ET

Brüssel 10.6.2008

KOM(2008) 345 lõplik

2008/0110 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (loomsete kõrvalsaaduste määrus)

(komisjoni esitatud)

{SEK(2008)1994}

{SEK(2008)1995}

SELETUSKIRI

1. TAUST

Vastusena mitmele kriisile seoses inimeste ja loomade tervist ohustavate loomsete saadustega (transmissiivne spongioosne entsefalopaatia, dioksiin, suu- ja sõrataud) esitas komisjon tervikliku õigusliku raamistiku, et säilitada inimeste ja loomade tervise kõrgetasemeline kaitse kogu tootmis- ja varustamisahelas, „laudast lauale“. Sellega seoses võeti vastu määrus (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad [1] (edaspidi „määrus“). Määruses konsolideeriti ja sõnastati uuesti mitmed olemasolevad loomseid kõrvalsaadusi käsitlevad eeskirjad. Kõnealuse määrusega kehtestati ka rangemad eeskirjad loomseid kõrvalsaadusi käitlevate rajatiste tunnustamise, teatavate saaduste edastamise ja jälgitavuse ning töötlemisstandardite kehtestamise kohta, millega tagatakse loomsete kõrvalsaaduste põhjal toodetud toodete ohutus, kui need on mõeldud söödaks või tehniliseks otstarbeks. Määrust kohaldatakse alates 1. maist 2003.

2. KOMISJONI ARUANNE

Vastavalt määruse artiklile 35 peavad liikmesriigid teatama komisjonile võetud meetmetest, et tagada kooskõla määrusega. Saadud teabe põhjal esitas komisjon 24. oktoobril 2005. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis kajastas kõigi 25 liikmesriigi kogemusi kõnealuse õigusakti sätete kohaldamisel [2].

Lisaks kontrollis komisjoni Toidu- ja Veterinaaramet aastatel 2004–2005 kõiki 25 liikmesriiki, et hinnata määruse täitmist.

Liikmesriikide esitatud teabe ning Toidu- ja Veterinaarameti kontrolli tulemuste põhjal järeldab komisjon aruandes, et määruse sätete täitmine on nõudnud kõikidelt liikmesriikidelt ja ettevõtjatelt suuri pingutusi. Sellest hoolimata on liikmesriikide määruse sätetele vastavuse tase olnud üldiselt rahuldav. Ametlike kontrollide tulemused enamiku 1. ja 2. kategooria materjalide puhul on peamiselt rahuldavad. Siiski tuleb teha rohkem pingutusi, et tagada loomsete kõrvalsaaduste põhjal toodetud materjalide liikumise vajalik jälgitavus läbi kõikide erinevate tootmisahelate. Aurandes soovitati mitmeid meetmeid, mis võiksid parandada määruse ühetaolist kohaldamist ja ametlike kontrollide tõhusust. See oli ka alus laiaulatuslikule mõttevahetusele liikmesriikide ja mitmete sidusrühmadega, keda mõjutavad loomseid kõrvalsaadusi käsitlevad eeskirjad.

3. TEEMA

Aruande üle peetud konsultatsioonide tulemusel kerkisid esile järgmised tähtsamad teemad, mis väärivad läbivaatamist:

► Tuleks säilitada kõikide loomsete kõrvalsaaduste suhtes kohaldatav kaitsemeetmete alusraamistik.

► Loomsete kõrvalsaaduste eeskirjade rakendusala tuleks kohandada.

► Loomsete kõrvalsaaduste eeskirjade koostoimet teiste ühenduse õigusaktidega tuleks täpsustada.

► Tuleks kehtestada rohkem riskidel põhinev lähenemine loomsete kõrvalsaaduste liigitamisel ja ka kontrollimisel.

Nimetatud põhiteemasid tuleks käsitleda sellisel viisil, et oleks tagatud inimeste ja loomade kaitse terviseohtude eest. Ettevõtjad ja pädevad asutused vastutavad selle eest, et loomseid kõrvalsaadusi saadetakse ainult vastavalt seadusele heaks kiidetud turustajatele. Eeskirju saab kohandada ainult sellises ulatuses, nagu lubab teaduse ja tehnoloogia areng.

4. KONSULTATSIOONID JA MÕJU HINDAMINE

4.1. Konsulteerimine huvitatud isikutega

4.1.1. Konsultatsioonimeetod, vaadeldavad sektorid

Nõukogule 2005. aasta lõpus esitatud aruande esitamisel olid liikmesriigid üldiselt üksmeelel selles, millised on peamised läbivaatamist vajavad valdkonnad. Arutelude käigus juhiti komisjoni tähelepanu veel mõnele tehnilisele küsimusele ning neid käsitletakse praeguses kontekstis.

Käesolevat ettepanekut ette valmistades konsulteeriti mitmete huvitatud isikutega: sidusrühmade, liikmesriikide tehniliste ekspertide ja pädevate asutuste ning rahvusvaheliste kaubanduspartneritega. Rohkem kui 36-le Euroopa assotsiatsioonile, kelle huvid on seotud toiduahela ning inimeste ja loomade tervisega (loomsete kõrvalsaaduste tootjad, töötlejad, kauplejad ja kasutajad ning tarbijaorganisatsioonid), on kahepoolsetel kohtumistel või avatud aruteludel mitmel korral antud võimalus oma seisukohti väljendada.

Loomsete kõrvalsaaduste eeskirjade ja muude ühenduse õigusaktide vahelise koostoime tõttu lõi komisjon talitustevahelise juhtrühma, mis kohtus 2006. aasta veebruarist septembrini kahel korral.

Kuus liikmesriikide ekspertidest koosnevat töörühma kohtusid 2006. aasta juulist detsembrini, et arutada peamisi läbivaatamisega seotud teemasid.

Konsultatsioonid viidi läbi kahes etapis:

– esimeses etapis viidi läbi üldised konsultatsioonid tuvastatud küsimuste ja nende lahendamise võimaluste kohta;

– teises etapis, pärast võimalike lahenduste tuvastamist, paluti sidusrühmadel anda teavet kindlakstehtud poliitiliste lahenduste võimaliku mõju kohta.

4.1.2. Vastused ja järelevalve

Üldiselt nõustuvad huvitatud isikud, et konsulteerimisel esile kerkinud küsimused kajastavad peamisi valdkondi, mis väärivad läbivaatamist. Eriti toetab enamik avatud konsultatsioonidel osalenutest järeldust, et määrust tuleb muuta, et teha eeskirjadesse vajalikud parandused.

4.2. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

4.2.1. Teaduslikud arvamused

Alates määruse kohaldamisest on ühenduse teaduslik nõuandeorgan (juhtiv teaduskomitee, mida 2002. aastast asendab Euroopa Toiduohutusamet) vastu võtnud mitmeid arvamusi loomsete kõrvalsaaduste kohta. Kõnealuste teaduslike arvamustega anti nõu, kuidas riske käitlusnormide abil kontrolli all hoida. Üldjoontes tuleks nõuande kohaselt säilitada määruse põhimõtet, et söödaahelasse ei tohiks jõuda inimtoiduks kõlbmatute loomade loomseid kõrvalsaadusi.

Järeldati ka, et teatavaid ohtlikke kõrvalsaadusi võib taaskasutada näiteks tehnilise ja tööstusliku otstarbega toodete tootmisel, järgides teatavaid rangeid tervishoiunõudeid.

4.2.2. Kasutatud meetodid

Kasutati kahte peamist meetodit:

(1) 25 liikmesriigi pädeva asutuse esitatud aruannete andmete analüüs ning

(2) komisjoni Toidu- ja Veterinaarameti 2004–2005 kogutud andmete analüüs.

Saadud ja kasutatud teave on liiga ulatuslik ja mitmekesine, et seda siin kokku võtta.

Komisjoni aruannete koopia on kättesaadav järgmistel aadressidel:

http://ec.europa.eu/food/food/biosafety/animalbyproducts/index_en.htm

http://ec.europa.eu/food/fvo/index_en.htm

4.3. Mõju hindamine

Komisjon hindas mõju komisjonisiseselt vastavalt oma 2006. aasta töökavas osutatule. Hindamisaruanne ([SANCO/2006/10496]) on kättesaadav aadressil:

[http://ec.europa.eu/food/food/biosafety/animalbyproducts/index_en.htm]

Mõju hindamisel kaaluti kolme peamist võimalust:

a) meetmeid ei võeta;

b) isereguleerimine, juhendid või ühisreguleerimine;

c) õigusaktide läbivaatamine.

Mõju hindamisel jõuti järeldusele, et kui meetmeid ei võeta, tekivad tõenäoliselt kaubandushäired ja suured sotsiaalmajanduslikud kulud ettevõtjatele. Isereguleerimine, juhendid ja ühisreguleerimine ei leevenda õiguslikult siduvas tekstis esinevatest ebaproportsionaalsetest sätetest tulenevat koormust.

Kooskõlas mõju hindamise tulemustega on võimalus c, s.o õigusaktide läbivaatamine, sobivaim lahendus olemasolevatele probleemidele.

5. Ettepaneku õiguslik külg

5.1. Kavandatud meetme(te) kokkuvõte

Ettepanekuga võetakse arvesse määruse läbivaatamise tulemusi ja kehtestatakse uuesti nii läbivaadatud sätted kui ka ülejäänud osa kehtivatest sätetest ühtse tekstina. Nii määruse lisades kehtestatud sätted kui ka kõnealust määrust rakendavates või sellest erandeid tegevates ühenduse eraldi õigusaktides (näiteks (EÜ) nr 811/2003, 79/2005, 92/2005 või 181/2006) kehtestatud sätted kehtestatakse uuesti rakendusmääruses komiteemenetluse alusel. Kõnealune rakendusmäärus valmistatakse ette paralleelselt, et seda saaks hakata kohaldama samaaegselt käesoleva ettepanekuga.

5.2. Õiguslik alus

Määruse peamine eesmärk on loomade ja inimeste tervise kaitsmine. Seepärast põhineb nii käesolev ettepanek, nagu ka kehtiv määrus, asutamislepingu artikli 152 lõike 4 punktil b.

5.3. Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse niivõrd, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse.

Liikmesriikide meetmetega ei saa ettepaneku eesmärke piisavalt saavutada.

Loomsetest kõrvalsaadustest tulenevad ohud võivad tõsiselt kahjustada nii toidu- ja söödaahela ohutust kui ka kariloomade tervislikku seisundit kogu ühenduses. Hiljutine kogemus seoses veiste spongioosse entsefalopaatia, suu- ja sõrataudi, sigade klassikalise katku ja dioksiiniga on näidanud, et ainult liikmesriikide tasandil reageerides ei saa tõsiseid terviseohte piisavalt kontrolli all hoida, muu hulgas ka sellepärast, et majandusharud on kogu ühtse turu piires vastastikku tihedalt seotud.

Lisaks imporditakse loomseid kõrvalsaadusi ja loomsete kõrvalsaaduste põhjal toodetud tooteid ühendusse kolmandatest riikidest. Tagada tuleks imporditud saadetiste vastavus sanitaarnormidele, mis on ühenduses kohaldatavate normidega vähemalt samaväärsed.

Ühendus saab ettepaneku eesmärke paremini saavutada.

Loomsed kõrvalsaadused kuuluvad asutamislepingu I lisas esitatud toodete loetellu. Nii osale põllumajandusega tegelevast elanikkonnast kui ka teatavaid loomseid kõrvalsaadusi töötlevatele tööstusharudele moodustab loomsete kõrvalsaaduste turuleviimine olulise tuluallika. Selle sektori ratsionaalse arengu tagamiseks, tootlikkuse suurendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks on vaja kõnealuste toodete loomatervishoiu- ja tervisekaitsenõuded sätestada ühenduse tasandil.

5.4. Proportsionaalsuse põhimõte ja lihtsustamine

Ettepanekuga lihtsustatakse õigusakte veelgi, vähendades pädevate asutuste (ELi, liikmesriikide ja kolmandate riikide) ja ettevõtjate halduskoormust ning säilitades samas inimeste ja loomade tervise kõrgetasemelise kaitse.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on konsolideerida ühte teksti kokku kõik rakendusmeetmed ja erandid (praeguseks kokku 14 õigusakti), mis on vastu võetud alates määruse kohaldamisest.

Selgitatakse loomseid kõrvalsaadusi ja ühenduse teisi sektoreid (toit, sööt, jäätmed, kosmeetikatooted, farmaatsias kasutatavad seadmed ja meditsiiniseadmed) käsitlevate õigusaktide vahelist koostoimet. Tunnustamis- ja edastamisnõuete kattumist tuleks vältida, kui seda on võimalik teha nii, et on tagatud vajalikul tasemel kaitse.

Ettepaneku vastuvõtmise tulemusena tunnistatakse seni kehtiv määrus kehtetuks.

6. ETTEPANEKU REGULEERIMISALA

Pidades silmas saadud praktilist ja teaduslikku kogemust ja konsultatsioonide tulemust, on ettepaneku põhielemendid säilitada kõrgetasemeline toidu ja sööda ohutuse ning tarbijate kaitse ning tagada:

i) Selgitamine

Kehtestatakse loomsete kõrvalsaaduste elutsükli lõpp-punkt, et selgitada, millal tootmisahelas määruse nõuded enam loomsete kõrvalsaaduste kohta ei kehti. Kõnealuse punkti võib määrata erinevates etappides, sõltuvalt sellest, milliseid loomseid kõrvalsaadusi kasutatakse, millised on töötlemisprotsessi tunnusjooned või milliseks lõppotstarbeks on loomsetest kõrvalsaadustest toodetud toode mõeldud.

Ulukitelt pärinevate loomsete kõrvalsaaduste eeskirjade reguleerimisala õigusliku ebamäärasusega seotud võimalikud puudused sanitaareeskirjades kõrvaldatakse, kehtestades toiduhügieeni käsitlevatesse õigusaktidesse paralleelsed sätted.

Koostoime puhul teiste ühenduse õigusaktidega ning ettevõtete tunnustamise ja ametlike kontrollide tegemise puhul välditakse kattuvaid nõudeid, kui ühe õigusliku raamistikuga kaitstavaid eesmärke reguleeritakse piisaval määral teise õigusliku raamistikuga.

ii) Ohupõhisem lähenemine

Ettevõtjate peamist kohustust tagada määruse nõuete täitmine tugevdatakse kooskõlas ühenduse õigusaktides vastu võetud lähenemisviisiga toidu ja sööda hügieeni kohta. See peaks võimaldama pädevatel asutustel suunata vahendeid ettevõtjate kõnealuse kohustuse täitmise kontrollimisele.

Ettevõtjatele usaldatakse suurem vastutus ohutute toodete turuleviimise eest, eriti loomsetel kõrvalsaadustel põhinevate toodete puhul, mis ei ole otseselt seotud (toidu- ja) söödaahela ohutusega (v.a orgaanilised väetised või põllumajandusloomadele toodetud sööt). Kasutada võib kõikide kategooriate loomseid kõrvalsaadusi, eeldusel, et tootmisel kasutatakse ohutuid toorained, arendatakse välja ohutud tootmisprotsessid või kasutatakse loomseid kõrvalsaadusi lõppeesmärkidel, mis on üldiselt ohutud. Seoses kõnealuse võimalusega võib rakenduseeskirjadega sätestada täiendavaid üksikasju.

Loomsete kõrvalsaaduste klassifikatsiooni tuleks lisada uued tooted, mis kujutavad ainult piiratud ohtu. Samas tuleks säilitada ettevaatusabinõuna säte, mille kohaselt kõik loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole selgelt klassifitseeritud, kuuluvad 2. kategooriasse ja neid ei tohi kasutada põllumajandusloomade söödas.

Praeguseid erandeid seoses erakorralise matmise ja kohapeal põletamisega haiguspuhangute korral tuleks selgitada ja laiendada olukordadele, kus määruse üldiste eeskirjade kohased kogumisoperatsioonid muutuvad praktikas väga raskeks, näiteks loodusõnnetuse korral.

7. MUU TEAVE

7.1. Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanek on kooskõlas ühenduse muu poliitikaga, eriti keskkonna ja rahvatervise kaitse poliitikaga loomsete kõrvalsaaduste kasutamise puhul söödas, kosmeetikatoodetes, ravimites ja meditsiiniseadmetes.

7.2. Mõju eelarvele

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Ühenduse eelarvet.

7.3. Muu

Ettepanek on kooskõlas komisjoni Lissaboni strateegia kohustusega parandada ühenduse õigustikku, reageerides võimalikele terviseohtudele asjakohaste meetmetega ning edendades samal ajal konkurentsivõimet. See on kooskõlas ka komisjoni parema õigusloome programmiga [3].

2008/0110 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (loomsete kõrvalsaaduste määrus)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 152 lõike 4 punkti b,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [4]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, [5]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, [6]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras,

ning arvestades järgmist:

(1) Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsed kõrvalsaadused võivad ohustada inimeste ja loomade tervist. Hiljutised kriisid, mis on seotud suu- ja sõrataudi, transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (nt veiste spongioosne entsefalopaatia) leviku ja dioksiini söödas esinemisega, on näidanud teatavate loomsete kõrvalsaaduste sobimatu kasutamise tagajärgi inimeste ja loomade tervisele, toidu- ja söödaahela ohutusele ja tarbija usaldusele. Lisaks sellele võib kõnealustel kriisidel olla laiaulatuslikum kahjulik mõju ühiskonnale tervikuna, mõjutades põllumeeste ja asjakohaste tööstusharude sotsiaal-majanduslikku olukorda ja tarbijate usaldust loomsete saaduste ohutuse suhtes. Haiguspuhangutel võivad olla negatiivsed tagajärjed ka keskkonnale, mitte ainult jäätmete kõrvaldamisega seotud probleemide tõttu, vaid ka seoses bioloogilise mitmekesisusega.

(2) Loomsed kõrvalsaadused tekivad peamiselt inimtoiduks mõeldud loomade tapmise ajal ning surnud loomade kõrvaldamise käigus ja haigustõrjemeetmete võtmise korral. Olenemata sellest, kuidas need tekivad, kujutavad nad endast ohtu loomade ja inimeste tervisele ja keskkonnale. Kõnealust ohtu on vaja piisavalt kontrollida, kas kõrvaldades kõnealused saadused ohutul viisil või kasutades neid muul otstarbel eeldusel, et kohaldatakse rangeid tingimusi, millega minimeeritakse kaasnevad terviseohud.

(3) Kõikide loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamine ei ole realistlik lahendus, sest selle tulemusena tekiksid põhjendamatult suured kulud ja keskkonnaohud. Vastupidi, paljude erinevate loomsete kõrvalsaaduste ohutu ja jätkusuutlik kasutamine mitmesuguseks otstarbeks on selgelt kõikide kodanike huvides, tingimusel, et terviseohud on minimeeritud. Tavapäraselt kasutataksegi paljusid erinevaid loomseid kõrvalsaadusi olulistes tootmissektorites, nagu farmaatsia-, sööda- ja nahatööstuses.

(4) Uued tehnoloogiad on avardanud loomsete kõrvalsaaduste kasutusvõimalusi paljudes tootmissektorites. Siiski võib uute tehnoloogiate kasutamine põhjustada ohtu tervisele, mida tuleb samuti minimeerida.

(5) Ühenduse loomseid kõrvalsaadusi käsitlevad sanitaareeskirjad loomsete kõrvalsaaduste kogumise, käitlemise, töötlemise, kõrvaldamise ja kasutamise kohta tuleks sätestada sidusa ja tervikliku raamistikuna.

(6) Kõnealused üldeeskirjad peaksid olema vastavuses ohuga, mida loomsed kõrvalsaadused kujutavad endast inimeste ja loomade tervisele nende käitlemise eri etappidel kogu ahela jooksul alates kogumisest kuni kasutamise või kõrvaldamiseni. Eeskirjadega tuleks arvesse võtta ka nende toimingute ajal keskkonnale tekkivat ohtu. Ühenduse raamistik peaks vajadusel sisaldama eeskirju turuleviimise, ühendusesisese kaubanduse ja loomsete kõrvalsaaduste importimise kohta.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, [7] kehtestatakse loomsete kõrvalsaaduste suhtes kohaldatavad ühenduse eeskirjad. Teadusliku nõuande põhjal kehtestati kõnealuse määrusega eeskirjad, mille eesmärgiks oli toidu ja sööda ohutuse kaitse ning mis täiendasid toidu- ja söödaahelat käsitlevaid ühenduse õigusakte. Kõnealused eeskirjad on ühenduses oluliselt parandanud kaitsetaset loomsetest kõrvalsaadustest tulenevate ohtude vastu.

(8) Määruses (EÜ) nr 1774/2002 esitati loomsete kõrvalsaaduste liigitus kolme kategooriasse vastavalt kaasnevale ohutasemele. Määruses nõuti ettevõtjatelt, et nad hoiaksid erinevatesse kategooriatesse kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi üksteisest eraldi, kui nad soovivad kasutada loomseid kõrvalsaadusi, mis ei kujuta endast olulist ohtu inimeste ja loomade tervisele, eriti kui sellised saadused on saadud inimtoiduks sobivast materjalist. Kõnealuse määrusega kehtestati ka põhimõte, et põllumajandusloomi ei tohi toita kõrge ohutasemega materjaliga ja et loomi ei tohi toita sama liigi loomadelt saadud loomse materjaliga. Kõnealuse määruse alusel tohib söödaahelasse jõuda ainult veterinaarkontrolli läbinud loomadest saadud materjal. Lisaks sätestati töötlemisstandardite eeskirjad, millega tagati ohtude vähendamine.

(9) Määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 35 lõike 2 alusel peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liikmesriikide võetud meetmete kohta, et tagada kooskõla kõnealuse määrusega. Vajaduse korral tuleb aruandele lisada asjakohased seadusandlikud ettepanekud. Aruanne esitati 2005. aasta oktoobris [8] ja selles rõhutati, et määruse (EÜ) nr 1774/2002 põhimõtted tuleks säilitada. Lisaks tõsteti esile valdkonnad, kus peeti vajalikuks kõnealust määrust muuta, eelkõige täpsustada eeskirjade kohaldamist valmistoodangu suhtes, seost ühenduse muude õigusaktidega ja teatava materjali klassifitseerimist. 2004. ja 2005. aastal tegi komisjoni Toidu- ja Veterinaaramet liikmesriikides mitmeid teabekogumiskülastusi, mille tulemused toetavad kõnesolevaid järeldusi. Toidu- ja Veterinaarameti kohaselt on vaja parandada loomsete kõrvalsaaduste liikumise jälgitavust ning ametlike kontrollide tõhusust ja ühtlustatust.

(10) Juhtiv teaduskomitee, mida 2002. aastast asendab Euroopa Toiduohutusamet, on vastu võtnud mitmeid arvamusi loomsete kõrvalsaaduste kohta. Kõnealustes arvamustes osutatakse vajadusele säilitada määruse (EÜ) nr 1774/2002 põhimõtted, eriti põhimõte, et veterinaarkontrolli kohaselt inimtoiduks kõlbmatutest loomadest saadud loomsed kõrvalsaadused ei tohiks jõuda söödaahelasse. Siiski võib kõnealuseid kõrvalsaadusi taaskasutada tehnilise ja tööstusliku otstarbega saaduste tootmisel, järgides teatavaid rangeid tervishoiunõudeid.

(11) Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes komisjoni aruande kohta, mis võeti vastu 2005. aasta detsembris, ja edasistes komisjoni peetud konsultatsioonides rõhutatakse, et määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatud eeskirju tuleks parandada. Tuleks selgelt sätestada loomseid kõrvalsaadusi käsitlevate eeskirjade peamine eesmärk – nimelt loomade ja inimeste tervisele avalduvate ohtude ohjamine ning toidu- ja söödaahela ohutuse kaitse. Käesoleva määruse sätetega peaks olema võimalik neid eesmärke saavutada.

(12) Käesolevas määruses sätestatud loomsete kõrvalsaaduste eeskirju tuleks kohaldada ühenduse õigusaktide kohaselt inimtoiduks kõlbmatute saaduste suhtes, eriti siis, kui need ei ole kooskõlas toiduhügieeni õigusaktidega (loomsed kõrvalsaadused seaduse alusel). Kõnealuseid eeskirju tuleks siiski kohaldada ka saaduste suhtes, mis on kooskõlas teatavate eeskirjadega seoses nende võimaliku inimtoiduks kasutamisega, isegi kui need on lõpuks mõeldud muuks otstarbeks (loomsed kõrvalsaadused valiku alusel).

(13) Lisaks tuleks selleks, et ära hoida metsloomadest tulenevaid ohtusid, selliste transmissiivse haiguse kahtlusega loomade rümpade või rümbaosade suhtes kohaldada käesolevas määruses sätestatud eeskirju. See ei tohiks endaga kaasa tuua kohustust koguda ja kõrvaldada oma looduslikus elupaigas surnud või küttimisel surmatud metsloomade kehasid. Kui peetakse kinni jahipidamise headest tavadest, võib siseelundid ja ulukite muud kehaosad kohapeal ohutult kõrvaldada. Ulukitelt pärinevate loomsete kõrvalsaaduste suhtes tuleks käesoleva määruse sätteid kohaldada üksnes niivõrd, kuivõrd selliste ulukite turuleviimise suhtes kohaldatakse toiduhügieeni õigusakte ja kuivõrd need hõlmavad ulukiliha töötlemise ettevõtetes tehtavaid toiminguid.

(14) Käesolevas määruses sätestatud eeskirju tuleks kohaldada veeloomadelt saadud loomsete kõrvalsaaduste suhtes, kui materjal on saadud mujalt kui laevadelt, mis tegutsevad toiduhügieeni käsitlevate ühenduse õigusaktide alusel, välja arvatud materjal, mis on selgelt haigusohtlik.

(15) Käesolevas määruses on asjakohane selgitada, millised loomad tuleb liigitada lemmikloomade hulka, et selliste loomade kõrvalsaadusi ei kasutataks põllumajandusloomade söödas. Eelkõige tuleks lemmikloomadeks pidada liike, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määruse (EÜ) nr 998/2003 (mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid [9]) I lisas.

(16) Ühenduse õigusaktide järjepidevuse nimel tuleks käesolevas määruses kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad [10]) sätestatud mõisteid. Tuleks selgitada viidet nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivile 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta [11].

(17) Ühenduse õigusaktide järjepidevuse nimel tuleks käesolevas määruses kasutada veeloomade mõistet, mis on sätestatud 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ (vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta [12]) artikli 3 lõike 1 punktis e.

(18) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta [13] täpsustatakse prügilalubade väljaandmise tingimused. Käesoleva määrusega tuleks ette näha loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamine prügilates, millele on selline luba välja antud.

(19) Peamine kohustus toimida kooskõlas käesoleva määrusega lasub ettevõtjatel. Samal ajal on avalikes huvides, et inimeste ja loomade terviseohtude ärahoidmiseks on kasutusel kogumis- ja kõrvaldamissüsteem, mis tagab selliste loomsete kõrvalsaaduste ohutu kõrvaldamise, mida ei tohi kasutada või mida ei kasutata majanduslikel põhjustel. Liikmesriigid peaksid eraldama piisavalt vahendeid kõnealuseks otstarbeks vajaliku infrastruktuuri loomiseks ja nad peaksid tagama selle sujuva toimimise. Kogumis- ja kõrvaldamissüsteemi ulatuse puhul tuleks arvesse võtta teatavas liikmesriigis tekkivat loomsete kõrvalsaaduste tegelikku hulka. See peaks ettevaatusabinõuna kajastama ka laiendatud kõrvaldamisvõimsuse vajadust transmissiivsete haiguste laiaulatuslike puhangute või olemasolevate jäätmekõrvaldusettevõtete ajutiste tehniliste rikete korral. Liikmesriikidel tuleks lubada teha koostööd üksteisega ja kolmandate riikidega eeldusel, et käesoleva määruse eesmärgid on täidetud.

(20) Et tagada inimeste ja loomade tervise kõrgetasemeline kaitse, peaksid liikmesriigid jätkama vajalike meetmete võtmist, et hoida ära loomsete kõrvalsaaduste lähetamine kitsendustega tsoonidest või ettevõtetest, eriti nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivis 92/119/EMÜ (millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega [14]) loetletud haiguste puhangute korral.

(21) Loomsete kõrvalsaadustega seotud toiminguid, mille tulemusena võib tekkida märkimisväärne oht inimeste ja loomade tervisele, tuleks teha ainult ettevõtetes, millele pädev asutus on eelnevalt andnud tunnustuse selliste toimingute tegemiseks. Käesolev tingimus peaks eelkõige kehtima jäätmetehaste ja teiste ettevõtete suhtes, mis käitlevad ja töötlevad töötlemata loomseid kõrvalsaadusi. Tuleks lubada rohkem kui ühe kategooria loomsete kõrvalsaaduste käitlemist samas ettevõttes tingimusel, et hoitakse ära ristsaastumine. Lisaks tuleks lubada nende tingimuste muutmist, kui kõrvaldamiseks ja töötlemiseks mõeldud materjali hulk tekib laiaulatusliku haiguspuhangu tõttu, juhul kui ajutise kasutamisega sellistel muudetud tingimustel ei põhjustata haigusohu levimist.

(22) Lisaks ei peaks selline tunnustamine olema vajalik ettevõtete puhul, mis töötlevad või käitlevad teatavaid ohutuid materjale, nagu saadused, mida on töödeldud sellisel määral, et nad enam ei kujuta endast ohtu inimeste ja loomade tervisele. Sellised ettevõtted tuleb registreerida, et lubada ametlikke materjali liikumise kontrolle ja tagada materjali liikumise jälgitavus. Eelkõige tuleks ettevõtted, mis on tunnustatud või registreeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 183/2005 (millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded [15]) alusel, registreerida ainult käesoleva määruse alusel.

(23) Ettevõtteid tuleks tunnustada pärast seda, kui pädevale asutusele on esitatud teave, mille kohaselt on kooskõlas käesoleva määrusega täidetud ettevõtte infrastruktuurile ja toimingutele esitatavad nõuded, nii et kasutatavast toimingust tulenevad ohud inimeste ja loomade tervisele on piisava kontrolli all. Pädev asutus peaks kontrollima nende nõuete täitmist.

(24) Ettevõtetelt, mille toiminguid on kooskõlas ühenduse toidu- ja söödahügieeni käsitlevate õigusaktidega juba tunnustatud, ei tuleks nõuda, et nad peavad taotlema tunnustamist käesoleva määruse alusel, kuna tunnustusega kõnealuste ühenduse õigusaktide alusel juba võetakse arvesse käesoleva määruse eesmärke.

(25) Loomsed kõrvalsaadused tuleks ohuanalüüsi alusel klassifitseerida kolme kategooriasse, mis kajastavad inimeste ja loomade tervisele avalduva ohu taset. Kuigi kõrge ohutasemega materjali tuleks kasutada ainult muul otstarbel kui söödaahelas, tuleks lubada madala ohutasemega materjali kasutamist ohututes tingimustes.

(26) Teaduse ja tehnoloogia arengu tulemusena võidakse välja arendada protsessid, millega saab kõrvaldada või minimeerida ohud inimeste ja loomade tervisele. Käesolevas määruses sätestatud materjalide loetelusse peaks olema võimalik teha muudatusi, et võtta arvesse sellist arengut. Enne selliste muudatuste tegemist ja kooskõlas inimeste ja loomade kõrgetasemelist kaitset tagavate ühenduse õigusaktide üldiste põhimõtetega peaks asjakohane teaduslik asutus, nagu Euroopa Toiduohutusamet, Euroopa Ravimiamet või tarbekaupade teaduskomitee (sõltuvalt sellest, mis liiki materjalist tulenevaid ohtusid tahetakse analüüsida), tegema ohuanalüüsi. Siiski peaks olema selge, et kui eri kategooriate materjale on kord kokku segatud, tuleks segu käidelda vastavalt kõrgeimasse ohukategooriasse kuuluva segu koostisosa suhtes sätestatud normidega.

(27) Inimeste ja loomade tervisele avalduva kõrge ohutaseme tõttu ei tohiks eriti söödas kasutada materjale, mis põhjustavad transmissiivse spongioosse entsefalopaatia ohtu. Seda piirangut tuleks kohaldada metsloomade suhtes, kes võivad levitada nakkushaigust. Tuleks piirata transmissiivse spongioosse entsefalopaatia ohtu tekitava materjali kasutamist söödas, ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud eeskirjade kohaldamist.

(28) Teatavate ainete ja saaduste kasutamine on ebaseaduslik nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes [16]) ja nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/22/EÜ (mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses [17]) alusel. Lisaks sätestatakse nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivis 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes [18], eeskirjad teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise kohta elusloomades ja loomsetes toodetes. Direktiivis 96/23/EÜ sätestatakse ka eeskirjad, mida kohaldatakse, kui on tuvastatud teatavat lubatud piirnormi ületavate lubatud ainete jääkide või saasteainete esinemine. Et tagada ühenduse õigusaktide ühtsus, tuleks loomsed saadused, milles on tuvastatud määrusega (EMÜ) nr 2377/90 ning direktiividega 96/22/EÜ ja 96/23/EÜ keelatud aineid, klassifitseerida vastavalt 1. või 2. kategooriasse, pidades silmas nendest tulenevat riski toidu- ja söödaahelale.

(29) Sõnnikut ja seedetrakti sisu ei ole vaja kõrvaldada, tingimusel, et asjakohase töötlemisega tagatakse haiguste leviku tõkestamine maapinnale laotamise ajal. Söödas ei tohiks kasutada kõrvalsaadusi, mis tekivad loomadest, kes surevad põllumajandusettevõttes, ja haiguste (v.a transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad) kõrvaldamise eesmärgil tapetud loomadest. Piiranguid tuleks kohaldada ka imporditud loomsete kõrvalsaaduste suhtes, mida lubatakse ühendusse, kuigi nad ei ole ühenduse piiril tehtud kontrolli tulemuse kohaselt ühenduse õigusaktidega kooskõlas, ja saaduste suhtes, mis ei vasta ühenduse piires toimuva kontrolli ajal ühenduses kohaldatavatele nõuetele.

(30) Alates määruse (EÜ) nr 1774/2002 jõustumise kuupäevast on teatavate loomsete kõrvalsaaduste vaikimisi 2. kategooriasse liigitamisega tõsiselt piiratud nende kasutusvõimalusi, kuigi mitte tingimata võrdeliselt kaasneva ohuga. Sellest tulenevalt tuleks kõnealused loomsed kõrvalsaadused klassifitseerida 3. kategooria materjaliks, et lubada teataval puhul nende kasutamist teataval söödaotstarbel. Ükskõik millise muu loomse kõrvalsaaduse suhtes, mis ei ole loetletud ühes kolmest kategooriast, tuleks säilitada ettevaatusabinõuna vaikimisi liigitamine 2. kategooria materjalina, eelkõige selleks, et tugevdada sellise materjali üldist välistamist põllumajandusloomade söödast.

(31) Muude õigusaktidega, mis on jõustunud pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused [19]) vastuvõtmist, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrustega (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta [20] ja (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad [21], mida täiendab määrus (EÜ) nr 1774/2002, määratakse toidukäitlejate esmaseks ülesandeks toimida kooskõlas ühenduse õigusaktidega, mille eesmärk on kaitsta inimeste ja loomade tervist. Vastavalt kõnealustele õigusaktidele peaksid käesoleva määruse alusel toimivad ettevõtjad vastutama eelkõige ka käesoleva määruse järgimise eest. Selliste ettevõtjate vastavat põhilist kohustust tagada käesoleva määruse järgimine tuleks veel selgitada ja täpsustada seoses jälgitavuse tagamise vahenditega, näiteks loomsete kõrvalsaaduste lahuskogumine ja -edastamine.

(32) Et tagada käesoleva määruse nõuete täitmine, on ettevõttes vaja enesekontrollisüsteemi. Nõuetekohane enesekontroll on soovitusliku tähtsusega ka pädeva asutuse tehtud kontrollimiste jaoks. Loomseid kõrvalsaadusi käitlevate ettevõtete (näiteks jäätmetehased), loomseid kõrvalsaadusi biogaasiks või kompostiks töötlevate ettevõtete ning rohkem kui ühe kategooria loomseid kõrvalsaadusi käitlevate ettevõtete (näiteks kahe kategooria toorainet ladustavad ettevõtted) enesekontrollisüsteem peaks rajanema ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetel. Proovide võtmine, et kontrollida vastavust ühenduse standarditele, nagu näiteks mikrobioloogilistele kriteeriumidele, ei peaks olema kohustuslik saaduste puhul, mis põletatakse, koospõletatakse või kõrvaldatakse kohapeal, sest võimalikud ohud kõrvaldatakse ilma toodet turule viimata.

(33) Loomseid kõrvalsaadusi tuleks kasutada ainult juhul, kui ohud inimeste ja loomade tervisele on nende töötlemise ja loomsete kõrvalsaaduste põhjal toodetud toodete turuleviimise ajal minimeeritud. Kui see ei ole võimalik, tuleks loomsed kõrvalsaadused ohututel tingimustel kõrvaldada. Kooskõlas ühenduse muude õigusaktidega tuleks selgitada võimalusi erinevate kategooriate loomsete kõrvalsaaduste kasutamiseks.

(34) Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõrvaldamine peaks toimuma vastavalt prügilasse ladestamist ja jäätmete põletamist käsitlevatele keskkonnakaitsealastele õigusaktidele. Et tagada järjepidevus, peaks põletamine toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivile 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta [22]. Jäätmete koospõletamise kohta – kas taaskasutus- või kõrvaldamistoiminguna – kehtivad samad tunnustus- ja käitustingimused, nagu jäätmepõletamise kohta, eriti õhusaaste piirnormide, reovee ja jääkide vallandumise kontrollimis-, jälgimis- ja mõõtmisnõuete osas. Sellest tulenevalt tuleks lubada kõigi kolme kategooria materjalide otsest koospõletamist ilma eelneva töötlemiseta.

(35) Tuleks lubada loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamist põletamisel kütusena ning see ei ole jäätmekõrvaldustoiming. Siiski peaks selline kasutamine toimuma tingimustes, millega tagatakse nii inimeste ja loomade tervise kaitse kui ka asjakohaste keskkonnakaitsealaste normide järgimine.

(36) Ühenduse õigusaktide ühtsusnõude kohaselt võib söödana kasutada ka materjali, mis on läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7.mai 2002. aasta direktiivis 2002/32/EÜ (loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta [23]) määratletud detoksifitseerimismenetluse.

(37) Käesoleva määrusega tuleb ette näha võimalus kehtestada loomsete kõrvalsaaduste töötlemismeetodite parameetrid aja, temperatuuri ja rõhu kohta, eriti meetodite puhul, millele praegu osutatakse määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel kui meetoditele 2–7.

(38) Karpide ja koorikloomade kojad ja koorikud, millest on eemaldatud pehmed koed või liha, tuleks määruse reguleerimisalast välja jätta. Tulenevalt selliste pehmete kudede või liha kodadest või koorikutest eemaldamise erinevatest tavadest ühenduses, peaks olema võimalik kasutada kodasid ja koorikuid, millest ei ole eemaldatud kogu pehmet kude või liha, tingimusel, et selline kasutamine ei ohusta inimeste või loomade tervist. Ühenduse või riikliku tasandi hea tava juhendid võiksid hõlbustada teadmiste levitamist nõuetekohaste tingimuste kohta, mille puhul selline kasutamine oleks võimalik.

(39) Pidades silmas sellistest toodetest tulenevat piiratud ohtu inimeste ja loomade tervisele, peaks pädevatel asutustel olema võimalik kiita heaks biodünaamiliste preparaatide valmistamine ja kasutamine 2. ja 3. kategooria materjali põhjal, nagu osutatud nõukogu 24. juuni 1991. aasta määruses (EÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta [24].

(40) Uuendtehnoloogiatega, mida praegu arendatakse, luuakse soodsaid viise, kuidas loomsete kõrvalsaaduste põhjal energiat toota või selliseid saadusi ohutult kõrvaldada. Et võtta arvesse teaduse ja tehnoloogia asjakohast arengut, tuleks sellised tehnoloogiad heaks kiita kui loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise või kasutamise lisameetodid kogu ühenduse territooriumil. Kui tehnoloogilise protsessi on välja arendanud füüsiline isik, peaks enne sellise heakskiidu andmist pädeva asutuse kontrollitud taotluse läbi vaatama Euroopa Toiduohutusamet, et hinnata protsessi eeldust ohtu vähendada.

(41) On asjakohane selgitada nõudeid, mida kohaldatakse söödaks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turuleviimise ning orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete suhtes, et tagada toidu- ja söödaahela kaitse. Söödana tuleks kasutada ainult kolmanda kategooria materjali. Loomsete kõrvalsaaduste põhjal toodetud väetised võivad mõjutada sööda ja toidu ohutust. Kui need on toodetud valkainest, tuleks lisada koostisosa, nagu mõni anorgaaniline või mitteseeditav aine, et hoida ära nende otsene kasutamine söödas.

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1523/2007, millega keelatakse kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete turule viimine ja ühendusse import või ühendusest eksport [25], sätestatakse üldine kassi- ja koeranahkade ning neid nahku sisaldavate toodete turuleviimise ning importimise ja eksportimise keeld. Siiski ei tohiks kõnealune keeld mõjutada käesolevast määrusest tulenevat kohustust kõrvaldada kassidelt ja koertelt pärinevad loomsed kõrvalsaadused, sealhulgas karusnahad.

(43) Teaduse ja tehnika edendamine nõuab kõikide kategooriate loomsete kõrvalsaaduste kasutamist, mõnikord kogustes, mis on kaubavahetuses kasutatavatest kogustest väiksemad. Et hõlbustada sellise materjali importimist ja kasutamist, peaks pädevatel asutustel olema võimalus määrata tingimused selliste toimingute tegemiseks juhtumite kaupa. Tuleks sätestada ühtlustatud tingimused juhuks, kui on vaja ühenduse tasemel meetmeid.

(44) Määrus (EÜ) nr 1774/2002 sisaldab üksikasjalikke sätteid, millega lubatakse erandina toita teatavaid loomi, nagu loomaaialoomad, 2. ja 3. kategooria materjaliga. Samasugused sätted tuleks ette näha ka käesolevas määruses ning anda nendega võimalus kehtestada üksikasjalikud eeskirjad inimeste ja loomade võimalike terviseohtude kontrollimiseks.

(45) Määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaselt võib 1. kategooria materjali kasutada oma looduslikus elupaigas elavate ohustatud raipetoiduliste lindude toitmiseks. Et anda asjakohane vahend kõnealuste liikide säilitamiseks, tuleks jätkata kõnealuse toitmise lubamist käesoleva määruse alusel vastavalt haiguste leviku ennetamiseks sätestatud tingimustele.

(46) Töötlemata loomsete kõrvalsaaduste, eriti surnud loomade matmine ja põletamine võib konkreetsetes olukordades olla õigustatud, eelkõige kõrvalistes piirkondades või haigustõrjeolukordades, mis nõuavad raske transmissiivse haiguse puhangu kontrollimiseks tapetud loomade erakorralist kõrvaldamist. Olemasolev jäätmetöötlemis- või põletamisvõimsus piirkonnas või liikmesriigis võib muidu osutuda haiguse leviku kontrollimist piiravaks teguriks.

(47) Senist erandit seoses töötlemata loomsete kõrvalsaaduste matmise ja põletamisega tuleks laiendada piirkondadele, kuhu praktiliselt puudub juurdepääs või kuhu juurdepääs kujutab endast ohtu koguvate töötajate tervisele ja ohutusele. Määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaldamisel saadud kogemusest nähtub, et selliste erandlike asjaolude puhul on õigustatud kõrvaldamine kohapeal mattes või põletades, et tagada loomade kiire kõrvaldamine ja vältida haigusohu levikut. Kõrvaliste piirkondade üldine suurus liikmesriigis peaks olema piiratud, et tagada üldise kohustuse täitmine, s.o nõuetele vastava, käesolevas määruses sätestatud eeskirjade kohase kõrvaldamissüsteemi loomine.

(48) Ettevõtetel, mis käitlevad ainult väikestes kogustes loomseid kõrvalsaadusi, mis ei kujuta endast ohtu inimeste ja loomade tervisele, tuleks lubada selliseid kõrvalsaadusi kõrvaldada ametliku järelevalve all muul viisil, kui sätestatud käesolevas määruses.

(49) Tuleks täpsustada võimalikke toimimisviise, mida pädevad asutused saavad kasutada ametlikke kontrolle tehes, et tagada õiguskindlus, eriti seoses käitlemise peatamise või alalise katkestamisega.

(50) Liikmesriikide kohustus võtta kasutusele piisav kõrvaldamisinfrastruktuur sisaldab rahalisi ja muid kohustusi. Et tagada liikmesriikidele võimalus kontrollida nende territooriumile kõrvaldamiseks saadetava materjali kogust, peaks pädevalt asutuselt taotlema luba sellise materjali lähetamiseks tema territooriumile.

(51) Võib kehtestada rõhu all steriliseerimise ja transpordi abiteenuste tingimused, et tagada võimalike ohtude ohjamine. Et tagada jälgitavus ja materjali liikumist kontrollivate liikmesriikide pädevate asutuste vaheline koostöö, tuleks kasutada TRACES süsteemi, mis võeti kasutusele komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsusega 2004/292/EÜ TRACES süsteemi kasutuselevõtmise kohta [26], et anda teavet kõigi 1. ja 2. kategooria materjalide ja jäätmetöötlusel saadud toodete lähetamise ning 3. kategooria töödeldud loomse valgu kohta.

(52) Et hõlbustada kaubasaadetiste transporti läbi kolmandate riikide, mis piirnevad rohkem kui ühe liikmesriigiga, tuleks kehtestada erikord kaubasaadetiste lähetamise kohta ühe liikmesriigi territooriumilt kolmanda riigi territooriumi kaudu, tagamaks eelkõige ühenduse territooriumile taassisenevate kaubasaadetiste veterinaarkontrolli vastavalt nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivile 89/662/EÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega [27].

(53) Ühenduse õigusaktide ühtsuse nimel on vaja täpsustada käesolevas määruses sätestatud eeskirjade ja ühenduse jäätmeõigusaktide vahelist seost. Eelkõige tuleks tagada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta [28] sätestatud jäätmete ekspordikeeldudega. Et ennetada võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale, tuleks keelata põletamise ja prügilasse ladestamise teel kõrvaldamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete eksport. Et ennetada võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale ja ohte inimeste ja loomade tervisele, tuleks ära hoida ka loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete eksport kolmandatesse riikidesse, mis ei ole OECD liikmed, eesmärgiga kasutada neid biogaasi- või kompostimisettevõtetes. Kohaldades sätteid, mis võimaldavad erandeid artiklis 37 sätestatud ekspordikeelust, järgib komisjon oma otsuses täielikult ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni ja nimetatud konventsiooni muudatust konventsiooniga liitunud riikide konverentsi otsuses III/1, mille Euroopa Ühendus on ratifitseerinud vastavalt nõukogu otsustega 93/98EMÜ [29] ja 97/640/EÜ [30] ning mida rakendatakse määrusega (EÜ) nr 1013/2006.

(54) Lisaks tuleks tagada, et komisjoni 3. mai 2000. aasta otsuses 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu), [31] loetletud ohtlike jäätmetega segatud või saastunud loomseid kõrvalsaadusi imporditakse, eksporditakse või lähetatakse ühest liikmesriigist teise kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1013/2006. Samuti on vaja sätestada reeglid sellise materjali lähetamise kohta liikmesriigi piires.

(55) Komisjonil peaks olema võimalik teha liikmesriikides kontrollkäike. Ühenduse kontrollkäigud kolmandatesse riikidesse peaksid toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks [32].

(56) Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import ühendusse ja sellise materjali transiit peaks toimuma vastavalt eeskirjadele, mis on vähemalt sama ranged nagu need, mida kohaldatakse ühenduses. Teise võimalusena võib kolmandate riikide loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid käsitlevad eeskirjad tunnistada ühenduse õigusaktides sätestatud eeskirjadega samaväärseks. Neist tuleneva võimaliku ohu tõttu tuleks kohaldada lihtsustatud impordieeskirju toodete suhtes, mis ei ole ette nähtud söödaahelas kasutamiseks.

(57) Ühenduse õigusaktid, mis käsitlevad kosmeetikatoodete, meditsiiniseadmete ja ravimitena kasutamiseks mõeldud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmist, moodustavad tervikliku raamistiku selliste toodete turuleviimiseks: need on nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta, [33] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, [34] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, [35] nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta, [36] nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta [37] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta [38] (edaspidi „eridirektiivid“). Siiski ei paku kosmeetikatooteid ja meditsiiniseadmeid käsitlevad eridirektiivid kaitset loomade tervist ähvardavate ohtude eest. Sellistel juhtudel peaks nende ohtude suhtes olema võimalik kohaldada käesolevat määrust ning tuleks võimaldada kaitsemeetmeid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 178/2002.

(58) Eridirektiivide nõuded peaksid kehtima ka loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes, mida tarnitakse materjali või koostisosadena selliste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, kuivõrd nendega sätestatakse inimeste ja loomade tervise ohutuse kontrollimise eeskirjad. Kõnealuste eridirektiividega juba reguleeritakse osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks lubatud loomse lähteaine kasutamist ja kehtestatakse teatavad tingimused inimeste ja loomade tervise ohutuse tagamiseks. Eelkõige jäetakse nõukogu direktiiviga 76/768/EMÜ 1. ja 2. kategooria materjal välja kosmeetika toodete koostisest ja kohustatakse tootjaid kohaldama häid tootmistavasid. Komisjoni 23. aprilli 2003. aasta direktiiviga 2003/32/EÜ [39] kehtestatakse üksikasjalikud nõuded meditsiiniseadmete suhtes, mille valmistamisel on kasutatud loomseid kudesid.

(59) Kui kõnealused tingimused ei ole siiski veel eridirektiivides sätestatud või kui nendega ei hõlmata teatavaid ohtusid inimeste ja loomade tervisele, tuleks kohaldada käesolevat määrust.

(60) Et tagada jälgitavust, peaksid ettevõtjad teatama pädevatele asutustele toimingutest, milles kasutatakse sellist loomset toorainet, et inimeste ja loomade tervise ohutuse kaitse eest vastutavatel asutustel oleks võimalik sekkuda juhul, kui käesolevas määruses sätestatud eeskirju ei järgita.

(61) Teatavad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted ei satu söödaahelasse või ei kasutata neid pinnal, kus karjatatakse põllumajandusloomi või millelt kogutakse haljassööta. Selliste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete hulka kuuluvad tehnilise otstarbega tooted, nagu nahatööstusele mõeldud töödeldud nahad, tekstiilitööstuses kasutatav töödeldud vill, kontidest valmistatud tooted liimi jaoks ja lemmikloomatoiduks ettenähtud töödeldud materjal. Ettevõtjatel tuleks lubada viia selliseid tooteid turule tingimusel, et need on kas saadud töötlemist mittevajavast toorainest või nende töötlemisega või töödeldud materjali lõppkasutusega on tagatud piisav riskijärelevalve.

(62) Ühenduse eeskirjadega võib ka ette näha, et selliste toodete turuleviimise suhtes ei kohaldata mingeid nõudeid, kui see on õigustatud ohu puudumise tõttu, eriti kui on võimalik kindlaks määrata tootmisahela lõpp-punkt, pärast mida ei kujuta saadud materjal endast enam olulist ohtu.

(63) Määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel on teatavad tooted, eelkõige guaano, teatavad nahad, mida on töödeldud teataval viisil, nagu parkimine, ja teatavad jahitrofeed kõnealuse määruse nõuetest vabastatud. Sarnane vabastus tuleks ette näha rakendusmeetmetega, näiteks õlikeemiliste toodete puhul. Et tagada siiski söödaahela piisav kaitse, tuleks lemmikloomatoidu tootmiseks 1. ja 2. kategooria materjali käitlevatelt ettevõtjatelt jätkuvalt nõuda tunnustuse saamist.

(64) Teadmiste levitamine ja hea tava juhendite kasutamine ühenduse ja riiklikul tasandil määrusega seotud majandussektorites on kasulik vahend teadmiste suurendamiseks käesoleva määruse kohta ja sobivate praktiliste vahendite väljaarendamisel käesoleva määruse kohaldamiseks.

(65) Mitmes liikmesriigis on määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatud eeskirjad täitmata jäetud. Sellest tulenevalt on lisaks eeskirjade rangele jõustamisele vaja kehtestada kriminaalkaristused ning muud sanktsioonid ettevõtjate suhtes, kes jätavad kõnealused eeskirjad täitmata. Seega on vaja, et liikmesriigid sätestaksid eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta.

(66) Kuna liikmesriigid ei saa võetavate meetmete eesmärke küllaldasel määral täita ja seepärast saab seda paremini teha ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdutakse käesolevas määruses üksnes nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga.

(67) Et tõhustada õiguskindlust ning pidades silmas komisjoni üldist eesmärki lihtsustada ühenduse õigusakte, tuleks käesolevas määruses sätestada ühtne eeskirjade raamistik, võttes arvesse nii määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatud eeskirju kui ka pärast kõnealuse määruse jõustumise kuupäeva saadud kogemusi ja tehtud edusamme. Määrus (EÜ) nr 1774/2002 tuleks seepärast kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(68) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [40]. Et parandada ühenduse õigusaktide ühtsust ja selgust, tuleks loomsete kõrvalsaadustega seotud konkreetseid toiminguid käsitlevad tehnilised eeskirjad, mis on praegu sätestatud nii määruse (EÜ) nr 1774/2002 lisades kui ka kõnealuse määruse alusel kehtestatud rakendusmeetmes [41], sätestada eraldi rakendusaktides. Tarbijaid ja asjaomaseid sotsiaal-majanduslikke ringkondi tuleks nõustada ja teavitada käesoleva määrusega seotud küsimustes kooskõlas komisjoni 6. augusti 2004. aasta otsusega 2004/613/EÜ seoses nõuanderühma loomisega toiduahela ning looma- ja taimetervise alal [42].

(69) Eriti tuleks komisjonile anda volitused eeskirjade vastuvõtmiseks, milles käsitletakse loomseid kõrvalsaadusi käitlevate ettevõtete ala ja seadmeid, loomsete kõrvalsaaduste käitlemist ja töötlemist, materjalide liigitamist vastavalt nendest inimeste ja loomade tervisele tulenevale ohule, loomsete kõrvalsaaduste jälgitavuse tagamiseks ettenähtud meetmeid, erandeid seoses loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise ja kasutamisega, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turuleviimise tingimusi, teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ühest liikmesriigist teise lähetamise kontrollimise tingimusi ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete impordi ja transiidi tingimusi. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse väheolulisi sätteid, muuhulgas seda uute väheoluliste sätetega täiendades, tuleb need meetmed vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

(70) Tõhususe eesmärgil tuleks meetmete vastuvõtmisel, milles täpsustatakse loomsete kõrvalsaaduste lähetamise tingimusi kitsendustega ettevõtetest ja tsoonidest, kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu lühendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

1. jagu

Sisu, reguleerimisala, mõisted, infrastruktuur

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse loomade ja inimeste terviseohutuse nõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, et

a) vältida ja minimeerida kõnealustest saadustest ja toodetest tulenevaid ohtusid loomade ja inimeste tervisele, ning

b) kaitsta toidu- ja söödaahela ohutust.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes,

a) mida ühenduse õigusaktide alusel ei kasutata inimtoiduks või

b) mis võivad ühenduse õigusaktide alusel olla inimtoiduks ette nähtud, kuid mis on vastavalt ettevõtja otsusele ette nähtud muuks otstarbeks kui inimtoiduks.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes:

a) metsloomade terved kehad või nende osad:

i) kelle puhul ei ole inimestele või loomadele nakkava haiguse kahtlust, välja arvatud kaubanduslikel eesmärkidel lossitud veeloomad;

ii) (maismaaloomade puhul) keda vastavalt jahipidamise headele tavadele pärast tapmist ei koguta;

b) määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktis e osutatud ulukite loomsed kõrvalsaadused või nende liha;

c) tõuaretuseks ettenähtud munarakud, embrüod ja sperma;

d) vedelpiim, ternespiim ja nendest saadud tooted, mis on saadud, ladustatud, kõrvaldatud või mida on kasutatud päritoluettevõttes;

e) karpide või koorikloomade kojad või koorikud, millelt on eemaldatud pehmed koed ja liha;

f) toidujäätmed, välja arvatud juhul, kui need on

i) pärit rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest;

ii) ette nähtud loomade toitmiseks;

iii) ette nähtud kasutamiseks biogaasiettevõttes, kompostimiseks või loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, mis on ette nähtud kasutamiseks artikli 22 punktis a osutatud alternatiivsete meetodite kohaselt; ning

g) ilma et see piiraks ühenduse keskkonnalaste õigusaktide kohaldamist, merel kõrvaldatud materjal, mis on tekkinud püügitegevuse käigus määrustele (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 vastavatel laevadel, välja arvatud materjal, mis on saadud haigus- või parasiiditunnustega kaladelt pardal siseelundeid eemaldades.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes, mille puhul kehtib VI peatükis sätestatud erikord:

a) direktiivi 76/768/EMÜ artikli 1 lõikes 1 määratletud kosmeetikatooted;

b) direktiivi 90/385/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis c määratletud aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed;

c) direktiivi 93/42/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud meditsiiniseadmed;

d) direktiivi 98/79/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud meditsiinilised in vitro diagnostikavahendid;

e) direktiivi 2001/82/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud veterinaarravimid;

f) direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud ravimid.

4. Käesoleva määrusega ei piirata ühenduse veterinaaria-alaste õigusaktide kohaldamist, mille eesmärk on teatavate loomahaiguste tõrje ja likvideerimine.

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „loomsed kõrvalsaadused“ – surnud loomade terved kehad või nende osad või artiklites 11, 12 ja 13 osutatud loomset päritolu saadused, sh munarakud, embrüod ja sperma;

(2) „loom“ – mis tahes selgrootu või selgroogne loom (sh kalad, roomajad ja kahepaiksed);

(3) „põllumajandusloom“ –

a) mis tahes loom, keda inimesed peavad, nuumavad või aretavad ning kasutavad toiduainete, villa, karusnaha, sulgede, nahkade või mis tahes muu loomset päritolu toote tootmiseks või muudel põllumajanduslikel eesmärkidel;

b) hobuslased;

(4) „metsloom“ – mis tahes loom, keda inimesed ei pea;

(5) „lemmikloom“ – mis tahes loom, kes kuulub liiki, mida inimene tavaliselt toidab ja peab muul otstarbel kui põllumajanduses kasutamiseks ja kes on loetletud määruse (EÜ) nr 998/2003 I lisas;

(6) „veeloomad“ – veeloomad, nagu on määratletud direktiivi 2006/88/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis e;

(7) „pädev asutus” – liikmesriigi keskasutus, mis on pädev käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks, või mis tahes muu asutus, millele kõnealune pädevus on delegeeritud; see määratlus hõlmab ka kolmanda riigi vastavat asutust, kui on asjakohane;

(8) „turuleviimine“ – iga toiming, mille eesmärk on müüa loomseid saadusi või nendest saadud tooteid ühenduses asuvale kolmandale isikule või varustada sellist kolmandat isikut mis tahes muul viisil tasu eest või tasuta või ladustada neid sellise kolmanda isiku varustamiseks;

(9) „transiit“ – vedu läbi ühenduse territooriumi ühelt kolmanda riigi territooriumilt teise kolmanda riigi territooriumile muul viisil kui mere- või õhuteed pidi;

(10) „eksport“ – vedu ühendusest kolmandasse riiki;

(11) „tootja“ – mis tahes isik, kelle tegevuse käigus tekivad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted;

(12) „ettevõtja“ – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes tegelikult kontrollib kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid, sh tootja;

(13) „transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad (TSEde)“ – kõik transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 3 lõike 1 punktis a.

(14) „määratletud riskiteguriga materjal“ – määratletud riskiteguriga materjal, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 3 lõike 1 punktis g;

(15) „loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted“ – mis tahes tooted, mis on saadud loomsete kõrvalsaaduste ühe või mitme töötlemise, muundamise või töötlusetapi tulemusena;

(16) „rõhu all steriliseerimine“ – loomsete kõrvalsaaduste töötlemine pärast seda, kui peenestamise tulemusena on osakeste suurus alla 50 millimeetri, vähemalt 20 minuti jooksul katkematult sisetemperatuuril üle 133 °C ja vähemalt 3baarise absoluutrõhu all;

(17) „loomsed saadused“ – loomadelt saadud saadused ning sellistest saadustest saadud tooted, sealhulgas elusloomad, kui nad on valmistatud kõnealuseks kasutuseks.

(18) „sõnnik“ – kõik põllumajandusloomade väljaheited ja/või uriin, koos allapanuga või ilma, ning mineraliseerumata guaano;

(19) „tunnustatud prügila“ – prügila, millele on välja antud luba kooskõlas direktiiviga 1999/31/EÜ;

(20) „tunnustatud ettevõte“ – kooskõlas käesoleva määrusega teatavaks loomsete kõrvalsaaduste käitlemist hõlmavaks toiminguks tunnustatud ettevõte, välja arvatud kalalaev;

(21) „ettevõte“ – koht, kus saadakse ühenduse muude õigusaktidega reguleeritavaid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid;

(22) „orgaanilised väetised“ ja „mullaparandusained“ – taimede toitumistingimuste ning mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste ja bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks või parandamiseks koos või eraldi kasutatavad loomse päritoluga materjalid; need võivad sisaldada sõnnikut, seedetrakti sisu, komposti ja lagunemissaadusi;

(23) „kõrvalised piirkonnad” – piirkonnad, kus loomapopulatsioon on nii väike ja millest jäätmekäitlusrajatised jäävad nii kaugele, et loomsete kõrvalsaaduste kogumine ja transport oleks kohapealse kõrvaldamisega võrreldes lubamatult kulukas;

(24) „toit“ – toit, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2;

(25) „sööt“ - sööt, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 4.

Artikkel 4

Riiklikud infrastruktuurid ja süsteemid loomsete kõrvalsaaduste kogumiseks ja kõrvaldamiseks

1. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil on loodud piisav infrastruktuur, millega tagatakse loomsete kõrvalsaaduste:

a) kogumine, kindlakstegemine ja transportimine asjatu viivituseta;

b) kõrvaldamine vastavalt käesolevale määrusele.

2. Liikmesriigid:

a) loovad tõhusalt toimiva loomsete kõrvalsaaduste kogumis- ja kõrvaldamissüsteemi, mida pädev asutus alaliselt jälgib;

b) eraldavad sellise süsteemi toimimiseks piisavalt vahendeid.

3. Liikmesriigid võivad täita käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi koostöös teiste liikmesriikidega ja kolmandate riikidega.

2. jagu: veterinaarpiirangud

Artikkel 5

Üldised veterinaarpiirangud

1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 4 kohaldamist, ei lähetata loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid piirangutega ettevõtetest ja tsoonidest

a) vastavalt ühenduse veterinaaria-alastele õigusaktidele; või

b) raskete transmissiivse haiguse esinemise tõttu,

i) mis on loetletud direktiivi 92/119/EMÜ I lisas või

ii) mis esinevad komisjoni sätestatud loetelus.

Punkti b alapunktis ii sätestatud meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid lähetatakse tingimuste alusel, mille komisjon võtab vastu inimestele ja loomadele nakkavate haiguste leviku tõkestamiseks.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. jagu: ettevõtete tunnustamine

Artikkel 6

Tunnustamist vajavad ettevõtted

1. Ettevõtted, mis käitlevad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid, peavad saama pädeva asutuse tunnustuse.

Sellises tunnustuses täpsustatakse, milline järgmistest toimingutest on lubatud:

a) loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete käitlemine, ladustamine või töötlemine;

b) loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks või kompostiks töötlemine;

c) loomsete kõrvalsaaduste põletamine;

d) selliste loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamine või taaskasutus koospõletusseadmes, mis kujutavad endast jäätmeid;

e) loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete põletamine kütteainena;

f) lemmikloomatoidu käitlemine või tootmine, nagu osutatud artikli 45 kolmandas lõigus.

2. Lõikes 1 osutatud tunnustuses täpsustatakse, kas ettevõte on tunnustatud toimingute tegemiseks loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodetega, mis:

a) kuuluvad artiklis 11, 12 või 13 osutatud teatavasse kategooriasse; või

b) kuuluvad rohkem kui ühte artiklis 11, 12 või 13 osutatud kategooriasse, märkides ära, kas selliseid toiminguid teostatakse

i) pidevalt range eraldamise tingimustes, millega välditakse inimeste ja loomade tervist ohustavaid riske, või

ii) ajutiselt tingimustes, millega hoitakse ära saastumine, et leevendada selliste toodetega tegelemiseks vajaliku võimsuse puudumist, mis tuleneb

– laiaulatuslikust episootilise haiguse puhangust või

– muudest erakorralistest ja ettenägematutest asjaoludest.

Artikkel 7

Tunnustuse taotlemise nõudest vabastamine

1. Erandina artikli 6 lõikest 1 ei nõuta tunnustamist:

a) toimingute puhul, mis on hõlmatud selliste ettevõtete tunnustamise või registreerimisega, mis on tunnustatud või registreeritud vastavalt:

i) määrusele (EÜ) nr 853/2004 või

ii) määrusele (EÜ) nr 183/2005;

b) põletus- ja koospõletusseadmete puhul, millele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2000/76/EÜ;

c) biogaasi- või kompostimisettevõtete puhul, milles töödeldakse loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid vastavalt artikli 9 punktis c sätestatud tööparameetritele;

d) ilma et see piiraks VI peatüki kohaldamist, ettevõtete puhul, mis toodavad artikli 2 lõikes 3 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid;

e) ilma et see piiraks VI peatüki kohaldamist, ettevõtjate puhul, kes impordivad, koguvad või edastavad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid üksnes artikli 2 lõikes 3 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks;

f) ettevõtete puhul, mille kohta kehtivad 2. jao VI peatüki nõuded, välja arvatud artikli 6 lõike 1 punktis f osutatud ettevõtted;

2. Pädevad asutused registreerivad ettevõtja taotluse korral lõike 1 punktidele a, b ja c vastavad ettevõtted, mis on vabastatud tunnustuse taotlemise nõudest.

Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

a) kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste kategooria;

b) taotletavate toimingute laad, milles kasutatakse lähteainena loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid.

3. Lõikes 2 sätestatud registreerimistaotluse üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 48 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 8

Ettevõtete tunnustamine

1. Pädev asutus tunnustab ettevõtet tingimusel, et ettevõtja esitab koos taotlusega tõendid selle kohta, et

a) see on projekteeritud ja ehitatud kooskõlas käesoleva määrusega ja seal on võetud piisavad kontrollimeetmed, et ennetada inimeste ja loomade tervist ohustavaid riske, ning mis on kooskõlas kõikide vastavalt lõikele 3 sätestatud tegevuskohta ja seadmeid käsitlevate meetmetega, eriti nendega, milles käsitletakse rajatistes tekkiva heitvee filtreerimist.

b) selles käideldakse loomseid kõrvalsaadusi ning, kui nõutud käesolevas määruses või kooskõlas käesoleva määrusega vastu võetud eeskirjades, loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, mis on kooskõlas artikli 9 kohaselt sätestatud hügieeninõuetega.

c) ettevõtja on, kui lõike 3 kohaselt vastu võetud meetmed seda nõuavad, kinnitanud ettevõttes kasutatava protsessi, et kontrollida selle suutlikkust ennetada inimeste ja loomade tervist ohustavaid riske; ning

d) ettevõtja on ettevõttes kasutusele võtnud enesekontrollisüsteemi, nagu osutatud artiklis 17.

2. Ettevõtet tunnustatakse ainult pärast pädeva asutuse tehtud kohapealset kontrolli.

Pädev asutus võib anda tingimusliku tunnustuse, kui selgub, et ettevõte täidab kõiki lõike 1 punktides a ja b osutatud nõudeid.

Ta annab täieliku tunnustuse üksnes juhul, kui kolme kuu jooksul alates tingimusliku tunnustuse andmisest tehtud uuest ettevõtte ametlikust kontrollist selgub, et ettevõte vastab teistele kohaldatavatele nõuetele.

Kui on tehtud selgeid edusamme, kuid ettevõte ei vasta endiselt kõikidele kohaldatavatele nõuetele, võib pädev asutus pikendada ajutist tunnustust. Ajutine tunnustus ei tohi siiski kesta kokku üle kuue kuu.

3. Meetmed protsessi kinnitamiseks, mida ettevõtja peab võtma lõike 1 punkti c alusel, võib sätestada artikli 48 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 9

Rakendusmeetmed

Komisjon võib kehtestada käesoleva jao rakendusmeetmed, mis käsitlevad järgmist:

a) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete põletamise, koospõletamise ja kütteainena põletamise nõuded vastavalt artikli 6 lõike 1 punktidele c, d ja e;

b) loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete samas ettevõttes käitlemise, töötlemise ja ladustamise tingimused:

i) kui neid toiminguid tehakse eraldi;

ii) kui neid toiminguid tehakse ajutiselt;

c) biogaasi- ja kompostimisseadmete tööparameetrid vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile c;

d) ettevõtete tegevuskoht ja seadmestik, mis nõuavad tunnustamist järgmise osas:

i) tunnustatud ettevõtetes kohaldatavad üldised hügieeninõuded;

ii) tehnilised nõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ja töötlemise kohta tunnustatud ettevõtetes;

iii) nõuded ettevõtete heitvee puhastamisele filtreerimise teel, kaasa arvatud filtri poori mõõt ja nõue kasutada filtreid, mis suudavad heitveest eraldada teatavaid nakkusetekitajaid.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

4. jagu: liigitamine

Artikkel 10

Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete liigitamine

1. Loomsed kõrvalsaadused liigitatakse kategooriatesse vastavalt inimeste ja loomade tervisele põhjustatava ohu tasemele kooskõlas artklites 11, 12 ja 13 nimetatud loeteludega.

2. Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes kohaldatakse eeskirju, mis kehtivad vastava loomse kõrvalsaaduse kohta, millest need on saadud, kui käesolevas määruses või käesoleva määruse rakendussätetes, mis komisjon on vastu võtnud, ei ole sätestatud teisiti.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 11

1. kategooria materjal

1. kategooria materjal hõlmab järgmisi loomseid kõrvalsaadusi ja kõnealuseid kõrvalsaadusi sisaldavaid materjale:

a) järgmiste loomade terved kehad ja kõik kehaosad, sh toornahad:

i) TSE kahtlusega loomad vastavalt määrusele (EÜ) nr 999/2001 või loomad, kellel on TSE esinemine ametlikult kinnitatud;

ii) TSE likvideerimise käigus hukatud loomad;

iii) loomad, mis ei ole põllumajandusloomad ega metsloomad, sealhulgas eelkõige lemmikloomad, loomaaialoomad ja tsirkuseloomad;

iv) katseloomad vastavalt direktiivi 86/609/EMÜ artikli 2 punktile d

v) inimestele või loomadele nakkavate haiguste kahtlusega metsloomad;

b) järgmine materjal:

i) määratletud riskiteguriga materjal;

ii) surnud loomade terved kehad või kehaosad, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali;

c) loomsed tooted, mis on saadud ebaseaduslikult kasutatud loomadest vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d ja direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele;

d) artikli 8 lõike 1 punkti a nõuete kohaselt töödeldava heitvee filtreerimisel kogutud loomne materjal, kui vesi on või on olnud kokkupuutes 1. kategooria materjaliga;

e) rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärit toidujäätmed;

f) 1. kategooria materjal, mis on segunenud 2. või 3. kategooria või mõlema kategooria materjaliga.

Artikkel 12

2. kategooria materjal

2. kategooria materjal hõlmab järgmisi loomseid kõrvalsaadusi ja kõnealuseid kõrvalsaadusi sisaldavaid materjale:

a) sõnnik ja seedekulgla sisu;

b) artikli 8 lõike 1 punkti a nõuete kohaselt töödeldava heitvee filtreerimisel kogutud loomne materjal, kui vesi on või on olnud kokkupuutes 2. kategooria materjaliga;

c) loomsed saadused, mis sisaldavad lubatud ainete või saasteainete jääke üle direktiivi 96/23/EÜ artikli 15 lõikes 3 osutatud tasemete;

d) loomsed saadused, mis on võimalike aineosakeste jääkide tõttu tunnistatud inimtoiduks kõlbmatuks;

e) loomsed saadused, mis ei kuulu 1. kategooria materjali alla ning mis on:

i) kolmandast riigist imporditud ega vasta ühendusse importimisel või ühenduses kasutuselevõtul kehtivatele veterinaarõigusaktide nõuetele, välja arvatud juhul, kui ühenduse õigusaktid lubavad teatud kitsenduste alusel nende sissetoomist või kasutuselevõttu või nende tagasisaatmist kolmandasse riiki; või

ii) teise liikmesriiki saadetud ega vasta ühenduse õigusaktide nõuetele või nõuetele, mis on ühenduse õigusaktidega heaks kiidetud, välja arvatud juhul, kui nad on saadetud tagasi lähteettevõtte eest vastutava pädeva asutuse loal;

f) artiklis 11 või 13 osutatud loomade hulka mitte kuuluvad loomad, mis on surnud muul viisil kui inimtoiduks tapmise läbi, või ulukid, mis on surnud muul viisil kui inimtoiduks surmamise läbi, kaasa arvatud tauditõrje eesmärgil hukatud loomad, ja eelnevas nimetatud loomade või metsloomade osad, kaasa arvatud mäletsejate ja sigade looted ning koorumata jäänud tibud;

g) 2. ja 3. kategooria materjalide segu;

h) loomsed kõrvalsaadused, mis ei kuulu 1. või 3. kategooria materjali hulka.

Artikkel 13

3. kategooria materjal

3. kategooria materjal hõlmab järgmisi loomseid kõrvalsaadusi ja mistahes materjale, mis sisaldavad kõnealuseid kõrvalsaadusi:

a) tapetud loomade rümbad või loomade osad ning surmatud ulukid ja tehistingimustes kasvatatud kalad, mis on kõlblikud inimtoiduks vastavalt ühenduse õigusaktidele, kuid mida ei kavatseta ärilistel kaalutlustel kasutada inimtoiduks;

b) järgmised osad, mis pärinevad tapamajas tapetud loomadelt, mis on tapmiseelse ülevaatuse põhjal tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks, või ulukitelt, mis on vastavalt ühenduse õigusaktidele surmatud inimtoiduks:

i) selliste loomade rümbad või loomade osad, mis on tunnistatud inimtoiduks kõlbmatuks vastavalt ühenduse õigusaktidele, kuid millel ei ilmne mingeid inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte;

ii) lindude pead;

iii) toornahad, kaasa arvatud nahalõiked ja -jäägid;

iv) järgmiste loomade jalad, kaasa arvatud pöiad, pöiapärad ja varbalülid:

– loomad, mis ei kuulu mäletsejaliste hulka

– mäletsejalised, keda ei ole vaja uurida TSE suhtes,

– mäletsejalised, kellel määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõike 1 alusel tehtud test on andnud negatiivse tulemuse;

v) sarved;

vi) seaharjased;

vii) suled;

c) selliste loomade veri, kellel ei ole ilmnenud mingeid vere kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte:

i) loomadelt, kes ei kuulu mäletsejaliste hulka, ja tapamajas tapetud mäletsejalistelt, keda ei ole vaja TSE suhtes uurida, kes on tapaeelsel ülevaatusel tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks vastavalt ühenduse õigusaktidele; või

ii) mäletsejalistelt, kellel määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõike 1 järgi tehtud test on andnud negatiivse tulemuse;

d) loomsed kõrvalsaadused, mis on saadud inimtoiduks ettenähtud toodete tootmisel, sealhulgas rasvatustatud kondid ja kõrned,

e) loomsed saadused (välja arvatud toidujäätmed), mis on viidud turule inimtoiduks või loomasöödaks, kuid mida ei kavatseta inimtoiduks või söödaks kasutada kas ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendamisdefektide või muude puuduste tõttu, mis ei põhjusta ohtu inimeste ja loomade tervisele;

f) veri, platsenta, vill, suled, karvad, sarved, kabja- ja sõralõikmed ning piim elusloomadelt, keda ei ole ette nähtud viivitamata saata tapamajja ja kellel ei ole ilmnenud mingeid inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte;

g) veeloomad ja nende osad, välja arvatud mereimetajad, kellel ei ole ilmnenud mingeid inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte;

h) värsked veeloomade kõrvalsaadused, mis on saadud ettevõtetest, kus valmistatakse inimtoiduks ettenähtud tooteid;

i) järgmine materjal loomadelt, kel ei ole ilmnenud mingeid sellise materjali kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte:

i) koored, mis ei kuulu artikli 2 lõike 2 punktis e osutatud kodade ja koorikute hulka,

ii) järgmine maismaaloomadelt pärinev materjal:

– kõrvalsaadused haudejaamadest,

– munad,

– munade kõrvalsaadused;

iii) ühepäevased tibud;

j) selgrootud maismaaloomad, mis ei kuulu inimestele või loomadele patogeensete liikide hulka;

k) näriliste ja jäneseliste hulka kuuluvad surnud loomad ja nende osad, välja arvatud 1. ja 2. kategooria materjal vastavalt artikli 12 punktidele a–g;

l) toornahad, kabjad, suled, vill, sarved, karvad ja karusnahk, mis on pärit surnud loomadelt, millel ei ilmnenud mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte;

m) toidujäätmed, välja arvatud artikli 11 punktis e osutatud toidujäätmeid.

Artikkel 14

Kategooria muutmine

Komisjon võib muuta artikleid 11, 12 ja 13, et võtta arvesse teaduse edusamme ohutaseme hindamisel, eeldusel, et asjaomase teadusasutuse ohuanalüüsi põhjal saab teha kindlaks sellise teadusarengu toimumist. Kõnealustes artiklites nimetatud loomseid tooteid ei tohi loeteludest välja jätta, muudatusi võib teha üksnes kõnealuste toodete kategooria muutmisega või loomsete toodete lisamisega loeteludesse.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks võetakse vastu vastavalt artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

II PEATÜKK:

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

JA ETTEVÕTETE

KÄITAMINE

1. jagu:

ettevõtjate üldised kohustused

Artikkel 15

Kogumine, liigitamine ja vedu

1. Ettevõtjad koguvad, teevad kindlaks ja toimetavad edasi loomseid kõrvalsaadusi ilma põhjendamatute viivitusteta tingimustel, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele.

2. Ettevõtjad tagavad, et loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete veol on saadetisega kaasas saateleht ja, juhul kui käesolev määrus või punkti 5 kohaselt vastu võetud meede seda nõuab, ka terviseohutuse tõend.

Erandina esimesest lõigust võib pädev asutus anda loa sõnniku veoks ilma saatelehe või terviseohutuse tõendita ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires paikneva kahe koha vahel või samas liikmesriigis asuvate põllumajandusettevõtete ja kasutajate vahel.

3. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete veol peavad saatelehes või terviseohutuse tõendis olema esitatud andmed selliste toodete arvu kohta, loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kirjeldus ja märgistuse kirjeldus, kui märgistus on kohustuslik vastavalt käesolevale määrusele.

4. Järgmised meetmed võib sätestada artikli 48 lõikes 3 osutatud korras:

a) loomsete kõrvalsaaduste veol ettenähtud saatelehtede ja terviseohutuse tõendite näidised;

b) terviseohutuse tõendite näidised ja nõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetiste varustamiseks terviseohutuse tõenditega.

5. Komisjon võib kehtestada käesoleva artikli rakendusmeetmed, mis käsitlevad järgmist:

a) juhud, mil on nõutav terviseohutuse tõend seoses teatavatest loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetest inimeste ja loomade tervisele tuleneva ohu tasemega;

b) juhud, mil erandina lõikest 2 ja seoses teatavatest loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetest inimeste ja loomade tervisele tuleneva ohu madala tasemega võib loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid vedada ilma kõnealuses lõikes nimetatud saatelehe või tõendita;

c) kindlaks tegemise, kaasa arvatud märgistamise nõuded ja nõuded loomsete kõrvalsaaduste eraldamise kohta vedudel;

d) tingimused loomsete kõrvalsaaduste kogumisel ja veol inimeste ja loomade tervisele tekitatava ohu ärahoidmiseks, kaasa arvatud selliste toodete ohutu veo nõuded mahutite, veokite ja pakkematerjali osas.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 16

Andmed

1. Isikud, kes tegelevad loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete saatmise, veo või vastuvõtmisega, registreerivad saadetisi ja nende saatelehti või terviseohutuse tõendeid.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui sõnnikuveo luba on antud kooskõlas artikli 15 lõike 2 teise lõiguga.

2. Käesoleva artikli rakendusmeetmed võib kehtestada artikli 48 lõikes 3 osutatud korras, eelkõige seoses:

a) registreerimiskirjete vormiga;

b) registreermiskirjete säilitamisajaga.

2. jagu: ettevõtete käitamine

Artikkel 17

Ettevõtete enesekontroll

1. Ettevõtjad seavad sisse, rakendavad ja hoiavad toimivana alalist enesekontrollide korda, et jälgida käesoleva määruse järgimist.

2. Ettevõtjad tagavad, et materjali, mille puhul on kahtlus või mille kohta on teada, et see ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ei saadeta ettevõttest välja enne uut töötlemist pädeva asutuse esindaja järelevalve all ja uute ametlike proovide võtmist kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitega 11 ja 12, välja arvatud juhul, kui see materjal on ette nähtud kõrvaldamiseks.

3. Ettevõtted, kus töödeldakse loomseid kõrvalsaadusi või toodetakse loomsetest kõrvalsaadustest biogaasi ja komposti või kus käideldakse rohkem kui ühe kategooria loomseid kõrvalsaadusi, töötavad välja lõikes 1 nimetatud menetluse vastavalt ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetele.

Selliste ettevõtete käitajad:

a) teevad kindlaks ja kontrollivad ettevõtete kriitilisi kontrollipunkte;

b) seavad sisse ja rakendavad seire- ja kontrollimeetodeid kriitilistes kontrollipunktides;

c) kui loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodet ei kõrvaldata vahetult samas tootmiskohas põletamise, koospõletamise, kütteainena põletamise teel või alternatiivsel kõrvaldamisviisil kooskõlas artikli 22 punktiga a, võtavad esindusliku proovi, et kontrollida:

i) iga töödeldud partii vastavust eelkõige töötlemisviiside ja lõpptoote mikrobioloogilise ohutuse osas normidele, mis on kehtestatud käesoleva artikli lõike 6 kohaselt vastu võetud meetmetega,

ii) vastavust ühenduse õigusaktidega sätestatud aineosakeste ja kemikaalide jääkide piirnormidele;

d) protokollivad punktides b ja c (vastavalt vajadusele) osutatud kontrollide ja analüüside tulemused ning säilitavad neid vähemalt kahe aasta jooksul esitamiseks pädevatele asutustele;

e) kehtestavad süsteemi, mis tagab võimaluse jälgida iga lähetatud partiid.

4. Kui lõike 3 punkti c kohaselt võetud proovidest selgub, et ohutusnõuded ei ole täidetud, siis lisaks lõikes 2 sätestatud nõuetele ettevõtte käitaja:

a) teatab pädevale asutusele viivitamata kõik andmed proovi laadi ja partii kohta, millest proov on võetud;

b) teeb kindlaks nõuetele mittevastavuse põhjused;

c) suurendab proovivõtmiste ja toodangu kontrollimise sagedust;

d) viib ettevõttes läbi asjakohased saaste likvideerimise ja puhastamise toimingud.

5. Partiid, mis kontrollimisel lõike 3 punkti c alusel osutuvad kohaldatavatele ohutusnõuetele mittevastavaks, töödeldakse uuesti või kõrvaldatakse pädeva asutuse järelevalve all.

6. Komisjon võib kehtestada käesoleva artikli rakendusmeetmed:

a) enesekontrolli ning ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi kohta;

b) nõuete kohta, millega täpsustatakse ettevõtja toimimisviisid kooskõlas lõigetega 2 ja 3, eelkõige proovivõtumeetodite ja mikrobioloogiliste analüüside võrdlusmeetodite osas.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

III PEATÜKK:

LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE

JA NENDEST SAADUD TOODETE KÕRVALDAMINE JA KASUTAMINE

1. jagu:

kasutuspiirangud

Artikkel 18

Kasutuspiirangud

1. Keelatud on järgmised loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutusviisid:

a) maismaaloomade toitmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest;

b) põllumajandusloomade, välja arvatud karusloomade toitmine toidujäätmetega või söödatoorainega, mis sisaldab toidujäätmeid või on saadud toidujäätmetest;

c) põllumajandusloomade söötmine, kas karjatamise või haljassööda etteniitmise teel, haljassöödaga, mis on kasvanud pinnal, mida on väetatud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetega, mis sisaldavad muid aineid peale sõnniku;

d) tehistingimustes peetavate kalade söötmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liiki tehistingimustes peetavate kalade kehadest või kehaosadest.

2. Komisjon võib kehtestada rakenduseeskirjad, et tagada lõikes 1 sätestatud keeldude ühetaolist kohaldamist, ning meetmed, mis lubavad:

a) erandina lõike 1 punktist a toita karusloomi töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest, ning

b) erandina lõike 1 punktist c toita põllumajandusloomi haljassöödaga, mis on kasvanud maal, mida on väetatud orgaaniliste väetiste või mullaparandajatega, tingimusel, et loomi karjatatakse või haljassööta niidetakse piisava aja möödumisel, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele;

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2. jagu:

kõrvaldamine ja kasutamine

Artikkel 19

1. kategooria materjali kõrvaldamine ja kasutamine

1. kategooria materjal:

a) kõrvaldatakse tunnustatud või registreeritud põletusseadmes:

i) ilma eelneva töötluseta; või

ii) kui seda nõuab pädev asutus, pärast töötlemist tunnustatud seadmes rõhu all steriliseerimisega ja saadud materjali püsivat märgistamist;

b) juhul kui 1. kategooria materjal on jääde, kõrvaldatakse see või taaskasutatakse seda tunnustatud või registreeritud koospõletusseadmes:

i) ilma eelneva töötluseta; või

ii) kui seda nõuab pädev asutus, pärast töötlemist tunnustatud seadmes rõhu all steriliseerimisega ja saadud materjali püsivat märgistamist;

c) juhul kui 1. kategooria materjal ei ole artikli 11 punkti a alapunktides i ja ii nimetatud materjal, töödeldakse seda tunnustatud seadmes rõhu all steriliseerimisega, saadusele tehakse püsiv märgistus ja ladestatakse tunnustatud prügilasse;

d) juhul kui 1. kategooria materjal on artikli 11 punktis c nimetatud materjal, töödeldakse seda detoksifitseerimismenetlusega vastavalt direktiivi 2002/32/EÜ artikli 8 lõikele 2 ja kasutatakse kooskõlas artikli 21 punktidega c, d või e;

e) juhul kui 1. kategooria materjal on artikli 11 punktis e nimetatud materjal, kõrvaldatakse see tunnustatud prügilasse ladestamise teel;

f) põletatakse kui kütus; või

g) kasutatakse VI peatükis nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete valmistamiseks ja viiakse turule vastavalt kõnealuses peatükis sätestatud erikorrale.

Artikkel 20

2. kategooria materjali kõrvaldamine ja kasutamine

2. kategooria materjal:

a) kõrvaldatakse jäätmena tunnustatud või registreeritud põletusseadmes:

i) ilma eelneva töötluseta; või

ii) kui seda nõuab pädev asutus, pärast töötlemist tunnustatud seadmes rõhu all steriliseerimisega ja saadud materjali püsivat märgistamist;

b) juhul kui 2. kategooria materjal on jääde, kõrvaldatakse see või kasutatakse tunnustatud või registreeritud koospõletusseadmes;

i) ilma eelneva töötluseta; või

ii) kui seda nõuab pädev asutus, pärast töötlemist tunnustatud seadmes rõhu all steriliseerimisega ja saadud materjali püsivat märgistamist;

c) ladestatakse tunnustatud prügilasse pärast töötlemist tunnustatud seadmes rõhu all steriliseerimisega ja saadud materjali püsivat märgistamist;

d) märgistatakse püsivalt pärast tunnustatud seadmes töötlemist:

i) kui tulemusena saadakse valkaine, steriliseeritakse see rõhu all ja kasutatakse orgaanilise väetise või mullaparandajana; või

ii) kui tulemusena saadakse sulatatud rasv, steriliseeritakse see rõhu all, kui seda nõuab pädev asutus, ja töödeldakse tunnustatud seadmes rasva derivaatideks, et kasutada seda orgaanilise väetise või mullaparandajana;

e) töödeldakse tunnustatud või registreeritud seadmes biogaasiks või kompostiks:

i) pärast rõhu all steriliseerimist ja saadud materjali püsivat märgistamist; või

ii) kui tegemist on sõnniku, seedekulgla sisu, piima, piimasaaduste või ternespiimaga ning kui pädev asutus ei leia, et nendega kaasneb raske nakkushaiguse levikuoht, pärast eelnevat töötlemist või ilma eelneva töötlemiseta;

f) kasutatakse maa väetamiseks ilma eelneva töötlemiseta, kui tegemist on sõnniku, seedekulgla sisu, piima, piimasaaduste või ternespiimaga ning kui pädev asutus ei leia, et nendega kaasneb raske nakkushaiguse levikuoht;

g) kui tegemist on veeloomadest pärineva materjaliga, sileeritakse või kompostitakse see tunnustatud või registreeritud seadmes;

h) põletatakse kui kütus; või

i) kasutatakse VI peatükis nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete valmistamiseks ja viiakse turule vastavalt kõnealuses peatükis sätestatud erikorrale.

Artikkel 21

3. kategooria materjali kõrvaldamine ja kasutamine

3. kategooria materjal:

a) kõrvaldatakse jäätmena tunnustatud või registreeritud põletusseadmes eeltöötlemisega või ilma eeltöötlemiseta;

b) juhul kui 3. kategooria materjal on jääde, kõrvaldatakse see või kasutatakse tunnustatud või registreeritud koospõletusseadmes eeltöötlemisega või ilma eeltöötlemiseta;

c) töödeldakse tunnustatud seadmes, välja arvatud selline materjal, mis on lagunenud, saastunud või riknenud, nii, et see põhjustab vastuvõetamatut ohtu inimeste ja loomade tervisele, ning:

i) kasutatakse põllumajandusloomade söödatoorainena või söödana põllumajandusloomadele, välja arvatud karusloomad, ning viiakse turule kooskõlas artikliga 24, välja arvatud artikli 13 punktides l ja m osutatud materjal;

ii) kasutatakse karusloomade söödaks või

iii) kasutatakse orgaaniliste väetiste või mullaparandajate tootmiseks, mis viiakse turule vastavalt artiklile 25;

d) kasutatakse tunnustatud või registreeritud seadmes biogaasi või komposti tootmiseks;

e) kui tegemist on veeloomadest pärineva materjaliga, sileeritakse või kompostitakse see tunnustatud või registreeritud seadmes;

f) kui tegemist on koortega, mis ei kuulu artikli 2 lõike 2 punktis e osutatud kodade ja koorikute hulka, kasutatakse neid tingimustel, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele;

g) põletatakse kui kütus; või

h) kasutatakse VI peatükis nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete valmistamiseks ja viiakse turule vastavalt kõnealuses peatükis sätestatud erikorrale.

Artikkel 22

Erandid

Erandina artiklitest 19, 20 ja 21 võib loomseid kõrvalsaadusi:

a) kõrvaldada jäätmena või kasutada tunnustatud seadmes kooskõlas alternatiivsete meetoditega, mis on sätestatud artikli 29 lõigetes 1–9;

b) kasutada uuringuteks või muul eriotstarbel kooskõlas artikliga 26;

c) kui need on artiklis 27 nimetatud loomsed kõrvalsaadused, kasutada erisöötadeks kooskõlas kõnealuse artikliga;

d) kui need on artiklis 28 nimetatud loomsed kõrvalsaadused, kõrvaldada jäätmena kooskõlas kõnealuse artikliga;

e) kui tegemist on 2. ja 3. kategooria materjaliga ja kui pädev asutus seda lubab:

i) kasutada biodünaamiliste preparaatide valmistamiseks ja kasutamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2021/91 I lisa A osa punktile 2.3;

ii) kasutada lemmikloomatoiduks;

f) kui tegemist on artikli 13 punktis f nimetatud 3. kategooria materjali ja muude loomsete kõrvalsaadustega, mis saadakse elusloomadelt kirurgilisel sekkumisel, kõrvaldada jäätmena põllumajandusettevõttes pädeva asutuse loal.

Artikkel 23

Rakendusmeetmed

1. Komisjon võib kehtestada käesoleva jao rakendusmeetmed, mis käsitlevad:

a) muid loomsete kõrvalsaaduste töötlemismeetodeid, mis ei hõlma rõhu all steriliseerimist, eelkõige kõnealuste meetodite aja-, temperatuuri- ja rõhuparameetrite osas;

b) parameetreid loomsetest kõrvalsaadustest biogaasi või komposti tootmisel;

c) veeloomadest pärineva materjali sileerimist;

d) loomsete kõrvalsaaduste püsivat märgistust;

e) teatavate loomsete kõrvalsaaduste, orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate kasutamist väetisena;

f) teatavate loomsete kõrvalsaaduste kasutamist põllumajandusloomade söödatoorainena või nende söödana;

g) artikli 21 punktis c nimetatud teatava materjali vastuvõetamatut ohtu inimeste ja loomade tervisele.

Kõnealused meetmed käesoleva jao väheoluliste sätete muutmiseks selle täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2. Kuni eeskirjade vastuvõtmiseni kooskõlas lõike 1 esimese lõigu punktidega b ja c võivad liikmesriigid võtta vastu või jätta kehtima riiklikud eeskirjad artikli 13 punktis m nimetatud loomsete kõrvalsaaduste töötlemise ja veeloomadest pärineva materjali sileerimise kohta.

3. jagu: turuleviimine

Artikkel 24

Loomsete kõrvalsaaduste turuleviimine söödana kasutamiseks

1. Põllumajandusloomade söödana kasutamiseks ettenähtud loomseid kõrvalsaadusi või söödatoorainena kasutamiseks ettenähtud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid võib viia turule üksnes siis, kui:

a) need kujutavad endast 3. kategooria materjali või on saadud 3. kategooria materjalist; kui materjal on ette nähtud kasutamiseks söödana põllumajandusloomadele, välja arvatud karusloomad, siis siiski üksnes juhul, kui need kujutavad endast muud 3. kategooria materjali või on saadud muust 3. kategooria materjalist kui artikli 13 punktides l ja m nimetatud materjal;

b) kui need on vastavalt vajadusele kogutud või töödeldud kooskõlas rõhu all steriliseerimise nõuete või muude nõuetega, et ära hoida ohtu inimeste ja loomade tervisele vastavalt 2. jaole, ja meetmetega, mis on sätestatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2;

c) kui need pärinevad loomse kõrvalsaaduse või sellest saadud toote jaoks tunnustatud või registreeritud ettevõttest või seadmest.

2. Komisjon võib kehtestada käesoleva artikli rakendusmeetmed, mis käsitlevad:

a) lõikes 1 nimetatud loomsete saaduste ja nendest saadud toodete kogumise, töötlemise ja käsitlemise nõudeid inimeste ja loomade tervise kaitse seisukohalt;

b) jälgitavuse ja ristsaastumise ärahoidmise nõudeid inimtarbimiseks kõlbliku materjali kasutamisel sööda või söödatoorainena.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 25

Orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate turuleviimine ja kasutamine

1. Orgaanilise väetisi ja mullaparandajaid võib turule viia ja kasutada,

a) kui need on saadud 2. või 3. kategooria materjalist;

b) kui need on toodetud kooskõlas rõhu all steriliseerimise tingimuste või muude tingimustega, et ära hoida ohtu inimeste ja loomade tervisele vastavalt 2. jaos esitatud nõuetele ja lõikes 2 sätestatud meetmetele;

c) kui valkainest saadud orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate korral on neisse segatud lisandeid, mis välistavad segu kasutamise söödana; ning

d) kui need on pärit (olenevalt olukorrast) tunnustatud või registreeritud ettevõttest või seadmest.

Liikmesriigid võivad vastu võtta või jätta kehtima siseriiklikud eeskirjad, millega kehtestatakse lisatingimused või rangemad nõuded orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate kasutamiseks, kui see on õigustatud inimeste ja loomade tervise kaitse seisukohalt.

2. Komisjon võib kehtestada käesoleva artikli rakendusmeetmed, mis käsitlevad:

a) inimeste ja loomade tervist käsitlevaid tingimusi orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate tootmise ja kasutamise kohta;

b) aineid orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate märgistamiseks;

c) orgaanilistele väetistele ja mullaparandajatele lisatavaid aineid;

d) täiendavaid tingimusi, näiteks märgistusainete või -viiside ja minimaalsete ainesisalduste kohta, et välistada orgaaniliste väetiste või mullaparandajate kasutamist söödana.

Kõnealused meetmed käesoleva jao väheoluliste sätete muutmiseks selle täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

4. jagu: erandid seoses loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutamise ja kõrvaldamisega

Artikkel 26

Erandid seoses loomsete kõrvalsaaduste kasutamisega uurimistööks

ja muuks eriotstarbeks

1. Pädev asutus võib erandina lõigetest 1 ja 2 anda loa loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutamiseks näitustel, diagnostikaks, haridus- või uurimistööks tingimustel, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele.

Sellised tingimused hõlmavad järgmist:

a) keeld loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid edaspidi muul otstarbel kasutada;

b) kohustus loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted ohutult kõrvaldada või tagasi lähtekohta toimetada.

2. Pädev asutus registreerib selliste seadmete ja ettevõtete käitajad, kus tehakse toiminguid 1. ja 2. kategooria materjaliga, ja kasutajad, kes teevad selliseid toiminguid lõike 1 kohaselt, järgmise teabe laekumisel:

a) kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste kategooria;

b) nende toimingute laad, kus kasutatakse lähteainena registreerimistaotluses käsitletavaid loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid.

3. Käesoleva artikli rakendusmeetmed võib kehtestada artikli 48 lõikes 3 osutatud korras, eelkõige teabe edastamise ja vastava standardvormi osas.

4. Kui tekib oht inimeste ja loomade tervisele, mis nõuab kogu ühenduse ulatuses meetmete kehtestamist, eelkõige uute arenevate ohtude puhul, võib komisjon lõikes 1 nimetatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete importimise ja kasutamise kohta kehtestada ühtlustatud tingimused. Sellised tingimused võivad sisaldada nõudeid ladustamise, pakendamise, kindlakstegemise, vedude ja kõrvaldamise kohta.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 27

Erandid seoses loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja kasutamisega

eriotstarbelisel söötmisel

1. Pädev asutus võib erandina 1. ja 2. jaost tingimustel, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele, anda loa järgmise materjali kogumiseks ja kasutamiseks:

a) 2. kategooria materjal, tingimusel, et see on pärit loomadelt, keda ei ole hukatud või kes ei ole surnud inimestele või loomadele nakkava haiguse või haiguskahtluse tõttu;

b) 3. kategooria materjal söötmiseks:

i) loomaaialoomadele;

ii) tsirkuseloomadele;

iii) roomajatele ja röövlindudele, v.a loomaaia- või tsirkuseloomad;

iv) karusloomadele;

v) metsloomadele, kelle liha ei ole ette nähtud inimtoiduks;

vi) tunnustatud kasvanduste koertele või jahikoertele;

vii) tõukudele, mida kasutatakse kalasöödana.

2. Erandina 1. ja 2. jaost ja kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 võib pädev asutus anda loa kasutada artikli 11 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjali loomaaialoomade söödana ja ohustatud või kaitsealuste raipetoiduliste lindude toiduks nende looduslikus elupaigas.

3. Komisjon võib kehtestada käesoleva artikli rakendusmeetmed tingimuste kohta, mille alusel:

a) võib anda lõikes 1 nimetatud kogumise ja kasutamise loa 2. ja 3. kategooria materjali edastamise, ladustamise ja kasutamise kohta söödana, kaasa arvatud uute arenevate ohtude korral;

b) võib anda loa lõikes 2 nimetatud 1. kategooria materjali kasutamiseks söödana, sätestades:

i) teatavate liikmesriikide raipetoiduliste lindude liigid, keda sellise söödaga võib toita;

ii) meetmed, millega tagatakse, et teiste liikide linnud ei pääse sellele söödale ligi.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 28

Erandid seoses loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamisega

1. Pädev asutus võib erandina 1. ja 2. jaost and loa:

a) surnud lemmikloomade matmiseks;

b) kõrvalistes piirkondades artikli 11 punkti a alapunktis v ja punkti b alapunktis ii nimetatud 1. kategooria materjali ning 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks kohapeal ametliku järelevalve all põletamise või matmise teel või muul viisil, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele;

c) artikli 11 punkti b alapunktis ii nimetatud 1. kategooria materjali ning 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks ametliku järelevalve all kohapeal põletamise või matmise teel või muul viisil, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele, piirkondades, millele praktiliselt puudub juurdepääs või kuhu tekib juurdepääs ainult eriolukorras geograafiliste või klimaatiliste olude tõttu või loodusõnnetuse korral, mille puhul tekib oht materjali koguvate inimeste tervisele ja ohutusele, või kohtades, kuhu juurdepääs nõuaks ebamõistlikult suuri pingutusi materjali kogumiseks;

d) 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks muul viisil kui kohapeal põletamise või matmise teel ametliku järelevalve all, kui see materjal ei ole ohtlik inimeste ja loomade tervisele ja kui seda tekib sellise ettevõtja valdustes nädalas mitte rohkem kui teatud koguses, mille määr sätestatakse lõike 4 esimese lõigu punktis c sõltuvalt toimingute laadist ja loomaliikidest, mille kõrvalsaadusi käideldakse;

e) sellise materjali kõrvaldamiseks, mis ei kuulu artikli 11 punkti a alapunktis i nimetatud 1. kategooria materjali hulka, lõike 4 esimese lõigu punkti d kohaselt loetletud teatamiskohustusliku taudi puhangu korral, kohapeal põletamise või matmise teel sellistel tingimustel, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele, kui vedu lähimasse tunnustatud loomsete kõrvalsaaduste töötlemise või kõrvaldamise ettevõttesse suurendaks ohtu tervisele või kui ulatusliku episootilise taudipuhangu korral ei jätku sellisel ettevõttel võimsust.

2. Lõike 1 punktis b nimetatud kõrvalise ala pindala ei tohi ületada teatavat protsenti liikmesriigi pindalast.

3. Liikmesriigid annavad komisjoni käsutusse järgmise teabe:

a) piirkonnad, mida nad liigitavad kõrvalisteks piirkondadeks lõike 1 lõigu b kohaldamisel, sellise liigitamise põhjuse ja ajakohastatud teabe liigituse muutmise kohta;

b) andmed lõike 1 punktides c ja d sätestatud lubade kasutamise kohta 1. ja 2. kategooria materjali puhul.

4. Komisjon võib kehtestada käesoleva artikli rakendusmeetmed, mis käsitlevad:

a) tingimusi, mis on ette nähtud inimeste ja loomade tervise ohutuse tagamiseks kohapeal matmise ja põletamise puhul;

b) lõikes 2 nimetatud ala suurimat lubatud pindala protsentides;

c) loomsete kõrvalsaaduste kogust vastavalt lõike 1 punktis d nimetatud toimingute laadile ja loomaliikidele, millest kõrvalsaadused pärinevad;

d) lõike 1 punktis e nimetatud haiguste loetelu.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

5. jagu: alternatiivsed meetodid loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutamiseks ja kõrvaldamiseks

Artikkel 29

Kasutamise ja kõrvaldamise alternatiivsete meetodite tunnustamine

1. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamise ja kõrvaldamise alternatiivsete meetodite tunnustamise menetluse võib algatada kas komisjon või liikmesriik taotluse alusel või huvitatud isik, kes võib esindada mitut huvitatud isikut.

2. Huvitatud isikud saadavad oma taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus nad soovivad alternatiivset meetodit kasutada.

3. Pädev asutus hindab kahe kuu jooksul pärast täieliku taotluse saamist, kas taotlus vastab lõikes 10 sätestatud taotluse vormile.

Pädev asutus edastab liikmesriikidelt ja huvitatud isikutelt laekunud taotlused koos oma hindamisaruandega Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile.

4. Komisjon edastab taotlused koos oma hindamisaruandega toiduohutusametile.

5. Toiduohutusamet hindab kuue kuu jooksul pärast täieliku taotluse saamist, kas esitatud meetod tagab inimeste ja loomade tervisele tuleneva ohu vähenemise vähemalt samavõrra, kui artikli 23 lõike 1 punktis a sätestatud meetodiga ja esitab saadud taotluse kohta arvamuse.

6. Põhjendatud juhtudel, kui toiduohutusamet küsib taotlejalt lisateavet, võib lõikes 5 osutatud tähtaega pikendada.

Toiduohutusamet määrab pärast taotlejaga konsulteerimist kindlaks tähtaja, mille jooksul teavet võib edastada ja teavitab komisjoni vajaliku lisaaja pikkusest.

7. Kui taotleja esitab oma algatusel lisateavet, edastab ta selle toiduohutusametile.

Sellisel juhul lõikes 5 osutatud tähtaega ei pikendata.

8. Toiduohutusamet edastab oma arvamuse komisjonile, taotlejale ja asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

9. Kolme kuu jooksul pärast arvamuse saamist toiduohutusametilt ja saadud arvamust arvesse võttes teatab komisjon taotlejale kavandatavast meetmest kooskõlas lõikega 11.

10. Alternatiivsete meetodite taotluse vormi võib vastu võtta artikli 48 lõikes 2 osutatud korras.

11. Komisjon võib vastu võtta:

a) meetmed, millega lubatakse kasutada loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamiseks alternatiivseid meetodeid;

b) meetmed, millega lükatakse alternatiivne meetod tagasi.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

IV PEATÜKK:

AMETLIK KONTROLL

Artikkel 30

Ametlik kontroll

1. Pädev asutus teeb korrapäraste ajavahemike järel kontrolle ja ülevaatusi tunnustatud või registreeritud ettevõtetes ning valdustes, mille kohta on tulnud teavet vastavalt artikli 40 lõikele 3.

2. Ametlikul kontrollimisel võtab pädev asutus arvesse kinnipidamist ühenduse ja liikmesriikide hea tava juhistest.

Artikkel 31

Toimingute peatamine, lõpetamine või keelustamine

1. Kui pädeva asutuse tehtud ametlikul kontrollil ilmneb, et üht või mitut käesoleva määruse nõuet ei ole täidetud, võtab pädev asutus asjakohased meetmed.

Pädev asutus:

a) peatab ettevõtete ja seadmete tunnustuse vastavalt käesolevale määrusele, kui:

i) ettevõtte või seadme tunnustamise tingimused ei ole enam täidetud;

ii) ettevõtja eeldatavasti kõrvaldab puudused mõistliku aja jooksul;

iii) võimalik oht inimeste ja loomade tervisele ei nõua sekkumist vastavalt punktile b)

b) tühistab ettevõtete ja seadmete tunnustuse vastavalt käesolevale määrusele, kui:

i) ettevõtte või seadme tunnustamise tingimused ei ole enam täidetud;

ii) ettevõtja eeldatavasti ei kõrvalda puuduseid mõistliku aja jooksul

– ettevõtte infrastruktuurist tingitud põhjustel,

– ettevõtja või tema töötajate pädevusest tulenevatel põhjustel või

– tõsise ohu tõttu inimeste või loomade tervisele, mis nõuavad ettevõtte või seadme töö suuremat ümberkorraldamist, enne kui ettevõtja võib esitada taotluse uue tunnustuse saamiseks.

2. Pädev asutus keelab registreeritud ettevõtte või seadme käesoleva määruse kohase töö või selliste valduste kasutaja või ettevõtja käesoleva määruse kohase tegevuse, mille kohta on tulnud teavet vastavalt artikli 40 lõikele 3, vastavalt vajadusele kas ajutiselt või alaliselt, kui on tulnud teave, et

a) ühenduse õigusaktide nõudeid ei täideta või

b) sellisest tegevusest tuleneb oht inimeste või loomade tervisele.

Artikkel 32

Tunnustatud ettevõtete, seadmete ja kasutajate loetelu

1. Iga liikmesriik koostab vastavalt käesolevale määrusele oma territooriumil asuvate tunnustatud või registreeritud ettevõtete, seadmete ja kasutajate loetelu ning loetelu ettevõtetest, kelle kohta on edastatud teave vastavalt artikli 40 lõikele 3.

Liikmesriik annab igale tunnustatud või registreeritud ettevõttele ja seadmele ning igale kasutajale ja ettevõtjale, kelle kohta on edastatud teave vastavalt artikli 40 lõikele 3, ametliku numbri, millega tuvastatakse ettevõte, seade, kasutaja või ettevõtja ning tema tegevusala.

Vajaduse korral teatavad liikmesriigid ametliku numbri, mis on antud ettevõttele, seadmele, kasutajale või ettevõtjale ühenduse muude õigusaktide alusel.

Liikmesriigid teevad oma tunnustatud või registreeritud ettevõtete ja seadmete loetelu teatavaks komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Liikmesriigid ajakohastavad loetelusid tunnustatud või registreeritud ettevõtetest ja ettevõtjatest, kelle kohta on edastatud teavet, ning teevad need kättesaadavaks teistele liikmesriikidele ning avalikkusele.

2. Käesoleva artikli rakendusmeetmed võib kehtestada artikli 48 lõikes 3 osutatud korras, eelkõige seoses:

a) lõikes 1 nimetatud loetelude vorminguga;

b) lõikes 1 nimetatud loetelude kättesaadavaks tegemise viisiga.

Artikkel 33

Kontroll loomsete kõrvalsaaduste saatmiseks teistesse liikmesriikidesse

1. Kui ettevõtja soovib teise liikmesriiki saata 1. kategooria või 2. kategooria materjali või 1. kategooria materjalist saadud lihakondijahu või loomset rasva, otsustab sihtkoha liikmesriigi pädev asutus ettevõtja taotluse alusel:

a) kas keelduda saadetisest;

b) võtta saadetis tingimusteta vastu või

c) võtta saadetis vastu järgmistel tingimustel:

i) kui materjali või sellest toodetud tooteid ei ole rõhu all steriliseeritud, tuleb neid nimetatud viisil töödelda, või

ii) materjal või sellest toodetud tooted peavad teelesaatmisel vastama kõigile nõuetele, mis on loomade ja inimeste tervise kaitse seisukohalt õigustatud, et tagada, et materjali ja sellest toodetud tooteid käideldaks kooskõlas käesoleva määrusega.

Ettevõtja teatab lähtekoha pädevale asutusele saadetise kavandatavast teelesaatmisest.

2. Lähtekoha pädev asutus teatab sihtkoha pädevale asutusele kooskõlas otsusega 2004/292/EÜ süsteemi TRACES kaudu igast teise liikmesriiki lähetatavast saadetisest, kui

a) saadetises on lõikes 1 nimetatud materjali või nendest saadud tooteid;

b) saadetises on 2. kategooria materjalist valmistatud liha-kondijahu ja loomset rasva;

c) saadetises on 3. kategooria materjalist saadud loomseid valke.

Sihtkoha pädev asutus, keda on teavitatud saadetisest, teatab lähtekoha pädevale asutusele süsteemi TRACES kaudu, kui saadetis on saabunud sihtkohta.

3. Loomsed kõrvalsaadused, liha-kondijahu ja loomne rasv, mida nimetatakse käesoleva artikli esimeses lõikes, saadetakse otse sihtkoha ettevõttesse, mis on tunnustatud või registreeritud vastavalt artiklitele 6, 7 ja 8 või, sõnniku puhul, põllumajandusettevõttesse, kus seda kasutatakse vastavalt pädeva asutuse loale.

4. Kui loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid saadetakse teise liikmesriiki kolmanda riigi kaudu, pitseeritakse transpordivahend lähtekoha liikmesriigis ja saadetisega antakse kaasa terviseohutuse tõend.

Saadetised sisenevad ühendusse uuesti ainult piiripunkti kaudu vastavalt direktiivi 89/662/EMÜ artiklile 6.

5. Erandina lõigetest 1–4 saadetakse nendes lõigetes nimetatud loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on segatud või saastunud jäätmetega, mis kuuluvad otsuses 2000/532/EÜ loetletud ohtlike jäätmete hulka, teise liikmesriiki ainult määruse (EÜ) nr 1013/2006 tingimuste alusel.

6. Komisjon võib kehtestada käesoleva artikli rakendusmeetmed, mis käsitlevad:

a) täiendavaid tingimusi lõikes 3 nimetatud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete saatmise kohta;

b) vastavalt lõikele 4 saadetistele lisatavate terviseohutuse tõendite näidiseid.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

7. Komisjon võib lubada erandeid lõigetest 1–4 sõnniku veol ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires või ühise piiriga põllumajandusettevõtete piires, mis asuvad liikmesriikide piiriäärsel alal.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 34

Ühenduse kontrollid liikmesriikides

1. Komisjoni eksperdid võivad koostöös liikmesriikide pädevate asutustega teha kohapealseid kontrolle, kui see on vajalik käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks.

Liikmesriik, mille territooriumil kontroll toimub, tagab ekspertidele kogu vajaliku abi nende ülesande täitmiseks.

Komisjon teatab pädevatele asutustele kontrollide tulemustest.

2. Käesoleva artikli rakendusmeetmed võib kehtestada artikli 48 lõikes 3 osutatud korras, eelkõige riigiasutuste koostöö osas.

V PEATÜKK:

IMPORT, EKSPORT JA TRANSIIT

Artikkel 35

Loomsete kõrvalsaaduste import ja transiit

1. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete import ühendusse ja transiit läbi ühenduse toimub kooskõlas:

a) käesoleva määruse asjaomaste nõuetega vastava loomse kõrvalsaaduse või sellest saadud toote kohta, mis on vähemalt niisama ranged kui need, mida kohaldatakse nende loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete tootmisel ja turustamisel ühenduses;

b) tingimustega, mille komisjon on tunnistanud vähemalt võrdväärseks nende nõuetega, mida kohaldatakse loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tootmisel ja turustamisel vastavalt ühenduse õigusaktidele; või

c) VI peatükis nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ja nende valmistamiseks kasutatavate materjalide korral kooskõlas kõnealuses peatükis sätestatud erikorraga.

Punktis b sätestatud meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2. Erandina lõikest 1:

a) määratletud riskiteguriga materjali import ja transiit toimub üksnes määrusega (EÜ) nr 999/2001 kehtestatud korra järgi;

b) otsuses 2000/532/EÜ loetletud ohtliku jäätmega segatud või saastunud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete import või transiit toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1013/2006 nõuetele;

c) 1. ja 2. kategooria materjalide ja nendest saadud toodete, mis ei ole ette nähtud VI peatükis nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, import ja transiit toimub ainult sel juhul, kui nende impordieeskirjad on heaks kiidetud vastavalt artikli 36 punktile a;

d) artikli 26 lõikes 1 sätestatud eesmärgil valmistatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete puhul toimub import ja transiit vastavalt liikmesriigi meetmetele, millega tagatakse inimeste ja loomade ohutus niikaua, kuni kiidetakse heaks artikli 26 lõikes 4 sätestatud ühtlustatud tingimused.

3. 3. kategooria materjalide ja nendest saadud toodete impordi ja transiidi nõuded, mis on esitatud lõike 1 esimese lõigu punktis a, kinnitab komisjon.

Nimetatud nõuetes võib täpsustada, et:

a) saadetised peavad tulema kolmandast riigist või kolmanda riigi piirkonnast, mis on kantud loetelusse vastavalt lõikele 4;

b) saadetised peavad tulema kolmanda riigi pädeva asutuse tunnustatud või registreeritud ettevõtetest, mis pädev asutus on sellel eesmärgil kandnud loetelusse;

c) ühendusse sisenemisel piiripunktis, kus tehakse veterinaarkontroll, on saadetisega kaasas dokumentatsioon, nagu saateleht, deklaratsioon või terviseohutuse tõend, mis on kooskõlas artikli 36 punktis d nimetatud näidisega.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Kuni komisjon ei ole kiitnud heaks teise lõigu punktides a ja c nimetatud nõudeid, sätestavad liikmesriigid vastavad nõuded oma õigusaktides.

4. Loetelud kolmandatest riikidest või kolmandate riikide piirkondadest, kust on lubatud ühendusse importida või ühendusest läbi vedada loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid, koostatakse artikli 48 lõikes 3 sätestatud korras, kusjuures eelkõige võetakse arvesse:

a) kolmanda riigi õigusakte;

b) pädeva asutuse ja selle järelevalvetalituste töökorraldust kolmandas riigis, nende talituste volitusi, nende suhtes kohaldatavat järelevalvet ning nende volitusi tõhusaks järelevalveks õigusaktide kohaldamise üle;

c) ühendusse importimiseks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise, valmistamise, käitlemise, ladustamise ja lähetamise suhtes kohaldatavaid tegelikke tervishoiunõudeid;

d) kinnitusi, mille kolmas riik saab anda asjakohastele tervishoiunõuetele vastavuse kohta;

e) kolmandast riigist pärit toote turustamise kogemust ja läbiviidud impordikontrollide tulemusi;

f) ühenduse kontrollide tulemusi kolmandas riigis;

g) kolmanda riigi eluskarja, muude koduloomade ja ulukite tervislikku seisundit, võttes eriti arvesse eksootilisi loomahaigusi ja riigi üldise tervisliku seisundi kõiki aspekte, mis võiksid ohustada inimeste ja loomade tervist ühenduses;

h) korrapärasust ja kiirust, millega kolmas riik esitab teavet nakkuslike loomahaiguste esinemise kohta oma territooriumil, eriti Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni vee- ja maismaaloomade tervishoiu eeskirjas loetletud haiguste kohta;

i) kolmandas riigis kehtivaid määrusi nakkuslike loomahaiguste ennetamise ja tõrje kohta ning nende rakendamist, sealhulgas impordieeskirju muudest kolmandatest riikidest.

Lõikes 3 nimetatud ettevõtete ja seadmete loetelu tuleb ajakohastada, edastada komisjonile ja liikmesriikidele ning teha üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 36

Rakendusmeetmed

Komisjon võib kehtestada artikli 35 rakendusmeetmed, mis käsitlevad:

a) 1. ja 2. kategooria materjalide ja nendest saadud toodete impordi ja transiidi tingimusi;

b) inimeste ja loomade tervise nimel 3. kategooria materjalide või nendest saadud toodete suhtes kohaldatavaid kitsendusi,

i) mida võib kehtestada viitamisega artikli 35 lõike 4 kohaselt koostatud või muul inimeste ja loomade tervise kaitse eesmärgil koostatud ühenduse loeteludele kolmandatest riikidest või kolmandate riikide piirkondadest;

ii) millega välistatakse teatavates ettevõtetes valmistatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import ja transiit, et kaitsta inimeste ja loomade tervist;

c) kolmandate riikide ettevõtetes loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete valmistamise tingimusi; selliste tingimustega võib ette näha ka viisi, kuidas asjaomased pädevad asutused kontrollivad ettevõtteid või vabastavad artikli 35 lõike 3 punktiga b ette nähtud tunnustamisest või registreerimisest teatavaid ettevõtteid, kus käideldakse loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid;

d) näidiseid saadetistele kaasaantavate terviseohutuse tõendite kohta, milles kinnitatakse, et loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted on kogutud ja töödeldud vastavalt käesoleva määruse nõuetele.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 37

Eksport

1. Prügilasse ladustamiseks või põletamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete eksport on keelatud.

2. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete eksport biogaasi valmistamiseks või kompostimisjaama kolmandatesse riikidesse, mis ei ole OECD liikmed, on keelatud.

3. 1. ja 2. kategooria materjale ning nendest saadud tooteid võib eksportida ainult muudel kui lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel, juhul, kui komisjon on ekspordieeskirjad heaks kiitnud.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

4. Määruse (EÜ) nr 178/2002 (mis käsitleb ühendusest eksporditavat toitu ja sööta) artiklit 12 kohaldatakse mutatis mutandis 3. kategooria materjali või sellest saadud toodete suhtes kooskõlas käesoleva määrusega.

5. Erandina lõigetest 3 ja 4:

a) toimub määratletud riskiteguriga materjali eksport üksnes määrusega (EÜ) nr 999/2001 kehtestatud korra järgi;

b) loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete puhul, mis on segatud või saastunud otsuses 2000/532/EÜ loetletud ohtlike jäätmetega, toimub eksport vastavalt määruse (EÜ) nr 1013/2006 nõuetele.

Artikkel 38

Määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaldamine teatava kontrolli eesmärgil

1. Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklit 46 kohaldatakse mutatis mutandis ühenduse kontrollidel kolmandates riikides, mis toimuvad käesoleva määruse järgimise kontrollimiseks.

2. Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 50 lõike 1 punkti a kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva määruse artikli 35 lõike 3 nõuete järkjärgulisel kehtestamisel.

3. Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklit 52 kohaldatakse mutatis mutandis kolmandate riikide kontrollidel liikmesriikides, mis on seotud käesoleva määruse järgse tegevusega.

VI PEATÜKK

ERIKORD

1. jagu: loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mida käsitlevad muud ühenduse õigusaktid

Artikkel 39

Selliste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete turuleviimine,

mida käsitlevad muud ühenduse õigusaktid

1. Artikli 2 lõikes 3 nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete turuleviimisel ei kohaldata II, III ja IV peatükki.

Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete puhul,

a) mida nimetatakse artikli 2 lõike 3 punktides a, b, c ja d, kohaldatakse siiski kõnealuseid peatükke, juhul kui ühenduse õigusaktidega, millele viidatakse artikli 2 lõikes 3, ei nähta ette tingimusi, et ohjata võimalikke ohtusid loomade tervisele kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega;

b) mida nimetatakse artikli 2 lõike 3 punktides e ja f, kohaldatakse kõnealuseid peatükke, juhul kui ühenduse õigusaktidega, millele viidatakse artikli 2 lõikes 3, ei nähta ette tingimusi, et ohjata võimalikke ohtusid inimeste ja loomade tervisele kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega.

2. Määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 53 ja 54 sätestatud erakorralisi meetmeid kohaldatakse mutatis mutandis

a) käesoleva määruse artikli 2 lõike 3 punktides a, b, c ja d nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes, kui esineb oht loomade tervisele;

b) käesoleva määruse artikli 2 lõike 3 punktides e ja f nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes, kui esineb oht inimeste ja loomade tervisele.

Artikkel 40

Muude ühenduse õigusaktidega sätestatud loomsete saaduste töötlemine

1. Artikli 2 lõikes 3 nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid tootvatele ettevõtetele ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import, kogumine ja edastamine ning kõnealuste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmine toimub kooskõlas ühenduse õigusaktidega, millele viidatakse kõnealuses lõikes.

Nendes ettevõtetes kasutamata jäänud materjal tuleb kõrvaldada kooskõlas kõnealuste õigusaktidega.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse siis, kui ühenduse õigusaktidega, millele viidatakse artikli 2 lõikes 3, ei ole ette nähtud tingimusi, et kooskõlas käesoleva määruse eesmärgiga ohjata ohtusid inimeste ja loomade tervisele.

3. Ettevõtjad, keda nimetatakse artikli 7 lõike 1 punktis e, esitavad käesoleva määruse järgse ametliku kontrolli eest vastutavale pädevale asutusele järgmise teabe:

a) teave kasutatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kategooria kohta;

b) teave ettevõttes tehtavatest toimingutest, kus kasutatakse lähteainena loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid.

4. Käesoleva artikli rakendamiseks selle lõikes 3 sätestatud teabe edastamise osas võib vastu võtta meetmed vastavalt artikli 48 lõikes 3 sätestatud menetlusele.

2. jagu: muude loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete turuleviimine

Artikkel 41

Muude söödaahelasse mittekuuluvate

loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete turuleviimine

1. Ettevõtjad võivad viia turule loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, mida ei ole nimetatud artikli 2 lõikes 3,

a) kui need tooted:

i) ei ole ette nähtud kasutamiseks põllumajandusloomade söödatoorainena või maha laotamiseks kohas, kus selliseid loomi karjatatakse, või

ii) on ette nähtud karusloomade söödaks; ning

b) inimeste ja loomade tervisele tekkida võiva ohu ohjamine on tagatud:

i) turvaliste hangetega vastavalt artiklile 42;

ii) ohutu töötlemisega vastavalt artiklile 43, kui turvaliste hangetega ei saa tagada küllaldast kontrolli; või

iii) veendumisega, et tooteid kasutatakse ainult ohutul otstarbel kooskõlas artikliga 44, kui ohutu töötlemine ei taga küllaldast kontrolli.

2. Ettevõtjad võivad lõikes 1 nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid viia turule ka kitsendusteta, kui komisjon määrab vastavalt artikli 46 lõike 2 punktile a tootmisahelas lõpp-punkti, mille järel ei kujuta tooted endast enam inimeste või loomade tervisele märkimisväärset ohtu.

Artikkel 42

Turvalised hanked

1. Hange on turvaline, kui kasutatakse materjali:

a) mis ei põhjusta inimeste või loomade tervisele vastuvõetamatut ohtu;

b) mis on kogutud ja kogumiskohast töötlemiskohta toimetatud viisil, mis välistab ohu inimeste või loomade tervisele; või

c) mis on ühendusse sisse toodud ja esimesest sisenemiskohast töötlemiskohta toimetatud viisil, mis välistab ohu inimeste või loomade tervisele.

2. Hangete turvalisuse eesmärgil esitavad ettevõtjad lõikes 1 nimetatud nõuete kohased dokumendid, millele lisatakse vajaduse korral tõend lähtematerjalist inimeste ja loomade tervisele tekkida võivate ohtude välistamiseks rakendatud bioloogiliste ohutusmeetmete kohta.

Dokumendid esitatakse nõudmisel pädevale asutusele.

Ettevõtja toimetab materjali kogumiskohast töötlemiskohta, või kui kogumiskoht on kolmandas riigis, esimesse ühendusse sisenemise kohta.

Saadetisega on kaasas terviseohutuse tõend vastavalt artikli 46 lõike 1 punktis a nimetatud näidisele.

Artikkel 43

Ohutu töötlemine

Ohutu töötlemine kujutab endast sellist kasutatava materjali töötlemist, millega viiakse kasutatud materjalist ja töötlemisel tekkivatest ainetest inimeste ja loomade tervisele põhjustatav oht vastuvõetavale tasemele.

Tuleb tagada, et loomsetest kõrvalsaadustest saadud toode ei põhjustaks inimeste ja loomade tervisele vastuvõetamatut ohtu, eelkõige lõpptoote kontrollimise teel.

Artikkel 44

Ohutu kasutusotstarve

Ohutu kasutusotstarbe all mõistetakse loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kasutamist:

a) tingimustel, mis ei põhjusta inimeste või loomade tervisele vastuvõetamatut ohtu; või

b) kui need tooted on inimeste ja loomade tervisele ohtlikud, teataval otstarbel, eeldusel, et see on õigustatud ühenduse õigusaktides sätestatud eesmärkidel, eelkõige inimeste ja loomade tervise kaitseks.

Artikkel 45

Ettevõtjate registreerimine

Ettevõtjad registreeritakse pädevas asutuses, kui:

a) nad käitlevad vastavalt artikli 41 lõikele 1 ja artiklile 42 kasutatavat materjali;

b) nad käitlevad vastavalt artikli 41 lõikele 1 ja artiklile 43 kasutatavat materjali; või

c) nad viivad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid turule vastavalt artikli 41 lõikele 1 ja artikli 44 punktile b.

Ettevõtja registreerimiseks esitatakse pädevale asutusele artikli 7 lõikes 2 nimetatud teave.

Ettevõtjaid, kes käitlevad loomseid kõrvalsaadusi, mis ei kuulu 3. kategooria materjali hulka, või nendest saadud tooteid, et valmistada lemmikloomatoitu, tunnustatakse kooskõlas artiklitega 6, 7 ja 8.

Artikkel 46

Rakendusmeetmed

1. Artiklite 42 ja 45 rakendusmeetmed võib võtta vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt, nimelt:

a) saadetisega kaasasoleva terviseohutuse tõendi näidised vastavalt artikli 42 lõike 2 neljandale lõigule;

b) ühtlustatud teabe edastamise vorm artiklis 45 nimetatud registreerimiseks.

2. Komisjon võib kehtestada käesoleva jao rakendusmeetmed, mis käsitlevad järgmist:

a) tingimusi, mille järgi määratakse tootmisahela lõpp-punkt, mille järel ei kohaldata saaduse turuleviimisel ühtegi inimeste või loomade tervise ohutuse nõuet;

b) tingimusi kasutatava materjali ohutuks kogumiseks ja edastamiseks viisil, mis välistab ohu inimeste või loomade tervisele;

c) artikli 42 lõike 2 teises lõigus osutatud dokumente;

d) töötlemisprotsessi näitajaid vastavalt artikli 43 esimesele lõigule, eelkõige kasutatud materjali keemilise või füüsikalise töötlemise osas;

e) lõppsaaduse kontrollimisnõudeid;

f) inimeste või loomade tervisele ohtlike loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ohutu kasutamise tingimusi.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 48 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

VII PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 47

Liikmesriigi õigusaktid

Liikmesriigid edastavad komisjonile selliste oma pädevusvaldkonnas vastu võetud riiklike õigusaktide teksti, mis käsitlevad otseselt käesoleva määruse nõuetekohast täitmist.

Artikkel 48

Komitee

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõike 1 kohaselt moodustatud toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee, edaspidi „komitee”.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

4. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

5. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4, lõike 5 punkti b ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c ning lõike 4 punktides b ja e sätestatud tähtajad on vastavalt kaks kuud, üks kuu ja kaks kuud.

Artikkel 49

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt [kuupäev] ning teatavad viivitamatult ka kõikidest hilisematest asjaomastest muudatustest.

Artikkel 50

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1774/2002 tunnistatakse kehtetuks alates [käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast].

Viiteid määrusele (EÜ) nr 1774/2002 käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 51

Üleminekumeede

Ettevõtted ja kasutajad, kes on tunnustatud või registreeritud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002 enne [käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva], loetakse käesoleva määruse alusel (vastavalt olukorrale) tunnustatud või registreeritud ettevõteteks või kasutajateks.

Artikkel 52

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates [viisteist kuud pärast selle jõustumist järgneva kuu esimesest päevast].

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1774/2002 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artiklid 1 ja 2 |

Artikkel 2 | Artikkel 3 |

Artikli 3 lõige 1 | ./. |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 35 lõike 3 neljas lõik |

Artikli 3 lõige 3 | Artikkel 4 |

Artikli 4 lõige 1 | Artikkel 11 |

Artikli 4 lõige 2 | Artiklid 19, 22 ja 23 |

Artikli 4 lõige 3 | Artikli 6 lõike 1 punkt a |

Artikli 4 lõige 4 | Artikli 35 lõike 2 punkt c, artikli 37 lõige 3 ja lõike 5 punkt a |

Artikli 5 lõige 1 | Artikkel 12 |

Artikli 5 lõige 2 | Artiklid 20, 22 ja 23 |

Artikli 5 lõige 3 | Artikli 6 lõike 1 punkt a |

Artikli 5 lõige 4 | Artikli 35 lõike 2 punkt c, artikli 37 lõige 3 |

Artikli 6 lõige 1 | Artikkel 13 |

Artikli 6 lõige 2 | Artiklid 21, 22 ja 23 |

Artikli 6 lõige 3 | Artikli 6 lõike 1 punkt a |

Artikkel 7 | Artikkel 15 |

Artikkel 8 | Artikkel 33 |

Artikkel 9 | Artikkel 16 |

Artiklid 10, 11, 12, 13, 14, 15, 17 ja 18 | Artiklid 6, 7, 8 ja 9 |

Artikkel 16 | Artikkel 5 |

Artikkel 19 | Artikkel 24 |

Artikli 20 lõige 1 | Artikkel 41 |

Artikli 20 lõige 2 | Artikkel 25 |

Artikli 20 lõige 3 | Artikkel 41 |

Artikkel 21 | ./. |

Artikkel 22 | Artikkel 18 |

Artikkel 23 | Artiklid 26 ja 27 |

Artikkel 24 | Artikkel 28 |

Artikkel 25 | Artikkel 17 |

Artikkel 26 | Artiklid 30, 31 ja 32 |

Artikkel 27 | Artikkel 34 |

Artikkel 28 | Artikli 35 lõike 1 punktid a ja c |

Artikkel 29 | Artiklid 35 ja 36 |

Artikkel 30 | Artikli 35 lõike 1 punkt b |

Artikkel 31 | Artikli 38 lõige 1 |

Artikkel 32 | ./. |

Artikkel 33 | Artikkel 48 |

Artikkel 34 | ./. |

Artikkel 35 | Artikkel 47 ja artikli 23 lõige 2 |

Artikkel 36 | ./. |

Artikkel 37 | Artikkel 50 |

Artikkel 38 | Artikkel 52 |

[1] EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.

[2] KOM(2005) 521(lõplik).

[3] Vrd KOM (2006)689 (lõplik).

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1432/2007 (ELT L 320, 6.12.2007, lk 13).

[8] KOM(2005) 521(lõplik).

[9] ELT L 146, 13.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 245/2007 (ELT L 73, 13.3.2007, lk 9).

[10] EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1275/2007 (ELT L 284, 30.10.2007, lk 8).

[11] EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/65/EÜ (ELT L 230, 16.9.2003, lk 32).

[12] ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

[13] EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[14] EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/729/EÜ (ELT L 294, 13.11.2007, lk 26).

[15] ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.

[16] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1353/2007 (ELT L 303, 21.11.2007, lk 6).

[17] EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/74/EÜ (ELT L 262, 14.10.2003, lk 17).

[18] EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

[19] EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).

[20] ELT L 139, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

[21] ELT L 139, 30.4.2004, lk 26. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1243/2007 (ELT L 281, 25.10.2007, lk 8).

[22] EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.

[23] EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/77/EÜ (ELT L 271, 30.9.2006, lk 53).

[24] EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1319/2007 (ELT L 293, 10.11.2007, lk 3).

[25] ELT L 343, 27.12.2007, lk 1.

[26] ELT L 94, 31.3.2004, lk 63. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/515/EÜ (ELT L 187, 19.7.2005, lk 29).

[27] EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33). parandatud versioon ELT L 195, 2.6.2004, lk 12).

[28] EÜT L 190, 12.7.2006, lk 1.

[29] EÜT L 39, 16.2.1993, lk 1. Parandus on avaldatud väljaandes EÜT L 74, 17.3.1994, lk 52.

[30] EÜT L 272, 4.10.1997, lk 45.

[31] EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3. Otsust on viimati muudetud nõukogu otsusega 2001/573/EÜ (EÜT L 203, 28.7.2001, lk 18).

[32] ELT L 165, 30.4.2004, parandatud versioon ELT L 191, 28.5.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

[33] EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga (EÜ) nr 2007/67 (ELT L 305, 23.11.2007, lk 22).

[34] EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1394/2007 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 121).

[35] EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/28/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 58).

[36] EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/47/EÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 21).

[37] EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/47/EÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 21).

[38] EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[39] ELT L 105, 26.4.2003, lk 18.

[40] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[41] Määrus (EÜ) nr 811/2003 liigisisese ringlussevõtu kohta (ELT L 117, 13.5.2003, lk 14); otsus 2003/322/EÜ raipetoiduliste lindude toitmise kohta (ELT L 117, 13.5.2003, lk 32; otsust on viimati muudetud otsusega 2005/830/EÜ (ELT L 311, 26.11.2005, lk 40); otsus 2003/324/EÜ karusloomade liigisisese ringlussevõtu kohta (ELT L 117, 13.5.2003, lk 37, otsust on kohandatud otsusega 2004/434/EÜ, ELT L 189, 27.5.2004, lk 43); määrus (EÜ) nr 92/2005 alternatiivsete kõrvaldamis- ja kasutusviiside kohta (ELT L 19, 21.1.2005, lk 27; määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1576/2007 (ELT L 340, 22.12.2007, lk 89); määrus (EÜ) nr 181/2006 orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kohta (ELT L 29, 2.2.2006, lk 31); määrus (EÜ) nr 1192/2006 tunnustatud ettevõtete nimekirja kohta (ELT L 215, 5.8.2006, lk 10); määrus nr 2007/2006 3. kategooria materjalist saadud vahesaaduste kohta (ELT L 379, 28.12.2006, lk 98).

[42] ELT L 275, 25.8.2004, lk 17.

--------------------------------------------------