Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta”

KOM(2009) 139 lõplik – 2009/0047 (COD)

(2009/C 317/19)

Raportöör: Thomas MCDONOGH

21. aprillil 2009 otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 156 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta”

KOM(2009) 139 lõplik – 2009/0047 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 26. juunil 2009. Raportöör oli Thomas McDonogh.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 455. istungjärgul 15.–16. juulil 2009 (15. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 174, erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kindlalt komisjoni ettepanekuid, kuna 2004. aastal jõustunud õigusaktid võivad olla väga aegunud.

1.2.   Otsustava tähtsusega on süsteemide turvalisus ning tuleks astuda samme häkkerite tõrjumiseks.

1.3.   Kuna juhtimisstruktuur moodustatakse tsiviilisikutest, tuleb töötajate puhul turvalisuse eesmärgil läbi viia välja pakutud taustakontroll. Samuti peaks personal olema teadlik oma suurest vastutusest lõppkasutajate ees, et oleks tagatud teenuse järjepidevus ja usaldusväärsus.

1.4.   Kulud kasutajate jaoks peaksid olema konkurentsivõimelised teiste sarnaste süsteemide kuludega.

1.5.   Oluline on, et Euroopa Liit oleks sõltumatu teistest pakkujatest, kes võivad oma süsteemid oma äranägemise järgi välja lülitada ning lõppkasutajate tegevust kas ärilistel või militaarsetel eesmärkidel jälgida.

1.6.   Programmi Galileo tuleks ELi kodanikele põhjalikult selgitada, kuna see mõjutab otseselt või kaudselt enamiku kodanike elu – pilootidest kaevurite ja põllumajandustootjateni – ning et ära kasutada programmi kogu potentsiaal.

1.7.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega tuleks konsulteerida otsustusprotsessi eri etappides seoses edusammudega projekti rakendamisel.

1.8.   Komitee toetab Euroopa Liidu GNSSi programmide rahastamist ja rõhutab, et programmide edu tagamiseks tuleks tagada mitmeaastane rahastamine.

1.9.   Tunnustada tuleks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rolli. GNSSi programmidel on otsene mõju kodanikele ning komitee peaks olema täielikult teavitatud ning temaga tuleks ulatuslikult konsulteerida. Programmi Galileo arendavad ja kontrollivad tsiviilisikud ning vaja on läbipaistvust. Euroopa Komisjon peaks jätkama komiteega konsulteerimist, kuna olulised küsimused seoses järelevalve, üksikisiku õiguste ja eraelu puutumatusega kerkivad esile hilisemas etapis.

2.   Sissejuhatus

2.1.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on programmi Galileo kohta juba vastu võtnud mitmeid arvamusi (1).

2.2.   Oluline on programm Galileo käivitada nii kiiresti kui võimalik, et Euroopal oleks oma satelliitnavigatsioonisüsteem nagu USA-l ning ta ei sõltuks teistest kõnealuste teenuste pakkujatest.

2.3.   Riiklikust vaatepunktist suurendab see turvalisust ning ärilisest vaatepunktist annab see tulu. See peaks võimaldama turuleviimist ja looma väärtusliku tuluallika.

2.4.   Komitee peaks andma komisjonile selle tungivalt vajaliku õigusakti jaoks täieliku toetuse.

3.   Üldised märkused Euroopa GNSSi programmide kohta

3.1.   Oluline on, et EL oleks sõltumatu teistest suurtest ülemaailmsetest satelliitteenuste pakkujatest. Siiski on programm Galileo tõhusam maailmaturul ning programm EGNOS täiendab teisi süsteeme ja parandab teabe kvaliteeti.

3.2.   Samuti pakub programm Galileo juurdepääsu kosmosele mitmele liikmesriigile, kes vastasel korral ei osaleks kosmosealases tegevuses. GNSSi programmidel peaks olema hea suhtekorraldus, mis tugevdaks ELi mainet üldsuse hulgas ning tagaks kõnealuste programmide edu. Vajalikud on teadlikkuse tõstmise meetmed Euroopa GNSSi programmide eeliste kohta, et üldsus saaks uusi võimalusi maksimaalselt ära kasutada.

3.3.   Euroopa GNSSi programmidel võib olla positiivne mõju teistele ELi poliitikavaldkondadele.

3.4.   Ergutada tuleks teadusuuringuid selles valdkonnas.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.   Määrust (EÜ) nr 1321/2004 on selgesõnaliselt ja kiiresti vaja muuta järgmistel põhjustel.

4.2.   Määruse muudatustega määratakse asutusele järgmised ülesanded:

4.3.   Eelhindamine tehti asutuse loomisel 2004. aastal.

4.4.   Asutuse juhtimist käsitlevate sätete muudatuses püütakse võtta arvesse asutuse juhtimise kogemustest saadud õppetunde ning tema panust ja rolli Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammides.

4.5.   Seepärast on vajalik avaliku haldamise uus raamistik. Määrusega (EÜ) nr 683/2008:

4.6.   Liikmesriigid eraldi ei suuda piisavalt saavutada satelliitnavigatsiooni süsteemide ehitamise eesmärki, sest see ületab üksi tegutseva liikmesriigi rahalised ja tehnilised võimalused. Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) tõhusaks rakendamiseks on seega kõige asjakohasem võtta meetmeid ühenduse tasandil.

(1)  ELT C 256, 27.10.2007, lk 73-75.

ELT C 256, 27.10.2007, lk 47.

ELT C 324, 30.12.2006, lk 41-42.

ELT C 221, 8.9.2005, lk 28.