selles esitatakse üksikasjad, mis on ulatuslikumad kui üldised avaldused äriliste eesmärkide kohta), olulised investeeringud (niivõrd, kuivõrd investeeringute ulatus ei ole nii suur, et vetoõigus kujutaks endast vähemusaktsionäri huvide tavapärast kaitset) või tippjuhtkonna ametisse määramine.

16.

Ka vetoõiguste puudumisel võivad kaks või enam ettevõtjat, kes omavad vähemusosalusi süsteemi tarnijas, omandada ühiskontrolli. See võib juhtuda siis, kui vähemusaktsionäridel on üheskoos häälteenamus ning kui nad tegutsevad ühiselt, et seda häälteenamust kasutada. Selle aluseks võib olla vastavasisuline õiguslikult siduv leping või tuvastatakse see erandjuhul faktide põhjal, kui asjaomaste vähemusaktsionäride vahel valitsevad tugevad ühishuvid.

17.

Vähemusosaluse puhul tuleb rõhutada, et toimimisjuhendi eesmärk on teha selget vahet üksnes finantsosalusel süsteemi tarnija kapitalis ja lennuettevõtja aktiivsemal osalusel süsteemi tarnija äritegevuses. Lennuettevõtja või raudtee-ettevõtja silmapaistvam osalus süsteemi tarnija otsuste tegemises võib luua stiimuleid süsteemi tarnija ärialaste otsuste mõjutamiseks viisil, mis moonutaks konkurentsi õhutranspordi või raudteetranspordi sektoris. Tema toodete turustamise osas võib see luua ka märkimisväärseid stiimuleid emaettevõtja jaoks, et käituda diskrimineerivalt oma arvutipõhiste ettetellimissüsteemide kasuks.

18.

Selline eristamine on oluline, kui lennuettevõtjad või raudtee-ettevõtjad on süsteemi tarnija vähemusaktsionärid. Kui selline osalemine annab kõnealusele lennuettevõtjale või raudtee-ettevõtjale õigused, mis on ulatuslikumad kui õigused, mis antakse vähemusaktsionäridele tavajuhul, et kaitsta nende finantshuve, või kui lennuettevõtja või raudtee-ettevõtja saab kas üksi või koos teiste aktsionäridega mõjutada süsteemi tarnija ärialaseid otsuseid seoses teiste osalevate lennuettevõtjatega, tuleks teda käsitada kui emaettevõtjat.

19.

Komisjon võib kaebuse põhjal või omal algatusel uurida toimimisjuhendi väidetavaid rikkumisi. Uurimised korraldatakse hea haldustava põhimõtte kohaselt. Süsteemi tarnija emaettevõtja kohustustega seotud väidetavate rikkumiste puhul hinnatakse komisjoni uurimise käigus kõigepealt seda, kas asjaomast lennuettevõtjat või raudtee-ettevõtjat tuleb käsitada süsteemi tarnija emaettevõtjana.

20.

Toimimisjuhendi artikliga 14 antakse komisjonile kõik vajalikud uurimisvolitused, et nõuda kõnealuseks hindamiseks vajalikku teavet. Komisjon võib nõuda ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt kogu vajalikku teavet, sealhulgas eriauditite esitamist, kaasa arvatud emaettevõtjate kohustusi käsitleva artikliga 10 hõlmatud küsimustes.

21.

Lisaks sellele nõutakse artikliga 12, et kõik süsteemi tarnijad esitaksid iga nelja aasta järel sõltumatult auditeeritud aruande, milles käsitletakse üksikasjalikult omandisuhete struktuuri ja juhtimismudelit. Ka komisjon võib taotleda igal ajal sellise aruande esitamist. Seega võimaldavad artiklid 12 ja 14 komisjonil koguda asjakohast teavet, et hinnata lennuettevõtja või raudtee-ettevõtja staatust seoses emaettevõtja määratlusega.

22.

Kõnealune hindamine põhineb tavaliselt selliste dokumentide analüüsil, milles käsitletakse üksikasjalikult süsteemi tarnija omandisuhete ja kontrolli struktuuri (näiteks tema põhikiri või aktsionäride vahelised lepingud). Komisjon võib hinnata ka teisi vajalikke dokumente, nagu juhatuse või muude juhtorganite koosolekute protokollid.

23.

Kui lennuettevõtja või raudtee-ettevõtja määratletakse emaettevõtjana, uurib komisjon toimimisjuhendi väidetavaid rikkumisi kõnealuse emaettevõtja poolt. Toimimisjuhendi artiklis 16 sätestatakse menetlused ja tagatakse ärisaladuste kaitse, mis võimaldab komisjonil paremini vajalikku teavet koguda.

24.

Kui selline rikkumine leiab aset, võib komisjon rikkumise lõpetamiseks teha vajaliku otsuse. Samuti võib komisjon määrata trahvi ettevõtjale, kes vastutab toimimisjuhendi rikkumise eest.