52007PC0844

Ettepanek: Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (uuesti sõnastatud) [KOM(2007) 843 (lõplik)] [SEK(2007) 1679] [SEK(2007) 1682] /* KOM/2007/0844 lõplik - COD 2007/0286 */


ET

Brüssel, 21.12.2007

KOM(2007) 844 (lõplik)

2007/0286 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)

(uuesti sõnastatud)

(esitanud komisjon)

[KOM(2007) 843 (lõplik)]

[SEK(2007) 1679]

[SEK(2007) 1682]

SELETUSKIRI

1) Ettepaneku taust

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Lissaboni tegevuskava, ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm ja Euroopa Liidu säästva arengu strateegia on oluliselt mõjutanud direktiivi (saaste kompleksse vältimise ja kontrolli kohta – integrated pollution prevention and control, edaspidi „IPPC-direktiiv”) ja sellekohaste tööstusheiteid käsitlevate õigusaktide läbivaatamist. Kõnealuste dokumentide põhiosas käsitletakse keskkonnakaitse tõhustamist majanduslikult tasuvalt ja samas tehnilise innovatsiooni soodustamist. Lisaks sellele on kõnealune läbivaatamine määratletud parema õigusloome raames ja kaasatud EÜ jooksvasse lihtsustamisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2009.

Üldine taust

Tööstustegevusel on meie majanduses oluline osa. Samas kaasneb sellega keskkonna saastumine, jäätmete teke ja energia kasutamine. Vaatamata heidete vähenemisele viimastel kümnenditel jääb tööstustegevus peamiseks saasteallikaks.

IPPC-direktiiv hõlmab ligikaudu 52 000 käitist. Kõnealustest käitistest pärinev õhkuheide moodustab põhiosa peamiste saasteainete koguheitest ja ületab oluliselt õhusaaste temaatilises strateegias sätestatud eesmärgid. IPPC-direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele käitiste heite täiendava vähendamiseta jääb kõnealuste eesmärkidega taotletav tervishoiu- ja keskkonnaalane mõju saavutamata.

Tööstustegevusel on ka muu oluline keskkonnamõju, näiteks kaasneb sellega vee- ja pinnasereostus ning jäätmete teke. Seepärast on oluline kasutada kompleksset lähenemisviisi, mis võtab lubade andmisel arvesse terviklikku keskkonnamõju.

Sellises lähenemisviisis on kesksel kohal parima võimaliku tehnika (Best Available Techniques (BAT), edaspidi „PVT”) rakendamine. PVT-d käsitatakse kindlaks määratudtehnikana, mis on keskkonnakaitse üldise kõrge taseme saavutamise tõhusaim vahend ning mida saab majanduslikult ja tehniliselt otstarbekatel tingimustel rakendada asjakohases sektoris, võttes arvesse kulusid ja eeliseid.

Komisjon vahetab PVT küsimuses teavet liikmesriikidega ja muude sidusrühmadega, et koostada PVT-viitedokumendid (BREF-dokumendid), milles määratakse kindlaks, mida käsitatakse PVT-na iga tööstussektori puhul ELi tasandil.

Tööstuskäitisi käsitletakse ka sektoridirektiivides, milles on sätestatud käitamistingimused ja muud tehnilised nõuded. IPPC-direktiivi kohaldamisel käsitatakse kõnealuseid sätteid miinimumnõuetena.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on läbi vaadata ja uuesti sõnastada järgmised õigusaktid.

Nõukogu direktiiv 78/178/EMÜ, 20. veebruar 1978, titaandioksiiditööstuse jäätmete kohta, EÜT L 54, 25.2.1978, lk 19.

Nõukogu direktiiv 82/883/EMÜ, 3. detsember 1982, titaandioksiidi tööstuse jäätmetest mõjutatud keskkondade järelevalve ja seire korra kohta, EÜT L 378, 31.12.1982, lk 1.

Nõukogu direktiiv 92/112/EMÜ, 15. detsember 1992, titaandioksiiditööstuse jäätmetest tuleneva saaste vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise korra kohta, EÜT L 409, 31.12.1992, lk 11 (kolme viimati nimetatud direktiivi koos käsitatakse „TiO2 direktiividena”).

Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ, 24. september 1996, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (IPPC-direktiiv), EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.

Nõukogu direktiiv 1999/13/EÜ, 11. märts 1999, teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta (VOC lahustite direktiiv), EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ, 4. detsember 2000, jäätmete põletamise kohta (jäätmete põletamise direktiiv), EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (suurte põletusseadmete direktiiv), EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 175 ning selle eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase.

2) Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Läbivaatamine algas 2005. aasta lõpus ning see põhineb laiaulatuslikul uurimisprogrammil ja pideval konsulteerimisel sidusrühmadega, sealhulgas loodi nõuanderühm ning korraldati sidusrühmade ja Interneti-põhine arutelu.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Interneti-põhine arutelu korraldati ajavahemikul 17. aprillist kuni 18. juunini 2007. Saadi ja analüüsiti ligikaudu 450 vastust.

Enamik vastajatest nõustus järgmisega:

· ELi õigusaktid peaksid jätkuvalt kompleksselt hõlmama IPPC-direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate käitistega seotud kõiki peamisi keskkonnamõjusid;

· PVT peaks jääma tööstuskäitistega seotud saasteohu vältimise/minimeerimise puhul oluliseks põhimõtteks ja BREF-dokumentidel peaks olema keskne osa PVT rakendamisel;

· ELi tasandil tuleks kehtestada teatavad kontrollimise miinimumnõuded ja määratleda täiendavad meetmed heiteseire ja sellekohase aruandluse valdkonnas;

· konkreetsete uuringute abil saaks määratleda uusi tehnoloogiaid, mida käsitada võimaliku tulevase PVT-na;

· käitajad tuleks vabastada tarbetutest seire- ja aruandluskohustustest ning liikmesriikide aruandlust komisjonile tuleks koondada ja ühtlustada.

Kogu taustteave on kättesaadav CIRCA avalikul veebilehel, [1] kus käsitletakse kõnealust algatust.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad

Käesoleva ettepaneku koostamisel on kasutatud järgmisi ekspertiisivaldkondi: 1) tööstusheidete (õhku-, vette- ja pinnasesseheide) tervise- ja keskkonnamõjude hindamine, 2) tööstusheidete vältimise või piiramise keskkonnatehnoloogiad, 3) majandusanalüüs ja majanduslik modelleerimine, 4) tervisemõju hindamine, sealhulgas selle kvantifitseerimine rahalises väärtuses, 5) ökosüsteemi kasu hindamine, 6) eksperdihinnang tööstuskäitistele lubade andmise ja kõnealuste käitiste kontrolli valdkonnas.

Kasutatud metoodika

Peamised kasutatud metoodikad olid ekspertide kohtumised ja sellise laiaulatusliku uurimisprogrammi tellimine, mis hõlmas modelleerimist, rakendamist käsitleva üksikasjaliku teabe kogumist juhtumiuuringute alusel ning sektoripõhist ja geograafilist hindamist.

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti

Konsulteeriti liikmesriikide paljude ekspertidega, teadusekspertidega, tööstusringkondade esindajatega, keskkonnakaitsealaste valitsusväliste organisatsioonidega ja erikonsultantidega.

Saadud ja kasutatud nõuannete kokkuvõte

Komisjoni saadud teabe võib kokku võtta järgmiselt: i) tööstusheited võivad tõsiselt ohustada inimeste tervist ja keskkonda, kuid parima võimaliku tehnika rakendamisega on neid võimalik vältida ja piirata majanduslikult tasuval viisil, ii) tuleb tugevdada kehtivaid õigusnorme, et kasutada keskkonnakaitseks PVT võimalusi, ja aidata liikmesriike kõnealuste õigusnormide kohaldamisel, iii) tuleb ühtlustada eri õigusaktid ning lihtsustada teatavaid aruandlust ja seiret käsitlevaid sätteid, et vähendada tarbetut halduskoormust ning parandada rakendamist.

Eksperdiarvamuse avalikustamiseks kasutatud vahendid

Kõik ekspertide ja konsultantide aruanded (nii eelnõuna kui ka lõppvormis) ning sidusrühmade märkused ja nõuanded on avalikuks levitamiseks järjepidevalt laaditud üles Internetti.

Mõju hindamine

Mõju hindamisel määratleti järgmised põhiprobleemid: 1) kehtivate õigusaktide puudused, mis põhjustavad ebarahuldavat rakendamist ja raskusi ühenduse jõustamismeetmete rakendamisel, mistõttu jääb tervishoiu- ja keskkonnaalane kasu saamata, 2) olemasoleva õigusliku raamistiku teatavate osade keerukus ja sidususe puudumine. Nende probleemide tõttu on keeruline saavutada Euroopa Liidu säästva arengu strateegias ja eelkõige temaatilistes strateegiates seatud eesmärke ning lisaks võivad need väga erinevate keskkonnastandardite tõttu põhjustada konkurentsimoonutusi ja tarbetut halduskoormust.

Nende tähelepanekute alusel hinnati mõju hindamise käigus mitmeid poliitikasuundi, et määratleda eespool nimetatud küsimuste lahendamiseks majanduslikult tasuv meetmepaket. Hindamise tulemusel teeb komisjon järgmised ettepanekud.

Seoses kehtivate õigusaktide vahelise vastuolu ja õigusaktide keerukusega teeb komisjon ettepaneku võtta vastu üks direktiiv, millesse uuesti sõnastades koondatakse IPPC-direktiiv ja kuus sektoridirektiivi.

Lisaks on vaja vaadata läbi kehtivate õigusaktide teatavad sätted, et leida lahendus PVT praeguse rakendamisega seotud puudustele ja käsitleda probleeme, mis tulenevad teatavatest ebaselgetest nõuetest (nt PVT-põhine lubade andmine või lubade läbivaatamine), samuti jõustamist käsitlevate sätete puudumist ning õigusaktide piiranguid seoses temaatilistes strateegiates sätestatud eesmärkide saavutamisega. Õigusaktides soovitatakse teha järgmised peamised muudatused:

· täpsustada ja tugevdada PVT mõistet;

· vaadata läbi suurte põletusseadmete ja titaandioksiidi tootvate käitiste heite miinimumpiirväärtused, et viia need kooskõlla PVT normidega;

· luua komitee, et kohandada kehtivaid vähem olulisi tehnilisi nõudeid teaduse ja tehnika arenguga, või kehtestada liikmesriikide aruandluse viis ja vorm;

· kehtestada sätted kontrolli ja keskkonna parandamise kohta;

· soodustada innovatsiooni ja uute tehnoloogiate väljatöötamist ja kasutuselevõttu;

· tarbetu halduskoormuse vähendamiseks lihtsustada ja täpsustada teatavaid lubade andmist, kontrolli ja aruandlust käsitlevaid sätteid;

· laiendada ja täpsustada õigusaktide reguleerimisala ja sätteid, et aidata saavutada temaatilistes strateegiates sätestatud eesmärgid.

Mõju hindamise aruanne on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/environment/ippc/index.htm.

3) Ettepaneku õiguslik külg

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Käesoleva ettepaneku eesmärk on vaadata läbi ja koondada seitse tööstusheiteid käsitlevat direktiivi üheks direktiiviks.

Uuestisõnastamise abil on võimalik koondada ühte teksti nii direktiividesse kavandatud olulised muudatused kui ka direktiivide algsed sätted, mida ei muudeta.

Lisaks sellele karmistatakse või lisatakse ettepanekuga teatavaid sätteid, et liikmesriikide asutused saaksid paremini rakendada ja jõustada õigusakte, et saavutada keskkonnakaitse kõrge tase, samal ajal lihtsustades õigusakte ning vähendades tarbetut halduskoormust. Selgemad sätted võimaldavad ühenduse meetmete abil paremini kontrollida õigusaktide kohaldamist ja neid jõustada.

Õiguslik alus

Direktiivi põhieesmärk on keskonnakaitse. Seepärast põhineb ettepanek EÜ asutamislepingu artiklil 175.

Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse.

Ettepaneku eesmärke ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada järgmistel põhjustel.

Kehtivates õigusaktides on sätestatud tööstusheidete vältimise ja kontrolli miinimumnõuded kogu ühenduses. See põhimõte kehtib ka ettepanekus. Lisaks on enamikul tööstusheidetel (nt õhku- või vetteheitel) piiriülene mõju. Seepärast peavad kõik liikmesriigid võtma meetmeid, et vähendada ohtu elanikele ja keskkonnale igas liimesriigis.

Ühenduse meetmetega on võimalik paremini saavutada ettepaneku eesmärke järgmistel põhjustel.

Käesoleva ettepaneku põhiidee on muuta ja lihtsustada tööstusheiteid käsitlevaid õigusakte, millega kohaldatakse tööstusheidete vältimise ja kontrolli miinimumnõudeid kogu ühenduses. Tööstusheidetega on seotud oluline osa õhku-, vette- ja pinnasesseheitest, jäätmete tekkest ja energia kasutusest. Tööstusheidetel on üldiselt ka märkimisväärne piiriülene mõju, mis tähendab, et õhku või vette paisatavad saasteained saastavad ka teisi liikmesriike. Probleemi ulatust arvestades on vaja võtta kogu ühendust hõlmavaid meetmeid. Liikmesriigid ei suuda neid probleeme üksi lahendada, mistõttu on vaja ELi tasandil võtta kooskõlastatud meetmed.

Ettepanekus keskendutakse kehtivate õigusaktide lihtsustamisele ja mõnede sätete karmistamisele, et parandada liikmesriikides õigusaktide rakendamist ja jõustamist ühenduse meetmete abil. Ettepanekuga võimaldatakse liikmesriigi asjakohastel asutustel valida rakendamise, jõustamise ja nõuete täitmise vahendid, tagades sedasi ELi keskkonna ning kõigi kodanike kaitse miinimumnormid.

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Valitud õiguslik vahend on direktiiv, kuna 1) käesoleva ettepaneku eesmärk on uuesti sõnastada olemasolevad direktiivid ja neid lihtsustada ja 2) sellega seatakse eesmärgid, jättes samal ajal rakendamise üksikasjad liikmesriikide pädevusse.

332

Ettepanekuga kehtestatakse mitmed uuendused, millega vähendatakse tarbetut finants- ja halduskoormust, eelkõige soodustades liikmesriikide tasandil sellistele käitistele lubade kombineeritud andmist, kelle suhtes kohaldatakse ELi tasandil eri õigusakte, lihtsustades seire- ja aruandlusnõudeid ning edendades ühist teabesüsteemi ja tööstusheiteid käsitlevat elektroonilist aruandlust. Lisaks tunnistatakse kehtetuks teatavad aruandlusnõuded.

Kuigi ettepanekuga kehtestatakse konkreetsemad sätted jõustamise, nõuete täitmise ja lubade läbivaatamise kohta, võimaldatakse liikmesriikide asutustele piisavat paindlikkust, et kehtestada õigusakti eesmärkide saavutamiseks majanduslikult tasuvaimad rakenduskavad. Lisaks sellele täpsustatakse ettepanekus õigusakti kehtivat reguleerimisala, et vältida praegust olukorda, kus liikmesriigid tõlgendavad õigusakte vastuoluliselt ja ühtlustamata. Tehakse ettepanek kaasata kavandatud õigusakti reguleerimisalasse mõned muud sektorid, võttes arvesse põhjalikku mõju analüüsi, mille kohaselt selline laiendamine on vajalik, lisandväärtusega ja proportsionaalne.

Seepärast on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt(id): direktiiv.

2

Muud õigusaktid ei ole asjakohased järgmistel põhjustel.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja koondada seitse kehtivat direktiivi üheks õigusaktiks. Seoses sellega ja võttes arvesse asjaolu, et kehtivates õigusaktides on sätestatud ühenduse eesmärgid, kusjuures liikmesriigid võivad valida nende täitmiseks kohased meetmed, on parim õiguslik vahend direktiiv.

4) Mõju eelarvele

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5) Täiendav teave

Lihtsustamine

Ettepanekuga lihtsustatakse õigusakte ning ELi ja liikmesriikide ametiasutuste haldusmenetlust.

Uuesti sõnastamisega lihtsustatakse ja ühtlustatakse kehtivaid õigusnorme. Tunnistatakse kehtetuks liigsed sätted ja tarbetud kohustused ning elektroonilise aruandluse edendamisega lihtsustatakse aruandlus- ja seirenõudeid. Sellega aidatakse liikmesriikidel vähendada tarbetut halduskoormust, kuna suurim kokkuhoid saavutatakse tänu rakendamiskorra muutmisele liikmesriikide tasandil. See kajastab õigusakti õiguslikku olemust, mille kohaselt nähakse ette raamistik ja põhimõtted, mitte rakendamise üksikasjad. 515

Ettepanek on lisatud komisjoni hallatavasse ühenduse õigustiku jooksvasse lihtsustamisprogrammi ning komisjoni töö- ja õigusloomekavasse (viide CLWP 2007/ENV/002).

Kehtivate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku vastuvõtmisega tunnistatakse kehtetuks seitse kehtivat direktiivi.

Läbivaatamis-/muutmis-/aegumisklausel

Komisjon kontrollib õigusakti rakendamist ja esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande iga kolme aasta järel.

Vastavustabel

Liikmesriigid peavad esitama komisjonile direktiivi ülevõtmist käsitleva siseriikliku õigusakti teksti ning selle õigusakti ja kõnealuse direktiivi vahelise vastavustabeli.

Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatud õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust ning peaks seepärast laienema Euroopa Majanduspiirkonnale.

Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Praegu kehtivate direktiivide reguleerimisala ei ole muutunud. Ettepanekut kohaldatakse selliste tegevusalade suhtes, mis on loetletud I lisas (vastab kehtiva IPPC-direktiivi reguleerimisalale) ja VII lisa 1. osas (vastab kehtiva VOC lahustite direktiivi reguleerimisalale), samuti põletusseadmete, jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste ning titaandioksiidi tootvate käitiste suhtes. I lisa praegust reguleerimisala on siiski pisut muudetud, et lisada mõned täiendavad tegevusalad, nagu 20 – 50 MW nimisoojusvõimsusega põletuskäitised, puidu ja puittoodete töötlemine ning puitpaneelide tootmine.

Ettepanek koosneb seitsmest peatükist. I peatükk hõlmab üldosa, millega nähakse ette üldsätted, mida kohaldatakse käesoleva kõigi direktiiviga hõlmatud tööstuslike tegevusalade suhtes. II peatükk hõlmab I lisas sätestatud tegevusalasid ja sellega nähakse IPPC-direktiivi kehtivaid nõudeid muutes ette kõnealuseid tegevusalasid käsitlevad erisätted. III–VI peatükis käsitletakse suurte põletusseadmete, jäätmepõletustehaste, lahusteid kasutavate käitiste ja titaandioksiidi tootvate käitiste suhtes kohaldatavaid tehnilisi miinimumnõudeid. VII peatükk hõlmab pädevaid asutusi, liikmesriikide aruandlust, komiteed ja karistusi käsitlevaid sätteid ning tavapäraseid lõppsätteid.

Märkused artiklite kohta

Märkustes käsitletakse ainult uusi või oluliselt muudetud artikleid.

· I lisas loetletud tegevusalade puhul kohaldatavate loatingimuste kindlaksmääramine (artiklid 14–17)

Luba peaks sisaldama kõiki meetmeid, mis on vajalikud keskkonnakaitse kui terviku kõrge taseme saavutamiseks, samuti saasteaineheite piirväärtusi, asjakohaseid pinnase ja põhjavee kaitse nõudeid ning seirenõudeid. Loa tingimused tuleks kehtestada vastavalt parimale võimalikule tehnikale.

Selleks et määrata kindlaks parim võimalik tehnika ja vähendada tööstustegevusest tulenevate heitkogustega seotud ebavõrdsust ühenduses, võtab komisjon pärast sidusrühmadega teabe vahetamist vastu parimat võimalikku tehnikat käsitlevad viitedokumendid (edaspidi „PVT-viitedokumendid“).

Üksikasjalikust analüüsist nähtub, et parima võimaliku tehnika rakendamisel esineb olulisi puudusi, mis tulenevad kehtivates õigusaktides PVT-d käsitlevate sätete ebamäärasusest, pädevatele asutustele võimaldatud liigsest paindlikkusest seoses lubade andmisel erandite tegemisega ja BREF-dokumentide ebaselgest otstarbest. Seetõttu sisaldavad IPPC-direktiivi kohaselt antavad load sageli tingimusi, mis ei põhine BREF-dokumentides kirjeldatud PVT-l, kusjuures sellise erandi tegemine ei ole tavaliselt põhjendatud.

Kõnealuste puuduste tõttu jääb algselt kavandatud keskkonnaalane kasu saavutamata ja olulised moonutused siseturul püsivad.

Nende puuduste kõrvaldamiseks nähakse ettepanekuga ette sätted, millega tugevdatakse ja täpsustatakse PVT kasutamist. Ettepanekuga nõutakse, et loatingimuste kindlaksmääramisel lähtutaks PVT-viitedokumentidest ja et heite piirväärtused ei ületaks PVT-viitedokumentides kirjeldatud parema võimaliku tehnikaga seotud heite taset.

Selleks et võtta arvesse teatavaid konkreetseid asjaolusid, võimaldatakse ettepanekuga teha pädevatel asutustel erandeid, et lubada heite piirväärtustel ületada heite taset, mis on seotud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga. Sellised erandid peaksid siiski põhinema selgelt määratletud kriteeriumidel ega tohiks ületada käesoleva direktiivi III–VI peatüki kohaseid heite piirväärtusi. Lisaks tuleks sellised erandid koos põhjendustega teha üldsusele kättesaadavaks.

Selleks et võimaldada käitajatel katsetada kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mis võiksid tagada keskkonnakaitse kõrgema taseme, nähakse pädevale asutusele ettepanekuga ette võimalus teha ajutisi erandeid heite tasemest, mis on seotud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga.

Ettepanekuga kehtestatakse uus nõue teostada korrapärast pinnase- ja põhjaveeseiret käitiste asukohas, et tagada sellise asjakohase teabe kättesaadavus, mille alusel vältida kõnealuste keskkonnaelementide saastumist ohtlike ainetega.

· Sätted, mis käsitlevad nõuete täitmist ja keskkonnakaitse tõhustamist I lisas loetletud tegevusalade puhul (artiklid 22, 24 ja 25)

Kehtivate õigusaktide sätted, milles käsitletakse aruandlust vastavuse kohta, kontrolli ja lubade läbivaatamist, on ebamäärased, mistõttu on õigusaktide kohaldamine eri liikmesriikides erinev, mis omakorda põhjustab ebapiisavat keskkonnakaitset ja moonutusi siseturul.

Seepärast nähakse ettepanekuga ette konkreetsemad sätted, et tagada käesoleva direktiivi tõhus rakendamine ja jõustamine. Seepärast kehtestatakse uus säte, millega nõutakse, et käitajad esitavad pädevale asutusele korrapäraselt aruandeid loatingimuste täitmise kohta. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et käitaja ja pädev asutus võtavad vajalikke meetmeid käesoleva direktiivi sätete täitmata jätmise korral.

Selleks et võtta arvesse parima võimaliku tehnika arengut või muid käitise tegevusega seotud muutusi, kehtestatakse ettepanekuga nõue läbi vaadata loatingimused ja vajaduse korral neid ajakohastada, kui võetakse vastu uued või ajakohastatud PVT-viitedokumendid.

Lisaks sellele kehtestatakse ettepanekuga liikmesriikidele kohustus näha ette keskkonnajärelevalve süsteem. Kõnealused uued sätted põhinevad peamiselt soovitusel 2001/331EÜ, millega nähakse ette keskkonnajärelevalve miinimumnõuded liikmesriikides.

Kõnealused kehtestatud muudatused aitavad tagada ja teatavatel juhtudel kiirendada PVT rakendamist, soodustades sedasi temaatilistes strateegiates sätestatud eesmärkide saavutamist ja vähendades konkurentsimoonutusi.

· Tegevuse lõpetamine ja keskkonnale ohutuks muutmine I lisas loetletud tegevusalade puhul (artikkel 23)

Ohtlike ainete kasutamise, tootmise või heite tõttu võib tööstustegevusel olla oluline negatiivne mõju pinnase ja põhjavee kvaliteedile. Kehtivate õigusaktide sätted, mis käsitlevad tegevuse lõpetamist ja keskkonnale ohutuks muutmist, on ebamäärased.

Kõnealuste nõuete täpsustamiseks ja pinnasekaitset käsitleva temaatilise strateegia eesmärkide saavutamiseks nähakse ettepanekuga ette, et käitajad koostavad lähteolukorra aruande ning esitavad arvandmed pinnase ja põhjavee saastatuse kohta. Pärast tegevuse täielikku lõpetamist peab käitaja muutma käitamiskoha keskkonnale ohutuks ja taastama lähteolukorra aruandes sätestatud seisundi.

· Põletusseadmete heite piirväärtused (artiklid 33 ja 35, V lisa 1. ja 2. osa)

Suurte põletusseadmete õhkuheide moodustab põhiosa peamiste saasteainete koguheitest ja ületab oluliselt õhusaaste temaatilises strateegias sätestatud eesmärke. Ilma kõnealuste seadmete heite täiendava vähendamiseta jääb kõnealuste eesmärkidega taotletav tervishoiu- ja keskkonnaalane mõju saavutamata. Seepärast on teatavate põletusseadmete ja saasteainete puhul vaja vastavalt parimale võimalikule tehnikale kehtestada rangemad heite piirväärtused.

· Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste seire nõuded (artiklid 43 ja 35, VI lisa 6. osa)

Selleks et lihtsustada õigusakte ja vähendada tarbetuid halduskulusid, tegemata samas mööndusi keskkonnakaitse tasemes, nähakse ettepanekuga ette mõned täiendavad erandid jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste teatavate heidete seiret käsitlevatest miinimumnõuetest. Kõnealuseid erandeid võivad teha pädevad asutused ainult käesolevas ettepanekus sätestatud eritingimustel.

· Titaandioksiidi tootvate käitiste heite piirväärtused ja aruandlusnõuded (artiklid 63 ja 64, VIII lisa 1., 3. ja 4. osa)

Titaandioksiidi tootvad käitised võivad põhjustada märkimisväärset õhu- ja veesaastatust. Sellise mõju vähendamiseks kehtestatakse ettepanekuga teatavate saasteainete suhtes vastavalt parimale võimalikule tehnikale rangemad heite piirväärtused.

· Rakendusmeetmed

Direktiiviga antakse komisjonile rakendusvolitused. Juhud, mille puhul rakendusvolitused antakse, on konkreetselt loetletud igas asjassepuutuvas artiklis. Komisjoni poolt vastu võetavate meetmete suhtes kohaldatakse kontrolliga regulatiivmenetlust vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõigetele 1–7 ja artiklile 7.

Rakendusmeetmeid kohaldatakse eelkõige selleks, et kehtestada PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnika kohasest heite tasemest erandi tegemise kriteeriumid ja võtta vastu V–VIII lisas sätestatud vähem olulised teaduse ja tehnika arenguga seotud miinimumnõuded.

96/61/EÜ (kohandatud)

uus

2007/0286 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 130s 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [2],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [3],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust [4],

toimides asutamislepingu artiklis 189c 251 sätestatud korras [5]

ning arvestades järgmist:

uus

(1) Mitmeid olulisi muudatusi tuleb teha järgmistesse õigusaktidesse: nõukogu 20. veebruari 1978. aasta direktiiv 78/176/EMÜ titaandioksiiditööstuse jäätmete kohta, [6] nõukogu 3. detsembri 1982. aasta direktiiv 82/883/EMÜ titaandioksiidi tööstuse jäätmetest mõjutatud keskkondade järelevalve ja seire korra kohta, [7] nõukogu 15. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/112/EMÜ titaandioksiiditööstuse jäätmetest tuleneva saaste vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise korra kohta, [8] nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, [9] nõukogu 11. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/13/EÜ teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, [10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta [11] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta [12]. Selguse huvides tuleks kõnealused direktiivid uuesti sõnastada.

(2) Selleks et vältida, vähendada ja võimaluste piires likvideerida tööstuslikest tegevusaladest põhjustatud saastet kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõtte ja saastuse vältimise põhimõttega, on vaja kehtestada põhiliste tööstuslike tegevusalade kontrolli raamistik, pidades esmatähtsaks saaste vähendamist tekkekohas ja loodusvarade säästlikku majandamist.

(3) Eri meetodid õhku-, vette- või pinnasesseheite piiramiseks võivad keskkonna kui terviku kaitsmise asemel soodustada saastuse suunamist ühest keskkonnaelemendist teise. Seepärast on asjakohane ette näha kompleksne lähenemisviis õhku-, vette- või pinnasesseheite vältimiseks ja kontrolliks, energia tõhusaks kasutamiseks ja õnnetuste vältimiseks.

(4) Asjakohane on läbi vaadata tööstuskäitisi käsitlevad õigusaktid, et lihtsustada ja täpsustada olemasolevaid sätteid, vähendada tarbetut halduskoormust ja rakendada järeldusi, mis on esitatud komisjoni teatistes õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia kohta, [13] mullakaitse teemastrateegia kohta [14] ning jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatilise strateegia kohta, [15] mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuse nr 1600/2002/EÜ (millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm) [16] järelmeetmetena. Kõnealustes temaatilistes strateegiates seatakse eesmärkideks kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, kusjuures neid eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma tööstustegevusest tulenevate heidete edasise vähendamiseta.

(5) Selleks et tagada saaste vältimine ja kontroll, peaks käitistel olema õigus töötada ainult juhul, kui neil on selleks luba, või teatavate orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ja tegevusalade puhul ainult juhul, kui neil on selleks luba või kui need on registreeritud.

(6) Selleks et lihtsustada lubade väljaandmist, peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada üldistes siduvates eeskirjades nõuded teatavate käitisekategooriate kohta.

(7) Topeltreguleerimise vältimiseks ei tohiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) [17] hõlmatud käitise luba sisaldada kasvuhoonegaaside heitkoguse piirväärtust, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada, et ei põhjustata olulist kohalikku saastust või kui käitised on kõnealuse süsteemi kohaldamisalast ajutiselt välja jäetud.

(8) Käitajad peaksid esitama pädevale asutusele loataotluse, mis sisaldab loatingimuste kehtestamiseks vajalikku teavet. Loataotluse esitamise korral peaks käitajatel olema võimalik kasutada teavet, mis on saadud seoses nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) [18] ja nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) [19] kohaldamisega.

(9) Luba peaks sisaldama kõiki meetmeid, mis on vajalikud keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme saavutamiseks, samuti saasteaineheite piirväärtusi, asjakohaseid pinnase ja põhjavee kaitse nõudeid ning seirenõudeid. Loa tingimused tuleks kehtestada vastavalt parimale võimalikule tehnikale.

(10) Selleks et määrata kindlaks parim võimalik tehnika ja piirata tööstustegevuse heitkogustega seotud ebavõrdsust ühenduses, peaks komisjon pärast sidusrühmadega teabe vahetamist vastu võtma parimat võimalikku tehnikat käsitlevad viitedokumendid (edaspidi „PVT-viitedokumendid“). Loa tingimuste kehtestamisel tuleks viidata kõnealustele PVT-viitedokumentidele. Neid võib täiendada muude allikatega.

(11) Teatavate konkreetsete asjaolude arvesse võtmiseks peaks pädevatel asutustel olema võimalik teha erandeid, et lubada heite piirväärtustel ületada heitkoguseid, mis on seotud PVT-viitedokumentides kirjaldatud parima võimaliku tehnikaga. Sellised erandid peaksid põhinema selgelt määratletud kriteeriumidel ega tohiks ületada käesoleva direktiivi kohaseid heite piirväärtusi.

(12) Selleks et võimaldada käitajatel katsetada kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mis võiksid tagada keskkonnakaitse kõrgema taseme, peaks pädeval asutusel olema ka võimalik teha ajutisi erandeid heitkogustest, mis on seotud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga.

(13) Käitise muutmine võib põhjustada saastuse suurenemist. Seepärast tuleks pädevale asutusele teatada kõigist kavandatavatest muudatustest. mis võivad mõjutada keskkonda. Käitiste olulise muutmise korral, mis võib märkimisväärselt kahjustada inimesi või keskkonda, tuleks luba uuesti läbi vaadata, et tagada asjaomaste käitiste vastavus käesoleva direktiivi nõuetele ka tulevikus.

(14) Loomasõnniku ja läga laotamine võib märkimisväärselt mõjutada keskkonna kvaliteeti. Sellise mõju kompleksse vältimise ja kontrolli tagamiseks on vajalik, et käitaja või kolmas isik laotab käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevuse käigus tekkinud loomasõnniku ja läga parima võimaliku tehnika abil. Selleks et tagada liikmesriikidele paindlikkus kõnealuste nõuete täitmisel, võib loas või muude meetmetega täpsustada laotava käitaja või kolmanda isiku suhtes kohaldatavat parimat võimalikku tehnikat.

(15) Selleks et võtta arvesse parima võimaliku tehnika arengut või muid käitisega seotud muutusi, tuleks loa tingimused korrapäraselt läbi vaadata ja neid vajaduse korral ajakohastada, eelkõige juhul, kui komisjon võtab vastu uue või ajakohastatud PVT-viitedokumendi.

(16) On vaja tagada, et käitise tegevus ei põhjusta pinnase ja põhjavee kvaliteedi halvenemist. Seepärast peaksid loa tingimused sisaldama pinnase ja põhjavee seiret ning käitaja peaks oma tegevuse täieliku lõpetamise korral muutma koha keskkonnale ohutuks.

(17) Käesoleva direktiivi tõhusa rakendamise ja jõustamise tagamiseks peaksid käitajad andma pädevale asutusele korrapäraselt aru loatingimuste täitmisest. Liikmesriigid peaksid tagama, et käitaja ja pädev asutus võtavad vajalikke meetmeid käsoleva direktiivi sätete täitmata jätmise korral ning nad peaksid nägema ette keskkonnajärelevalvesüsteemi.

(18) Üldsuse tõhus kaasamine otsuste tegemisse võimaldab üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning suurendada otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust, aidata tõsta üldsuse teadlikkust keskkonnaküsimustes ning tagada üldsuse toetus vastuvõetavatele otsustele. Asjaomase üldsuse liikmetel peaks olema juurdepääs õiguskaitsele, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.

(19) Suured põletusseadmed heidavad õhku suuri saasteainekoguseid, mis märkimisväärselt mõjutavad inimeste tervist ja keskkonda. Selleks et vähendada kõnealust mõju ja püüda täita nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivis 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta, [20] ja saavutada eesmärgid, mis on esitatud komisjoni teatises õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia kohta, on vaja ühenduse tasandil kehtestada rangemad heite piirväärtused teatavate põletusseadme- ja saasteainekategooriate suhtes.

(20) Kui vähese väävlisisaldusega kütuse tarned või gaasitarned tõsise puuduse tõttu katkevad, peaks pädeval asutusel olema võimalik teha ajutisi erandeid, et lubada asjaomaste põletusseadmete heitel ületada käesoleva direktiivi kohaseid heite piirväärtusi.

(21) Käitaja ei tohiks kasutada põletusseadet kauem kui 24 tundi pärast saastetõrjeseadmete talitlushäire või rikke tekkimist ning saastetõrjeta ei tohiks seadet kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul käitada kauem kui 120 tundi, et piirata keskkonna saastamise negatiivset mõju. Kui on hädavajalik säilitada energiavarustus või kui tuleb vältida heitkoguste üldist suurenemist mõne muu põletusseadme käitamise tõttu, peaks pädeval asutusel olema võimalik teha erand kõnesolevatest piirväärtustest.

(22) Selleks et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge tase ning vältida jäätmete piiriülest vedu tehastesse, mida käitatakse leebemate keskkonnanormide alusel, on vaja säilitada ja kehtestada rangemad käitamistingimused, tehnilised nõuded ja heite piirväärtused ühenduses jäätmeid põletavatele ja koospõletavatele tehastele.

(23) Orgaaniliste lahustite kasutamisega teatavatel tegevusaladel ja teatavates käitistes kaasneb orgaaniliste ühendite heide õhku, mis põhjustab loodusressursse ja inimeste tervist kahjustavate fotokeemiliste oksüdantide kohalikku ja piiriülest teket. Seepärast on vaja võtta ennetusmeetmeid seoses orgaaniliste lahustite kasutamisega ja kehtestada nõue, et orgaaniliste ühendite heide ja asjakohased käitamistingimused peavad vastama heite piirväärtustele. Peaks olema võimalik teha käitajatele erandeid seoses heite piirväärtuste järgimisega, kui muude meetmetega, näiteks vähese lahustisisaldusega või lahustivabade toodete või meetodite kasutamisega on samuti võimalik saavutada samaväärsed heitkogused.

(24) Titaandioksiidi tootvad käitised võivad põhjustada märkimisväärset õhu ja vee saastamist. Sellise mõju vähendamiseks on vaja teatavate saasteainete suhtes ühenduse tasandil kehtestada rangemad heite piirväärtused.

(25) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [21].

(26) Eelkõige tuleks komisjoni volitada kehtestama kriteeriumid, mille alusel teha erandeid heitkogustest, mis on seotud PVT-viitedokumentides kirjaldatud parima võimaliku tehnikaga, ning mille alusel kindlaks määrata korrapärase seire sagedus ja lähteolukorra aruande sisu, samuti keskkonnariskide hindamise kriteeriumid. Samuti tuleks komisjoni volitada vastu võtma kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamise ja kohaldamise meetmed, teatavatel juhtudel kehtestama vääveldioksiidiheite piirväärtuse, kindlaks määrama kuupäeva, millest alates pidevalt mõõdetakse heidetavaid raskemetalllide, dioksiinide ja furaanide õhkuheidet, kindlaks määrama sellise teabe liigi ja vormi, mille liikmesriigid peavad tegema komisjonile kättesaadavaks käesoleva direktiivi rakendamise kohta, ning kohandama V–VIII lisa teaduse ja tehnika arenguga. Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste puhul võib see hõlmata selliste kriteeriumide kehtestamist, millega lubatakse erandeid tolmuheite üldkoguste pidevast seirest. Kuna tegemist on üldmeetmetega, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid ning täiendada seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta kooskõlas otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

(27) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta käesoleva direktiivi sätete rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Kõnealused karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(28) Selleks et anda olemasolevatele käitistele piisavalt aega tehniliselt kohandada end käesoleva direktiivi uutele nõuetele, tuleks mõnda uut kõnealust nõuet kohaldada kõnesolevate käitiste suhtes pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva algava kindlaksmääratud ajavahemiku lõppu. Põletusseadmete puhul on vaja piisavalt aega, et paigaldada vajalikud saastetõrjemeetmed, et seadmed vastaksid V lisa kohastele heite piirväärtustele.

(29) Kuna liikmesriigid ei suuda keskkonnakaitse kõrge taseme ja keskkonnakvaliteedi parandamise tagamiseks võetavate meetmete eesmärke piisavalt saavutada ning seepärast on kõnealuseid eesmärke parem saavutada ühenduse tasandil, arvestades asjaolu, et tööstustegevusest pärinev saaste on piiriülene, võib ühendus vastu võtta meetmed vastavalt asutamislepingu artikli 5 kohasele subsidiaarsuse põhimõttele. Arvestades proportsionaalsuse põhimõtet, mis on sätestatud kõnealuses artiklis, ei lähe käesolev direktiiv nende eesmärkide saavutamisest kaugemale.

(30) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva direktiiviga edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 37 kohaldamist.

(31) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega oluliselt muutunud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.

(32) Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide selliste kohustuste täitmist, mis on seotud IX lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse ja nende kohaldamisega,

96/61/EÜ (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala Sisu

Käesolevas direktiivis eesmärk on saavutada I lisas loetletud sätestatakse tööstuslikest tegevusaladest tuleneva saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli eeskirjad .

Selles sätestatakse ka meetmed eeskirjad , mille eesmärk on vältida või kui see ei ole võimalik, vähendada eespool nimetatud tegevusest tulenevat saasteainete heidet väljutamist õhku, vette ja pinnasesse, ning vältida jäätmete tekkimist sealhulgas jäätmetega seotud meetmed, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, ilma et see piiraks direktiivi 85/337/EMÜ ja muude asjakohaste ühenduse sätete kohaldamist.

uus

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste tööstuslike tegevusalade suhtes, mis põhjustavad II–VI peatükis osutatud saastet.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata teadusuuringute, arendustegevuse ega uute toodete ja protsesside katsetamise suhtes.

96/61/EC (kohandatud)

Artikkel 2 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)1. “aine” — keemilised elemendid ja nende ühendid, välja arvatud järgmised ained:

a) radioaktiivsed ained, nagu on määratletud nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivis 80/836/Euratom 96/29/Euratom, tähenduses millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest [22]; ja

b) geneetiliselt muundatud organismid mikroorganismid, nagu on määratletud nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiivis 90/219/EMÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta [23];tähenduses; ja

c) geneetiliselt muundatud organismid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivis 90/220/EMÜ [24] 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta [25];

2)2. „saastus“ — inimtegevusest tuleneva ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne juhtimineväljutamine õhku, vette või pinnasesse, mis võib ohustada inimeste tervist või keskkonna kvaliteeti, põhjustada varalist kahju või raskendada või takistada keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist;

3)3. „käitis“ — paikne tehniline üksus, kus viiakse läbitegeldakse ühthe või mitutme I lisas või VII lisa 1. osas loetletud tegevustega ja muud samas tegevuskohas toimuvat tegevustega, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealuses tegevuskohas teostatava kõnealustes lisades loetletud tegevusaladega, ja mis võibvad mõjutada heitkoguseid ja saastust;

4. olemasolev käitis — töötav käitis, enne käesoleva direktiivi jõustumist kehtivate õigusaktide kohaselt kasutusloa saanud käitis või käitis, mille kohta pädeva asutuse arvates tuleb esitada täieliku kasutusloa taotlus, tingimusel et käitis käivitatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest;

4)5. „heide“ – ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne juhtimine käitise punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse;

5)6. „heite piirväärtused“ – heite mass, sisaldus ja/või tase, mis on väljendatud teatavates kindlates ühikutes ja mida ei tohivõi ühe või mitme ajavahemiku vältel ületada. Heite piirväärtused võib sätestada ka teatavate ainerühmade, -liikide või -jaotiste kohta, eelkõige nende kohta, mis on loetletud III lisas. Ainete puhul kohaldatakse heite piirväärtusi tavaliselt punktis, kus heitmed väljuvad käitisest, ning nende kindlaksmääramisel ei arvestata lahjenemist. Kaudse vettejuhtimise puhul võib asjaomase käitise heite piirväärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta reoveepuhasti toimet tingimusel, et tagatakse keskkonnakaitse samaväärne tase ja ei põhjustata suuremat keskkonna saastatust, ilma et see piiraks direktiivi 76/464/EMÜ või selle rakendusdirektiivide kohaldamist;

6)7. „keskkonnakvaliteedi standard“ – ühenduse õigusaktidega kehtestatud nõuete kogum, millele teatav keskkond või keskkonna osa peab teataval ajavahemikul vastama;

8. „pädev asutus“ – riigiorgan või asutus, kes liikmesriikide õigusnormide kohaselt vastutab käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest;

7)9. „luba“ – kirjalik otsus (või mitu sellist otsust) tervikuna või selle osa, millega antakse luba käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või -koospõletustehast täielikult või osaliselt käitadateatavatel tingimustel, mis tagavad käitise vastavuse kõikidele käesoleva direktiivi nõuetele. Luba võib käsitleda üht või mitut käitist või käitise osi, mis asuvad samas kohas ja mida käitab sama käitaja;

8)10. a) „tegevuse muutus" – muutus käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamine, mis võib keskkonnale mõju avaldada;

b)„oluline muutus” — tegevuse muutus käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või -koospõletustehase laadis või toimimisviisis või nende laiendamine , mismillel pädeva asutuse arvates võib olla märkimisväärneselt negatiivne mõjukahjustada inimeste tervist inimestele või keskkonnaleda.

Selle mõiste kohaldamisel loetakse toimingu iga muudatus või laiendamine oluliseks, kui see muudatus või laiendamine ise ei ületa I lisas sätestatud võimalikke künniseid;

9)11. „parim võimalik tehnika“ – kõige tõhusam ja paremini väljaarendatudarenenum tegevus ja selle rakendusviisid, mis näitavadb teatava tehnika praktilist sobivust heite piirväärtuste ja muude loatingimuste määramise aluseks võtmiseks põhimõtte loomiseks, et vältida või, kui see ei ole võimalik, üldiselt vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna:

a) „tehnika“ – kasutatud tehnoloogia ja käitise projekteerimise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viis,;

b) „võimalik tehnika“ – niisugusel arengutasemeltasandil tehnika, mis võimaldab selle kasutamist vastavas tööstussektoris, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, olenemata sellest, kas seda tehnikat kasutatakse või luuakse kõnealuses liikmesriigis, kui see tehnika on käitajale mõistlikul viisil kättesaadav,;

c) „parim“ – kogu keskkonna kui terviku kaitse üldise kõrge taseme saavutamiseks kõige tõhusam.

Parima võimaliku tehnika määratlemisel tuleb erilist tähelepanu pöörata IV lisas loetletud punktidele;

10)12. „käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või -koospõletustehast , kontrollib nendeselle tööd või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise , seadme või tehase tehnilise toimimise suhtes;

2003/35/EÜ Artikli 4 punkti 1 alapunkt b (kohandatud)

11)13. „üldsus“ – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;

12)14. „asjaomane üldsus“ – üldsus, keda loa väljastamise või kaasajastamise või loatingimuste kaasajastamise otsuse tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusevälistel organisatsioonidel, kes vastavad siseriiklike õigusaktidega sätestatud nõuetele.

uus

13) „kujunemisjärgus tehnoloogia“ – tööstustegevuse uudne tehnoloogia, mis kaubanduslikul eesmärgil arendatuna aitaks tagada keskkonnakaitse kõrgema üldtaseme või suurema kulude kokkuhoiu kui see on võimalik olemasoleva parima võimaliku tehnikaga;

14) „ohtlikud ained“ – nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivis 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) [26] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivis 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) [27] määratletud ohtlikud ained ja valmistised;

15) „lähteolukorra aruanne“ – arvandmed pinnase ja põhjavee saastatuse kohta ohtlike ainetega;

16) „rutiinne kontroll“ – kavandatud kontrolliprogrammi osana läbiviidav keskkonnakontroll;

17) „mitterutiinne kontroll“ – kaebustele reageerimise, õnnetus- või vahejuhtumite uurimise või nõuete täitmatajätmise korral läbiviidav keskkonnakontroll;

2001/80/EÜ Artikkel 2 (kohandatud)

18)6. „kütus“ — kõik tahked, vedelad või gaasilised põlevmaterjalid, mida kasutatakse põletusseadmes, välja arvatud jäätmed, mida reguleeritakse nõukogu 8. juuni 1989. aasta direktiiviga 89/369/EMÜ uutest olmejäätmete põletusrajatistest lähtuva õhusaaste vältimise kohta, [28] nõukogu 21. juuni 1989. aasta direktiiviga 89/429/EMÜ olemasolevatest olmejäätmete põletusrajatistest lähtuva õhusaaste vähendamise kohta [29] ja nõukogu 16. detsembri 1994. aasta direktiiviga 94/67/EÜ ohtlike jäätmete põletamise kohta [30] või mis tahes ühenduse õigusaktiga ühe või mitme kõnealuse direktiivi kehtetuks tunnistamise ja asendamise kohta;

19)(7) „põletusseade“ — kõik tehnilised seadmed, milles oksüdeeritakse kütuseid, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust;

20)(11) “biomass” – järgmised tooted või jäätmed:

a) tooted, mis koosnevad täielikult või osaliselt põllumajandusest või metsandusest pärit taimsest ainest, mida saab kasutada kütusena neis sisalduva energia taaskasutamiseksmilles sisalduvat energiat saab kütusena taaskasutada; ja

b) järgmised kütusena kasutatavad jäätmed:

ai) põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed,

bii) toiduainetööstuse taimsed jäägid, juhul kui tekkiv soojus kasutatakse ära;

ciii) värske paberimassi tootmise ja paberimassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, juhul kui need koospõletatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus kasutatakse ära;

div) korgijäätmed;

ev) puidujäätmed, eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või pinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle;

21)8. „mitmekütusepõletusseade“ — kõik põletusseadmed, milles saab samaaegselt või vaheldumisi kasutada kahtühte või mitut liiki kütust;

22)12. „gaasiturbiin“ — pöörlev masin, mille abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks; koosneb peamiselt kompressorist, termilisest seadmest, milles oksüdeeritakse kütust töövedeliku soojendamiseks, ning turbiinist;

2000/76/EÜ Artikkel 3 (kohandatud)

1(23) „jäätmed“ — mis tahes tahked või vedelad jäätmed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 20../…/EÜ (jäätmete kohta) [31] 75/442/EMÜ artikli 3 punktis a1 punktis a;

2(24) „ohtlikud jäätmed“ – mis tahes tahked või vedelad jäätmed, nagu on määratletud ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 20../…/EÜ 91/689/EMÜ artikli 3 punktis b1 lõikes 4;

25)3. „segatudsegaolmejäätmed“ – majapidamisjäätmed ning kaubandusest, tööstusest ja asutustest pärinevad jäätmed, mis oma laadi ja koostise tõttu sarnanevad majapidamisjäätmetele, välja arvatud tekkekohas eraldi kogutavad, otsuse 94/3/EÜ lisa komisjoni 3. mai 2000. aasta otsuse 2000/532/EÜ [32] (millega kehtestatakse Euroopa jäätmenimistu) lisa rubriigis 20 01 osutatud fraktsioonidosad ja muud selle lisa rubriigis 20 02 osutatud jäätmed;

26)4. „jäätmepõletustehas põletusrajatis“ — mis tahes paikne või liikuv tehniline üksus ja varustus, mida kasutatakse jäätmete soojustöötluseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte, kusjuures soojustöötlus tähendab See hõlmab jäätmete põletamist oksüdeerimise teel ja muud soojustöötlust nagu utmine, gaasistamine või plasmatöötlus, kuivõrd saadavad ained seejärel põletatakse;

27)5. „jäätmekoospõletustehas koospõletusrajatis“ – mis tahes paikne või liikuv rajatis tehniline üksus , mille peamine otstarve on energia või aineliste toodete tootmine ja: milles kasutatakse põhi- või lisakütusena jäätmeid, või kus jäätmeid termiliselt töödeldakse kõrvaldamise eesmärgil, põletades neid oksüdeerimise teel ja kasutades muud soojustöötlust, kui saadavad ained seejärel põletatakse ;

28)7. „nimivõimsus“ – jäätmepõletus- või -koospõletustehase põletusrajatise ahjude põletusvõimsuste summa, nagu on piiritlenud valmistajaehitaja ja kinnitanud käitaja, võttes asjakohaselt arvesse eelkõige jäätmete kütteväärtust, kusjuures nimivõimsust väljendatakse mis on väljendatud tunnis põletatavate jäätmete kogusena;

29)10. „dioksiinid ja furaanid“ – kõik I lisas VI lisa 2. osas loetletud polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid;

30)13. „jääk“ – direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis a jäätmetena määratletud mis tahes vedelad või tahked jäätmed aine (sealhulgas koldetuhk ja räbu, lendtuhk ja katlatolm, gaasi töötlemise tahked saadused, heitvee töötlemisest tulenevad setted, kasutatud katalüsaatorid ja kasutatud aktiivsüsi), mis tekivadb põletamisel või koospõletamisel, heitgaaside või heitvee töötlemisel või muu jäätmepõletus- või -koospõletustehases põletus- või koospõletusrajatises toimuva menetluse tulemusel;

1999/13/EÜ Artikkel 2 (kohandatud)

16(31) „orgaaniline ühend“ – ühend, mis koosneb vähemalt süsinikust ja ühest või mitmest järgmisest elemendist: vesinik, halogeenid, hapnik, väävel, fosfor, räni või lämmastik, välja arvatud süsinikoksiidid, anorgaanilised karbonaadid ja vesinikbikarbonaadid;

32)17. „lenduv orgaaniline ühend“ (LOÜ) – orgaaniline ühend ja kreosoodi fraktsioon aururõhuga vähemalt 0,01 kPa temperatuuril 293,15 K või analoogse lenduvusegavolatiilsusega konkreetsetes kasutamistingimustes.; Käesoleva direktiivi tähenduses käsitletakse LOÜna kreosoodi fraktsiooni, mille aururõhk temperatuuril 293,15 K on suurem;

33)18. „orgaaniline lahusti“ – LOÜ lenduv orgaaniline ühend , mida kasutatakse järgmiselt:

a) üksi või koos muude ainetega toorainete, toodete või jäätmete lahustamiseks, ilma et toimuks keemilisi muutusi;

b) puhastusvahendina saasteainete lahustamiseks;

c) lahustina;

d) dispergandina;

e) viskoossuse regulaatorina;

f) pindpinevuse regulaatorina;

g) plastifikaatorina;

h) või konservandina;

34)20. „pinnakattevahend“ – pealispinna kaunistamiseks, kaitsmiseks või muuks kasutusotstarbeliseks mõjutamiseks kasutatav preparaat, kaasa arvatud kõik orgaanilised lahustid ja preparaadid, mis sisaldavad nende nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikke orgaanilisi lahusteid pinnakattevahend, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/42/EÜ (teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta) artikli 2 punktis 8 ;

Artikkel 5

Olemasolevatele käitistele loa andmise nõuded

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused hoolitsevad artiklite 6 ja 8 kohaste lubade abil või tingimuste uuesti läbivaatamise või vajaduse korral nende ajakohastamise abil selle eest, et olemasolevad käitised tegutsevad vastavuses artiklite 3, 7, 9, 10, 13 ning artikli 14 esimese ja teise taande ja artikli 15 lõike 2 nõuetega mitte kauem kui kaheksa aastat alates käesoleva direktiivi jõustumisest, ilma et see piiraks ühenduse erisätete kohaldamist.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid artiklite 1, 2, 11, 12, artikli 14 kolmanda taande, artikli 15 lõigete 1, 3 ja 4, artiklite 16 ja 17 ning artikli 18 lõike 2 sätete kohaldamiseks olemasolevate käitiste suhtes alates käesoleva direktiivi jõustamise kuupäevast.

96/61/EÜ Artikkel 4 (kohandatud)

Artikkel 4

Loa andmine uutele käitistele Loa omamise kohustus

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et mitte ühtki uut käitist , põletusseadet, jäätmepõletustehast ega jäätmekoospõletustehast ei käitata ilma käesoleva direktiivi kohase loata, ilma et see piiraks teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramist käsitleva nõukogu 24. novembri 1988. aasta direktiivis 88/609/EMÜ [33] ettenähtud erandite kohaldamist.

1999/13/EÜ Artikkel 3 (kohandatud)

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid sätestada üksnes V peatükiga hõlmatud käitiste registreerimise menetluse.

1999/13/EÜ Artikkel 2 (kohandatud)

8. registreerimine – Registreerimismenetlus määratakse kindlaks siduva õigusaktiga määratletud menetlus, ja menetluse mille käigus käitajaettevõtja vähemalt teatab pädevale asutusele oma soovist käitadakasutada käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvat käitistseadeldist või toimingut; .

96/61/EÜ Artikli 2 punkt 9 (kohandatud)

2. LoasLuba võib käsitleda kaht üht või mitut käitist või käitise osia, mis asuvad samas kohas ja mida käitab sama käitaja käitab samas kohas või eri kohtades .

uus

Kui luba hõlmab kaht või enamat käitist, vastavad kõik käitised käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 5

Käitajad

Käitise, põletusseadme, jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase ühiskäitajaks võivad olla vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut või nad võivad olla käitise, seadme või tehase eri osade käitajad.

96/61/EÜ (kohandatud)

Artikkel 68

Otsused Loa andmine

1. Ilma et see piiraks siseriiklikes või ühenduse õigusaktides ettenähtud muude nõuete kohaldamist, annab Ppädev asutus annab välja loa, kui mille tingimused tagavad käitise vastabvuse käesoleva direktiivi nõuetelevõi vastupidisel juhul keeldub loa andmisest.

Kõikides väljaantud lubades ja muudetud lubades peavad olema üksikasjalikud andmed käesolevas direktiivi kohase õhu, vee ja pinnase kaitsmise korra kohta.

Artikkel 7

Loa väljaandmise kompleksmenetlus

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed kõikide menetluste suhtes pädevate asutuste tõhusa tervikliku lähenemisviisi tagamiseks niitagamaks, et kui loa väljaandmises osaleb mitu pädevat asutust või mitu käitajat või kui antakse välja mitu luba , on loa tingimused ja selle väljaandmise menetlused menetlus on omavahel täielikus kooskõlas, kui selles osaleb mitu pädevat asutust, et tagada kõikide menetluse suhtes pädevate asutuste tõhus terviklik lähenemisviis.

96/61/EÜ Artikkel 9 (kohandatud)

3.2. Uute käitiste või oluliste muutuste puhul, kui kohaldatakse direktiivi 85/337/EMÜ artiklit 4, uuritakse ja kasutatakse võetakse loa väljaandmisel arvesse kogu selle direktiivi artiklite 5,–7 6, 7 ja 9 alusel saadud teavet või järeldusied.

Artikkel 7

Siduvad üldeeskirjad

8. Ilma et see piiraks kohustust kohaldada loa omamise kohustust käesoleva direktiivi kohast loamenetlust, võivad liikmesriigid lisada siduvatesse üldeeskirjadesse nõuded teatavate käitise , põletusseadme, jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase liikide kohtapuhul lisada teatavad nõuded üldsiduvatesse üldeeskirjadesse, selle asemel et lisada need konkreetse loa tingimustesse, kui on tagatud kompleksne lähenemisviis ja keskkonna kui terviku kaitse sama kõrge tase.

96/61/EÜ (kohandatud)

Siduvate üldeeskirjade vastuvõtmise korral võib luba lihtsalt sisaldada viidet kõnealustele eeskirjadele.

uus

Artikkel 8

Aruanne nõuete täitmise kohta

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed järgmise tagamiseks:

1) käitaja esitab pädevale asutusele aruande loa tingimuste täitmise kohta vähemalt iga kaheteistkümne kuu järel;

96/61/EÜ Artikkel 14 (kohandatud)

2) käitaja teavitab korrapäraselt pädevat asutust heiteseire tulemustest ja teatab viivitamatault igast vahejuhtumist või õnnetusjuhtumist, mis oluliselt mõjutab keskkonda.

Artikkel 914

Nõuete täitmata jätmine Loatingimuste täitmine

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, järgmise et tagadamiseks: käitaja täidab käitise käitamisel loa tingimusitingimuste täitmine.,

1999/13/EÜ Artikkel10 (kohandatud)

uus

2. Liikmesriigid tagavad võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva direktiivi nõuete rikkumise korral järgmise :

a) käitaja teavitab viivitamata pädevat asutust; ja

b) käitaja ja pädev asutus võtavadb vajalikud meetmed nõuete täitmise võimalikult kiireks taastamiseks.;

b) kKui nõuete täitmatajätmine rikkumine ohustab otseselt inimeste tervist või keskkonda ning niikaua, kuni nõuete täitmine ei ole taastatud vastavalt esimese lõigu punktile bpunktis a sätestatud tingimuste kohaselt, käitise, põletusseadme, jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase tegevustoiming peatatakse.

2003/87/EÜ Artikkel 26 (kohandatud)

Artikkel 10

Kasvuhoonegaaside heide

1. Kui käitisest pärinevad kasvuhoonegaaside heitkogused on direktiivi 2003/87/EÜ I lisas määratud loetud seotuks selles käitises toimuva tegevusega alusel, ei kehtestata loas kõnealuse gaasi otseheitmeteleheidetele heitme piirväärtusttasemeid, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada, et ei põhjustata olulist kohalikku saastust.

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta Ddirektiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) [34] I lisas loetletud tegevusalade puhul võivad liikmesriigid otsustada, et nad ei kehtesta põletusseadmetele ega muudele ettevõtte tegevuskohas süsinikdioksiidie eraldavatele seadmetele energiatõhusust käsitlevaid nõudeid.

3. Vajaduse korral ajakohastavad pädevad asutused loa.

4. Kolme eelmist lõiku Lõikeid 1–3 ei kohaldata vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 27 ajutiselt ühenduse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemist väljaarvatud käitiste suhtes.

96/61/EÜ (kohandatud)

II PEATÜKK

I lisas loetletud tööstuslikke tegevusalasid käsitlevad erisätted

uus

Artikkel 11

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse I lisas sätestatud tegevusalade suhtes ja vajaduse korral vastavalt kõnealuse lisa kohastele võimsuskünnistele.

96/61/EÜ (kohandatud)

Artikkel 123

Käitaja põhikohustuste üldpõhimõtted

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, milles sätestatakse, et pädevad asutused tagavad käitiste käitaminese kooskõlas järgmiste põhimõtetega viisil, mille puhul:

1)(a) võetakse kõik vajalikud meetmed saastuse vältimiseks,;

2) eelkõige kohaldatakse parimat võimalikku tehnikatkasutamisega;

3)(b) ei põhjustata olulist saastust;

4)(c) välditakse jäätmete tootmist jäätmeid käsitleva nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ 20../…/EÜ kohaselt välditakse jäätmete tootmist;

5) kui jäätmeid toodetakse, võetakse need ringlusse või kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimatu, need kõrvaldatakse viisil, mis ei mõjuta keskkonda või mille mõju on väike;

6)(d) energiat kasutatakse tõhusalt;

7)(e) võetakse vajalikud meetmed õnnetusjuhtumite vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks;

8)(f) võetakse vajalikud meetmed tegevuse täieliku lõpetamise järel, et vältida saastuse ohtusid ja viia tegevuskoht tagasi rahuldavasse artikli 23 lõigete 2 ja 3 kohaselt määratletud seisukorda.

Käesoleva artikli järgimiseks piisab, kui liikmesriigid tagavad, et pädev asutus võtab arvesse käesolevas artiklis ettenähtud üldpõhimõtteid, kui nad määravad kindlaks loa tingimused.

Artikkel 136

Loataotlused

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamisekstagamaks, et pädevale asutusele esitatud loataotluses on andmed, mis kirjeldavad:

a) käitist ja selle tegevust;

b) käitises kasutatavaid või seal toodetavaid toor- ja abimaterjale, muid aineid ja käitises kasutatavat või seal toodetavat energiat;

c) käitise heiteallikaid;

d) käitise tegevuskoha tingimusi;

uus

e) vajaduse korral lähteolukorra aruanne;

96/61/EÜ

f) heidtmete laadi ja kogust, mida käitis eeldatavalt suunabväljutab igasse keskkonna ossa, ning heite olulise mõju kindlaksmääramist keskkonnale;

g) kavandatavat tehnoloogiat ja muud tehnikat käitisest väljuva heite vältimiseks või kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks;

h) vajaduse korral meetmeid käitises tekkivate jäätmete vältimiseks ja taaskasutamiseks;

i) täiendavaid meetmeid, mis on kavandatud artiklisga 312 ettenähtud käitaja põhikohustuste üldpõhimõtete järgimiseks;

j) kavandatavaid heiteseiremeetmeid;

2003/35/EÜ Artikli 4 punkt 2 (kohandatud)

k) kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete peamisi alternatiive, kui neid on, mida taotleja on üldjoontes uurinud.

96/61/EÜ

Loataotluses peab olema ka üldarusaadav kokkuvõte esimeses lõigus eespool nimetatud taanetes osutatudettenähtud andmete kohta.

2. Kui direktiivi 85/337/EMÜ nõuete kohaselt esitatud teave või 24. juuni 1982. aasta direktiivi 96/82/EÜ 82/501/EMÜ (teatavate tööstuslike tegevusalade tekitatava suurõnnetuse ohu kohta) kohaselt koostatud ohutusaruanne või muu teave, mis on esitatud muude õigusaktide põhjal, vastab lõikes 1käesolevas artiklis esitatud nõuetele, võib selle esitada taotluses või taotlusele lisada.

uus

Artikkel 14

PVT-viitedokumendid

1. Komisjon võtab vastu PVT-viitedokumendid artiklis 29 osutatud teabevahetuse tulemuste alusel.

2. PVT-viitedokumentides kirjeldatakse eelkõige parimat võimalikku tehnikat, sellega seotud heitkoguseid ja seiret, pinnaseseire ja põhjaveeseiret, koha keskkonnale ohutuks muutmist ja uusi meetodeid ning pööratakse erilist tähelepanu III lisas loetletud kriteeriumidele. Vajaduse korral vaatab komisjon läbi PVT-viitedikumendid ja ajakohastab need.

96/61/EÜ (kohandatud)

Artikkel 159

Loa tingimused

1. Liikmesriigid tagavad, et loas on märgitud kõik artiklites 312 ja 1019 ettenähtud nõuete täitmiseks vajalikud meetmed, et saavutada õhu, vee ja pinnase kaitsmisega keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.

2. Uute käitiste või oluliste muutuste puhul, kui kohaldatakse direktiivi 85/337/EMÜ artiklit 4, võetakse loa väljaandmisel arvesse kogu selle direktiivi artiklite 5–7 alusel saadud teave või järeldused.

3. Kõnealused meetmed hõlmavad Loas tuleb esitada vähemalt järgmisi andmeid:

a) II lisas loetletud saasteainete heite piirväärtused, eelkõige nende ainete, mis on loetletud III lisas, ja muude selliste saasteainete piirväärtused, mida asjaomane käitis tõenäoliselt suunab keskkondaväljutab suurtes kogustes, võttes arvesse nende laadi ja nende võimet saastust ühest keskkonna osast teise üle (vesi, õhk ja pinnas) kanda ;

b) Vajaduse korral märgitakse loas ka asjakohased nõuded, millega tagatakse pinnase ja põhjavee kaitse, ning meetmed, mis on seotud käitises tekkivate jäätmete kõrvaldamisegahooldusega;. Vajaduse korral võib piirväärtusi täiendada või need asendada võrdväärsete parameetritega või tehniliste meetmetega.

c) 5. Luba peab sisaldama asjakohaseid heiteseire nõudeid, milles määratletakse mõõtmismeetodid ja -sagedus, nende hindamismenetlus ja kohustus esitada pädevale asutusele korrapäraselt heiteseire tulemused ja muud loas ettenähtud tingimuste täitmise kontrollimiseks vajalikud andmed;.

I lisa alajaotises 6.6. nimetatud käitiste puhul võib käesolevas lõikes nimetatud meetmete kavandamisel arvesse võtta kulusid ja tulusid.

uus

d) korrapärase seire nõuded tegevuskohas leiduda võivate ohtlike ainete puhul, võttes arvesse pinnase ja põhjavee saastuse võimalikkust käitise tegevuskohas;

96/61/EÜ (kohandatud)

e) 6. Loas tuleb märkida muudel kui tavapärastel käitamistingimustel võetavad meetmed Kui on olemas keskkonna kahjustamise oht, nähakse sellega nähakse ette asjakohased sätted, mis on seotud käsitlevad käikuandmiset, riketelekkeid, ajutistei seisakuteid ja tegevuse täielikku lõpetamistega;

f) Kõikidel juhtudel nähakse loa tingimustes ette sätted kaug- ja piiriülese saastuse vähendamiseks ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme tagamiseks.

Luba võib sisaldada ka ajutisi erandeid lõike 4 nõuetest, kui pädeva asutuse kinnitatud taastamiskavaga tagatakse nende nõuete täitmine kuue kuu jooksul ja kui projekti tulemuseks on saastuse vähendamine.

7. Luba võib sisaldada muid eritingimusi käesoleva direktiivi kohaldamiseks, kui liikmesriik või pädev asutus peab seda vajalikuks.

2. Vajaduse korral Lõike 1 punkti a kohaldamisel võib heite piirväärtusi täiendada või need asendada võrdväärsete parameetritega või tehniliste meetmetega.

I lisa alajaotises 6.6. nimetatud käitiste osas võetakse käesoleva lõike kohaselt ettenähtud piirväärtuste puhul arvesse praktilisi kaalutlusi, mis nende käitiseliikide puhul on asjakohased.

uus

3. Loa tingimuste kehtestamisel viidatakse PVT-viitedokumentidele.

4. Kui PVT-viitedokumendid ei hõlma käitist ega selle osa või kui kõnealustes dokumentides ei käsitleta kõiki tegevuse võimalikke keskkonnamõjusid, määrab pädev asutus asjaomase käitise või tegevuse jaoks kindlaks parima võimaliku tehnika III lisas loetletud kriteeriumide alusel ja kehtestab vastavalt loa tingimused.

5. I lisa punktis 6.6 osutatud käitiste suhtes kohaldatakse lõikeid 1–4, ilma et see piiraks loomade heaolu käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

96/61/EÜ Artikkel 2 (kohandatud)

Artikkel 16

Heite piirväärtused, võrdväärsed parameetrid ja tehnilised meetmed

1.6. Saasteainete Ainete puhul kohaldatakse heite piirväärtusi tavaliselt selle punktis suhtes, kus heitkogusedmed väljuvad käitisest, ning kõnealuste piirväärtuste nende kindlaksmääramisel ei arvestata enne kõnesolevat punkti toimunud lahjendamistlahjenemist.

Saasteainete Kkaudse vettejuhtimise puhul võib asjaomase käitise heite piirväärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta reoveepuhasti toimet tingimusel, et tagatakse keskkonnakaitse samaväärne tase egaja ei põhjustata suuremat keskkonna saastatust, ilma et see piiraks direktiivi 76/464/EMÜ või selle rakendusdirektiivide kohaldamist;.

96/61/EÜ Artikkel 9

24. Ilma et see piiraks artikli 19 10 kohaldamist, peavad artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohased lõikes 3 nimetatud heite piirväärtused, võrdväärsed parameetrid või võrdväärsed tehnilised meetmed põhinema parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustust kasutada üht või teist konkreetset tehnikat või tehnoloogiat, ja arvestada tuleks asjaomase käitise tehnilisi omadusi, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. Kõikidel juhtudel nähakse loa tingimustes ette sätted kaug- ja piiriülese saastuse vähendamiseks ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme tagamiseks.

uus

Pädev asutus kehtestab heite piirväärtused, mis ei ületa heitetaset, mis on seotud PVT-viitedokumentides kirjaldatud parima võimaliku tehnikaga.

3. Erandina lõike 2 teisest lõigust võib pädev asutus keskkonna ja majandusega seotud kulude ja tulude hinnangu alusel ning asjaomase käitise tehnilisi näitajaid, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi arvesse võttes erijuhtudel kehtestada heite piirväärtused, mis ületavad heitetasemeid, mis on seotud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga.

Kõnealused heite piirväärtused ei tohi siiski ületada vastavalt V–VIII lisa kohaseid heite piirväärtusi.

Komisjon võib kehtestada käesolevast lõikest erandi tegemise kriteeriumid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

4. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse loomasõnniku ja läga laotamise suhtes väljaspool I lisa punktis 6.6 osutatud käitise tegevuskohta. Lisaks loale võivad liikmesriigid kehtestada sellised nõuded ka muude meetmetega.

5. Pädev asutus võib ajutiselt teha erandi lõikes 2 ning artikli 12 esimese lõigu punktides 1 ja 2 esitatud nõuetest suuremate heitkoguste puhul, mis tulenevad kujunemisjärgus tehnoloogiate katsetamisest ja kasutamisest, tingimusel et kuue kuu jooksul alates erandi tegemisest lõpetatakse kõnesolevate tehnoloogiate kasutamine või et selle tegevusega saavutatakse vähemalt heitetase, mis vastab heitetasemele parima võimaliku tehnika kasutamisel.

Artikkel 17

Seirenõuded

1. Vajaduse korral põhinevad artikli 15 lõike 1 punktides c ja d osutatud seirenõuded PVT-viitedokumentide kohastel seiret käsitlevatel järeldustel.

2. Pädev asutus määrab kindlaks artikli 15 lõike 1 punktis d osutatud korrapärase seire sageduse iga üksiku käitise loas või siduvates üldeeskirjades.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, teostatakse korrapärast seiret vähemalt üks kord seitsme aasta jooksul.

Komisjon võib kehtestada korrapärase seire sageduse kindlaksmääramise kriteeriumid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 18

Siduvad üldeeskirjad

96/61/EÜ Artikli 9 lõige 8 (kohandatud)

1. Siduvate üldeeskirjade vastuvõtmisel Ilma et see piiraks kohustust kohaldada käesoleva direktiivi kohast loamenetlust, võivad liikmesriigid teatavate käitiseliikide puhul lisada teatavad nõuded üldsiduvatesse eeskirjadesse tagavad liikmesriigid, selle asemel et lisada need konkreetse loa tingimustesse, kui on tagatud kompleksnse lähenemisviisi ja keskkonnakaitse kui terviku kaitse sama kõrge taseme , mis on võrdväärne konkreetse loa tingimustega saavutatava tasemega .

uus

2. Siduvad üldeeskirjad põhinevad parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustust kasutada mis tahes tehnikat või konkreetset tehnoloogiat.

Liikmesriigid tagavad, et siduvad üldeeskirjad sisaldavad heite piirväärtusi, võrdväärseid parameetreid või tehnilisi meetmeid, mille puhul ei ületata heitetasemeid, mis on seotud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga.

3. Liikmesriigid tagavad, et siduvaid üldeeskirju ajakohastatakse vastavalt parima võimaliku tehnika arengule.

Kui komisjon võtab vastu uue või ajakohastatud PVT-viitedokumendi, vaatavad liikmesriigid nelja aasta jooksul alates kõnealuse dokumendi avaldamisest vajaduse korral läbi asjaomaste käitiste suhtes kehtestatud siduvad üldeeskirjad ja ajakohastavad need.

4. Lõigete 1–3 kohaselt vastu võetud siduvad üldeeskirjad sisaldavad viidet käesolevale direktiivile või see lisatakse kõnealuste eeskirjade juurde nende ametliku avaldamise korral.

96/61/EÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 1910

Parim võimalik tehnika ja kKeskkonnakvaliteedi standardid

Kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mida on võimalik täita parima võimaliku tehnika kasutamisega, tuleb loas peab luba sisaldama ette näha lisameetmeid, ilma et see piiraks muude võimalike meetmete võtmist keskkonnakvaliteedi standardite täitmiseks.

Artikkel 2011

Parima võimaliku tehnika täiendamine

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus jälgib parima võimaliku tehnika arengut või laseb ennast sellest teavitada sellest. ja kõikide uute või muudetud PVT-viitedokumentide avaldamisest.

Artikkel 2112

Käitajate tehtavad muudatused käitistesse

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamisekstagamaks, et käitaja teavitab pädevat asutust kõikidest sellistest kavandatud muudatustest käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamisest, tegevuses mis võivad keskkonnale mõju avaldada artikli 2 lõike 10 punkti a kohaselt. Pädev asutus ajakohastab vajaduse korral luba või selle tingimusi.

2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamisekstagamaks, et käitise tegevuses ei tehta mitte ühtki artikli 2 lõike 10 punktis b määratletud käitaja kavandatud olulist muudatust ei tehta ilma käesoleva direktiivi kohaselt välja antud loata.

Loataotlus ja pädeva asutuse otsus peab hõlmavadma käitise osi ja artiklis 613 loetletud üksikasju aspekte, mida oluline muudatused võibvad mõjutada. Artiklite 3, 6–10 ja artikli 15 lõikeid 1, 2 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.

96/61/EÜ Artikli 2 punkti 10 alapunkt b (kohandatud)

3.(b) Selle mõiste kohaldamisel loetakse toimingu Iiga muudatust käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamistne käsitatakse olulisenaks, kui see muudatus või laiendamine ise ulatub ei ületa I lisas sätestatud võimalikke võimsuskünniseni künniseid.

96/61/EÜ (kohandatud)

Artikkel 2213

Loatingimuste uuesti läbivaatamine ja ajakohastamine pädeva asutuse poolt

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamisekstagamaks, et pädevad asutused vaatavad kõik loatingimused korrapäraselt uuesti läbi ja vajaduse korral ajakohastavad neid , et tagada vastavus käesolevale direktiivile .

uus

2. Käitaja esitab pädeva asutuse taotlusel kogu loatingimuste läbivaatamiseks vajalikuteabe.

Pädev asutus kasutab loa tingimuste läbivaatamisel kõiki seire- või kontrolliandmeid.

3. Kui komisjon võtab vastu uue või ajakohastatud PVT-viitedokumendi, tagavad liikmesriigid, et nelja aasta jooksul alates kõnealuse dokumendi avaldamisest vaatab pädev asutus vajaduse korral läbi asjaomase käitise loa tingimused ja ajakohastab need.

Esimest lõiku kohaldatakse kõikide artikli 16 lõike 3 kohaselt tehtud erandite suhtes.

96/61/EÜ (kohandatud)

uus

42. Loatingimused vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse neid vähemalt järgmistel juhtudel Uus läbivaatus tehakse igal juhul, kui:

a) käitise põhjustatud saastus on nii suur, et loaga ettenähtud heite piirväärtused tuleb uuesti läbi vaadata või lisada sinna uued piirväärtused;

b) parima võimaliku tehnika areng oluline muutmine võimaldab heidet ilma liigsete kulutusteta oluliselt vähendada,;

c) protsessi või tegevuse kasutamisohutus nõuab teistsuguse tehnika kasutamist,;

d) kui vastavalt artiklile 19 on vaja järgida keskkonnakvaliteedi standardit.

ühenduse või siseriiklike õigusaktide sätted nõuavad seda.

uus

Artikkel 23

Tegevuse lõpetamine ja keskkonnale ohutuks muutmine

1. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ (keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta) [35] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 20../…/EÜ (millega kehtestatakse pinnasekaitse raamistik ja muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ) [36] kohaldamist, tagab pädev asutus, et tegevuse täieliku lõpetamise korral rakendatakse artikli 12 punktis 8 sätestatud põhimõtte järgimise tagamiseks kehtestatud loatingimusi.

2. Kui tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või heitega, koostab käitaja, pidades silmas pinnase ja põhjavee võimalikku saastumist käitise tegevuskohas, lähteolukorra aruande enne käitise tegevuse alustamist või enne käitise loa ajakohastamist. Kõnealune aruanne sisaldab pinnase ja põhjavee algse seisundi kindlaksmääramiseks vajalikke arvandmeid.

Komisjon kehtestab lähteolukorra aruande sisu käsitlevad kriteeriumid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. Tegevuse täieliku lõpetamise korral hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastumist ohtlike ainetega. Kui võrreldes lõikes 2 osutatud lähteolukorra aruandes esitatud algse seisundiga on käitis põhjustanud pinnase või põhjavee saastumise ohtlike ainetega, muudab käitaja tegevuskoha keskkonnale ohutuks ja taastab selle algse seisundi.

4. Kui käitaja ei pea koostama lõikes 2 osutatud lähteolukorra aruannet, võtab ta tegevuse täieliku lõpetamise korral vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tegevuskoht ei kujutaks märkimisväärset ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale.

uus

Artikkel 24

Aruanne tingimuste täitmise kohta

Artikli 8 punktis 1 osutatud aruanne tingimuste täitmise kohta sisaldab käitise tegevuse, sealhulgas heitkoguste võrdlust PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga.

Artikkel 25

Kontrollimine

1. Liikmesriigid kehtestavad käitiste kontrollimise süsteemi.

Kõnealune süsteem hõlmab kohapealset kontrolli.

96/61/EÜ (kohandatud)

Artikkel 14

Loatingimuste täitmine

Liikmesriigid tagavad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et:

– käitaja täidab käitise käitamisel loa tingimusi,

– käitaja teavitab korrapäraselt pädevat asutust heiteseire tulemustest ja teatab viivitamatult igast vahejuhtumist või õnnetusjuhtumist, mis oluliselt mõjutab keskkonda,

käitiste käitajad annavad pädevatele asutustele pädeva asutuse esindajatele igakülgset abi, mis võimaldab kõnealustel asutustel neil tegevuskohas käitises teha kontrolli, võtta proove ja koguda teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi kohaselt.

uus

2. Liikmesriigid tagavad, et kõik käitised on hõlmatud kontrollikavaga.

3. Iga kontrollikava sisaldab järgmist:

a) üldhinnang asjakohaste oluliste keskkonnaküsimuste kohta;

b) kontrollikavaga hõlmatud geograafiline piirkond;

c) kontrollikavaga hõlmatud käitiste register ja üldhinnang nende vastavuse kohta käesoleva direktiivi nõuetele;

d) selle läbivaatamist käsitlevad sätted;

e) ülevaade lõike 5 kohase rutiinse kontrolli programmi kohta;

f) lõike 6 kohase mitterutiinse kontrolli menetlused;

g) vajaduse korral sätted eri kontrolliasutuste koostöö kohta.

4. Pädev asutus koostab kontrollikavade põhjal korrapäraselt kontrolliprogrammid ja määrab erinevate käitiseliikide puhul kindlaks tegevuskoha külastuse sageduse.

Kõnealused programmid hõlmavad iga käitise tegevuskoha vähemalt üht külastust kaheteistkümne kuu jooksul, v.a juhul, kui kõnesolevad programmid põhinevad asjaomaste konkreetsete käitiste keskkonnariskide süstemaatilisel hindamisel.

Komisjon kehtestab keskkonnariskide hindamise kriteeriumid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

5. Rutiinne kontroll on piisav, et uurida asjaomase käitise täielikku asjassepuutuvat keskkonnamõju.

Rutiinse kontrolliga tagatakse, et käitaja täidab loa tingimusi.

Rutiinne kontroll aitab ka hinnata loa nõuete tõhusust.

6. Mitterutiinset kontrolli tehakse selleks, et võimalikult kiiresti uurida tõsiseid keskkonnaalaseid kaebusi, õnnetus- või vahejuhtumeid või nõuete täitmata jätmist ning vajaduse korral enne loa väljaandmist, läbivaatamist või ajakohastamist.

7. Pädev asutus koostab pärast iga rutiinset või mitterutiinset kontrolli aruande, milles kirjeldatakse kontrolli tulemusi seoses käitise vastavusega käsoleva direktiivi nõuetele ja kokkuvõtet selle kohta, kas on vaja võtta lisameetmeid.

Aruandest teatatakse asjaomasele käitajale ja see tehakse avalikult kättesaadavaks kahe kuu jooksul pärast kontrolli.

Pädev asutus tagab, et kõik aruandes kindlaksmääratud vajalikud meetmed võetakse mõistliku aja jooksul.

96/61/EÜ

Artikkel 2615

Juurdepääs teabele ja üldsuse osalemine loamenetluses

2003/35/EÜ Artikli 4 punkt 3 (kohandatud)

1. Liikmesriigid tagavad, et asjaomasele üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa järgmistest menetlustest:

a) uutele käitistele loalubade väljaandminestamine;,

b) olulisi muudatusi käsitleva loa väljaandminestamine käitise töö oluliseks muutmiseks,;

c) käitise loa või loatingimuste ajakohastamine vastavalt artikli 13 lõike 2 esimesele taandele artikli 22 lõike 4 punktile a;

uus

d) artiklitega 7 ja 18 ettenähtud siduvate üldeeskirjade vastuvõtmine.

2003/35/EÜ Artikli 4 punkt 3 (kohandatud)

Sellise osalemise suhtes kohaldatakse st menetlusest võetakse osa IV V lisas sätestatud menetlustkorras.

uus

2. Lõike 1 punkte a ja b ei kohaldata juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) uue käitise või olulise muudatuse suhtes kohaldatakse direktiivi 85/337/EMÜ;

b) siduvad üldeeskirjad hõlmavad vajalikke loatingimusi;

c) artikli 19 tingimuste täitmiseks ei ole vaja kehtestada rangemaid nõudeid.

2003/35/EÜ Artikli 4 punkt 3 (kohandatud)

35. Kui otsus loa andmise, läbivaatamise või ajakohastamise kohta või siduvate üldeeskirjade vastuvõtmise või ajakohastamise kohta on tehtud, teatab teeb pädev asutus sellest üldsusele kättesaadavaks asjakohases korras ja avalikustab järgmise teabe:

a) otsuse sisu, sealhulgas loa ja kõikide tingimuste ja ajakohastamiste koopiad; ja

b) otsuse tegemise aluseks olnud põhjusedja kaalutlused pärast üldsuse väljendatud murede ja arvamustega tutvumist; , sealhulgas teave üldsuse kaasamise korra kohta.

uus

(c) enne otsuse tegemist peetud konsultatsioonide tulemused ja selgitus selle kohta, kuidas kõnealuseid tulemusi otsuse tegemisel arvesse võeti;

d) asjaomase käitise või tegevusalaga seotud PVT-viitedokumentide pealkiri;

e) kuidas loas või siduvates üldeeskirjades sisalduvad heite piirväärtused on kindlaks määratud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnika ja sellega seonduvate heitetasemete alusel;

f) erandi tegemise korral artikli 16 lõike 3 alusel kõnealuse erandi põhjused ja kehtestatud tingimused;

g) artikli 18 lõikes 3 osutatud siduvate üldeeskirjade ning artikli 22 lõigetes 1,3 ja 4 osutatud lubade läbivaatamise tulemused;

96/61/EÜ (kohandatud)

h)2. Artiklis 9 nimetatud loatingimuste kohaselt nõutud heiteseire tulemused, mis on pädeva asutuse valduses, tuleb teha üldsusele kättesaadavaks.

43. Lõikeid 1–3 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) artikli 4 lõigetega 1 ja 2 2003/313/EMÜ artikli 3 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud piirangute kohaselt.

2003/35/EÜ Artikli 4 punkt 3 (kohandatud)

Artikkel 2715a

Õiguskaitse kättesaadavus

1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas riigi siseriikliku õigussüsteemiga onleks asjaomasel üldsusel elanikkonnal juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada otsuste, seaduste ja puuduste sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses artikliga 26, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud :

a) asjaomasel üldsusel kellel on küllaldane huvi; või

b) asjaomane üldsus väidab, et tema kelle õigusi on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks,.

Juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada otsuste, seaduste ja puuduste sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses käesoleva direktiivi sätete kohase üldsuse kaasamisega.

2. Liikmesriigid määravad kindlaks, mis etapis võib otsuseid, seadusi või puudusi vaidlustada.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguste kahjustamisetuse, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele.

Sel eesmärgil käsitatakseloetakse käesoleva artikli lõike 1 punkti a tähenduses piisavanaks kõikide keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide huvi, kes kui need vastavad siseriiklike õigusaktide artikli 2 lõikes 14 loetletud nõuetele.

Samuti võib eeldadatakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada käesoleva lõike 1 artikli punkti b tähenduses.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 Käesoleva artikli sätted ei välista eelnevat läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuses ees ega mõjuta nõuet ammendada läbivaatamismenetlus halduskorras läbivaatamise menetlused enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklikes õigusaktides alusel on selline nõue olemas.

Iga selline menetlus on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.

5. Käesoleva artikli sätete tõhususe soodustamiseks tagavad lLiikmesriigid tagavad, et üldsusele tehtaks kättesaadavaks praktiline teave halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamise menetluste kasutamise võimaluse kohta.

96/61/EÜ

Artikkel 2817

Piiriülenesed mõjud

2003/35/EÜ Artikli 4 punkti 5 alapunkt a (kohandatud)

1. Kui liikmesriik teab, et käitise tegevusel on teise liikmesriigi keskkonnale tõenäoliselt oluline negatiivne mõju või kui liikmesriik, mida tõenäoliselt oluliselt mõjutatakse, seda nõuab, edastab liikmesriik, kelle territooriumil artikli 4 või artikli 2112 lõike 2 kohane loataotlus on esitatud, IVV lisa kohaselt esitatava või kättesaadavaks tehtava teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui ta teeb selle kättesaadavaks üldsusele oma kodanikele.

Niisugune teave on aluseks kõikidele konsultatsioonidele, mis võivad osutuda vajalikuks kahe liikmesriigi vastastikuste ja võrdväärsete suhete raames.

96/61/EÜ (kohandatud)

2. Kahepoolsete suhete raames hoolitsevad tagavad liikmesriigid selle eest, et lõikes 1 osutatudnimetatud juhtudel tehakse loataotlused piisava ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ka tõenäoliselt mõjutatava liikmesriigi üldsusele, nii et üldsus saaks nende kohta arvamust avaldada, enne kui pädev asutus teeb oma otsuse.

2003/35/EÜ Artikli 4 punkti 5 alapunkt b (kohandatud)

3. Kui pädev asutus teeb taotluse kohta otsuse, võetakse tuleb võtta arvesse kõiki lõigete 1 ja 2 kohaste konsultatsioonide tulemusi.

4. Pädev asutus teatab igale liikmesriigile, kellega on lõike 1 kohaselt konsulteeritud, taotluse kohta tehtud otsusest ning edastab talle artikli 2615 lõikes 35 osutatud teabe. See liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et nimetatud teave saaks nõuetekohasel viisil kättesaadavaks tema territooriumi asjaomasele üldsusele.

96/61/EÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 2916

Teabevahetus

1. Seoses teabevahetusega võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et saata komisjonile iga kolme aasta tagant ja esimest korda 18 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustamisest olemasolevad representatiivsed andmed piirväärtuste kohta, mis on sätestatud I lisa kohaste konkreetsete tegevusalade kohta ja vajaduse korral parima võimaliku tehnika kohta, mille alusel need väärtused on arvutatud eelkõige artikli 9 kohaselt. Edaspidi täiendatakse neid andmeid käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud korras.

2. Komisjon korraldab teabevahetuse liikmesriikide, ja asjaomaste tööstusharude vahelise teabevahetuse, mis hõlmab parimat võimalikku tehnikat, sellega seotud järelevalvet ja tehnika arengut. ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide vahel järgmistes küsimustes:

uus

a) käitiste tegevus seoses heidete, saaste, tarbimise, toorainete laadi, energiakasutuse ja jäätmete tekitamisega;

96/61/EÜ (kohandatud)

b) kasutatav parimat võimalikku tehnoloogiaikat, sellega seotud seirejärelevalvet ja nende tehnika arengusuunadt.

Komisjon avaldab iga kolme aasta järel teabevahetuse tulemused.

3. Aruanded käesoleva direktiivi rakendamise ja selle tõhususe kohta võrreldes muude ühenduse keskkonnaaktidega koostatakse direktiivi 91/692/EMÜ artiklites 5 ja 6 sätestatud korras. Esimene aruanne hõlmab kolme artiklis 21 nimetatud direktiivi jõustumispäevale järgnevat aastat. Komisjon esitab aruande nõukogule, millele on vajaduse korral lisatud ettepanekud.

4. Liikmesriigid loovad või määravad asutuse või asutused, mis vastutavad lõigete 1-3 kohase teabe vahetuse eest ja teavitavad sellest komisjoni.

uus

Artikkel 30

Kujunemisjärgus tehnoloogiad

Liikmesriigid seavad käitajatele stiimulid kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamiseks ja kohaldamiseks.

Esimese lõigu kohaldamisel võtab komisjon vastu meetmed, et määrata kindlaks järgmised asjaolud:

a) kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamise ja kohaldamise seisukohast prioriteetne tööstusliku tegevusala liik;

b) liikmesriikide soovituslikud eesmärgid seoses kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamise ja kohaldamisega;

c) kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamisel ja kohaldamisel saavutatud edu hindamise vahendid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

96/61/EÜ (kohandatud)

Artikkel 18

Ühenduses kehtivad heite piirväärtused

1. Komisjoni ettepanekul kehtestab nõukogu asutamislepingus ettenähtud korras heite piirväärtused:

I lisas loetletud käitiseliikide kohta, välja arvatud selle lisa punktide 5.1 ja 5.4 nimetatud prügilad

ja

III lisas nimetatud saasteainete kohta,

mille puhul on kindlaks tehtud vajadus ühenduse meetmete järele eelkõige artiklis 16 ettenähtud teabevahetuse alusel.

2. Käesoleva direktiivi alusel määratletud ühenduse heite piirväärtuste puudumisel kohaldatakse I lisas loetletud käitiste puhul II lisas nimetatud direktiivides ja muudes ühenduse õigusaktides sisalduvaid asjakohaseid heite piirväärtusi käesoleva direktiivi kohaste heite miinimumpiirväärtustena.

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi nõuete kohaldamist, kehtestab nõukogu komisjoni ettepanekul asutamislepingus ettenähtud menetluse kohaselt tehnilised nõuded, mida kohaldatakse I lisa jaotistes 5.1 ja 5.4 nimetatud prügilate suhtes.

2001/80/EÜ Artikkel 1 (kohandatud)

III PEATÜKK

Põletusseadmeid käsitlevad erisätted

Artikkel 311

Reguleerimisala

Käesolevat peatükkidirektiivi kohaldatakse vähemalt energiatootmiseks ette nähtud ja 50 MW nimisoojuskoormusega põletusseadmete suhtes, olenemata kasutatud kütuse liigist (tahke-, vedel- või gaaskütus).

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)heide — põletusseadmest õhku eralduvad saasteained;

2) „heitgaas“ — tahkeid, vedelaid või gaasilisi heitmeid sisaldav gaasiline väljavool; heitgaaside mahuvoolu hulka väljendatakse kuupmeetrites tunni kohta standardtemperatuuril (273 K) ning standardrõhul (101,3 kPa) pärast korrigeerimist veeaurusisalduse suhtes, edaspidi (Nm3/h);

3) „heitkoguse piirväärtus“ — teatava ajavahemiku jooksul põletusseadmest õhku eralduvas heitgaasis sisalduva aine lubatud kogus; see arvutatakse saasteaine massina heitgaaside mahuühiku kohta, väljendatuna mg/Nm3, kui heitgaasi mahuühiku hapnikusisaldus on 3 % vedel- ja gaaskütuste puhul, 6 % tahkekütuste puhul ning 15 % gaasiturbiinide puhul;

4) väävlitustamistase — suhe teatava aja jooksul põletusseadme asukohas õhku paiskamata väävlikoguse ja selle väävlikoguse vahel, mis viiakse põletusseadmesse ning kasutatakse ära sama ajavahemiku jooksul;

5) „käitaja“ — põletusseadet käitav füüsiline või juriidiline isik, kellel on või kellele on antud majanduslik otsustusõigus selle üle;

6) „kütus“ — kõik tahked, vedelad või gaasilised põlevmaterjalid, mida kasutatakse põletusseadmes, välja arvatud jäätmed, mida reguleeritakse nõukogu 8. juuni 1989. aasta direktiiviga 89/369/EMÜ uutest olmejäätmete põletusrajatistest lähtuva õhusaaste vältimise kohta, [37] nõukogu 21. juuni 1989. aasta direktiiviga 89/429/EMÜ olemasolevatest olmejäätmete põletusrajatistest lähtuva õhusaaste vähendamise kohta [38] ja nõukogu 16. detsembri 1994. aasta direktiiviga 94/67/EÜ ohtlike jäätmete põletamise kohta [39] või mis tahes ühenduse õigusaktiga ühe või mitme kõnealuse direktiivi kehtetuks tunnistamise ja asendamise kohta;

7) „põletusseade“ — kõik tehnilised seadmed, milles oksüdeeritakse kütuseid, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ainult energiatootmiseks projekteeritud põletusseadmete suhtes, välja arvatud põletusseadmed, mis kasutavad põlemissaadusi otse tootmisprotsessis. Käesolevat direktiivi peatükki ei kohaldata eelkõige järgmiste põletusseadmete suhtes:

a) seadmed, milles põlemissaadusi kasutatakse otsesel kütmisel, kuivatamisel või esemete või materjalide muul töötlemisel, näiteks kuumutusahjud, kuumtöötlusahjud;

b) järelpõletusseadmed, see tähendab igasugused tehnilised seadmed, mis on mõeldud jäätmegaasi heitgaaside puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena;

c) katalüütilisel krakkimisel kasutatavate katalüsaatorite regenereerimise vahendid;

d) vesiniksulfiidi väävliks muundamise vahendid;

e) keemiatööstuses kasutatavad reaktorid;

f) koksiahjud;

g) kauperid;

h) kõik tehnilised seadmed, mida kasutatakse sõidukite, laevade või õhusõidukite jõuseadmenakäivitamiseks;

i) gaasiturbiinid, mida kasutatakse avamereplatvormidel;

j) põletusseadmed, mis kasutavad kütusena mis tahes tahkeid või vedelaid jäätmeid, v.a artikli 38 lõike 2 punktis a osutatud jäätmed.

(j) gaasiturbiinid, millele on antud tegevusluba enne 27. novembrit 2002 või mis pädeva asutuse arvamuse kohaselt peavad esitama täieliku loataotluse enne 27. novembrit 2002, eeldades et seade võetakse kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, ilma et see piiraks artikli 7 lõike 1 ja VIII lisa A ja B osa kohaldamist.

Diisel-, bensiini- ja gaasimootoriga töötavad seadmed ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

8) „mitmekütusepõletusseade“ — kõik põletusseadmed, milles saab samaaegselt või vaheldumisi kasutada ühte või mitut liiki kütust;

9) „uus seade“ — põletusseade, mille esmane ehitusluba või sellise menetluse puudumise korral esmane tegevusluba on välja antud 1. juulil 1987 või pärast kõnealust kuupäeva;

10) „olemasolev seade“ — põletusseade, mille esmane ehitusluba või sellise menetluse puudumise korral esmane tegevusluba on välja antud 1. juulil 1987;

11) „biomass“ — tooted, mis koosnevad täielikult või osaliselt põllumajandusest või metsandusest pärit taimsest ainest, milles sisalduvat energiat saab kütusena taaskasutada, ja järgmised kütusena kasutatavad jäätmed:

a) põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed,

b) toiduainetööstuse taimsed jäägid, juhul kui tekkiv soojus kasutatakse ära;

c) värske paberimassi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, juhul kui need põletatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus kasutatakse ära;

d) korgijäätmed;

e) puidujäätmed, välja arvatud puidukaitseainetega töötlemise või pinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle sisaldada võivad puidujäätmed, eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed;

12) „gaasiturbiin“ — pöörlev masin, mille abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks; koosneb peamiselt kompressorist, termilisest seadmest, milles oksüdeeritakse kütust töövedeliku soojendamiseks, ning turbiinist;

13) „äärepoolseimad piirkonnad“ — Prantsusmaal Prantsuse ülemeredepartemangud, Portugalis Assoorid ja Madeira ning Hispaanias Kanaari saared.

uus

Artikkel 32

Liitmiseeskirjad

1. Kui kahe või enama eraldi põletusseadme jäätmegaas väljutatakse ühise korstna kaudu, käsitatakse selliste seadmete kombinatsiooni ühe tervikuna ja nende võimsused liidetakse.

2001/80/EÜ Artikli 2 punkt 7 (kohandatud)

2. Kui kaks või enam uut eraldi seadet põletusseadet, millele on antud luba või mille kohta on esitatud täielik loataotlus pärast enne artikli 72 lõikes 2 osutatud kuupäeva, on tehnilisi ja majanduslikke tegureid arvesse võttes paigaldatud nii, et nendest lähtuvat jäätmeheitgaasi on pädevate asutuste hinnangu kohaselt võimalik väljutada ühise korstna kaudu, käsitatakse siis loetakse selliste seadmete kombinatsiooni ühe põletusseadmena ja nende võimsused liidetakse. üheks tervikuks;

2001/80/EÜ

Artikkel 3

1. Liikmesriigid koostavad hiljemalt 1. juuliks 1990 asjakohased programmid olemasolevatest seadmetest lähtuva aastase heitkoguse järkjärguliseks vähendamiseks. Programmides nähakse ette ajakavad ja rakenduskord.

2. Liikmesriigid peavad lõikes 1 nimetatud programmide kohaselt kinni heitkoguste ülemmääradest ning vastavatest vähendusprotsentidest, mis vääveldioksiidi kohta on ette nähtud I lisa veergudes 1–6 ning lämmastikoksiidide kohta II lisa veergudes 1–4, kuni kõnealustes lisades kindlaksmääratud kuupäevadeni ning kuni olemasolevate seadmete suhtes kohaldatava artikli 4 sätete rakendamiseni.

3. Programmide rakendamise ajal määravad liikmesriigid samuti kindlaks aastased heitkogused VIII lisa C osa kohaselt.

4. 4. Kui oluline ja ootamatu muutus energianõudluses või teatavate kütuste või tootmisseadmete kättesaadavuses tekitab liikmesriikidele tõsiseid tehnilisi raskusi lõike 1 alusel koostatud programmi rakendamisel, võtab komisjon asjaomaste liikmesriikide taotluse korral ning taotluse tingimusi arvestades vastu otsuse, mille kohaselt muudetakse kõnealusele liikmesriigile I ja II lisas ettenähtud heitkoguste ülemmäärasid ja/või tähtaegu, ning teeb otsuse teatavaks nõukogule ja liikmesriikidele. Iga liikmesriik võib kolme kuu jooksul suunata komisjoni otsuse nõukogule. Nõukogu võib kolme kuu jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtta teistsuguse otsuse.

Artikkel 4

1. Ilma et see piiraks artikli 17 kohaldamist, võtavad liikmesriigid asjakohased meetmed tagamaks, et kõik ehitusload või sellise menetluse puudumise korral tegevusload uutele seadmetele, mille täielik loataotlus tuleb pädeva asutuse arvamuse kohaselt esitada enne 27. novembrit 2002, eeldades et seade võetakse kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, sisaldavad tingimusi, mille kohaselt nõutakse III–VII lisa A osas vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu suhtes kindlaksmääratud heitkoguste piirväärtustest kinnipidamist.

2001/80/EÜ Artikkel 9 (kohandatud)

Artikkel 33

Heite piirväärtused

1. Põletusseadmetest lähtuvad jäätmeheitgaasid väljutatakse juhitavalt ühe või mitme lõõriga korstna kaudu,. Artiklis 4 nimetatud lubades ning artikliga 10 hõlmatud põletusseadmete lubades nähakse ette väljutamise tingimused. Pädevad asutused tagavad eelkõige, et korstnate mille kõrguse väljaarvutamisel arvestatakse inimeste tervise ja keskkonnaga kaitsega .

2001/80/EÜ (kohandatud)

2. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et kõik muude kui lõikega 1 hõlmatavate uute seadmete ehitusload või sellise menetluse puudumise korral tegevusload sisaldavad tingimusi, Kõik selliste käitiste load, mis sisaldavad põletusseadmeid, millele on antud luba või mille kohta on esitatud täielik loataotlus enne artikli 72 lõikes 2 osutatud kuupäeva, tingimusel et sellise seadme tegevus algab hiljemalt üks aasta pärast kõnealust kuupäeva, sisaldavad tingimusi, millega tagatakse, et kõnealustest seadmetest õhku suunatav heite puhul ei ületata mille kohaselt nõutakse VIII–VII lisas 1.B osas vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu suhtes kindlaksmääratudsätestatud heitekoguste piirväärtusitest kinnipidamist.

Kõik selliste käitiste load, mis sisaldavad lõikega 2 hõlmamata põletusseadmeid, sisaldavad tingimusi, millega tagatakse, et kõnealustest seadmetest õhku suunatava heite puhul ei ületata V lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtusi.

2001/80/EÜ Artikkel 7 (kohandatud)

42. Pädev asutus võib kuni kuueks kuuks teha erandi lubada tavaliselt madala väävlisisaldusega kütust kasutava põletusseadme seadme puhul artiklistega 2 ja 34 ettenähtud vääveldioksiidiheite heitkoguste piirväärtustest kinnipidamise kohustusest, peatamist kõige rohkem kuueks kuuks, kui käitaja ei saa kõnealustest piirväärtustest kinni pidada seetõttu, et madala väävlisisaldusega kütuse tarned on tõsise puuduse tõttu katkenud.

Liikmesriigid teatavad viivitamata Nendest juhtudest tuleb viivitamata teatada komisjonile kõikidest esimese lõigu alusel tehtud eranditest .

53. Pädev asutus võib teha erandi lubada artiklis 4 lõigetega 2 ja 3 ettenähtud heite piirväärtuste järgimisega seotud erandit kohustusest juhtudel, kui tavapäraselt ainult gaaskütust kasutav põletusseade seade, mis muul juhul tuleks varustada heitgaasi puhastusseadmega, peab gaasivarustuse äkilise katkemise tõttu erandkorras kasutama muid kütuseid ning mis seetõttu tuleks varustada jäätmegaasi puhastusseadmega , ning seda mitte rohkemaks kui 10 päeva, välja arvatud juhul, kui energiavarustuse säilitamine on hädavajalik. Selline erand tehakse kõige rohkem kümneks päevaks, välja arvatud juhul, kui energiavarustuse säilitamine on hädavajalik.

Käitaja teavitab viitamata pädevat asutust kõikidest esimeses lõigus osutatud konkreetsetest juhtudest Igast konkreetsest juhust tuleb kohe pärast selle tekkimist teatada pädevale asutusele.

Liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile kõikidest esimeses lõigu kohaselt tehtud eranditest osutatud käesolevas lõikes nimetatud juhtudest.

2001/80/EÜ (kohandatud)

Artikkel 10

6. Kui põletusseadet laiendatakse vähemalt 50 MW võrra, siis kohaldatakse muudetava seadmeosa seadme uue osa suhtes heitekoguste piirväärtusi, nagu on täpsustatud ette nähtud VIII–VII lisa 2.B osas, ning määratakse need kindlaks kogu põletusseadme tervikseadme nimisoojusvõimsuse suhtes. Käesolevat sätet ei kohaldata artikli 8 lõigete 2 ja 3 suhtes.

Kui põletusseadme käitaja kavatseb teha muudatust direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõike 10 punkti b ja artikli 12 lõike 2 kohaselt, siis kohaldatakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heitkoguste piirväärtusi, nagu on ette nähtud III–VII lisa B osas.

2001/80/EÜ Artikkel 4 (kohandatud)

3. Ilma et see piiraks direktiivi 96/61/EÜ ja nõukogu 27. septembri 1996. aasta direktiivi 96/62/EÜ (välisõhu omaduste hindamise ja reguleerimise kohta) [40] kohaldamist, peavad liikmesriigid hiljemalt 1. jaanuariks 2008 saavutama heitkoguste märkimisväärse vähendamise ning selleks:

a) võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kõigi olemasolevate seadmete tööload sisaldavad tingimusi, mille kohaselt tuleb kinni pidada lõikes 1 nimetatud uutele seadmetele ettenähtud heitkoguste piirväärtustest; või

b) tagavad, et olemasolevaid seadmeid reguleeritakse lõikes 6 nimetatud riikliku heitkoguste vähendamise kava alusel,

ning kohaldavad vajaduse korral artikleid 5, 7 ja 8.

4. Ilma et see piiraks direktiivide 96/61/EÜ ja 96/62/EÜ kohaldamist, võib olemasolevatele seadmetele anda erandi lõikes 3 nimetatud heitkoguste piirväärtustest kinnipidamisest ning riikliku heitkoguste vähendamise kavast järgmistel tingimustel:

a) olemasoleva seadme käitaja kohustub pädevale asutusele hiljemalt 30. juuniks 2004 esitatud kirjalikus avalduses mitte kasutama seadet üle 20000 töötunni ajavahemiku jooksul, mis algab 1. jaanuaril 2008 ning lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2015;

b) käitaja peab igal aastal esitama pädevale asutusele arvestuse seadme lubatud tööea ärakasutatud ja kasutamata aja kohta.

5. Liikmesriigid võivad nõuda heitkoguste piirväärtuste ja rakendustähtaegade rangemat järgimist, kui on ette nähtud lõigetes 1, 2, 3 ja 4 ning artiklis 10. Nad võivad lisada uusi saasteaineid ning kehtestada täiendavaid nõudeid või nõuda seadme kohandamist tehnika arenguga.

6. Liikmesriigid võivad, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi ja direktiivi 96/61/EÜ kohaldamist ning arvesse võttes kulusid ja tulusid ning kohustusi, mis on võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/81/EÜ (teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta) [41] ja direktiivi 96/62/EÜ alusel, kindlaks määrata ja rakendada olemasolevate seadmete suhtes siseriiklikku heitkoguste vähendamise kava, muuhulgas arvesse võttes I ja II lisas ettenähtud ülemmäärade järgimist.

Siseriikliku heitkoguste vähendamise kava kohaselt vähendatakse olemasolevate seadmete lämmastikoksiidide (NOx), vääveldioksiidi (SO2) ja tolmu aastast heitkogust tasemeni, milleni oleks jõutud, kui aastal 2000 oleks kohaldatud lõikes 3 nimetatud heitkoguste piirväärtusi olemasolevate töötavate seadmete suhtes (kaasa arvatud need olemasolevad seadmed, mille suhtes 2000. aastal kohaldati pädevate asutuste kinnitatud tervendamiskava, et täita siseriiklike õigusaktidega ettenähtud heitkoguste vähendamisnõudeid), kusjuures võetakse aluseks iga seadme viimase viie tööaasta (aasta 2000 kaasa arvatud) keskmine tegelik aastane tööaeg, kasutatud kütus ja soojuskoormus.

Siseriikliku heitkoguste vähendamise kavaga hõlmatud seadme sulgemine ei tohi kaasa tuua muude kavaga hõlmatud seadmete aastase heitkoguse suurenemist.

Siseriikliku heitkoguste vähendamise kavaga ei saa ühelgi juhul vabastada seadet tingimustest, mis on sätestatud ühenduse õigusaktidega, muuhulgas direktiiviga 96/61/EÜ.

Siseriikliku heitkoguste vähendamise kava suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a) kava sisaldab eesmärke ja nendega seotud ülesandeid, kõnealuste eesmärkide ja ülesannete täitmise meetmeid ja ajakavasid ning kontrollimehhanismi;

b) liikmesriigid edastavad siseriikliku heitkoguste vähendamise kava komisjonile hiljemalt 27. novembril 2003;

c) komisjon annab kuue kuu jooksul alates punktis b nimetatud edastamisest hinnangu, kas kava vastab käesolevas lõikes esitatud nõuetele. Kui komisjon ei pea kava nõuetele vastavaks, siis teatab ta sellest liikmesriigile ning liikmesriik teeb järgneva kolme kuu jooksul teatavaks kõik meetmed, mis on võetud selleks, et tagada käesolevas lõikes ettenähtud nõuete täitmine;

d) komisjon töötab hiljemalt 27. novembriks 2002 välja suunised, et abistada liikmesriike kavade koostamisel.

7. Arvesse võttes edu inimeste tervise kaitsel ning saavutusi ühenduse keskkonnaalaste eesmärkide täitmisel, mis hõlmavad hapestumist ja õhu kvaliteeti lähtuvalt direktiivist 96/62/EÜ, teeb komisjon hiljemalt 31. detsembril 2004 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettekande, milles hinnatakse:

a) täiendavate meetmete vajalikkust;

b) suurtest põletusseadmetest lähtuvaid raskmetallide koguseid;

c) heitkoguste täiendavate vähendamiste tasuvust ning kulusid ja tulusid põletusseadmete sektoris, võrreldes muude sektoritega liikmesriikides;

d) heitkoguste kõnealuste vähendamiste tehnilist ja majanduslikku teostatavust;

e) mõju, mis suurte põletusseadmete sektori standardid, kaasa arvatud kodumaiseid tahkekütuseid reguleerivad sätted, ja konkurentsiolukord energiaturul avaldavad keskkonnale ja siseturule;

f) kõiki liikmesriikide lõikele 6 vastavaid siseriiklikke heitkoguste vähendamise kavasid.

Komisjon lisab ettekandele asjakohase ettepaneku seoses VI lisa A osa 2. joonealuses märkuses nimetatud erandit puudutavate võimalike lõpptähtaegade või madalamate piirväärtustega.

8. Lõikes 7 nimetatud ettekandega kaasnevad vajaduse korral asjakohased ettepanekud, milles võetakse arvesse direktiivi 96/61/EÜ.

2001/80/EÜ (kohandatud)

Artikkel 5

Erandina III lisast:

1) seadmete suhtes, mille nimisoojuskoormus on 400 MW või suurem ning aastane töötundide arv (viie aasta libisev keskmine väärtus) ei ole

– kuni 31. detsembrini 2015 üle 2000 tunni,

– alates 1. jaanuarist 2016 üle 1500 tunni,

kohaldatakse vääveldioksiidi heitkoguse piirväärtust 800 mg/Nm3.

Käesolevat sätet ei kohaldata uute seadmete suhtes, millele on antud tegevusluba artikli 4 lõike 2 kohaselt.

2) Hispaania Kuningriik võib kuni 31. detsembrini 1999 anda tegevusloa uutele energiaseadmetele nimisoojuskoormusega alates 500 MW, milles kasutatakse kohalikke või imporditud tahkekütuseid ja mis võetakse kasutusele enne 2005. aasta lõppu ning vastavad järgmistele nõuetele:

a) imporditud tahkekütuste kasutamise korral on vääveldioksiidi heitkoguse piirväärtus 800 mg/Nm3;

b) kohalike tahkekütuste kasutamise korral on väävlitustamistase vähemalt 60 %,

kui erandit kasutavate seadmete lubatud koguvõimsus ei ole suurem kui:

– 2000 MWe seadmete puhul, milles põletatakse kohalikke tahkekütuseid;

– imporditud tahkekütuseid põletavate seadmete puhul 7500 või 50 % kõigi selliste tahkekütuseid põletavate seadmete uuest võimsusest, millel on tegevusluba kuni 31. detsembrini 1999, olenevalt sellest, kumb väärtus on madalam.

Artikkel 6

Uute seadmete puhul, millele on tegevusluba antud artikli 4 lõike 2 kohaselt, või artikliga 10 hõlmatavate seadmete puhul tagavad liikmesriigid, et kontrollitakse soojuse ja energia ühendatud tootmise tehnilist ja majanduslikku teostatavust. Kui teostatavus turu- ja jaotamisolukorda silmas pidades leiab kinnitust, siis ehitatakse seadmed sellele vastavalt välja.

2001/80/EÜ (kohandatud)

Artikkel 347

Saastetõrjeseadmete talitlushäire või rike

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 4 nimetatud litsentsides või lubades sätestatakse menetluskord saastetõrjeseadmete talitlushäire või rikke korral.

2. Rikke korral nõuab pädev asutus käitajalt eelkõige tegevuse vähendamist või lõpetamist, kui normaalkäitus ei taastu 24 tunni jooksul, või vähesaastavate kütuste kasutamist seadme töötamisel.

Igal juhul tuleb Käitaja teavitab pädevat asutust informeerida 48 tunni jooksul pärast saastetõrjeseadmete talitlushäire või rikke esinemist .

Ühelgi juhul ei tohi sSaastetõrjeta käituste kogukestus ei ületa 120 tundi kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul ületada 120 tundi.

Pädev asutus võib teha erandi lubada erandeid seoses esimeses ja kolmandas lõigus sätestatud ajapiirangutega 24 tunnise ja 120 tunnise ajapiiranguga järgmistel juhtudel, kui tema hinnangu kohaselt:

a) energiavarustuse säilitamine on hädavajalik; või

b) rikkis põletusseade seade tuleks teatavaks ajaks asendada teise seadmega, mis suurendaks üldisi heitkoguseid.

2001/80/EÜ (kohandatud)

Artikkel 3512

Õhkuheiteseire

1. Liikmesriigid tagavad võtavad vajalikud meetmed, et tagada õhusaasteainete seire toimub käesoleva direktiiviga hõlmatud põletusseadmetest lähtuvate heitkoguste ja kõigi käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike muude väärtuste järelevalve VVIII lisa 3.A osa kohaselt. Liikmesriigid võivad nõuda järelevalve teostamist käitaja kulul.

uus

2. Automatiseeritud mõõtmissüsteemide paigaldamist ja toimimist kontrollitakse ning süsteeme katsetatakse kord aastas V lisa 3. osa kohaselt.

3. Pädev asutus määrab kindlaks heiteseireks kasutatava proovivõtukoha või mõõtepunktid.

4. Kõik seiretulemused salvestatakse, töödeldakse ja esitatakse nii, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust loas sisalduvatele käitamistingimustele ja heite piirväärtustele.

2001/80/EÜ (kohandatud)

Artikkel 36

Vastavus heite piirväärtustele

Õhuheite piirväärtusi käsitatakse nõuetele vastavana, kui V lisa 4. osas sätestatud tingimused on täidetud.

2001/80/EÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 378

Mitmekütusepõletusseadmed

1. Mitmekütusepõletusseadmeteseadisega varustatud seadmete puhul, milles samaaegselt kasutatakse vähemalt kahte või enamat liiki kütust, määrab pädev asutus artikli 4 lõikes 1 või lõikes 2 nimetatud loa andmisel ning artikli 4 lõikega 3 või artikliga 10 hõlmatud seadmete puhul heitekoguste piirväärtused kindlaks järgmises järjekorras järgmiselt:

a) esiteks: registreeritakse iga üksiku kütuse ja saasteaine heitekoguse piirväärtus, mis vastab kogu põletusseadme nimisoojuskoormusele, nagu on sätestatud esitatud VIII–VII lisas 1. ja 2. osas;

b) teiseks: määratakse kindlaks kütusele taandatud heitekoguste piirväärused, mis saadakse eespool nimetatud punktis a osutatud iga üksiku heitekoguse piirvääruse korrutamise teel eraldi iga kütuse soojuskoormusega, ning korrutustehte tulemus jagatakse kõigi kütuste soojuskoormuste summaga;

c) kolmandaks: liidetakse kokku kütusele taandatud heitekoguste piirväärtused.

2. Selliste mMitmekütusepõletusseadmeteseadiste puhul suhtes, milles kasutatakse mis kasutavad oma tarbeks toornafta rafineerimisel tekkivaid destillatsiooni- ja konversioonijääke üksi või koos muude kütustega, võib komisjon muuta lõiget 1 ja kehtestada vääveldioksiidiheite keskmise piirväärtuse, mis hõlmab kõiki selliseid seadmeid nimisoojuskoormusega vähemalt 50 MW. kohaldatakse (olenemata lõikest 1) kõrgeima heitkoguse piirväärtusega kütuse (määrava kütuse) kohta käivaid sätteid, kui kõnealuse kütuse soojuskoormus põletusseadme käitamisel moodustab kõigi kütuste soojuskoormuste summast vähemalt 50 %.

uus

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2001/80/EÜ (kohandatud)

1 Parandus, EÜT L 319, 23.11.2002, lk 30

Kui määrava kütuse osa on alla 50 %, siis määratakse heitkoguse piirväärtus proportsionaalselt üksikute kütuste soojuskoormuse ja kõigi kütuste soojuskoormuste summa alusel järgmiselt:

a) esiteks: määratakse kindlaks iga üksiku kütuse ja saasteaine heitkoguse piirväärtus, mis vastab põletusseadme nimisoojuskoormusele, nagu on esitatud III–VII lisas;

b) teiseks: arvutatakse välja määrava kütuse (III-VII lisa kohaselt kõrgeima heitkoguse piirväärtusega kütus, kahe ühesuguse heitkoguse piirväärtusega kütuse puhul kõrgema soojuskoormusega kütus) heitkoguse piirväärtus; see väärtus saadakse kõnealuse kütuse III–VII lisas ettenähtud heitkoguse piirväärtuse korrutamise teel koefitsiendiga kaks ning tulemusest lahutatakse selle kütuse heitkoguse piirväärtus, mis on madalaim;

c) kolmandaks: määratakse kindlaks kütusele taandatud heitkoguste piirväärused, mis saadakse, kui korrutatakse väljaarvutatud kütuse heitkoguse piirväärus määrava kütuse soojuskoormusega ning üksikud heitkoguste piirväärtused iga üksiku kütuse soojuskoormusega ja tulemus jagatakse kõigi kütuste soojuskoormuste summaga;

d) neljandaks: liidetakse kokku kütusele taandatud heitkoguste piirväärtused.

3. Lõike 2 alternatiivina võib kasutada järgmisi vääveldioksiidi keskmisi heitkoguste piirväärtusi (olenemata kasutatud kütusekombinatsioonist):

a) artikli 4 lõigetes 1 ja 3 nimetatud seadmete puhul: 1000 mg/Nm3, keskmistatuna rafineerimistehase kõigi selliste seadmete suhtes;

b) artikli 4 lõikes 2 nimetatud uute seadmete puhul: 600 mg/Nm3, keskmistatuna rafineerimistehase kõigi selliste seadmete suhtes, välja arvatud gaasiturbiinid.

Pädevad asutused tagavad, et käesoleva sätte kohaldamine ei tekita olemasolevatest seadmetest lähtuvate heitkoguste suurenemist.

4. Mitmekütusepõletusseadisega varustatud seadmete puhul, milles võib alternatiivselt kasutada kahte või enamat liiki kütust, kohaldatakse artikli 4 lõikes 1 või lõikes 2 nimetatud loa andmisel ning artikli 4 lõikega 3 või artikliga 10 hõlmatud seadmete suhtes igale kasutatud kütusele vastavaid heitkoguste piirväärtusi, nagu on ette nähtud III–VII lisas.

Artikkel 11

Niisuguste põletusseadmete rajamise korral, millel on tõenäoliselt suur mõju teise liikmesriigi keskkonnale, tagab liikmesriik kogu asjakohase informeerimise ja konsulteerimise nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõjude hindamise kohta) [42] artikli 7 kohaselt.

Artikkel 13

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käitaja teavitab pädevaid asutusi mõistlike tähtaegade jooksul pidevate mõõtmiste tulemustest, mõõteseadmete kontrollimisest, üksikmõõtmistest ja kõigist muudest mõõtmistest, mis on tehtud selleks, et hinnata vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 15

1. Liikmesriigid informeerivad hiljemalt 31. detsembril 1990 komisjoni artikli 3 lõike 1 kohaselt koostatud programmidest.

Liikmesriigid edastavad hiljemalt aasta pärast olemasolevatest seadmetest lähtuvate heitkoguste vähendamise eri etappide lõppu komisjonile kokkuvõtva aruande programmide elluviimise tulemuste kohta.

Iga etapi keskel on vaja esitada vahearuanne.

2. Lõikes 1 nimetatud aruannetes esitatakse üldine ülevaade:

a) kõigist käesoleva direktiiviga hõlmatavatest põletusseadmetest;

b) vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide heitkogustest, väljendatuna tonnides aasta kohta ning kõnealuste ainete kontsentratsioonidena heitgaasides;

c) juba võetud või kavandatavatest meetmetest heitkoguste vähendamiseks ning muudatustest kasutatava kütuse valimisel;

d) käitamisviisi juba toimunud või kavandatavatest muutmistest;

e) põletusseadmete juba toimunud või kavandatavatest sulgemistest ja

f) olemasolevatele seadmetele programmides ettenähtud heitkoguste piirväärtustest, kui see on vajalik.

Saasteaine aastaste heitkoguste ja kontsentratsioonide määramisel heitgaasides võtavad liikmesriigid arvesse artikleid 12, 13 ja 14.

3. Liikmesriigid, kes kohaldavad artiklit 5, või III lisa märkust NB või VI lisa A osa joonealuseid märkusi, teevad selle kohta igal aastal komisjonile ettekande.

Artikkel 17

1. Direktiiv 88/609/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 27. novembrist 2002, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist või liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi IX lisas loetletud kõnesoleva direktiivi ülevõtmis- ja kohaldamistähtaegadega.

2. 1 Enne 27. novembrit 2002 loa saanud uute seadmete suhtes, 1 nagu on täpsustatud käesoleva direktiivi 1 artikli 4 lõikes 1, jäävad direktiivi 88/609/EMÜ (muudetud direktiiviga 94/66/EÜ) artikli 4 lõige 1, artikli 5 lõige 2, artikkel 6, artikli 15 lõige 3, III, VI, VIII lisa ja IX lisa A osa punkt 2 kehtima kuni 1. jaanuarini 2008 ning tunnistatakse seejärel kehtetuks.

3. Viiteid direktiivile 88/609/EMÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse kooskõlas selle X lisas esitatud korrelatsioonitabeliga.

2000/76/EÜ (kohandatud)

IV peatükk

Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlevad erisätted

2000/76/EÜ (kohandatud)

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva direktiivi eesmärk on vältida või võimaluse piires vähendada jäätmete põletamisest ja koospõletamisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale, eelkõige õhu, pinnase ja pinna- ja põhjavee saastamist heitmetega ning sellest tulenevaid ohte inimeste tervisele.

See eesmärk saavutatakse rangete käitamistingimuste ja tehniliste nõuete abil, ühenduses asuvatele jäätmete põletus- ja koospõletusrajatistele heitmete piirväärtuste kehtestamisega ja direktiivi 75/442/EMÜ nõuete täitmise kaudu.

2000/76/EÜ (kohandatud)

Artikkel 382

Reguleerimisala

1. Käesolevat peatükkidirektiiv kohaldatakse hõlmab jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste suhtes, milles põletatakse või koospõletatakse mis põletavad või koospõletavad tahkeid või vedelaid jäätmeid põletus- ja koospõletusrajatisi.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas peatükis hõlmavad jäätmepõletus- ja -koospõletustehased direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid

1. „jäätmed“ — mis tahes tahked või vedelad jäätmed, nagu on määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis a;

2. „ohtlikud jäätmed“ — mis tahes tahked või vedelad jäätmed, nagu on määratletud ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ (19) artikli 1 lõikes 4.

Käesolevas direktiivis sisalduvaid erinõudeid ohtlikele jäätmetele ei kohaldata järgmiste ohtlike jäätmete suhtes:

a) põlevad vedelad jäätmed, sealhulgas õlijäätmete kõrvaldamist käsitleva nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivi 75/439/EMÜ(20) artiklis 1 määratletud õlijäätmed, juhul kui need vastavad järgmistele tingimustele:

i) polüklooritud aromaatsete süsivesinike, näiteks polüklooritud difenüülide (PCB) või pentaklooritud fenooli (PCP) sisaldus massi järgi ei ole suurem, kui asjakohastes ühenduse õigusaktides on sätestatud;

ii) neid jäätmeid ei peeta ohtlikuks põhjusel, et nendes sisalduvate muude direktiivi 91/689/EMÜ II lisas loetletud koostisainete kogused või sisaldused on sellised, mis on direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamisega vastuolus; ja

iii) väikseim kütteväärtus on vähemalt 30 MJ/kg;

b) kõik põlevad vedelad jäätmed, mille põlemisel vahetult tekkivad suitsugaasid ei põhjusta muid heitmeid või suurema saasteainesisaldusega heitmeid kui need, mis tekivad direktiivi 93/12/EMÜ [21] artikli 1 lõikes 1 määratletud gaasiõli põlemisel;

3. „segatud olmejäätmed“ — majapidamisjäätmed ning kaubandusest, tööstusest ja asutustest pärinevad jäätmed, mis oma laadi ja koostise tõttu sarnanevad majapidamisjäätmetele, välja arvatud tekkekohas eraldi kogutavad, otsuse 94/3/EÜ [22] lisa rubriigis 20 01 osutatud osad ja muud selle lisa rubriigis 20 02 osutatud jäätmed;

4. „põletusrajatis“ — mis tahes paikne või liikuv tehniline üksus ja varustus, mida kasutatakse jäätmete soojustöötluseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte. See hõlmab jäätmete põletamist oksüdeerimise teel ja muud soojustöötlust nagu utmine, gaasistamine või plasmatöötlus, kuivõrd saadavad ained seejärel põletatakse.

See mõiste hõlmab tegevuskohta ja kogu põletusrajatist, sealhulgas kõiki põletus-liine või koospõletusliine , jäätmete vastuvõtmiseu-, säilitamiseus- ja kohapealseid eeltöötlemiseus seadmeidrajatisi, jäätmete etteandesüsteeme, kütuse- ja õhuvarustussüsteeme, jäätmegaasi heitgaaside töötlemise seadmeid, kohapealseid seadmeid jääkide ja heitvee töötlemiseks ja ladustamiseks, korstnat ning seadmeid ja süsteeme põletamise või koospõletamise juhtimiseks ningja põletus-tingimuste või koospõletustingimuste pidevaks ülesmärkimiseks ja jälgimiseks;.

5. „koospõletusrajatis“ — mis tahes paikne või liikuv rajatis, mille peamine otstarve on energia või aineliste toodete tootmine ja: milles kasutatakse põhi- või lisakütusena jäätmeid, või kus jäätmeid töödeldakse kõrvaldamise eesmärgil soojusega.

Kui koospõletamine toimub nii, et rajatise peamine otstarve ei ole energia või aineliste toodete tootmine, vaid hoopis jäätmete soojustöötlemine, käsitaletakse tehast rajatist punktis 4 määratletud jäätmepõletustehasena põletustrajatisena.

See mõiste hõlmab tegevuskohta ja kogu rajatist, sealhulgas kõiki koospõletusliine, jäätmete vastuvõtu-, säilitus- ja kohapealseid eeltöötlusseadmeid, jäätmete etteandesüsteeme, kütuse- ja õhuvarustussüsteeme, heitgaaside töötlemisseadmeid, jääkide ja heitvee töötlemise ja ladustamise kohapealseid seadmeid, korstnat ning põletamise juhtimise ja põletustingimuste pideva ülesmärkimise ja jälgimise seadmeid ja süsteeme;

6. olemasolev põletus- või koospõletusrajatis — põletus- või koospõletusrajatis:

a) mis tegutseb ja millele on antud kehtivate ühenduse õiguse kohane luba enne 28. detsembrit 2002; või

b) mis on heaks kiidetud või registreeritud kui põletus- või koospõletusrajatis ja millele on enne 28. detsembrit 2002 väljastatud kehtivate ühenduse õigusnormide kohane luba, tingimusel et rajatis võetakse kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2003; või

c) millele on enne 28. detsembrit 2002 esitatud pädeva asutuse arvates täielik loataotlus, tingimusel et rajatis võetakse kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2004;

7. „nimivõimsus“ — põletusrajatise ahjude põletusvõimsuste summa, nagu on piiritlenud ehitaja ja kinnitanud käitaja, võttes asjakohaselt arvesse eelkõige jäätmete kütteväärtust, mis on väljendatud tunnis põletatavate jäätmete kogusena;

8. „heide“ — ainete, võngete, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine rajatise punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse;

9. „heitmete piirväärtused“ — heitmete mass, sisaldus ja/või tase, mis on väljendatud teatavates kindlates ühikutes ja mida ei või ühe või mitme ajavahemiku vältel ületada;

10. „dioksiinid ja furaanid“ — kõik I lisas loetletud polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid;

11. „käitaja“ — iga füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või valitseb rajatist või kellele on siseriiklike õigusnormide kohaselt antud majanduslik otsustusõigus rajatise tehnilise toimimise üle;

12. „luba“ — pädeva asutuse tehtud kirjalik otsus (või mitu sellist otsust), millega antakse luba rajatist käitada teatavatel tingimustel, mis tagavad rajatise vastavuse kõikidele käesoleva direktiivi nõuetele. Luba võib käsitleda üht või mitut rajatist või rajatise osi, mis asuvad samas kohas ja mida käitab üks ja sama käitaja;

13. „jääk“ — direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis a jäätmetena määratletud mis tahes vedel või tahke aine (sealhulgas koldetuhk ja räbu, lendtuhk ja katlatolm, gaasi töötlemise tahked saadused, heitvee töötlemisest tulenevad setted, kasutatud katalüsaatorid ja kasutatud aktiivsüsi), mis tekib põletamisel või koospõletamisel, heitgaaside või heitvee töötlemisel või muu põletus- või koospõletusrajatises toimuva menetluse tulemusel.

2000/76/EÜ Artikkel 2 (kohandatud)

2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalast on järgmised rajatised siiski välja arvatud: Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmiste tehaste suhtes:

a) tehasedrajatised, mis töötlevad üksnes järgmisi jäätmeid:

i) artikli 3 punkti 20 alapunktis b loetletud jäätmed,

(i) põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed,

ii) toiduainetööstuse taimsed jäägid, juhul kui tekkiv soojus kasutatakse ära;

iii) värske paberimassi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, juhul kui need põletatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus kasutatakse ära;

iv) puidujäätmed, välja arvatud puidukaitseainetega töötlemise või pinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle sisaldada võivad puidujäätmed, eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed;

v) korgijäätmed;

iivi) radioaktiivsed jäätmed;

(iiivii) loomakorjused, nagu on sätestatud direktiivis 90/667/EMÜ Euroopa parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1774/2002 milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad [43];

(ivviii) jäätmed, mis tekivad nafta ja gaasi otsimisel ja kasutamisel avamererajatistes ja mis põletatakse seal;

b) katsetustehasedrajatised, mida kasutatakse uurimiseks, arendustegevuseks ja katsetamiseks, et parandada põlemist, ja kus töödeldakse alla 50 tonni jäätmeid aastas.

2000/76/EÜ (kohandatud)

Artikkel 394

Taotlus ja luba Loataotlused

1. Ilma et see piiraks direktiivi 75/442/EMÜ artikli 11 või direktiivi 91/689/EMÜ artikli 3 kohaldamist, ei käitata ühtki põletus- või koospõletusrajatist sellekohase loata.

2. Ilma et see piiraks direktiivi 96/61/EÜ kohaldamist, Jäätmepõletus- või -koospõletustehase loa taotlus sisaldab pädevale asutusele esitatav põletus- või koospõletusrajatist käsitlev loataotlus nende meetmete kirjeldust, mille eesmärk on tagada järgmiste nõuete täitmine , et:

a) tehasrajatis kavandatakse, varustatakse ningja seda hooldatakse ja käitatakse nii, et täidetakse käesoleva peatükidirektiivi nõudeid, võttes arvesse põletatavate või koospõletatavate jäätmete liike;

b) põletamisel ja koospõletamisel tekkiv soojus kasutatakse võimaluse piires ära, näiteks ühendatud soojuse- , auru- ja energiatootmise, tootmisauru või kaugkütte abil;

c) jääkide kogus ja kahjulikkus viiakse miinimumini väheneb võimalikult palju ja need võetakse võimaluse korral ringlusse;

d) jäägid, mille tekkimist mida ei saa vältida, mida ei saa vähendada ega ringlusse võtta, kõrvaldatakse siseriiklike ja ühenduse õigusaktide kohaselt.

3. Luba antakse üksnes juhul, kui taotlusest ilmneb, et õhku väljutatavate heitmete puhul on mõõtmisvõtted kooskõlas III lisaga ja vette väljutatavate heitmete puhul III lisa punktidega 1 ja 2.

Artikkel 40

Loatingimused

14. Põletus- või koospõletusrajatisele pädeva asutuse antud lLuba sisaldab järgmist vastab direktiivides 91/271/EMÜ, 96/61/EÜ, 96/62/EÜ, 76/464/EMÜ ja 1999/31/EÜ sätestatud kohalduvatele nõuetele ja selles:

a) kõikide töödeldavate jäätmeliikide loetelu loetletakse selgesõnaliselt nende jäätmete liigid, mida võib töödelda., Võimalust mööda milles esitatakse koostatakse loend vähemalt komisjoni otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistus Euroopa jäätmeloendis sätestatud jäätmeliigidkide, põhjal ja vajaduse korral sisaldab see teavet iga jäätmeliigi jäätmete koguse kohta;

b) nimetatakse tehaserajatise koguvõimsus jäätmete põletamise või koospõletamise osas;

2000/76/EÜ Artikli 8 lõige 6 (kohandatud)

6. Loas:

ca) kehtestatakse lõike 2 kohaselt õhku- ja vetteheite piirväärtused IV lisas nimetatud saasteainete heitmetele, et täita lõike 3 punktis a osutatud nõudeid;

db) sätestatakse heitvee pidevaks järelevalveks vähemalt heitvee pH-väärtus, temperatuur ja vooluhulk;

2000/76/EÜ (kohandatud)

ec) täpsustatakse proovivõtmis- ja mõõtmismenetlused ning -sagedus , mida kasutatakse iga õhu- ja veesaasteaine korrapärase mõõtmiskohustuse täitmiseks tuleb kasutada heiteseire tingimuste täitmiseks .;

2000/76/EÜ Artikkel 13 (kohandatud)

f) 1. Pädev asutus sätestab loas puhastus- või mõõtmisseadmete tehniliselt vältimatute seisakute, häirete või rikete suurima lubatud aegaja, mille jooksul sätestatud ainete sisaldused õhkuheited ja heitvesi võivad õhku väljutatavates heitmetes ja puhastatud heitvees ületada heitemetele kehtestatud piirväärtusi.

2000/76/EÜ (kohandatud)

25. Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele sisaldab Oohtlikke jäätmeid kasutavale jäätmepõletus- või -koospõletustehasele põletavale põletus- või koospõletusrajatisele pädeva asutuse antud lubaloas järgmist tuleb lisaks lõikele 4:

a) loetleda nende ohtlike jäätmete liikide ja kogusted loetelu , mida võib töödelda;

b) täpsustada nende ohtlike jäätmete väikseimad ja suurimad massivoolud, väikseimad ja suurimad kütteväärtused ja selliste saasteainete nagu polüklorobifenüülide, polükloroterfenüülide, PCB, PCP, kloori, fluori, väävliel ja raskmetallide ning muude saasteainete suurim lubatud sisaldus.

36. Ilma et see piiraks asutamislepingu sätete kohaldamist, Liikmesriigid võivad liikmesriigid loetleda loas nimetatavad jäätmeliigid, mida võib teatavat täpsustatud liiki jäätmekoospõletustehases koospõletusrajatistes koos põletada.

7. Ilma et see piiraks direktiivi 96/61/EÜ kohaldamist, 4. Pädev asutus vaatab pädev asutus loa tingimused korrapäraselt läbi ja vajadusel korral ajakohastab neid.

9. Kui põletus- või koospõletusrajatis ei täida loa tingimusi, eelkõige õhku ja vette väljutatavate heitmete piirväärtuste osas, võtab pädev asutus täitmise tagamiseks meetmeid.

Artikkel 417

Heitkoguste kontroll Õhusaaste piirväärtused

2000/76/EÜ Artikli 6 lõige 5 (kohandatud)

15. Põletus- ja koospõletusrajatised kavandatakse, varustatakse, ehitatakse ja käitatakse nii, et välditaks selliste heitmete pääsemist õhku, mis põhjustavad märkimisväärset õhusaastet maapinna lähedal; eelkõige väljutatakse Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste jäätmegaasheitgaasid väljutatakse kontrollitavaltjuhitavalt ja õhu omadusi käsitlevate ühenduse asjakohaste normide kohaselt korstna kaudu, mille kõrgus on selline, et inimeste tervis ja keskkond oleksid kaitstud.

2000/76/EÜ (kohandatud)

21. Jäätmepõletus- ja -koospõletustehastest pärinev õhkuheide ei ületa VI lisa 3. ja 4 osas sätestatud või kõnealuse lisa 4. osa kohaselt kindlaksmääratud heite piirväärtusi Põletusrajatised kavandatakse, varustatakse, ehitatakse ja käitatakse nii, et heitgaaside puhul ei ületataks V lisas sätestatud heitmete piirväärtusi.

2. Koospõletusrajatised kavandatakse, varustatakse, ehitatakse ja käitatakse nii, et heitgaaside puhul ei ületataks II lisas sätestatud või II lisa kohaselt piiritletud heitmete piirväärtusi.

Kui jäätmekoospõletustehases koospõletusrajatises eralduvast soojusest üle 40 % tekib ohtlike jäätmete põletamisel või kui tehas põletab koos töötlemata segaolmejäätmeid , kohaldatakse VI V lisas 3. osas sätestatud heitmete piirväärtusi.

3. Heitmete piirväärtuste järgimise kindlakstegemiseks tehtud mõõtmiste tulemused teisendatakse artiklis 11 esitatud tingimuste alusel.

4. Segatud töötlemata olmejäätmete koospõletamisel määratakse piirväärtused kindlaks V lisa kohaselt, kusjuures II lisa ei kohaldata.

5. Ilma et see piiraks asutamislepingu sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid kehtestada heitmete piirväärtused polütsüklilistele aromaatsetele süsivesinikele või muudele saasteainetele.

Artikkel 8

Heitgaaside puhastamisest tuleneva vee väljutamine

1. Heitgaaside puhastamisel tekkiva heitvee väljutamiseks põletus- või koospõletusrajatisest on vaja pädevate asutuste luba.

32. Jäätmegaasi Heitgaaside puhastamisel tekkiva heitvee juhtimist väljutamist veekeskkonda piiratakse vastavalt võimaluselevõimalust mööda ja saasteainete sisaldus ei ületa vähemalt kooskõlas VI IV lisas 5. osas sätestatud heitmete piirväärtusitega.

3. Kui mõni loa eritingimus seda lubab, võib heitgaaside puhastamisel tekkivat heitvett väljutada veekeskkonda pärast eraldi töötlust, tingimusel et:

a) heitmete piirväärtuste osas täidetakse asjakohaste ühenduse, siseriiklike ja kohalike õigusaktide nõudeid; ja

b) IV lisas nimetatud saasteainete sisaldused massi järgi ei ületa selles lisas sätestatud heitmete piirväärtusi.

4. Heitmete piirväärtusied kohaldatakse kehtivad kohas, kus jäätmegaasi heitgaaside puhastamisel tekkiv heitvesi, mis sisaldab IV lisas nimetatud saasteaineid, väljubtatakse jäätmepõletus- või -koospõletustehasest põletus- või koospõletusrajatisest.

Kui heitgaaside puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse kohapeal üheskoos muu kohapeal tekkiva heitveega, teeb käitaja artiklis 11 osutatud mõõtmised:

a) heitgaaside puhastamisel tekkivas heitvees enne selle suunamist ühisesse heitveetöötlusseadmesse;

b) muus heitvees enne selle suunamist ühisesse heitveetöötlusseadmesse;

c) kohas, kus töödeldud heitvesi väljutatakse põletus- või koospõletusrajatisest lõplikult.

Käitaja teeb asjakohased ainesisalduse arvutused, et piiritleda heitmete sisaldus lõplikult väljutatavas heitvees, mis ilmselt tulenevad heitgaaside puhastamisest, et teha kindlaks, kas heitgaaside puhastamisel tekkiva heitvee suhtes IV lisas sätestatud heitmete piirväärtustest peetakse kinni.

IV lisas esitatud heitmete piirväärtuste järgimiseks ei või heitvett mingil juhul lahjendada.

5. Kui jäätmegaasi heitgaaside puhastamisel tekkivat heitvett, mis sisaldab IV lisas nimetatud saasteaineid, töödeldakse väljaspool jäätmepõletus- või -koospõletustehast põletus- või koospõletusrajatist üksnes seda laadi heitvee töötlemiseks mõeldud töötlemistehasesusrajatises, kohaldatakse kehtivad IV VI lisas 5. osas sätestatud esitatud heitmete piirväärtusied kohas, kus heitvesi väljub töötlemistehasesttöötlusrajatisest. Kui jäätmeheitgaasi puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse kohapeal või mujal koos muu tekkiva heitveega,

Kui see väljaspool asuv töötlusrajatis ei ole mõeldud üksnes põletamisel tekkiva heitvee töötlemiseks, teeb käitaja lõike 4 punktide a–c kohaselt asjakohased ainesisalduse arvutused VI lisa 6. osa punktis 2 sätestatud mõõtmiste tulemuste alusel , et määrata kindlaks heite tase piiritleda need heitmete sisalduse lõplikult väljutatavas heitvees, mis on tingitud ilmselt tulenevad jäätmegaasi heitgaaside puhastamisest, et teha kindlaks, kas heitgaaside puhastamisel tekkiva heitvee suhtes IV lisas sätestatud heitmete piirväärtustest peetakse kinni.

VI lisa 5. osas sätestatud IV lisas esitatud heitmete piirväärtuste järgimiseks ei tohi või heitvett mingil juhul lahjendada.

57. Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste Põletus- ja koospõletusrajatiste tegevuskohtalad ja asjakohased jäätmeteladustuskohadamisalad kavandatakse ja neid kasutatakse nii, et välditakse saasteainete lubamatut ja juhuslikku sattumist pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusnormidega. Lisaks sellele Lluuakse võimalused jäätmepõletus- või -koospõletustehase põletus- või koospõletusrajatise tegevuskohastalalt äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutusest tuleneva saastunud vee ladustamiseks. Ladustamisvõimalused peavad mahult olema piisavad, et sellest veest saaks enne väljutamist proove võtta ja seda vajaduse korral enne väljutamist töödelda.

8. Ilma et see piiraks asutamislepingu sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid kehtestada heitmete piirväärtused polütsüklilistele aromaatsetele süsivesinikele või muudele saasteainetele.

2000/76/EÜ Artikkel 13 (kohandatud)

63. Kui heitmete piirväärtusi ületatakse, ei jätkata jäätmepõletus- või -koospõletustehases põletus- või koospõletusrajatises või jäätmepõletus- või -koospõletustehase põletusahjudes põletusliinil mitte mingil juhul jäätmete põletamist katkestamatult rohkem kui neli tundi, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 4 punkti c 6 lõike 3 punkti c kohaldamist;. lisaks sellele

kestabSsellistes tingimustes käitamine ei ületa aasta jooksul kokku alla 60 tundni.

Teises lõigus sätestatud ajapiirangut Seda 60tunnist piirmäära kohaldatakse selliste põletusahjude suhtes kogu rajatise nende liinide suhtes, mis on ühendatud ühe ja sama jäätmegaasi suitsugaaside puhastamiseus seadmega.

2000/76/EÜ (kohandatud)

Artikkel 4213

Ebatavalised käitamistingimused Rike

2. Suure rikke korral vähendab käitaja töömahtu või peatab töö niipea kui võimalik, kuni tavapärased käitamistingimused on taastatud.

2000/76/EÜ (kohandatud)

Artikkel 4311

Mõõtmisnõuded Heiteseire

1. Liikmesriigid tagavad kas loatingimuste või üldkohaldatavate eeskirjadega, et heiteseiret teostatakse vastavalt VI lisa 6. ja 7. osale õhu osas täidetakse lõikeid 2-12 ja 17 ja vee osas lõikeid 9 ja 14-17.

2. III lisa kohaselt tehakse põletus- ja koospõletusrajatistes järgmisi õhusaasteainete mõõtmisi:

a) järgmiste ainete pidev mõõtmine: lämmastikoksiidid, tingimusel et heitmetele on seatud piirväärtused, süsinikoksiid, kogutolm, kogu orgaaniline süsinik, vesinikkloriid, vesinikfluoriid ja vääveldioksiid;

b) järgmiste käitamisnäitajate pidev mõõtmine: temperatuur põlemiskambri seina juures või mõnes muus pädeva asutuse heakskiidetud esindavas punktis, heitgaasi hapnikusisaldus, rõhk, temperatuur ja veeaurusisaldus;

c) vähemalt kaks raskmetallide, dioksiinide ja furaanide mõõtmist aastas; esimese 12 käitamiskuu jooksul toimub mõõtmine siiski vähemalt iga kolme kuu tagant. Kui liikmesriigid on kehtestanud piirväärtused polütsükliliste aromaatsete süsivesinike või muude saasteainete heitmetele, võivad nad piiritleda asjakohaste mõõtmiste sageduse.

3. Heitgaaside viibeaega, vähimat temperatuuri ja hapnikusisaldust mõõdetakse sobival viisil vähemalt üks kord põletus- või koospõletusrajatise kasutussevõtmisel ja võimalikult ebasoodsates käitamistingimustes.

4. Vesinikfluoriidi pidevast mõõtmisest võib loobuda, kui vesinikkloriidi töödeldakse nii, et vesinikkloriidi heitmete piirväärtuse ületamine on välistatud. Sel juhul mõõdetakse vesinikfluoriidi heitmeid korrapäraselt lõike 2 punktis c sätestatud viisil.

5. Veeaurusisaldust ei ole vaja pidevalt mõõta, kui heitgaasiproov kuivatatakse enne heitmete analüüsimist.

6. Pädev asutus võib loas sätestada, et vesinikkloriidi, vesinikfluoriidi ja vääveldioksiidi osas tehakse põletus- või koospõletusrajatistes pideva mõõtmise asemel lõike 2 punktis c sätestatud korrapäraseid mõõtmisi, kui käitaja suudab tõestada, et nimetatud saasteainete heitmed ei saa mingil juhul ületada neile kehtestatud piirväärtusi.

7. Pädev asutus võib loas sätestada, et korrapäraste mõõtmiste sagedust vähendatakse raskmetallide puhul kahelt korralt aastas ühele korrale kahe aasta tagant ning dioksiinide ja furaanide puhul kahelt korralt aastas ühele, kui koospõletamisel või põletamisel tekkivad heitmed jäävad allapoole 50 % vastavalt II või V lisa kohaselt kehtestatud piirväärtustest ja artiklis 17 sätestatud korras on välja töötatud alused nõuete täitmise hindamiseks. Need hindamisalused põhinevad vähemalt teise lõigu punktide a ja d sätetel.

Mõõtmissagedust võib lubada vähendada 1. jaanuarini 2005 isegi selliste hindamisaluste puudumisel, kui:

a) koospõletatavad või põletatavad jäätmed koosnevad üksnes ohutute jäätmete teatavatest sorditud põlevatest osadest, mis ei sobi ringlusse, millel on teatavad omadused ning mis on üksikasjalikumalt piiritletud punktis d osutatud hinnangu põhjal;

b) nende jäätmete kohta kehtivad siseriiklikud kvaliteedinõuded, millest on teatatud komisjonile;

c) nende jäätmete koospõletamine ja põletamine on kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 7 nimetatud asjakohaste jäätmekäitluskavadega;

d) käitaja suudab pädevale asutusele tõestada, et heitmed jäävad kõikides tingimustes märgatavalt allapoole II või V lisas raskmetallide, dioksiinide ja furaanide heitmetele seatud piirväärtusi; selline hinnang põhineb asjakohaste jäätmete omadusi käsitleval teabel ja nimetatud saasteainete heitmete mõõtmistel;

c) kvaliteedinõuded ja korrapäraste mõõtmiste uus sagedus on loas täpsustatud; ja

f) kõik käesolevas lõikes osutatud mõõtmissagedust käsitlevad otsused ning teave asjakohaste jäätmete koguse ja omaduste kohta edastatakse igal aastal komisjonile.

8. Heitmete piirväärtuste järgimise kindlakstegemiseks tehtud mõõtmiste tulemused teisendatakse järgmiste tingimuste alusel ja hapniku puhul VI lisas esitatud valemi kohaselt:

a) põletusrajatiste heitgaasi puhul temperatuur 273 K, rõhk 101,3 kPa, hapnikku 11 %, kuiv gaas;

b) direktiivis 75/439/EMÜ määratletud õlijäätmete põletamisel tekkiva heitgaasi puhul temperatuur 273 K, rõhk 101,3 kPa, hapnikku 3 %, kuiv gaas;

c) kui ohtlike jäätmeid põletatakse või koospõletatakse hapnikuga rikastatud keskkonnas, saab mõõtmiste tulemusi teisendada pädeva asutuse sätestatud hapnikusisalduse alusel, mis määratakse olukorra kohaselt;

d) koospõletamisel teisendatakse mõõtmistulemused II lisa kohaselt arvutatud hapniku kogusisalduse alusel.

Kui saasteainete heitmeid vähendatakse heitgaaside töötlemise teel ohtlikke jäätmeid töötlevas põletus- või koospõletusrajatises, toimub teisendamine esimeses lõigus sätestatud hapnikusisalduste alusel üksnes siis, kui hapnikusisaldus, mida on mõõdetud samal ajavahemikul kui asjakohase saasteaine sisaldust, ületab normikohast hapnikusisaldust.

2000/76/EÜ (kohandatud)

Artikkel 10

Järelevalve ja jälgimine

1. Paigaldatakse mõõteseadmed ja kasutatakse võtteid, mis võimaldavad jälgida põletamise või koospõletamisega seotud näitajaid, tingimusi ja massisisaldusi.

2. Mõõtmisnõuded sätestatakse pädevate asutuste väljastatavas loas või sellele lisatud tingimustes.

23. Õhku ja vette väljutatavate heitmete isetoimivate jälgimisseadmete Automatiseeritud mõõtmissüsteemide paigaldamiset ja toimimiset järele valvatakse kontrollitakse ning seadmeid katsetatakse kord aastas vastavalt VI lisa 6. osa punktile 1 . Taadelda tuleb vähemalt kord iga kolme aasta tagant, tehes võrdlusvõtete abil üheaegseid mõõtmisi.

34. Heiteseireks kasutatavad Pproovivõtmis- ja mõõtmiskohad määrab kindlaks pädev asutus.

5. Õhku ja vette väljutatavaid heitmeid mõõdetakse korrapäraselt kooskõlas III lisa punktidega 1 ja 2.

2000/76/EÜ artikkel 11 (kohandatud)

49. Kõik mõõtmistulemused seiretulemused tuleb salvestada, töödelda ja esitada sobival viisil nii, et pädevad asutused saaksid nende endi kehtestatavas korras kindlaks teha, kas lubatud käitamistingimustest ja käesolevas direktiivis sätestatud loas sätestatud heitmete piirväärtustest on kinni peetud.

10. Õhku väljutatavate heitmete piirväärtustest on kinni peetud, kui:

a) ükski keskmine päevaväärtus ei ületa V lisa punktis a või II lisas esitatud heitmete piirväärtusi,

97 % keskmistest päevaväärtustest ei ületa aasta jooksul V lisa punkti e esimeses taandes esitatud heitmete piirväärtust;

b) kas ükski keskmistest poole tunni väärtustest ei ületa V lisa punkti b A-veerus sätestatud heitmete piirväärtusi või, kui see on asjakohane, 97 % keskmistest poole tunni väärtustest ei ületa aasta jooksul V lisa punkti b B-veerus sätestatud heitmete piirväärtusi;

c) ükski raskmetallidele ning dioksiinidele ja furaanidele ettenähtud vaatlusaja keskmistest väärtustest ei ületa kõnealuses V lisa punktides c ja d või II lisas esitatud heitmete piirväärtusi;

d) V lisa punkti e teise taande või II lisa sätteid on täidetud.

11. Keskmised poole tunni ja 10 minuti väärtused määratakse tegeliku käitamisaja jooksul (välja arvatud see osa käivitus- ja seiskamisajast, mil jäätmeid ei põletata) mõõdetud väärtuste põhjal pärast III lisa punktis 3 piiritletud usaldusvahemiku väärtuse mahaarvamist. Keskmised päevaväärtused leitakse kinnitatud keskmiste väärtuste põhjal.

Kehtiva keskmise päevaväärtuse saamiseks võib pideva mõõtmise süsteemi rikete või hoolduse tõttu mis tahes päeval arvestamata jätta kuni viis keskmist poole tunni väärtust. Pideva mõõtmise süsteemi rikete või hoolduse tõttu võib aastas arvestamata jätta kuni kümme keskmist päevaväärtust.

12. Vaatlusaja keskmised väärtused ja vesinikfluoriidi, vesinikkloriidi ja vääveldioksiidi korrapäraste mõõtmiste keskmised väärtused leitakse artikli 10 lõigete 2 ja 4 ja III lisa nõuete kohaselt.

513. Niipea kui ühenduses on sobivad mõõtmisvõtted kasutusel, otsustab määrab komisjon artiklis 17 sätestatud korras kindlaks kuupäeva, millest alates tuleb õhku eralduvate raskmetallide, dioksiinide ja furaanide heitmeid õhkuheidet III lisa kohaselt pidevalt mõõta.

uus

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2000/76/EÜ artikkel 11 (kohandatud)

Artikkel 44

Vastavus heite piirväärtustele

10. Õhku väljutatavate heitmete Õhku- ja vetteheite piirväärtusitest on kinni peetud käsitatakse nõuetele vastavana, kui: VI lisa 8. osas sätestatud tingimused on täidetud .

14. Heitvee väljutamiskohas tehakse järgmisi mõõtmisi:

a) artikli 8 lõike 6 punktis b nimetatud näitajate pidev mõõtmine;

b) hõljuvainete koguhulga päevased pistelised mõõtmised; liikmesriigid võivad selle asemel ette näha läbivooluga võrdelise, 24 tunni vältel võetava esindava proovi mõõtmise;

c) läbivooluga võrdelise, 24 tunni vältel võetava esindava proovi mõõtmine vähemalt kord kuus selliste artikli 8 lõikes 3 osutatud saasteainete osas, mis on loetletud IV lisa punktides 2–10;

d) dioksiinide ja furaanide mõõtmine vähemalt kord kuue kuu tagant; esimese 12 käitamiskuu jooksul toimub mõõtmine siiski vähemalt iga kolme kuu tagant. Kui liikmesriigid on kehtestanud piirväärtused polütsükliliste aromaatsete süsivesinike või muude saasteainete heitmetele, võivad nad piiritleda asjakohaste mõõtmiste sageduse.

15. Saasteainete massi töödeldud heitvees jälgitakse kooskõlas ühenduse õigusnormidega, kusjuures jälgimine ja mõõtmiste sagedus sätestatakse loas.

16. Vette väljutatavate heitmete piirväärtustest on kinni peetud, kui:

a) hõljuvainete (saasteaine nr 1) koguhulga puhul ei ületa asjakohaseid IV lisas esitatud heitmete piirväärtusi 95 % ja 100 % mõõdetud väärtustest;

b) raskmetallide (saasteained nr 2-10) puhul ei ületa IV lisas esitatud heitmete piirväärtusi rohkem kui üks aasta jooksul mõõdetud väärtustest; või kui liikmesriik näeb ette rohkem kui 20 proovi võtmise aastas, ei ületa IV lisas esitatud heitmete piirväärtusi rohkem kui 5 % neist proovidest;

c) dioksiinide ja furaanide (saasteaine nr 11) puhul ei ületa IV lisas esitatud heitmete piirväärtust kaks korda aastas mõõdetavad väärtused.

2000/76/EÜ (kohandatud)

Artikkel 456

Käitamistingimused

1. Põletusrajatiste Jäätmepõletustehaseid käitataksemisel nii, et saavutatakse selline põlemistase, et räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus on alla 3 % või nende põletuskadu on alla 5 % aine kuivmassist. Vajaduse korral kasutatakse sobivaid jäätmete eeltöötlusvõtteid eeltöötlust .

2. Põletusrajatised Jäätmepõletus- ja -koospõletustehased kavandatakse, varustatakse, ehitatakse ja neid käitatakse nii, et jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv gaas kuumeneb pärast viimast põlemisõhu etteannet juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes vähemalt kaheks sekundiks temperatuurini vähemalt 850°C mõõdetuna põlemiskambri siseseina juures või mõnes muus pädeva asutuse heakskiidetud esindavas punktis.

Selliste ohtlike jäätmete põletamisel või koospõletamisel , mis sisaldavad kloorina väljendatud halogeenitud orgaanilisi aineid üle 1 %, tuleb esimeses lõigus sätestatud nõuete täitmiseks vähemalt kaheks sekundiks saavutada temperatuur vähemalt 1100°C.

Jäätmepõletustehastes mõõdetakse esimeses ja teises lõigus sätestatud temperatuuri põletuskambri siseseina juures. Pädev asutus võib lubada mõõta temperatuuri põlemiskambri muus esindavas punktis.

3. Põletusrajatise Jäätmepõletustehase iga liin põletuskamber varustatakse vähemalt ühe abipõletiga. See põleti peab ise tööle hakkama hakkab automaatselt tööle , kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet alla 850°C või 1 100 °C, sõltuvalt olukorrast lõikes 2 sätestatud temperatuuridest madalamale . Samuti kasutatakse seda rajatise tehaste käivitamisel ja seiskamisel selle tagamiseksaks, et kõnealused temperatuurid sõltuvalt olukorrast säiliksid temperatuur 850°C või 1 100 °C kogu kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata jäätmeid.

Käivitamisel ja seiskamisel või siis, kui põlemisgaasi temperatuur langeb sõltuvalt olukorrast allapoole 850°C või 1 100 °C, ei lasta aAbipõletisse ei kasutata kütust, mis võib põhjustada suurematid heidettmeid kui need see, mis tekibvad gaasiõli, nagu on määratletud nõukogu 23. märtsi 1993. aasta direktiivi 93/12/EMÜ (teatud vedelkütuste väävlisisalduse kohta) [44] artikli 1 lõikes 1, veeldatud gaasi või maagaasi põlemisel.

2. Koospõletusrajatised kavandatakse, varustatakse, ehitatakse ja käitatakse nii, et jäätmete koospõletamisel tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes kaheks sekundiks temperatuurini 850°C. Selliste ohtlike jäätmete koospõletamisel, mis sisaldavad kloorina väljendatud halogeenitud orgaanilisi aineid üle 1 %, tuleb saavutada temperatuur 1 100 °C.

43. Põletus- ja koospõletusrajatised Jäätmepõletus- ja -koospõletustehased kasutavad isetoimivat süsteemi, mis välistab jäätmete etteandmise järgmistes olukordades :

a) käivitamishetkest kas kuni lõikes 2 sätestatud temperatuuri 850°C või sõltuvalt olukorrast 1 100 °C või lõike 4 artikli 46 lõike 1 kohaselt piiritletud kindlaks määratud temperatuuri saavutamiseni;

b) siis, kui ei hoita lõikes 2 sätestatud temperatuuri 850°C või sõltuvalt olukorrast 1100°C või lõike 4 artikli 46 lõike 1 kohaselt piiritletud kindlaks määratud temperatuuri;

c) siis, kui käesoleva direktiiviga nõutavad pidevad mõõtmised osutavad, et mõnda heitmete piirväärtust on ületatud puhastusseadmete häirete või rikete tõttu.

56. Kogu põletamisel või koospõletamisel Jäätmepõletus- ja -koospõletustehastes tekkiv kogu soojus kasutatakse võimalikult suures ulatuses ära.

67. Nakkusohtlikud haiglajäätmed tuleks suunatakse otse ahju, neid enne muud liiki jäätmetega segamata ja vahetult käsitsemata.

78. Põletus- või koospõletusrajatist Jäätmepõletus- või -koospõletustehast juhib käitab ja kontrollib füüsiline isik, kes on pädev seda tehast juhtima.

Artikkel 46

Käitamistingimustest erandi tegemise luba

1.4. Pädevad asutused võivad teatavate jäätmeliikide või teatava soojustöötluse osas puhul lubada erandeid artikli 45 lõikesgetes 1, 2 ja 3 ja temperatuuri puhul kõnealuse artikli lõikes 34 sätestatud ning loas piiritletud kindlaksmääratud tingimustest, kui muud käesoleva direktiivi peatüki nõuded on täidetud. Liikmesriigid võivad kehtestada selliste erandite tegemise korra.

2. Jäätmepõletustehaste puhul ei või Kkäitamistingimuste muutumine ei või põhjustada rohkem jääke ega jääke, mis sisaldavad orgaanilisi saasteaineid rohkem kui need, mis tuleneksid artikli 45 lõikegete 1, 2 ja 3 tingimuste kohasest käitamisest.

Pädevad asutused võivad teatavate jäätmeliikide või teatava soojustöötluse osas lubada erandeid lõikes 2 ja temperatuuri puhul lõikes 3 sätestatud ning loas piiritletud tingimustest, kui käesoleva direktiivi nõuded on täidetud. Liikmesriigid võivad kehtestada selliste erandite tegemise korra. Sellise erandi lubamise tingimuseks on vähemalt heitmete piirväärtusi käsitlevate V lisa sätete täitmine kogu orgaanilise süsiniku ja süsinikoksiidi osas.

3. Jäätmekoospõletustehased, mille puhul on lõike 1 kohaselt lubatud muuta käitamistingimusi, peavad vähemalt järgima VI lisa 3. osas kogu orgaanilise süsiniku ja süsinikoksiidi kohta sätestatud heite piirväärtusi.

Kui pPaberimassi- ja paberitööstuse koospõletab oma jäätmeid olemasolevates koore põletuskatladeldes, milles koospõletatakse koorejäätmeid tootmiskohas ja mis töötasid ning millele oli antud luba enne 28. detsembrit 2002 ja mille puhul on lubatud lõike 1 kohaselt muuta käitamistingimusi, peavad järgima vähemalt jäätmete tekkekohas, on sellise erandi lubamise tingimuseks vähemalt VI lisa 3. osas kogu orgaanilise süsiniku kohta sätestatud heitmete piirväärtusi käsitlevate V lisa sätete täitmine kogu orgaanilise süsiniku osas.

Liikmesriik teatab kõikidest käesoleva lõikegete 1, 2 ja 3 alusel määratavatest lubatud käitamistingimustest ja tehtud ülevaatuste läbiviidud kontrollide tulemustest komisjonile osana artiklis 67 sätestatud aruandekohustuse põhjal aruandlusnõuete kohaselt antavast teabest.

Artikkel 475

Jäätmete üleandmine ja vastuvõtmine

1. Põletus- või koospõletusrajatise Jäätmepõletus- või -koospõletustehase käitaja võtab jäätmete üleandmise ja vastuvõtmise osas suhtes kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida või võimaluse piires vähendada kahjulikku mõju keskkonnale, eelkõige õhu, pinnase ja ning pinna- ja põhjavee saastumist, samuti muud kahjulikku keskkonnamõju, lõhnu ja müra ning otsest ohtu inimeste tervisele. Need meetmed vastavad vähemalt lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele.

2. Enne jäätmete lubamist põletus- või koospõletusrajatisse jäätmepõletus- või -koospõletustehasesse määrab käitaja jäätmete massi liikide kaupa, võimaluse korral komisjoni otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmeloendi kohaselt.

3. Enne ohtlike jäätmete lubamist põletus- või koospõletusrajatisse jäätmepõletus- või -koospõletustehasesse peab kogub käitaja omama olemasolevat teavet jäätmete kohta, et muu hulgas veenduda kontrollida artikli 40 lõikes 52 täpsustatud loatingimuste täitmistes.

See teave sisaldab hõlmab järgmist :

a) kogu selline haldusteavet jäätmete tekkimise kohta, mis sisaldub lõike 4 punktis a nimetatud dokumentides;

b) jäätmete füüsilistne ja võimaluse piires keemilistne koostist ning muud teavet, mida on vaja, et hinnata nende sobivust kavandatud põletamismenetluseksprotsessiks;

c) jäätmetega seotud ohteud, aineid, millega neid jäätmeid ei tohi segada, ja nende jäätmete käitlemisel võetavaid ettevaatusabinõusid.

4. Enne ohtlike jäätmete lubamist põletus- või koospõletusrajatisse jäätmepõletus- või -koospõletustehasesse teeb käitaja jäätmete vastuvõtmisel vähemalt järgmist:

a) kontrollib direktiiviga 91/689/EMÜ 20../…/EÜ nõutavaid ja vajaduse korral Euroopa Ühenduses, ühendusse sisse ja ühendusest välja veetavate jäätmete järelevalvet käsitleva nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 259/93 (jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral) [45] ning ohtlike kaupade vedu käsitlevate määrustega õigusaktidega nõutavaid dokumente;

b) kui see on asjakohane, välja arvatud näiteks nakkusohtlike haiglajäätmete puhul, võtab esindavaid proove, võimaluse korral enne mahalaadimist, et nende uurimisega veenduda jäätmete vastavuses lõikes 3 sätestatud teabele ja et pädevad asutused saaksid määratleda töödeldavate jäätmete laadi.

Neid Punktis b osutatud proove säilitatakse vähemalt üks kuu pärast asjaomaste jäätmete põletamist või koospõletamist.

5. Pädevad asutused võibvad teha erandeid lõigetest 2–4 selliste tööstusrajatiste ja ettevõtjate puhul, kes põletavad või koospõletavad üksnes oma jäätmeid nende tekitamise kohas, tingimusel et täidetakse käesoleva direktiivi nõudeid selliste jäätmepõletus- või -koospõletustehaste puhul, mis on osa II peatükiga hõlmatud käitisest ja mis põletavad või koospõletavad selles käitises tekkivaid jäätmeid .

Artikkel 489

Jäägid

1. Põletus- või koospõletusrajatise käitamisel tekkivate jJääkide kogust ja kahjulikkust vähendatakse võimalikult palju. Võimaluse korral võetakse jäägid ringlusse vahetult rajatises tehases või väljaspool seda kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusnormidega.

2. Kuivade tolmsete jääkide nagu katlatolmu ja põlemisgaaside töötlemisel tekkivate kuivade jääkide vedu ja vaheladustamine toimub nii, et välditaks nende sattumist keskkonda, näiteks kinnistes mahutites.

3. Enne põletus- ja koospõletusrajatiste jääkide kõrvaldamis- või ringlussevõtuviiside otsustamist tehakse asjakohased katsed, et määrata kindlaks erinevate põletamisjääkide füüsikalised ja keemilised omadused ning saastavus. Eelkõige tuleb uurida kogu jäätmete lahustuvat osa ja raskmetallide lahustuvat osa.

2000/76/EÜ artikkel 4 (kohandatud)

Artikkel 49

Oluline muutus

8. Kui ohutute jäätmete põletus- või koospõletusrajatise käitaja kavatseb tegevust muuta II peatükiga hõlmatud käitises ohutuid jäätmeid käitleva jäätmepõletus- või -koospõletustehase tegevust muudetakse nii, et see hõlmaksb ohtlike jäätmete põletamist või koospõletamist, käsitaletakse seda direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõike 10 punkti b tähenduses olulise muudatusena ja selle suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 12 lõiget 2.

2000/76/EÜ (kohandatud)

Artikkel 5012

Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlev aruandlus ja avalik teave Juurdepääs teabele ja üldsuse osalemine

1. Ilma et see piiraks nõukogu direktiivide 90/313/EMÜ [46] ja 96/61/EÜ kohaldamist, tehakse põletus- või koospõletusrajatiste Jäätmepõletus- või -koospõletustehaste uusi lubasid käsitlevad taotlused tehakse üldsusele piisavaks ajaks kättesaadavaks ühes või mitmes avalikus kohas, näiteks kohalikes asutustes, et üldsus saaks nende taotluste kohta märkusi teha enne, kui pädev asutus otsuse teeb. Kõnealune otsus ning vähemalt loa ärakiri ja kõik edasised muudatused tehakse samuti üldsusele kättesaadavaks.

2. Olenemata direktiivi 96/61/EÜ artikli 15 lõikest 2 tehakse põletus- ja koospõletusrajatiste Jäätmepõletus- või -koospõletustehaste puhul, mille nimivõimsus on vähemalt kaks tonni tunnis, hõlmab artiklis 67 osutatud aruanne rajatise tehase toimimist ja jälgimist käsitlevat teavet ning selles kajastatakse põletus- või koospõletusprotsessi kulgu ning võrreldakse õhku- ja vetteheite taset heite piirväärtusega. See teave tehakse üldsusele kättesaadavaks rajatise toimimist ja jälgimist käsitlev aastaaruanne, mille käitaja esitab pädevale asutusele. See aruanne käsitleb vähemalt rajatise töö kulgu ning õhku ja vette väljutatavaid heitmeid võrrelduna käesoleva direktiivi heitmenormidega.

3. Pädev asutus koostab ja teeb üldsusele kättesaadavaks loendi põletus- ja koospõletusrajatistest jäätmepõletus- või -koospõletustehastest , mille nimivõimsus on vähem väiksem kui kaks tonni tunnis.

2000/76/EÜ (kohandatud)

Artikkel 14

Läbivaatamissäte

Ilma et see piiraks direktiivi 96/61/EÜ kohaldamist, esitab komisjon enne 31. detsembrit 2008 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis põhineb käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustel, eelkõige uute rajatiste osas, ja heitmeohjevõtete vallas tehtud edusammudel ning jäätmekäitluses omandatud kogemustel. Lisaks sellele põhineb aruanne tehnoloogia arengul, rajatiste käitamisel saadud kogemustel ja keskkonnanõuetel. Kõnealune aruanne sisaldab eraldi osa II lisa punkti II.1.1 kohaldamise ja eelkõige selle kohta, kas nimetatud punkti joonealuses märkuses osutatud olemasolevate tsementahjude puhul on majanduslikult ja tehnilist võimalik järgida kõnealuses lisas uutele tsementahjudele kehtestatud lämmastikoksiidide heitmete piirväärtust. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva direktiivi asjakohaste sätete läbivaatamiseks. Vajaduse korral teeb komisjon ettepaneku muuta II lisa punkti II.3 siiski enne kõnealuse aruande esitamist, kui suuri jäätmekoguseid suunatakse muud liiki koospõletusrajatistesse kui need, mida käsitletakse II lisa punktides II.1 ja II.2.

Artikkel 15

Aruandlus

Käesoleva direktiivi rakendamist käsitlevad aruanded koostatakse nõukogu direktiivi 91/692/EMÜ artiklis 5 sätestatud korras. Esimene aruanne hõlmab 28. detsembrile 2002 järgnevat kolme täisaastat ja on kooskõlas direktiivi 94/67/EÜ artiklis 17 ja direktiivi 96/61/EÜ artikli 16 lõikes 3 osutatud tähtaegadega. Selleks koostab komisjon õigeks ajaks sobiva küsimustiku.

Artikkel 16

Direktiivi kohandamine tulevikus

Komisjon muudab artikli 17 lõikes 2 sätestatud korras artikleid 10, 11 ja 13 ning I ja III lisa, et kohandada need tehnika edusammude või uute teadmistega, mis käsitlevad heitmete vähendamisest tulenevat kasu tervisele.

1999/13/EÜ (kohandatud)

V peatükk

Erisätted orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ja tegevusalade kohta

Artikkel 511

Eesmärk ja Rreguleerimisala

Käesoleva direktiivi eesmärk on vältida või vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite keskkonda, peamiselt õhku juhtimisega kaasnevat otsest või kaudset mõju ning tõenäolist ohtu inimeste tervisele, nähes ette meetmed ja menetluse, mida rakendatakse I lisas määratletud toimingute suhtes, kui nende lahustikulu on suurem IIA lisas loetletud piirmääradest.

Käesolevat peatükki kohaldatakse VII lisa 1. osas loetletud tegevusalade suhtes ja vajaduse korral vastavalt kõnealuse lisa 2. osas sätestatud künnisväärtustele.

Artikkel 522

Mõisted

Käesolevas direktiivis peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. seadeldis - paikne tehniline üksus, kus teostatakse üht või mitut artiklis 1 määratletud toimingut ja muid kõnealuses kohas teostatavate toimingutega tehniliselt otseselt seotud toiminguid, mis võivad mõjutada heitkoguseid;

1)2 olemasolev seadeldis käitis – töötav seadeldis käitis, enne käesoleva direktiivi jõustumist kehtivate õigusaktide kohaselt kasutusloa saanud või registreeritud seadeldis või seadeldis, mille kohta pädeva asutuse arvates tuleb esitada täieliku kasutusloa taotlus, tingimusel et seadeldis käivitatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest; millele on antud luba enne 1. aprilli 2001 või mille kohta on esitatud täielik loataotlus enne 1. aprilli 2001, tingimusel et käitis alustas tegevust hiljemalt 1. aprillil 2002;

3. väike seadeldis - IIA lisa kirjetes 1, 3, 4, 5, 8, 10, 13, 16 või 17 nimetatud madalama piirmäära alla kuuluv seadeldis või IIA lisa muude toimingute jaoks ettenähtud seadeldis, mille aastane lahustikulu on vähem kui 10 tonni;

4. oluline muutus

– direktiivi 96/61/EÜ reguleerimisalasse kuuluva seadeldise puhul käesolevas direktiivis esitatud määratlus,

– väikese seadeldise puhul nominaalmahu muutus, mille tagajärjel suureneb lenduvate orgaaniliste ühendite heide üle 25 %. Oluline muutus on ka selline muutus, mis pädeva asutuse arvates võib märkimisväärselt kahjustada inimeste tervist,

– kõikide muude seadeldiste puhul nominaalmahu muutus, mille tagajärjel suureneb lenduvate orgaaniliste ühendite heide üle 10 %. Oluline muutus on ka selline muutus, mis pädeva asutuse arvates võib märkimisväärselt kahjustada inimeste tervist;

5. pädev asutus - riigiorgan või asutus, kes liikmesriikide õigusnormide kohaselt vastutab käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest;

6. ettevõtja - füüsiline või juriidiline isik, kes töötab seadeldisega, kontrollib selle tööd või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus seadeldise tehnilise toimimise suhtes;

7. kasutusluba - kirjalik otsus, millega pädev asutus annab loa kogu seadeldise või selle osa kasutamiseks;

8. registreerimine - õigusaktiga määratletud menetlus, mille käigus ettevõtja vähemalt teatab pädevale asutusele oma soovist kasutada käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvat seadeldist või toimingut;

9. heide - lenduvate orgaaniliste ühendite juhtimine seadeldisest keskkonda;

11.(2) väljuvad jäätmegaasid - lenduvate orgaaniliste ühendite või muude saasteainete lõplik gaasilinesed lõppheitmed õhkuheide korstnatest või saastetõrjeseadmetest.; Standardtingimustes väljendatakse mahuvoolu kiirust suhtena m3/h;

10.(3) lenduvad heitkogused kontrollimatu heide – kõigi väljuvates jäätmegaasides mittesisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite ja, kui IIA VII lisas 2. osas ei ole sätestatud teisiti, siis ka mis tahes toodetes sisalduvate lahustite juhtimine õhku, maapinda ja vette.; Need hõlmavad akende, uste, tuulutusavade ja muude analoogsete avauste kaudu väliskeskkonda juhitud püüdmatuid heitmeid;

12.(4) koguheide - lenduvate heitkoguste kontrollimatu heite ja väljuvates jäätmegaasides sisalduvate heitkoguste summa;

13. heitme piirväärtus - lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste teatavates konkreetsetes parameetrites väljendatud mass, kontsentratsioon, protsent ja/või tase, arvutatuna standardtingimustel N, mida ei või ühe või mitme ajavahemiku kestel ületada;

14. ained - looduses esinevad või tööstuslikult saadud tahked, vedelad või gaasilised keemilised elemendid ja nende ühendid;

15.5) preparaadid kahest või enamast ainest koostatud segud ja lahused; segu – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) [47] artikli 3 lõikes 2 määratletud segu;

16. orgaaniline ühend - ühend, mis koosneb vähemalt süsinikust ja ühest või mitmest järgmisest elemendist: vesinik, halogeenid, hapnik, väävel, fosfor, räni või lämmastik, välja arvatud süsinikoksiidid, anorgaanilised karbonaadid ja bikarbonaadid;

17. lenduv orgaaniline ühend (LOÜ) - orgaaniline ühend aururõhuga vähemalt 0,01 kPa temperatuuril 293,15 K või analoogse volatiilsusega konkreetsetes kasutamistingimustes. Käesoleva direktiivi tähenduses käsitletakse LOÜna kreosoodi fraktsiooni, mille aururõhk temperatuuril 293,15 K on suurem;

18. orgaaniline lahusti - LOÜ, mida kasutatakse üksi või koos muude ainetega toorainete, toodete või jäätmete lahustamiseks, puhastusvahendina saasteainete lahustamiseks, lahustina, dispergandina, viskoossuse või pindpinevuse regulaatorina, plastifikaatorina või konservandina, ilma et toimuks keemilisi muutusi;

19. halogeenitud orgaaniline lahusti - orgaaniline lahusti, mille iga molekul sisaldab vähemalt ühe broomi, kloori, fluori või joodi aatomi;

20. pinnakattevahend - pealispinna kaunistamiseks, kaitsmiseks või muuks kasutusotstarbeliseks mõjutamiseks kasutatav preparaat, kaasa arvatud kõik orgaanilised lahustid ja preparaadid, mis sisaldavad nende nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikke orgaanilisi lahusteid;

6)21. liim – toote eri osade ühendamiseks kasutatav preparaat segu , kaasa arvatud orgaanilised lahustid ja preparaadid segud , mis sisaldavad nende nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikke orgaanilisi lahusteid;

7)22. trükivärv – trükinduses trükitehnikas teksti või kujutiste pinnale kandmiseks kasutatav preparaat segu , kaasa arvatud orgaanilised lahustid ja preparaadid segud , mis sisaldavad nende nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikke orgaanilisi lahusteid;

8)23. lakk – läbipaistev pinnakattevahend;

9)24. kulu – seadeldistes käitises kalendriaasta või muu 12kuulise ajavahemiku jooksul kasutatavate orgaaniliste lahustite üldine sisendkogus, välja arvatud korduvkasutatavad lenduvad orgaanilised ühendid LOÜd;

10)25. sisendkogus – orgaaniliste lahustite kogus ja nende kogus toimingutes kasutatavates preparaatides segudes , kaasa arvatud seadeldise käitises sees ja väljaspool seda korduvkasutatavate lahustite kogus, mida arvestatakse iga kord toimingu teostamisel;

11)26. orgaaniliste lahustite korduvkasutamine – käitistest kogutud orgaaniliste lahustite korduvkasutamine seadeldises tehnilisel või äriotstarbel, kaasa arvatud kasutamine kütusena, kuid välja arvatud korduvkasutatava orgaanilise lahusti lõpphoiustamine jäätmetena;

27. massivool - vabanenud LOÜde kogus väljendatuna massiühikuna tunni kohta;

28. nominaalmaht - ühe päeva jooksul seadeldises kasutatavate orgaaniliste lahustite sisendkoguse keskmine maksimummass seadeldise normaalkäituse ja ettenähtud võimsuse korral;

29. normaalkäitus - kõik seadeldise või toimingu kasutusperioodid, välja arvatud käivitamine, seiskamine ja seadme hooldamine;

30.12) ohjeldatud tingimused – seadeldise käitise kasutustingimused, mille puhul vabanenud lenduvad orgaanilised ühendid LOÜd kogutakse kokku ja juhitakse välja järk-järgult kas korstna või saastetõrjeseadme kaudu, mistõttu need ei ole täielikult lenduvad;

31. standardtingimused - temperatuur 273,15 K ja rõhk 101,3 kPa;

32. 24 tunni keskmine - 24tunnise normaalkäituse jooksul saadud kehtivate näitude matemaatiline keskmine;

13)33. käivitamine ja seiskamine — tegevused, mis on seotud toimingu, seadme või reservuaari käivitamise, seiskamise ja tühikäigu sisse- või väljalülitamisega. Korrapäraselt vahelduvaid faase ei peeta käsitata käivitamiseks ega seiskamisenaks.

Artikkel 3

Uute seadeldiste suhtes kehtivad kohustused

Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, tagamaks et:

1. kõik uued seadeldised vastaksid artiklitele 5, 8 ja 9;

2. kõik direktiiviga 96/61/EÜ hõlmamata seadeldised registreeritakse või need saavad enne töösserakendamist kasutusloa.

Artikkel 4

Olemasolevate seadeldiste suhtes kehtivad kohustused

Ilma et see piiraks direktiivi 96/61/EÜ kohaldamist, võtavad liikmesriigid vastu vajalikud meetmed, tagamaks et:

1. olemasolevad seadeldised vastaksid artiklitele 5, 8 ja 9 hiljemalt 31. oktoobriks 2007;

2. kõik olemasolevad seadeldised oleksid registreeritud või saanud kasutusloa hiljemalt 31. oktoobriks 2007;

3. kasutusloa saanud või registreeritud seadeldised, mille puhul kasutatakse IIB lisas esitatud vähendamiskava, teatavad sellest pädevale asutusele hiljemalt 31. oktoobriks 2005;

4. seadeldise puhul:

– mida oluliselt muudetakse,

– mis kuulub käesoleva direktiivi reguleerimisalasse esimest korda pärast olulist muutmist,

käsitletakse seadeldise oluliselt muudetud osa kas uue seadeldisena või olemasoleva seadeldisena siis, kui terve seadeldise koguheide ei ületa kogust, mis pärineks seadeldisest, kui selle oluliselt muudetud osa käsitletaks uue seadeldisena.

1999/13/EÜ artikli 5 lõige 6 (kohandatud)

Artikkel 53

Ohtlike ainete asendamine

6. Ained või preparaadid segud , midas nende LOÜ- lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse tõttu liigitatakse direktiivi 67/548/EMÜ [48] kohaselt kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktsiooni mõjutavateks toksilise toimega aineteks ning mis kannavad või peavad kandma hoiatusväljendeid riskilauseid R45, R46, R49, R60 ja R61, asendatakse võimalikult kiiresti vähem kahjulike ainete ja preparaatidega või segudega , võttes arvesse olemasolevaid võimalusi ja artikli 7 lõikes 1 nimetatud juhiseid.

1999/13/EÜ (kohandatud)

Artikkel 545

Nõuded Heitekontroll

1. Tagamaks lõigete 2-12 järgimist, võtavad Lliikmesriigid asjakohased võtavad vajalikud meetmed, täpsustades loasaamise tingimusi või üldisi siduvaid eeskirju. et tagada ühe järgmise nõude täitmine:

2. Kõikide seadeldiste puhul tuleb järgida:

a) kas käitiste lenduvate orgaaniliste ühendite heide ei ületa heitme piirväärtusi väljuvates gaasides jäätmegaasis ja lenduvaid heitkoguseid kontrollimatu heite piirväärtusi või koguheitme piirväärtusi, ja ning muuid IIA VII lisas 2. ja 3. osas sätestatud nõudeid on täidetud;

või

b) käitised vastavad IIB VII lisas 5. osas esitatud sätestatud vähendamiskava nõueteledeid , tingimusel et heitkoguseid vähendatakse samal määral, kui punktis a osutatud heite piirväärtuse kohaldamise korral .

1999/13/EÜ IIB lisa punkt 1 (kohandatud)

Liikmesriigid esitavad artikli 67 lõike 1 kohaselt komisjonile aruande edusammude kohta punktis b osutatud heitkoguste samaväärse vähendamise saavutamisel.

1999/13/EÜ (kohandatud)

2,3)(a) Kui käitaja Lenduvate heitkoguste piirväärtusena kohaldatakse liikmesriikides seadeldistest lenduvaid heitkoguseid. Kui tõendab pädevale asutusele on rahuldaval viisil tõestatud, et mõne seadeldise käitise puhul ei ole kõnealune kontrollimatu heite piirväärtus tehniliselt ega majanduslikult otstarbekas, võib pädev asutus erandina lõike 1 punktist a teha sellisele seadeldisele erandi lubada käitisel ületada kõnealust heite piirväärtust , kui ei ole ette näha märkimisväärset ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale Erandi tegemisel peab ja kui ettevõtja käitaja tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendama, et kasutatakse parimat võimalikku tehnikatolemasolevat meetodit;

3. VII lisa 2. osas esitatud tabeli kirjega 8 hõlmatud pinnakatmistoimingute puhul, mida ei saa teostada ohjeldatud tingimustel, võib pädev asutus erandina lõikest 1 lubada käitisel mitte täita kõnealuses lõikes sätestatud nõudeid, kui käitaja tõendab pädevale asutusele, et nende täitmine ei ole tehniliselt ega majanduslikult otstarbekas ning et kasutatakse parimat võimalikku tehnikat.

3. b) ohjeldatud tingimustel teostamatud toimingud võib vabastada IIA lisas esitatud kontrollist, kui selline võimalus on selgesõnaliselt sätestatud kõnealuses lisas. Sel juhul tuleb kasutada IIB lisas esitatud vähendamiskava, kui pädevale asutusele ei ole rahuldaval viisil tõendatud, et kõnealune võimalus ei ole tehniliselt ega majanduslikult otstarbekas. Sel juhul peab ettevõtja pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendama, et kasutatakse parimat olemasolevat meetodit.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile punkti a ja b lõigetes 2 ja 3 käsitlevast osutatud erandist kooskõlas vastavalt artikliga 11 67 lõikele 2.

4. Vähendamiskava mittekasutavate seadeldiste saastetõrjeseadmed, mis paigaldatakse pärast käesoleva direktiivi jõustumist, peavad vastama IIA lisas esitatud nõuetele.

5. Selliste lenduvate orgaaniliste ühendite heidet, mis kannavad või peavad kandma riskilauseid R40, R45, R46, R49, R60, R61 või R68, Kaitsmaks rahva tervist ja keskkonda, kontrollitakse lõigetes 6 ja 8 osutatud LOÜde väljajuhtimist analoogselt ohjeldatud tingimustel töötava seadeldise heitmetega niivõrd, kuivõrd see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda , kusjuures kõnealune heide ei ületa VII lisa 4. osas sätestatud heite piirväärtusi .

6.5. Seadeldiste Käitiste puhul, millega kus teostatakse tegeletakse vähemalt kahte toimingut tegevusalaga, mis kõik ületavad IIA lisas VII lisa 2. osas esitatud künnisväärtusi:

a) peab lõigetes 6, 7 ja 8 lõikes 5 kindlaksmääratud ainete osas puhul iga toiming tegevus eraldi vastama kõnealuste lõigete kõnealuse lõike nõuetele;

b) kõikide muude ainete puhul osas:

i) peab iga toiming tegevus vastama lõike 21 nõuetele või

ii) ei või lenduvate orgaaniliste ühendite koguheitmed koguheide ei või ületada heitkogusteid, mis oleksid tekkinud alapunkti i kohaldamisel.

7. Lõikes 6 osutatud LOÜde väljajuhtimise korral, kui kõnealuses lõikes viidatud märgistuse aluseks võetavate ühendite massivoolude summa on vähemalt 10 g/h, on heitme piirväärtus 2 mg/Nm3. Heitme piirväärtus viitab üksikute ühendite masside summale.

8. Hoiatusväljendiga R40 tähistatud halogeenitud LOÜde väljajuhtimise korral, kui märgistuse R40 aluseks võetavate ühendite massivoolude summa on vähemalt 100 g/h, on heitme piirväärtus 20 mg/Nm3. Heitme piirväärtus viitab üksikute ühendite masside summale.

9. Selliste LOÜde väljajuhtimisel, mis pärast käesoleva direktiivi jõustumist kannavad või peavad kandma lõigetes 6 ja 8 nimetatud hoiatusväljendeid, tuleb võimalikult kiiresti hakata järgima vastavalt lõigetes 7 ja 8 osutatud heitme piirväärtusi.

7.10. Võetakse kõik asjakohased ettevaatusabinõud, et viia lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused heide käivitamise ja seiskamise ajal miinimumini.

11. Olemasolevate saastetõrjeseadmetega töötavad seadeldised, mis järgivad järgmisi heitme piirväärtusi:

– 50 mg C/Nm3 põletamisel,

– 150 mg C/Nm3 kõikide muude saastetõrjeseadmete korral,

vabastatakse IIA lisa tabelis esitatud väljuvate gaaside heitme piirväärtuste järgimisest 12 aasta jooksul pärast artiklis 15 osutatud kuupäeva, kui terve seadeldise koguheide ei ületa tabelis esitatud nõuete täitmisega kaasnevaid heitkoguseid.

12. Vähendamiskava, lõike 11 kohaldamine ega artikkel 6 ei vabasta lõigetes 6, 7 ja 8 kindlaksmääratud aineid välja juhtivaid seadeldisi kõnealustes lõigetes sätestatud nõuete täitmisest.

13. Kui märgistust R40, R60 või R61 nõudvate ja käesoleva direktiivi kohaselt kontrollitavate ainete riski hinnatakse kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 793/93 [49] ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 1488/94 [50] või nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ja komisjoni direktiiviga 93/67/EMÜ, [51] tutvub komisjon riskianalüüsi järeldustega ja võtab vajalikud meetmed.

1999/13/EÜ

Artikkel 6

Riiklikud kavad

1. Ilma et see piiraks direktiivi 96/61/EÜ kohaldamist, võivad liikmesriigid kindlaks määrata ja ellu viia riiklikud kavad, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid, mida põhjustavad artikliga 1 hõlmatud toimingud ja tööstusseadeldised, välja arvatud IIA lisas loetletud toimingud 4 ja 11. Riikliku kavaga ei või käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta ühtki muud toimingut. Kõnealuste kavade tulemusena vähenevad käesoleva direktiiviga hõlmatud olemasolevate seadeldiste LOÜde aastased heitkogused vähemalt sama palju ja sama ajavahemiku jooksul, kui riikliku kava kehtivusaja jooksul oleks saavutatud artikli 5 lõigetes 2 ja 3 ning II lisas sätestatud heitme piirväärtuste kohaldamisega. Riiklik kava, mida vajaduse korral ajakohastatakse, esitatakse komisjonile uuesti iga kolme aasta järel.

Riiklikke kavasid kindlaks määravas ja ellu viivas liikmesriigis võidakse vabastada olemasolevad seadeldised artikli 5 lõigetes 2 ja 3 ning II lisas sätestatud heitme piirväärtuste rakendamisest. Mingil juhul ei või riikliku kavaga vabastada olemasolevat seadeldist direktiivi 96/61/EÜ sätete kohaldamisest.

2. Riiklik kava sisaldab lõikes 1 kindlaksmääratud eesmärgi saavutamise tagamiseks võetud või võetavate meetmete loetelu. See hõlmab ka vähendamise kohustuslikke vahe-eesmärke, mille põhjal hinnatakse eesmärgi saavutamiseks tehtud edusamme. See hõlmab ka vähendamise kohustuslikke vahe-eesmärke, mille põhjal hinnatakse eesmärgi saavutamiseks tehtud edusamme.

– kavaga hõlmatud toimingu või toimingute kindlaksmääramine,

– kõnealuste toimingutega saavutatav heitkoguste vähenemine, mis on võrdne lõikes 1 kindlaksmääratud heitme piirväärtuste kohaldamisel saavutatava vähenemisega,

– kavaga hõlmatud seadeldiste arv ja nende koguheide ning iga toimingu koguheide.

Kava hõlmab ka nõuete täitmiseks kasutatavate vahendite täielikku kirjeldust, tõendeid kõnealuste vahendite täidetavuse kohta ja üksikasjalikke andmeid selle kohta, kuidas kava järgimist tõendatakse.

3. Liikmesriik esitab kava komisjonile. Kavale tuleb lisada lõikes 1 esitatud eesmärgi saavutamise kontrollimiseks vajalikud täiendavad dokumendid, kaasa arvatud komisjoni eritaotluse alusel esitatavad dokumendid. Oluliselt muudetavad olemasolevad seadeldised jäävad riikliku kava reguleerimisalasse, kui need kuulusid sinna enne kõnealust olulist muutmist.

4. Liikmesriik määrab riigiasutuse lõikega 3 ettenähtud teabe kogumiseks ja hindamiseks ning riikliku kava elluviimiseks.

a) 5. Komisjon teatab artiklis 13 osutatud komiteele riiklike kavade hindamiskriteeriumid hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest.

b) Kui komisjon ei ole liikmesriigi kava, taasesitatud kava või artikli 11 kohaselt esitatud arenguaruannete põhjal kindel kava eesmärkide saavutamises ettenähtud ajavahemiku jooksul, esitab ta liikmesriigile ja artiklis 13 osutatud komiteele oma arvamuse ning põhjendab seda. Seda tehakse kuue kuu jooksul pärast kava või aruande saamist. Liikmesriik teatab komisjonile ja komiteele kolme kuu jooksul eesmärkide saavutamiseks võetavatest parandusmeetmetest.

6. Kui komisjon otsustab kuue kuu jooksul pärast parandusmeetmetest teatamist, et need ei ole piisavad kava eesmärkide saavutamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul, on liikmesriik kohustatud olemasolevate seadeldiste puhul täitma artikli 5 lõigetes 2 ja 3 ning II lisas esitatud nõudeid käesolevas direktiivis kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Komisjon teavitab oma otsusest artiklis 13 osutatud komiteed.

1999/13/EÜ (kohandatud)

Artikkel 558

Seire Heiteseire

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiiviga hõlmatud seadeldise ettevõtjale kohustuse esitada pädevale asutusele üks kord aastas või nõudmise korral andmed, mis võimaldavad pädeval asutusel kontrollida käesoleva direktiivi järgimist.

2. Liikmesriigid tagavad, et väljumisavasid, mille külge on kinnitatud saastetõrjeseadmed ning mille lõpp-punkti kaudu väljub orgaanilist süsinikku kokku keskmiselt üle 10 kg, kontrollitakse pidevalt nõuete täitmise suhtes.

3. Muudel juhtudel tagavad liikmesriigid pidevate või perioodiliste mõõtmiste korraldamise. Perioodiliste mõõtmiste korral võetakse iga mõõtmise käigus vähemalt kolm näitu.

4. Mõõtmisi ei ole tarvis teha, kui torusuudmele kinnitatud saastetõrjeseadmed ei pea olema vastavuses käesoleva direktiiviga.

5. Komisjon organiseerib liikmesriikides lahustikasutuskavasid käsitleva teabe vahetuse käesoleva direktiivi rakendamisega seotud andmete alusel kolme aasta jooksul pärast artiklis 15 osutatud kuupäeva.

Liikmesriigid tagavad loatingimuste kindlaksmääramisega või siduvate eeskirjade kehtestamisega, et heiteid mõõdetakse toimub vastavalt VII lisa 6. osale.

1999/13/EÜ (kohandatud)

Artikkel 569

Heitme piirväärtuste järgimine Vastavus heite piirväärtustele

Jäätmegaasi puhul käsitatakse heite piirväärtusi nõuetele vastavana, kui VII lisa 8. osas sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 57

Aruanne nõuete täitmise kohta

1. Pädevale asutusele tõendatakse järgmiste nõuete järgimist:

Artikli 8 lõikes 1 osutatud aruandes nõuete täitmise kohta esitatakse teave järgmise tingimuse täitmise kohta:

a) väljuvate gaaside heitme piirväärtused jäätmegaasi puhul, lenduvad heitkogused kontrollimatu heite piirväärtused ja koguheitme piirväärtused,

b) IIB lisa VII lisa 5. osa kohase vähendamiskava nõuded,

c) artikli 5 lõike 3 sätted. Artikli 54 lõigete 2 ja 3 kohaselt tehtud erandid.

III lisas on esitatud Aruanne nõuete täitmise kohta võib hõlmata VII lisa 7. osa kohaselt koostatud lahustikasutuskava käsitlevad juhised, mille alusel on võimalik tõendada kõnealuste parameetrite järgimist.

Väljuva gaasi mahtu võib gaasi jahutamise või lahjendamise otstarbel suurendada, kui see on tehniliselt õigustatud, kuid seda ei arvestata väljuvas gaasis sisalduva saasteaine massikontsentratsiooni määramisel.

3. Pidevate mõõtmiste korral loetakse heitme piirväärtusega seotud nõuded täidetuks järgmistel tingimustel:

a) 24tunnise normaalkäituse jooksul ei ületa keskmine tulemus heitme piirväärtust;

b) tunni keskmine ei ületa heitme piirväärtust rohkem kui 1,5 korda.

4. Korrapäraste mõõtmiste korral loetakse heitme piirväärtusega seotud nõuded täidetuks, kui ühe seire jooksul:

a) kõikide näitude keskmine ei ületa heitme piirväärtust;

b) tunni keskmine ei ületa heitme piirväärtust rohkem kui 1,5 korda.

5. Artikli 5 lõigete 7 ja 8 sätete järgimist kontrollitakse asjaomaste lenduvate orgaaniliste ühendite massikontsentratsioonide summa alusel. Kõikidel muudel juhtudel kontrollitakse nõuete täitmist väljajuhitud orgaanilise süsiniku kogumassi alusel, kui IIA lisas ei ole sätestatud teisiti.

1999/13/EÜ artikli 2 lõige 4 (kohandatud)

Artikkel 58

Olemasoleva käitise oluline muutmine

1. Olemasolevas käitises kasutatavate orgaaniliste lahustite sisendkoguse keskmise päevase maksimummassi muutmist, kui käitist käitatakse ettenähtud võimsusel muudel töötingimustel kui käivitamine ja seiskamine ning seadmete hooldamine, käsitatakse olulise muudatusena, kui lenduvate orgaaniliste ühendite heide suureneb rohkem kui:

– 25 % käitise puhul, mille tegevus kuulub VII lisa 2. osa kirjetes 1, 3, 4, 5, 8, 10, 13, 16 või 17 osutatud madalama künnisvääruse alla või mille muude VII lisa 2. osas osutatud tegevusalade aastane lahustikulu on väiksem kui 10 tonni;

– 10 % kõigi muude käitiste puhul.

1999/13/EÜ artikli 4 lõige 4 (kohandatud)

2.4. Kui olemasolevat seadeldise käitist puhul: mida oluliselt muudetakse oluliselt või mis kui see kuulub käesoleva direktiivi reguleerimisalasse esimest korda pärast olulist muutmist, käsitaletakse seadeldise käitise oluliselt muudetud osa kas uue seadeldisena käitisena või olemasoleva seadeldisena käitisena siis juhul, kui terve seadeldise käitise koguheide ei ületa kogust, mis pärineks seadeldisest käitisest, kui selle oluliselt muudetud osa käsitaletaks uue seadeldisena käitisena.

1999/13/EÜ artikli 9 lõige 2 (kohandatud)

3.2. Pärast Ooluliste muutmiset korral kontrollitakseb pädev asutus käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuete täitmist nõuete järgimist uuesti.

1999/13/EÜ (kohandatud)

Artikkel 59

Orgaaniliste lahustite aAsendaminest käsitleva teabe vahetamine

1. Komisjon tagab korraldab orgaaniliste ainete lahustite ja nende potentsiaalsete asendajate ning selliste tehnikate kasutamist, millel on väiksem võimalik mõju õhule, veele, pinnasele, ökosüsteemile ja inimese tervisele, kasutamist käsitleva teabe vahetuse liikmesriikide ning asjaomaste toimingute ,asjaomase tööstusharu ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide vahel.

Teabevahetuse käigus käsitletakse järgmist:

a) kasutamiskõlblikkust;,

b) võimalikku mõju inimeste tervisele ja eelkõige töökeskkonnale;

c) võimalikku mõju keskkonnale;

d) majanduslikeud tagajärjedgi, eelkõige muude olemasolevate võimalustega seotud kulusid ja tulusid.,

et anda juhiseid õhku, vett, pinnast, ökosüsteeme ja inimeste tervist kõige vähem mõjutavate ainete ja meetodite kasutamise kohta.

Pärast teabevahetust avaldab komisjon juhised kõikide toimingute kohta.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud juhiseid arvestatakse kasutusloa andmisel ja üldiste siduvate eeskirjade sõnastamisel.

Artikkel 10

Nõuete täitmatajätmine

Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva direktiivi nõuete rikkumise korral:

a) teavitab ettevõtja sellest pädevat asutust ja võtab vajalikud meetmed nõuete täitmise võimalikult kiireks taastamiseks;

b) kui nõuete täitmatajätmine ohustab otseselt inimeste tervist ning niikaua, kuni nõuete täitmine ei ole taastatud punktis a sätestatud tingimuste kohaselt, toiming peatatakse.

Artikkel 11

Teabesüsteemid ja aruandlus

1. Liikmesriigid saadavad iga kolme aasta järel komisjonile käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe aruande vormis. Aruanne esitatakse kas küsimustiku või vormi alusel, mille komisjon koostab direktiivi 91/692/EMÜ artiklis 6 ettenähtud korras. [52] Küsimustik või vorm saadetakse liikmesriikidele kuus kuud enne aruandes käsitletava ajavahemiku algust. Aruanne esitatakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles käsitletud kolmeaastase ajavahemiku lõppu. Liikmesriigid avaldavad esitatud aruanded kohe pärast komisjonile üleandmist, kui direktiivi 90/313/EMÜ artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud piirangutest ei tulene teisiti. [53] Esimeses aruandes käsitletakse artiklis 15 osutatud kuupäevast algavat kolmeaastast ajavahemikku.

2. Lõike 1 kohaselt esitatud teave sisaldab piisaval määral esindavaid andmeid, et tõendada artikli 5 ja vastavalt vajadusele artikli 6 nõuete täitmist.

3. Hiljemalt viie aasta möödumisel esimeste aruannete saamisest koostab komisjon liikmesriikide esitatud andmete alusel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Komisjon esitab kõnealuse aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanekud, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 60

Avalik jJuurdepääs teabele

1. Ilma et see piiraks direktiivi 90/313/EMÜ kohaldamist, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed selleks, et vähemalt uusi seadeldisi või nende seadeldiste direktiivi 96/61/EÜ kohaselt luba vajavate olulisi muutmisi käsitlevad kasutusloataotlused oleksid avalikkusele kättesaadavad sobiva ajavahemiku jooksul, et avalikkus saaks oma arvamust avaldada enne pädeva asutuse otsust. Ilma et see piiraks direktiivi 96/61/EÜ kohaldamist, puudub kohustus teavet avalikkuse jaoks kohandada.

1. Pädeva asutuse otsus, sealhulgas vähemalt kasutusloa koopia, ja kõik hilisemad ajakohastamised tehakse samuti avalikkusele üldsusele kättesaadavaks.

Seadeldise Käitiste suhtes kohaldatavad üldised siduvad üldeeskirjad ning registreeritud ja kasutusloa saanud toimingute käitiste loetelu tehakse avalikkusele üldsusele kättesaadavaks.

2. Artiklites 8 ja 9 55 osutatud ning kasutusloa- ja registreerimistingimuste kohaselt nõutud heitmeseire tulemused, mis on pädeva asutuse valduses, tuleb samuti teha avalikkusele üldsusele kättesaadavaks.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui direktiivi 90/313/EMÜ artikli 3 lõigetes 2 ja 3 2003/4/EÜ artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest, mis käsitlevad ametivõimude andmeesitamisest keeldumise põhjusi, kaasa arvatud tööstus- ja ärialast konfidentsiaalsust, ei tulene teisiti.

78/176/EMÜ (kohandatud)

VI peatükk

Titaandioksiidi tootvaid käitiseid käsitlevad erisätted

Artikkel 61

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse titaandioksiidi tootvate käitiste suhtes.

Artikkel 1

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on titaandioksiiditööstuse jäätmete põhjustatud reostuse vältimine ja järk-järguline vähendamine eesmärgiga see likvideerida.

2. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) reostus: inimese poolt titaandioksiidi tootmisprotsessi jääkide otsene või kaudne heide, mis ohustab inimeste tervist, elusressursse ja ökosüsteeme, halvendab keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või häirib muid mõjutatava keskkonna seaduslikke kasutusviise;

b) jäätmed:

– titaandioksiidi tootmisprotsessi jäägid, mille valdaja kõrvaldab või on kohustatud kõrvaldama kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt,

– esimeses taandes nimetatud jääkide töötlemisprotsessi jäägid;

c) kõrvaldamine:

– jäätmete kogumine, sortimine, vedamine ja töötlemine, samuti jäätmete hoidmine ja nende ladestamine maa peale või maa alla ja nende süvainjektsioon maapõue,

– nende heide pinnavette, põhjavette ja merre, ning merrejuhtimine,

– jäätmete korduskasutamiseks, taaskasutamiseks või ringlussevõtuks vajalikud töötlemistoimingud;

d) olemasolevad tööstusettevõtted: need tööstusettevõtted, mis on asutatud enne käesoleva direktiivi teatavakstegemise kuupäeva või sellel kuupäeval;

e) uued tööstusettevõtted: need tööstusettevõtted, mis käesoleva direktiivi jõustumise päeval on asutamisel või mis asutatakse pärast seda kuupäeva. Olemasolevate tööstusettevõtete laiendusi, mille tulemusena asjaomase ettevõtte kohapealne titaandioksiidi tootmisvõimsus suureneb 15000 tonni aastas, käsitatakse uute tööstusettevõtetena.

82/883/EMÜ

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse vastavalt direktiivi 78/176/EMÜ artikli 7 lõikele 3 titaandioksiidi tööstuse jäätmete heite, mahapaneku, maa peale ladustamise, ladestamise või pinnasesse pumpamise keskkonnamõjude järelevalve ja seire kord keskkonna füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste ja ökoloogiliste aspektide suhtes.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

– mõjutatud keskkond on veekeskkond, maapind ja maa-alused kihid ning õhk, millesse titaandioksiidi tööstuse jäätmed heidetakse, kuhu maha pannakse, millele ladustatakse, ladestatakse või millesse pumbatakse;

– proovivõtupunkt on koht, kus proovid võetakse.

Artikkel 3

1. Artiklis 1 nimetatud järelevalve ja seire käigus jälgimist vajavad olulised parameetrid on määratletud lisades.

2. Kui parameeter paikneb lisades “kohustusliku kindlaksmääramise” veerus, siis tuleb proovivõttu ja proovide analüüsimist teostada näidatud keskkonnakomponentide suhtes.

3. Kui parameeter paikneb lisades “vabatahtliku kindlaksmääramise” veerus, siis lasevad liikmesriigid teostada proovivõttu ja proovide analüüsimist näidatud keskkonnakomponentide suhtes juhul, kui nad peavad seda vajalikuks.

92/112/EMÜ

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga nähakse ette, nagu on sätestatud direktiivi 78/176/EMÜ artikli 9 lõikega 3, olemasolevate tööstusettevõtete jäätmetest tuleneva saaste vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise kord ning seatakse eesmärgiks parandada konkurentsitingimusi titaandioksiiditööstuses.

Artikkel 2

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) sulfaatmeetodi kasutamisel:

tahked jäätmed:

lahustumatud maagijäägid, mis ei lagune tootmisprotsessis väävelhappe toimel,

melanteriit, st kristalliline raudsulfaat (FeSO47H2O),

tugeva happe jäätmed:

emalahused, mis tekivad titanüülsulfaadi hüdrolüüsimisele järgneval filtreerimisetapil. Kui kõnealused emalahused ühinevad nõrga happe jäätmetega, mille vaba väävelhappe üldsisaldus on üle 0,5 %, ning mitmesuguste raskemetallidega,[9] siis loetakse vedelik ja jäätmed koos tugeva happe jäätmeteks,

töötlemisjäätmed:

filtreerimissoolad, setted ja vedeljäätmed, mis tekivad tugeva happe jäätmete töötlemisel (kontsentreerimine või neutraliseerimine) ning sisaldavad mitmesuguseid raskemetalle, kuid mitte neutraliseeritud ja filtreeritud või dekanteeritud jäätmeid, mis sisaldavad vaid raskemetallide jälgi ning mille pH väärtus enne lahjendamist on üle 5,5,

nõrga happe jäätmed:

pesuveed, jahutusveed, kondensaadid ja muud setted ning vedeljäätmed, välja arvatud eespool esitatud mõistega hõlmatavad jäätmed, mis sisaldavad 0,5 % vaba väävelhapet,

neutraliseeritud jäätmed:

kõik vedelikud pH väärtusega üle 5,5, mis sisaldavad vaid raskemetallide jälgi ning on saadud tugeva või nõrga happe jäätmete vahetul filtreerimisel või dekanteerimisel pärast nende töötlemist happesuse ja raskemetallide sisalduse vähendamiseks,

tolm:

tootmisettevõtetest tulenev iga liiki tolm, esmajoones maagi- ja pigmenditolm,

SOx:

gaasiline vääveldioksiid ja -trioksiid, mis vabaneb tootmise ja ettevõttesisese jäätmetöötluse eri etappidel, seal hulgas happeosakesed;

b) kloormeetodi kasutamisel:

tahked jäätmed:

lahustumatud maagijäägid, mis ei lagune kloori toimel tootmisprotsessis,

metallikloriidid ja -hüdroksiidid (filtreerimisained), mis tekivad tahkel kujul titaantetrakloriidi tootmisel,

koksijäägid, mis tekivad titaantetrakloriidi tootmisel,

tugeva happe jäätmed:

jäätmed, mis sisaldavad üle 0,5 % vaba soolhapet ja mitmesuguseid raskemetalle;

töötlemisjäätmed:

filtreerimissoolad, setted ja vedeljäätmed, mis tekivad tugeva happe jäätmete töötlemisel (kontsentreerimine või neutraliseerimine) ning sisaldavad mitmesuguseid raskemetalle, kuid mitte neutraliseeritud ja filtreeritud või dekanteeritud jäätmeid, mis sisaldavad vaid raskemetallide jälgi ning mille pH väärtus enne lahjendamist on üle 5,5,

nõrga happe jäätmed:

pesuveed, jahutusveed, kondensaadid ning muud setted ja vedeljäätmed, välja arvatud eespool esitatud mõistega hõlmatavad jäätmed, mis sisaldavad 0,5 % vaba väävelhapet,

neutraliseeritud jäätmed:

kõik vedelikud pH väärtusega üle 5,5, mis sisaldavad vaid raskemetallide jälgi ning on saadud tugeva või nõrga happe jäätmete vahetul filtreerimisel või dekanteerimisel pärast nende töötlemist happesuse ja raskemetallide sisalduse vähendamiseks,

tolm:

tootmisettevõtetest tulenev iga liiki tolm, esmajoones maagi-, pigmendi- ja koksitolm,

kloor:

gaasiline kloor, mis vabaneb tootmisprotsessi mitmesugustel etappidel;

c) sulfaat- või kloormeetodi kasutamisel:

vettejuhtimine:

ainete ja materjali tahtlik lõppladustamine sisevetesse, siseveekogudesse, territoriaalvetesse või ulgumerre laevadelt või õhusõidukitelt.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktiivis 78/176/EMÜ määratletud mõisted sama tähendusega.

92/112/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 624

Jäätmete kõrvaldamise keelamine

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et keelavad järgmiste jäätmete juhtiminse sisevetesse, siseveekogudesse, territoriaalvetesse ja ulgumerre või ookeanisse keelatakse:

1a) tahked jäätmed; sulfaatmeetodit kasutavatest olemasolevatest tööstusettevõtetest lähtuvate tahkete jäätmete, tugeva happe jäätmete ja töötlemisjäätmete osas:

15. juuniks 1993 kõigis eespoolnimetatud vetes;

b) kloormeetodit kasutavatest olemasolevatest tööstusettevõtetest lähtuvate tahkete jäätmete ja tugeva happe jäätmete osas:

15. juuniks 1993 kõigis eespoolnimetatud vetes.

92/112/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkt a (kohandatud)

2) emalahused, mis tekivad titanüülsulfaadi hüdrolüüsimisele järgneval filtreerimisetapil. sulfaatmeetodit kasutavates käitistes , Kui kõnealused emalahused ühinevad nõrga sealhulgas selliste lahustega seotud happe jäätmetega jäägid, milles vaba väävelhappe üldsisaldus on üle 0,5 %, ning mis sisaldavad mitmesugusteid raskemetallidega, sealhulgas happe jäägid, mis on lahjendatud vaba väävelhappe sisalduseni 0,5 % või vähem; siis loetakse vedelik ja jäätmed koos tugeva happe jäätmeteks,

3) kloriidmeetodit kasutavate käitiste jäätmed, milles vaba väävelhappe üldsisaldus on üle 0,5 % ning mis sisaldavad mitmesuguseid raskemetalle, sealhulgas sellised jäätmed, mis on lahjendatud vaba väävelhappe sisalduseni 0,5 % või vähem;

4) filtreerimissoolad, setted ja vedeljäätmed, mis tekivad tugeva happe lõigetes 2 ja 3 nimetatud jäätmete töötlemisel (kontsentreerimine või neutraliseerimine) ning sisaldavad mitmesuguseid raskemetalle, kuid mitte ei sisalda neutraliseeritud ja filtreeritud või ega dekanteeritud jäätmeid, mis sisaldavad vaid raskemetallide jälgi ning mille pH väärtus enne lahjendamist on üle 5,5.,

78/176/EMÜ

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada jäätmete kõrvaldamine viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ega kahjusta keskkonda ning millega eelkõige:

– ei ohustata vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi,

– ei kahjustata looduslikult kauneid paiku ega maastikku

Artikkel 3

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et edendada jäätmete tekkimise vältimist, jäätmete ringlussevõttu ja töötlemist, jäätmetest tooraine tootmist ja muid toiminguid jäätmete korduskasutamiseks.

Artikkel 4

1. Jäätmete heide, kaadamine, hoidmine, ladestamine ja süvainjektsioon maapõue on keelatud, kui selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil neid jäätmeid toodetakse, ei ole andnud selleks eelluba. Eelloa peab välja andma ka liikmesriigi pädev asutus,

– kelle territooriumil toimub jäätmete heide, hoidmine, ladestamine või süvainjektsioon maapõue,

– kelle territooriumil toimub nende heide või kaadamine.

2. Luba antakse üksnes piiratud ajaks. Seda võib pikendada.

Artikkel 5

Heite või kaadamise puhul võib pädev asutus artikli 2 kohaselt ja I lisa kohaselt esitatud teabe põhjal anda artiklis 4 nimetatud loa, kui:

a) jäätmeid ei saa kõrvaldada asjakohasemal viisil;

b) olemasolevate teaduslike ja tehniliste teadmiste alusel tehtud hinnang näitab, et veekeskkonnale ei avaldata vahetut ega hiljem ilmnevat kahjulikku mõju;

c) teaduslikult tähtsatele eripiirkondade laevatatavusele, kalastamisele, vaba aja veetmisele, toormaterjalide tootmisele, soolatustamisele, kala- ja karbikasvatusele või muudele kõnealuste vete seaduslikele kasutusviisidele ei avaldata kahjulikku mõju.

Artikkel 6

äätmete hoidmise, ladestamise või süvainjekteerimise puhul võib pädev asutus artikli 2 kohaselt ja I lisa kohaselt esitatud teabe põhjal anda artiklis 4 nimetatud loa, kui:

a) jäätmeid ei saa kõrvaldada asjakohasemal viisil;

b) olemasolevate teaduslike ja tehniliste teadmiste alusel tehtud hinnang näitab, et põhjavetele, pinnasele ega atmosfäärile ei avaldata vahetut ega hiljem ilmnevat kahjulikku mõju;

c) vaba aja veetmisele, jäätmetest tooraine tootmisele, taimedele, loomadele, teaduslikult tähtsatele eripiirkondadele või muudele kõnealuse keskkonna seaduslikele kasutusviisidele ei avaldata kahjulikku mõju.ele või muudele kõnealuste vete seaduslikele kasutusviisidele ei avaldata kahjulikku mõju.

92/112/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 3

Artiklis 2 nimetatud tahkete jäätmete, tugeva happe jäätmete, töötlemisjäätmete, nõrga happe jäätmete ja neutraliseeritud jäätmete vettejuhtimine keelatakse alates 15. juunist 1993.

Artikkel 5

Liikmesriikidele, kellel on tõsiseid tehnilisi ja majanduslikke raskusi artiklis 4 nimetatud kohaldamiskuupäevadest kinnipidamisega, võib komisjon anda pikendust tingimusel, et komisjonile on 15. juuniks 1993 esitatud kõnealuste jäätmete ladestamise tõhusa vähendamise programm. Programmi kohaselt peavad sellised ladestamised olema alaliselt keelatud 30. juuniks 1993.

Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist teatatakse komisjonile igast sellisest juhust ning konsulteeritakse komiteega. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 11

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõik titaandioksiiditööstusest lähtuvad jäätmed, eeskätt need, mida on keelatud ladestada, vette või atmosfääri juhtida:

hoitakse ära või korduvkasutatakse, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav,

korduvkasutatakse või kõrvaldatakse nii, et see ei ohusta inimeste tervist ega kahjusta keskkonda.

Sama kehtib jäätmete suhtes, mis tekivad eespoolnimetatud jäätmete korduvkasutamisel või töötlemisel.

92/112/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 636

Vetteheiteseire

1. Käitiste vetteheide ei tohi ületada VIII lisa 1. osas sätestatud heite piirväärtusi.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmete ladestamist vähendatakse järgmiste sätete kohaselt:

a) sulfaatmeetodit kasutavates olemasolevates tööstusettevõtetes:

nõrkade hapete jäätmeid ja neutraliseeritud jäätmeid vähendatakse 31. detsembriks 1993 kõigis vetes väärtuseni, mille kohaselt sulfaadi üldsisaldus ühe tonni toodetud titaandioksiidi kohta ei tohi olla üle 800 kg (st peab vastama vabas väävelhappes ja metallisulfaatides sisalduvatele SO4-ioonidele);

b) kloormeetodit kasutavates olemasolevates tööstusettevõtetes:

nõrkade hapete jäätmeid, töötlemisjäätmeid ja neutraliseeritud jäätmeid vähendatakse 15. juuniks 1993 kõigis vetes järgmiste kloriidi üldsisalduse väärtusteni ühe tonni toodetud titaandioksiidi kohta (st väärused peavad vastama vabas soolhappes ja metallikloriidides sisalduvatele Cl-ioonidele):

130 kg neutraalse rutiili kasutamisega,

228 kg sünteetilise rutiili kasutamisega,

450 kg räbu kasutamisega.

Ettevõtete suhtes, kes kasutavad rohkem kui ühte maagitüüpi, kohaldatakse väärtusi proportsionaalselt kõnealuste maakide kogusele.

Artikkel 7

Liikmesriigid võivad, välja arvatud sisevetes, artikli 6 punktis a nimetatud kohaldamiskuupäeva edasi lükata hiljemalt 31. detsembrini 1994, kui edasilükkamise põhjuseks on tõsised tehnilis-majanduslikud raskused ning juhul, kui komisjonile on 15. juuniks 1993 esitatud selliste jääkide vettejuhtimise tõhusa vähendamise programm. See programm võimaldab esitatud tähtpäevaks kehtestada ühe tonni toodetud titaandioksiidi kohta järgmised piirväärtused:

nõrga happe jäätmed ja neutraliseeritud jäätmed: 1200 kg — 15. juuni 1993,

nõrga happe jäätmed ja neutraliseeritud jäätmed: 800 kg — 31. detsember 1994.

Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist teatatakse komisjonile sellistest juhtudest ning konsulteeritakse komisjoniga. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 8

1. Artikli 6 nõuetega seoses võivad liikmesriigid koos asjakohaste piirväärtustega kasutada kvaliteedieesmärke, mida kohaldatakse nii, et nende mõju keskkonnakaitsele ja konkurentsimoonutustest hoidumisele on samaväärne käesoleva direktiiviga sätestatud piirväärtuste mõjuga.

2. Liikmesriik, juhul kui ta otsustab kasutada kvaliteedieesmärke, esitab komisjonile programmi tõendamaks, et need meetmed mõjutavad keskkonnakaitset ja konkurentsimoonutustest hoidumist samaväärselt piirväärtuste abil saavutatava mõjuga ning samadeks tähtaegadeks, kui kõnealuseid piirväärtusi kohaldatakse artikli 6 kohaselt.

Programm esitatakse komisjonile vähemalt kuus kuud enne, kui liikmesriik teeb ettepaneku kohaldada kvaliteedieesmärke.

Komisjon annab programmile hinnangu direktiivi 78/176/EMÜ artikliga 10 sätestatud korras.

Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

78/176/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 8

2.1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et ägeda mürgisuse testid viiakse läbi VIII lisa 2. osa punkti 1 kohaselt ja et kõnealuste testide tulemused vastaksid VIII lisa 2. osa punktis 2 sätestatud väärtustele. asjaomane pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed, et heastada üht järgmistest olukordadest ja nõuab vajaduse korral heite, kaadamise, hoidmise, ladestamise või maapõue süvainjekteerimisega seotud toimingute edasilükkamist:

a) kui II lisa A osa punktis 1 ettenähtud seire näitab, et artiklites 4, 5 ja 6 ettenähtud eelloa andmise tingimused ei ole täidetud;

b) II lisa A osa punktis 2 ettenähtud ägeda mürgisuse testide tulemused näitavad, et ettenähtud piirmäärad on ületatud;

82/883/EMÜ artikkel 12 (kohandatud)

c) kui niisuguse seire tulemused, mida liikmesriigid on kohustatud teostama seoses asjaomase keskkonnaga, paljastavad kõnealuse piirkonna halvenemise või

78/176/EMÜ (kohandatud)

d) jäätmete heide või kaadamine avaldab kahjulikku mõju laevatamisele, kalastamisele, vaba aja veetmisele, jäätmetest tooraine tootmisele, soolatustamisele, kala- ja karbikasvatusele, teaduslikult tähtsatele eripiirkondadele või muudele kõnealuste vete seaduslikele kasutusviisidele;

e) jäätmete hoidmine, ladestamine või maapõue süvainjekteerimine avaldab kahjulikku mõju vaba aja veetmisele, jäätmetest tooraine tootmisele, taimedele, loomadele, teaduslikult tähtsatele eripiirkondadele või muudele kõnealuse keskkonna seaduslikele kasutusviisidele.

2. Kui sellega on seotud mitu liikmesriiki, võetakse meetmed pärast üksteisega nõupidamist.

78/176/EMÜ

1 83/29/EMÜ artikkel 1

Artikkel 9

1. Liikmesriigid koostavad programmid olemasolevatest tööstusettevõtetest lähtuva reostuse järkjärguliseks vähendamiseks ja lõplikuks likvideerimiseks.

2. Lõikes 1 nimetatud programmides kehtestatakse vedelate, tahkete ja gaasiliste jäätmete põhjustatud reostuse vähendamise üldeesmärgid, mis tuleb saavutada hiljemalt 1. juuliks 1987. Programmides peavad olema ka vahe-eesmärgid. Lisaks sellele peavad need sisaldama teavet mõjutatava keskkonna seisundi, reostuse vähendamise meetmete ning otseselt tootmisprotsessis sündivate jäätmete töötlemismeetodite kohta.

3. 1 Hiljemalt 1. juuliks 1980 saadetakse lõikes 1 nimetatud programmid komisjonile, kes enne 15. märtsi 1983 esitab sobivad ettepanekud nõukogule nende programmide ühtlustamiseks seoses reostuse vähendamise ja lõpliku likvideerimise ning konkurentsitingimuste parandamisega titaandioksiiditööstuses. Nõukogu teeb nende ettepanekute kohta otsuse kuue kuu jooksul Euroopa Parlamendi ja majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse avaldamisest Euroopa Ühenduste Teatajas.

4. Liikmesriigid rakendavad programmi hiljemalt 1. jaanuariks 1982.

Artikkel 10

1. Artikli 9 lõikes 1 nimetatud programmid peavad hõlmama kõiki olemasolevaid tööstusettevõtteid ja nendes tuleb sätestada iga tööstusettevõtte suhtes kohaldatavad meetmed.

2. Kui erandjuhtudel liikmesriik leiab, et mõne üksiku tööstusettevõtte osas ei ole käesoleva direktiivi nõuete täitmiseks vaja lisameetmeid võtta, esitab ta kuue kuu jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest komisjonile selle otsuse tegemist põhjendavad tõendid.

3. Pärast vajalikuks osutuda võivate tõendite sõltumatut kontrollimist võib komisjon liikmesriigiga nõustuda, et üksiku asjaomase tööstusettevõtte osas ei ole vaja lisameetmeid võtta. Komisjon peab andma oma nõusoleku koos põhjendustega kuue kuu jooksul.

4. Kui komisjon ei ole liikmesriigiga nõus, lisatakse asjaomase liikmesriigi programmi lisameetmed, mida see tööstusettevõte peab täitma.

5. Kui komisjon annab nõusoleku, vaadatakse see nõusolek käesoleva direktiivi kohaselt teostatud seire tulemuste alusel ja seoses kõikide oluliste muudatustega tootmisprotsessis või keskkonnapoliitika eesmärkides korrapäraselt läbi.

Artikkel 11

Uus tööstusettevõte peab taotlema eelluba selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kelle territooriumile ta kavatseb oma ettevõtte ehitada. Niisuguse loa andmisele peavad eelnema keskkonnamõju uuringud. Neid võib anda ainult nendele ettevõtetele, mis kohustuvad kasutama ainult neid turul saada olevaid materjale, protsesse ja tehnikat, mis kahjustavad keskkonda kõige vähem.

Artikkel 12

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid vastu võtta rangemaid sätteid.

92/112/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 649

Õhkuheite vältimine ja kontrollimine

1.(iii) nõuavad liikmesriigid Käitistest lähtuvate happeosakeste õhkupaiskumistheidet tõkestavate vahendite paigaldamist; välditakse.

2. Käitiste õhkuheide ei tohi ületada VIII lisa 3. osas sätestatud heite piirväärtusi.

Artikkel 10

Liikmesriigid kontrollivad artiklites 6, 8 ja 9 nimetatud väärtusi ja vähendamisi iga ettevõtte tegelikku toodangut arvesse võttes.

78/176/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 765

Heite- ja keskkonnaseire

1. Olenemata kõnealuste jäätmete töötlemismeetodist ja ulatusest, peab nende heite, kaadamise, ladestamise ja maapõue süvainjekteerimisega kaasnema II lisas nimetatud jäätmete ja mõjutatava keskkonna seire, võttes arvesse selle füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja ökoloogilisi aspekte.

2. Seiret teeb korrapäraselt liikmesriigi määratud üks või mitu asutust, kellele liikmesriigi pädev asutus on andnud artiklis 4 ettenähtud loa. Liikmesriikidevahelisi piire ületava reostuse puhul määravad kõnealuse asutuse asjaomased osapooled.

3. Ühe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest esitab komisjon nõukogule ettepaneku mõjutatava keskkonna seire- ja järelevalvemenetluste kohta. Nõukogu teeb selle ettepaneku kohta otsuse kuue kuu jooksul Euroopa Parlamendi ja majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse avaldamisest Euroopa Ühenduste Teatajas.

1. Liikmesriigid tagavad vetteheiteseire, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust loatingimustele ja artiklile 63.

2. Liikmesriigid tagavad õhkuheiteseire, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust loatingimustele ja artiklile 64.

uus

Selline seire hõlmab vähemalt VII lisa 5. osas sätestatud heite seiret.

82/883/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 4

31. Liikmesriigid tagavad VIII lisa 4. osa kohaselt sellise keskkonna seire, mida mõjutab titaandioksiidi tootvate käitiste jäätmete vetteheide. teostavad mõjutatud keskkondade ja nende naabruses paiknevate arvatavalt jäätmete kahjutustamise mõjualast väljapoole jäävate tsoonide järelevalvet ja seiret, arvestades seejuures eriti kohalike keskkonnateguritega ning jäätmete kahjutustamise viisiga, st kas tegemist on mõnikord toimuva või pideva kahjutustamisega.

2. Kui lisades ei ole ette nähtud teisiti, siis määravad liikmesriigid juhtumite haaval kindlaks täpsed proovivõtukohad, nende kohtade kauguse lähimast saastavast jäätmete kahjutustamise punktist ning proovivõtu sügavuse või kõrguse.

Järjestikuste proovivõtuoperatsioonide korral tuleb proovid võtta samast kohast ja sügavuselt ning samadel tingimustel, näiteks tõusu-mõõna ala puhul tõusu ja mõõna teguri suhtes samal ajal.

3. Liikmesriigid määravad mõjutatud keskkondade järelevalve ja seire jaoks iga lisades antud parameetri puhul kindlaks proovivõtu- ja analüüsimissageduse.

Niisuguste parameetrite puhul, mille kindlaksmääramine on kohustuslik, ei tohi proovivõtu- ja analüüsimissagedused olla lisades näidatud minimaalsetest sagedustest väiksemad. Kui aga kord jäätmete toime, nende poolt põhjustatud ohud ja nende mõju on võimalikult suurel määral kindlaks tehtud ning kui keskkonna kvaliteet ei ole märkimisväärselt halvenenud, siis võivad liikmesriigid näha ette neist sagedustest väiksemad proovivõtu- ja analüüsimissagedused. Kui aga jäätmete kahjutustamise või kahjutustamisoperatsiooni muutuse tagajärjel keskkonna kvaliteet järgnevalt märkimisväärselt halveneb, siis pöörduvad liikmesriigid tagasi niisugustele proovivõtu- ja analüüsimissagedustele, mis ei ole lisades täpsustatutest väiksemad. Kui liikmesriik peab vajalikuks või soovitavaks, siis võib ta eristada erinevaid parameetreid, kohaldades käesolevat lõiku niisuguste parameetrite puhul, millega seoses ei ole keskkonna kvaliteedi olulist halvenemist registreeritud.

4. Arvatavalt väljapoole jäätmete kahjutustamise mõjuala jääva asjakohase naabruses paikneva tsooni seire ja kontrollimise jaoks kehtestavad proovivõtu- ja analüüsimissageduse liikmesriigid ise. Kui liikmesriik leiab, et niisuguse naabertsooni kindlaksmääramine ei ole võimalik, siis teavitab ta sellest komisjoni.

uus

4. Seiret teostatakse vastavalt CENi standarditele või nende puudumisel vastavalt ISO, liikmesriigi või rahvusvahelistele standarditele, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.

82/883/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 5

1. Standardsed mõõtemeetodid parameetriliste väärtuste kindlaksmääramiseks on täpsustatud lisades. Muid meetodeid kasutavad laborid peavad tagama saadud tulemuste võrreldavuse.

2. Proovide edasitoimetamiseks kasutatud mahutid, ühe või mitme parameetri analüüsimise eesmärgil proovi osa säilitamiseks kasutatud vahendid ja meetodid, proovide transportimine ja hoidmine ning nende ettevalmistamine analüüsimiseks peavad olema niisugused või tuleb teostada selliselt, et need ei mõjutaks märkimisväärselt analüüsi tulemusi.

Artikkel 6

Liikmesriigid võivad mõjutatud keskkondade järelevalveks ja seireks igal ajal kehtestada lisaks käesoleva direktiiviga kehtestatuile ka muid parameetreid.

78/176/EMÜ

Artikkel 13

1. Käesoleva direktiivi rakendamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile kogu vajaliku teabe, mis on seotud:

– artiklite 4, 5 ja 6 alusel antud lubadega,

– mõjutatava keskkonna artikli 7 kohaselt teostatud seire tulemustega,

– artikli 8 lõike alusel võetud meetmetega.

Nad annavad komisjonile ka üldist teavet materjalide, menetluste ja võtete kohta, mis on neile teatavaks tehtud artikli 11 kohaselt.

2. Käesoleva artikli alusel saadud teavet võib kasutada üksnes käesoleva direktiivi rakendamise eesmärgil.

3. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, nende ametnikud ega teised teenistujad ei tohi avaldada käesoleva direktiivi kohaldamise tulemusena neile teatavaks saanud teavet, mis oma laadilt on ametisaladus.

4. Lõiked 2 ja 3 ei takista avalikustamast üldist teavet ega ülevaateid, mis ei sisalda teatavate ettevõtja või ettevõtjate ühenduste kohta käivat informatsiooni.

Artikkel 14

91/692/EMÜ artikli 2 lõige 1 ja I lisa punkt b

Liikmesriigid saadavad iga kolme aasta järel komisjonile käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe sektori aruande kujul, mis hõlmab ka muid asjaomaseid ühenduse direktiive. Selline aruanne esitatakse kas küsimustiku või vormi alusel, mille komisjon koostab direktiivi 91/692/EMÜ [54] artiklis 6 ettenähtud korras. Küsimustik või vorm saadetakse liikmesriikidele kuus kuud enne aruandes käsitletava ajavahemiku algust. Aruanne saadetakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles käsitletud kolmeaastase ajavahemiku lõppu.

Esimene aruanne hõlmab aastaid 1993-1995 (kaasa arvatud).

Komisjon avaldab ühenduse aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta üheksa kuu jooksul pärast aruannete saamist liikmesriikidelt.

82/883/EMÜ

Artikkel 7

1. Aruanne, mille liikmesriigid peavad komisjonile edastama vastavalt direktiivi 78/176/EMÜ artiklile 14, sisaldab üksikasju nimetatud direktiivi artikli 7 lõike 2 kohaselt määratud asutuste poolt teostatud järelevalve- ja seireoperatsioonide kohta. Nimetatud üksikasjade hulka peab iga mõjutatud keskkonna puhul kuuluma järgmine teave:

– proovivõtupunkti kirjeldus, kaasa arvatud selle püsivad iseärasused (mille võib kodeerida) ning muu administratiivne ja geograafiline informatsioon. See teave esitatakse vaid ühel korral pärast proovivõtupunkti määramist,

– kasutatud proovivõtumeetodite kirjeldus,

– niisuguste parameetrite mõõtmistulemused, mille kindlaksmääramine on kohustuslik, ja kui liikmesriik peab seda kasulikuks, siis ka vabatahtlikult kindlaksmääratavate parameetrite mõõtmistulemused,

– kasutatud mõõte- ja analüüsimeetodid ning vajadusel nende määramise piirlävi, usaldusväärsus ja täpsus,

– vastavalt artikli 4 lõikele 3 tehtud proovivõtu- ja analüüsimissageduse muudatused.

2. Esimeseks vastavalt lõikele 1 edastatavaks teabekogumiks on andmed, mis kogutakse kolmandal aastal pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist.

3. Komisjon avaldab asjaomaselt liikmesriigilt eelnevalt saadud nõusoleku korral kokkuvõtte talle esitatud teabest.

4. Komisjon hindab mõjutatud keskkondade järelevalve ja seire korra tõhusust ja esitab vajaduse korral mitte hiljem kui kuus aastat pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist nõukogule ettepanekud nimetatud korra täiustamiseks ja mõõtemeetodite (kaasa arvatud nende määramise piirläve) usaldusväärsuse ja täpsuse ning proovivõtumeetodite ühtlustamiseks.

Artikkel 8

Liikmesriigid võivad käesolevast direktiivist kõrvale kalduda üleujutuse või loodusõnnetuse korral või erakordsete ilmastikutingimuste tõttu.

Artikkel 9

Vajalikud muudatused lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga

„vabatahtliku kindlaksmääramise” veerus loetletud parameetrite, ja

standardsete mõõtemeetodite

osas võetakse vastu artikliga 11 kehtestatud korras.

Artikkel 13

Kui jäätmete kahjutustamiseks on vastavalt direktiivi 78/176/EMÜ artikli 4 lõikele 1 vajalik loa saamine enam kui ühe liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt, siis konsulteerivad asjaomased liikmesriigid üksteisega seireprogrammi sisu ja rakendamise osas.

96/61/EÜ (kohandatud)

VII peatükk

Komitee, ülemineku- ja lõppsätted

uus

Artikkel 66

Pädevad asutused

Liikmesriigid määravad pädevad asutused ja organid, kes vastutavad käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest.

Artikkel 67

Liikmesriikide aruandlus

1. Liikmesriigid tagavad, et komisjonile tehakse kättesaadavaks teave, milles käsitletakse käesoleva direktiivi rakendamist, heidete ja muude keskkonnamõjude andmeid, heite piirväärtusi ning parima võimaliku tehnika kohaldamist vastavalt artiklitele 15 ja 16.

Liikmesriigid arendavad ja korrapäraselt ajakohastavad riiklikke teabesüsteeme, et teha esimeses lõigus osutatud teave kättesaadavaks elektrooniliselt.

2. Komisjon kehtestab sellise teabe laadi ja vormi, mida liikmesriigid peavad lõike 1 kohaselt esitama.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. Kolme aasta jooksul alates artikli 71 lõikes 1 osutatud kuupäevast ja seejärel iga kolme aasta järel esitab komisjon lõikes 1 osutatud teabe alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, vajaduse korral koos õigusakti ettepanekuga.

Artikkel 68

Lisade muutmine

Vastavalt teaduse ja tehnika arengule muudab komisjon parima võimaliku tehnika alusel V lisa 3. ja 4. osa, VI lisa 1., 2., 6.,7. ja 8. osa, VII lisa 1., 5., 6., 7. ja 8. osa ning VIII lisa 2. ja 4. osa.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

82/883/EMÜ

Artikkel 10

1. Moodustatakse tehnika arenguga kohandamise komitee (edaspidi nimetatud “komitee”), mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistujaks on komisjoni esindaja.

807/2003 artikkel 3 ja III lisa punkt 34

Artikkel 11

1. Komisjoni abistab tehnika arenguga kohandamise komitee.

1882/2003 artikkel 3 ja III lisa punkt 61 (kohandatud)

Artikkel 1969

Komiteemenetlus

1882/2003 artikkel 1 ja I lisa punkt 17, ja artikkel 3 ja III lisa punkt 61

1. Komisjoni abistab komitee.

2000/76/EÜ

Artikkel 17

Korralduskomitee

1. Komisjoni abistab korralduskomitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

807/2003 artikkel 3 ja III lisa punkt 34

2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7. [55]

1882/2003 artikkel 1 ja I lisa punkt 17 ning artikkel 3 ja III lisa punkt 61

2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ [56] artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

807/2003 artikkel 3 ja III lisa punkt 34, 1882/2003 artikkel 3 ja III lisa punkt 61, 2000/76/EÜ artikkel 17

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 osutatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

807/2003 artikkel 3 ja III lisa punkt 34, 1882/2003 artikkel 1 ja I lisa punkt17 ning artikkel 3 ja III lisa punkt 61

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

2000/76/EÜ artikkel 17

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

uus

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

1999/13/EÜ artikkel 14 (kohandatud)

Artikkel 14

Sanktsioonid

Liikmesriigid määravad kindlaks sanktsioonid, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik nende õigusnormide rakendamiseks vajalikud meetmed. Kindlaksmääratud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealustest sätetest hiljemalt artiklis 15 nimetatud kuupäevaks ja nende edasistest muudatustest niipea kui võimalik.

2000/76/EÜ (kohandatud)

Artikkel 19

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistused käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad karistussätetest komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2002 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

2001/80/EÜ (kohandatud)

Artikkel 16

Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise korral. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

uus

Artikkel 70

Karistused

Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt [päev/kuu/aasta (nt 1. jaanuariks 2011)] ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 71

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad artikli 2, artikli 3 lõike 4, artikli 3 lõigete 14–18, artikli 4 lõike 2, artiklite 5 ja 6, artikli 8 lõike 1, artikli 9 lõike 2 punkti b, artikli 12 lõike 8, artikli 13 lõike 1 punkti e, artikli 14, artikli 15 lõike 1 punkti d, artikli 15 lõigete 3–5, artikli 16 lõigete 2–5, artikli 17, artikli 18 lõigete 2–4, artikli 22 lõigete 2 ja 3, artikli 22 lõike 4 punktide b ja d, artiklite 23–25, artikli 26 lõike 1 punkti d, artikli 26 lõike 2, artikli 26 lõike 3 punktide c–g, artikli 29 punktide a ja b, artiklite 30 ja 32, artikli 33 lõike 3, artikli 35 lõigete 2–4, artikli 36, artikli 37 lõike 2, artikli 43 lõike 5, artikli 65 lõike 2, artikli 65 lõike 4, artiklite 66, 67 ja 70 ning I lisa punkti 1.1, punkti 2.5 alapunkti c, punktide 3.5, 4.7, 5.2 ja 5.3, punkti 6.1 alapunkti c, punkti 6.4 alapunkti b, punktide 6.6, 6.9 ja 6.10, IV lisa punkti 1 alapunkti b, V lisa 1.–4. osa, VI lisa 1. osa punkti b, 4. osa punktide 2.2, 3.1 ja 3.2, 6. osa punktide 2.5 ja 2.6, VII lisa 7. osa punkti 3 ning VIII lisa 1. osa punkti 1, punkti 2 alapunkti c ja 3. osa punktide 2–3 järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [päev/kuu/aasta (nt 30. juuniks 2012, st 1,5 aastat pärast jõustumist)]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates [päev/kuu/aasta (nt 30. juunist 2012, st poolteist aastat pärast jõustumist)]. Kui liikmesriigid võtavad kõnealused õigusnormid vastu, lisavad nad nendesse või nende õigusnormide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 72

Kehtetuks tunnistamine

1. Direktiivid 78/176/EMÜ, 82/883/EMÜ, 92/112/EMÜ, 96/61/EÜ, 1999/13/EÜ ja 2000/76/EÜ, mida on muudetud IX lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates [päev/kuu/aasta (nt 1. jaanuarist 2014, st kolm aastat pärast jõustumist)], ilma et see piiraks liikmesriikide selliste kohustuste täitmist, mis on seotud IX lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse ja nende kohaldamisega.

2. Direktiiv 2001/80/EÜ, mida on muudetud IX lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide selliste kohustuste täitmist, mis on seotud IX lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse ja nende kohaldamisega.

3. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse kooskõlas selle X lisas esitatud korrelatsioonitabeliga.

uus

Artikkel 73

Üleminekusätted

1. I lisa punktides 1.2, 1.3, 1.4 ja 2.1–2.4, punkti 2.5 alapunktides a ja b, punktides 2.6, 3, 4.1–4.6, 5.1, 5.2, punkti 5.3 alapunktides a ja b, punkti 5.4, punkti 6.1 alapunktides a ja b, punktides 6.2–6.5, punkti 6.6 alapunktides b ja c, punktides 6.7 ja 6.8 osutatud käitiste suhtes samuti punktis 1.1 osutatud käitiste suhtes, mille nimisoojuskoormus on 50 MW või rohkem, ning punkti 6.6 alapunktis a osutatud käitiste suhtes, milles on rohkem kui 40 000 kodulinnukohta ja mis tegutsevad ning millele on antud luba või mille puhul on enne artikli 71 lõikes 1 osutatud kuupäeva esitatud täielik loataotlus, tingimusel et kõnealused käitised on võetud kasutusele hiljemalt ühe aasta jooksul pärast kõnealust kuupäeva, kohaldavad liikmesriigid artikli 71 lõike 1 kohaselt vastuvõetud õigusnorme alates [päev/kuu/aasta (nt 1. jaanuarist 2014, st kolm aastat pärast jõustumist)].

2. I lisa punkti 2.5 alapunktis c, punkti 5.3 alapunktides c, d ja e, punkti 6.1 alapunktis c ning punktides 6.9 ja 6.10 osutatud käitiste suhtes, samuti punktis 1.1 osutatud käitiste suhtes, mille nimisoojuskoormus on väiksem kui 50 MW, ning punkti 6.6 alapunktis a osutatud käitiste suhtes, milles on vähem kui 40 000 kodulinnukohta ja mis tegutsevad enne artikli 71 lõikes 1 osutatud kuupäeva, kohaldavad liikmesriigid artikli 71 lõike 1 kohaselt vastuvõetud õigusnorme alates [päev/kuu/aasta (nt 1. juulist 2015, st 4,5 aastat pärast jõustumist)].

3. III peatükiga hõlmatud põletusseadmete suhtes kohaldavad liikmesriigid artikli 71 lõike 1 kohaselt vastuvõetud õigusnorme alates 1. jaanuarist 2016.

4. Jäätmekoospõletustehaste suhtes kohaldatakse VI lisa 4. osa punkti 3.1 kuni 31. detsembrini 2015.

Alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatakse kõnealuste koospõletustehaste suhtes VI lisa 4. osa punkti 3.2.

Artikkel 74

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamise päeva Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 75

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President eesistuja

[…] […]

96/61/EÜ (kohandatud)

I LISA

Artiklis 1 11 osutatud nimetatud tööstuslike tegevusalade liigid

1. Käesolev direktiiv ei käsitle käitisi või käitise osi, mis tegelevad uute toodete ja menetluste uurimise, arendustegevuse ja katsetamisega.

2. Allpool Käesolevas lisas esitatud künnisväärtused on üldjuhul tootmisvõimsuse või toodangu väärtused. Kui käitaja tegeleb samas käitises või samas tegevuskohas tegeldakse mitme samasse alajaotisse punkti alla kuuluva tegevusalaga, siis nende tegevusalade võimsused liidetakse.

uus

Punktis 1.1 osutatud käitiste summaarse nimisoojuskoormuse arvutamisel ei võeta arvesse põletusseadmeid, mille nimisoojuskoormus on alla 3 MW.

Punktis 1.1 osutatud käitiste summaarse nimisoojuskoormuse arvutamisel ei võeta arvesse põletusseadmeid, mille nimisoojuskoormus on alla 50 MW ja mis töötavad kuni 350 tundi aastas.

96/61/EÜ (kohandatud)

uus

1. Energeetikatööstus

1.1 Kütuste põletamine käitistes summaarse nimisoojusvõimsusega üle 50 MW (1) vähemalt 20 MW

1.2. Mineraalõli ja gaasi rafineerimine rafineerimistehased

1.3. Koksi tootmine ahjud

1.4. Kütuste Kivisöe gaasistamine s- ja vedeldamine stehased

2. Metallide tootmine ja töötlemine

2.1. Metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamine s- või paagutamine sahjud

2.2. Käitised Malmi või terase tootmine tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvaluks, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis

2.3. Käitised raud Mustmetallide töötlemine: töötlemiseks

a) kuumvaltsimine tootmisvõimsusega üle 20 tonni toorterast tunnis;

b) vasaraga sepistamine löögijõuga 50 kilodžauli vasara kohta, kus kasutatav küttevõimsus on üle 20 MW;

c) kaitsvate sulatatud sulametallpinnakatete metallpindade paigaldamine tootmisvõimsusega üle 2 tonni toorterast tunnis.

2.4. Mustmetallide valamine valukodades valukojad tootmisvõimsusega üle 20 tonni valmistooteid ööpäevas

2.5. Värviliste metallide töötlemine: Rajatised

a) värviliste muude toormetallide kui raud tootmine tootmiseks maakidest, rikastatud maakidest või teisestest toormetest metallurgiliste, keemiliste või elektrolüütiliste meetoditega menetlustega.

b) värviliste mitteraudmetallide, kaasa arvatud teiseste toodete sulatamine sulatamiseks, sealhulgas legeerimiseks sulandamiseks, kaasa arvatud teiseste toodete valmistamiseks (puhastamine, valamine jne), mille sulatamisvõimsusega on üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas, arvestamata valumetalltoodete valmistamist;

uus

c) värvilistest metallidest valumetalltoodete valmistamine tootmisvõimsusega üle 2,4 tonni valmistooteid plii või kaadmiumi puhul või üle 12 tonni kõigi muude metallide puhul.

96/61/EÜ (kohandatud)

uus

2.6. Käitised mMetallide ja või plastide pinnatöötluseks elektrolüütilise või keemilise meetodiga menetlusega, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m3

3. Mineraalsete materjalide tootmine Mineraalitööstus

3.1. Käitised tTsemendiklinkri tootmineseks pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või lubja tootmineseks pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas

3.2. Käitised aAsbesti tootmineseks ja või asbestil põhinevate toodete valmistamineseks

3.3. Käitised kKlaasi, sh klaaskiu tootmineseks sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

3.4. Käitised mMineraalainete sulatamineseks, sh mineraalkiu tootmiseks, sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

3.5. Käitised kKeraamiliste toodete valmistamineseks põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate rasksulamtelliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamineseks tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas või ja/või ahjudes mahutavusega üle 4 m3 ja laadimistihedusega mahtuvustihedusega üle 300 kg/m3 põletusahju kohta

4. Keemiatööstus

Käesolevas jaotises tähendab Ttootmine käesolevas jaotises nimetatud tegevusaladel on jaotistes punktides 4.1–4.64.7 loetletud ainete või ainerühmade tööstuslikku tootmistne keemiliste või bioloogiliste meetodite menetluste abil

4.1. Keemiatööstusettevõtted näiteks jJärgmiste üldorgaaniliste ainete tootmineseks:

a) lihtsad süsivesinikud (lineaarsed või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed);

b) hapnikku sisaldavad süsivesinike derivaadid, nagu nt alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid, atsetaadid, eetrid, peroksiidid, epoksüvaigud;

c) väävlit sisaldavad süsivesinikude derivaadid;

d) lämmastikku sisaldavad süsivesinikude derivaadid, nagu nt amiinid, amiidid, nitritosoühendid, nitroühendid või nitraatdiühendid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid;

e) fosforit sisaldavad süsivesinikude derivaadid;

f) halogeenitud süsivesinikud;

g) metallorgaanilised ühendid;

h) põhilised plastmaterjalid (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud);

i) sünteetilised kummid;

j) värvained ja pigmendid;

k) pindaktiivsed ained ja tensiidid.

4.2. Keemiatööstusettevõtted näiteks jJärgmiste üldanorgaaniliste ainete tootmineseks:

a) gaasilised ained, nagu nt ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, vääveldioksiid, süsinikoksiidkloriid;

b) happed, nagu nt kroomhape, vesinikfluoriidhape, fosforhape, lämmastikhape, vesinikkloriidhape, väävelhape, ooleum, väävlishapped;

c) alused, nagu nt ammooniumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid;

d) soolad, nagu nt ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, perboraat booraks, hõbenitraat;

e) mittemetallid, metalloksiidid või muud anorgaanilised ühendid, nagu nt kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid.

4.3. Keemiatööstusettevõtted fFosfor-, lämmastik- või kaaliumväetiste (liht- või liitväetised) tootmineseks

4.4. Keemiatööstusettevõtted põhiliste tTaimekaitsevahendite ja või biotsiidide tootmineseks

4.5. Käitised põhifFarmaatsiatoodete, sealhulgas vahesaaduste tootmineseks keemiliste või bioloogiliste menetluste abil

4.6. Keemiatööstusettevõtted lLõhkeainete tootmineseks

uus

4.7. Kemikaalide tootmine kasutamiseks kütuste või määrdeainetena

96/61/EÜ (kohandatud)

uus

5. Jäätmehooldus

Ilma direktiivi 75/442/EMÜ artikli 11 või ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ[16] artikli 3 sätete kohaldamist piiramata:

5.1. Käitised oOhtlike jäätmete kõrvaldamineseks või taaskasutausse võtmineseks, mis on määratletud direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõikes 4 nimetatud loetelus, direktiivi 75/442/EMÜ IIA ja IIB lisas (toimingud R1, R5, R6, R8 ja R9) ning nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivis 75/439/EMÜ õlijäätmete kõrvaldamise kohta, tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas, kasutades järgmisi meetodeid:

a) bioloogiline töötlus;

b) füüsikalis-keemiline töötlus;

c) põletamine või koospõletamine;

d) segude koostamine või segamine

e) ümberpakendamine

f) ladustamine ladustamismahuga üle 10 tonni;

g) kasutamine põhimõtteliselt kütuse või muu vahendina energia tootmiseks;

h) lahustite taasväärtustamine/regenereerimine;

i) anorgaaniliste materjalide, välja arvatud metallid ja metallide ühendid, ringlussevõtt/taasväärtustamine;

j) hapete ja aluste regenereerimine;

k) saastetõrjeks kasutatud ainete taaskasutusse võtmine;

l) katalüsaatorikomponentide taaskasutusse võtmine;

m) õlide taasrafineerimine või korduskasutamine muul viisil.

5.2. Käitised Tavajäätmete olmejäätmete põletamineseks, mis on määratletud nõukogu 8. juuni 1989. aasta direktiivis 89/369/EMÜ uutest olmejäätmete põletustehastest lähtuva õhusaaste vältimise kohta[18] ja nõukogu 21. juuni 1989. aasta direktiivis 89/429/EMÜ olemasolevatest olmejäätmete põletustehastest lähtuva õhusaaste vähendamise kohta,[19] tootmisvõimsusega üle 3 tonni tunnis.

5.3. Käitised tTavajäätmete kõrvaldamineseks, või taaskasutusse võtmine mis on määratletud direktiivi 75/442/EMÜ IIA lisa jaotistes D8 ja D9, tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas, kasutades järgmisi meetodeid:

a) bioloogiline töötlus;

b) füüsikalis-keemiline töötlus;

uus

c) jäätmete töötlemine enne koospõletamist;

d) räbu ja tuha töötlemine;

e) vanametalli töötlemine.

96/61/EÜ (kohandatud)

5.4 Prügilad, kuhu ladestatakse üle 10 tonni ööpäevas või mille kogumaht üldmaht on üle 25 000 tonni, v.a püsijäätmete prügilad

6. Muud tegevusalad

6.1. Tööstusettevõtted Tööstuskäitised :

a) paberimassi tootmiseks puidust või muust kiulisest materjalist;

b) paberi ja või papi tootmiseks, mille tootmisvõimsus on üle 20 tonni ööpäevas;

uus

c) puitpaneelide, välja arvatud vineer, tootmine võimsusega üle 600 m3 päevas.

96/61/EÜ (kohandatud)

uus

6.2. Käitised k Tekstiilikiudude kiudude või tekstiili eeltöötlemineuseks (pesemine, pleegitamine ja leelislahusega töötlemine) või värvimineseks tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas

6.3. Naha parkimineskäitised tootmisvõimsusega üle 12 tonni valmistooteid ööpäevas

6.4. a) Loomade tapmine Tapamajad tootmisvõimsusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas

b) Käitised Järgmiste eelnevalt töödeldud või töötlemata toorainete toiduainete töötlemineseks ja ümbertöötamineseks, välja arvatud üksnes pakkimine, toiduainete ja loomasööda komponentide tootmiseks:

i) loomnesest toorainematerjalist (v.a üksnes piim), tootmisvõimsusega üle 75 tonni valmistooteid ööpäevas

ii) taimnesest toorainematerjalist, tootmisvõimsusega üle 300 tonni valmistooteid ööpäevas (kvartali keskmine)

uus

iii) toodete valmistamine loomsest ja taimsest toorainest, tootmisvõimsusega rohkem kui:

– 75 tonni valmistoodet päevas, kui A on võrdne vähemalt 10ga, või

– [300 – (22,5 × A] tonni valmistoodet päevas kõikidel muudel juhtudel,

kus A võrdub loomse materjali protsentuaalse sisaldusega valmistoote tootmismahus.

Pakendi massi ei arvestata toote lõpliku massi hulka.

Käesolevat alajagu ei kohaldata, kui tooraine on üksnes piim.

96/61/EÜ (kohandatud)

c) Käitised Üksnes piima töötlemineseks ja ümbertöötlemineseks, kus võetakse vastu üle 200 tonni piima ööpäevas (aasta keskmine)

6.5. Käitised lLoomakorjuste ja või loomsete jäätmete kõrvaldamineseks või ringlussevõtmineuks, töötletootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas

6.6 Kanalad ja sigalad Kanade või sigade intensiivkasvatus ettevõtetes, kus on üle:

a) 40 000 kodulinnukoha

uus

a) 40 000 broileri- või 30 000 munakana- või 24 000 pardi- või 11 500 kalkunikoha

96/61/EÜ

b) 2000 nuumseakoha (kaaluga üle 30 kg) või

c) 750 emisekoha.

uus

Muude kui punktis a osutatud kodulinnuliikide puhul või punktides a–c osutatud kodulindude ja -loomade kasvatamisel ühes ja samas käitises arvutatakse künnisväärtus võrdlusest eespool esitatud künnisväärtustega, võttes aluseks samaväärsed lämmastiku eritamise tegurid.

96/61/EÜ (kohandatud)

6.7 Käitised aAinete, esemete või toodete pinna töötlemineuseks orgaaniliste lahustite kasutamisega, eelkõige apreteerimiseks, trükkimiseks, pindamiseks, rasvaärastuseks, veekindluse tagamiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks, lahustite kuluga üle 150 kg tunnis või üle 200 tonni aastas.

6.8 Käitised gGrafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmineseks põletamise või grafitiseerimise abil.

uus

6.9 Puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, tootmisvõimsusega üle 75 m3 päevas.

6.10 I peatükiga hõlmatud käitisest pärineva heitvee selline puhastamine väljaspool tootmiskohta, mida ei hõlma nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta [57].

96/61/EÜ (kohandatud)

II LISA

ARTIKLI 18 LÕIKES 2 JA ARTIKLIS 20 NIMETATUD DIREKTIIVIDE LOETELU

1. Direktiiv 87/217/EMÜ asbestist põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja vähendamise kohta

2. Direktiiv 82/176/EMÜ kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta

3. Direktiiv 83/513/EMÜ kaadmiumiheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta

4. Direktiiv 84/156/EMÜ muude sektorite kui kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta

5. Direktiiv 84/491/EMÜ heksaklorotsükloheksaaniheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta

6. Direktiiv 86/280/EMÜ teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I loendis sisalduvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta, hiljem muudetud direktiividega 88/347/EMÜ ja 90/415/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 86/280/EMÜ II lisa

7. Direktiiv 89/369/EMÜ uutest olmejäätmete põletustehastest lähtuva õhusaaste vältimise kohta

8. Direktiiv 89/429/EMÜ olemasolevatest olmejäätmete põletustehastest lähtuva õhusaaste vähendamise kohta

9. Direktiiv 94/67/EÜ ohtlike jäätmete põletamise kohta

10. Direktiiv 92/112/EMÜ titaanoksiiditööstuse jäätmetest tuleneva saaste vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise korra kohta

11. Direktiiv 88/609/EMÜ teatavate suurtest põletusseadmetest lähtuvate saasteainete õhku pääsemise piiramise kohta, viimati muudetud direktiiviga 94/66/EÜ

12. Direktiiv 76/464/EMÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta

13. Direktiiv 75/442/EMÜ jäätmete kohta, muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ

14. Direktiiv 75/439/EMÜ õlijäätmete kõrvaldamise kohta

15. Direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta

96/61/EÜ (kohandatud)

uus

IIIII LISA

Peamiste saasteainete soovitusloend, mida tuleb arvesse võtta, kui need on heite piirväärtuse arvestamisel asjakohased Saasteainete loend

ÕHK

1. Vääveldioksiid ja muud väävliühendid

2. Lämmastikoksiidid ja muud lämmastikuühendid

3. Süsinikmonooksiid

4. Lenduvad orgaanilised ühendid

5. Metallid ja nende ühendid

6. Tolm, sealhulgas peened tahked osakesed

7. Asbest (lenduvad osakesed, kiud)

8. Kloor ja selle ühendid

9. Fluor ja selle ühendid

10. Arseen ja selle ühendid

11. Tsüaniidid

12. Ained ja valmistised, mille kantserogeensed või mutageensed omadused või omadused, mis võivad õhukeskkonna kaudu mõjutada viljakustsigimist, on tõendstatud

13. Polüklooritud dibensodioksiinid ja polüklooritud dibensofuraanid

VESI

1. Halogeenorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad veesikeskkonnas selliseid ühendeid moodustada

2. Fosfororgaanilised ühendid

3. Tinaorgaanilised ühendid

4. Ained ja valmistised, mille kantserogeensed või mutageensed omadused või omadused, mis võivad veekeskkonna kaudu mõjutada viljakustsigimist, on tõendstatud

5. Püsivad süsivesinikud ja püsivad bioakumuleeruvad orgaanilised toksilised ained

6. Tsüaniidid

7. Metallid ja nende ühendid

8. Arseen ja selle ühendid

9. Biotsiidid ja taimekaitsevahendid

10. Heljum

11. Eutrofeerumist soodustavad ained (eelkõige nitraadid ja fosfaadid)

12. Ained, mis avaldavad ebasoodsat mõju hapnikurežiimile (ja mida saab mõõta selliste parameetritega nagu BHT, KHT jms).

uus

13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) X lisas loetletud ained [58].

96/61/EÜ (kohandatud)

IIIIV LISA

Parima võimaliku tehnika määramise kriteeriumid

Asjaolud, mida tuleb üldiselt või erijuhtudel artikli 2 punktis 12 määratletud parima võimaliku tehnika valikul arvesse võtta, pidades silmas selle tõenäolisi kulusid ja tulusid ning ettevaatus- ja ennetuspõhimõtteid:

1. Jäätmevaese tehnoloogia kasutamine.

2. Vähemohtlike ainete kasutamine.

3. Vajaduse korral tootmisprotsessis toodetud ja kasutatud ainete ning jäätmete taaskasutamis- ja ringlussevõtumenetluste edendamine.

4. Tööstuslikus tootmises edukaks osutunud võrreldavate protsesside, seadmete või tootmismenetluste arendamine.

5. Tehnoloogilised uuendused ning ja teaduse ja teadmiste areng.

6. Heidete laad, mõju ja hulk.

7. Uute või olemasolevate käitiste käikulaskmise tähtajad.

8. Parima võimaliku tehnika kasutuselevõtuks vajalik aeg.

9. Tootmises kasutatava toormaterjali (sh vesi) tarbimine ja laad ning nende energiatõhusus (energeetiline kasutegur).

10. Heidete kahjuliku keskkonnamõju vältimise või minimeerimise vajalikkus ja sellega kaasnevad ohud.

11. Õnnetusjuhtumite vältimise ning nendega kaasneva keskkonnaohu minimeerimise vajalikkus.

12. komisjoni või rahvusvaheliste organisatsioonide artikli 16 lõike 2 kohaselt avaldatud teave.

2003/35/EÜ

IVV LISA

Üldsuse kaasamine otsuste tegemisse

1. Üldsust teavitatakse (kas avalike teadaannete või muude sobivate vahendite, näiteks võimalusel elektroonilise ajakirjanduse abil) järgmistest küsimustest otsuse tegemise varases etapis või hiljemalt siis, kui teavet saab nõuetekohaselt esitada:

a) loataotlus või vajadusel loa või loatingimuste ajakohastamise ettepanek vastavalt artiklile 22 15 lõikele 1, sealhulgas artikli 13 6 lõikes 1 loetletud osade kirjeldus;

uus

b) uute või ajakohastatud siduvate üldeeskirjade väljatöötamine artikli 18 kohaselt, sealhulgas soovitatud eeskirjanõuded ja üldarusaadav kokkuvõte õigus- ja haldusraamistikust, mille kohaselt eeskirju hakatakse kohaldama;

2003/35/EÜ (kohandatud)

bc) vajadusel tõsiasi, et otsuse puhul tuleb viia läbi siseriikliku või piiriülese keskkonnamõju hindamine või liikmesriikide vahelised konsultatsioonid vastavalt artiklile 28 17;

cd) üksikasjad pädevate asutuste kohta, kes vastutabvad otsuse tegemise eest, asutuste kohta, kust saab ajakohast teavet, asutuste kohta, kellele võib esitada märkusi ja küsimusi, ning märkuste ja küsimuste edastamise ajakava koha;

de) võimaliku otsuse laad ja olemasolu korral otsuse eelnõu;

ef) vajadusel loa või loatingimuste ajakohastamise ettepaneku üksikasjad;

fg) teadaanne selle kohta, millal, kus ja kuidas tehakse asjakohane teave kättesaadavaks;

gh) üksikasjad punkti 5 kohase üldsuse kaasamise korra ja konsultatsioonide läbiviimise kohta.

2. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse asjakohaste tähtaegade jooksul kättesaadavaks järgmine:

a) kooskõlas liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega peamised aruanded ja nõuanded, mis on pädevale asutusele või pädevatele asutustele esitatud ajal, mil asjaomast üldsust teavitati punkti 1 kohaselt;

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) sätete kohaselt muu kui punktis 1 osutatud nimetatud teave, mis on vajalik otsuse tegemiseks vastavalt artiklile 68 ja mis saab kättesaavaks alles pärast seda, kui asjaomast üldsust on punkti 1 kohaselt teavitatud.

3. Asjaomasel üldsusel on õigus esitada pädevale asutusele enne otsuse tegemist märkusi ja arvamusi.

4. Käesoleva lisa kohaselt peetud konsultatsioonide tulemusi tuleb otsuse tegemisel nõuetekohaselt arvesse võtta.

5. Üldsuse teavitamise (näiteks müürilehtede kasutamine teatavas ümbruskonnas, avaldamine kohalikes ajalehtedes) ning ajaomase üldsusega konsulteerimise (näiteks kirjalike esildiste või avalike küsitluste teel) üksikasjaliku korra määravad kindlaks liikmesriigid. Menetluse eri etappideks nähakse ette mõistlikud tähtajad, jättes piisavalt aega üldsuse teavitamiseks ja asjaomase avalikkuse ettevalmistuseks ja tõhusaks kaasamiseks keskkonnaalaste otsuste tegemisse vastavalt käesoleva lisa artikli sätetele.

2001/80/EÜ (kohandatud)

1 2006/105/EÜ Artikkel 1 ja B(2) lisa

2 Artikkel 20 ja II lisa, lk 703

3 Artikkel 20 ja II lisa, lk 703 ning Artikkel 20 ja II lisa, lk 704

V I LISA

Põletusseadmeid käsitlevad tehnilised sätted

1. osa

OLEMASOLEVATEST SEADMETEST LÄHTUVATE SO2 HEITKOGUSTE ÜLEMMÄÄRAD JA VÄHENDAMISE EESMÄRGID [59] [60]

Liikmesriik | 0 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |

| SO2 heitkogused suurtest põletusseadmetest 1980. aastal(kilotonnides) | Heitkoguste ülemmäär(kilotonni aastas) | 1980. aasta heitkoguste vähendamine protsentides | 1980. aasta korrigeeritud heitkoguste vähendamine protsentides |

| | 1. etapp | 2. etapp | 3. etapp | 1. etapp | 2. etapp | 3. etapp | 1. etapp | 2. etapp | 3. etapp |

| | 1993 | 1998 | 2003 | 1993 | 1998 | 2003 | 1993 | 1998 | 2003 |

Belgia | 530 | 318 | 212 | 159 | -40 | -60 | -70 | -40 | -60 | -70 |

1 Bulgaaria | 1 1734 | 1 1410 | 1 1300 | 1 1190 | 1 -19 | 1 -25 | 1 -31 | 1 -19 | 1 -25 | 1 -31 |

2 Tšehhi Vabariik | 2 1408 | 2 919 | 2 303 | 2 155 | 2 -35 | 2 -79 | 2 -89 | 2 -35 | 2 -79 | 2 -89 |

Taani | 323 | 213 | 141 | 106 | -34 | -56 | -67 | -40 | -60 | -70 |

Saksamaa | 2225 | 1335 | 890 | 668 | -40 | -60 | -70 | -40 | -60 | -70 |

2 Eesti | 2 240 | 2 123 | 2 91 | 2 76 | 2 -49 | 2 -62 | 2 -68 | 2 -49 | 2 -62 | 2 -68 |

Kreeka | 303 | 320 | 320 | 320 | +6 | +6 | +6 | -45 | -45 | -45 |

Hispaania | 2290 | 2290 | 1730 | 1440 | 0 | -24 | -37 | -21 | -40 | -50 |

Prantsusmaa | 1910 | 1146 | 764 | 573 | -40 | -60 | -70 | -40 | -60 | -70 |

Iirimaa | 99 | 124 | 124 | 124 | +25 | +25 | +25 | -29 | -29 | -29 |

Itaalia | 2450 | 1800 | 1500 | 900 | -27 | -39 | -63 | -40 | -50 | -70 |

3 Küpros | 3 17 | 3 29 | 3 32 | 3 34 | 3 +71 | 3 +88 | 3 +100 | 3 +71 | 3 +88 | 3 +100 |

3 Läti | 3 60 | 3 40 | 3 30 | 3 25 | 3 -30 | 3 -50 | 3 -60 | 3 -30 | 3 -50 | 3 -60 |

3 Leedu | 3 163 | 3 52 | 3 64 | 3 75 | 3 -68 | 3 -61 | 3 -54 | 3 -68 | 3 -61 | 3 -54 |

Luksemburg | 3 | 1,8 | 1,5 | 1,5 | -40 | -50 | -60 | -40 | -50 | -50 |

3 Ungari | 3 720 | 3 429 | 3 448 | 3 360 | 3 -40 | 3 -38 | 3 -50 | 3 -40 | 3 -38 | 3 -50 |

3 Malta | 3 12 | 3 13 | 3 17 | 3 14 | 3 +14 | 3 +51 | 3 +17 | 3 +14 | 3 +51 | 3 +17 |

Madalmaad | 299 | 180 | 120 | 90 | -40 | -60 | -70 | -40 | -60 | -70 |

Portugal | 115 | 232 | 270 | 206 | +102 | +135 | +79 | -25 | -13 | -34 |

3 Poola | 3 2087 | 3 1454 | 3 1176 | 3 1110 | 3 -30 | 3 -44 | 3 -47 | 3 -30 | 3 -44 | 3 -47 |

1 Rumeenia | 1 561 | 1 692 | 1 503 | 1 518 | 1 23 | 1 -10 | 1 -8 | 1 23 | 1 -10 | 1 -8 |

3 Sloveenia | 3 125 | 3 122 | 3 98 | 3 49 | 3 -2 | 3 -22 | 3 -61 | 3 -2 | 3 -22 | 3 -61 |

3 Slovakkia | 3 450 | 3 177 | 3 124 | 3 86 | 3 -60 | 3 -72 | 3 -81 | 3 -60 | 3 -72 | 3 -81 |

Ühendkuningriik | 3883 | 3106 | 2330 | 1553 | -20 | -40 | -60 | -20 | -40 | -60 |

Austria | 90 | 54 | 36 | 27 | -40 | -60 | -70 | -40 | -60 | -70 |

Soome | 171 | 102 | 68 | 51 | -40 | -60 | -70 | -40 | -60 | -70 |

Rootsi | 112 | 67 | 45 | 34 | -40 | -60 | -70 | -40 | -60 | -70 |

II LISA

OLEMASOLEVATEST SEADMETEST LÄHTUVATE NOX HEITKOGUSTE ÜLEMMÄÄRAD JA VÄHENDAMISE EESMÄRGID [61] [62]

Liikmesriik | 0 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

| NOX heitkogused suurtest põletusseadmetest 1980. aastal(kilotonnides) | NOX heitkoguste ülemmäär(kilotonni aastas) | 1980. aasta heitkoguste vähendamine protsentides | 1980. aasta korrigeeritud heitkoguste vähendamine protsentides |

| | 1. etapp | 2. etapp | 1. etapp | 2. etapp | 1. etapp | 2. etapp |

| | 1993 [63] | 1998 | 1993 [64] | 1998 | 1993 [65] | 1998 |

Belgia | 110 | 88 | 66 | -20 | -40 | -20 | -40 |

1 Bulgaaria | 1 155 | 1 125 | 1 95 | 1 -19 | 1 -39 | 1 -19 | 1 -39 |

3 Tšehhi Vabariik | 3 403 | 3 228 | 3 113 | 3 -43 | 3 -72 | 3 -43 | 3 -72 |

Taani | 124 | 121 | 81 | -3 | -35 | -10 | -40 |

Saksamaa | 870 | 696 | 522 | -20 | -40 | -20 | -40 |

3 Eesti | 3 20 | 3 10 | 3 12 | 3 -52 | 3 -40 | 3 -52 | 3 -40 |

Kreeka | 36 | 70 | 70 | +94 | +94 | 0 | 0 |

Hispaania | 366 | 368 | 277 | +1 | -24 | -20 | -40 |

Prantsusmaa | 400 | 320 | 240 | -20 | -40 | -20 | -40 |

Iirimaa | 28 | 50 | 50 | +79 | +79 | 0 | 0 |

Itaalia | 580 | 570 | 428 | -2 | -26 | -20 | -40 |

3 Küpros | 3 3 | 3 5 | 3 6 | 3 +67 | 3 +100 | 3 +67 | 3 +100 |

3 Läti | 3 10 | 3 10 | 3 9 | 3 -4 | 3 -10 | 3 -4 | 3 -10 |

3 Leedu | 3 21 | 3 8 | 3 11 | 3 -62 | 3 -48 | 3 -62 | 3 -48 |

Luksemburg | 3 | 2,4 | 1,8 | -20 | -40 | -20 | -40 |

3 Ungari | 3 68 | 3 33 | 3 34 | 3 -51 | 3 -49 | 3 -51 | 3 -49 |

3 Malta | 3 1,7 | 3 7 | 3 2,5 | 3 +299 | 3 +51 | 3 +299 | 3 +51 |

Madalmaad | 122 | 98 | 73 | -20 | -40 | -20 | -40 |

Portugal | 23 | 59 | 64 | +157 | +178 | -8 | 0 |

3 Poola | 3 698 | 3 426 | 3 310 | 3 -39 | 3 -56 | 3 -39 | 3 -56 |

1 Rumeenia | 1 135 | 1 135 | 1 77 | 1 -1 | 1 -43 | 1 -1 | 1 -43 |

3 Sloveenia | 3 17 | 3 15 | 3 16 | 3 -12 | 3 -6 | 3 -12 | 3 -6 |

3 Slovakkia | 3 141 | 3 85 | 3 46 | 3 -40 | 3 -67 | 3 -40 | 3 -67 |

Ühendkuningriik | 1016 | 864 | 711 | -15 | -30 | -15 | -30 |

Austria | 19 | 15 | 11 | -20 | -40 | -20 | -40 |

Soome | 81 | 65 | 48 | -20 | -40 | -20 | -40 |

Rootsi | 31 | 25 | 19 | -20 | -40 | -20 | -40 |

III LISA

Artikli 33 lõikes 2 osutndatud põletusseadmete SO2 heitkoguste piirväärtused

Tahkekütus

A. SO2 heitkoguste piirväärtused, väljendatuna mg/Nm3 (O2 sisaldus 6 %), kohaldamiseks uute seadmete suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 1 ja olemasolevate seadmete suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 3:

2001/80/EÜ Artikkel 2 (kohandatud)

1. Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse jäätmegaaside veesisaldust, võttes tahkekütuse standarditud O2 sisalduseks 6 % ning vedel- ja gaaskütusel töötavate põletuskatelde puhul 3 % ning gaasiturbiinide ja mootorite puhul 15 %.

(...PICT...)

2001/80/EÜ (kohandatud)

(...PICT...)

Märkus:

kui eespool esitatud heitkoguste piirväärtusi ei ole kütuse omaduste tõttu võimalik järgida, siis tuleb saavutada väävlitustamistase vähemalt 60 % nimisoojuskoormusega maksimaalselt 100 MWth seadmete puhul, 75 % seadmete puhul nimisoojuskoormusega üle 100 MWth ja maksimaalselt 300 MWth ning 90 % seadmete puhul nimisoojuskoormusega üle 300 MWth. Seadmete suhtes nimisoojuskoormusega üle 500 MWth kohaldatakse vähemalt 94 % või vähemalt 92 % väävlitustamistaset, kui on sõlmitud suitsugaasi väävlitustamise või lubja sissepritseseadme paigaldamise leping ning selle paigaldustöödega on alustatud enne 1. jaanuari 2001.

B. Uute seadmete, välja arvatud gaasiturbiinide suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 2 kohaldatavad SO2 heitkoguste piirväärtused, väljendatuna mg/Nm3 (O2 sisaldus 6 %).

Kütuse liik | 50–100 MWth | 100–300 MWth | > 300 MWth |

Biomass | 200 | 200 | 200 |

Üldjuhtum | 850 | 200 [66] | 200 |

Märkus:

kui eespool esitatud heitkoguste piirväärtusi ei ole kütuse omaduste tõttu võimalik järgida, siis tuleb seadmetes, mille nimisoojuskoormus on maksimaalselt 300 MWth, saavutada SO2 piirväärtus 300 mg/Nm3 või vähemalt 92 % väävlitustamistase ning seadmetes, mille nimisoojuskoormus on üle 300 MWth, vähemalt 95 % väävlitustamistase, kusjuures suurim lubatud heitkoguste piirväärtus on 400 mg/Nm3.

IV LISA

SO2 HEITKOGUSTE PIIRVÄÄRTUSED

Vedelkütused

A. SO2 heitkoguste piirväärtused, väljendatuna mg/Nm3 (O2 sisaldus 3 %), kohaldamiseks uute seadmete suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 1 ja olemasolevate seadmete suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 3:

(...PICT...)

(...PICT...)

B. Uute seadmete, välja arvatud gaasiturbiinide suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 2 kohaldatavad SO2 heitkoguste piirväärtused, väljendatuna mg/Nm3 (O2 sisaldus 3 %):.

50–100 MWth | 100–300 MWth | > 300 MWth |

850 | 400–200(sirgjooneline vähenemine) [67] | 200 |

Kreetal ja Rhodosel asuva kahe seadme suhtes nimisoojuskoormusega 250 MWth, millele antakse tegevusluba enne 31. detsembrit 2007, kohaldatakse heitkoguste piirväärtust 1 700 mg/Nm3.

uus

Kombineeritud tsükli ja lisasüütega gaasiturbiinide puhul võib standarditud O2-sisalduse määrata kindlaks pädev asutus, arvestades asjaomase käitise konkreetseid omadusi.

2001/80/EÜ (kohandatud)

uus

2. SO2 heite piirväärtused tahke- või vedelkütusel töötavate põletuskatelde puhul

Nimisoojuskoormus (MWth) | Kivisüsi ja pruunsüsi | Biomass | Turvas | Vedelkütused |

50–100 | 400 | 200 | 300 | 350 |

100–300 | 250 | 200 | 300 | 250 |

> 300 | 200 | 200 | 200 | 200 |

2001/80/EÜ Artikkel 5 (kohandatud)

Erandina III lisast:

(1) Põletusseadmete seadmete suhtes, mille nimisoojuskoormus on 400 MW või suurem milles kasutatakse tahkeid tahkekütuseid ja millele on luba antud enne 27. novembrit 2002, ning mille aastane töötundide arv (viie aasta libiseva keskmisne väärtusena) ei ole üle 1500 tunni aastas, kohaldatakse vääveldioksiidi heite heitkoguse piirväärtust 800 mg/Nm3.

2001/80/EÜ (kohandatud)

uus

V LISA

3. SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletuskatelde puhul

Gaaskütused

A. SO2 heitkoguste piirväärtused, väljendatuna mg/Nm3 (O2 sisaldus 3 %), kohaldamiseks uute seadmete suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 1 ja olemasolevate seadmete suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 3:

Kütuse liik | Piirväärtused(mg/Nm3) |

Gaaskütused üÜldiselt | 35 |

Veeldatud gaas | 5 |

Rafineerimisjääkide gaasistamisel saadud Madala kütteväärtusega koksiahjugaasid saadud madala kütteväärtusega gaasid, gaas, kõrgahjugaas | 800400 |

Madala kütteväärtusega kõrgahjugaasid | 200 |

Kivisöe gaasistamisel saadud gaas | [68] |

B Vastavalt artikli 4 lõikele 2 uute seadmete suhtes kohaldatavad SO2 heitkoguste piirväärtused, väljendatuna mg/Nm3 (O2 sisaldus 3 %):

Gaaskütused üldiselt | 35 |

Veeldatud gaas | 5 |

Madala kütteväärtusega koksiahjugaasid | 400 |

Madala kütteväärtusega kõrgahjugaasid | 200 |

uus

4. NOx heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletuskatelde puhul

Nimisoojuskoormus (MWth) | Kivisüsi ja pruunsüsi | Biomass ja turvas | Vedelkütused |

50–100 | 300450 tolmpruunsöe põletamisel | 300 | 450 |

100–300 | 200 | 250 | 200 |

> 300 | 200 | 200 | 150 |

2001/80/EÜ VI lisa (kohandatud)

2) Seadmete suhtes nimisoojuskoormusega üle 500 MW, mille töötundide arv alates 2008. aastast ei ole üle 2000 tunni aastas (viie aasta libisev keskmine), kehtivad 31. detsembrini 2015 järgmised sätted:

– artikli 4 lõike 3 punkti a kohaselt tegevusloa saanud seadmete suhtes kehtib lämmastikdioksiidi heitkoguse piirväärtus (mõõdetuna NO2) 600 mg/Nm3;

– artikli 4 lõike 6 kohaselt siseriikliku kavaga hõlmatud seadmete puhul hinnatakse nende osa siseriiklikus kavas piirväärtuse 600 mg/Nm3 alusel.

Alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatakse seadmete suhtes, Tahkekütusel töötavate põletusseadmete suhtes, mille nimisoojuskoormus ei ole suurem kui 500 MW ja millele on antud luba enne 27. novembrit 2002 ning mille töötundide arv aastas on kuni 1500 tundi (viie aasta libiseva keskmisenane), kohaldatakse NOx lämmastikoksiidi heite heitkoguse piirväärtust (mõõdetuna NO2) 450 mg/Nm3.

Tahkekütusel töötavate põletusseadmete suhtes, mille nimisoojuskoormus on vähemalt 500 MW ja millele on antud luba enne 1. juulit 1987 ning mille töötundide arv aastas on kuni 1500 tundi viie aasta libiseva keskmisena, kohaldatakse NOx lämmastikoksiidi heitkoguse piirväärtust 450 mg/Nm3.

2001/80/EÜ (kohandatud)

uus

VI LISA

5. Gaaskütusel töötavate põletusseadmete NOx (MÕÕDETUNA NO2) ja CO heite piirväärtused (mg/Nm3)

A. NOx heitkoguste piirväärtused, väljendatuna mg/Nm3 (O2 sisaldus tahkekütuste kasutamisel 6 %, vedel- ja gaaskütuste kasutamisel 3 %), kohaldamiseks uute seadmete suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 1 ning olemasolevate seadmete suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 3:

Kütuse liik | Piirväärtused [69](mg/Nm3) |

Tahkekütused [70] [71] | |

50–500 MWth | 600 |

> 500 MWth: | 500 |

Alates 1. jaanuarist 2016 | |

50–500 MWth | 600 |

> 500 MWth: | 200 |

Vedelkütused: | |

50–500 MWth | 450 |

> 500 MWth: | 400 |

Gaaskütused: | |

50–500 MWth | 300 |

> 500 MWth: | 200 |

B. Uute seadmete, välja arvatud gaasiturbiinide suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 2 kohaldatavad NOx heitkoguste piirväärtused, väljendatuna mg/Nm3

Tahkekütused (O2 sisaldus 6 %)

Kütuse liik | 50–100 MWth | 100–300 MWth | > 300 MWth |

Biomass | 400 | 300 | 200 |

Üldjuhtum | 400 | 200 [72] | 200 |

Vedelkütused (O2 sisaldus 3 %)

50–100 MWth | 100–300 MWth | > 300 MWth |

400 | 200 [73] | 200 |

Kreetal ja Rhodosel asuva kahe seadme suhtes nimisoojuskoormusega 250 MWth, millele antakse tegevusluba enne 31. detsembrit 2007, kohaldatakse heitkoguste piirväärtust 400 mg/Nm3.

Gaaskütused (O2 sisaldus 3 %)

| 50–300 MWth | > 300 MWth |

Maagaas (märkus 1) | 150 | 100 |

Muud gaasid | 200 | 200 |

Gaasiturbiinid

NOx heitkoguste piirväärtused, väljendatuna mg/Nm3 (O2 sisaldus 15 %), kohaldamiseks ühe gaasiturbiini suhtes artikli 4 lõike 2 kohaselt (piirväärtusi kohaldatakse ainult üle 70 % koormuse korral):

| > 50 MWth(soojuskoormus vastavalt ISO tingimustele) |

Maagaas (märkus 1) | 50 (märkus 2) |

Vedelkütused (märkus 3) | 120 |

Gaaskütused (välja arvatud maagaas) | 120 |

| NOx | CO |

Gaasiküttel põletuskatlad | 100 | 100 |

Maagaasiküttel1 gaasiturbiinid (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid) | 502, 3 | 100 |

Muul kütusel kui maagaasil4 töötavad gaasiturbiinid (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid) | 90 | 100 |

Gaasimootorid | 100 | 100 |

Märkused 1:

1 Maagaas on looduslik metaan inertsete gaaside ja muude ainete sisaldusega kuni 20 mahuprotsenti.

Märkus 2:

2 75 mg/Nm3 järgmistel juhtudel, kusjuures gaasiturbiini efektiivsus määratakse ISO tingimuste põhjal:

i) gaasiturbiinid, mida kasutatakse energia ja soojuse koostootmise süsteemides üldkasuteguriga üle 75 %;

ii) gaasiturbiinid, mida kasutatakse kombineeritud tsükliga seadmetes, mille aasta keskmine elektrienergia üldkasutegur on üle 55 %;

iii) mehaanilise jõuülekande puhul kasutatavad gaasiturbiinid.

3 Ühetsükliliste gaasiturbiinide korral, mis ei kuulu ühessegi eespool märkuses 2 nimetatud kategooriasse, kuid mille kasutegur on üle 35 % (määratud ISO tingimuste alusel), on heitkoguse piirväärtus 50 × *η/35, kus η on ISO tingimustele vastav gaasiturbiini kasutegur väljendatuna protsentides (ning ISO tingimuste kohaselt).

Märkus 3:

4 See Need heitekoguse piirväärtus kehtib ainult piirväärtused kehtivad ka vedelkütusena kerget ja keskmist destillaati kasutavate gaasiturbiinide kohta.

Gaasiturbiinide (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinide) puhul kohaldatakse käesoleva punkti tabelis esitatud NOx ja CO heite piirväärtusi ainult üle 70 % koormuse korral.

Eriolukorras kasutatavate gaasiturbiinide puhulsuhtes, mis töötavad aastas alla 500 tunni, ei kehti käesolevas punktis esitatud kõnealused heite piirväärtused. Nende seadmete käitaja säilitab andmed peab igal aastal esitama pädevale asutusele aruande kõnealusel viisil kasutatud tööaja kohta.

uus

6. Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletuskatelde puhul

Nimisoojuskoormus (MWth) | Kivisüsi ja pruunsüsi | Biomass ja turvas | Vedelkütused |

50–100 | 30 | 30 | 30 |

100–300 | 25 | 20 | 25 |

> 300 | 20 | 20 | 20 |

2001/80/EÜ (kohandatud)

VII LISA

TOLMU HEITKOGUSTE PIIRVÄÄRTUSED

Tolmu heitkoguste piirväärtused, väljendatuna mg/Nm3 (O2 sisaldus tahkekütuste kasutamisel 6 %, vedel- ja gaaskütuste kasutamisel 3 %), kohaldamiseks uute seadmete suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 1 ning olemasolevate seadmete suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 3:

Kütuse liik | Nimisoojuskoormus(MW) | Heitkoguste piirväärtused(mg/Nm3) |

Tahkekütus | ≥ 500< 500 | 50 [74]100 |

Vedelkütus [75] | kõik seadmed | 50 |

Gaaskütused | kõik seadmed | 5 üldjuhul10 kõrgahjugaasi puhul50 terasetööstuse gaaside puhul, mida saab mujal kasutada |

Uute seadmete, välja arvatud gaasiturbiinide suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 2 kohaldatavad tolmu heitkoguste piirväärtused, väljendatuna mg/Nm3.

Tahkekütused (O2 sisaldus 6 %)

50–100 MWth | > 100 MWth |

50 | 30 |

Vedelkütused (O2 sisaldus 3 %)

50–100 MWth | > 100 MWth |

50 | 30 |

Kreetal ja Rhodosel asuva kahe seadme suhtes nimisoojuskoormusega 250 MWth, millele antakse tegevusluba enne 31. detsembrit 2007, kohaldatakse heitkoguste piirväärtust 50 mg/Nm3.

7. Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletuskatelde puhul (O2 sisaldus 3 %)

Üldjuhul | 5 |

Kõrgahjugaasi puhul | 10 |

Terasetööstuses toodetud gaasid, mida saab mujal kasutada | 30 |

2. osa

Artikli 33 lõikes 3 osutatud põletusseadmete heite piirväärtused

2001/80/EÜ Artikkel 2 (kohandatud)

1. Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse jäätmegaaside veesisaldust, võttes tahkekütuse standarditud O2 sisalduseks 6 % ning vedel- ja gaaskütusel töötavate põletuskatelde puhul 3 % ning gaasiturbiinide ja mootorite puhul 15 %.

uus

Kombineeritud tsükli ja lisasüütega gaasiturbiinide puhul võib standarditud O2-sisalduse määrata kindlaks pädev asutus, arvestades asjaomase käitise konkreetseid omadusi.

2001/80/EÜ III ja IV lisa (kohandatud)

uus

2. SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletuskatelde puhul

Nimisoojuskoormus (MWth) | Kivisüsi ja pruunsüsi | Biomass | Turvas | Vedelkütused |

50–100 | 400 | 200 | 300 | 350 |

100–300 | 200 | 200 | 300250 keevkihis põletamise korral | 200 |

> 300 | 150200 tsirkuleerivas või rõhu all keevkihis põletamise korral | 150 | 150 200 keevkihis põletamise korral | 150 |

2001/80/EÜ V lisa (kohandatud)

3. SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletuskatelde puhul B Vastavalt artikli 4 lõikele 2 uute seadmete suhtes kohaldatavad SO2 heitkoguste piirväärtused, väljendatuna mg/Nm3 (O2 sisaldus 3 %):

Gaaskütused Üldiselt | 35 |

Veeldatud gaas | 5 |

Madala kütteväärtusega koksiahjugaasid | 400 |

Madala kütteväärtusega kõrgahjugaasid | 200 |

2001/80/EÜ VI (B) lisa (kohandatud)

uus

NOx heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletuskatelde puhul

Nimisoojuskoormus (MWth) | Kivisüsi ja pruunsüsi | Biomass ja turvas | Vedelkütused |

50–100 | 300 450 tolmpruunsöe põletamisel | 250 | 300 |

100–300 | 200 | 200 | 150 |

> 300 | 150200 tolmpruunsöe põletamisel | 150 | 100 |

5. Gaaskütusel töötavate põletusseadmete NOx ja CO heite piirväärtused (mg/Nm3)

| NOx | CO |

Gaasiküttel põletuskatlad | 100 | 100 |

Gaasiturbiinid (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid1 | 502 | 100 |

Gaasimootorid | 75 | 100 |

2001/80/EÜ VI lisa (kohandatud)

uus

Märkused:

1 Käesolevas punktis esitatud NOx ja CO heite piirväärtusi kohaldatakse ka gaasiturbiinide suhtes, milles vedelkütusena kasutatakse kergeid ja keskmisi destillaate.

2 Ühetsükliliste gaasiturbiinide korral, mille kasutegur on üle 35 % (määratud ISO tingimuste alusel), on NOx heitkoguse piirväärtus 50 × *η/35, kus η on ISO tingimustele vastav gaasiturbiini kasutegur, väljendatuna protsentides.

Gaasiturbiinide (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinide) puhul kohaldatakse käesoleva punkti tabelis esitatud NOx ja CO heite piirväärtusi ainult üle 70 % koormuse korral.

Eriolukorras kasutatavate gaasiturbiinide puhulsuhtes, mis töötavad aastas alla 500 tunni, ei kehti käesolevas punktis esitatud kõnealused heite piirväärtused. Nende seadmete käitaja säilitab andmed peab igal aastal esitama pädevale asutusele aruande kõnealusel viisil kasutatud tööaja kohta.

2001/80/EÜ VII lisa (kohandatud)

6. Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletuskatelde puhul

uus

Nimisoojuskoormus (MWth) | |

50–300 | 20 |

> 300 | 1020 biomassi ja turba puhul |

2001/80/EÜ VII lisa (kohandatud)

7. Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletuskatelde katelagregaatide puhul

Üldjuhul | 5 |

Kõrgahjugaasi puhul | 10 |

Terasetööstuses toodetud gaasid, mida saab mujal kasutada | 30 |

2001/80/EÜ (kohandatud)

VIII LISA

3. osa

Heiteseire HEITKOGUSTE MÕÕTMISMEETODID

A. Põletusseadmetest lähtuvate heitkoguste mõõtmis- ja hindamismenetlused

1. Kuni 27. novembrini 2004

Artikli 4 lõike 1 kohaselt tegevusloa saanud üle 300 MW nimisoojuskoormusega uute seadmete SO2, tolmu ja NOx kontsentratsioone mõõdetakse pidevalt. SO2 ja tolmu seirel võib piirduda ka tsükliliste mõõtmiste või muude asjakohaste määramismenetlustega juhul, kui kõnealuseid mõõtmisi või menetlusi, mille vastavus peab olema pädevate asutuste poolt kontrollitud ja kinnitatud, on võimalik kasutada kontsentratsioonide kindlaksmääramiseks.

Artikli 4 lõike 1 kohaselt tegevusloa saanud uute seadmete puhul, mida esimene lõik ei hõlma, võivad pädevad asutused vajaduse korral nõuda kõnealuse kolme saasteaine pidevaid mõõtmisi. Kui pidevaid mõõtmisi ei nõuta, siis hinnatakse eespool nimetatud ainete koguseid heitkogustes pädevate asutuste poolt kinnitatud korrapäraste tsükliliste mõõtmiste või asjakohaste määramismenetluste abil.

2. Alates 27. novembrist 2002 ning piiramata artikli 18 lõike 2 kohaldamist

1. Pädevad asutused nõuavad SO2, NOx ja tolmu kontsentratsiooni mõõdetakse pidevalt pidevalt mõõtmist jäätmegaasis, mis lähtub põletusseadmetest nimisoojuskoormusega alates 100 MW nimisoojuskoormusega põletusseadmetest.

uus

CO kontsentratsiooni mõõdetakse pidevalt jäätmegaasis, mis lähtub gaaskütusel töötavatest põletusseadmetest nimisoojuskoormusega alates 100 MW.

2001/80/EÜ (kohandatud)

uus

2. Erandina esimesest lõigust Pädev asutus võib otsustada mitte nõuda 1. punktis osutatud pidevat mõõtmist ole pidevaid mõõtmisi vaja järgmistel juhtudel:

a) põletusseadmed kasutusajaga alla 10 000 töötunni;

b) SO2 ja tolm, mis lähtuvad maagaasil töötavatest põletusseadmetest maagaasi kasutavatest kuumaveekateldest ja gaasiturbiinidest;

c) SO2, mis lähtub teadaoleva väävlisisaldusega õlil töötavatest põletusseadmetest kasutavatest gaasiturbiinidest või kuumaveekateldest, kusjuures millel puudub jäätmegaasi väävlitustamisseade,

d) SO2, mis lähtub biomassiga köetavatest kasutavatest põletusseadmetest kuumaveekateldest, kui käitaja suudab tõendada, et SO2 heide heitkogused ei saa ühelgi juhul olla suuremad kui heitkogustele ettenähtud piirväärtused.

3. Kui pidevaid mõõtmisi ei ole vaja teha, siis nõutakse tsüklilisi SO2, NOx, tolmu ja gaasküttega põletusseadmete puhul ka CO heite mõõtmisti nõutakse vähemalt üks kord iga kuue kuu tagant.

uus

4. Kivisöe või pruunsöega köetavate põletusseadmete puhul mõõdetakse vähemalt kord aastas elavhõbeda summaarset heidet.

2001/80/EÜ (kohandatud)

uus

5. Eespool nimetatud saasteainekoguste hindamiseks SO2 ja NOx heite määramiseks heitkogustes võib teise võimalusena peale punktis 3 osutatud SO2 ja NOx mõõtmise kasutada muid asjakohaseid määramismeetodeid menetlusi, mis peavad olema on pädeva asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud. Mõõtmistel Menetlustes võetakse kasutusele kasutatakse asjakohaseid Euroopa Standardikomitee (CEN) standardeid niipea, kui need on kättesaadavad. või CENi normide puudumise korral kohaldatakse ISO, liikmesriigi siseriiklikke või rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad esitatavate andmete samaväärse teadusliku taseme.

3. Seadmete suhtes, mis peavad vastama artikli 5 lõikes 2 ning III lisas kindlaksmääratud väävlitustamistasemetele, kohaldatakse lõike 2 alusel kehtestatud SO2 heitkoguste mõõtmise nõudeid. Peale selle tuleb korrapäraselt kontrollida põletusseadmesse viidava kütuse väävlisisaldust.

64. Kütuse liigi või seadme tööviisi olulistest muutustest teatatakse pädevatele asutustele. Pädevad asutused otsustavad Pädev asutus otsustab , kas punktidega 1–4 lõikes 2 ettenähtud seirenõuded on endiselt piisavad või vajavad kohandamist.

75. Vastavalt punktile 1 lõikele 2 mõõdetakse pidevalt jäätmegaasi asjakohaseid käitamisnäitajaid nagu hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust. Jäätmegaaside Heitgaaside Vveeaurusisaldust ei ole vaja pidevalt mõõta, kui jäätmegaasiproov heitgaasiproov kuivatatakse enne heitemete analüüsimist.

8. Asjakohaste saasteainete ja käitamisnäitajate representatiivmõõtmised, näiteks proovi võtmine ja analüüsimine, samuti automatiseeritud mõõtmissüsteemide kvaliteedi tagamine ja nende standardmõõtmismeetodid automatiseeritud mõõtmissüsteemide kalibreerimineseks standardmõõtmismeetoditega toimub tehakse CENi normide standardite kohaselt, niipea kui need on kasutamiseks kättesaadavad. CENi normide puudumisel kohaldatakse ISO, liikmesriigi siseriiklikke või rahvusvahelisi norme, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise esitamise.

Pideva Automatiseeritud mõõtmise süsteeme vahendeid kontrollitakse vähemalt igal aastal standardmeetoditega tehtavateud üheaegsete paralleelmõõtmiste abil.

2001/80/EÜ Artikkel 13 (kohandatud)

Artikkel 13

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kKäitaja teavitab pädevat asutust automatiseeritud mõõtmissüsteemide kontrollimise tulemustest. pädevaid asutusi mõistlike tähtaegade jooksul pidevate mõõtmiste tulemustest, mõõteseadmete kontrollimisest, üksikmõõtmistest ja kõigist muudest mõõtmistest, mis on tehtud selleks, et hinnata vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

2001/80/EÜ (kohandatud)

uus

96. Heite piirväärtuse tasandil ei tohi Üühe mõõdetud tulemuse puhul leitavad usaldusvahemiku (95 %) väärtused ei või ületada järgmisi heite piirväärtuste protsendimäärasid heitkoguste piirväärtustest:

Süsinikmonooksiid | 10 % |

Vääveldioksiid | 20 % |

Lämmastikoksiidid | 20 % |

Tolm | 30 % |

10. Valideeritud keskmised tunni- ja päevaväärtused leitakse mõõtmiste alusel kehtivate valideeritud keskmiste tunniväärtuste põhjal pärast eespool punktis 9 nimetatud usaldusvahemiku väärtuse lahutamist mahaarvamist.

11. Päevaväärtused tunnistatakse kehtetuks, kui rohkem kui kolme tunni jooksul tehtud pideva mõõtmise keskmised väärtused on automatiseeritud mõõtmissüsteemi rikke või tehnilise hoolduse tõttu kehtetud. Kui kõnealuse olukorra tõttu on aasta jooksul kehtetuks tunnistatud rohkem kui kümne päeva väärtused, siis nõuab pädev asutus käitajalt asjakohaste meetmete võtmist pideva järelevalve süsteemi automatiseeritud mõõtmissüsteemi töökindluse tõstmiseks.

B. Põletusseadmete aastase heitkoguse määramine

Kuni 2003. aasta lõpuni tehakse pädevatele asutustele teatavaks uutest põletusseadmetest lähtuva SO2 ja NOx aastaste heitkoguste määramise tulemused. Pideva seire kasutamisel arvutab põletusseadme käitaja heitgaaside mahuvoolu hulga põhjal iga päeva kohta eraldi iga saasteaine vabanenud massi. Kui ei kasutata pidevat seiret, siis määrab käitaja hinnangulise aastase heitkoguse kindlaks pädevaid asutusi rahuldaval viisil A osa punkti 1 põhjal.

Liikmesriigid teevad uute põletusseadmete SO2 ja NOx aastase heitkoguse komisjonile teatavaks samal ajal, kui nad esitavad olemasolevate seadmete aastase heitkoguse kohta teatise C osa punkti 3 alusel.

Liikmesriigid koostavad alates 2004. aastast ning igal järgmisel aastal andmekogud SO2, NOx ja tolmu heitkoguste kohta kõigist põletusseadmetest, mille nimisoojuskoormus on alates 50 MW. Pädevale asutusele esitatakse ühe käitaja teatavas asukohas hallatava iga seadme kohta järgmised andmed:

SO2, NOx ja tolmu aastane heitkogus (hõljuvosakeste koguhulk),

energiavajaduse aastane koguhulk (alumise kütteväärtuse kohaselt) viie kütusekategooria kaupa: biomass, muud tahkekütused, vedelkütused, maagaas, muud gaasid.

Kõnealuse andmekogu kokkuvõte, milles tuuakse eraldi esile rafineerimistehaste heitkogused, tehakse komisjonile teatavaks iga kolme aasta tagant kaheteistkümne kuu jooksul pärast asjaomase kolmeaastase ajavahemiku lõppu. Taotluse korral esitatakse komisjonile aasta andmed seadmete kaupa. Komisjon teeb siseriiklike andmekogude võrdlemise ja hindamise kokkuvõtte liikmesriikidele kättesaadavaks kaheteistkümne kuu jooksul pärast siseriiklike andmekogude kättesaamist.

Liikmesriigid esitavad alates 1. jaanuarist 2008 igal aastal komisjonile aruande olemasolevate seadmete kohta, mis on tunnistatud artikli 4 lõike 4 nõuetele vastavaks, ning andmed seadme lubatud tööea ärakasutatud ja kasutamata aja kohta.

C. Olemasolevate seadmete aastase heitkoguse määramine kuni 2003. aasta lõpuni

1. Liikmesriigid koostavad alates 1990. aastast ning iga järgmise aasta kohta kuni 2003. aasta lõpuni olemasolevatest seadmetest lähtuva SO2 ja NOx heitkoguste täieliku andmekogu:

iga üle 300 MWth seadme kohta eraldi ning rafineerimistehaste kohta,

üldiselt muude põletusseadmete kohta, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi.

2. Kõnealuste andmekogude koostamise metoodika peab vastama põletusseadmetest lähtuvate SO2 ja NOx heitkoguste määramise 1980. aastal kasutatud metoodikale.

3. Kõnealune andmekogu tehakse komisjonile kokkuvõtlikul kujul teatavaks üheksa kuu jooksul asjaomase aasta lõpust alates. Heitkoguste andmekogude koostamismetoodika ja üksikasjalikud alusandmed tehakse taotluse korral komisjonile kättesaadavaks.

4. Komisjon korraldab siseriiklike andmekogude süstemaatilise võrdlemise ning esitab vajaduse korral nõukogule ettepanekud, mille eesmärgiks on heitkoguste seiremetoodika ühtlustamine käesoleva direktiivi tulemuslikumaks rakendamiseks.

2001/80/EÜ Artikkel 14 (kohandatud)

1 Parandus, EÜT L 319, 23.11.2002, lk 30

uus

4. osa

Heite piirväärtustele vastavuse hindamine

Artikkel 14

1. Pidevate mõõtmiste puhul loetakse, et III–VII lisa A osas ettenähtud heitkoguste piirväärtustest on kinni peetud, kui hindamistulemused näitavad, et kalendriaasta töötundide jooksul:

a) ei ületa ühegi kalendrikuu ükski keskmine väärtus heitkoguste piirväärtusi ja

b) kui kõne all on:

i) vääveldioksiid ja tolm: 97 % kõikidest 48 tunni keskmistest väärtustest ei ületa 110 % heitkoguste piirväärtustest;

ii) lämmastikoksiidid: 95 % kõikidest 48 tunni keskmistest väärtustest ei ületa 110 % heitkoguste piirväärtustest.

Artiklis 7 nimetatud ajavahemikke ega käivitamis- ja seiskamisaegu arvesse ei võeta.

2. Juhtudel, kui määramiseks on vaja ainult tsüklilisi mõõtmisi või muid sellekohaseid protseduure, loetakse III–VII lisas ettenähtud heitkoguste piirväärtused täidetuks, kui ükski mõõtmiste seeria või pädevate asutuste poolt ettenähtud eeskirjade kohaselt määratletud ja kindlaksmääratud muude protseduuride tulemus ei ületa heitkoguste piirväärtusi.

1 3. Artikli 5 lõikesgetes 2 nimetatud juhtudel loetakse, et väävlitustamistasemetest on kinni peetud juhul, kui hinnang VIII lisa A osa punkti 3 kohaselt tehtud mõõtmistele näitab, et kõik kalendrikuu keskmised väärtused või kõik kuu keskmised libisevad väärtused vastavad ettenähtud väävlitustamistasemetele.

Artiklis 7 nimetatud ajavahemikke ega käivitamis- ja seiskamisaegu arvesse ei võeta.

4. Uute seadmete puhul, millele antakse luba artikli 4 lõike 2 kohaselt, loetakse kalendriaasta töötundidele vastavate heitkoguste piirväärtuste järgimine nõuetekohaseks juhul, kui:

a) ükski heitkoguse valideeritud keskmine päevaväärtus ei ületa III–VII lisa B osas ettenähtud asjakohaseid arvulisi näitajaid ja

b) 95 % kõigist valideeritud keskmistest tunniväärtustest aasta jooksul ei ületa 200 % III–VII lisa B osas ettenähtud vastavatest arvulistest väärtustest.

Valideeritud keskmised väärtused määratakse VIII lisa A osa punkti 6 kohaselt.

Artiklis 7 nimetatud ajavahemikke ega käivitamis- ja seiskamisaegu arvesse ei võeta.

uus

1. Pidevate mõõtmiste puhul loetakse, et 1. ja 2. osaga ettenähtud heite piirväärtustest on kinni peetud, kui mõõtmiste hindamise tulemused näitavad, et kalendriaasta töötundide jooksul on kõik järgmised tingimused olnud täidetud:

a) ükski valideeritud kuu keskmine väärtus ei ületa 1. ja 2. osaga ettenähtud asjakohaseid heite piirväärtusi;

b) ükski valideeritud päeva keskmine väärtus ei ületa 110 % 1. ja 2. osaga ettenähtud asjakohastest heite piirväärtustest;

c) selliste põletusseadmete puhul, mis koosnevad üksnes kateldest, mida köetakse kivisöega ja mille nimisoojuskoormus on alla 50 MW, ükski valideeritud päeva keskmine väärtus ei ületa 150 % 1. ja 2. osaga ettenähtud asjakohastest heite piirväärtustest;

d) 95 % kõigist valideeritud keskmistest tunniväärtustest aasta jooksul ei ületa 200 % 1. ja 2. osaga ettenähtud vastavatest arvulistest väärtustest.

Valideeritud keskmised väärtused määratakse 3. osa punkti 10 kohaselt.

Keskmiste heite väärtuste arvutamisel ei võeta arvesse väärtusi, mis on mõõdetud artikli 33 lõigetes 4 ja 5 ning artiklis 34 osutatud ajavahemikel või käivitamise ja seiskamise ajal.

2. Kui pidevat määramist ei nõuta, loetakse 1. ja 2. osaga ettenähtud heite piirväärtused täidetuks, kui ühegi mõõtmiste seeria või pädeva asutuse poolt ettenähtud eeskirjade kohaselt määratletud ja kindlaksmääratud muude protseduuride tulemus ei ületa heite piirväärtusi.

2000/76/EÜ Artikkel 3 (kohandatud)

1 Parandus, EÜT L 145, 31.5.2001, lk 52

VI LISA

Jäätmepõletus- ja –koospõletustehaseid käsitlevad tehnilised sätted

1. osa

Mõisted

Käesolevas direktiivis lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

6. 1

a) „olemasolev jäätmepõletustehas põletusseade või koospõletusseade” – üks järgmistest jäätmete põletusseadmetest või koospõletusseadmetest:

ia) mis tegutses tegutseb ja millele oli on antud kehtivate kohaldatava ühenduse õigusakti õiguse kohane luba enne 28. detsembrit 2002; või

iib) mis oli on heaks kiidetud või registreeritud kui jäätmepõletustehas või koospõletusrajatis ja millele oli on enne 28. detsembrit 2002 välja antud kohaldatavate kehtivate ühenduse õigusaktide kohane luba, tingimusel, et tehas rajatis võeti võetakse kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2003; või

iiic) millele oli on enne 28. detsembrit 2002 esitatud pädeva asutuse arvates täielik loataotlus, tingimusel, et tehas rajatis võeti võetakse kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2004;

uus

b) „uus jäätmepõletustehas” – iga jäätmepõletustehas, mida ei hõlma punkt a.

2000/76/EÜ (kohandatud)

I LISA 2. osa

Dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide samaväärsuskordajad

Dioksiinide ja furaanide kogusisalduse leidmiseks tuleb järgmiste dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide massis väljendatud sisaldusi enne liitmist korrutada järgmiste samaväärsuskordajatega:

| Mürgisuskordaja |

2,3,7,8 — tetraklorodibensodioksiin (TCDD) | 1 |

1,2,3,7,8 — pentaklorodibensodioksiin (PeCDD) | 0,5 |

1,2,3,4,7,8 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD) | 0,1 |

1,2,3,6,7,8 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD) | 0,1 |

1,2,3,7,8,9 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD) | 0,1 |

1,2,3,4,6,7,8 — heptaklorodibensodioksiin (HpCDD) | 0,01 |

oktaklorodibensodioksiin (OCDD) | 0,001 |

2,3,7,8 — tetraklorodibensofuraan (TCDF) | 0,1 |

2,3,4,7,8 — pentaklorodibensofuraan (PeCDF) | 0,5 |

1,2,3,7,8 — pentaklorodibensofuraan (PeCDF) | 0,05 |

1,2,3,4,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF) | 0,1 |

1,2,3,6,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF) | 0,1 |

1,2,3,7,8,9 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF) | 0,1 |

2,3,4,6,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF) | 0,1 |

1,2,3,4,6,7,8 — heptaklorodibensofuraan (HpCDF) | 0,01 |

1,2,3,4,7,8,9 — heptaklorodibensofuraan (HpCDF) | 0,01 |

oktaklorodibensofuraan (OCDF) | 0,001 |

3. osa V LISA

Jäätmepõletustehaste õhkuheite piirväärtused

2000/76/EÜ Artikkel 11 (kohandatud)

18. Heitmete piirväärtuste järgimise kindlakstegemiseks tehtud mõõtmiste tulemused teisendatakse järgmiste tingimuste alusel ja hapniku puhul VI lisas esitatud valemi kohaselt: Kõik heite piirväärtused arvutatakse

a) põletusrajatiste heitgaasi puhul temperatuuril 273,15 K 273 K, rõhkul 101,3 kPa ja pärast jäätmegaasi veeaurusisalduse paranduse sisseviimist. hapnikku 11 %, kuiv gaas;

b) direktiivis 75/439/EMÜ määratletud õlijäätmete põletamisel tekkiva heitgaasi puhul temperatuur 273 K, rõhk 101,3 kPa, hapnikku 3 %, kuiv gaas;

Need standarditakse 11 % hapniku sisaldusele jäätmegaasis, välja arvatud mineraalõlijäätmete põletamise korral, mille määratlus on esitatud direktiivi 20../../EÜ artikli 3 punktis h ja mille puhul need standarditakse 3 % hapnikusisaldusele, ning juhtudel, millele on osutatud 5. osa punktis 2.7.

2000/76/EÜ (kohandatud)

1.1a) Päeva keskmised heite piirväärtused väärtused järgmiste saasteainete puhul (mg/Nm³)

Kogu tolm | 10 mg/m³ |

Gaasilised ja aurufaasis aurulised orgaanilised ained, väljendatud orgaanilise süsiniku kogusisaldusena hulgana | 10 mg/m³ |

Vesinikkloriid (HCl) | 10 mg/m³ |

Vesinikfluoriid (HF) | 1 mg/m³ |

Vääveldioksiid (SO2) | 50 mg/m³ |

Lämmastikmonooksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud NO2-na lämmastikdioksiidina, olemasolevate jäätmepõletustehaste põletusrajatiste puhul, mille nimivõimsus ületab 6 tonni tunnis, ja uute jäätmepõletustehaste põletusrajatiste puhul | 200 mg/m³ [76] |

Lämmastikmonooksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud NO2-na lämmastikdioksiidina, olemasolevate jäätmepõletustehaste põletusrajatiste puhul, mille nimivõimsus on kõige rohkem 6 tonni tunnis või väiksem | 400 mg/m³ [77] |

Pädevad asutused võivad lubada lämmastikoksiide käsitlevaid erandeid olemasolevate põletusrajatiste osas, mille:

– nimivõimsus on kõige rohkem 6 tonni tunnis, tingimusel et loaga nähakse ette, et keskmised päevaväärtused ei ületa 500 mg/m3, kusjuures selliseid erandeid võib lubada 1. jaanuarini 2008,

– nimivõimsus on rohkem kui 6, kuid kõige rohkem 16 tonni tunnis, tingimusel et loaga nähakse ette, et keskmised päevaväärtused ei ületa 400 mg/m3, kusjuures selliseid erandeid võib lubada 1. jaanuarini 2010,

– nimivõimsus on rohkem kui 16, kuid vähem kui 25 tonni tunnis ja mis ei väljuta vett, tingimusel et loaga nähakse ette, et keskmised päevaväärtused ei ületa 400 mg/m3, kusjuures selliseid erandeid võib lubada 1. jaanuarini 2008.

1. jaanuarini 2008 võivad pädevad asutused lubada tolmu käsitlevaid erandeid olemasolevate põletusrajatiste osas, tingimusel et loaga nähakse ette, et keskmised päevaväärtused ei ületa 20 mg/m3.

1.2b) Keskmised poole tunni heite piirväärtused väärtused järgmiste saasteainete puhul (mg/Nm³)

| (100 %) A | (97 %) B |

Kogu tolm | 30 mg/m³ | 10 mg/m³ |

Gaasilised ja aurufaasis aurulised orgaanilised ained, väljendatud orgaanilise süsiniku kogusisaldusena hulgana | 20 mg/m³ | 10 mg/m³ |

Vesinikkloriid (HCl) | 60 mg/m³ | 10 mg/m³ |

Vesinikfluoriid (HF) | 4 mg/m³ | 2 mg/m³ |

Vääveldioksiid (SO2) | 200 mg/m³ | 50 mg/m³ |

Lämmastikmonooksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud NO2-na lämmastikdioksiidina, olemasolevate jäätmepõletustehaste põletusrajatiste puhul, mille nimivõimsus ületab 6 tonni tunnis, ja uute jäätmepõletustehaste põletusrajatiste puhul | 400 mg/m³ [78] | 200 mg/m³ [79] |

1. jaanuarini 2010 võivad pädevad asutused lubada lämmastikoksiide käsitlevaid erandeid olemasolevate põletusrajatiste osas, mille nimivõimsus on 6-16 tonni tunnis, tingimusel et keskmine poole tunni väärtus ei ületa A-veeru puhul 600 mg/m3 või B-veeru puhul 400 mg/m3.

1.3c) Kõik kKeskmised heite piirväärtused väärtused (mg/Nm3) järgmiste raskmetallide puhul , mis on mõõdetunad kõige vähem 30 minuti kuni ja kõige rohkem 8 tunni jooksul

Kaadmium ja selle ühendid, väljendatud kaadmiumina (Cd) | kokku 0,05 mg/m³ | kokku 0,1 mg/m3 [80] |

Tallium ja selle ühendid, väljendatud talliumina (Tl) | | |

Elavhõbe ja selle ühendid, väljendatud elavhõbedana (Hg) | 0,05 mg/m³ | kokku 0,1 mg/m3 [81] |

Antimon ja selle ühendid, väljendatud antimonina (Sb) | kokku 0,5 mg/m³ | kokku 1 mg/m3 [82] |

Arseen ja selle ühendid, väljendatud arseenina (As) | | |

Plii ja selle ühendid, väljendatud pliina (Pb) | | |

Kroom ja selle ühendid, väljendatud kroomina (Cr) | | |

Koobalt ja selle ühendid, väljendatud koobaltina (Co) | | |

Vask ja selle ühendid, väljendatud vasena (Cu) | | |

Mangaan ja selle ühendid, väljendatud mangaanina (Mn) | | |

Nikkel ja selle ühendid, väljendatud niklina (Ni) | | |

Vanaadium ja selle ühendid, väljendatud vanaadiumina (V) | | |

Need keskmised väärtused hõlmavad ka asjakohaste raskmetallide ja nende ühendite heite heitmete gaasilisi ja aurufaasivorme aurulisi vorme.

1.4d) Kõik Keskmised heite piirväärtused väärtused (ng/Nm3) dioksiinide ja furaanide puhul , mis on mõõdetunad kõige vähem 6–8 tunni ja kõige rohkem 8 tunni jooksul. Heitmete Heite piirväärtus tähistab dioksiinide ja furaanide kogusisaldust, mis on arvutatud mürgisuskordajate abil 2. osa I lisa kohaselt.

Dioksiinid ja furaanid | 0,1 ng/m³ |

1.5e) Süsinikmonooksiidi (CO) heite piirväärtused sisaldus (mg/Nm³) jäätmegaasis põlemisgaasides ei ületa järgmisi piirväärtusi (välja arvatud käivitus- ja seiskamisjärgus):

a) 50 mg/m3 määratletud päeva keskmise väärtusena,

b) 100 mg/m3 kõikide mõõtmiste puhul, määratletud iga poole tunni keskmise väärtusena, mis tahes 24 tunnise ajavahemiku jooksul.

c) 150 mg/m3 vähemalt 95 % puhul kõikidest mõõtmistest, määratletud iga 10 minuti keskmise väärtusena. või 100 mg/m3 kõikide mõõtmiste puhul, määratletud iga poole tunni keskmise väärtusena mis tahes 24 tunnise ajavahemiku jooksul.

Pädevad asutused võib võivad lubada erandeid käesolevas punktis sätestatud heite piirväärtustest jäätmepõletustehaste põletusrajatiste puhul osas, kus kasutatakse keevkihttehnoloogiat, tingimusel, et loas on süsinikmonooksiidi (CO) heite heitmete piirväärtuseks sätestatud kuni kõige rohkem 100 mg/Nm3 mg/m3 tunni keskmise väärtusena.

2000/76/EÜ Artikkel 13 (kohandatud)

Artikli 41 lõikes 5 ja artiklis 42 kirjeldatud olukorras kohaldatavad heite piirväärtused.

4. Tolmu üldkontsentratsioon kogusisaldus jäätmepõletustehase põletusrajatise õhkuheites õhusaastes ei ületa mingil juhul 150 mg/Nm3 mg/m3, väljendatunad poole tunni keskmisena.;. lisaks sellele ei ületata Orgaanilise süsiniku kogusisalduse hulga ja süsinikmonooksiidi õhkuheite õhusaaste piirväärtusi, mis on esitatud punktides 1.2 ja 1.5 b) ei ületata. süsinikoksiidi ja kogu orgaanilise süsiniku osas. Täita tuleb kõiki artiklis 6 osutatud tingimusi.

2000/76/EÜ (kohandatud)

uus

(f) 3. Liikmesriigid võivad kehtestada käesolevas lisas sätestatud erandeid käsitlevad eeskirjad.

II LISA 4. osa

Õhkuheite õhusaaste piirväärtuste määramine jäätmete koospõletamiselks

1. Kui mõnes käesoleva osa lisa tabelis ei ole esitatud kindlat koguheite koguheitmete piirväärtust (C), kasutatakse järgmist valemit (segamisreegel).

Iga asjakohase saasteaine ja CO heite piirväärtus jäätmete koospõletamisel tekkivas jäätmegaasis heitgaasis sisalduva süsinikoksiidi piirväärtus arvutatakse järgmiselt:

(...PICT...)

Vjäätmed | : | üksnes jäätmete põletamisel tekkiva jäätmegaasi heitgaasi maht, mis leitakse loas täpsustatud väikseima kütteväärtusega jäätmete põhjal ja mida teisendatakse käesolevas direktiivis sätestatud tingimuste alusel.Kui ohtlike jäätmete põletamisel eraldub soojust käitise rajatise eraldatava soojuse koguhulgast alla 10 %, tuleb Vjäätmed arvutada sellise (tingliku) jäätmekoguse põhjal, mis põletamise korral annaks 10 % kõnealusest koguhulgast, kusjuures eraldatava soojuse koguhulk jääb samaks on muutumatu. |

Cjäätmed | : | jäätmepõletustehastele põletusrajatistele 3. osasga V lisaga esitatud heite kehtestatud asjakohaste saasteainete ja süsinikoksiidi heitmete piirväärtused. |

Vprotsess | : | seadme töötamisel rajatise käitamisel, sealhulgas seadmes rajatises tavaliselt kasutatavate lubatud kütuste (välja arvatud jäätmed) põletamisel tekkiva jäätmegaasi heitgaasi maht, mis leitakse hapnikusisalduste põhjal, mille alusel tuleb heitmed ühenduse või liikmesriigi siseriiklike eeskirjade kohaselt teisendada. Kui selliseid seadmeid rajatisi käsitlevad õigusaktid eeskirjad puuduvad, tuleb kasutada tegelikku hapnikusisaldust jäätmegaasis heitgaasis, mida ei ole lahjendatud protsessiks menetluses mittevajaliku õhu lisamisega. Muudel tingimustel teisendamine on sätestatud käesolevas direktiivis. |

Cprotsess | : | käesoleva osa lisa tabelitesga teatavatele tööstuslikele tegevusaladele teatavatele tööstusharudele esitatud kehtestatud heitemete piirväärtused või selliste tabelite või väärtuste puudumisel seadmete rajatiste suitsugaasides sisalduvate asjakohaste saasteainete ja süsinikoksiidi heitemete piirväärtused, mis on kooskõlas liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega, mis on selliste seadmete jaoks rajatiste suhtes kehtestatud tavaliselt lubatud kütuste (välja arvatud jäätmed) põletamisel. Selliste õigusaktide puudumisel kasutatakse loas esitatud piiritletud heitemete piirväärtusi. Kui loas ei ole selliseid väärtusi esitatud piiritletud, kasutatakse tegelikke massis väljendatud sisaldusi. |

C | : | käesolevas osas lisa tabelitega teatavatele tööstuslikele tegevusaladele teatavatele tööstusharudele esitatud kehtestatud teatavate saasteainete heitemete summa piirväärtused teatava hapnikusisalduse juures ja teatavatele saasteainetele kehtestatud koguheitmete piirväärtused ja hapnikusisaldus või selliste tabelite või väärtuste puudumisel koguheite süsinikoksiidi ja asjakohaste saasteainete koguheitmete piirväärtused, mis asendavad käesoleva direktiivi erilisades esitatud sätestatud heitemete piirväärtusi. Hapniku kogusisaldus, mis asendab teisendamiseks vajalikku hapnikusisaldust, arvutatakse eespool osutatud sisalduse põhjal, võttes arvesse osamahte. Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse jäätmegaaside veesisaldust. |

Liikmesriigid võivad kehtestada käesolevas osas lisas sätestatud erandeid käsitlevad eeskirjad.

2.II.1. Jäätmeid koospõletavaid tsemenditahje käsitlevad erisätted

Päeva keskmised väärtused (pidevmõõtmistel) Vaatlusajad ja muud mõõtmisnõuded nagu on sätestatud artiklis 7. Kõikide väärtuste puhul on ühikuks mg/m3 (dioksiinid ja furaanide puhul ng/m3).

2.1 Punktides 2.2 ja 2.3 esitatud heite piirväärtused on päeva keskmised väärtused tolmu kogusisalduse, HCI, HF, NOx, SO2 ja orgaanilise süsiniku kogusisalduse puhul (pideva mõõtmise korral), 30 minuti kuni 8 tunni jooksul mõõdetud keskmised väärtused raskmetallide puhul ja 6–8 tunni jooksul mõõdetud keskmised väärtused dioksiinide ja furaanide puhul.

Heitmete piirväärtuste järgimise kindlakstegemiseks tehtud mõõtmiste tulemused Kõik väärtused on esitatud standarditult teisendatakse järgmiste tingimuste alusel: temperatuur 273 K, rõhk 101,3 kPa, 10 % hapniku juures hapnikku 10 %, kuiv gaas.

Keskmisiseid poole tunni väärtusi on vaja üksnes keskmiste päevaväärtuste arvutamiseks.

2.2II.1.1 C – koguheite heite summa piirväärtused (mg/Nm3, välja arvatud dioksiinide ja furaanide puhul) järgmiste saasteainete jaoks:

Saasteaine | C |

Kogu tolm | 30 |

HCl | 10 |

HF | 1 |

NOx olemasolevate rajatiste puhul | 800 |

NOx uute käitiste rajatiste puhul | 500 [83] |

Cd + Tl | 0,05 |

Hg | 0,05 |

Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V | 0,5 |

Dioksiinid ja furaanid (ng/Nm³) | 0,1 |

Pädevad asutused võivad 1. jaanuarini 2008 lubada lämmastikoksiide käsitlevaid erandeid olemasolevate märgmenetlust kasutavate tsementahjude või vähem kui kolm tonni jäätmeid tunnis põletavate tsementahjude osas, tingimusel et loaga nähakse lämmastikoksiidide koguheitmete piirväärtuseks ette kõige rohkem 1200 mg/m3.

Pädevad asutused võivad 1. jaanuarini 2008 lubada tolmu käsitlevaid erandeid vähem kui kolm tonni jäätmeid tunnis põletavate tsementahjude osas, tingimusel et loaga nähakse tolmu koguheitmete piirväärtuseks ette kõige rohkem 50 mg/m3.

2.3II.1.2. C – vääveldioksiidi ja orgaanilise süsiniku koguheite heitmete piirväärtused (mg/Nm³)

Saasteaine | C |

SO2 | 50 |

Orgaanilise süsiniku kogusisaldus | 10 |

Pädevad asutused võib lubada erandeid käesolevas punktis esitatud heite piirväärtustest võivad lubada erandeid juhul, kui orgaaniline süsinik ja vääveldioksiid ei tulene jäätmete põletamisest.

II.1.3. Süsinikoksiidi heitmete piirväärtused

Pädev asutus võib kehtestada süsinikoksiidi heitmete piirväärtused.

3.II.2. Jäätmeid koospõletavaid põletustehaseid rajatisi käsitlevad erisätted

3.1II.2.1. Cprotsess väärtused, väljendatuna päeva keskmiste väärtustena (mg/Nm³) , kehtivad kuni 31. detsembrini 2015

Kui tulevaste ühenduse õigusaktide kohaselt kehtestatakse suurtele põletusrajatistele rangemad heitmete piirväärtused, asendavad viimased asjakohaste rajatiste ja saasteainete suhtes järgmistes tabelites sätestatud heitmete piirväärtusi (Cmenetlus), ilma et see piiraks direktiivi 88/609/EMÜ kohaldamist. Sel juhul kohandatakse järgmised tabelid artiklis 17 sätestatud korras viivitamata nendele rangematele heitmete piirväärtustele. Põletusseadmete nimisoojuskoormuse määramisel kohaldatakse artiklis 32 esitatud liitmiseeskirju.

Keskmisieid poole tunni väärtusi on vaja üksnes keskmiste päevaväärtuste arvutamiseks.

Cmenetlus:

Cprotsess tahkete tahkekütuste puhul, välja arvatud biomass väljendatud ühikus mg/Nm3 (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine | < 50 MWth | 50–100 MWth | 100–300 MWth | > 300 MWth |

SO2 | - | 850 | 200 | 200 |

Üldjuhtum | | 850 | 850–200(sirgjooneline vähenemine 100 MWth-lt 300 Mwth-le) | 200 |

kodumaise kütuse puhul | | või väävlitustamismäär ≥ 90 % | või väävlitustamismäär ≥ 92 % | või väävlitustamismäär ≥ 95 % |

NOx | - | 400 | 200 300 | 200 |

Tolm | 50 | 50 | 30 | 30 |

1. jaanuarini 2007 ei kehti lämmastikoksiidide heitmete piirväärtus üksnes ohtlikke jäätmeid koospõletavatele rajatistele, ilma et see piiraks asjakohaste ühenduse õigusnormide kohaldamist.

1. jaanuarini 2008 võivad pädevad asutused lubada lämmastikoksiide ja vääveldioksiidi käsitlevaid erandeid olemasolevate 100-300 MWth koospõletusrajatiste osas, kus kasutatakse keevkihttehnoloogiat ja põletatakse tahkeid kütuseid, tingimusel et loas on Cmenetlus väärtuseks sätestatud lämmastikoksiidide puhul kõige rohkem 350 mg/Nm3 ja vääveldioksiidide puhul kõige rohkem 850-400 mg/Nm3 (sirgjooneline vähenemine 100 MWth-lt 300 MWth-le).

Cprotsess biomassi puhul, väljendatud ühikus mg/Nm3 (O2 sisaldus 6 %):

„biomass” tähendab tooteid, mis koosnevad täielikult või osaliselt põllumajandusest või metsandusest pärit taimsest ainest, milles sisalduvat energiat saab ära kasutada, ja artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktides i–v loetletud jäätmeid.

Saasteaine | < 50 MWth | 50–100 MWth | 100–300 MWth | > 300 MWth |

SO2 | - | 200 | 200 | 200 |

NOx | - | 350 | 300 | 200 300 |

Tolm | 50 | 50 | 30 | 30 |

1. jaanuarini 2008 võivad pädevad asutused lubada lämmastikoksiide käsitlevaid erandeid olemasolevate 100-300 MWth koospõletusrajatiste osas, kus kasutatakse keevkihttehnoloogiat ja põletatakse biomassi, tingimusel et loas on Cmenetlus väärtuseks sätestatud kõige rohkem 350 mg/Nm3.

Cprotsess vedelkütuste puhul, väljendatud ühikus mg/Nm3 (O2 sisaldus 3 %):

Saasteaine | < 50 MWth | 50–100 MWth | 100–300 MWth | > 300 MWth |

SO2 | - | 850 | 400 850–200(sirgjooneline vähenemine 100 MWth-lt 300 Mwth-le) | 200 |

NOx | - | 400 | 200 300 | 200 |

Tolm | 50 | 50 | 30 | 30 |

uus

3.2 Cprotsess, mis on väljendatud keskmise päevaväärtusena (mg/Nm³) ja kehtib alates 1. jaanuarist 2016

Põletusseadmete nimisoojuskoormuse määramisel kohaldatakse artiklis 32 esitatud liitmiseeskirju. Keskmisi poole tunni väärtusi on vaja üksnes keskmiste päevaväärtuste arvutamiseks.

3.2.1 Cprotsess artikli 33 lõikes 2 osutatud põletusseadmete puhul

Cprotsess tahkekütuste puhul, välja arvatud biomass (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine | < 50 MWth | 50–100 MWth | 100–300 MWth | > 300 MWth |

SO2 | - | 400,turba puhul 300 | 200 | 200 |

NOx | - | 300,tolmpruunsöe puhul 400 | 200 | 200 |

Tolm | 50 | 30 | 25,turba puhul 20 | 20 |

Cprotsess biomassi puhul (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine | < 50 MWth | 50–100 MWth | 100–300 MWth | > 300 MWth |

SO2 | - | 200 | 200 | 200 |

NOx | - | 300 | 250 | 200 |

Tolm | 50 | 30 | 20 | 20 |

Cprotsess vedelkütuste puhul (O2 sisaldus 3 %):

Saasteaine | < 50 MWth | 50–100 MWth | 100–300 MWth | > 300 MWth |

SO2 | - | 350 | 250 | 200 |

NOx | - | 400 | 200 | 150 |

Tolm | 50 | 30 | 25 | 20 |

3.2.2 Cprotsess artikli 33 lõikes 3 osutatud põletusseadmete puhul

Cprotsess tahkekütuste puhul, välja arvatud biomass (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine | < 50 MWth | 50–100 MWth | 100–300 MWth | > 300 MWth |

SO2 | - | 400,turba puhul 300 | 200,turba puhul 300, välja arvatud keevkihis põletamisel: 250 | 150tsirkuleerivas või rõhu all keevkihis põletamise puhul või, turba puhul, igasuguse keevkihis põletamise puhul: 200 |

NOx | - | 300,turba puhul: 250 | 200 | 150tolmpruunsöe põletamisel: 200 |

Tolm | 50 | 20 | 20 | 10,turba puhul: 20 |

Cprotsess biomassi puhul (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine | < 50 MWth | 50–100 MWth | 100–300 MWth | > 300 MWth |

SO2 | - | 200 | 200 | 150,keevkihis põletamisel: 200 |

NOx | - | 250 | 200 | 150 |

Tolm | 50 | 20 | 20 | 20 |

Cprotsess vedelkütuste puhul (O2 sisaldus 3 %):

Saasteaine | < 50 MWth | 50–100 MWth | 100–300 MWth | > 300 MWth |

SO2 | - | 350 | 200 | 150 |

NOx | - | 300 | 150 | 100 |

Tolm | 50 | 30 | 25 | 20 |

2000/76/EÜ (kohandatud)

1 Parandus, EÜT L 145, 31.5.2001, lk 52

3.3II.2.2. C – koguheite heite summa piirväärtus raskmetallide puhul (mg/Nm3)

C on väljendatud väljendatakse ühikus mg/Nm3 (O2 sisaldus 6 %). kõik keskmise väärtusena keskmised väärtused, mis on mõõdetud kõige vähem 30 minuti kuni ja kõige rohkem 8 tunni kohta (O2 sisaldus on 6 % tahkekütuste ja 3 % vedelkütuste puhul) . jooksul

Saasteaine | C |

Cd + Tl | 0,05 |

Hg | 0,05 |

Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V | 0,5 |

3.4 C – koguheite heite summa piirväärtus (ng/Nm3) dioksiinide ja furaanide puhul

C on väljendatud väljendatakse ühikus mg/Nm3 (O2 sisaldus 6 %). kõik keskmise väärtusena, keskmised väärtused, mis on mõõdetud kõige vähem 6–8 tunni jooksul ja kõige rohkem 8 tunni (O2 sisaldus on 6 % tahkekütuste ja 3 % vedelkütuste puhul) .

Saasteaine | C |

Dioksiinid ja furaanid | 0,1 |

4II.3. Erisätted koospõletustehaste kohta jäätmeid koospõletavate tööstusharudes kohta, mis ei ole hõlmatud käesoleva osa punktidega 2 või 3 punktidega II.1 või II.2

4II.3.1. C – koguheite heite summa piirväärtus (ng/Nm3)

C dioksiinide ja furaanide puhul , mis on väljendatud ühikus ng/nm3 kõik keskmise väärtusena, keskmised väärtused, mis on mõõdetud kõige vähem 6–8 tunni ja kõige rohkem 8 tunni jooksul:

Saasteaine | C |

Dioksiinid ja furaanid | 0,1 |

4.2 C – koguheite heite summa piirväärtus (mg/Nm3) raskmetallide puhul

C väljendatakse on väljendatud ühikus mg/nm3. kõik keskmise väärtusena, keskmised väärtused, mis on mõõdetud kõige vähem 30 minuti kuni ja kõige rohkem 8 tunni jooksul:

Saasteaine | C |

Cd + Tl | 0,05 |

Hg | 0,05 |

5. osa IV LISA

Jäätmegaaside heitgaaside puhastamisel tekkiva heitvee suhtes kohaldatavad heite heitmete piirväärtused

Saasteained | Heite piirväärtused filtrimata proovis massikontsentratsioonides (mg/l, välja arvatud dioksiinid ja furaanid) |

1. Kogu suspendeeritud tahke aine tahkis vastavalt direktiivis 91/271/EMÜ I lisa määratlusele | (95 %)(30 mg/l) | (100 %)(45 mg/l) |

2. Elavhõbe ja selle ühendid, väljendatud elavhõbedana (Hg) | 0,03 mg/l |

3. Kaadmium ja selle ühendid, väljendatud kaadmiumina (Cd) | 0,05 mg/l |

4. Tallium ja selle ühendid, väljendatud talliumina (Tl) | 0,05 mg/l |

5. Arseen ja selle ühendid, väljendatud arseenina (As) | 0,15 mg/l |

6. Plii ja selle ühendid, väljendatud pliina (Pb) | 0,2 mg/l |

7. Kroom ja selle ühendid, väljendatud kroomina (Cr) | 0,5 mg/l |

8. Vask ja selle ühendid, väljendatud vasena (Cu) | 0,5 mg/l |

9. Nikkel ja selle ühendid, väljendatud niklina (Ni) | 0,5 mg/l |

10. Tsink ja selle ühendid, väljendatud tsingina (Zn) | 1,5 mg/l |

11. Dioksiinid ja furaanid, määratletud üksikute dioksiinide ja furaanide summana, mida on hinnatud I lisa kohaselt | 1 0,3 ng/l |

1. jaanuarini 2008 võivad pädevad asutused lubada hõljuvainete koguhulka käsitlevaid erandeid olemasolevate põletusrajatiste osas, kui loas on sätestatud, et 80 % mõõdetud väärtustest ei ületa 30 mg/l ja ükski neist ei ületa 45 mg/l.

6. osa III LISA

Heiteseire

1. Mõõtmisvõtted

1.1 Õhu- ja veesaasteainete sisalduste määramiseks tehtavad mõõtmised peavad olema esindavad.

1.2 Kõikide saasteainete, sealhulgas dioksiinide ja furaanide proovide võtmine võetakse ja analüüsiminetakse ning isetoimivaid automatiseeritud mõõtmissüsteemide kvaliteedi tagamine ja taatlemine taadeldakse võrdlusmõõtmismeetoditegavõtetega toimub kooskõlas CENi normidega. CENi normide puudumisel kohaldatakse ISO, liikmesriigi siseriiklikke või rahvusvahelisi norme, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise esitamise. Automatiseeritud mõõtmise süsteeme kontrollitakse vähemalt igal aastal standardmeetoditega tehtavate paralleelmõõtmiste abil.

1.3 Päevaste heitemete piirväärtuste puhul ei ületa üksiku mõõtmistulemuse usaldusvahemiku (95 %) väärtused järgmisi protsendimäärasid heitemete piirväärtustest:

Süsinikmonooksiid: | 10 % |

Vääveldioksiid: | 20 % |

Lämmastikdioksiid: | 20 % |

Kogu tolm | 30 % |

Orgaanilise süsiniku kogusisaldus: | 30 % |

Vesinikkloriid: | 40 % |

Vesinikfluoriid: | 40 %. |

2000/76/EÜ Artikkel 10

5. Õhku- ja vetteheiteid väljutatavaid heitmeid mõõdetakse korrapäraselt kooskõlas III lisa punktidega 1.1 ja 1.2 2.

2000/76/EÜ Artikkel 11 (kohandatud)

uus

Artikkel 11

Mõõtmisnõuded

2. Õhusaasteainetega seotud mõõtmised

2.1 III lisa kohaselt tTehakse põletus- ja koospõletusrajatistes järgmisi õhusaasteainetega seotud mõõtmisi:

a) järgmiste ainete pidev mõõtmine: lämmastikoksiidid, tingimusel, et heitelemetele on seatud piirväärtused, süsinikoksiid, kogu tolm, orgaanilise süsiniku kogusisaldus kogu orgaaniline süsinik, vesinikkloriid, vesinikfluoriid ja vääveldioksiid;

b) järgmiste käitamisnäitajate pidev mõõtmine: temperatuur põlemiskambri seina juures või mõnes muus pädeva asutuse heakskiidetud esindavas punktis, jäätmegaasi heitgaasi hapnikusisaldus, rõhk, temperatuur ja veeaurusisaldus;

c) vähemalt kaks raskmetallide, dioksiinide ja furaanide mõõtmist aastas; esimese 12 käitamiskuu jooksul toimub mõõtmine siiski vähemalt iga kolme kuu tagant. Kui liikmesriigid on kehtestanud piirväärtused polütsükliliste aromaatsete süsivesinike või muude saasteainete heitmetele, võivad nad piiritleda asjakohaste mõõtmiste sageduse.

2.23. Jäätmegaaside Heitgaaside viibeaega, vähimat temperatuuri ja hapnikusisaldust mõõdetakse sobival viisil vähemalt üks kord jäätmepõletustehase põletus- või jäätmekoospõletustehase koospõletusrajatise kasutussevõtmisel ja võimalikult ebasoodsates käitamistingimustes.

2.34. Vesinikfluoriidi pidevast mõõtmisest võib loobuda, kui vesinikkloriidi töödeldakse nii, et vesinikkloriidi heitemete piirväärtuse ületamine on välistatud. Sel juhul mõõdetakse vesinikfluoriidi heidet heitmeid korrapäraselt punkti 2.1 lõike 2 alapunktis c sätestatud viisil.

2.45. Veeaurusisaldust ei ole vaja pidevalt mõõta, kui jäätmegaasiproov heitgaasiproov kuivatatakse enne heitemete analüüsimist.

2.56. Pädev asutus võib otsustada, et ta ei nõua vesinikkloriidi, vesinikfluoriidi ja vääveldioksiidi heite pidevat mõõtmist loas sätestada, et jäätmepõletus- või -koospõletustehastes ja nõuab punkti 2.1 alapunktis c sätestatud korrapäraseid mõõtmisi või ei nõua üldse mõõtmisi, tehakse põletus- või koospõletusrajatistes pideva mõõtmise asemel lõike 2 punktis c sätestatud korrapäraseid mõõtmisi kui käitaja suudab tõendstada, et nimetatud saasteainete heited heitmed ei saa mingil juhul ületada neile kehtestatud piirväärtusi.

Pädev asutus võib otsustada, et ta ei nõua lämmastikoksiidide heite pidevat, vaid perioodilist mõõtmist, nagu on sätestatud punkti 2.1 alapunktis c, olemasolevates jäätmepõletustehastes nimivõimsusega vähem kui 6 tonni tunnis või olemasolevates jäätmekoospõletamistehastes nimivõimsusega vähem kui 6 tonni tunnis, kui käitaja suudab tõendada asjaomase heite omadusi käsitlevate andmete, kasutatava tehnoloogia ja lämmastikoksiidide heite seire tulemuste alusel, et lämmastikoksiidide heide ei saa olla ühelgi juhul suurem kui heite sätestatud piirväärtus.

2.67. Pädev asutus võib otsustada, et ta nõuab vähem kui kaks raskmetallide ning dioksiinide ja furaanide mõõtmist aastas loas sätestada, et korrapäraste mõõtmiste sagedust vähendatakse raskmetallide puhul kahelt korralt aastas ühele korrale kahe aasta tagant ning dioksiinide ja furaanide puhul kahelt korralt aastas ühele, järgmistel juhtudel:

a) jäätmete koospõletamisel või põletamisel tekkiv heide tekkivad heitmed on igal juhul jäävad allapoole vähem kui 50 % heite piirväärtusest; vastavalt II või V lisa kohaselt kehtestatud piirväärtustest ja artiklis 17 sätestatud korras on välja töötatud alused nõuete täitmise hindamiseks. Need hindamisalused põhinevad vähemalt teise lõigu punktide a ja d sätetel.

Mõõtmissagedust võib lubada vähendada 1. jaanuarini 2005 isegi selliste hindamisaluste puudumisel, kui:

ba) koospõletatavad või põletatavad jäätmed koosnevad üksnes ohutute jäätmete teatavatest sorditud põlevatest osadest, mis ei sobi ringlusse, millel on teatavad omadused ning mis on üksikasjalikumalt piiritletud punktis cd osutatud hinnangu põhjal;

b) nende jäätmete kohta kehtivad siseriiklikud kvaliteedinõuded, millest on teatatud komisjonile;

c) nende jäätmete koospõletamine ja põletamine on kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 7 nimetatud asjakohaste jäätmekäitluskavadega;

cd) käitaja suudab pädevale asutusele tõendstada, et heitmed jäävad kõikides tingimustes märgatavalt allapoole II või V lisas raskmetallide, dioksiinide ja furaanide heitmetele seatud piirväärtusi; selline hinnang põhineb asjakohaste jäätmete omadusi käsitleval teabel ja heitemete seire põhjal, nimetatud saasteainete mõõtmistel; et heited jäävad kõikides tingimustes märgatavalt allapoole raskmetallide, dioksiinide ja furaanide heitele seatud piirväärtusi;

e) kvaliteedinõuded ja korrapäraste mõõtmiste uus sagedus on loas täpsustatud; ja

f) kõik käesolevas lõikes osutatud mõõtmissagedust käsitlevad otsused ning teave asjakohaste jäätmete koguse ja omaduste kohta edastatakse igal aastal komisjonile.

2.78. Heitmete piirväärtuste järgimise kindlakstegemiseks tehtud mMõõtmiste tulemused standarditakse, kasutades 3. osas nimetatud standardseid hapniku kontsentratsioone, või arvutatakse 4. osa kohaselt, kasutades 7. osas esitatud valemit. teisendatakse järgmiste tingimuste alusel ja hapniku puhul VI lisas esitatud valemi kohaselt:

a) põletusrajatiste heitgaasi puhul temperatuur 273 K, rõhk 101,3 kPa, hapnikku 11 %, kuiv gaas;

b) direktiivis 75/439/EMÜ määratletud õlijäätmete põletamisel tekkiva heitgaasi puhul temperatuur 273 K, rõhk 101,3 kPa, hapnikku 3 %, kuiv gaas;

c) kKui ohtlikke jäätmeid põletatakse või koospõletatakse hapnikuga rikastatud keskkonnas, saab mõõtmiste tulemusi standardida teisendada pädeva asutuse sätestatud hapnikusisalduse alusel, mis määratakse konkreetse üksikjuhu asjaolude olukorra kohaselt.;

d) koospõletamisel teisendatakse mõõtmistulemused II lisa kohaselt arvutatud hapniku kogusisalduse alusel.

Kui ohtlikke jäätmeid töötlevas põletus- või koospõletustehases vähendatakse saasteainete heitmeid vähendatakse jäätmegaasi heitgaaside töötlemise teel ohtlikke jäätmeid töötlevas põletus- või koospõletusrajatises, toimub standardimine teisendamine esimeses lõigus sätestatud hapnikusisalduste alusel üksnes siis, kui hapnikusisaldus, mida on mõõdetud samal ajavahemikul kui asjaomase kohase saasteaine sisaldust, ületab standardset normikohast hapnikusisaldust.

3. Veesaasteainetega seotud mõõtmised

14. 3.1 Heitvee väljalaskmise väljutamiskohas tehakse järgmisi mõõtmisi:

a) artikli 8 lõike 6 punktis b nimetatud näitajate pH, temperatuuri ja vooluhulga pidev mõõtmine;

b) hõljuvainete koguhulga päevased pistelised mõõtmised iga päev või vooluhulgaga võrdelise suurusega, 24 tunni vältel võetava esindava proovi mõõtmine ;; liikmesriigid võivad selle asemel ette näha läbivooluga võrdelise, 24 tunni vältel võetava esindava proovi mõõtmise;

c) vooluhulgaga läbivooluga võrdelises, 24 tunni vältel võetavas esindavas proovis Hg, Cd, Tl, As, Pb, Cr, Ni ja Zn mõõtmine vähemalt kord kuus selliste artikli 8 lõikes 3 osutatud saasteainete osas, mis on loetletud IV lisa punktides 2–10;

d) dioksiinide ja furaanide mõõtmine vähemalt kord kuue kuu tagant; esimese 12 käitamiskuu jooksul toimub mõõtmine siiski vähemalt iga kolme kuu tagant. Kui liikmesriigid on kehtestanud piirväärtused polütsükliliste aromaatsete süsivesinike või muude saasteainete heitmetele, võivad nad piiritleda asjakohaste mõõtmiste sageduse.

2000/76/EÜ Artikkel 8 (kohandatud)

3.2 Kui jäätmegaasi heitgaasi puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse kohapeal üheskoos muu kohapeal tekkiva heitveega, teeb käitaja artiklis 11 osutatud mõõtmised:

a) jäätmegaasi heitgaaside puhastamisel tekkivas heitvees kohta enne selle suunamist ühisesse heitveetöötlusseadmesse;

b) muus heitvees kohta enne selle suunamist ühisesse heitveetöötlusseadmesse;

c) töödeldud heitvee kohta kohas, kus see töödeldud heitvesi lastakse lõplikult välja väljutatakse jäätmepõletus- või -koospõletustehasestrajatisest lõplikult.

2000/76/EÜ (kohandatud)

7. osa VI LISA

Valem heitme kontsentratsiooni sisalduse arvutamiseks juhul, kui hapniku standardsel protsendilisel kontsentratsioonil sisaldus protsentides on normikohane

(...PICT...)

ES | = | heite arvutatud heitmesisaldus kontsentratsioon juhul, kui hapniku standardsel protsendilisel kontsentratsioonil sisaldus protsentides on normikohane |

EM | = | heite mõõdetud kontsentratsioon heitmesisaldus |

OS | = | hapniku standardne kontsentratsioon normikohane hapnikusisaldus |

OM | = | hapniku mõõdetud kontsentratsioon hapnikusisaldus |

8. osa

Heite piirväärtustele vastavuse hindamine

2000/76/EÜ Artikkel 11 (kohandatud)

1. Õhkuheite piirväärtused

101.1. Õhkuheite väljutatavate heitmete piirväärtustest on kinni peetud, kui:

a) ükski keskmine päevaväärtus ei ületa punktis 1.1, 3. või 4. osas V lisa punktis a või II lisas esitatud heite heitmete piirväärtusi või 4. osa kohaselt arvutatud väärtusi ;

97 % keskmistest päevaväärtustest ei ületa aasta jooksul V lisa punkti e esimeses taandes esitatud heitmete piirväärtust;

b) kas ükski keskmistest poole tunni väärtustest ei ületa 3. osa punktis 1.2 esitatud tabeli V lisa punkti b A-veerus sätestatud heite heitmete piirväärtusi või, kui see on asjakohane, 97 % keskmistest poole tunni väärtustest ei ületa aasta jooksul 3. osa punktis 1.2 esitatud tabeli V lisa punkti b B-veerus sätestatud heite heitmete piirväärtusi;

c) ükski raskmetallidele ning dioksiinidele ja furaanidele ettenähtud proovivõtuaja vaatlusaja keskmistest väärtustest ei ületa 3. osa punktides 1.3 ja 1.4 või 4. osas kõnealuses V lisa punktides c ja d või II lisas esitatud heite heitmete piirväärtusi;

d) V lisa punkti e teise taande või II lisa sätteid on täidetud.

d) süsinikmonooksiid (CO):

i) jäätmepõletustehaste puhul:

– vähemalt 97 % keskmistest päevaväärtustest ei ületa aasta jooksul 3. osa punkti 1.5 alapunktis a esitatud heite piirväärtust;

ning

– vähemalt 95 % kõigist keskmistest 10 minuti väärtustest 24 tunni jooksul või ükski keskmistest poole tunni väärtustest sama aja jooksul ei ületa 3. osa punkti 1.5 alapunktides b ja c esitatud heite piirväärtusi;

ii) jäätmekoospõletustehaste puhul: on täidetud 4. osa sätted.

1.211. Keskmised poole tunni ja 10 minuti väärtused määratakse tegeliku käitamisaja jooksul (välja arvatud see osa käivitus- ja seiskamisajast, mil jäätmeid ei põletata) mõõdetud väärtuste põhjal pärast 6. osa punktis 1.3 III lisa punktis 3 esitatud piiritletud usaldusvahemiku väärtuse mahaarvamist. Keskmised päevaväärtused leitakse kinnitatud keskmiste väärtuste põhjal.

Kehtiva keskmise päevaväärtuse saamiseks võib pideva mõõtmise süsteemi rikete või hoolduse tõttu mis tahes päeval arvestamata jätta kuni viis keskmist poole tunni väärtust. Pideva mõõtmise süsteemi rikete või hoolduse tõttu võib aastas arvestamata jätta kuni kümme keskmist päevaväärtust.

1.312. Proovivõtuaja Vaatlusaja keskmised väärtused ja ning vesinikfluoriidi, vesinikkloriidi ja vääveldioksiidi korrapäraste mõõtmiste keskmised väärtused leitakse artikli 40 lõike 1 punkti e ja artikli 43 lõike 3 ning 6. osa punkti 1 10 lõigete 2 ja 4 ja III lisa nõuete kohaselt.

15. Saasteainete massi töödeldud heitvees jälgitakse kooskõlas ühenduse õigusnormidega, kusjuures jälgimine ja mõõtmiste sagedus sätestatakse loas.

2.16. Vetteheite piirväärtused

Vetteheite väljutatavate heitmete piirväärtustest on kinni peetud, kui:

a) hõljuvainete (saasteaine nr 1) koguhulga puhul ei ületa asjakohaseid 5. osas IV lisas esitatud heite heitmete piirväärtusi 95 % ja 100 % mõõdetud väärtustest;

b) raskmetallide (Hg, Cd, Tl, As, Pb, Cr, Cu, Ni ja Zn) (saasteained nr 2-10) puhul ei ületa 5. osas IV lisas esitatud heite heitmete piirväärtusi rohkem kui üks aasta jooksul mõõdetud väärtustest; või kui liikmesriik näeb ette rohkem kui 20 proovi võtmise aastas, ei ületa 5. osas IV lisas esitatud heite heitmete piirväärtusi rohkem kui 5 % neist proovidest;

c) dioksiinide ja furaanide (saasteaine nr 11) puhul ei ületa mõõdetavad väärtused 5. osas IV lisas esitatud heite heitmete piirväärtust kaks korda aastas mõõdetavad väärtused.

17. Kui mõõtmised osutavad, et käesolevas direktiivis sätestatud õhku või vette väljutatavate heitmete piirväärtusi on ületatud, teatatakse sellest viivitamata pädevatele asutustele.

1999/13/EÜ (kohandatud)

1 Parandus, EÜT L 240, 10.9.1999, lk 24

VIII LISA

1. osa

Tegevused REGULEERIMISALA

Käesolev lisa sisaldab artiklis 1 osutatud toiminguliike. Kui käesolevas lisas nimetatud toimingute puhul ületatakse IIA lisas loetletud piirmäärad, kuuluvad need käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. Kõikidel juhtudel 1. Kõikides järgmistes punktides hõlmavadb tegevusalad toiming seadme puhastamist, kuid mitte toodete puhastamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

2. Liimkatmine

Toiming Tegevus, mille käigus kantakse pinnale liim pinnale, välja arvatud trükindusega seotud liimkatmine ja lamineerimine.

3. Pindade katmine

Toimingud Tegevus, mille käigus kantakse järgmistele pindadele üks või mitu pidevat pinnakattekihti:

a) üks järgmistest sõidukitest järgmistele sõidukitele:

i) nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ (liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta) kohaselt sõidukikategooriasse M1 kuuluvad uued autod ja kategooriasse N1 kuuluvad sõidukid, kui neid värvitakse samal seadmel seadeldisega nagu kategooriasse M1 kuuluvaid sõidukeid [84];,

ii) veoautokabiinid, mis on määratletud juhi majutuskohana, samuti direktiivi 70/156/EMÜ kohaselt kategooriatesse N2 ja N3 kuuluvate sõidukite tehnilise varustuse juurde lahutamatu osana kuuluv kate;,

iii) direktiivi 70/156/EMÜ kohaselt sõidukikategooriatesse N1, N2 ja N3 kuuluvad paki- ja veoautod, välja arvatud veoautokabiinid;,

iv) direktiivi 70/156/EMÜ kohaselt sõidukikategooriatesse M2 ja M3 kuuluvad bussid;,

v) direktiivi 70/156/EMÜ kohaselt kategooriatesse O1, O2, O3 ja O4 kuuluvad järelhaagised,;

b) metall- ja plastikpinnad, kaasa arvatud lennukite, laevade, rongide jne pinnad;,

c) puitpinnad;,

d) tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinnad;,

e) nahk.

Pinnakatmine Toiming ei hõlma aluspinna katmist metallidega elektroforeesi- ja keemilisel pihustusmeetodil. Kui pinna katmise käigus trükitakse kõnealusele kaubaartiklile mis tahes meetodil, käsitatakse trükkimisfaasi pinnakatmise ühe osana. See ei hõlma iseseisva tegevusena toiminguna teostatavat trükkimist, kuid seda võidakse pidada käesoleva direktiivi V peatüki alla kuuluvaks, kui trükitoiming trükkimine kuulub selle reguleerimisalasse.

4. Rullmaterjali kattekihiga katmine

Toimingud Tegevus, mille käigus rullides teras, roostevaba teras, kaetud teras, vasesulamid või alumiiniumribad kaetakse pideva protsessi käigus kile või laminaatkattega.

5. Keemiline puhastus

Tööstuslik või kaubanduslik tegevus toimingud, mille käigus kasutatakse lenduvaid orgaanilisi ühendeid LOÜsid rõivaste, kodutekstiili mööbli ja muude analoogsete tarbekaupade puhastusseadmetes, välja arvatud plekkide käsitsi eemaldamine tekstiili- ja rõivatööstuses.

6. Jalatsite valmistamine

Täielike jalatsite ja nende osade valmistamiseks ettenähtud tegevus toimingud.

7. Pinnakattesegude, Pinnakattevahendite, lakkide, trükivärvide ja liimide valmistamine

Eespool nimetatud lõpptoodete valmistamine, mille käigus segatakse pigmendid, vaigud ja liimmaterjalid orgaanilise lahusti või muu kandeainega, kaasa arvatud dispergeerimise ja eeldispergeerimisega, dispersiooni ja eeldispersiooni, viskoossuse ja värvivarjundi reguleerimisega ning lõpptoote mahutisse paigutamisega pakkimisega seotud tegevus toimingud, ning vahesaaduste valmistamine, kui see toimub kõnealuste toodete valmistamisega ühes ja samas kohas.

8. Farmaatsiatoodete valmistamine

Farmaatsiatoodete keemiline sünteesimine, fermenteerimine, ekstraheerimine, formuleerimine ja viimistlemine ning vahesaaduste valmistamine, kui see toimub eespool nimetatud toodete valmistamisega ühes ja samas kohas.

9. Trükkimine

Teksti ja/või kujutiste reprodutseerimine, mille käigus kantakse trükivärv trükivormiga pinnale. See hõlmab asjaomaseid lakkimis-, pinnakatmis- ja lamineerimismeetodeid. V peatükki Direktiivi kohaldatakse siiski ainult järgmiste alaprotsesside suhtes:

a) fleksograafia – trükitehnika, mille käigus kasutatakse kummist või elastsest fotopolümeerist trükivormi, kus trükkivad trükitavad pinnad alad on mittetrükkivatest trükkimata jäetavatest pindadest aladest ülevalpool, ning aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve;,

b) kuivatiga rullofsettrükk – rotatsioontrükitehnika, mille käigus kasutatakse trükivormi, kus trükkivad trükitavad ja mittetrükkivad trükkimata jäetavad pinnad alad on ühel ja samal tasapinnal, kusjuures rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena. Mittetrükkiv Trükkimata jäetav ala pind muudetakse vett imavaks, mistõttu trükivärv sellele peale ei hakka. Trükkivat Trükitavat ala pinda töödeldakse nii, et see võtaks trükivärvi külge ja kannaks selle trükitavale pinnale. Aurustumine toimub ahjus, kus trükitud materjali õhuga kuumutatakse;,

c) trükkimisega seotud lamineerimine – kahe või enama elastse materjali ühendamine laminaadi saamiseks;,

d) väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk – ajakirjade, brošüüride, kataloogide ja muude analoogsete toodete paberi trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükitehnika, mille käigus kasutatakse tolueenil põhinevaid trükivärve;,

e) rotatsioonsügavtrükk – trükitehnika, mille käigus kasutatakse silindrikujulist trükivormi, kus trükkiv trükitav ala pind on mittetrükkivast trükkimata jäetavast alast pinnast allpool, ning aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve. Süvendid täidetakse trükivärviga ja ülejääk pühitakse mittetrükkivalt trükkimata jäetavalt alalt pinnalt ära, enne kui trükitav pind puutub kokku silindriga ja tõstab trükivärvi süvenditest välja;,

f) rotatsioonsiidtrükk – rotatsioontrükitehnika, mille käigus trükivärv surutakse trükitavale pinnale läbi poorse trükivormi, kus trükkiv trükitav ala pind on lahti ja mittetrükkiv trükkimata jäetav ala pind kaetud, ning milleks kasutatakse ainult aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve. Rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena;,

g) lakkimine – tegevus toiming, mille käigus kantakse pakkematerjali hilisemaks sulgemiseks vajalik lakk või liimkate elastsele materjalile.

10. Kummi töötlemine

Toimingud Tegevus, mille käigus segatakse, jahvatatakse, tihendatakse, kalandreeritakse, pressitakse ja vulkaniseeritakse looduslikku või sünteeskautšukit, samuti looduslikust või sünteeskautšukist valmistoote saamiseks vajalik lisategevus toimingud.

11. Pindade puhastamine

Toimingud Tegevus, välja arvatud keemiline puhastus, mille käigus kasutatakse orgaanilisi lahusteid materjali pealispinnalt saasteainete eemaldamiseks, kaasa arvatud rasvaärastus. Enne või pärast muud tegevust toiminguid mitmes etapis teostatavat mitmeetapilist puhastamist käsitaletakse ühe pinnapuhastusena toiminguna. Toiming Tegevus ei hõlma seadmete puhastamist, kuid hõlmab tootepindade puhastamist.

12. Taimeõli ja loomarasva ekstraheerimine ning taimeõli rafineerimine

Toimingud Tegevus, mille käigus ekstraheeritakse seemnetest ja muudest taimse päritoluga ainetest taimeõli, töödeldakse kuivjääki loomasööda valmistamiseks ning puhastatakse seemnetest, taimse ja/või loomse päritoluga ainetest saadud rasvu ja taimeõlisid.

13. Sõidukite taasviimistlus

Tööstuslik või kaubanduslik pinnakatmine ja sellega seotud rasvaärastus, mille käigus teostatakse üht järgmist tegevust järgmisi toiminguid:

a) direktiivis 70/156/EMÜ määratletud maanteesõidukite või nende osade katmine viimistlusmaterjalidega, kui see toimub väljaspool algset tootmisliini;,

b) järelhaagiste, sealhulgas poolhaagiste (O kategooria direktiivi 70/156/EMÜ kohaselt ) pindade katmine.

14. Mähistraadi katmine

Toimingud Tegevus, mille käigus kaetakse transformaatorite, mootorite ja muude seadmete rullide mähkimiseks kasutatavate metallist elektrijuhtide pind.

15. Puidu immutamine

Puidule säilimist parandavad aine lisamisega seotud tegevus toimingud.

16. Puidu ja plastmassi lamineerimine

Puidu ja/või plastmassi ühendamine lamineeritud toodete valmistamiseks.

2. osa IIA LISA

I. Piirmäärad Künnisväärtused ja heite piirväärtused heitkoguste kontrollimine

31. standardtingimused – Heite piirväärtused jäätmegaasides arvutatakse temperatuuril 273,15 K , ja rõhulk 101,3 kPa ja pärast paranduse sisseviimist jäätmegaaside veeaurusisalduse arvestamiseks .;

| Tegevus Toiminguliik(aasta lahustikulu aastane alammäär künnisväärtus tonnides) | Künnisväärtus(aasta lahustikulu aastane künnisväärtus tonnides) | Heitme piirväärtused väljuvates heitgaasides jäätmegaasides (mg C/Nm3) | Lenduvad heitkogused (lahustikulu protsentides) Kontrollimatu heite piirväärtused (protsentides kasutatud lahustikoguse suhtes) | Koguheitme piirväärtused | Erisätted |

| | | | Uued käitised | Olemasolevad käitised | Uued käitised | Olemasolevad käitised | |

1 | Kuivatiga rullofsettrükk(> 15) | 15—25> 25 | 10020 | 30 (1)30 (1) | | 1 Valmistootes sisalduvat lahustijääki ei käsitleata kontrollimatu heite lenduvate heitkoguste osana. |

2 | Väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk(> 25) | | 75 | 10 | 15 | | | |

3 | Muu rotatsioonsügavtrükk, fleksograafia, rotatsioonsiidtrükk, lamineerimines- või lakkimisne ühikud (> 15) rotatsioonsiidtrükk tekstiilile/papile (> 30) | 15—25> 25> 30 1 | 100100100 | 252020 | | 1 Künnisväärtus rotatsioonsiidtrüki meetodil tekstiilile ja papile trükkimisel. |

4 | Pindade puhastamine, kasutades artikli 54 lõikes 4 osundatud ühendeid Kasutatakse artikli 5 lõigetes 6 ja 8 kindlaksmääratud ühendeid.1(> 1) | 1—5> 5 | 20 1220 12 | 1510 | | 12 Piirväärtus osutab ühendite massile mg/Nm3, mitte süsiniku koguhulgale. |

5 | Muu pindade puhastamine(> 2) | 2—10> 10 | 75 175 1 | 20 115 1 | | 1 Seadeldised Käitised, mille kohta pädevale asutusele on tõendatud, et orgaanilise lahusti sisaldus kõikides kasutatavates puhastusvahendites ei ületa 30 % nende massist, vabastatakse kõnealuste väärtuste kohaldamisest. |

6 | Sõidukite pindade katmine (< 15) ja taasviimistlus | > 0,5 | 50 1 | 25 | | Vastavust artikli 9 lõikega 3 8. osa punktiga 2 tuleb tõendstada keskmiselt 15 minutit kestvate mõõtmiste tulemuste keskväärtuse alusel. |

7 | Rullmaterjali kattekihiga katmine(> 25) | | 50 1 | 5 | 10 | | 1 Seadeldiste Käitiste puhul, mis töötavad lahustite korduvkasutamist võimaldaval meetodil, on heitme piirväärtus 150. |

8 | Muude pindade, sh metall-, plastmass-, tekstiil-,5 kile- ja paberpindade katmine(> 5) | 5—15> 15 | 100 1, 450/75 2, 3, 4 | 1 25 4 20 4 | | 1 Heitme piirväärtust kohaldatakse kontrollitud ohjeldatud tingimustesl toimuva pinnakatmise ja kuivamise suhtes.2 Esimest piirväärtust kohaldatakse kuivamise ja teist pinnakatmise suhtes.3 Tekstiilpindade katmise käitiste seadeldiste puhul, mis töötavad lahustite taaskasutamist võimaldaval meetodil, on heitme piirväärtus pinna katmisel ja kuivamisel kokku 150.4 Pindade katmise toimingud, mida ei ole võimalik teostada kontrollitud ohjeldatud tingimustesl (nt laeva ehitamine, lennuki värvimine), võib vabastada kõnealuste väärtuste kohaldamisest artikli 54 lõike 3 5 lõike 3 punkti b kohaselt.5 Tekstiilile tehtav rotatsioonsiidtrükk kuulub tegevuse toimingu nr 3 alla. |

9 | Mähistraadi katmine(> 5) | | | | 10 g/kg 15 g/kg 2 | 1 Kohaldatakse käitiste seadeldiste suhtes, kus traadi keskmine läbimõõt on ≤ 0,1 mm.2 Kohaldatakse kõikide muude käitiste seadeldiste suhtes. |

10 | Puitpindade katmine(> 15) | 15—25> 25 | 100 150/75 2 | 2520 | | 1 Heitme piirväärtust kohaldatakse kontrollitud ohjeldatud tingimustesl toimuva pinnakatmise ja kuivamise suhtes.2 Esimest väärtust kohaldatakse kuivamise ja teist pinna katmise suhtes. |

11 | Keemiline puhastus | | | | 20 g/kg 1, 2 3 | 1 Väljendatakse vabanenud lahusti massina puhastatud ja kuivatatud toote kilogrammi kohta.2 Kõnealuse tegevuse Käesoleva lahtri suhtes ei kohaldata 4. osa punktis 2 artikli 5 lõikes 8 sätestatud heitme piirväärtust.3 Järgmist erandit kohaldatakse ainult Kreekas: koguheitme piirväärtust ei kohaldata 12 aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist seadeldiste suhtes, mis asuvad äärealadel ja/või saartel, kus elab kuni 2000 alalist elanikku ning kus nüüdisaegsed tehnoloogiaseadmed ei ole majanduslikult otstarbekad. |

12 | Puidu immutamine(> 25) | | 100 1 | 45 | 11 kg/m3 | 1 Heite piirväärtust Eei kohaldata kreosoodiga immutamise suhtes. |

13 | Naha katmine(> 10) | 10—25> 25> 10 1 | | | 85 g/m275 g/m2150 g/m2 | Heitme piirväärtusi väljendatakse vabanenud lahusti grammides valmistatud toote 1 ühe m2 kohta.1 Naha katmine sisustuses ja eelkõige pisitarbekaupadena kasutatavate nahkesemete puhul, nt kottide, rihmade, rahakottide jne puhul. |

14 | Jalatsite valmistamine(> 5) | | | | 25 g paari kohta | Koguheitme piirväärtusi väljendatakse vabanenud lahusti grammides ühe paari valmisjalatsite kohta. |

15 | Puidu ja plastmassi lamineerimine(> 5) | | | | 30 g/m2 | |

16 | Liimkatmine(> 5) | 5—15> 15 | 50 150 1 | 2520 | | 1 Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on heitme piirväärtus väljuvates heitgaasides jäätmegaasis 150. |

17 | Pinnakattesegude, Pinnakattevahendite, lakkide, trükivärvide ja liimide valmistamine(> 100) | 100—1 000> 1 000 | 150150 | 53 | 5 % kasutatud lahusti sisendkogusest3 % kasutatud lahusti sisendkogusest | Kontrollimatu heite Lenduvate heitkoguste piirväärtus ei hõlma lahustit, mis on moodustab kattesegu kattevahendi ühe osa ja mida müüakse suletud anumas. |

18 | Kummi töötlemine(> 15) | | 20 1 | 25 2 | 25 % kasutatud lahusti sisendkogusest | 1 Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on heitme piirväärtus väljuvates heitgaasides jäätmegaasis 150.2 Kontrollimatu heite Lenduvate heitkoguste piirväärtus ei hõlma lahustit, mis on moodustab toote või preparaadi ühe osa või segusid, mida müüakse suletud anumas. |

19 | Taimeõli ja loomarasva ekstraheerimine ning taimeõli rafineerimine(> 10) | | | | Loomarasv: 1,5 kg/tonnRiitsinus: 3 kg/tonnRapsiseeme: 1 kg/tonnPäevalilleseeme: 1 kg/tonnSojaoad (tavapärane jahvatus): 0,8 kg/tonnSojaoad (valged helbed): 1,2 kg/tonnMuud seemned ja taimsed ained: 3 kg/tonn 1 1,5 kg/tonn 2 4 kg/tonn 3 | 1 Seadeldiste Käitiste puhul, kus töödeldakse üksikuid seemnepartiisid ja muid taimseid aineid, määrab koguheitme piirväärtuse kindlaks pädev asutus igal üksikul juhul eraldi, kohaldades selleks parimaid olemasolevaid meetodeid.2 Kohaldatakse kõikide fraktsioneerimisprotsesside suhtes, välja arvatud õlist fosfaatide fosfolipiidide eraldamine.3 Kohaldatakse fosfaatide fosfolipiidide eraldamisel. |

20 | Farmaatsiatoodete valmistamine(> 50) | | 20 1 | 5 2 | 15 2 | 5 % kasutatud lahusti sisendkogusest | 15 % kasutatud lahusti sisendkogusest | 1 Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on heitme piirväärtus väljuvates heitgaasides jäätmegaasis 150.2 Kontrollimatu heite Lenduvate heitkoguste piirväärtus ei hõlma lahustit, mis on moodustab toote või preparaadi ühe osa või segusid, mida müüakse suletud anumas. |

3. osa

II. Sõidukite pindade katmisne käitiste heite piirväärtused

1. Koguheitme piirväärtusi väljendatakse vabanenud orgaanilise lahusti grammides tootepinna ühe ruutmeetri kohta ning vabanenud orgaanilise lahusti kilogrammides autokere kohta.

2. Allpool Punktis 3 esitatud tabelis käsitletavate toodete pindala on määratudakse kindlaks järgmiselt:

– pindala arvutatuna elektroforeesimeetodil kaetava kogupindala alusel pluss pinna edasiste katmisetappide käigus nende lisatavate osade pindala, millele kantakse kõnealuse tootega üht ja sama pinnakattevahendit, või käitises seadeldises töödeldava toote kogupindala.

Elektroforeesimeetodil kaetav pindala arvutatakse järgmise valemi põhjal:

(...PICT...)

2× toote kesta kogumass metallpleki keskmine paksus × metallpleki tihedus |

Seda meetodit kohaldatakse ka muude kaetud plekkosade suhtes.

Muude lisatud osade pindala või käitises seadeldises kaetav kogupindala arvutatakse CAD-programmi (Computer Aided Design) abil või teiste samaväärsete meetoditega.

3. Järgmises Allpool esitatud tabelis märgitud koguheitme piirväärtusit kohaldatakse ühes ja samas käitises seadeldises teostatud protsessi kõikide etappide suhtes alates pinna katmisest elektroforeesimeetodil või muudest pinnakatmisviisidest kuni pealiskihi vahatamise ja poonimiseni, samuti töötlemisseadmete, sealhulgas pihustite ja muude püsiseadmete puhastamiseks nii tootmise ajal kui ka väljaspool seda kasutatud lahusti suhtes. Koguheitme piirväärtust väljendatakse orgaaniliste ühendite masside summana toote kaetud kogupindala ühe ruutmeetri kohta ning orgaaniliste ühendite masside summana autokere kohta.

Tegevus Toiminguliik(aasta lahustikulu aastane künnisväärtus tonnides) | Tootmise künnisväärtus(aastas kaetavaid tooteid) | Koguheitme piirväärtus |

| | Uued käitised | Olemasolevad käitised |

Uute autode pindade katmine (> 15) | > 5 000 | 45 g/m2 või 1,3 kg/autokere + 33 g/m2 | 60 g/m2 või 1,9 kg/autokere + 41 g/m2 |

| ≤ 5 000 kandekerega monokokki või > 3 500 šassiile ehitatud | 90 g/m2 või 1,5 kg/autokere + 70 g/m2 | 90 g/m2 või 1,5 kg/autokere + 70 g/m2 |

| | Koguheite piirväärtus (g/m2) |

Uute veoautode kabiinide pindade katmine (> 15) | ≤ 5 000 | 65 | 85 |

| > 5 000 | 55 | 75 |

Uute paki- ja veoautode pindade katmine (> 15) | ≤ 2 500 | 90 | 120 |

| > 2 500 | 70 | 90 |

Uute busside pindade katmine (> 15) | ≤ 2 000 | 210 | 290 |

| > 2 000 | 150 | 225 |

4. Sõidukipindade katmise käitised seadeldised, mille lahustikulu on eespool 3. punktis esitatud tabelis märgitud künnisväärtusest piirmäärast väiksem, vastavad 2. osas IIA lisas sõidukite taasviimistlust käsitleva lahtri taasviimistluse kohta esitatud nõuetele.

1999/13/EÜ Artikkel 5 (kohandatud)

4. osa

Konkreetse riskilausega tähistatud lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused

1.7. Lõikes 6 Artiklis 53 osutatud lenduvate orgaaniliste ühendite LOÜde heite väljajuhtimise korral, kui kõnealuses artiklis lõikes osutatud viidatud märgistuse aluseks võetavate ühendite massivoolude summa on vähemalt 10 g/h, on heitme piirväärtus 2 mg/Nm3. Heitme piirväärtus viitab üksikute ühendite masside summale.

2.8. Hoiatusväljendiga Riskilausega R40 või R68 tähistatud halogeenitud lenduvate orgaaniliste ühendite LOÜde heite väljajuhtimise korral, kui märgistuse R40 või R68 aluseks olevate võetavate ühendite massivoolude summa on vähemalt 100 g/h, on heitme piirväärtus 20 mg/Nm3. Heitme piirväärtus viitab üksikute ühendite masside summale.

1999/13/EÜ (kohandatud)

5. osa IIB LISA

Vähendamiskava

1. Põhimõtted

Vähendamiskava eesmärk on võimaldada ettevõtjal saavutada muude vahenditega heitkoguste vähendamisi, mis oleksid samaväärsed nendega, mida saavutataks heitme piirväärtuste kohaldamisel. Selleks võib ettevõtja kasutada konkreetselt oma seadeldise kohta koostatud mis tahes vähendamiskava, tingimusel et lõpuks saavutatakse heitkoguste samaväärne vähenemine. Liikmesriigid esitavad komisjonile kooskõlas artikliga 11 aruande heitkoguste asjakohase vähendamise osas saavutatud edusammude, sealhulgas vähendamiskava kohaldamisest saadud kogemuste kohta.

2. Kasutamine

1. Pindade katmisel kattevahendite, lakkide, liimide või trükivärvidega võib kasutada järgmist kava. Kui järgmine meetod ei ole kohane, võib pädev asutus lubada ettevõtjal kohaldada mõnda muud talle sobivat kava, vabastuskava, mis vastab käesoleva lisa põhimõtetele mille kaudu saavutatakse heite vähenemine, mis on samaväärne 2. ja 3. osas esitatud heite piirväärtuste kohaldamisel saavutatava vähenemisega. Kava koostamisel võetakse arvesse järgmiseid asjaolusid:

ai) kui vähese lahustisisaldusega või lahustivabad asendajad on alles väljatöötamisel, tuleb ettevõtjale anda ajapikendust heitkoguste vähendamise kavade rakendamiseks;

bii) heitkoguste vähendamise võrdluspunkt peaks võimalikult täpselt vastama ilma vähendamismeetmeteta vabanenud heitkogustele.

2. Järgmist kava kohaldatakse käitiste seadeldiste suhtes, mille puhul võib eeldada toote püsivat kuivainesisaldust ning mida kasutatakse heitkoguste vähendamise võrdluspunkti määratlemiseks:

i) ettevõtja esitab heitkoguste vähendamise kava, mis hõlmab eelkõige üldiste sisendkoguste keskmise lahustisisalduse vähendamist ja/või kuivainete kasutamise tõhustamist, et vähendada seadeldise koguheidet aastase võrdlusheitkoguse konkreetse protsendimäärani ehk nn siht-heitkoguseni. Seda tuleb teha järgmise ajakava raames:

Ajavahemik | Maksimaalne aastane koguheide |

Uued seadeldised | Olemasolevad seadeldised | |

Enne 31.10.2001 | Enne 31.10.2005 | Siht-heitkogus × 1,5 |

Enne 31.10.2004 | Enne 31.10.2007 | Siht-heitkogus |

aii) aastane võrdlusheitkogus arvutatakse järgmiselt:

ia) määratakse aasta jooksul tarvitatud pinnakattevahendis ja/või trükivärvis, lakis või liimis sisalduvate kuivainete üldmass. Kuivained on kõik pinnakattevahendites, trükivärvides, lakkides ja liimides sisalduvad materjalid, mis tahkuvad pärast vee või lenduvate orgaaniliste ühendite aurustumist;

ii) aastaste võrdlusheitkoguste arvutamisel korrutatakse punktis ia kindlaksmääratud mass järgmises allpool esitatud tabelis loetletud asjakohase teguriga. Pädevad asutused võivad korrigeerida kõnealuseid tegureid üksikute käitiste seadeldiste puhul nii, et võetaks arvesse kuivainete kasutamise tõendatud tõhustamist.

Tegevus Toiminguliik | Punkti a ii alapunktis ii b nimetatud korrutustegur |

Rotatsioonsügavtrükk; fleksograafia; trükinduses kohaldatav lamineerimine; trükinduses kohaldatav lakkimine; puitpindade katmine; tekstiil-, kile- või paberpindade katmine; liimkatmine | 4 |

Rullmaterjali kattekihiga katmine, sõidukite taasviimistlemine | 3 |

Toiduga kokkupuutuvate pindade katmine, sõidukite ülevärvimine | 2,33 |

Muude pindade katmine ja rotatsioonsiidtrükk | 1,5 |

bc) siht-heitkogus on võrdne aastase võrdlusheitkogusega, mis on korrutatud protsendimääraga, mis on:

1) (kontrollimatu lenduv heite piirväärtus heitkogus + 15) 2. osa IIA lisa kirjes 6 nimetatud käitiste seadeldiste ning kirjetes 8 ja 10 nimetatud madalama künnisväärtuse piirmäära alla kuuluvate käitiste seadeldiste puhul,

2) (kontrollimatu lenduv heite piirväärtus heitkogus + 5) kõikide muude käitiste seadeldiste puhul;

cd) vastavusnõuded on täidetud, kui lahustikasutuskavas kindlaksmääratud lahusti tegelik heitkogus on siht-heitkogusest väiksem või sellega võrdne sellega.

1999/13/EÜ Artikkel 8 (kohandatud)

6. osa

Heiteseire

1.2. Liikmesriigid tagavad, et vVäljumisavasid, mille külge on kinnitatud saastetõrjeseadmed ning mille lõpp-punkti kaudu väljub orgaanilist süsinikku kokku keskmiselt üle 10 kg/h, kontrollitakse pidevalt nõuete täitmise suhtes.

23. Muudel juhtudel tagavad liikmesriigid pidevate või perioodiliste mõõtmiste korraldamise. Perioodiliste mõõtmiste korral võetakse iga mõõtmise käigus vähemalt kolm näitu.

34. Mõõtmisi ei ole tarvis teha, kui torusuudmele kinnitatud saastetõrjeseadmed ei pea olema vastavuses käesoleva direktiiviga.

1999/13/EÜ (kohandatud)

uus

7. osa III LISA

Lahustikasutuskava

1. Sissejuhatus

Käesolev lisa annab juhiseid lahustikasutuskava rakendamiseks. Selles määratakse kindlaks kohaldatavad põhimõtted (punkt 2), ainetaseme raamistik (punkt 3) ja nõuded, mille alusel kava täitmist kontrollitakse (punkt 4).

12. Põhimõtted

Lahustikasutuskaval kasutatakse selleks, et on järgmised eesmärgid:

ai) kontrollida nõuete täitmiste kontrollimine kooskõlas artikliga 57 9 lõikega 1;

bii) määrata kindlaks heitkoguste edasiste vähendamise võimalusedte kindlaksmääramine;

ciii) võimaldada avalikustada lahusti kulu, lahusti heitkoguseid ja V peatüki nõuete käesoleva direktiivi täitmist järgimist käsitlevat teavet teabe avalikustamise võimaldamine.

23. Mõisted

Massibilansi koostamisel on aluseks Jjärgmised mõisted määratlused moodustavad ainetaseme raamistiku.

Orgaaniliste lahustite sisendkogused (tähis I):

I1 Orgaaniliste lahustite kogus või nende kogus hangitud segudes preparaatides, mida kasutatakse ainetaseme arvutamiseks protsessis ettenähtud ajavahemiku jooksul, mille kohta koostatakse massibilanss.

I2 Orgaaniliste lahustite kogus või nende kogus protsessis lahustina korduvkasutatavates segudes preparaatides. (Taaskasutatava lahusti kogust arvestatakse iga kord selle kasutamisel tegevuse toimingu teostamiseks.)

Toimingu Tegevuse käigus vabanev orgaaniliste lahustite kogus (tähis O):

O1 Heitkogused jäätmegaasis Väljuvate gaaside heitkogused.

O2 Veega kaotsi läinud Vees lahustuvad orgaanilisted lahustited kogus, kusjuures O5 väärtuse arvutamisel vajaduse korral võetakse väärtuse O5 arvutamisel arvesse heitvee puhastamist.

O3 Orgaaniliste lahustite kogus, mis jääb protsessi käigus valminud tootesse saasteainena või jäägina jääkproduktina.

O4 Orgaaniliste lahustite püüdmata jääv õhkuheide püüdmatud heitmed õhus. See hõlmab ruumide tubade üldventilatsiooni, kus õhk juhitakse keskkonda akende, uste, tuulutusavade ja muude analoogsete avadeuste kaudu.

O5 Keemiliste või füüsikaliste reaktsioonide käigus kaotatud vabanenud orgaanilised lahustid ja/või orgaanilised ühendid (kaasa arvatud näiteks põletamise või väljuva jäätmegaasi või heitvee muu töötlemise käigus lagundatud või näiteks absorptsiooni teel püütud orgaanilised lahustid ja/või ühendid, kui need ei kuulu jaotiste O6, O7 ega O8 alla).

O6 Kogutud jäätmetes sisalduvad orgaanilised lahustid.

O7 Orgaanilised lahustid või segudes preparaatides sisalduvad orgaanilised lahustid, mida müüakse või kavatsetakse müüa kaubanduslikku väärtust omava tootena.

O8 Segudes Preparaatides sisalduvad taaskasutamiseks korduvkasutatavad kinnipüütud orgaanilised lahustid kogused, mida aga ei kasutata protsessi sisendkogusena, kui need ei kuulu jaotise O7 alla.

O9 Muul viisil vabanenudvad orgaanilised lahustid.

43. Juhised lLahustikasutuskava kasutamine kasutamise kohta nõuete täitmise tõendamisel

Lahustikasutuskava kasutatakse järgmiste konkreetsete nõuete täitmise tõendamiseks:

ai) 5. osas IIB lisas esitatud vähendamiskava vähendamisvõimaluse, mille puhul koguheitme piirväärtust väljendatakse lahusti heitkogustes tooteühiku kohta, või muude 2. ja 3. osas IIA lisas sätestatud nõuete täitmise tõendamine;

ia) kõikide tegevusalade jaoks tuleb 5. osas esitatud vähendamiskava kasutades IIB lisast juhinduvate toimingute puhul koostada tuleb kulu (C) kindlaksmääramiseks koostada aastane igal aastal lahustikasutuskava. Kulu arvutatakse võib arvutada järgmise võrrandi kohaselt:

C = I1 − O8

Samamoodi arvutatakse kattevahendites kasutatavate kuivainete sisaldus, millest tuletatakse aastane võrdlus- ja siht-heitkogus;

iib) selleks et hinnata tooteühiku kohta arvutatud lahusti koguheitme piirväärtuse või muude 2. ja 3. osas IIA lisas sätestatud piirväärtuste järgimist, koostatakse tuleb heitkoguste (tähis E) kindlaksmääramiseks koostada aastane lahustikasutuskava. Heitkogused arvutatakse võib arvutada järgmise võrrandi kohaselt:

E = F + O1,

kus F tähistab punkti b alapunktis i ii alapunktis a määratletud kontrollimatut heidet lenduvaid heitkoguseid. Saadud heite väärtus jagatakse seejärel asjakohase tooteparameetriga;

iiic) artikli 54 lõike 6 punkti b alapunkti ii artikli 5 lõike 5 punkti b alapunkti ii nõuete täitmise hindamiseks koostatakse tuleb koostada igal aastal aastane lahustikasutuskava, et määrata kindlaks kõikide asjaomaste tegevusalade toimingute koguheide ning seejärel võrreldakse võrrelda saadud väärtust koguheitmega, mis oleks kaasnenud sel juhul, kui 2., 3. ja 5. osa II lisa nõudeid oleks täidetud iga tegevuse toimingu puhul suhtes eraldi;

bii) kontrollimatu heite lenduvate heitkoguste määramine, et seda neid oleks võimalik võrrelda 2. osas IIA lisas esitatud kontrollimatu heite lenduvate heitkoguste väärtusega:

ia) metoodika

Kontrollimatu heide Lenduvaid heitkoguseid arvutatakse võib arvutada järgmiste võrrandite kohaselt:

F = I1 − O1 − O5 − O6 − O7 − O8

või

F = O2 + O3 + O4 + O9

F Kõnealuse koguse võib kindlaks määrata määratakse kas koguste vahetu mõõtmise teel. või Teine võimalus on arvutada väärtus mõnel muul arvutusmeetodiga viisil, näiteks protsessi püügitõhususe põhjal.

Kontrollimatu heite Lenduvate heitkoguste piirväärtus väärtust väljendatakse sisendkoguse suhtarvuna, mis arvutatakse mille võib arvutada järgmise võrrandi kohaselt:

I = I1 + I2

iib) Sagedus

Kontrollimatu heide Lenduvad heitkogused määratakse võib kindlaks määrata lühikeste, kuid põhjalike mõõtmistega. Neid ja seda määramist ei ole vaja korrata ei pea kordama kuni seadmete uuendamiseni.

1999/13/EÜ Artikkel 9 (kohandatud)

8. osa

Jäätmegaasiga toimuva heite piirväärtustele vastavuse hindamine

13. Pidevate mõõtmiste korral loetakse heitme piirväärtusega seotud nõuded täidetuks järgmistel tingimustel:

a) mitte ükski aritmeetiline keskmine kõigist kehtivatest näitudest, mis on saadud käitise töö või tootmistegevuse 24tunnise ajavahemiku jooksul, välja arvatud käivitamine, seiskamine ja seadme hooldamine, 24tunnise normaalkäituse jooksul ei ületa keskmine tulemus heitme piirväärtust,

b) mitte ükski tunni keskmine ei ületa heitme piirväärtust rohkem kui 1,5 korda.

24. Korrapäraste mõõtmiste korral loetakse heitme piirväärtusega seotud nõuded täidetuks, kui ühe seire jooksul:

a) kõikide mõõdetud väärtuste näitude keskmine ei ületa heitme piirväärtust,

b) mitte ükski tunni keskmine väärtus ei ületa heitme piirväärtust rohkem kui 1,5 korda.

35. 4. osa Artikli 5 lõigete 7 ja 8 sätete järgimist kontrollitakse asjaomaste lenduvate orgaaniliste ühendite massikontsentratsioonide summa alusel. Kõikidel muudel juhtudel kontrollitakse nõuete täitmist väljajuhitud orgaanilise süsiniku heite kogumassi alusel, kui 2. osas IIA lisas ei ole sätestatud teisiti.

4.1. Väljuva gaasi mahtu võib gaasi jahutamise või lahjendamise otstarbel suurendada, kui see on tehniliselt õigustatud, kuid seda ei arvestata väljuvas gaasis sisalduva saasteaine massikontsentratsiooni määramisel.

92/112/EMÜ (kohandatud)

uus

VIII LISA

Titaandioksiidi tootvaid käitiseid käsitlevad tehnilised sätted

1. osa

Vetteheite piirväärtused

Artikkel 6

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmete ladestamist vähendatakse järgmiste sätete kohaselt:

1.a) sSulfaatmeetodit kasutavates käitiste puhul (aasta keskväärtus) olemasolevates tööstusettevõtetes:

– nõrkade hapete jäätmeid ja neutraliseeritud jäätmeid vähendatakse 31. detsembriks 1993 kõigis vetes väärtuseni, mille kohaselt sulfaadi üldsisaldus ühe tonni toodetud titaandioksiidi kohta 550 ei tohi olla üle 800 kg (st peab vastama vabas väävelhappes ja metallisulfaatides sisalduvatele SO4-ioonidele);

2.b) kKloormeetodit kasutavates käitiste puhul (aasta keskväärtus) olemasolevates tööstusettevõtetes:

– nõrkade hapete jäätmeid, töötlemisjäätmeid ja neutraliseeritud jäätmeid vähendatakse 15. juuniks 1993 kõigis vetes järgmiste kloriidi üldsisalduse väärtusteni ühe tonni toodetud titaandioksiidi kohta (st väärused peavad vastama vabas soolhappes ja metallikloriidides sisalduvatele Cl-ioonidele):

a) 130 kg kloriidi ühe tonni titaandioksiidi kohta, mis on toodetud neutraalset rutiili kasutadesga,

b) 228 kg kloriidi ühe tonni titaandioksiidi kohta, mis on toodetud sünteetilist rutiili kasutadesga,

c) 450 330 kg kloriidi ühe tonni titaandioksiidi kohta, mis on toodetud räbu kasutadesga.

3. Ettevõtete Käitiste suhtes, kes kasutavad kloriidprotsessi ja rohkem kui ühte maagitüüpi, kohaldatakse punkti 2 kohaseid heite piirväärtusi väärtusi proportsionaalselt kõnealuste maakide kogusele.

78/176/EMÜ (kohandatud)

II LISA 2. osa

Ägeda mürgisuse testid Kõrvaldamise seire ja järelevalve

A. Jäätmete seire

Kõrvaldamistoimingutega kaasneb: 1. jäätmete koguse, koostise ja mürgisuse kontroll, mis tagab, et artiklites 4, 5 ja 6 nimetatud eelloa tingimused on täidetud;

12. Viiakse läbi ägeda mürgisuse testid, kasutades teatavate limuste, vähilaadsete, kalade ja planktoni liikide testimine ägeda mürgisuse suhtes, eelistatavalt liigid, keda tavaliselt heitealadel leidub. Lisaks sellele tuleb testid teha soolase vee halli kreveti liigile (Artemia salina).

Nendes testides 2. Punktis 1 osutatud testides ei tohi suurim suremus Suurim suremus ei tohi ilmneda 36 tunni jooksul ja heitvee lahjenduse 1/5000 juures:

a) katsetatud liikide täiskasvanud isendite puhul olla üle 20 % 20 %list suremust,

b) katsetatud liikide vastsete puhul olla suurem kui suuremat suremust kui kontrollrühmals.

B. Mõjutatava keskkonna seire ja järelevalve

I. Kui jäätmed juhitakse magedasse vette või merevette või need kaadatakse, on kontroll seotud kolme järgmise punktiga: veesammas, elusaine ja setted. Heidete mõjutatud ala seisundi korrapärane kontrollimine võimaldab jälgida mõjutatava keskkonna arengut.

Seire käigus määratakse: 1. pH;

2. lahustunud hapnik;

3. hägusus;

4. hüdraatunud raudoksiidid ja hüdroksiidid suspensioonis;

5. mürgised metallid vees, hõljuvainetes, setetes ja kogumina valitud põhjaeluliste ja avamereliste organismides;

6. taimestiku ja loomastiku mitmekesisus ning suhteline ja absoluutne arvukus.

II. Jäätmete hoidmise, ladestamise või süvainjekteerimise puhul kuulub kontrolli hulka: 1. katsed, mis tagavad, et pinna- ja põhjaveed ei ole saastunud. Nende katsete käigus mõõdetakse: - happesust,

- rauasisaldust (lahustununa ja tahkete osakestena),

- kaltsiumisisaldust,

- mürgise metalli sisaldust (lahustununa ja tahkete osakestena), kui need esinevad;

2. vajaduse korral katsed negatiivsete mõjude kindlaksmääramiseks aluspinnase struktuuris;

3. jäätmete ladestamise, hoidmise või süvainjekteerimise vahetus läheduses asuva ala ökoloogia üldhinnang.

1999/13/EÜ Artikkel 2 (kohandatud)

3. osa

Õhkuheite piirväärtused

131. Heite piirväärtused, mida väljendatakse massikontsentratsioonina kuupmeetri (Nm3) kohta, arvutatakse standardtingimused - temperatuuril 273,15 K ja rõhul rõhk 101,3 kPa, pärast paranduse sisseviimist jäätmegaasi veeaurusisalduse arvestamiseks .

92/112/EMÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 9

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmete atmosfääri juhtimist vähendatakse järgmiste sätete kohaselt:

a) sulfaatmeetodit kasutavates olemasolevates tööstusettevõtetes:

2.i) Tolm: vähendatakse tolmu atmosfääri juhtimist 31. detsembriks 1993 väärtuseni, mis ei ületa 50 mg/Nnm3 tunni keskväärtusena [13] suurtest allikatest, ning kuni 150 mg/nm3 [14] kõigist muudest allikatest ;

3.ii) Gaasiline vääveldioksiid ja -trioksiid, kaasa arvatud happetilgakesed SO2 ekvivalendina arvutatult: vähendatakse titaandioksiidi tootmisel laagerdus-[TTSS] ja kaltsineerimisastmest tulenevaid SOx heiteid 1. jaanuariks 1995 väärtuseni, mis ei tohi olla üle

a) 10 6 kg SO2 ekvivalenti toodetud titaandioksiidi tonni kohta aasta keskmisena ;

iii) nõuavad liikmesriigid happeosakeste õhkupaiskumist tõkestavate vahendite paigaldamist;

b)iv) ei paiska happejääke kontsentreerivad seadmed välja üle 500 mg/Nnm3 tunni keskmise väärtusena happejääkide kontsentreerimise seadmete puhul SOx, arvutatuna SO2 ekvivalendina [1];

v) on jäätmete töötlemisel tekkinud sooli särdavad seadmed varustatud SOx emissioonide vähendamiseks parima kättesaadava tehnoloogiaga, mis ei tekita liiga suuri kulusid;

4.b) Kloor kloriidmeetodit kasutavates käitistes olemasolevates tööstusettevõtetes:

i) vähendatakse tolmu atmosfääri juhtimist 15. juuniks 1993 väärtuseni, mis ei ületa 50 mg/nm3 [2] suurte allikate puhul ning ulatub 150 mg/nm3 [2] kõigi muude allikate puhul [3];

ii) vähendatakse kloori atmosfääri juhtimist 15. juuniks 1993

a) 5 mg/Nm3 päeva keskmisena keskmise päevase kontsentratsioonini mitte üle 5 mg/nm3 [4] ning

b) kõige rohkem 40 mg/Nm3 mg/ng3 igal hetkel.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira direktiivi 80/779/EMÜ kohaldamist.

3. SOx atmosfääri juhtimise võrdlusmõõtmiste seiremenetlus sätestatakse lisas.

82/883/EMÜ (kohandatud)

II LISA 4. osa

Titaandioksiidi tootvate käitiste jäätmete vetteheitest mõjutatud keskkonna seire

JÄÄTMETE KAHJUTUSTAMISE MEETOD: SOOLASESSE VETTE HEIDE VÕI SUKELDAMINE

(suudmeala, rannikuala, avameri)

Komponendid | Kindlaksmääratavad parameetrid | Minimaalne proovivõtu- ja analüüsimissagedus aastas | Standardne mõõtemeetod |

| Kohustuslikult | Vabatahtlikult | | |

VeesammasFiltrimata merevesi [85] | Temperatuur(°C) | | 3 | Termomeetria. Mõõtmine tuleb teostada kohapeal proovivõtu ajal. |

| Soolsus(‰) | | 3 | Konduktomeetria |

| pH(pH ühik) | | 3 | Elektromeetria. Mõõtmine tuleb teostada kohapeal proovivõtu ajal. |

| Lahustunud O2mg lahustunud O2/l) | | 3 | Winkleri meetodElektrokeemiline meetod |

| Hägusus;(mg tahkiseid/l)võiheljuv aine(mg/l) | | 3 | Hägususe jaoks: turbidimeetriaHeljuva aine jaoks: gravimeetriaKaalumine pärast filtrimist läbi 0,45 μm poori suurusega membraanfiltri ja kuivatamist temperatuuril 105 °C.Kaalumine pärast tsentrifuugimist (minimaalselt 5 minutit, keskmine kiirendus 2800 kuni 3200 g) ja kuivatamist temperatuuril 105 °C. |

| Fe (lahustunud ja suspensioonina)(mg/l) | | 3 | Pärast proovi asjakohast ettevalmistamist kindlaksmääramine aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria või molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria abil. |

| | Cr, kogu Cd, kogu Hg(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Ti(mg/l) | V, Mn, Ni, Zn(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| | Cu, Pb(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Polarograafia |

Merevesi filtritult läbi 0,45 μm poori suurusega membraanfiltri [86] | Lahustunud Fe(mg/l) | | 3 | Kindlaksmääramine aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria või molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria abil. |

| | Cr, Cd, Hg(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| | Ti, V, Mn, Ni, Zn(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| | Cu, Pb(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Polarograafia |

0,45 μm poori suurusega membraanfiltrisse jäävad heljuvad tahkised | Kogu Fe(mg/l) | Cr, Cd, Hg(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| | Ti, V, Mn, Ni, Zn(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| | Cu, Pb(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Polarograafia |

| Hüdraatunud raudoksiidid ja -hüdroksiidid(mg Fe/l) | | 3 | Proovi ekstraheerimine sobivatel happelistel tingimustel, mõõtmine aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria või molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria abil.Kõikide ühest ja samast kohast pärit proovide jaoks tuleb kasutada üht ja sama happelise ekstraheerimise meetodit. |

SedimendidSedimendi ülemises kihis võimalikult pinna lähedal | Kogu Ti, Fe(mg/kuivaine kg) | V, Cr, Mn, Ni, Cu, Zn, Cd, Hg, Pb(mg/kuivaine kg) | 1 | Veesambas mõõtmiste jaoks kasutatutega identsed meetodid.Pärast proovi asjakohast ettevalmistamist (märg või kuiv mineralisatsioon ja puhastamine). Metallide koguseid tuleb mõõta osakeste suuruste spetsiifiliste ulatuste kaupa. |

| Hüdraatunud raudoksiidid ja -hüdroksiidid(mg Fe/kg) | | 1 | Veesambas mõõtmiste jaoks kasutatutega identsed meetodid |

ElusorganismidKohale iseloomulikud liigid:põhjaelulised kalad ja selgrootud või muud asjakohased liigid [87] | Ti, Cr, Fe, Ni, Zn, Pb(mg/märg- ja kuivmassi kg) | V, Mn, Cu, Cd, Hg(mg/märg- ja kuivmassi kg) | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria pärast elusolendite komposiitproovi asjakohast ettevalmistamist (märg või kuiv mineralisatsioon ja puhastamine)Kalade puhul tuleb metalle mõõta lihases või muus sobivas koes, proov peab koosnema vähemalt 10 eksemplarist.Molluskite ja koorikloomade puhul tuleb metalle mõõta lihas, proov peab koosnema vähemalt 50 eksemplarist. |

Põhjaeluline loomastik | Mitmekesisus ja suhteline rohkus | | 1 | Tüüpilisteks näideteks olevate liikide kvalitatiivne ja kvantitatiivne liigitamine, tuues ära eksemplaride arvu liigi kohta, tiheduse, domineerivuse. |

Planktonid, hõljumitest fauna | | Mitmekesisus ja suhteline rohkus | 1 | Tüüpilisteks näideteks olevate liikide kvalitatiivne ja kvantitatiivne liigitamine, tuues ära eksemplaride arvu liigi kohta, tiheduse, domineerivuse. |

Taimestik | | Mitmekesisus ja suhteline rohkus | 1 | Tüüpilisteks näideteks olevate liikide kvalitatiivne ja kvantitatiivne liigitamine, tuues ära eksemplaride arvu liigi kohta, tiheduse, domineerivuse. |

Eriti kalad | Haiguslike anatoomiliste muutuste esinemine kaladel | | 1 | Keemilise analüüsi jaoks võetud tüüpilisteks näideteks olevate liikide proovide visuaalne kontrollimine. |

III LISA

JÄÄTMETE KAHJUTUSTAMISE MEETOD: MAGEDASSE PINNASEVETTE HEIDE

Komponendid | Kindlaksmääratavad parameetrid | Minimaalne proovivõtu- ja analüüsimissagedus aastas | Standardne mõõtemeetod |

| Kohustuslikult | Vabatahtlikult | | |

Veesammas [88]Filtrimata magevesi | Temperatuur(°C) | | 3 | Termomeetria. Mõõtmine tuleb teostada kohapeal proovivõtu ajal. |

| Juhtivus 20 °C juures (µS cm−1) | | 3 | Elektromeetriline mõõtmine. |

| pH(pH ühik) | | 3 | Elektromeetria. Mõõtmine tuleb teostada kohapeal proovivõtu ajal. |

| Lahustunud O2(mg lahustunud O2/l) | | 3 | Winkleri meetodElektrokeemiline meetod |

| Hägusus;mg tahkiseid/l) või heljuv aine(mg/l) | | 3 | Hägususe jaoks: turbidimeetriaHeljuva aine jaoks: gravimeetriaKaalumine pärast filtrimist läbi 0,45 μm membraanfiltri ja kuivatamist temperatuuril 105 °C.Kaalumine pärast tsentrifuugimist (minimaalselt 5 minutit, ja keskmine kiirendus 2800 kuni 3200 g) ja kuivatamist temperatuuril 105 °C. |

Filtrimata magevesi [89] | Fe (lahustunud ja suspensioonina)(mg/l) | | 3 | Pärast proovi asjakohast ettevalmistamist kindlaksmääramine aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria või molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria abil. |

| | Cr, kogu Cd, kogu Hg(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Ti(mg/l) | V, Mn, Ni, Zn(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| | Cu, Pb(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Polarograafia |

Magevesi filtritult läbi 0,45 μm poori suurusega membraanfiltri [90] | Lahustunud Fe(mg/l) | | 3 | Mõõtmine aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria või molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria abil. |

| | Cr, Cd, Hg(mg/l) | 3 | AatomabsorptsioonMolekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| | Ti, V, Mn, Ni, Sn(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| | Cu, Pb(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Polarograafia |

0,45 μm poori suurusega membraanfiltrisse jäävad heljuvad tahkised | Fe(mg/l) | Cr, Cd, Hg(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| | Ti, V, Mn, Ni, Zn(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| | Cu, Pb(mg/l) | 3 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.Polarograafia |

| Hüdraatunud raudoksiidid ja -hüdroksiidid(mg Fe/l) | | 3 | Proovi ekstraheerimine sobivatel happelistel tingimustel, mõõtmine aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria või molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria abil.Kõikide ühest ja samast kohast pärit proovide jaoks tuleb kasutada üht ja sama happelise ekstraheerimise meetodit. |

SedimendidSedimendi ülemises kihis võimalikult pinna lähedal | Ti, Fe(mg/kuivaine kg) | V, Cr, Mn, Ni, Cu, Zn, Cd, Hg, Pb(mg/kuivaine kg) | 1 | Veesambas mõõtmiste jaoks kasutatutega identsed meetodid.Pärast proovi asjakohast ettevalmistamist (märg või kuiv mineralisatsioon ja puhastamine). Metallide koguseid tuleb mõõta osakeste suuruste spetsiifiliste ulatuste kaupa. |

| Hüdraatunud raudoksiidid ja -hüdroksiidid(mg Fe/kg) | | 1 | Veesambas mõõtmiste jaoks kasutatutega identsed meetodid |

ElusorganismidKohale iseloomulikud liigid | Ti, Cr, Fe, Ni, Zn, Pb(mg/märg- ja kuivmassi kg) | V, Mn, Cu, Cd, Hg(mg/märg- ja kuivmassi kg) | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria pärast elusolendite komposiitproovi asjakohast ettevalmistamist (märg või kuiv mineralisatsioon ja puhastamine)Kalade puhul tuleb metalle mõõta lihases või muus sobivas koes, proov peab koosnema vähemalt 10 eksemplarist.Molluskite ja koorikloomade puhul tuleb metalle mõõta lihas, proov peab koosnema vähemalt 50 eksemplarist. |

Põhjaeluline loomastik | Mitmekesisus ja suhteline rohkus | | 1 | Tüüpilisteks näideteks olevate liikide kvalitatiivne ja kvantitatiivne liigitamine, tuues ära eksemplaride arvu liigi kohta, tiheduse, domineerivuse. |

Planktonid, hõljumitest fauna | | Mitmekesisus ja suhteline rohkus | 1 | Tüüpilisteks näideteks olevate liikide kvalitatiivne ja kvantitatiivne liigitamine, tuues ära eksemplaride arvu liigi kohta, tiheduse, domineerivuse. |

Taimestik | | Mitmekesisus ja suhteline rohkus | 1 | Tüüpilisteks näideteks olevate liikide kvalitatiivne ja kvantitatiivne liigitamine, tuues ära eksemplaride arvu liigi kohta, tiheduse, domineerivuse. |

Eriti kalad | | Haiguslike anatoomiliste muutuste esinemine kaladel | 1 | Keemilise analüüsi jaoks võetud tüüpilisteks näideteks olevate liikide proovide visuaalne kontrollimine. |

1. Veesammast tuleks uurida vähemalt kolm korda aastas kas filtritud või filtrimata vee analüüsimisega, määrates järgmised näitajad:

a) filtrimata vee analüüsimisel: temperatuur, soolsus või juhtivus 20 °C juures, pH, lahustunud hapnik, hägusus või heljuvaine sisaldus, Fe lahuses ja suspensioonina, Ti;

b) filtritud vee analüüsimisel:

i) läbi 0,45 μm poorisuurusega membraanfiltri filtritud vees: lahustunud Fe;

ii) suspendeeritud tahkes aines, mis jääb 0,45 μm poorisuurusega membraanfiltrisse: Fe, raua hüdraatunud oksiidid ja hüdroksiidid.

2. Setteid analüüsitakse vähemalt üks kord aastas, kusjuures proov võetakse sette pinnakihist, võimalikult pealispinna lähedalt, ja neis proovides määratakse järgmised näitajad: Ti, Fe, raua hüdraatunud oksiidid ja hüdroksiidid.

3. Elusorganisme analüüsitakse vähemalt üks kord aastas, määrates järgmiste ainete sisaldused heitekohale iseloomulikes liikides: Ti, Cr, Fe, Ni, Zn, Pb; samuti määratakse põhjaloomastiku mitmekesisus ja suhteline arvukus ning haiguslike anatoomiliste muutuste esinemine kaladel.

4. Järjestikustel proovide võtmisel võetakse proovid samast kohast, samast sügavusest ja samades tingimustes.

uus

5. osa

Heiteseire

Õhkuheite seire hõlmab vähemalt järgmiste näitajate pidevat seiret:

a) SO2 happejäätmete kontsentreerimise seadmetest sulfaatmeetodit kasutavate käitiste puhul;

b) kloor kloriidmeetodit kasutavate käitiste puhul;

c) tolm suuremate saasteallikate puhul.

82/883/EMÜ

I LISA

JÄÄTMETE KAHJUTUSTAMISE MEETOD: ÕHKUHEIDE

Komponendid | Kindlaksmääratavad parameetrid | Minimaalne proovivõtu- ja analüüsimissagedus aastas | Märkused |

| Kohustuslikult | Vabatahtlikult | | |

Õhk | Vääveldioksiid (SO2) [91]Kloor [92] | Tolm | Pidevalt | 1. Piirkond, mille järelevalvet teostatakse olemasoleva õhusaaste seirevõrgustiku baasil, millel on tootmiskoha lähedal vähemalt üks niisugune jaam, mis tagab representatiivsete näitude saamise tootmiskohast väljutatava saaste kohta. |

| | | 12 [93] | 2. Ilma seirevõrgustikuta piirkond.Tootmiskohast väljutatavate gaasiliste heidete koguhulkade mõõtmine. Kui tootmiskohal on mitu erinevat heiteallikat, võib mõõtmisi teostada järjestikku.Vääveldioksiidi standardne mõõtemeetod on antud nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiivi 80/779/EMÜ (mis käsitleb õhukvaliteedi piirväärtusi ning vääveldioksiidi ja heljuvate osakeste jaoks juhiseks olevaid väärtusi) III lisas (EÜT L 229, 30.8.1980, lk 30). |

IV LISA

JÄÄTMETE KAHJUTUSTAMISE MEETOD: LADUSTAMINE JA MAHAPANEK MAAPINNALE

Komponendid | Kindlaksmääratavad parameetrid | Minimaalne proovivõtu- ja analüüsimissagedus aastas | Standardne analüüsimeetod |

| Kohustuslikult | Vabatahtlikult | | |

1. Filtrimata pinnasevesi kahjutustamise kohta ümbritsevas piirkonnas, mida jäätmete ladustamine mõjutab, ja sellest piirkonnast väljapoole jäävas punktis [94] [95] [96]2. Filtrimata põhjavesi kahjutustamise koha ümber, vajaduse korral ka väljavoolu punktides, [97] [98] | pH(pH ühik) | | 1 | Elektromeetria. Mõõtmine tuleb teostada proovivõtu ajal. |

| SO4 [99](mg/l) | | 1 | 1. Gravimeetria2.Kompleksomeetriline tiitrimine EDTA-ga.3. Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Ti [100](mg/l) | V, Mn, Ni, Zn(mg/l) | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Fe [101](mg/l) | Cr(mg/l) | 1 | 4. Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.5. Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Ca(mg/l) | | 1 | 6. Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.7. Kompleksomeetriline tiitrimine. |

| | Cu, Pb(mg/l) | 1 | 8. Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria.9. Polarograafia |

| Cl [102](mg/l) | | 1 | Titrimeetria (Mohri meetod). |

Ladustamis- ja mahapanekukoha keskkond. | Alltoodu visuaalne kontrollimine:topograafia ja koha haldaminemõju aluspinnaselekoha ökoloogia. | | 1 | Liikmesriigid valivad meetodid ise. |

V LISA

JÄÄTMETE KAHJUTUSTAMISE MEETOD: PINNASESSE PUMPAMINE

Komponendid | Kindlaksmääratavad parameetrid | Minimaalne proovivõtu- ja analüüsimissagedus aastas | Standardne analüüsimeetod |

| Kohustuslikult | Vabatahtlikult | | |

1. Filtrimata pinnasevesi kahjutustamise koha ümber tsoonis, mida jäätmete pinnasesse pumpamine mõjutab.2. Filtrimata põhjavesi kahjutustamise koha ümber, kaasa arvatud väljavoolu punktid. | pH(pH ühik) | | 1 | Elektromeetria. Mõõtmine tuleb teostada proovivõtu ajal. |

| SO4 [103](mg/l) | | 1 | Gravimeetria Kompleksomeetriline tiitrimine EDTA-ga. Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Ti [104](mg/l) | V, Mn, Ni, Zn(mg/l) | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Fe [105](mg/l) | Cr(mg/l) | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria. |

| Ca(mg/l) | | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. Kompleksomeetriline tiitrimine. |

| | Cu, Pb(mg/l) | 1 | Aatomabsorptsioon-spektrofotomeetria. Polarograafia |

| Cl [106](mg/l) | | 1 | Titrimeetria (Mohri meetod). |

KeskkondTopograafia | Pinnase stabiilsus | | 1 | Fotograafiline ja topograafiline uurimine. |

| LäbilaskvusPoorsus | | 1 | Pumpamiskatsed.Puuraugu geofüüsikaline uurimine. |

78/176/EMÜ

I LISA

ANDMED, MIS TULEB ESITADA ARTIKLITES 4, 5 JA 6 NIMETATUD EELLOA SAAMISEKS

A. Aine omadused ja koostis:

1. kaadatud aine üldkogus ja keskmine koostis (nt ühe aasta kohta);

2. vorm (nt tahke, setteline, vedel või gaasiline);

3. omadused: füüsikalised (nt lahustuvus ja tihedus), keemilised ja biokeemilised (nt hapnikutarve) ja bioloogilised;

4. mürgisus;

5. püsivus: füüsikaline, keemiline ja bioloogiline;

6. akumulatsioon ja biotransformatsioon bioloogilistes materjalides või setetes;

7. tundlikkus füüsikaliste, keemiliste ja biokeemiliste muutuste suhtes ning vastastikmõjutuste suhtes muude orgaaniliste ja anorgaaniliste materjalidega mõjutatavas keskkonnas;

8. värvuse või muude muudatuste põhjustamise tõenäosus, mis vähendab kalavarude turustatavust (kalad, karbid jne).

B. Kaadamise või heite koha iseloomustus ja kõrvaldamismeetodid:

1. asukoht (nt kaadamise või heite koha koordinaadid, sügavus ja kaugus rannast), asukoht võrreldes muude aladega (nt puhkealade, kudemisalade, noorkalade elualade, kalapüügialade ja kasutatavate loodusvaradega);

2. kõrvaldamismäär konkreetsel ajavahemikul (nt ühe päeva, ühe nädala, ühe kuu kogus);

3. pakendamis- ja säilitamisviisid, kui neid kasutatakse;

4. kavandatud keskkonda juhtimise meetodi abil saavutatud alglahustuvus, eelkõige laeva kiirus;

5. levimisomadused (nt voolu, tõusuvee ja tuule mõju horisontaalsele liikumisele ja vertikaalsele segunemisele);

6. vee omadused (nt temperatuur, pH, soolsus, kihistumine, reostuse hapnikuindeksid — lahustunud hapnik (DO), keemiline hapnikutarve (COD), biokeemiline hapnikutarve (BOD), orgaanilises ja anorgaanilises vormis esinev lämmastik, sh ammoniaak, hõljuvaine, muud toitained ja tootlikkus);

7. põhja omadused (nt topograafia, geokeemilised ja geoloogilised omadused ning bioloogiline tootlikkus);

8. muu kõnealuses piirkonnas toimunud heide või kaadamine ja selle mõjud (nt raskmetallide fooninäidud ja orgaanilise süsiniku sisaldus).

C. Ladestamis-, hoidmis- või süvainjekteerimise piirkonna iseloomustus ja kõrvaldamismeetodid:

1. geograafiline asend;

2. piirnevate alade iseloomustus;

3. pakendamis- ja säilitamisviisid, kui neid kasutatakse;

4. ladestamis-, hoidmis- ja süvainjekteerimise meetodite iseloomustus, sealhulgas vee, pinnase ja atmosfääri reostuse vältimiseks võetud ettevaatusabinõude hinnang.

II LISA

KÕRVALDAMISE SEIRE JA JÄRELEVALVE

A. Jäätmete seire

Kõrvaldamistoimingutega kaasneb:

1. jäätmete koguse, koostise ja mürgisuse kontroll, mis tagab, et artiklites 4, 5 ja 6 nimetatud eelloa tingimused on täidetud;

2. eatavate limuste, vähilaadsete, kalade ja planktoni liikide testimine ägeda mürgisuse suhtes, eelistatavalt liigid, keda tavaliselt heitealadel leidub. Lisaks sellele tuleb testid teha soolase vee halli kreveti liigile (Artemia salina).

Nendes testides ei tohi ilmneda 36 tunni jooksul ja heitvee lahjenduse 1/5 000 juures

– katsetatud liikide täiskasvanud isendite üle 20 %list suremust,

– ja vastsete puhul suuremat suremust kui kontrollrühmal.

B. Mõjutatava keskkonna seire ja järelevalve

I. Kui jäätmed juhitakse magedasse vette või merevette või need kaadatakse, on kontroll seotud kolme järgmise punktiga: veesammas, elusaine ja setted. veesammas, elusaine ja setted. Heidete mõjutatud ala seisundi korrapärane kontrollimine võimaldab jälgida mõjutatava keskkonna arengut.

Seire käigus määratakse:

1. pH;

2. lahustunud hapnik;

3. hägusus;

4. hüdraatunud raudoksiidid ja hüdroksiidid suspensioonis;

5. mürgised metallid vees, hõljuvainetes, setetes ja kogumina valitud põhjaeluliste ja avamereliste organismides;

6. taimestiku ja loomastiku mitmekesisus ning suhteline ja absoluutne arvukus.

II. Jäätmete hoidmise, ladestamise või süvainjekteerimise puhul kuulub kontrolli hulka:

1. katsed, mis tagavad, et pinna- ja põhjaveed ei ole saastunud. Nende katsete käigus mõõdetakse:

– happesust,

– rauasisaldust (lahustununa ja tahkete osakestena),

– kaltsiumisisaldust,

– mürgise metalli sisaldust (lahustununa ja tahkete osakestena), kui need esinevad;

2. vajaduse korral katsed negatiivsete mõjude kindlaksmääramiseks aluspinnase struktuuris;

3. jäätmete ladestamise, hoidmise või süvainjekteerimise vahetus läheduses asuva ala ökoloogia üldhinnang.

92/112/EMÜ (kohandatud)

LISA

SOx atmosfääri juhtimise võrdlusmõõtmiste seiremenetlus

Eriotstarbelistest seadmetest väljapaiskuvate SO2 ja SO3 ning SO2-ekvivalendina väljendatud happeosakeste koguste arvutamisel tuleb arvesse võtta kõnesolevate konkreetsete toimingute kestel väljajuhitava gaasi maht ning samal ajavahemikul mõõdetud keskmine SO2/SO3 sisaldus. SO2/SO3 voolukiirus ja sisaldus tuleb määrata samal temperatuuril ja sama niiskuse juures.

IX LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused

(artikkel 72)

Nõukogu direktiiv 78/176/EMÜ(EÜT L 54, 25.2.1978, lk 19) | |

Nõukogu direktiiv 83/29/EMÜ(EÜT L 32, 3.2.1983, lk 28) | |

Nõukogu direktiiv 91/692/EMÜ(EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48) | ainult I lisa punkt b |

Nõukogu direktiiv 82/883/EMÜ (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 1) | |

Nõukogu määrus (EÜ) nr 807/2003(ELT L 122, 16.5.2003, lk 36) | ainult III lisa punkt 34 |

Nõukogu direktiiv 92/112/EMÜ(EÜT L 409, 31.12.1992, lk 11). | |

Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26) | |

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17) | ainult artikkel 4 ja II lisa |

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32) | ainult artikkel 26 |

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1) | ainult III lisa punkt 61 |

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1) | ainult artikli 21 lõige 2 |

Nõukogu direktiiv 1999/13/EÜ(EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1) | |

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1) | ainult I lisa punkt 17 |

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ(ELT L 143, 30.4.2004, lk 87) | ainult artikli 13 lõige 1 |

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ(EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91) | |

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ(EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1) | |

Nõukogu direktiiv 2006/105/EÜ(ELT L 363, 20.12.2006, lk 368) | ainult lisa B osa punkt 2 |

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad (artikkel 72)

Direktiiv | Ülevõtmise tähtaeg | Kohaldamise tähtaeg |

75/176/EÜ | 25. veebruar 1979 | |

82/883/EÜ | 31. detsember 1984 | |

92/112/EÜ | 15. juuni 1993 | |

96/61/EÜ | 30. oktoober 1999 | |

1999/13/EÜ | 1. aprill 2001 | |

2000/76/EÜ | 28. detsember 2000 | 28. detsember 200228. detsember 2005 |

2001/80/EÜ | 27. november 2002 | 27. november 2004 |

2003/35/EÜ | 25. juuni 2005 | |

2003/87/EÜ | 31. detsember 2003 | |

_____________

X LISA

Vastavustabel

Direktiiv 78/176/EMÜ | Direktiiv 82/883/EMÜ | Direktiiv 92/112/EMÜ | Direktiiv 96/61/EÜ | Direktiiv 1999/13/EÜ | Direktiiv 2000/76/EÜ | Direktiiv 2001/80/EÜ | Käesolev direktiiv |

Artikli 1 lõige 1 | Artikkel 1 | Artikkel 1 | Artikkel 1 | Artikkel 1 | Artikli 1 esimene lõik | | Artikkel 1 |

Artikli 1 lõike 2 punkt a | | | Artikli 2 punkt 2 | | | | Artikli 3 punkt 2 |

Artikli 1 lõike 2 punkt b | | | | | Artikli 3 punkt 1 | | Artikli 3 punkt 23 |

Artikli 1 lõike 2 punktid c, d ja e | | | | | | | --- |

Artikkel 2 | | | | | | | Artikkel 62 |

Artikkel 3 | | | | | | | Artikli 12 punktid 4 ja 5 |

Artikkel 4 | | | Artikkel 4 | Artikli 3 sissejuhatav osa ja punkt 1 | Artikli 4 lõige 1 | | Artikli 4 lõike 1 esimene lõik |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikkel 5 |

Artikkel 5 | | | | | | | Artikli 12 punktid 4 ja 5 |

Artikkel 6 | | | | | | | Artikli 12 punktid 4 ja 5 |

Artikli 7 lõige 1 | | | | | | | Artikli 65 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik |

Artikli 7 lõiked 2 ja 3 | | | | | | | --- |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 65 lõike 2 teine lõik |

Artikli 8 lõige 1 | | | | | | | Artikli 63 lõige 2 |

Artikli 8 lõige 2 | | | | | | | Artikli 28 lõike 1 teine lõik |

Artikkel 9 | | | | | | | --- |

Artikkel 10 | | | | | | | --- |

Artikkel 11 | | | | | | | Artikkel 13 |

Artikkel 12 | | | | | | | --- |

Artikli 13 lõige 1 | | | | | | | Artikkel 67 |

Artikli 13 lõiked 2, 3 ja 4 | | | | | | | --- |

Artikkel 14 | | | | | | | --- |

Artikkel 15 | Artikkel 14 | Artikkel 12 | Artikkel 21 | Artikkel 15 | Artikkel 21 | Artikli 18 lõiked 1 ja 3 | Artikkel 71 |

Artikkel 16 | Artikkel 15 | Artikkel 13 | Artikkel 23 | Artikkel 17 | Artikkel 23 | Artikkel 20 | Artikkel 75 |

I lisa | | | | | | | --- |

IIA lisa sissejuhatav osa ja punkt 1 | | | | | | | --- |

IIA lisa punkt 2 | | | | | | | VIII lisa 2. osa |

IIB lisa | | | | | | | --- |

| Artikkel 2 | | | | | | --- |

| Artikkel 3 | | | | | | --- |

| Artikli 4 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik | | | | | | Artikli 65 lõige 3 |

| Artikli 4 lõike 2 teine lõik | | | | | | VIII lisa 4. osa |

| Artikli 4 lõiked 3 ja 4 | | | | | | |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 65 lõige 4 |

| Artikkel 5 | | | | | | --- |

| Artikkel 6 | | | | | | --- |

| Artikkel 7 | | | | | | --- |

| Artikkel 8 | | | | | | --- |

| Artikkel 9 | | | | | | --- |

| Artikkel 10 | | | | | | Artikkel 69 |

| Artikli 11 lõige 1 | | Artikli 19 lõige 1 | Artikli 13 lõige 1 | Artikli 17 lõige 1 | | Artikli 69 lõige 1 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 69 lõige 2 |

| Artikli 11 lõiked 2 ja 3 | | | | | | --- |

| Artikkel 12 | | | | | | --- |

| Artikkel 13 | | | | | | --- |

| I lisa | | | | | | --- |

| II lisa | | | | | | VIII lisa 4. osa |

| III lisa | | | | | | VIII lisa 4. osa |

| IV lisa | | | | | | --- |

| V lisa | | | | | | --- |

| | Artikli 2 punkt 1 ja sissejuhatav osa | | | | | --- |

| | Artikli 2 punkti 1 alapunkt a, sissejuhatav osa ja esimene taane | | | | | --- |

| | Artikli 2 punkti 1 alapunkti a teine taane | | | | | Artikli 62 lõige 2 |

| | Artikli 2 punkti 1 alapunkti a kolmas taane ja artikli 2 punkti 1 alapunkti b kolmas taane | | | | | Artikli 62 lõige 4 |

| | Artikli 2 punkti 1 alapunkti a neljas, viies, kuues ja seitsmes taane | | | | | --- |

| | Artikli 2 punkti 1 alapunkti b sissejuhatav osa ning esimene, neljas, viies, kuues ja seitsmes taane | | | | | --- |

| | Artikli 2 punkti 1 alapunkti b teine taane | | | | | Artikli 62 lõige 3 |

| | Artikli 2 punkti 1 alapunkt c | | | | | --- |

| | Artikli 2 punkt 2 | | | | | --- |

| | Artikkel 3 | | | | | Artikkel 62 |

| | Artikkel 4 | | | | | Artikkel 62 |

| | Artikkel 5 | | | | | --- |

| | Artikli 6 esimene lõik, sissejuhatav osa | | | | | Artikli 63 lõige 1 |

| | Artikli 6 esimese lõigu punkt a | | | | | VIII lisa 1. osa punkt 1 |

| | Artikli 6 esimese lõigu punkt b | | | | | VIII lisa 1. osa punkt 2 |

| | Artikli 6 teine lõik | | | | | VIII lisa 1. osa punkt 3 |

| | Artikkel 7 | | | | | --- |

| | Artikkel 8 | | | | | --- |

| | Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa | | | | | Artikli 64 lõige 2 |

| | Artikli 9 lõike 1 punkti a sissejuhatav osa | | | | | --- |

| | Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt i | | | | | VIII lisa 3. osa punkt 2 |

| | Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt ii | | | | | VIII lisa 3. osa punkti 3 sissejuhatav osa ja punkti 3 alapunkt a |

| | Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt iii | | | | | Artikli 64 lõige 1 |

| | Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt iv | | | | | VIII lisa 3. osa punkti 3 alapunkt b |

| | Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt v | | | | | --- |

| | Artikli 9 lõike 1 punkt b | | | | | VIII lisa 3. osa punkt 4 |

| | Artikli 9 lõiked 2 ja 3 | | | | | --- |

| | Artikkel 10 | | | | | Artikkel 65 |

| | Artikkel 11 | | | | | Artikli 12 punktid 4 ja 5 |

| | Lisa | | | | | --- |

| | | Artikli 2 sissejuhatav osa | | | | Artikli 3 sissejuhatav osa |

| | | Artikli 2 punkt 1 | Artikli 2 punkt 14 | | | Artikli 3 punkt 1 |

| | | Artikli 2 punkt 3 | Artikli 2 punkt 1 | | | Artikli 3 punkt 3 |

| | | Artikli 2 punkt 4 | | | | --- |

| | | Artikli 2 punkt 5 | Artikli 2 punkt 9 | Artikli 3 punkt 8 | Artikli 2 punkt 1 | Artikli 3 punkt 4 |

| | | Artikli 2 punkt 6 | Artikli 2 punkt 13 | Artikli 3 punkt 9 | Artikli 2 punkti 3 esimene osa | Artikli 3 punkt 5 |

| | | Artikli 2 punkt 7 | | | | Artikli 3 punkt 6 |

| | | Artikli 2 punkt 8 | Artikli 2 punkt 5 | | | Artikkel 66 |

| | | Artikli 2 punkti 9 esimene lause | Artikli 2 punkt 7 | Artikli 3 punkt 12 | | Artikli 3 punkt 7 |

| | | Artikli 2 punkti 9 teine lause | | | | Artikli 4 lõike 2 esimene lõik |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 4 lõike 2 teine lõik |

| | | Artikli 2 punkti 10 alapunkt a | | | | --- |

| | | Artikli 2 punkti 10 alapunkti b esimene lõik | | | | Artikli 3 punkt 8 |

| | | Artikli 2 punkti 10 alapunkti b teine lõik | | | | Artikli 21 lõige 3 |

| | | Artikli 2 punkti 11 esimene lõik ning esimene, teine ja kolmas taane | | | | Artikli 3 punkt 9 |

| | | Artikli 2 punkti 11 teine lõik | | | | Artikli 14 lõige 2 ja artikli 15 lõige 4 |

| | | Artikli 2 punkt 12 | Artikli 2 punkt 6 | Artikli 3 punkt 11 | Artikli 2 punkt 5 | Artikli 3 punkt 10 |

| | | Artikli 2 punkt 13 | | | | Artikli 3 punkt 11 |

| | | Artikli 2 punkt 14 | | | | Artikli 3 punkt 12 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 12 lõiked 13, 14, 15,16 ja 17 |

| | | Artikli 3 esimese lõigu sissejuhatav osa | | | | Artikli 12 sissejuhatav osa |

| | | Artikli 3 esimese lõigu punkt a | | | | Artikli 12 lõiked 1 ja 2 |

| | | Artikli 3 esimese lõigu punkt b | | | | Artikli 12 lõige 3 |

| | | Artikli 3 esimese lõike punkt c | | | | Artikli 12 lõiked 4 ja 5 |

| | | Artikli 3 esimese lõigu punkt d | | | | Artikli 12 lõige 6 |

| | | Artikli 3 esimese lõigu punkt e | | | | Artikli 12 lõige 7 |

| | | Artikli 3 esimese lõigu punkt f | | | | Artikli 12 lõige 8 |

| | | Artikli 3 teine lõik | | | | --- |

| | | Artikli 5 lõige 1 | | | | Artikli 73 lõiked 1 ja 2 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 73 lõiked 3 ja 4 |

| | | Artikli 5 lõige 2 | | | | Artikli 7 lõike 1 teine lõik |

| | | Artikli 6 lõike 1 sissejuhatav osa | | | | Artikli 13 lõike 1 sissejuhatav osa |

| | | Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu esimene taane | | | | Artikli 13 lõike 1 punkt a |

| | | Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu teine taane | | | | Artikli 13 lõike 1 punkt b |

| | | Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu kolmas taane | | | | Artikli 13 lõike 1 punkt c |

| | | Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu neljas taane | | | | Artikli 13 lõike 1 punkt d |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 13 lõike 1 punkt e |

| | | Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu viies taane | | | | Artikli 13 lõike 1 punkt f |

| | | Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu kuues taane | | | | Artikli 13 lõike 1 punkt g |

| | | Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu seitsmes taane | | | | Artikli 13 lõike 1 punkt h |

| | | Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu kaheksas taane | | | | Artikli 13 lõike 1 punkt i |

| | | Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu üheksas taane | | | | Artikli 13 lõike 1 punkt j |

| | | Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu kümnes taane | | | | Artikli 13 lõike 1 punkt k |

| | | Artikli 6 lõike 1 teine lõik | | | | Artikli 13 lõike 1 teine lõik |

| | | Artikli 6 lõige 2 | | | | Artikli 13 lõige 2 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikkel 14 |

| | | Artikkel 7 | | | | Artikli 6 lõige 2 |

| | | Artikli 8 esimene lõik | | Artikli 4 lõige 3 | | Artikli 6 lõige 1 |

| | | Artikli 8 teine lõik | | | | --- |

| | | Artikli 9 lõike 1 lause esimene osa | | | | Artikli 15 lõike 1 lõik 1 |

| | | Artikli 9 lõike 1 lause teine osa | | | | --- |

| | | Artikli 9 lõige 2 | | | | Artikli 6 lõige 3 |

| | | Artikli 9 lõike 3 esimese lõigu esimene ja teine lause | | | | Artikli 15 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav osa ning punktid a ja b |

| | | Artikli 9 lõike 3 esimese lõigu kolmas lause | | | | Artikli 15 lõige 2 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 15 lõiked 3, 4 ja 5 |

| | | Artikli 9 lõike 3 teine lõik | | | | --- |

| | | Artikli 9 lõike 3 kolmas lõik | | | | Artikli 10 lõige 1 |

| | | Artikli 9 lõike 3 neljas lõik | | | | Artikli 10 lõige 2 |

| | | Artikli 9 lõike 3 viies lõik | | | | Artikli 10 lõige 3 |

| | | Artikli 9 lõike 3 kuues lõik | | | | Artikli 10 lõige 4 |

| | | Artikli 9 lõike 4 esimese lause esimene osa | | | | Artikli 16 lõike 2 esimene |

| | | Artikli 9 lõike 4 esimese lause teine osa | | | | Artikli 16 lõike 3 esimene lõik |

| | | Artikli 9 lõike 4 teine lause | | | | Artikli 15 lõike 1 teise lõigu punkt f |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 16 lõike 2 teine lõik |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 16 lõike 3 teine lõik ning lõiked 4 ja 5 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikkel 17 |

| | | Artikli 9 lõike 5 esimene lõik | | | | Artikli 15 lõike 1 teise lõigu punkt c |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 15 lõike 1 teise lõigu punkt d |

| | | Artikli 9 lõike 5 teine lõik | | | | --- |

| | | Artikli 9 lõike 6 esimene lõik | | | | Artikli 15 lõike 1 teise lõigu punkt e |

| | | Artikli 9 lõike 6 teine lõik | | | | --- |

| | | Artikli 9 lõige 7 | | | | --- |

| | | Artikli 9 lõige 8 | | | | Artikkel 7 ja artikli 18 lõige 1 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 18 lõiked 2, 3 ja 4 |

| | | Artikkel 10 | | | | Artikkel 19 |

| | | Artikkel 11 | | | | Artikkel 20 |

| | | Artikli 12 lõige 1 | | | | Artikli 21 lõige 1 |

| | | Artikli 12 lõike 2 esimene lause | | | | Artikli 21 lõike 2 esimene lõik |

| | | Artikli 12 lõike 2 teine lause | | | | Artikli 21 lõike 2 teine lõik |

| | | Artikli 12 lõike 2 kolmas lause | | | | --- |

| | | Artikli 13 lõige 1 | | | | Artikli 22 lõige 1 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 22 lõiked 2 ja 3 |

| | | Artikli 13 lõike 2 sissejuhatav osa | | | | Artikli 22 lõike 4 sissejuhatav osa |

| | | Artikli 13 lõike 2 esimene taane | | | | Artikli 22 lõike 4 punkt a |

| | | Artikli 13 lõike 2 teine taane | | | | Artikli 22 lõike 4 punkt b |

| | | Artikli 13 lõike 2 kolmas taane | | | | Artikli 22 lõike 4 punkt c |

| | | Artikli 13 lõike 2 neljas taane | | | | --- |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 22 lõike 4 punkt d |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikkel 23 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikkel 24 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 25 lõike 1 esimene ja teine lõik |

| | | Artikli 14 sissejuhatav osa | | | | Artikli 9 lõike 1 lause esimene osa ja artikli 25 lõike 1 kolmanda lõigu sissejuhatav osa |

| | | Artikli 14 esimene taane | | | | Artikli 9 lõike 1 lause teine osa |

| | | Artikli 14 teine taane | | | | Artikli 8 punkt 2 ja artikli 15 lõike 1 punkt c |

| | | Artikli 14 kolmas taane | | | | Artikli 25 lõike 1 kolmas lõik |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 25 lõiked 2–7 |

| | | Artikli 15 lõike 1 sissejuhatav osa ning esimene ja teine taane | Artikli 12 lõike 1 esimene lõik | | | Artikli 26 lõike 1 esimene lõik ja punktid a ja b |

| | | Artikli 15 lõike 1 kolmas taane | | | | Artikli 26 lõike 1 esimese lõigu punkt c |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 26 lõike 1 punkt d |

| | | Artikli 15 lõike 1 teine lõik | | | | Artikli 26 lõike 1 teine lõik |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 26 lõige 2 |

| | | Artikli 15 lõige 2 | | | | Artikli 26 lõike 3 punkt h |

| | | Artikli 15 lõige 4 | | | | Artikli 26 lõige 4 |

| | | Artikli 15 lõige 5 | | | | Artikli 26 lõike 3 sissejuhatav osa ning punktid a ja b |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 26 lõike 3 punktid c–g |

| | | Artikli 15a esimene lõik | | | | Artikli 27 lõige 1 |

| | | Artikli 15a teine lõik | | | | Artikli 27 lõige 2 |

| | | Artikli 15a kolmas lõik | | | | Artikli 27 lõige 3 |

| | | Artikli 15a neljas ja viies lõik | | | | Artikli 27 lõige 4 |

| | | Artikli 15a kuues lõik | | | | Artikli 27 lõige 5 |

| | | Artikli 16 lõige 1 | Artikli 11 lõike 1 esimene lause ja lõige 2 | | | Artikli 67 lõike 1 esimene lõik |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 67 lõike 1 teine lõik |

| | | Artikli 16 lõike 2 kolmas lause | | | | Artikli 29 sissejuhatav osa |

| | | Artikli 16 lõike 2 teine lause | | | | --- |

| | | Artikli 16 lõike 3 esimene lause | Artikli 11 lõike 1 teine lause | | | Artikli 67 lõige 2 |

| | | Artikli 16 lõike 3 teine lause | | | | --- |

| | | Artikli 16 lõike 3 kolmas lause | Artikli 11 lõige 3 | | | Artikli 67 lõige 3 |

| | | Artikli 16 lõige 4 | | | | --- |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikkel 68 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 29 punktid a ja b |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikkel 30 |

| | | Artikkel 17 | | | Artikkel 11 | Artikkel 28 |

| | | Artikli 18 lõige 1 | | | | --- |

| | | Artikli 18 lõige 2 | | | | Artikli 16 lõike 3 teine lõik |

| | | Artikli 19 lõiked 2 ja 3 | | | | --- |

| | | Artikli 20 lõiked 1 ja 2 | | | | --- |

| | | Artikli 20 lõige 3 | | Artikkel 18 | Artikkel 17 | Artikkel 72 |

| | | Artikkel 22 | Artikkel 16 | Artikkel 22 | Artikkel 19 | Artikkel 74 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 2 punkt 1 |

| | | I lisa sissejuhatava osa esimene lõige | | | | Artikli 2 punkt 2 |

| | | I lisa sissejuhatava osa teine lõik | | | | I lisa sissejuhatava osa esimene lõik |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | I lisa sissejuhatava osa teine ja kolmas lõik |

| | | I lisa punkt 1 | | | | I lisa punkt 1 |

| | | I lisa punktid 2.1 kuni punkti 2.5 alapunkt b | | | | I lisa punktid 2.1 kuni punkti 2.5 alapunkt b |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | I lisa punkti 2.5 alapunkt c |

| | | I lisa punkt 2.6 | | | | I lisa punkt 2.6 |

| | | I lisa punkt 3 | | | | I lisa punkt 3 |

| | | I lisa punktid 4.1–4.6 | | | | I lisa punktid 4.1–4.6 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | I lisa punkt 4.7 |

| | | I lisa punkti 5 sissejuhatav osa | | | | --- |

| | | I lisa punktid 5.1 kuni punkti 5.3 alapunkt b | | | | I lisa punktid 5.1–punkti 5.3 alapunkt b |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | I lisa punkti 5.3 alapunktid c–e |

| | | I lisa punkt 5.4 | | | | I lisa punkt 5.4 |

| | | I lisa punkti 6.1 alapunktid a ja b | | | | I lisa punkti 6.1 alapunktid a ja b |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | I lisa punkti 6.1 alapunkt c |

| | | I lisa punktid 6.2 kuni punkti 6.4 alapunkt b | | | | I lisa punktid 6.2 kuni punkti 6.4 alapunkti b alapunkt ii |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | I lisa punktid 6.2 kuni punkti 6.4 alapunkti b alapunkt iii |

| | | I lisa punkti 6.4 alapunkt c kuni punkti 6.6 alapunkt c | | | | I lisa punkti 6.4 alapunkt c kuni punkti 6.6 alapunkt c |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | I lisa punkti 6.6 alapunkti c viimane lause |

| | | I lisa punktid 6.7 ja 6.8 | | | | I lisa punktid 6.7 ja 6.8 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | I lisa punktid 6.9 ja 6.10 |

| | | II lisa | | | | --- |

| | | III lisa | | | | II lisa |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | II lisa punkt 13 |

| | | IV lisa sissejuhatav osa | | | | Artikli 3 punkt 9 |

| | | IV lisa punktid 1–11 | | | | III lisa |

| | | IV lisa punkt 12 | | | | --- |

| | | V lisa punkti 1 alapunkt a | | | | IV lisa punkti 1 alapunkt a |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | IV lisa punkti 1 alapunkt b |

| | | V lisa punkti 1 alapunktid b–g | | | | IV lisa punkti 1 alapunkt id c–h |

| | | V lisa punktid 2–5 | | | | IV lisa punktid 2–5 |

| | | | Artikli 2 punkt 2 | | | Artikli 52 punkt 1 |

| | | | Artikli 2 punkt 3 | | | --- |

| | | | Artikli 2 punkt 4 | | | Artikli 58 lõige 1 |

| | | | Artikli 2 punkt 8 | | | Artikli 4 lõike 1 kolmas lõik |

| | | | Artikli 2 punkt 10 | | | Artikli 52 punkt 3 |

| | | | Artikli 2 punkt 11 | | | Artikli 52 punkt 2 |

| | | | Artikli 2 punkt 12 | | | Artikli 52 punkt 4 |

| | | | Artikli 2 punkt 15 | | | Artikli 52 punkt 5 |

| | | | Artikli 2 punkt 16 | | | Artikli 3 punkt 31 |

| | | | Artikli 2 punkt 17 | | | Artikli 3 punkt 32 |

| | | | Artikli 2 punkt 18 | | | Artikli 3 punkt 33 |

| | | | Artikli 2 punkt 19 | | | --- |

| | | | Artikli 2 punkt 20 | | | Artikli 3 punkt 34 |

| | | | Artikli 2 punkt 21 | | | Artikli 52 punkt 6 |

| | | | Artikli 2 punkt 22 | | | Artikli 52 punkt 7 |

| | | | Artikli 2 punkt 23 | | | Artikli 52 punkt 8 |

| | | | Artikli 2 punkt 24 | | | Artikli 52 punkt 9 |

| | | | Artikli 2 punkt 25 | | | Artikli 52 punkt 10 |

| | | | Artikli 2 punkt 26 | | | Artikli 52 punkt 11 |

| | | | Artikli 2 punkt 27 | | | --- |

| | | | Artikli 2 punkt 28 | | | Artikli 58 lõige 1 |

| | | | Artikli 2 punkt 29 | | | --- |

| | | | Artikli 2 punkt 30 | | | Artikli 52 punkt 12 |

| | | | Artikli 2 punkt 31 | | | VII lisa 2. osa esimene lauseVIII lisa 3. osa punkt 1 |

| | | | Artikli 2 punkt 32 | | | --- |

| | | | Artikli 2 punkt 33 | | | Artikli 52 punkt 13 |

| | | | Artikli 3 punkt 2 | | | Artikli 4 lõike 1 teine lõik |

| | | | Artikli 4 lõiked 1-3 | | | Artikli 4 lõike 1 esimene ja teine lõik |

| | | | Artikli 4 lõige 4 | | | Artikli 58 lõige 2 |

| | | | Artikli 5 lõige 1 | | | Artikli 54 lõike 1 esimene lõik |

| | | | Artikli 5 lõige 2 | | | Artikli 54 lõike 1 punktid a ja b |

| | | | Artikli 5 lõike 3 punkt a | | | Artikli 54 lõige 2 |

| | | | Artikli 5 lõike 3 punkt b | | | Artikli 54 lõige 3 |

| | | | Artikli 5 lõike 3 kolmas lõik | | | Artikli 54 lõige 4 |

| | | | Artikli 5 lõige 4 | | | --- |

| | | | Artikli 5 lõige 5 | | | Artikli 54 lõige 6 |

| | | | Artikli 5 lõige 6 | | | Artikkel 53 |

| | | | Artikli 5 lõige 7 | | | VII lisa 4. osa punkt 1 |

| | | | Artikli 5 lõike 8 esimene lõik | | | VII lisa 4. osa punkt 2 |

| | | | Artikli 5 lõike 8 teine lõik | | | Artikli 54 lõige 5 |

| | | | Artikli 5 lõige 9 | | | --- |

| | | | Artikli 5 lõige 10 | | | Artikli 54 lõige 7 |

| | | | Artikli 5 lõiked 11, 12 ja 13 | | | --- |

| | | | Artikkel 6 | | | --- |

| | | | Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa ning esimene, teine, kolmas ja neljas taane | | | Artikkel 59 |

| | | | Artikli 7 lõike 1 teine osa | | | --- |

| | | | Artikli 7 lõige 2 | | | --- |

| | | | Artikli 8 lõige 1 | | | Artikli 8 sissejuhatav osa ja punkt 1 |

| | | | Artikli 8 lõige 2 | | | VII lisa 6. osa punkt 1 |

| | | | Artikli 8 lõige 3 | | | VII lisa 6. osa punkt 2 |

| | | | Artikli 8 lõige 4 | | | VII lisa 6. osa punkt 3 |

| | | | Artikli 8 lõige 5 | | | --- |

| | | | Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa | | | Artikli 57 lõike 1 sissejuhatav osa |

| | | | Artikli 9 lõike 1 esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane | | | Artikli 57 esimese lõigu punktid a, b ja c |

| | | | Artikli 9 lõike 1 teine lõik | | | Artikli 57 teine lõik |

| | | | Artikli 9 lõike 1 kolmas lõik | | | VII lisa 8. osa punkt 4 |

| | | | Artikli 9 lõige 2 | | | Artikli 58 lõige 3 |

| | | | Artikli 9 lõige 3 | | | VII lisa 8. osa punkt 1 |

| | | | Artikli 9 lõige 4 | | | VII lisa 8. osa punkt 2 |

| | | | Artikli 9 lõige 5 | | | VII lisa 8. osa punkt 3 |

| | | | Artikkel 10 | Artikli 4 lõige 9 | | Artikli 9 lõige 2 |

| | | | Artikli 11 lõike 1 laused 3–6 | | | --- |

| | | | Artikli 12 lõike 1 teine lõik | | | Artikli 60 lõike 1 esimene lõik |

| | | | Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik | | | Artikli 60 lõike 1 teine lõik |

| | | | Artikli 12 lõige 2 | | | Artikli 60 lõige 2 |

| | | | Artikli 12 lõige 3 | | | Artikli 60 lõige 3 |

| | | | Artikli 13 lõiked 2 ja 3 | | | --- |

| | | | Artikkel 14 | Artikkel 19 | Artikkel 16 | Artikkel 70 |

| | | | I lisa sissejuhatava osa esimene ja teine lause | | | Artikkel 51 |

| | | | I lisa sissejuhatava osa kolmas lause ja tegevusalade loetelu | | | VII lisa 1. osa |

| | | | IIA lisa I osa | | | VII lisa 2. osa |

| | | | IIA lisa II osa | | | VII lisa 3. osa |

| | | | IIA lisa II osa lõigu 6 viimane lause | | | --- |

| | | | IIB lisa punkti 1 esimene ja teine lause | | | Artikli 54 lõike 1 punkt b |

| | | | IIB lisa punkti 1 kolmas lause | | | Artikli 54 lõike 1 teine lõik |

| | | | IIB lisa punkt 2 | | | VII lisa 5. osa |

| | | | IIB lisa punkti 2 teise lõigu punkt i ja tabel | | | --- |

| | | | III lisa punkt 1 | | | --- |

| | | | III lisa punkt 2 | | | VII lisa 7. osa punkt 1 |

| | | | III lisa punkt 3 | | | VII lisa 7. osa punkt 2 |

| | | | III lisa punkt 4 | | | VII lisa 7. osa punkt 3 |

| | | | | Artikli 1 teine lõik | | --- |

| | | | | Artikli 2 punkt 1 | | Artikli 38 lõike 1 esimene lõik |

| | | | | Artikli 2 punkti 2 sissejuhatav osa | | Artikli 38 lõike 2 sissejuhatav osa |

| | | | | Artikli 2 punkti 2 alapunkti a sissejuhatav osa | | Artikli 38 lõike 2 alapunkti a sissejuhatav osa |

| | | | | Artikli 2 punkti 2 alapunkti a alapunktid i–v | | Artikli 38 lõike 2 punkti a alapunkt i |

| | | | | Artikli 2 punkti 2 alapunkti a alapunkt vi | | Artikli 38 lõike 2 punkti a alapunkt ii |

| | | | | Artikli 2 punkti 2 alapunkti a alapunkt vii | | Artikli 38 lõike 2 punkti a alapunkt iii |

| | | | | Artikli 2 punkti 2 alapunkti a alapunkt viii | | Artikli 38 lõike 2 punkti a alapunkt iv |

| | | | | Artikli 2 punkti 2 alapunkt b | | Artikli 38 lõike 2 punkt b |

| | | | | Artikli 3 lõike 2 esimene lõik | | Artikli 3 punkt 24 |

| | | | | Artikli 3 lõike 2 teine lõik | | --- |

| | | | | Artikli 3 lõige 3 | | Artikli 3 punkt 25 |

| | | | | Artikli 3 lõike 4 esimene lõik | | Artikli 3 punkt 26 |

| | | | | Artikli 3 lõike 4 teine lõik | | Artikli 38 punkti 1 teine lõik |

| | | | | Artikli 3 lõike 5 esimene lõik | | Artikli 3 punkt 27 |

| | | | | Artikli 3 lõike 5 teine lõik | | Artikli 38 lõike 1 kolmas lõik |

| | | | | Artikli 3 lõike 5 kolmas lõik | | Artikli 38 lõike 1 teine lõik |

| | | | | Artikli 3 lõige 6 | | VI lisa 1. osa punkt a |

| | | | | Artikli 3 lõige 7 | | Artikli 3 punkt 28 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | VI lisa 1. osa punkt b |

| | | | | Artikli 3 lõige 10 | | Artikli 3 punkt 29 |

| | | | | Artikli 3 lõige 13 | | Artikli 3 punkt 30 |

| | | | | Artikli 4 lõige 2 | | Artikkel 39 |

| | | | | Artikli 4 lõike 4 sissejuhatav osa ja punktid a ja b | | Artikli 40 lõike 1 sissejuhatav osa ning punktid a ja b |

| | | | | Artikli 4 lõike 4 punkt c | | Artikli 40 lõike 1 punkt e |

| | | | | Artikli 4 lõige 5 | | Artikli 40 lõige 2 |

| | | | | Artikli 4 lõige 6 | | Artikli 40 lõige 3 |

| | | | | Artikli 4 lõige 7 | | Artikli 40 lõige 4 |

| | | | | Artikli 4 lõige 8 | | Artikkel 49 |

| | | | | Artikkel 5 | | Artikkel 47 |

| | | | | Artikli 6 lõike 1 esimene lõik | | Artikli 45 lõige 1 |

| | | | | Artikli 6 lõike 1 teine lõik ja lõige 2 | | Artikli 45 lõige 2 |

| | | | | Artikli 6 lõike 1 kolmas lõik | | Artikli 45 lõike 3 esimene lõik |

| | | | | Artikli 6 lõike 1 neljas lõik | | Artikli 45 lõike 3 teine lõik |

| | | | | Artikli 6 lõige 3 | | Artikli 45 lõige 4 |

| | | | | Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu esimene ja teine lause ning artikli 6 lõike 4 teine lõik | | Artikli 46 lõige 1 |

| | | | | Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu kolmas lause | | Artikli 46 lõige 2 |

| | | | | Artikli 6 lõike 4 kolmas lõik | | Artikli 46 lõike 3 teine lõik |

| | | | | Artikli 6 lõike 4 neljas lõik | | Artikli 46 lõige 4 |

| | | | | Artikli 6 lõige 5 | | Artikli 41 lõige 1 |

| | | | | Artikli 6 lõige 6 | | Artikli 45 lõige 5 |

| | | | | Artikli 6 lõige 7 | | Artikli 45 lõige 6 |

| | | | | Artikli 6 lõige 8 | | Artikli 45 lõige 7 |

| | | | | Artikli 7 lõigete 1 ja 2 esimene lõik | | Artikli 41 lõike 2 esimene lõik |

| | | | | Artikli 7 lõike 2 teine lõik | | Artikli 41 lõike 2 teine lõik |

| | | | | Artikli 7 lõige 3 ja artikli 11 lõike 8 esimese lõigu sissejuhatav osa | | VI lisa 6. osa punkti 2.7 esimene osa |

| | | | | Artikli 7 lõige 4 | | Artikli 41 lõike 2 teine lõik |

| | | | | Artikli 7 lõige 5 | | --- |

| | | | | Artikli 8 lõige 1 | | Artikli 40 lõike 1 punkt c |

| | | | | Artikli 8 lõige 2 | | Artikli 41 lõige 3 |

| | | | | Artikli 8 lõige 3 | | --- |

| | | | | Artikli 8 lõike 4 esimene lõik | | Artikli 41 lõike 4 esimene lõik |

| | | | | Artikli 8 lõike 4 teine lõik | | VI lisa 6. osa punkti 3.2 esimene osa |

| | | | | Artikli 8 lõike 4 kolmas lõik | | VI lisa 6. osa punkti 3.2 teine osa |

| | | | | Artikli 8 lõike 4 neljas lõik | | --- |

| | | | | Artikli 8 lõige 5 | | Artikli 41 lõike 4 teine ja kolmas lõik |

| | | | | Artikli 8 lõige 6 | | Artikli 40 lõike 1 punktid c ja d |

| | | | | Artikli 8 lõige 7 | | Artikli 41 lõige 4 |

| | | | | Artikli 8 lõige 8 | | --- |

| | | | | Artikli 9 esimene lõik | | Artikli 48 lõige 1 |

| | | | | Artikli 9 teine lõik | | Artikli 48 lõige 2 |

| | | | | Artikli 9 kolmas lõik | | Artikli 48 lõige 3 |

| | | | | Artikli 10 lõiked 1 ja 2 | | --- |

| | | | | Artikli 10 lõike 3 esimene lause | | Artikli 43 lõige 2 |

| | | | | Artikli 10 lõike 3 teine lause | | --- |

| | | | | Artikli 10 lõige 4 | | Artikli 43 lõige 3 |

| | | | | Artikli 10 lõige 5 | | VI lisa 6. osa punkti 1.3 teine osa |

| | | | | Artikli 11 lõige 1 | | Artikli 43 lõige 1 |

| | | | | Artikli 11 lõige 2 | | VI lisa 6. osa punkt 2.1 |

| | | | | Artikli 11 lõige 3 | | VI lisa 6. osa punkt 2.2 |

| | | | | Artikli 11 lõige 4 | | VI lisa 6. osa punkt 2.3 |

| | | | | Artikli 11 lõige 5 | | VI lisa 6. osa punkt 2.4 |

| | | | | Artikli 11 lõige 6 | | VI lisa 6. osa punkt 2.5 |

| | | | | Artikli 11 lõike 7 esimese lõigu esimese lause esimene osa | | VI lisa 6. osa punkti 2.6 esimene osa |

| | | | | Artikli 11 lõike 7 esimese lõigu esimese lause teine osa | | VI lisa 6. osa punkti 2.6 alapunkt a |

| | | | | Artikli 11 lõike 7 esimese lõigu teine lause | | --- |

| | | | | Artikli 11 lõike 7 teine lõik | | --- |

| | | | | Artikli 11 lõike 7 punkt a | | VI lisa 6. osa punkti 2.6 alapunkt b |

| | | | | Artikli 11 lõike 7 punktid b ja c | | --- |

| | | | | Artikli 11 lõike 7 punkt d | | VI lisa 6. osa punkti 2.6 alapunkt c |

| | | | | Artikli 11 lõike 7 punktid e ja f | | --- |

| | | | | Artikli 11 lõike 8 esimese lõigu punktid a ja b | | VI lisa 3. osa punkti 1 esimene ja teine lõik |

| | | | | Artikli 11 lõike 8 punk c | | VI lisa 6.osa punkti 2.7 teine osa |

| | | | | Artikli 11 lõike 8 punkt d | | VI lisa 4. osa punkti 2.1 teine lõik |

| | | | | Artikli 11 lõike 8 teine lõik | | VI lisa 6. osa punkti 2.7 kolmas osa |

| | | | | Artikli 11 lõige 9 | | Artikli 43 lõige 4 |

| | | | | Artikli 11 lõike 10 punktid a, b ja c | | VI lisa 8. osa punkti 1.1 alapunktid a, b, ja c |

| | | | | Artikli 11 lõike 10 punkt d | | VI lisa 8.osa punkti 1.1 alapunkt d |

| | | | | Artikli 11 lõige 11 | | VI lisa 8. osa punkt 1.2 |

| | | | | Artikli 11 lõige 12 | | VI lisa 8. osa punkt 1.3 |

| | | | | Artikli 11 lõige 13 | | Artikli 43 lõike 5 esimene lõik |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 43 lõike 5 teine lõik |

| | | | | Artikli 11 lõige 14 | | VI lisa 6. osa punkt 3.1 |

| | | | | Artikli 11 lõige 15 | | Artikli 40 lõike 1 punkt e |

| | | | | Artikli 11 lõige 16 | | VI lisa 8. osa punkt 2 |

| | | | | Artikli 11 lõige 17 | | Artikli 9 lõike 2 punkt a |

| | | | | Artikli 12 lõige 1 | | Artikli 50 lõige 1 |

| | | | | Artikli 12 lõike 2 esimene lause | | Artikli 50 lõige 2 |

| | | | | Artikli 12 lõike 2 teine lause | | --- |

| | | | | Artikli 12 lõike 2 kolmas lause | | Artikli 50 lõige 3 |

| | | | | Artikli 13 lõige 1 | | Artikli 40 lõike 1 punkt f |

| | | | | Artikli 13 lõige 2 | | Artikkel 42 |

| | | | | Artikli 13 lõige 3 | | Artikli 41 lõige 5 |

| | | | | Artikli 13 lõige 4 | | VI lisa 3. osa punkt 2 |

| | | | | Artikkel 14 | | --- |

| | | | | Artikkel 15 | | --- |

| | | | | Artikkel 16 | | --- |

| | | | | Artikli 17 lõiked 2 ja 3 | | --- |

| | | | | Artikkel 20 | | --- |

| | | | | I lisa | | VI lisa 2. osa |

| | | | | II lisa esimene osa (nummerdamata) | | VI lisa 4. osa punkt 1 |

| | | | | II lisa 1. punkti sissejuhatav osa | | VI lisa 4. osa punkt 2.1 |

| | | | | II lisa punktid 1.1–1.2 | | VI lisa 4. osa punktid 2.2–2.3 |

| | | | | II lisa punkt 1.3 | | --- |

| | | | | VII lisa punkt 2.1 | | VI lisa 4. osa punkt 3.1 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | VI lisa 4. osa punkt 3.2 |

| | | | | II lisa punkt 2.2 | | VI lisa 4. osa punkt 3.3 |

| | | | | II lisa punkt 3 | | VI lisa 4. osa punkt 4 |

| | | | | III lisa | | VI lisa 6. osa punkt 1 |

| | | | | IV lisa tabel | | VI lisa 5. osa |

| | | | | IV lisa viimane lause | | --- |

| | | | | V lisa punkti a tabel | | VI lisa 3. osa punkt 1.1 |

| | | | | V lisa punkti a viimane lause | | --- |

| | | | | V lisa punkti b tabel | | VI lisa 3. osa punkt 1.2 |

| | | | | V lisa punkti b viimane lause | | --- |

| | | | | V lisa punkt c | | VI lisa 3. osa punkt 1.3 |

| | | | | V lisa punkt d | | VI lisa 3. osa punkt 1.4 |

| | | | | V lisa punkt e | | VI lisa 3. osa punkt 1.5 |

| | | | | V lisa punkt f | | VI lisa 3. osa punkt 3 |

| | | | | VI lisa | | VI lisa 7. osa |

| | | | | | Artikkel 1 | Artikkel 31 |

| | | | | | Artikli 2 punkt 2 | V lisa 1. osa punkt 1 ja 2. osa punkt 1 |

| | | | | | Artikli 2 punkti 3 teine osa | V lisa 1. osa punkt 1 ja 2. osa punkt 1 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | V lisa 1. osa punkti 1 viimane lause |

| | | | | | Artikli 2 punkt 4 | --- |

| | | | | | Artikli 2 punkt 6 | Artikli 3 punkt 18 |

| | | | | | Artikli 2 punkti 7 esimene lõik | Artikli 3 punkt 19 |

| | | | | | Artikli 2 punkti 7 teine lõik ja punktid a-i | Artikli 31 teine lõik |

| | | | | | Artikli 2 punkti 7 teise lõigu punkt j | --- |

| | | | | | Artikli 2 punkti 7 kolmas lõik | --- |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 32 lõige 1 |

| | | | | | Artikli 2 punkti 7 neljas lõik | Artikli 32 lõige 2 |

| | | | | | Artikli 2 punkt 8 | Artikli 3 lõige 21 |

| | | | | | Artikli 2 punkt 9 | Artikli 32 lõige 2 |

| | | | | | Artikli 2 punkt 10 | --- |

| | | | | | Artikli 2 punkt 11 | Artikli 3 punkt 20 |

| | | | | | Artikli 2 punkt 12 | Artikli 3 punkt 22 |

| | | | | | Artikli 2 punkt 13 | --- |

| | | | | | Artikkel 3 | --- |

| | | | | | Artikli 4 lõige 1 | --- |

| | | | | | Artikli 4 lõige 2 | Artikli 33 lõige 2 |

| | | | | | Artikli 4 lõiked 3-8 | --- |

| | | | | | Artikli 5 lõige 1 | V lisa 1. osa punkti 2 viimane lause |

| | | | | | Artikli 5 lõige 2 | --- |

| | | | | | Artikkel 6 | --- |

| | | | | | Artikli 7 lõige 1 | Artikkel 34 |

| | | | | | Artikli 7 lõige 2 | Artikli 33 lõige 4 |

| | | | | | Artikli 7 lõige 3 | Artikli 33 lõige 5 |

| | | | | | Artikli 8 lõige 1 | Artikli 37 lõige 1 |

| | | | | | Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu esimene osa | Artikli 37 lõike 2 esimese lõigu esimene osa |

| | | | | | Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu teine osa | --- |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 37 lõike 2 esimese lõigu teine osa |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 37 lõike 2 teine lõik |

| | | | | | Artikli 8 lõike 2 teine lõik | --- |

| | | | | | Artikli 8 lõike 2 punktid a–d | --- |

| | | | | | Artikli 8 lõiked 3 ja 4 | --- |

| | | | | | Artikkel 9 | Artikli 33 lõige 1 |

| | | | | | Artikli 10 lõike 1 esimene lause | Artikli 33 lõige 6 |

| | | | | | Artikli 10 lõike 1 teine lause | --- |

| | | | | | Artikli 10 lõige 2 | --- |

| | | | | | Artikkel 12 | Artikli 35 lõige 1 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | Artikli 35 lõiked 2, 3 ja 4 |

| | | | | | Artikkel 13 | V lisa 3. osa punkti 18 kolmas osa |

| | | | | | Artikkel 14 | V lisa 4. osa |

| | | | | | Artikkel 15 | --- |

| | | | | | Artikli 18 lõige 2 | --- |

| | | | | | I lisa | --- |

| | | | | | II lisa | --- |

| | | | | | III ja IV lisa | V lisa 1. ja 2. osa punkt 2 |

| | | | | | V lisa A osa | V lisa 1. osa punkt 3 |

| | | | | | V lisa B osa | V lisa 2. osa punkt 3 |

| | | | | | VI lisa A osa | V lisa 1. osa punktid 4 ja 5 |

| | | | | | VI lisa B osa | V lisa 2. osa punktid 4 ja 5 |

| | | | | | VII lisa A osa | V lisa 1. osa punktid 6 ja 7 |

| | | | | | VII lisa B osa | V lisa 2. osa punktid 6 ja 7 |

| | | | | | VIII lisa A osa punkt 1 | --- |

| | | | | | VIII lisa A osa punkt 2 | V lisa 3. osa punkti 1 esimene osa ning punktid 2, 3 ja 5 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | V lisa 3. osa punkti 1 teine osa |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | V lisa 3. osa punkt 4 |

| | | | | | VIII lisa A osa punkt 3 | --- |

| | | | | | VIII lisa A osa punkt 4 | V lisa 3. osa punkt 6 |

| | | | | | VIII lisa A osa punkt 5 | V lisa 3. osa punktid 7 ja 8 |

| | | | | | VIII lisa A osa punkt 6 | V lisa 3. osa punktid 9 ja 10 |

--- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | V lisa 4. osa |

| | | | | | VIII lisa B osa | --- |

| | | | | | VIII lisa C osa | --- |

| | | | | | IX lisa | IX lisa |

| | | | | | X lisa | X lisa |

[1] http://circa.europa.eu/Public/irc/env/ippc_rev/library

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] EÜT L 54, 25.2.1978, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

[7] EÜT L 378, 31.12.1982, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

[8] EÜT L 409, 31.12.1992, lk 11.

[9] EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

[10] EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/42/EÜ (ELT L 143, 30.4.2004, lk 87).

[11] EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.

[12] EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368).

[13] KOM(2005) 446 (lõplik), 21.9.2005.

[14] KOM(2006) 231 (lõplik), 22.9.2006.

[15] KOM(2005) 666 (lõplik), 21.12.2005.

[16] EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

[17] ELT L 275, 25.10.2003, lk 32. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2004/101/EÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 18).

[18] EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/35/EÜ (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17).

[19] EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/105/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 97).

[20] EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368).

[21] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[22] EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

[23] EÜT L 117, 8.5.1990, lk 1.

[24] Nõukogu direktiiv 90/220/EMÜ, 23. aprill 1999, geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 15), Direktiivi on muudetud direktiiviga 94/15/EÜ (EÜT L 103, 22.4.1994, lk 20).

[25] EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

[26] EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

[27] EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

[28] EÜT L 163, 14.6.1989, lk 32.

[29] EÜT L 203, 15.7.1989, lk 50.

[30] EÜT L 365, 31.12.1994, lk 34.

[31] ELT L

[32] EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3.

[33] EÜT L 336, 7.12.1988, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 90/656/EÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 59).

[34] EÜT L 275, 25.10.2003, lk 32.

[35] ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.

[36] ELT L

[37] EÜT L 163, 14.6.1989, lk 32.

[38] EÜT L 203, 15.7.1989, lk 50.

[39] EÜT L 365, 31.12.1994, lk 34.

[40] EÜT L 296, 21.11.1996, lk 55.

[41] EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22.

[42] EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 97/11/EÜ (EÜT L 73, 14.3.1997, lk 5).

[43] EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.

[44] EÜT L 74, 27.3.1993, lk 81.

[45] EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1.

[46] Nõukogu 7. juuni 1990. aasta direktiiv 90/313/EMÜ, mis käsitleb vaba juurdepääsu keskkonnateabele (EÜT L 158, 23.6.1990, lk 56). Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[47] ELT L 136, 29.5.2007, lk 33–280.

[48] EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 98/98/EÜ (EÜT L 355, 30.12.1998, lk 1).

[49] EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1.

[50] EÜT L 161, 29.6.1994, lk 3.

[51] EÜT L 227, 8.9.1993, lk 9.

[52] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48.

[53] EÜT L 158, 23.6.1990, lk 56.

[54] EÜT L 377, 31. 12. 1991, lk 48.

[55] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[56] Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

[57] EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.

[58] EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[59] Täiendavad heitkogused võivad lähtuda 1. juulil 1987. aastal või pärast kõnealust kuupäeva loa saanud võimsusest.

[60] Heitkogused, mis lähtuvad põletusseadmetest, mis on loa saanud enne 1. juulit 1987, kuid mida ei ole kasutatud enne kõnealust kuupäeva ning mida ei ole arvesse võetud käesolevas lisas kindlaksmääratud heitkoguste ülemmäärade kehtestamisel, peavad kas täitma käesoleva direktiiviga uutele seadmetele ettenähtud nõuded või need tuleb arvesse võtta olemasolevatest seadmetest lähtuvates üldistes heitkogustes, mis ei tohi ületada käesolevas lisas kindlaksmääratud ülemmäärasid.

[61] Täiendavad heitkogused võivad lähtuda 1. juulil 1987. aastal või pärast kõnealust kuupäeva loa saanud võimsusest.

[62] Heitkogused, mis lähtuvad põletusseadmetest, mis on loa saanud enne 1. juulit 1987, kuid mida ei ole kasutatud enne kõnealust kuupäeva ning mida ei ole arvesse võetud käesolevas lisas kindlaksmääratud heitkoguste ülemmäärade kehtestamisel, peavad kas täitma käesoleva direktiiviga uutele seadmetele ettenähtud nõuded või need tuleb arvesse võtta olemasolevatest seadmetest lähtuvates üldistes heitkogustes, mis ei tohi ületada käesolevas lisas kindlaksmääratud ülemmäärasid.

[63] Liikmesriigid võivad tehnilistel põhjustel pikendada kuni kaks aastat NOX — heitkoguste vähendamise 1. etapi tähtaega, teatades sellest komisjonile ühe kuu jooksul alates käesoleva direktiivi teatavaks tegemisest.

[64] Liikmesriigid võivad tehnilistel põhjustel pikendada kuni kaks aastat NOX — heitkoguste vähendamise 1. etapi tähtaega, teatades sellest komisjonile ühe kuu jooksul alates käesoleva direktiivi teatavaks tegemisest.

[65] Liikmesriigid võivad tehnilistel põhjustel pikendada kuni kaks aastat NOX — heitkoguste vähendamise 1. etapi tähtaega, teatades sellest komisjonile ühe kuu jooksul alates käesoleva direktiivi teatavaks tegemisest.

[66] Välja arvatud äärepoolseimad piirkonnad, kus kohaldatakse piirväärtusi 850-200 mg/Nm3 (sirgjooneline vähenemine).

[67] Välja arvatud äärepoolseimad piirkonnad, kus kohaldatakse piirväärtusi 850-200 mg/Nm3 (sirgjooneline vähenemine).

[68] Nõukogu määrab sellise gaasi suhtes kohaldatavad piirväärtused kindlaks hilisemal etapil komisjoni ettepanekute põhjal, mis tuginevad täiendavatele tehnika-alastele kogemustele.

[69] Välja arvatud äärepoolseimad piirkonnad, kus kohaldatakse järgmisi väärtusi: Tahkekütused üldiselt: 650 Tahkekütused, mille lenduvainete sisaldus on alla 10 %: 1300 Vedelkütused: 450 Gaaskütused: 350

[70] Seadmete suhtes nimisoojuskoormusega üle 500 MW, mille töötundide arv alates 2008. aastast ei ole üle 2000 tunni aastas (viie aasta libisev keskmine), kehtivad 31. detsembrini 2015 järgmised sätted: – artikli 4 lõike 3 punkti a kohaselt tegevusloa saanud seadmete suhtes kehtib lämmastikdioksiidi heitkoguse piirväärtus (mõõdetuna NO2) 600 mg/Nm3; – artikli 4 lõike 6 kohaselt siseriikliku kavaga hõlmatud seadmete puhul hinnatakse nende osa siseriiklikus kavas piirväärtuse 600 mg/Nm3 alusel. Alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatakse seadmete suhtes, mille töötundide arv aastas on kuni 1500 tundi (viie aasta libisev keskmine), lämmastikoksiidi heitkoguse piirväärtust (mõõdetuna NO2) 450 mg/Nm3.

[71] Seadmete suhtes, mis 1. jaanuaril 2001. aastal lõppeva 12-kuulise ajavahemiku jooksul töötasid ning jätkavad töötamist tahkekütustel, mille lenduvainete sisaldus on alla 10 %, kohaldatakse kuni 1. jaanuarini 2018 piirväärtust 1200 mg/Nm3.

[72] Välja arvatud äärepoolseimad piirkonnad, kus kohaldatakse piirväärtust 300 mg/Nm3.

[73] Välja arvatud äärepoolseimad piirkonnad, kus kohaldatakse piirväärtust 300 mg/Nm3..

[74] Piirväärtust 100 mg/Nm3 võib kohaldada artikli 4 lõike 3 kohaselt tegevusloa saanud seadmete suhtes nimisoojuskoormusega alates 500 MWth, mis põletavad tahkekütust, mille soojusesisaldus on alla 5800 kJ/kg (alumine kütteväärtus), niiskusesisaldus on üle 45 massiprotsendi, kombineeritud niiskuse- ja tuhasisaldus on üle 60 massiprotsendi ning kaltsiumoksiidi sisaldus on üle 10 %.

[75] Piirväärtust 100 mg/Nm3 võib kohaldada seadmete suhtes nimisoojuskoormusega alla 500 MWth, mis põletavad vedelkütust tuhasisaldusega üle 0,06 %.

[76] 1. jaanuarini 2007 ei kehti lämmastikoksiidide heitmete piirväärtus üksnes ohtlikke jäätmeid koospõletavatele rajatistele, ilma et see piiraks asjakohaste ühenduse õigusnormide kohaldamist.

[77] 1. jaanuarini 2007 ei kehti lämmastikoksiidide heitmete piirväärtus üksnes ohtlikke jäätmeid koospõletavatele rajatistele, ilma et see piiraks asjakohaste ühenduse õigusnormide kohaldamist.

[78] 1. jaanuarini 2007 ei kehti lämmastikoksiidide heitmete piirväärtus üksnes ohtlikke jäätmeid koospõletavatele rajatistele, ilma et see piiraks asjakohaste ühenduse õigusnormide kohaldamist.

[79] 1. jaanuarini 2007 ei kehti lämmastikoksiidide heitmete piirväärtus üksnes ohtlikke jäätmeid koospõletavatele rajatistele, ilma et see piiraks asjakohaste ühenduse õigusnormide kohaldamist.

[80] 1. jaanuarini 2007 keskmised väärtused olemasolevate rajatiste puhul, millele on antud käitamisluba enne 31. detsembrit 1996 ja kus põletatakse üksnes ohtlikke jäätmeid.

[81] 1. jaanuarini 2007 keskmised väärtused olemasolevate rajatiste puhul, millele on antud käitamisluba enne 31. detsembrit 1996 ja kus põletatakse üksnes ohtlikke jäätmeid.

[82] 1. jaanuarini 2007 keskmised väärtused olemasolevate rajatiste puhul, millele on antud käitamisluba enne 31. detsembrit 1996 ja kus põletatakse üksnes ohtlikke jäätmeid.

[83] Lämmastikoksiidide heitmete piirväärtuste rakendamisel ei käsitleta uute rajatistena selliseid tsementahje, mis tegutsevad ja millele on antud kehtivate ühenduse õigusnormide kohane luba ning mis alustavad jäätmete koospõletamist pärast artikli 20 lõikes 3 märgitud kuupäeva.

[84] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1–15.

[85] Liikmesriigid võivad valida, kas analüüsida “Parameetrite” all antud ainete kindlaksmääramiseks filtrimata või filtritud vett.

[86] Liikmesriigid võivad valida, kas analüüsida “Parameetrite” all antud ainete kindlaksmääramiseks filtrimata või filtritud vett.

[87] Heitekohale iseloomulikeks näideteks olevad liigid (seda eriti seoses nende tundlikkusega bioakumulatsiooni suhtes), näiteks söödav rannakarp, põhjamere garneel, lest, tursk, makrell, meriärn, heeringas, merikeel (või muud põhjaelulised liigid).

[88] Proovid tuleb võtta samal aastaajal, võimalusel 50 cm pinnast altpoolt.

[89] Liikmesriigid võivad valida, kas analüüsida “Parameetrite” all antud ainete kindlaksmääramiseks filtrimata või filtritud vett.

[90] Liikmesriigid võivad valida, kas analüüsida “Parameetrite” all antud ainete kindlaksmääramiseks filtrimata või filtritud vett.

[91] Kui kasutatud tootmisprotsessiks on sulfaadiprotsess.

[92] Kasutamiseks juhul, kui kord mõõtetehnoloogia võimaldab mõõtmist pidevalt teostada ja kui kasutatakse klooriprotsessi.

[93] Arvud peavad tagama piisava esindavuse ja tähenduslikkuse.

[94] Proovivõtmine tuleb teostada samal aastaajal.

[95] Pinnasevee ja põhjavee seirel tuleb erilist tähelepanu pöörata ainetele, mida vooluvesi jäätmete ladustamise alalt kannab.

[96] Proovivõttu tuleb võimalusel teostada 50 cm veepinnast altpoolt.

[97] Proovivõtmine tuleb teostada samal aastaajal.

[98] Pinnasevee ja põhjavee seirel tuleb erilist tähelepanu pöörata ainetele, mida vooluvesi jäätmete ladustamise alalt kannab.

[99] Kohustuslik kindlaksmääramine juhul, kui ladustatavad või mahapandavad jäätmed sisaldavad sulfaadiprotsessi jäätmeid.

[100] Kohustuslik kindlaksmääramine juhul, kui ladustatavad või mahapandavad jäätmed sisaldavad klooriprotsessi jäätmeid..

[101] Hõlmab ka raua mõõtmist filtraadis (heljuvad tahkised).

[102] Kohustuslik kindlaksmääramine juhul, kui ladustatavad või mahapandavad jäätmed sisaldavad klooriprotsessi jäätmeid..

[103] Kohustuslik kindlaksmääramine sulfaadiprotsessi jäätmete pinnasesse pumpamisel.

[104] Kohustuslik kindlaksmääramine klooriprotsessi jäätmete pinnasesse pumpamisel.

[105] Hõlmab ka raua mõõtmist filtraadis (heljuvad tahkised).

[106] Kohustuslik kindlaksmääramine klooriprotsessi jäätmete pinnasesse pumpamisel.

--------------------------------------------------