52007DC0847

Komisjoni teatis ― Euratomi asutamislepingu artikli 35 kohaldamine — Õhu, vee ja pinnase radioaktiivsustaseme pidevseireks kasutatavate vahendite töö ja tõhususe kontrollimine - Aruanne 1990–2007 /* KOM/2007/0847 lõplik */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 20.12.2007

KOM(2007) 847 lõplik

KOMISJONI TEATIS

― Euratomi asutam islepingu artikli 35 kohaldamine —

Õhu, vee ja pinnase radioaktiivsustaseme pidevseireks kasutatavate vahendite töö ja tõhususe kontrollimine

Aruanne 1990–2007

1. SISSEJUHATUS

1.1. Tervisekaitset ja ohutust käsitlevad sätted EURATOMi asutamislepingus

Euratomi asutamislepingu II jaotise 3. peatükis „Tervisekaitse ja ohutus” on ühelt poolt sätestatud põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks (artiklid 30–33) ja teiselt poolt on ette nähtud eelkõige õhu, vee ja pinnase radioaktiivsustaseme pidevseire vastavalt artiklitele 35–38 (osaliselt ka artikkel 34, milles käsitletakse eriti ohtlike katsetusi, nt relvakatsetusi). Põhistandardid ja radioaktiivsustase on selgelt seotud, kuna radioaktiivsustaseme kontrollimise eesmärk on elanikkonna tervise kaitse.

Alates 1959. aastast on põhistandardeid ajakohastatud, et võtta arvesse teadusalaseid edusamme ja tegevuskogemust. Viimati vaadati põhistandardid läbi 1996. aastal[1]. Radioaktiivsustasemete osas on viimase viie aastakümne jooksul komisjoni peamine ülesanne lisaks põhistandardite nõuetele olnud artikli 36 (teabe kogumine elanikkonnale mõjuva radioaktiivsuse taseme kohta ja selle avaldamine vastavalt liikmesriikide edastatud andmetele, mis on saadud artikli 35 esimese lõike kohaselt loodud mõõtmisvahendite abil) ja artikli 37 (komisjoni arvamused selle kohta, kas liikmesriikide esitatud radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise plaanide rakendamine võiks mõjutada teisi liikmesriike) kohaldamine.

Tuumatööstuse kiire arengu ajal oli artiklis 37 sätestatud kord väga oluline, üldandmeid esitati iga uue tuumareaktori, ümbertöötlemisrajatise või muu tuumarajatise kohta. Esitatavate üldandmete suhtes kehtestatud eeskirju ja teabesisu on selgitatud mitmes komisjoni soovituses, millest uusim võeti vastu 1999. aastal[2]. Aruanded artikli 37 rakendamise kohta[3] edastatakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

Artikli 36 rakendamisel on keskendatud selliste radioaktiivsustaset käsitlevate andmete avaldamisele, mis on kogu elanikkonnale mõjuva radioaktiivsuse seisukohast asjakohased, et radioaktiivsustase erinevates liikmesriikides oleks võrreldav. Nõuded andmete kvaliteedile ja aruandlusmeetodile sätestati esimest korda komisjoni 2000. aasta soovituses[4]. Alates 2007. aastast on liikmesriikidel võimalik lisada oma andmekogu komisjoni andmebaasi ja seda hallata. Kõnealust andmebaasi, asjaomaseid iga-aastaseid seirearuandeid ja liikmesriikides kasutatavatest radioaktiivsustaseme automaatsetest seiresüsteemidest pärit teabe vahetamiseks ettenähtud elektroonilist platvormi haldab edukalt transpordi ja energeetika peadirektoraat (DG TREN) koos Teadusuuringute Ühiskeskuse Säästva Arengu Instituudiga (JRC-IES) vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 39.

Artikli 35 teise lõikega on komisjonile antud juurdepääsuõigus radioaktiivsustaseme seireks ettenähtud vahenditele, et neid kontrollida. Kontrolle teostati juhuslikult kuni 1989. aastani, mil komisjon kiitis heaks algatuse jätkata kõnealuseid kontrolle. Pärast Euroopa Kohtu 2002. aasta detsembri otsust, milles märgiti, et ei ole asjakohane kunstlikult eristada kogu elanikkonna tervise kaitsmist ioniseerivate kiirgusallikate ohutusest ning tulenevalt komisjoni 2003. aasta otsusest käsitleda tuumaohutust prioriteetse valdkonnana oli selge, et alates 2004. aastast muutuvad artikli 35 kohased kontrollid prioriteetseteks. Käesolev teatis on esimene aruanne artikli 35 kohaldamise kohta ja hõlmab ajavahemikku 1990–2007. Alates 2004. aastast on kõnealused kontrollid muutunud süstemaatiliseks ja esikohale on seatud kõige tundlikumad rajatised.

Artikliga 38 võimaldatakse komisjonil esitada liikmesriikidele konkreetseid soovitusi radioaktiivsustasemete kohta ja anda hädaolukorras välja direktiive, mille mittetäitmise korral võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse. Põhimõtteliselt antakse kõnealuse artikliga komisjonile ulatuslikud volitused, kuid seda ei ole kunagi kohaldatud, v.a komisjoni soovituse, milles käsitletakse avalikkuse kaitsmist radooniga kokkupuute eest joogivees[5] ja komisjoni soovituse, milles käsitletakse teatavaid söödavaid loodussaadusi sisaldavate toodete jätkuvat radioaktiivse tseesiumiga saastatust Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärjel,[6] õigusliku alusena.

Asjaolu, et artiklit 38 ei ole kunagi kohaldatud viitab sellele, et asjaomastes liikmesriikides järgitakse põhistandardeid tõhusalt. Samas on artikliga 38 ette nähtud oluline hoob, mille abil komisjon saab anda artikli 35 teise lõike kohaselt teostatud kontrollide järeldustele ja tähelepanekutele sobivat kaalu.

1.2. Euratomi asutamislepingu artikkel 35

Euratomi asutamislepingu artiklis 35 on sätestatud:

„Iga liikmesriik loob vajalikud vahendid õhu, vee ja pinnase radioaktiivsustaseme pidevseireks ja põhistandardite järgimiseks.

Komisjonil on õigus juurde pääseda sellistele vahenditele; ta võib kontrollida nende tööd ja tõhusust.“

Kuni 1980ndate lõpuni oli komisjoni tegevus artikli 35 kohaldamise osas juhuslik. Pärast Tšernobõli avariid ja kiirguskaitse valdkonna kõigi tegevussuundade läbivaatamist teatas komisjon 1986. aastal nõukogule kavatsusest kasutada artikli 35 kohast õigust süstemaatilisemalt. Euroopa Parlament võttis samal eesmärgil vastu mitu resolutsiooni.

1989. aasta detsembris otsustas komisjon, et kontrollide arvu tuleks suurendada.

2. KONTROLLIKAVA

2.1. Kontrollid aastatel 1990–2003

Ajavahemikul 1990–2003 teostati 23 kontrolli. Kontrollikavad koostati nii, et ülevaade olukorrast tuumkütusetsükli rajatistes ja kõigis liikmesriikides radioaktiivsustaseme seireks kasutatavatest vahenditest oleks esinduslik, välja arvatud mõned erandid.

2.2. Kontrollid aastatel 2004–2007

2004. aastast kuni siiani on teostatud 25 kontrolli. Alates 2004./2005. aastast on esikohale seatud kõige tundlikumad rajatised ja uued liikmesriigid. 2006. aasta lõpuks oli kontrolle teostatud kõigis liikmesriikides. Rumeeniat ja Bulgaariat hõlmab 2007. aasta kava.

Lisa tabelis 1 on loetletud artikli 35 raames külastatud liikmesriigid ja vastavad tuumarajatised.

2.3. Peamised kontrollimenetlused

Kontrolle teostati kõigi 15 liikmesriigiga aastatel 1990–1993 eraldi kokkulepitud protokollide alusel. Pärast komisjoni teatise[7] avaldamisest 4. juulil 2006 on kõnealune teatis kõikide kontrollide alus. Protokollide ja asjaomase teatisega on ette nähtud seireseadmete kontroll kitsas tähenduses ja ka asjaomaste heidete seire, et hinnata nende mõju elanikkonnale. Kontrollid võivad hõlmata konkreetse rajatise ümbrust ja/või liikmesriigi territooriumi tervikuna või osa sellest.

Vastavalt artiklile 35 on komisjonil õigus pääseda juurde vahenditele, kuid tegelikult algab vahendite töö ja tõhususe faktiline kontroll asjaomaste ametiasutuste teostatavat seire- ja kontrollitegevust ning õiguslikku raamistikku käsitleva auditi koostamisega. Tegelikud kohapealsed kontrollid on representatiivsed üldise korralduse osas ning need ei pea tingimata olema kõikehõlmavad.

Kontrolli tehniline aruanne

- Tehnilises aruandes esitatakse üksikasjalik ülevaade õigusnormide nõuetest ning radioaktiivsustaseme seire ja heidete mõju hindamise korraldusest. Kõnealuse aruande koostamisel oli vaja ühendada mitmetes dokumentides sisalduv teave, et esitada selge pilt artikli 35 esimese lõike rakendamiseks liikmesriigis võetavatest meetmetest. Samuti antakse aruandega üksikasjalik ülevaade rajatise territooriumil ja selle ümbruses teostatud kontrollidest ja kontrollide põhjal tehtud tähelepanekutest.

Kontrolli põhijärelduste aruanne

- Kontrolli põhijäreldused tuginevad tehnilises aruandes loetletud tähelepanekutele ja järeldustele ning põhijäreldustes osutatakse arenguruumi omavatele valdkondadele.

- Kõikidel juhtudel lõppesid kontrollikäigud põhijärelduste ja tehnilise aruande ametliku edastamisega.

Kõikide alates 1999. aastast teostatud kontrollide tehnilised aruanded, põhijäreldused ja külastatud liikmesriikide tehtud ametlikud märkused on esitatud EUROPA veebilehel:

ec.europa.eu / energy / nuclear / radioprotection / verification_en.htm.

3. KONTROLLIDE LISANDVÄÄRTUS

Praeguseks saadud kogemused on näidanud, et kontrollid annavad nii komisjonile kui ka liikmesriikidele olulist lisandväärtust. Komisjonil oli mitmel juhul võimalik hinnata tundlikke valdkondi sõltumatult. Samuti andsid kontrollid ülevaate liikmesriikide erinevatest lähenemisviisidest ja nende rakendamisest ning julgustasid seire taseme parandamiseks kaaluma ühist lähenemisviisi.

Komisjonipoolsed kontrollid võimaldasid liikmesriikidel saada sõltumatut kinnitust oma lähenemisviisile ja andmetele, et tugevdada oma elanikkonna ja naaberriikide veendumust piisava ohutustaseme kohta. Kaasatud pädevad asutused said kontrollikäikude raames arutada nendepoolsete kohustuste üle laiemas perspektiivis. Külastatud rajatistele ja laboratooriumitele oli see sageli võimaluseks saada tõhususe parandamise eest tunnustust. Üldiselt parandasid komisjoni teostatud kontrollid kindlasti radioaktiivsustaseme seirekavade olukorda.

Mõnel uuel liikmesriigil avanes tänu komisjoni kontrollikäigule võimalus luua riiklik kava ja alustada vastava radioaktiivsustaseme seiresüsteemi rakendamist oma territooriumil.

Komisjonipoolsete kontrollide teostamisel järgiti täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. Ei esinenud ühtegi juhtu, kus kõnealused kontrollid oleksid kattunud liikmesriigi inspektsiooni ülesannetega. Üsna mitmel juhul osutasid järeldused, et oleks vaja selgemat ülesannete lahususust liikmesriigi tasandil ja kontrollimenetluse läbipaistvamaks muutmist. Kontrollirühma liikmete tähelepanekud aitasid ametiasutustel riigisisest kontrollimenetlust parandada.

Lisaks on kontrollid olulised selleks, et tagada Euratomi asutamislepingu artikli 36 kohaldamist käsitleva komisjoni soovituse asjakohane rakendamine ja arutada kahepoolselt selle üle, kas radioaktiivsustaseme seireks ettenähtud võrgustikud on piisavad (st hõlmavad asjaomase riigi territooriumi ja annavad representatiivset teavet tegeliku radioaktiivsustaseme kohta).

3.1. Juba teostatud kontrollide järeldused ja järelmeetmed

Mitmel juhul täheldati rajatiste ja laboratooriumite üldise kvaliteedikontrolli puudumist ja vajadust tugevdada pädeva asutuse poolset järelevalvet. Sageli leiti, et arvestussüsteemi tuleb parandada nii, et ettevõttesiseste kvaliteedikontrollide ja asjaomase liikmesriigi või ühenduse ametnike teostatavate kontrollide läbiviimine muutuks hõlpsamaks. Proovivõtukavasid ei uuendatud alati korrapäraselt või kõnealuste kavade tegelik rakendamine ei vastanud täielikult õigusnormidele.

Mitmel juhul esitati konkreetsed tehnilised soovitused. Üldiselt kinnitas ametiasutustelt saadud tagasiside puuduste kõrvaldamist. Sellised mittetehnilised soovitused nagu näiteks juhtimist või õigusliku järelevalve tugevdamist käsitlevad soovitused on vähem konkreetsed ja seega on nende täitmist keerulisem kontrollida.

Teatavate kontrollikäikude eesmärk oli eelkõige see, et komisjon saaks veenduda, kas varasemate kontrollikäikude raames tehtud soovitusi on piisaval määral arvesse võetud.

- 1993. ja 1999. aastal külastati endist ümbertöötlusrajatist ja 2004. aasta septembris teostati seal järelkontroll.

1999. aastal tuli mitmete probleemide tõttu pöörata kõnealusele tuumakompleksile rohkem tähelepanu ja selle tulemusena teostasid liikmesriigi ohutusasutused ohutuskontrolli. Kontrolli raames keskenduti üksikasjalikult kontrolliaruande nendele aspektidele, mis mõjutasid radioaktiivsete heidete või radioaktiivsustaseme seiret.

- 2000. aastal külastati esimest korda ühte uurimisreaktorit ja 2005. aastal teostati seal samuti järelkontroll.

Mõlemal juhul nähtus järelkontrollist, et tehtud soovitusi oli rahuldavalt täidetud.

Ainult ühe kontrollikäigu (2002) järeldused olid üldjoontes mitterahuldavad ja selle põhjuseks olid lahendamist vajavad olulised õiguslikud puudused. Teatav uurimisreaktor töötas ametliku loa või järelevalveta, mis on vastuolus põhilisi ohutusnorme käsitleva direktiivi sätetega. Seetõttu algatati rikkumismenetlus.

2006. aasta novembris viidi läbi järelkontroll. Kuigi uurimisreaktori töökorraldust oli märkimisväärselt parandatud, ei oldud mitmeid probleeme kontrolli ajaks ikka veel rahuldavalt lahendatud. Samas viidi gaasiliste ja vedelate heidete lubasid hõlmanud litsentsimisprotseduur lõpule 2007. aasta augustis.

4. TULEVIKUVÄLJAVAATED

4.1. Kontrollikava

Struktureeritud ja usaldusväärne kontrollisüsteem:

- hõlmaks piisava ajavahemiku tagant teostatavat kõikide suuremate tuumarajatiste kontrolli;

- annaks representatiivse ülevaate olukorrast muud liiki rajatistes;

- võimaldaks jälgida olukorda looduslikku radioaktiivsust emiteerivas muus sektoris kui tuumasektor ning ka haiglate ja uurimiskeskuste jälgimist;

- aitaks saada representatiivset ülevaadet tuumarajatistest kaugel asuvates piirkondades radioaktiivsuse osas võetavatest meetmetest;

- võimaldaks korrapäraselt kontrollida liikmesriikide teostatavat seiret ja kontrolle.

Praegu teostatakse viis kuni seitse kontrolli aastas, st igas liikmesriigis tehakse umbes üks kontroll või audit üks kord viie aasta jooksul. Seega on võimalik koostada kõige representatiivsemaid rajatisi hõlmav usaldusväärne ja representatiivne kontrollikava. Tuleks suurendada oluliste rajatiste külastamise sagedust. Praegused vahendid võimaldavad kavandada maksimaalselt umbes kümme kontrolli aastas. Samas on loomulikult oluline säilitada mõningane paindlikkus, et oleks võimalik vastata asjaomastele ad hoc taotlustele või et eriolukorras oleks komisjonil võimalik kasutada juurdepääsuõigust.

4.2. Erinevused julgeolekumeetmetes

Euratomi asutamislepingu II jaotise VII peatüki kohaselt on komisjonil samuti õigus tuumarajatisi kontrollida. Sellised kontrollid erinevad artikli 35 kohastest kontrollidest. Kõnealused kontrollid hõlmavad tuumamaterjalidega seotud julgeolekumeetmeid (Euratomi julgeolekumeetmed) ja vastavad konkreetsed nõuded on sätestatud komisjoni 8. veebruari 2005. aasta määruses (Euratom) nr 302/2005.

Lisaks sellele, et kahte liiki kontrollide reguleerimisala on erinev, takistab võimalikku sünergiat see, et tuumajaamade käitajatel on otsesed kohustused komisjoni ees ja Euratomi julgeolekumeetmete eest vastutavatel inspektoritel on otsene juurdepääs tuumamaterjalile ja -rajatistele. Euratomi asutamislepingu artikli 35 teises lõikes on sätestatud, et kontrollid sõltuvad sellest, kuidas liikmesriigi ametiasutused täidavad kõnealuse artikli esimese lõike kohaseid kohustusi. Komisjonil ei ole otsest juurdepääsu rajatistele ega seirevahenditele.

4.3. Täiendavad meetmed rakendamise kindlustamiseks

Artikli 36 alusel toimuvat radioaktiivsustasemete aruandlust käsitleva soovituse (2000/473/EURATOM) vastuvõtmisega alustati täiendavate suuniste loomist. Soovitus tuumarajatiste heidete seire ja aruandluse kohta võeti vastu 18. detsembril 2003[8]. Sarnaste täiendavate meetmetega saaks hõlbustada kontrollide teostamiseks kasutatavate selgete meetodite loomist ja selliste läbipaistvuskriteeriumite väljatöötamist, mis aitaksid otsustada, kas artikli 35 esimese lõike üldisi nõudeid on järgitud.

Euratomi asutamislepingu artikli 31 alusel loodud eksperdirühm on vastu võtnud põhilisi ohutusnorme käsitleva direktiivi artikli 45 rakendamise suunised, et realistlikult hinnata ohtu elanikkonnale. Kõnealuste suuniste põhjal otsustatakse selle üle, kas tuumarajatiste läheduses rakendatavad seireprogrammid sobivad elanikkonna võrdlusrühmale mõjuvate dooside hindamiseks. Sellised suunised lisatakse komisjoni ettepanekule põhilisi ohutusnorme käsitleva uue direktiivi kohta.

Kõik kõnealused meetmed aitavad märkimisväärselt suurendada artikli 35 kohaste kontrollide tõhusust ja usaldusväärsust.

5. JÄRELDUSED

Käesolevast teatisest nähtus, et eelkõige viimastel aastatel teostatud kontrollid olid väga edukad.

Komisjon täitis täielikult Euratomi asutamislepingu artikli 35 kohaseid kohustusi ja tagas seega koostoimes õiguslike nõuete ja Euratomi asutamislepingu artiklite 36–37 rakendamisega selle, et õhu, vee ja pinnase radioaktiivsustaset jälgiti ning kontrolliti.

LISA

EURATOMI ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 35 KOHASED KONTROLLID

Kontrollid 1990–2007

Siiani teostatud kontrollide loetelu on esitatud tabelis 1 . Joonisel 1 on esitatud histogramm igal aastal teostatud kontrollide arvu kohta.

Tuleks märkida, et tulenevalt kontrollide laiemast eesmärgist hõlmavad kontrollikäigud piirkondi, kus radioaktiivsustaset jälgitakse, ja kõnealused piirkonnad hõlmavad omakorda suuremaid rajatisi, millest eraldub heiteid kõnealusesse piirkonda.

Siiani teostatud kontrollide eesmärk oli eelkõige saada representatiivne ülevaade liikmesriikides kasutatavatest seiremeetoditest. Mõned kontrollid teostati teiste liikmesriikide taotlusel või nende ajendiks oli mure teatavate rajatiste suhtes.

Liikmesriikides kontrollitud rajatiste arv: kuus Prantsusmaal (sh Prantsuse Polüneesia), kuus Ühendkuningriigis, kolm Itaalias, kaks Soomes, Saksamaal, Kreekas, Iirimaal, Luksemburgis, Hispaanias ja Portugalis, üks Austrias, Belgias, Taanis, Madalmaades ja Rootsis ning samuti igas uues liikmesriigis, v. a Bulgaarias (kavandatud 2007. aasta sügiseks).

Kontrolliti kolme ümbertöötlemisrajatist (ja kahte kõrvalasuvat jäätmehoidlat), kahtekümmet tuumaelektrijaama (sh kolme enam mittetöötavat jaama), viite uurimisinstituuti, kahte rajatist, mis on seotud looduslikult esineva radioaktiivse materjaliga, ühte uraanikaevandust ja seitset haiglat neljas liikmesriigis. Külastati mitut liikmesriiki, kelle territooriumil ei asu ühtegi tuumarajatist, kuid kes rakendavad ulatuslikku seirekava. Enamikes liikmesriikides kontrolliti konkreetse rajatise kohapealse külastamise käigus liikmesriigi territooriumi radioaktiivsustaseme seireks kasutatava riikliku süsteemi osi.

Ühe teise liikmesriigi piiri lähedal asuva teatava tuumaelektrijaama puhul laiendati kontrolle kõnelusel territooriumil kohaldatavatele asjaomastele seiresätetele.

Kontrollikavades keskendutakse tuumarajatistele, kuid see ei tähenda, et tuumarajatised oleksid radioaktiivsete heidete mõju poolest tähtsamad kui muud rajatised. Kontrolle teostati sellistes looduslikult esinevaid radioaktiivseid materjale töötlevates tööstusharudes nagu fosfaaditööstus või söe kaevandamine. Neljas liikmesriigis kontrolliti mitme haigla osakonda, kus tegeletakse tuumameditsiiniga. Erilist tähelepanu pöörati radioaktiivsete materjalide heidetele, eelkõige kõnealustes haiglates kasutatavatele seirevahenditele ja -meetodile.

Tabel 1. Ülevaade kontrollikäikudest 1990 kuni juuni 2007

RIIK | RAJATIS | KUUPÄEV |

1. Saksamaa | Philipsburgi tuumaelektrijaam | 10.–12.10.1990 |

2. Luksemburg | Radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 12.3.1991 |

3. Ühendkuningriik | Dounreay objekt | 10.–14.5.1993 |

4. Madalmaad | Borssele tuumaelektrijaam Bilthoven (Riiklik Rahvatervise ja Keskkonna Instituut (RIVM)) | 27.–29.9.1993 30.9–1.10.1993 |

5. Ühendkuningriik | Sellafieldi tuumkütuse ümbertöötlemisrajatis Driggi jäätmehoidla | 6.–10.12.1993 |

6. Prantsusmaa | Belleville-sur-Loire'i tuumaelektrijaam[9] | 14.–17.2.1994 |

7. Taani | Risø uurimisreaktor ja laboratooriumid | 22.–24.8.1994 |

8. Hispaania | Vandellos-2 tuumaelektrijaam | 7.–10.11.1994 |

9. Itaalia | Caorso tuumaelektrijaam | 22.–24.3.1995 |

10. Prantsusmaa | Prantsuse Polüneesia (Mururoa) | 1.9–6.10.1995 |

11. Belgia | Tihange tuumaelektrijaam | 10.–14.6.1996 |

12. Prantsusmaa | La Hague'i tuumkütuste ümbertöötlemisrajatis Centre de stockage de la Manche (jäätmehoidla) | 22.–26.7.1996 |

13. Iirimaa | Radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 10.–13.9.1996 |

14. Rootsi | Barsebäcki tuumaelektrijaam | 26.–30.5.1997 |

15. Soome | Olkiluoto tuumaelektrijaam | 31.8–4.9.1998 |

16. Ühendkuningriik | Dounreay objekt | 15.–18.3.1999 |

17. Saksamaa | Krümmeli tuumaelektrijaam | 13.–17.9.1999 |

18. Prantsusmaa/Belgia | Choozi tuumaelektrijaam | 22.–26.11.1999 |

19. Kreeka | Democritose (Ateena) uurimisreaktor; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 23.–25.5.2000 |

20. Ühendkuningriik | Dungeness A+B tuumaelektrijaam | 6.–11.11.2000 |

21. Austria | Seibersdorfi uurimisreaktor Viinis; Viini AKH haigla | 25.–29.6.2001 |

22. Portugal | Sacavémi uurimisreaktor (Lissabon); radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 14.–17.5.2002 |

23. Prantsusmaa | Belleville-sur-Loire'i tuumaelektrijaam | 17.–21.9.2003 |

24. Ühendkuningriik | Sellafieldi tuumkütuse ümbertöötlemisrajatis | 8.–12.3.2004 |

25. Hispaania | Trillo tuumaelektrijaam; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 27.6–2.7.2004 |

26. Ühendkuningriik | Dounreay objekt; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 28.–30.9. 2004 |

27. Ungari | Paksi tuumaelektrijaam; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 8.–12.11.2004 |

28. Leedu | Ignalina tuumaelektrijaam; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 21.–25.2.2005 |

29. Tšehhi Vabariik | Temelíni tuumaelektrijaam; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 14. – 18.3.2005[10] |

30. Slovakkia | Radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 10.–15.4.2005 |

31. Kreeka | Democritose (Ateena) uurimisreaktor; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 12.–16.9.2005 |

32. Eesti | Sillamäe, Paldiski; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 19.–23.9.2005 |

33. Prantsusmaa | La Hague'i tuumkütuste ümbertöötlemisrajatis; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 10.–14.10.2005 |

34. Läti | Salaspilsi uurimisreaktor; Baldone radioaktiivsete jäätmete hoidla; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 21.–24.3.2006 |

35. Malta | Radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 25.–27.4.2006 |

36. Küpros | Radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem; taimeväetised (fosforkips) – tööstus, kus kasutatakse looduslikult esinevaid radioaktiivseid materjale | 8.–12.5.2006 |

37. Itaalia | Caorso tuumaelektrijaam (dekomissioneeritud); radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 15.–19.5.2006 |

38. Itaalia | Latina tuumaelektrijaam (dekomissioneeritud); radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 15.–19.5.2006 |

39. Sloveenia | Krško tuumaelektrijaam; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 12.–16.6.2006 |

40. Poola | Radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem; Piasti söekaevandus (tööstus, kus kasutatakse looduslikult esinevaid radioaktiivseid materjale) | 13.–17. 11.2006 |

41. Portugal | Sacavémi uurimisreaktor – õiguslik raamistik; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem; uraanikaevandus | 22.–24.11.2006 |

42. Luksemburg | Radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem; mitmed haiglad (tuumaosakonnad) | 5.–8.3.2007 |

43. Soome | Radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 20.–23.3.2007 |

44. Iirimaa | Radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem; haigla (tuumaosakond) | 1.–4.5.2007 |

45. Rumeenia | Cernavoda tuumaelektrijaam; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 4.–8.6.2007 |

46. Saksamaa | Saksimaa endine uraanikaevanduspiirkond | 27.–31.8.2007 |

47. Hispaania | Cofrentesi tuumaelektrijaam; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 22.–26.10.2007 |

48. Bulgaaria | Kozloduj tuumaelektrijaam; radioaktiivsustaseme riiklik seiresüsteem | 26.–30.11.2007 |

Joonis 1 . Ülevaade kontrollikäikudest 1990 kuni juuni 2007

[pic]

[1] Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/EURATOM, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

[2] Komisjoni 6. detsembri 1999. aasta soovitus 99/829/EURATOM Euratomi asutamislepingu artikli 37 kohaldamise kohta, EÜT L 324, 16.12.1999, lk 23.

[3] Aruanne Euratomi asutamislepingu artikli 37 kohaldamise kohta, juuli 1994 kuni detsember 2003, KOM(2005) 85 (lõplik), 14.3.2005.

[4] Komisjoni 8. juuni 2000. aasta soovitus 2000/473/EURATOM Euratomi asutamislepingu artikli 36 (mis käsitleb keskkonna radioaktiivsustaseme seiret eesmärgiga hinnata kogu elanikkonna kokkupuudet radioaktiivse kiirgusega) kohaldamise kohta, EÜT L 191, 27.7.2000, lk 37.

[5] Komisjoni 20. detsembri 2001. aasta soovitus 2001/928/EURATOM avalikkuse kaitsmise kohta radooniga kokkupuute eest joogivees, EÜT L 344, 28.12.2001, lk 85.

[6] Komisjoni 14. aprilli 2003. aasta soovitus 2003/274/Euratom üldssoovitus 2003/274/Euratom üldsuse kaitsmise ja teavitamise kohta teatavate söödavaid loodussaadusi sisaldavate toodete jätkuvast radioaktiivse tseesiumiga saastatusest Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärjel, ELT L 99, 17.4.2003, lk. 55.

[7] Komisjoni teatis: Keskkonna radioaktiivsuse seireseadmete kontroll Euratomi asutamislepingu artikli 35 alusel ― Kontrollikäikude läbiviimise praktiline korraldus liikmesriikides, ELT C 155, 4.7.2006, lk 2.

[8] Komisjoni 18. detsembri 2003. aasta soovitus tuumareaktorite ja ümbertöötlusrajatiste tavapärase töö käigus eralduvate radioaktiivsete gaasiliste ja vedelate heidete standarditud teabe kohta, ELT L 2, 6.1.2004, lk 36.

[9] Kontroll ei lõppenud heakskiidetud tehnilise aruande koostamisega.

[10] 9. juunil 2004 piiratud ulatuses teostatud esimene kontrollikäik on lisatud üksikasjalikku kontrolliaruandesse.