16.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 306/1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Atlandi-ülesed suhted ELi ja Põhja-Ameerika riikide vahel lennutranspordi sektoris – tõeline õigusnormide lähendamine” (ettevalmistav arvamus)

2009/C 306/01

15. detsembril 2008 palus Euroopa Liidu eesistujariik Tšehhi Vabariik vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistav arvamus järgmises küsimuses:

„Atlandi-ülesed suhted ELi ja Põhja-Ameerika riikide vahel lennutranspordi sektoris – tõeline õigusnormide lähendamine”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 20. mail 2009. aastal. Raportöör oli Jacek KRAWCZYK.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 454. istungjärgul 10.–11. juunil 2009 (11. juuni istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 143, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 2.

1. Kokkuvõte

1.1

Euroopa Liidu ja Põhja-Ameerika vaheline ühendus on reisijate kontinentidevahelises õhuveos kindlalt kõige olulisem. 2007. aastal transporditi enam kui 60 miljonit reisijat ja enam kui 3,1 miljonit tonni kaupa. See muudab kõnealuse ühenduse kindlalt kõige olulisemaks lennuliikluse vooks maailma eri piirkondade vahel.

1.2	Euroopa Liit ja Kanada ning Euroopa Liit ja USA on alustanud läbirääkimisi avatud lennunduspiirkonna (open aviation area) loomiseks. Avatud lennunduspiirkond annab mõlemale osapoolele lennuliikluses täieliku vabaduse.

1.3	30. aprillil 2007 allkirjastas komisjon ulatusliku esimese etapi lennutranspordilepingu (esimese etapi kokkulepe) Ameerika Ühendriikidega.

1.3.1

Kuigi esimese etapi kokkulepe oli äärmiselt edukas, ei suudetud täita selle peamist eesmärki – luua avatud lennunduspiirkond.

1.4	30. märtsil 2009 võttis transpordinõukogu poliitilise seisukoha, millega kiideti heaks Euroopa Liidu ja Kanada vahelise lepingu allkirjastamine. 6. mail 2009 toimunud Euroopa Liidu ja Kanada tippkohtumisel Prahas lepiti kokku lepingu lõplikus tekstis.

1.4.1

Euroopa Liidu ja Kanada leping on Euroopa Liidu esimene leping, millega saavutatakse turgude täielik avamine nii liiklusõiguste kui ka investeeringute osas. Samas jõutakse enneolematule tasemele ka õigusnormide lähendamise ning ametiasutuste koostöö vallas.

1.4.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Liidu ja Kanada lennutranspordilepingut kui esimest lepingut, milles järgitakse täielikult Euroopa Liidu välispoliitika uut arengusuunda kooskõlas nõukogu 2005. aasta järeldustega.

1.4.3

Komitee toetab kindlalt komisjoni püüdlust saavutada sarnaseid tulemusi Euroopa Liidu ja USA läbirääkimiste teises voorus.

1.5

2008. aastal alanud Euroopa Liidu ja USA teise vooru läbirääkimised peavad esimese etapi kokkuleppe artikli 21 kohaselt hõlmama järgmisi, ühele või mõlemale lepinguosalisele esmatähtsaid küsimusi: liiklusõiguste täiendav liberaliseerimine, täiendavad välisinvesteeringute võimalused, keskkonnameetmete ja infrastruktuuripiirangute mõju liiklusõiguste kohaldamisele, juurdepääsu laiendamine valitsuse rahastatud lennutranspordile ja õhusõidukite varustamine meeskonnaga. Euroopa sidusrühmad ootavad, et teise etapi kokkulepe lähendaks õigusnorme veelgi.

1.5.1

Komitee meenutab, et aeg on ülitähtis ning et Euroopa Liidu ja USA volitatud esindajad peaksid alustama läbirääkimisi nii pea kui praktiliselt võimalik. Kui 2010. aasta novembriks märkimisväärset edu ei saavutada, võib Euroopa Liit otsustada peatada USA lennuettevõtjatele antud teatud õigused.

1.5.2

Erilist tähelepanu tuleks pöörata läbirääkimiste teises voorus olulisel kohal olevatele tööjõuküsimustele. Töötajate toetus on väga oluline. Komitee julgustab 2009. aasta juunis Brüsselis toimuvat teist tööjõu foorumit andma konkreetseid soovitusi olulistes sotsiaalküsimustes.

1.5.3

Avatud lennunduspiirkonna elluviimine suurendab liiklust Euroopa Liidu ja USA vahel, mis võib kaasa tuua mõningaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Komitee soovitab komisjonil koostada võimaliku lepingu strateegilise keskkonnamõju analüüsi.

1.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee prioriteedid teise etapi kokkuleppe osas: tuleks määratleda avatud lennunduspiirkonna järgmised olulised elemendid:

—	omandiõigusele ja kontrollile kohalduvate piirangute kaotamine;

—	kõigi diskrimineerivate turutavade kaotamine;

—	ettevõtete loomise õigus, et võimaldada piiriüleseid ühinemisi, ülevõtmisi ja turule sisenemist;

—	õigusalane koostöö ja õigusnormide lähendamine mõistlikult suures ulatuses;

—	Euroopa Liidu kodanike selliste ebavajalike reisitakistuste kaotamine, mis tulenevad USA kohaldatavatest ülemäärastest julgestusmeetmetest.

1.7

Komitee julgustab Atlandi-ülest majandusnõukogu toetama teise vooru läbirääkimisi, seades need oluliseks poliitiliseks prioriteediks ja võimaldades konsultatsioone Atlandi-ülese töövõtjate dialoogi, Atlandi-ülese keskkonnadialoogi ning teiste Atlandi-ülese majandusnõukoguga ametlikult seotud dialoogide kaudu.

1.8	Euroopa Liidu ja Kanada lennunduskokkulepe peaks olema Euroopa Liidu ja USA teise etapi kokkuleppe võrdlusalus. Muutused on võimalikud – see on Euroopa Liidu ja Kanada läbirääkimiste keskne sõnum.

2. Sissejuhatus

2.1

Reisijate kontinentidevahelist õhuvedu käsitlevate Eurostati andmete kohaselt on Euroopa Liidu ja Põhja-Ameerika vaheline ühendus kindlalt kõige olulisem. 2007. aastal transporditi enam kui 60 miljonit reisijat (5,6 % rohkem kui 2006. aastal; 22,3 % 27-liikmelise Euroopa Liidu välisest reisijateveost).

2.2

Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) andmetel suurenes reisijatevedu Põhja-Ameerika ja Euroopa (k.a Venemaa) vahelisel Põhja-Atlandi marsruudil 2007. aastal 7,6 %, ulatudes 57,3 miljoni reisijani (2006. aastaga võrreldes). See muudab kõnealuse marsruudi kindlalt kõige olulisemaks lennuliikluse vooks maailma eri piirkondade vahel.

2.3	2007. aastal transporditi Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel üle 3,1 miljoni tonni kaupa, mis tähendab, et tegu on ühega maailma kolmest peamisest transpordimarsruudist.

2.4

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide lennundusturu suuruse põhjused on geograafilised, kultuurilised ja majanduslikud. 2007. aastal moodustas ainuüksi Euroopa Liidu ja USA osakaal 40 % maailmakaubanduse ja 60 % välismaiste otseinvesteeringute kogumahust. Lennundus on kahtlemata kaasa aidanud maailma suurimate kaubandus- ja investeerimissuhete arengule. Ka Euroopa Liidu ja Kanada vahelised suhted on väga tugevad (Euroopa Liit on suuruselt teine otseinvesteeringute tegija Kanadas).

2.5

Euroopa Liidu ja Põhja-Ameerika ulatuslikke majandussuhteid toetab tihenev õigusalane koostöö. 2007. aastal loodud Atlandi-ülene majandusnõukogu on kõrgetasemeline foorum Euroopa Liidu ja USA aruteludele strateegilistes majandusküsimustes, mille eesmärk on õigusnormide ulatuslikum lähendamine ning kaubanduse ja investeerimise tõhustamine. Käimas on esialgsed läbirääkimised Euroopa Liidu ja Kanada ulatusliku kaubanduskokkuleppe võimaliku sõlmimise üle.

2.6

Kõnealuse õigusliku ja majandusliku koostöö kontekstis alustasid Euroopa Liit ja Kanada ning Euroopa Liit ja USA läbirääkimisi avatud lennunduspiirkonna loomiseks. Komisjoni tellimusel enne praegust kriisi läbiviidud uurimusest nähtus, et Euroopa Liidu ja USA avatud lennunduspiirkond võiks esimese viie aasta jooksul suurendada nende piirkondade vahel reisivate inimeste arvu enam kui 25 miljoni reisija võrra, tuues tarbijatele kasu enam kui 15 miljardi euro ulatuses ning luues 80 000 uut töökohta Euroopa Liidus ja USAs järgmistel põhjustel:

—	kaoksid tegevuspiirangud (mis eksisteerivad kahepoolsete lennuteenuse kokkulepete puhul);

—	lennuettevõtjate parem koostöö muutuks tugevamate liitude kaudu lihtsamaks;

—	lennuettevõtjate kulud väheneks tänu suurenevale konkurentsisurvele.

2.6.1

Avatud lennunduspiirkonna elluviimine suurendab liiklust Euroopa Liidu ja USA vahel. See võib kaasa tuua mõningad negatiivsed keskkonnamõjud, nt heitkoguste, jäätmetekke ja müra suurenemise. Nende ja teiste keskkonnaküsimustega on minevikus tegeldud, ent mitte väga edukalt.

2.7

Avatud lennunduspiirkond annab mõlemale osapoolele lennuliikluses täieliku vabaduse, kaovad välismaiste organisatsioonide investeerimispiirangud ning võimalik on rentida õhusõidukeid koos meeskonnaga mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel. Avatud lennunduspiirkond tähendab üldist pühendumist õigusnormide lähendamisele ning õhutranspordi ohutust, lennundusjulgestust ja keskkonnakaitset puudutavate standardite ühtlustamisele.

3. Euroopa Liidu ja USA läbirääkimiste esimene voor

3.1	Komisjon alustas läbirääkimisi Euroopa Liidu ja USA lennunduskokkuleppe üle 5. juunil 2003 transpordinõukogult saadud volituse alusel.

3.2	30. aprillil 2007 allkirjastas komisjon Ameerika Ühendriikidega ulatusliku esimese etapi lennutranspordilepingu (esimese etapi kokkulepe), mida on kohaldatud alates 30. märtsist 2008. Leping asendas liikmesriikide ja USA vahel sõlmitud kehtivad kahepoolsed lepingud.

3.3

Euroopa Liidu ja USA lennutranspordilepingu põhielemendid on järgmised:

3.3.1

Juurdepääs turule

—	nn ühenduse vedaja käsitus võimaldab Euroopa Liidu lennuettevõtjatel lennata USAsse Euroopa Liidu mistahes punktist;

—	kõigi piirangute kaotamine Euroopa Liidu ja USA vahelistelt rahvusvahelistelt marsruutidelt;

—	kõigi piirangute kaotamine kõigi Euroopa Liidu ja USA vaheliste marsruutide hinnakujunduselt;

—	piiramatu koodijagamine Euroopa Liidu, USA ja kolmandate riikide lennuettevõtjate vahel;

—	Euroopa Liidu lennuettevõtjatele uute võimaluste loomine õhusõiduki väljarentimiseks koos meeskonnaga USA lennuettevõtjatele kasutamiseks rahvusvahelistel marsruutidel USA ja mis tahes kolmanda riigi vahel;

3.3.2

Õigusalane koostöö

—	lennundusjulgestus: USA aktsepteeris Euroopa Liidu nõudmist, mille kohaselt peab ta arvesse võtma kõiki Euroopa Liidus juba rakendatavaid julgestusmeetmeid;

—	ohutus: konsultatsioonimenetlused ohutusega seotud probleemide korral ja Euroopa Liidu tasandil ohutusega seotud kohustuste arendamise tunnustamine;

—	ühiskomitee: luuakse ühiskomitee, mis vastutaks lepingu tõlgendamise ja rakendamisega seotud küsimuste lahendamise eest, sh sotsiaalsed küsimused;

—	konkurents: kohustus edendada ühilduvaid õiguslikke lähenemisviise;

—	valitsuse subsiidiumid ja toetused: tunnistatakse, et valitsuse subsiidiumid võivad moonutada konkurentsi; ühiskomitee peaks pidama arvestust kahe osapoole tõstatatud küsimuste kohta;

—	keskkonnakaitse: tunnistatakse, et USA lennuettevõtjate lennukikütust võib liikmesriikide vahelistel marsruutidel maksustada juhul, kui kaks liikmesriiki kasutavad ühenduse õigusaktidest tulenevat õigust mitte rakendada kehtivat maksuvabastust;

3.3.3

Omandiõigus ja kontroll

—	USA lennuettevõtjad: tagatised seoses Euroopa Liidu kodanikele lubatava osalusprotsendiga, sh võimalus ületada 50 % kogukapitalist; Euroopa Liidust USA lennuettevõtetesse tehtavate investeeringutega seotud tehingute õiglase ja viivitamatu arvestamise tagamine;

—	ELi lennuettevõtjad: õigus piirata USA investeeringuid Euroopa Liidu lennuettevõtetesse vastastikkuse põhimõttel 25 %-ni hääleõiguslikust kapitalist; USA aktsepteerib mis tahes ELi lennuettevõtjat, mida omavad või kontrollivad Euroopa Liidu või Euroopa ühise lennunduspiirkonna kodanikud;

—	kolmandate riikide lennuettevõtjad: USA aktsepteerib ühepoolselt Euroopa Liidu omandiõigust ja/või kontrolli mis tahes lennuettevõtja suhtes Euroopa majanduspiirkonnas, Euroopa ühises lennunduspiirkonnas ja 18 Aafrika riigis;

3.3.4

Muud küsimused

—	maapealne teenindamine: traditsioonilised sätted tagavad juurdepääsu maapealsete teenuste kasutamisele;

—	äritegevuse küsimused: sätted, mis on seotud näiteks õigusega luua esindusi, pidada personali ja värvata müügiagente teise lepinguosalise territooriumil;

—	arvutipõhised broneerimissüsteemid: USA on aktsepteerinud sätteid, mis tagavad Euroopa arvutipõhise broneerimissüsteemi pakkujatele õiguse tegutseda USAs. Selles osas peab USA aga veel võtma kohustusi WTO GATS-lepingu kontekstis.

3.4	Esimese etapi kokkulepe oli oluline samm avatud lennunduspiirkonna loomise suunas. Sellega loodi õigusalase koostöö olulised põhimõtted ning moodustati ühiskomitee edusammude jälgimiseks. Kokkulepe aitas kaasa teatud tõkete kaotamisele turule juurdepääsul.

3.5

Kuigi esimene etapp oli äärmiselt edukas, ei suudetud täita selle peamist eesmärki – luua avatud lennunduspiirkond. Eelkõige puudub esimese etapi kokkuleppes tasakaal turule juurdepääsu osas. See tähendab, et USA lennuettevõtjatele on antud piiramatud viienda vabaduse liiklusõigused Euroopa Liidus, ilma et Euroopa Liidu lennuettevõtjatel oleksid samad õigused USA turul (viienda vabaduse liiklusõigused annavad lennuettevõtjatele õiguse teostada lende oma koduriigist teise lepinguosalise territooriumile ja edasi kolmandatesse riikidesse). Teatud turutavad eelistavad endiselt USA lennuettevõtjaid (nt Fly America programm). Kokkulepe lubab USA investoritel omada ka suuremat osa Euroopa Liidu lennuettevõtete hääleõiguslikest aktsiatest (49 %) kui Euroopa Liidu investoritel USA lennuettevõtete puhul (25 %).

3.6	Lepinguosalised leppisid kokku selles, et läbirääkimiste teine voor algab 60 päeva pärast esimese etapi kokkuleppe jõustumist.

4. Euroopa Liidu ja Kanada lennutranspordileping

4.1

Pärast esimese etapi kokkuleppe sõlmimist Ameerika Ühendriikidega sai komisjon 2007. aasta oktoobri algul nõukogult volitused läbirääkimiste alustamiseks Euroopa Liidu ja Kanada lennutranspordilepingu sõlmimiseks. Pärast nelja läbirääkimiste vooru ning järgides 2008. aastal Quebecis toimunud Euroopa Liidu ja Kanada tippkohtumisel saadud juhiseid, alustas komisjon 30. novembril 2008. aastal Euroopa Liidu ja Kanada lennunduskokkuleppe projekti koostamist. 30. märtsil 2009 võttis transpordinõukogu poliitilise seisukoha, millega kiideti heaks Euroopa Liidu ja Kanada vahelise lepingu allkirjastamine. 6. mail 2009 toimunud Euroopa Liidu ja Kanada tippkohtumisel Prahas lepiti kokku lepingu lõplikus tekstis.

4.2

Lepinguprojekti põhiosad on järgmised:

4.2.1

Õigusalane koostöö

—	ühekordne julgestuskontroll ja tihe koostöö;

—	suur rõhk keskkonnakoostööl: lepinguosalised tunnistavad keskkonnakoostöö ja meetmete võtmise vabaduse tähtsust;

—	lepinguosalised tunnistavad selgelt sotsiaalküsimuste olulisust; koostöö sotsiaalküsimustes toimub ühiskomitee vahedusel;

—	ühiskomitee roll lepingu rakendamise jälgimisel;

—	ohutusstandardite vastastikune tunnustamine ja tihe koostöö;

—	kaubandusmehhanismid, mis võimaldavad võtta meetmeid diskrimineerimise ja ebaõiglase kohtlemise korral.

4.2.2

Liiklusõigused ja investeeringud: lepinguga nähakse ette liiklusõiguste piirangute järkjärguline kaotamine ning investeerimisvõimaluste ja kontrollisüsteemi loomine neljas etapis.

—	Esimese etapis kaotatakse kõik liiklusele kehtivad piirangud Euroopa Liidu ja Kanada vahel.

—	Teises etapis avab Kanada investeerimisvõimaluse oma lennuettevõtetesse kuni 49 % ulatuses, misjärel saavad Kanada lennuettevõtjad täiendavad liiklusõigused.

—	Kolmandas etapis lubavad mõlemad lepinguosalised rajada teisel osapoolel lennuettevõtteid oma territooriumil. Lennuettevõtjad saavad õiguse teostada lende oma koduriigist teise lepinguosalise territooriumile ja edasi kolmandatesse riikidesse (täielikud viienda vabaduse liiklusõigused).

—	Neljandas etapis on lepinguosalistel õigus omada ja kontrollida 100 % ulatuses teise lepinguosalise lennuettevõtet ning kabotaaži õigus.

4.3	Euroopa Liidu ja Kanada leping on Euroopa Liidu esimene leping, millega saavutatakse turgude täielik avamine nii liiklusõiguste kui ka investeeringute osas. Samas jõutakse enneolematule tasemele ka õigusnormide lähendamise ning ametiasutuste koostöö vallas.

4.4	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Liidu ja Kanada lennutranspordilepingut kui esimest lepingut, milles järgitakse täielikult Euroopa Liidu välispoliitika uut arengusuunda kooskõlas nõukogu 2005. aasta järeldustega.

4.5	Komitee toetab kindlalt komisjoni püüdlust saavutada sarnaseid tulemusi Euroopa Liidu ja USA läbirääkimiste teises voorus.

5. Euroopa Liidu ja USA läbirääkimiste teine voor

5.1

Teise vooru läbirääkimised peavad esimese etapi kokkuleppe artikli 21 kohaselt hõlmama järgmisi, ühele või mõlemale lepinguosalisele esmatähtsaid küsimusi:

—	liiklusõiguste täiendav liberaliseerimine;

—	täiendavad välisinvesteeringute võimalused;

—	keskkonnameetmete ja infrastruktuuripiirangute mõju liiklusõiguste kohaldamisele;

—	juurdepääsu laiendamine valitsuse rahastatud lennutranspordile;

—	õhusõidukite varustamine meeskonnaga.

5.2	Konsultatsiooniprotsessist nähtuvalt ootavad Euroopa sidusrühmad, et teise etapi kokkulepe lähendaks õigusnorme veelgi.

5.3

Osapooled võivad teises etapis teha suuremaid edusamme järgmistes esimeses etapis käivitatud koostöövaldkondades:

—	lennujulgestusalane koostöö: selles valdkonnas on vajalikud täiendavad meetmed, et saavutada kummagi poole julgestusmeetmete täielik vastastikune tunnustamine;

—	ohutus: kokku on lepitud Euroopa Liidu ja USA lepingu eraldi projektis, ent see viibib USA kahtluste tõttu välismaiste remonditöökodade ning Euroopa Lennundusohutusameti lõivude ja maksude osas;

—	keskkond: mõlemad osapooled peavad teises etapis uurima keskkonnaküsimuste oluliselt suurema ühtlustamise võimalusi;

—	konkurents: täiendavad edusammud on väga olulised, ent nende saavutamine võib osutuda keeruliseks, kuna Euroopa Liidus ja USAs kehtivad erinevad menetlused;

—	ühiskomitee: esimese etapi kokkuleppe kogemuste valguses tuleks ühiskomiteele anda suuremad volitused võtta meetmeid õigusalastes küsimustes, mis on seotud selliste teemadega nagu äritegevus või valitsuse subsiidiumid ja toetused.

6. Tööjõuküsimused

6.1

Erilist tähelepanu tuleks pöörata läbirääkimiste teises voorus olulisel kohal olevatele tööjõu küsimustele. Eelkõige tuleks põhjalikumalt hinnata 2008. aastal Washingtonis toimunud paljulubavat Euroopa Liidu ja USA lennundusfoorumit teemal „Liberaliseerimine ja tööjõud: minevik, olevik ja tulevik”. Foorumi tulemusi tuleks võimalikult suures ulatuses arvesse võtta sellistes valdkondades nagu kollektiivlepingud, individuaalsed lepinguõigused, tööaeg, kutseõpe, sotsiaalhüvitised ja ametiühingute esindatus.

6.2	Komitee julgustab 2009. aasta juunis Brüsselis toimuvat teist tööjõu foorumit andma konkreetseid soovitusi, mis käsitlevad olulisi avatud lennunduspiirkonna tulevase elluviimisega seotud sotsiaalküsimusi. Töötajate toetamine/toetus on teise vooru läbirääkimiste edukuse seisukohalt väga oluline.

6.3

Teise vooru läbirääkimistesse tuleks kaasata Atlandi-ülene töövõtjate dialoog. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses teemal „Atlandi-ülesed suhted: kuidas parandada kodanikuühiskonna osalemist” (1) väljendati kindlat toetust Atlandi-ülese töövõtjate dialoogi taasloomisele Euroopa Liidu ja USA institutsioonilise dialoogi osana. Samuti soovitas komitee laiendada Atlandi-ülese majandusnõukogu nõuanderühma, kaasates sellesse Atlandiülese töövõtjate dialoogi ja Atlandi-ülese keskkonnadialoogi.

7. Ajakava probleem

7.1

Esimese etapi kokkuleppe osapooled leppisid kokku teise vooru läbirääkimiste ajakavas, mis on järgmine:

—	etapp (mai 2008 – märts 2009): läbirääkimiste alustamine;

—	etapp (märts 2009 – november 2010): USA valitsuse funktsionaalse otsuse sõnastamine õiguste võimaliku peatamise kohta;

—	etapp (november 2010 – märts 2012): otsus liiklusõiguste võimaliku peatamise kohta – võimalik rakendamine märtsis 2012.

7.2	Kui 2010. aasta novembriks märkimisväärset edu ei saavutada, võib Euroopa Liit otsustada peatada USA lennuettevõtjatele antud teatud õigused. Komitee meenutab, et aeg on ülitähtis ning Euroopa Liidu ja USA volitatud esindajad peaksid alustama läbirääkimisi nii pea kui praktiliselt võimalik.

8. Komitee prioriteedid teise etapi kokkuleppe osas

8.1

Teise etapi kokkuleppes tuleks määratleda avatud lennunduspiirkonna järgmised olulised elemendid:

—

piirangute kaotamine Euroopa Liidu ja USA investorite osalemiselt Euroopa Liidu ja USA lennuettevõtete omamises ja kontrollimises. Praeguste piirangute kaotamine oleks täielikult kooskõlas Euroopa Liidu ja USA 2007. aasta aprilli tippkohtumisel sõlmitud raamlepinguga, mis kutsus üles kaotama mittevajalikud investeerimistõkked Euroopa Liidu ja USA vahel;

—	kõigi diskrimineerivate turutavade, eelkõige Fly America programmi kaotamine;

—	ettevõtete loomise õigus, et võimaldada piiriüleseid ühinemisi, ülevõtmisi ja turule sisenemist;

—	õigusalane koostöö ja õigusnormide lähendamine mõistlikult suures ulatuses;

—	esimese etapi kokkuleppe rakendamisest tulenevate tööjõuküsimuste käsitlemine;

—	Euroopa Liidu kodanike selliste ebavajalike reisitakistuste kaotamine, mis tulenevad USA kohaldatavatest ülemäärastest julgestusmeetmetest.

8.2

Teise vooru läbirääkimistele tuleb nende olulisuse tõttu omistada suurimat võimalikku tähelepanu, lisades need Atlandi-ülese majandusnõukogu päevakorda. Komitee julgustab Atlandi-ülest majandusnõukogu toetama teise vooru läbirääkimisi, seades need oluliseks poliitiliseks prioriteediks ja võimaldades konsultatsioone Atlandi-ülese töövõtjate dialoogi ja teiste Atlandi-ülese majandusnõukoguga ametlikult seotud dialoogide kaudu.

8.3

Komitee soovitab komisjonil koostada (läbirääkimiste teise vooru algul) keskkonnamõju strateegilise analüüsi. Strateegiline mõjuanalüüs, milles määratletakse võimalikud tagajärjed keskkonnale, aitaks neid negatiivseid mõjusid kõrvaldada või minimeerida kogu Euroopa Liidu ja USA vaheliste läbirääkimiste vältel.

8.4	Euroopa Liidu ja Kanada lennunduskokkulepe peaks olema Euroopa Liidu ja USA teise etapi kokkulepe võrdlusalus. Muutused on võimalikud – see on Euroopa Liidu ja Kanada läbirääkimiste keskne sõnum.

8.5	Euroopa Liidu ja Kanada lepingu edukal rakendamisel ning Euroopa Liidu ja USA teise vooru läbirääkimiste edukal lõpuleviimisel võib olla positiivne mõju Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide lennutranspordilepingute edasisele arengule.

9. Võimaliku kokkuleppe rahvusvahelised aspektid

9.1	Kahe osapoole – Euroopa Liidu ja USA – turgude kaalu tõttu võib leping avada uue, Chicago-järgse ajajärgu lennunduses.

9.2

Luues õigusnormide lähendamise ja avatuse nn oaasi, mis on avatud ka uutele ettevõtjatele, võib Euroopa Liidu ja USA leping asendada 1944. aastal sõlmitud Chicago konventsiooni, laienedes ka teistele sarnaselt mõtlevatele riikidele, julgustades lõpptulemusena järjest enam riike läbi vaatama oma poliitikat, et saada kasu kõnealuse lepingu põhimõtetest.

Brüssel, 11. juuni 2009

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Mario SEPI

(1) ELT C 228, 22.9.2009, lk 32.