[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 13.5.2008

KOM(2008) 241 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Energiatõhususe parandamine info- ja sidetehnoloogia abil

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Energiatõhususe parandamine info- ja sidetehnoloogia abil(EMPs kohaldatav tekst)

2007. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul rõhutasid riigipead ja valitsusjuhid peamise prioriteedina Euroopa jätkusuutliku ning integreeritud kliima- ja energiapoliitika arengut ning võtsid vastu energia- ja kliimapaketi, mille eesmärk on juhtida ELi konkurentsivõimelise ja turvalise energiamajanduse suunas, soodustades energiasäästu ja edendades kliimasõbralikke energiaallikaid[1]. Euroopa seisab selles valdkonnas silmitsi kolme peamise probleemiga – tuleb ohjeldada kliimamuutusi, kindlustada turvaline, säästev ja konkurentsivõimeline energiatootmine ning muuta Euroopa majandus 21. sajandi säästva arengu mudeliks.

Euroopa Ülemkogu otsus muuta Euroopa vähem süsinikdioksiidiheiteid tekitavaks ja võimalikult energiatõhusaks majanduseks tähendab seda, et Euroopa majanduse pidev kasv, mis on vajalik täieliku tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks, ei tohiks olla energiatarbimisega seotud. Praegused suundumused ei ole säästvad. Juhul kui midagi ei muutu, ennustatakse 2012. aastaks ELi energia lõpptarbimise 25 %-list kasvu, kusjuures kasvuhoonegaaside heitkogused suurenevad märkimisväärselt.

Info- ja sidetehnoloogial[2] on oluline roll majanduse energiakasutuse vähendamisel[3] ja energiatõhususe suurendamisel,[4] s.t heitkoguste vähendamisel ja säästvale arengule kaasaaitamisel. Selleks et saavutada seatud ambitsioonikad eesmärgid ja lahendada eesseisvad probleemid, peab Euroopa tagama, et info- ja sidetehnoloogiapõhised lahendused on kättesaadavad ning neid rakendatakse täies ulatuses.

Kuid asetleidvad muutused pakuvad võimalust uuendada Euroopa majandust sellise tuleviku suunas, kus tehnoloogia ja ühiskond vastavad uutele vajadustele ning kus innovatsioon loob uusi võimalusi. Lisaks energiatõhususe parandamisele ja kliimamuutusega võitlemisele stimuleerib info- ja sidetehnoloogia ka sellepõhiste energiatõhusate tehnoloogiate suure ja juhtiva turu arengut, mis aitab kaasa Euroopa tööstuse konkurentsivõimele ning loob uusi ärivõimalusi.

Eespool osutatut silmas pidades on käesoleva teatise eesmärk suurendada teadlikkust info- ja sidetehnoloogia praegustest ja võimalikest mõjudest energiatõhususe võimaldajana ning õhutada mitme valitud valdkonna asjaomaste sidusrühmade vahel avalikku arutelu. Selleks et käsitleda energiatõhususe saavutamist info- ja sidetehnoloogia abil, kutsutakse sünergia loomiseks kokku info- ja sidetehnoloogia- ning energiavaldkonna sidusrühmad. Seejärel oodatakse äriringkondadelt, valitsuselt ja kodanikuühiskonnalt üleminekut uut tüüpi koostööle ja innovatiivsele juhtimisele.

TAUSTA TUTVUSTUS

2007. aasta jooksul sündis konsensus vajaduse kohta asetada kombineeritud kliima- ja energiapoliitika ELi poliitilise programmi keskmesse. Kõnealune poliitika on keskne osa Lissaboni ja säästva arengu uuendatud strateegiates ning sellel on naftavarusid ja -hindu silmas pidades määrav geopoliitiline tähtsus. Euroopa Ülemkogu seatud täpsed ja õiguslikult siduvad eesmärgid sümboliseerivad Euroopa otsustavust.

23. jaanuaril 2008 võttis Euroopa Komisjon vastu ulatusliku ja konkreetse meetmepaketi,[5] milles osutati, et kliimamuutusega seotud kokkulepitud eesmärgid on tehnoloogiliselt ja majanduslikult saavutatavad ning pakuvad tuhandetele Euroopa ettevõtjatele ainulaadseid ärivõimalusi.

Käesolev teatis põhineb ka Euroopa energiatehnoloogia strateegilisel kaval ja arvukatel muudel meetmetel, mida Euroopa Komisjon on eri valdkondades võtnud ning mille eesmärk on kliimamuutusega seotud probleemide lahendamine.

Selle põhjal on selge, et kui Euroopa soovib oma ambitsioonikaid eesmärke edukalt saavutada, tuleb põhjalikult uurida ja ära kasutada info- ja sidetehnoloogia rolli energiatõhususe võimaldajana kõigis majandusvaldkondades, sealhulgas kodanike käitumise muutmise soodustamisel ning loodusvarade kasutustõhususe suurendamisel, vähendades samal ajal saastet ja ohtlikke jäätmeid.

Selleks et asetada info- ja sidetehnoloogia energiatõhususe suurendamisel kesksesse rolli ja võimaldada sellel oma täielikku potentsiaali saavutada, on vaja teha järgmist.

- Esiteks on vaja edendada uurimistegevust seoses uute info- ja sidetehnoloogiapõhiste lahendustega ja soodustada nende kasutuselevõttu – nii et energiakasutuse intensiivsust majanduses võiks komponentide, varustuse ja teenuste lisamise abil täiendavalt vähendada .

- Teiseks tuleks teha jõupingutusi, et info- ja sidetehnoloogia saaks näidata eeskuju ning vähendaks oma energiakasutust – info- ja sidetehnoloogiatööstuse arvel on ligikaudu 2 % ülemaailmsest süsinikdioksiidiheitest,[6] kuid see tehnoloogia on levinud kõikvõimalikesse majanduslikesse ja sotsiaalsetesse tegevustesse ning selle laialdasem kasutamine toob seega kaasa energiasäästu ka muudes tööstusharudes.

- Kolmandaks ja ennekõike on ülioluline edendada struktuurimuutusi , mille eesmärk on realiseerida info- ja sidetehnoloogia potentsiaali, et võimaldada energiatõhusust kõigis majandusvaldkondades, nagu näiteks äriprotsessides info- ja sidetehnoloogiat kasutades, asendades füüsilised tooted sidusteenustega (dematerialiseerimine), viies äritegevuse Internetti (nt pangandus- ja kinnisvarateenused) ja võttes kasutusele uusi töömeetodeid (video- ja telekonverentsid).

Käesoleva teatise järgmistes osades tutvustatakse peamisi tegureid, mida tuleks käsitleda eespool osutatud kolme prioriteetse valdkonna raames.

PROBLEEMIGA TEGELEMINE: POLIITIKASUUNDUMUSED EDASISE TEGEVUSE JAOKS

Käesoleva teatise jaoks läbiviidud ulatuslikest konsultatsioonidest sidusrühmadega[7] nähtub, et kõige asjakohasem viis energiatõhususe parandamiseks info- ja sidetehnoloogia abil on kavandada piiratud hulgal meetmeid mõjuvõimsates valdkondades.

Käesolevas teatises keskendutakse kahele peamisele valdkonnale.

- Info- ja sidetehnoloogia , väike, kuid väga nähtav energiatarbija. Teatises vaadeldakse, kuidas saab parandada energiatõhusust komponente, süsteeme ja rakendusi käsitlevate teadusuuringute ning tehnoloogiaarenduse ja nende kasutuselevõtu ning keskkonnasäästlike hangete ja asendustehnoloogiate abil.

- Info- ja sidetehnoloogia kui vahend energiatõhususe parandamiseks kogu majanduses , kuna see võimaldab luua uusi ärimudeleid ning parandada protsesside ja tegevuste jälgimist ning juhtimist. Kõik majandusharud, mis on nüüd üha enam info- ja sidetehnoloogiapõhised, saavad sellest teataval määral kasu, kuigi alguses keskendutakse elektrivõrkudele , energiatõhusatele elamutele ja ehitistele ning arukale valgustusele .

Linnapiirkondade panust ja koostööd nendega peetakse kõnealust kahte valdkonna käsitlevate ideede katsetamisel ja kinnitamisel eriti oluliseks. Linnades elab peaaegu pool maailma elanikkonnast, linnad tarbivad üle 75 % maailma elektrienergiast ja toodavad 80 % kasvuhoonegaaside heitest. Nii Euroopas[8],[9] kui ka mujal maailmas[10] on juba tehtud mitmeid linnadele keskenduvaid algatusi ning eesmärk on luua koostöö olemasolevate võrgustikega ja võimaluse korral töötada välja info- ja sidetehnoloogiapõhised algatused linnadega ja linnades.

Nende kahe valdkonna vahelise dialoogi juhtimiseks ja liigendamiseks käivitatakse konsultatsiooni- ja partnerlusmenetlus ,[11] milles käsitletakse info- ja sidetehnoloogia rolli energiatõhususes. Selle horisontaalmeetme eesmärk on edendada koostööd ja mõistmist kõigi asjaomaste energia- ning info- ja sidetehnoloogiavaldkonnas osalejate vahel, sealhulgas piirkonnad, linnad ja ametiasutused.

Info- ja sidetehnoloogiavaldkonna ökoloogilise jalajälje vähendamine

Ettevõtte „ökoloogiline jalajälg” on kasvuhoonegaaside heitkogus, mida kõnealune ettevõte toodab. Selle arvutamiseks hinnatakse ettevõtte energiakasutust, ärireise ja energiat tarbivate või jäätmeid ja kõrvalprodukte tootvate ettevõtte tegevuste kõiki komponente. Ettevõte on süsinikdioksiidivaba, kui valitseb tasakaal keskkonda paisatud süsinikdioksiidi ja sekvestreeritud süsinikdioksiidi vahel (nt tänu puude istutamisele).

Info- ja sidetehnoloogial on ainulaadne võimalus näidata suunda ökoloogilise jalajälje vähendamisel struktuurimuutuste ja innovatsiooni abil ning rajada muudele sotsiaal-majanduslikele valdkondadele teed tõhusate lahenduste määratlemisel ja väljatöötamisel.

Info- ja sidetehnoloogiasektor juhtivaks struktuurimuutuste läbiviijaks

Teema

Struktuurimuutus tähendab ettevõtte toimimise ümberkorraldamist. Seda saab teha näiteks, asendades tooted sidusteenustega (nt ettevõtte uudiskirjad), viies äri Internetti (nt klienditugi), võttes kasutusele uued töömeetodid (kaugtöö ja paindlik tööaeg videokonverentside ja kaugkohaloleku (tele-presence) abil) ning uurides keskkonnasõbralike tarnijate ja taastuvate energiaallikate kasutamise võimalusi.

Edasised sammud

- Koostöös info- ja sidetehnoloogiasektoriga viiakse läbi katseprojekt, mille käigus uuritakse võimalust sõlmida vabatahtlikke kokkuleppeid:

- keskkonnasäästlike hangete kohta info- ja sidetehnoloogiavaldkonna ökosüsteemis eesmärgiga muuta valdkond süsinikdioksiidivabaks.

- Soodustatakse parimate tavade vahetamist, et paremini mõista asjaomaseid protsesse ja põhjuseid konkreetsete lahenduste edukaks kasutuselevõtmiseks või nende ebaõnnestumiseks.

Hea tava näide

Dow Jones jätkusuutlikkuse indeksi[12] kohaselt on British Telecom juba seitsmendat aastat järjest maailma telekommunikatsiooniettevõtete liider, kusjuures ettevõte on vähendanud süsinikdioksiidi heitkoguseid Ühendkuningriigis 60 % alla 1996. aasta taseme. Ettevõte on seadnud eesmärgi vähendada heitkoguseid 2016. aastaks 80 % alla 1996. aasta taseme.

Info- ja sidetehnoloogia peamiseks innovatsiooni edendajaks

Teema

Oluline uurimisvaldkond on olnud info- ja sidetehnoloogia komponentide, allsüsteemide ja lõppkasutamiseks ettenähtud süsteemide energiakasutuse vähendamine. Mikro- ja nanoelektroonika arengut suunab endiselt Moore'i seadus,[13] kuid esilekerkivad tehnoloogiad, nagu näiteks kvantelektroonika- või fotoonikapõhised tehnoloogiad, lubavad märkimisväärset andmetöötlemisvõimsust murdosaga praegusest elektritarbimisest.

Tohutuid edusamme on tehtud kuvarite valdkonnas. Vanade elektronkiiretorude (CRT) asendamine vedelkristallkuvaritega (LCD) on kaasa toonud märkimisväärse energiasäästu[14] ja orgaaniline valgusdiood (OLED) võimaldab säästu veelgi suurendada.

Andmekeskuste energiatarve kasvab: praegu kulutatakse 15–20 % andmekeskuste toimimiseks vajaminevast rahast elektrienergiale ja jahutusele. Kui 60 W-ste serverite (mis kasutavad ligikaudu sama palju energiat kui keskmine valgusallikas) kättesaadavus ühendada muu arvutitehnikaga, on sõltuvalt rakendusest võimalik saavutada 20–70 %-line üldine energiasääst[15]. Kuna kogu info- ja sidetehnoloogiaga ning tarbeelektroonikaga seonduv varustus nõuab energia muundamist, on jõuelektroonika jätkuvalt ülioluline teema.

Edasised sammud[16]

- Tõhustatakse selliste uute info- ja sidetehnoloogiate ning rakenduste alaseid teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendusi, millel on suur potentsiaal parandada energiatõhusust. ELi seitsmenda raamprogrammi info- ja sidetehnoloogiat käsitleval valdkonnal on siinkohal koos riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammidega keskne roll:

- tehnoloogiate ja komponentide alased teadusuuringud ja tehnoloogiaarendused energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas arvutitehnika, kuvarid ja jõuelektroonika;

- energiatõhusate rakenduste ja teenuste alased teadusuuringud ja tehnoloogiaarendused.

- Toetatakse energiatõhusate info- ja sidetehnoloogia alaste uurimistulemuste kasutamist riiklikes ja piirkondlikes programmides, ELi konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmis ning ühtekuuluvuspoliitika toetatavates asjaomastes tegevusprogrammides:

- ulatuslikud katseprojektid info- ja sidetehnoloogia süsinikdioksiidiheite jälgimiseks.

Hea tava näide

Varasematel aegadel ehitati arvutite suurema võimsuse saavutamiseks üha rohkem energiat tarbivaid kiiremaid töötlemisüksusi. HiPEAC ja muud kuuenda raamprogrammi raames rahastatavad uurimisprojektid on tõestanud, et võimsust saab suurendada, kui ehitada ühte andmetöötluskiipi paralleelselt mitu „aeglast” töötlemisüksust, muutes seega võimsuse energiatarbimisest sõltumatuks.

2.2. Info- ja sidetehnoloogia kui vahend energiatõhususe parandamiseks kogu majanduses

Info- ja sidetehnoloogia potentsiaal vähendada energiatarbimist aitab suuresti kaasa energiatõhususe parandamisele kõikides majandussektorites. Võrkmanuskomponendid muudavad süsteeme (nt sõidukid, tootmistehased) arukamaks, tehes seega võimalikuks toimingute optimeerimise muutuvates tingimustes.

Algselt on kavandatud keskenduda elektrivõrkudele , energiatõhusatele elamutele ja ehitistele ning arukale valgustusele (kuna nende tähtsus ja potentsiaal olukorra parandamiseks on suhteliselt suur). Muud märkimisväärse energiasäästupotentsiaaliga tööstusharud on töötlev tööstus ja transport[17] (nende kogu primaarenergia tarbimisest võib 2020. aastaks hinnangute kohaselt säästa vastavalt 25 % ja 26 %).

2.2.1. Elektrivõrkude täiustamine: tootmisest jaotamiseni

Teema

Elektrivõrgu täiustamisvajadus on välja toodud energiatõhususe tegevuskavas. Energia muundamissektor eesotsas elektritootmisega kasutab ligikaudu kolmandiku kogu primaarenergiast. Võttes arvesse elektritootmise täiustamispotentsiaali (hinnanguliselt 30–40 %) ja märkimisväärseid kadusid ülekandel (2 %) ning jaotamisel (8 %), on oluline suurendada muundamise tõhusust, vähendada kadusid ning määratleda võimalikud probleemid enne, kui need elektriga varustamise ohtu seavad[18].

Info- ja sidetehnoloogial on oluline osa mitte ainult kadude vähendamisel ja tõhususe suurendamisel, vaid ka üha rohkem hajutatud elektrivõrgu haldamisel ja kontrollimisel, et tagada stabiilsus ning tõhustada turvalisust ja toetada hästi toimiva elektrienergia jaemüügituru loomist . Elektrivõrgud muutuvad radikaalselt. Euroopa energiaturu liberaliseerimine, kohalike elektrivõrkude kasvav kasutuselevõtmine, taastuvate energiaallikate integreerimine võrku, koos- ja mikrotoomise levik (mikrovõrgud, virtuaalsed elektrijaamad) ning tarbijate uued nõudmised eeldavad arenenud tehnoloogiate kasutamist nii jälgimiseks ja kontrollimiseks kui ka elektroonilises elektrikaubanduses.

Edasised sammud

- Toetatakse teadlikkuse suurendamist ning soodustatakse teabe- ja parimate tavade vahetust jaotatud tootmise jaoks loodud uute info- ja sidetehnoloogiapõhiste ärimudelite puhul.

- Tõhustatakse elektrivõrgustikega seotud info- ja sidetehnoloogia valdkondadevahelisi teadusuuringuid ning tehnoloogiaarendusi, kaasates teadlasi nii info- ja sidetehnoloogia kui ka energiasektorist. ELi seitsmendal raamprogrammil on siinkohal koos riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammidega keskne roll:

- toetatakse energiatõhususega seotud eri valdkondi ja teemasid hõlmavaid teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendusi. Võimalikud teemad on riistvarakomponendid, järelevalve ja kontroll, komplekssete elektrisüsteemide haldamine, intelligentsed mõõtesüsteemid ning hajaenergeetika.

- Soodustatakse riiklike ja piirkondlike programmide, ühtekuuluvuspoliitika toetatavate asjaomaste tegevusprogrammide ning ELi konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi rakendamist eesmärgiga võtta hajutatud elektritootmisel kasutusele info- ja sidetehnoloogia järelevalve ja kontrolliga seotud uurimistulemused:

- ulatuslikud katseprojektid, mis käsitlevad info- ja sidetehnoloogiapõhiseid hajutatud tootmissüsteeme, mis rajanevad koostootmise / virtuaalse elektrijaama mudelile.

Hea tava näide

Taani toodab praegu poole oma elektrienergiast detsentraliseeritud võrkude abil. Elektri ja soojuse koostootmine moodustab 80 % piirkondlikust küttest ning tuuleenergia ligikaudu 20 % kogu elektritootmisest. Selle tulemusel on Taani süsinikdioksiidi heitkogused vähenenud 937 grammilt kilovatt-tunni kohta 1990. aastal 517 grammini kilovatt-tunni kohta 2005. aastal.

2.2.2. Energiatõhusate elamute ja ehitiste suunas

Teema

Rohkem kui 40 % Euroopa energiatarbimisest on seotud ehitusega (elamud, avalikud rajatised, äri- ja tööstushooned)[19]. Energiatõhususe tegevuskavas hinnatakse, et suurim kulutõhus energiasäästupotentsiaal on elamutes (ligikaudu 27 %) ja ärihoonetes (ligikaudu 30 %)[20].

Nii uute kui ka vanade ehitiste arenenud, paindlikud ja integreeritud, info- ja sidetehnoloogiapõhised energiamajanduse juhtimissüsteemid, loomuliku valgustuse ja ventilatsiooni ulatuslik kontroll ning (akende, uste ja lagede) parem isolatsioon aitavad vähendada energiatarbimist, suurendada turvalisust, edendada heaolu ja aidata kaasa intelligentsele elukeskkonnale.

Sellised süsteemid, sealhulgas intelligentsed mõõtmis- ja kõrgtehnoloogilised visualiseerimissüsteemid, võivad pidevalt koguda andmeid selle kohta, mis ehitises toimub ning kuidas sealsed seadmed töötavad, ja edastada need (kognitiivsesse) kontrollisüsteemi, et optimeerida energiakulu. Loodetakse, et kõrgendatud teadlikkus energiatarbimisest soodustab käitumise muutust nii kodudes kui ka ettevõtetes.

Edasised sammud

- Tõhustatakse valdkondadevahelisi teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendusi, kaasates teadlasi nii info- ja sidetehnoloogia- kui ka ehitussektorist. ELi seitsmendal raamprogrammil on siinkohal koos riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammidega keskne roll:

- toetatakse eri valdkondi ja teemasid hõlmavaid teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendusi. Võimalikud teemad on energiatarbimise visualiseerimine, ehitiste ja linnaosade energiamajanduse juhtimissüsteemid.

- Soodustatakse riiklike ja piirkondlike programmide, ühtekuuluvuspoliitika toetatavate asjaomaste tegevusprogrammide ning ELi konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi rakendamist, et võtta kasutusele info- ja sidetehnoloogiaalased uurimistulemused:

- ulatuslikud katseprojektid, mis käsitlevad avalike ja ärihoonete energiamajanduse juhtimissüsteeme.

- Toetatakse teadlikkuse suurendamist ning soodustatakse teabe ja parimate tavade vahetamist elektroonilise mõõtmise alal [21].

Hea tava näide

Soome majapidamistes on täheldatud 7 %-list energiasäästu, kuna tarbijad saavad oma energiatarbimise kohta reaalajas tagasisidet. Esialgsed katsed osutavad, et energiasääst ettevõtetes võiks olla koguni 10 %.

2.2.3. Aruka valgustuse suunas – sise-, välis- ja tänavavalgustus

Teema

Energiatõhususe tegevuskava kohaselt moodustab valgustus maailma elektritarbimisest ligikaudu viiendiku ja sellel on suur säästupotentsiaal. Juba turul oleva suure tõhususega valgusdioodi (LED) tehnoloogia kasutuselevõtt võib 2015. aastaks säästa 30 % tänasest tarbimisest ning 2025. aastaks säästa kuni 50 %. Edasine täiustamine on võimalik, lisades energiatõhusatele pirnidele tuvastamis- ja käivitamisomadusi nii, et need kohanduksid automaatselt keskkonnaga (nt loomulik valgus, inimeste kohalolek), s.t liikudes aruka valgustuse suunas.

Orgaaniline valgusdiood (OLED) on paljulubav tehnoloogia, mida praegu välja arendatakse. Orgaaniliste valgusdioodide eeliseks on ühtlaselt valgust kiirgav pind ning need on ühtlasi väga energiatõhusad ja keskkonnasõbralikud. Lisaks võib orgaanilisi valgusdioode valmistada mis tahes vormis ja paindlikest materjalidest, mis avab rohkesti uusi võimalusi.

Edasised sammud

- Soodustatakse koos valgustustööstuse ja kohalike omavalitsustega vabatahtlike kokkulepete sõlmimist, mille eesmärk on:

- võtta järk-järgult kasutusele arukamad ja energiatõhusamad valgustid kõikides avalikes välis- ja sisetingimustes[22].

- Tõhustatakse uute valgustustehnoloogiate ja -rakenduste alaseid teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendusi. ELi seitsmenda raamprogrammi info- ja sidetehnoloogiat käsitleval valdkonnal on siinkohal koos riiklike/piirkondlike uurimisprogrammidega keskne roll:

- valgustustehnoloogiate ja arukate valgustusrakenduste alased teadusuuringud ja tehnoloogiaarendused (sise- ja välisvalgustussüsteemid).

- Edendatakse ELi konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ning asjaomaste tegevusprogrammide korraldusasutuste kaudu arukate valgustussüsteemide kasutuselevõtmist.

Hea tava näide

ELi kuuenda raamprogrammi infoühiskonna tehnoloogiate valdkonna projekti OLLA (Organic LED technology for Lighting Applications) raames esitleti 2007. aasta mais orgaanilisi valgusdioode võimsusega 25 lm/W, mis on kaks korda võimsam kui tavaline hõõglamp.

2.3. Info- ja sidetehnoloogia tähtsus energiatõhususes nähtavamaks ja paremini arusaadavaks

Teema

Selleks et info- ja sidetehnoloogia praegune ja potentsiaalne mõju energiatõhususe võimaldajana muutuks nähtavamaks ning paremini arusaadavaks, on vaja kaasata eri sidusrühmi (tööstus, kõrgkoolid ja uurimisasutused, tarbijad, avalikud ametiasutused jne) ning luua nendevaheline koostöö. Seepärast on vaja edendada koostööd kõikide huvitatud osaliste vahel nii kohalikul, piirkondlikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Info- ja sidetehnoloogia- ning energiasektoriga sarnaste mitmekesiste ja erinevate sektorite koostöö on suhteliselt keeruline, sest nende tegutsemisviisid ja isegi investeerimistähtajad on erinevad (info- ja sidetehnoloogiasektoris lühiajalised ja energiasektoris pikad).

Edasised sammud

- Algatatakse konsultatsiooni- ja partnerlusmenetlus, milles käsitletakse info- ja sidetehnoloogia rolli energiatõhususes. Menetluse eesmärk on stimuleerida ühiseid jõupingutusi, et töötada välja ja rakendada kasutajasõbralikke info- ja sidetehnoloogiapõhiseid lahendusi energiaprobleemidega tegelevate muude poliitikavaldkondade toetuseks. Menetlusse kaasatakse asjaomased ja aktiivsed äripartnerid (väikestest suurte ettevõteteni), uurimistegevuse ja kõrgkoolidega seonduvad sidusrühmad, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning teatavad tarbijarühmad. Menetluse eesmärk on:

- edendada lahenduste koostalitlusvõimet ja standardimist;

- koordineerida teadlikkuse suurendamist ja parimate tavade jagamist;

- anda nõu seoses toimimise üksikasjadega ning õigusliku reguleerimise ja energiaturu liberaliseerimise mõjuga;

- edendada teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendusi käsitlevate suuniste koostamist ning määratleda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduste valdkonna prioriteedid;

- tagada sünergia asjaomaste poliitikasuundade ja algatustega, nagu URBACT ja Amsterdami foorum[23];

- soovitada käesoleva teatise järelmeetmeid.

- Käivitatakse teabekogumine ning analüüs info- ja sidetehnoloogia mõju kohta energiatõhususele.

3. Järeldused

Kombineeritud kliima- ja energiapoliitika on ELi poliitilise programmi keskmes. Selle raames pakutakse alternatiivseid võimalusi seada igapäevaelu nii, et Euroopa saaks jätkata majanduskasvu ja tööhõivega seotud püüdlusi ning täita samal ajal juhtrolli kliimamuutuste ja energiatõhususe küsimustega tegelemisel maailma tasandil.

Käesolevas teatises rõhutatakse info- ja sidetehnoloogia potentsiaali energiatõhususe parandamiseks (s.t võimaldada energia tootlikkuse kasvu) ning algatatakse arutelu põhiteemadel. Teatises tehakse ettepanek keskenduda kõige paljutõotavamatele valdkondadele – nimelt elektrivõrkudele, energiatõhusatele ehitistele, arukale valgustusele ning info- ja sidetehnoloogiale –, et soodustada teadlikkuse suurendamist ja parimate tavade vahetamist, edendada teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendusi, ergutada kasutuselevõtmist ning nõudlusest tulenevat innovatsiooni. Ühtlasi märgitakse, et erilist tähelepanu tuleks pöörata linnapiirkondadele, mis on kõnealuses valdkonnaks suureks väljakutseks ning võivad pakkuda sobivaid tingimusi info- ja sidetehnoloogiapõhiste lahenduste katsetamiseks, valideerimiseks ja rakendamiseks.

Käesoleva teatisega algatatakse konsultatsiooni- ja partnerlusmenetlus koos teabekogumise ning analüüsiga, mille alusel koostatakse teine teatis, kus määratakse kindlaks peamised tegevusvaldkonnad.

Selle eesmärk on hõlbustada üha tihedamat koostööd kõikide sidusrühmade vahel, et vabastada info- ja sidetehnoloogia potentsiaal energiatõhususe parandamiseks, edendades seega Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, luues mitmekesiseid võimalusi, töökohti ja teenuseid ning anda kõigile kasutoov tõuge tööstusele, tarbijatele ja ühiskonnale laiemalt.

Liikmesriike kutsutakse üles tegema algatusi ja aktiivselt toetama ning võimaluse korral koordineerima täiendavaid riiklikke ja piirkondlikke algatusi, sealhulgas neid, mida toetatakse ühtekuuluvuspoliitika raames. Euroopa Parlamendil palutakse esitada oma arvamus info- ja sidetehnoloogia kui energiatõhususe peamise võimaldaja ning laiemate mõjude kohta seoses taskukohase ja säästva energia tagamisega Euroopas. Tõhusat koostööd oodatakse ka Regioonide Komiteelt ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt.

[1] http://register.consilium.europa.eu/pdf/et/07/st07/st07224-re01.et07.pdf. 2020. aasta eesmärgid on järgmised:

heitkoguste 20 %-line vähendamine võrreldes 1990. aasta tasemega; 20 % ELi energiatarbimisest taastuvatest energiaallikatest; ELi energiatarbimise 20 %-line vähendamine prognoosidega võrreldes.

[2] Info- ja sidetehnoloogia tähendab mikro- ja nanoelektroonikakomponente ning -süsteeme, aga ka tulevikutehnoloogiaid, nagu näiteks fotoonika, mis lubab nii suuremat andmetöötlemisvõimsust murdosaga praegusest elektritarbimisest kui ka eredat valgust andvaid, energiasäästlikke valgustuslahendusi.

[3] Energiakogus, mis on vajalik ühe ühiku sisemajanduse kogutoodangu (SKT) tootmiseks.

[4] Toote energiatõhususe hindamiseks tuleb arvesse võtta selle tootmiseks, turustamiseks, tarbimiseks ja kõrvaldamiseks kulunud energiat.

[5] http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0030:FIN:ET:PDF

[6] Gartneri uurimus aprillis 2007: http://www.gartner.com/it/page.jsp?id=503867

[7] Aruanded on kättesaadavad järgmistel veebisaitidel: http://cordis.europa.eu/ist/environment/workshop-210306.htm, http://ec.europa.eu/information_society/activities/sustainable_growth/docs/ee_report_draft.pdf. ja http://cordis.europa.eu/fp7/ict/sustainable-growth/event-20080131-eusew_en.html .

[8] Nt linnapeade pakt (http://europa.eu/rapid/pressReleaseAction.do?reference=IP/08/103) ja võrgustik URBACT (vt http://urbact.eu).

[9] Nt Siemensi tellitud uurimus „Megacity Challenges”, läbiviijad GlobeScan ja MRC McLean Hazel.

[10] Nt Clintoni fondi kliimaalgatus, tuntud nime all C40-Cities Climate Leadership Group, www.c40cities.org.

[11] Vastavalt nõukogu järeldusele säästva arengu uuendatud strateegia kohta (dokument 10917/06 Euroopa Ülemkogu, 26. juuni 2006) ja seoses kõrgetasemelise i2010 eksperdirühmaga: http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/i2010/high_level_group/index_en.htm.

[12] http://www.sustainability-index.com/.

[13] Moore'i seaduse kohaselt kahekordistub töötlemisvõime iga kahe aasta järel. Teatava võimsusega kiibi energiatarbimine väheneb poole võrra ligikaudu iga 18 kuu järel.

[14] Vedelkristallkuvar tarbib ligikaudu 1/3 elektronkiiretoru kasutatavast energiast.

[15] Projekt Efficient Servers (http://efficient-servers.eu/), algatus Green Grid (http://www.thegreengrid.org), algatus Climate-Savers Computing (http://www.climatesaverscomputing.org) ja The European Code of Conduct for Data Centres .

[16] Need tegevused täiendavad toote energiatõhususe alaseid ühenduse tegevusi, mis on eelkõige ökodisain (direktiiv 2005/32/EÜ, energiamärgis (direktiiv 92/75/EMÜ) ja Energy Star (määrus (EÜ) nr 106/2008).

[17] Transpordialal on juba tehtud mitmeid Euroopa algatusi: a) inimeste ja toodete liikuvus http://ec.europa.eu/information_society/activities/esafety/index_en.htm, b) roheline raamat linnalise liikumiskeskkonna kohta http://ec.europa.eu/transport/clean/green_paper_urban_transport/followup_en.htm c) algatus CIVITAS http://www.civitas-initiative.org/

[18] Vt ka SmartGrids European Technology Platform www.smartgrids.eu seoses selliste tehnoloogiatega nagu HVDC (kõrgepinge, alalisvool) ja FACTS (paindlik vahelduvvoolu ülekanne).

[19] Ehitiste energiatõhususe direktiivi 2002/91/EÜ põhjendus 6.

[20] Vt ka Euroopa ehitustehnoloogia programm – www.ectp.org.

[21] Vastavalt direktiivile 2006/32/EÜ.

[22] Lisaks ühenduse ökodisaini poliitika raames võetud meetmetele.

[23] http://www.senternovem.nl/amsterdamforum/index.asp