[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 10.10.2007

KOM(2007) 574 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa merenduspoliitika alase konsultatsiooni järeldused

{KOM(2007) 575 lõplik}{SEK(2007) 1278}{SEK(2007) 1279}{SEK(2007) 1280}{SEK(2007) 1283}

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa merenduspoliitika alase konsultatsiooni järeldused

1. SISSEJUHATUS

ELi merenduspoliitikat käsitlev ühe aasta kestnud konsultatsioon algas 7. juunil 2006, kui võeti vastu merenduspoliitika roheline raamat.

Käesolev materjal on kokkuvõte konsultatsiooniprotsessist, mis sai ennenägematult rohkelt tagasisidet. Konsultatsiooniprotsessis osalemine oli ootamatult ulatuslik. Lisaks kõikide Euroopa Liidu kõikide institutsioonide panusele esitasid mitmed riiklikud ja mõned piirkondlikud parlamendid oma kommentaarid rohelise raamatu kohta otse komisjonile. Seisukohti esitanud sidusrühmade ja kodanike hulgas oli kolmandate riikide valitsusi, üksikisikuid, teadlasi ja õpetlasi, üksikettevõtteid, valitsusväliseid organisatsioone ja ettevõtluse esindajaid. Märkimisväärne hulk rannikupiirkondade ja merendusprojektide arenguga aktiivselt seotud võrgustikke või projektiorganisatsioone saatis üksikasjalikke kommentaare. Samuti andsid oma panuse linnad ja rannikualad, kelle huvi oli suunatud konkreetsele teemale, nagu näiteks turism.

Kokku saabus enam kui 490 vastust ja toimus üle 230 ürituse, kus sidusrühmadega arutleti merenduspoliitika üle.

Esitatud teabe üksikasjad, sealhulgas konkreetsed viited, on kättesaadavad järgmiselt:

- konsultatsiooniprotsessi üksikasjalik aruanne tehakse kättesaadavaks merendusvaldkonna veebilehel (http://ec.europa.eu/maritimeaffairs);

- teavet sisaldavad tekstid on kättesaadavad merendusvaldkonna veebilehel (http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/post_green_en.html).

2. KONSULTATSIOONI TEEMAD

2.1. Integreeritud merenduspoliitika: lisandväärtuse otsingul

Sidusrühmad toetavad Euroopa Liidu merenduspoliitika puhul integreeritud lähenemisviisi, kuna sellega integreeritakse praegu eri poliitikameetmetes käsitletavate seotud valdkondade vajadused ja mured ühte tervikusse. See võib kaasa tuua vastuolusid meetmete vahel või probleeme seetõttu, et ühe valdkonna sidusrühmi teises valdkonnas ei arvestata. Sadamatööstuse esindajad märgivad, et keskkonnakaitsemeetmete mõju sadamate laiendamisele on sellise olukorra ilmekas näide. Suurem osa sidusrühmadest eeldab, et tugeval integratsioonipoliitikal on soodne mõju.

Tervikliku lähenemisviisi kasuks räägib asjaolu, et eri osapooled ja sidusrühmad tuuakse kokku. Sidusrühmad toovad esile konkreetseid näiteid kohapealsest integratsioonist.

Piirkondlikud ametiasutused kirjeldavad olemasolevat koostööd. Nad avaldavad heameelt võimaluste üle tihedamateks kontaktideks ning koostööks piirkondliku, riikliku ja ELi tasemete vahel. Nad nõuavad piirkondlikele probleemidele suuremat tähelepanu.

Konsultatsiooniprotsess annab kinnitust, et inimeste, kelle igapäevane elu ja töö on merega seotud, sealhulgas meremehed ja kalurid, ja muude asjaomaste majandustegevuse valdkondade suhetes toimub areng. See kinnitab jätkusuutliku arengu eest ühisvastutuse väljaarendamise potentsiaali. Näiteks võib tuua kalurid, kelle iidset sidet merega võib laiendada ja uuesti määratleda, viies neid kokku muude tegevustega, nagu näiteks turism või keskkonnakaitse.

Mõnes valdkonnas toovad sidusrühmad esile integreerimise soodsa mõju majandusele. Andmete kogumist ja kasutamist integreerivad vahendid võivad anda tõelist lisandväärtust. Ettevõtjad märgivad, et on olemas vajadus merendusvaldkonna järelevalve ning järelevalvesüsteemide ja -standardite integreerimise järele. Teadlased toovad esile majanduslikud eelised, mis kaasneksid nende töö väärtuslike tulemuste kombineeritud kasutamisega.

Kuigi esineb teatavat kriitikat integreeritud lähenemisviisi suhtes, on neid, kes eristavad lähenemisviisi ja vahendeid. Nad soovivad, et integreeritud lähenemisviis ei tooks kaasa ELi taas- ja ülereguleerimist või ületsentraliseerimist. Märkimisväärne hulk isikuid ei taha, et integreeritud lähenemisviis tooks kaasa muudatusi kehtivates pädevustes.

2.2. Kes mida teeb: lähimus tähendab vastustust

Merenduspoliitika roheline raamat osutab lähimusele kui ühele integreeritud lähenemisviisi nurgakivile. Selle alusel nõutakse, et otsused ja meetmed võetakse vastu tihedas koostöös asjaomaste isikute ja valdkondadega, samuti nähakse ette olemasoleva oskusteabe kasutamine otsuste vastuvõtmisel.

Rohelisele raamatule antud tagasiside kinnitab komisjoni arusaama, et Euroopa merenduspoliitika peab rajanema ELi pädevuste olemasoleval jaotusel. Euroopa Liitu nähakse pigem rakendajana kui integreerijana per se .

Vastavaks näiteks on ruumilise planeerimise üle peetav arutelu. Kõikides valdkondades nõustuvad paljud sidusrühmad, et planeerimine on üldiselt kasulik. Enamik juhib tähelepanu sellele, et ruumiline planeerimine on liikmesriigi pädevuses, kuid märgib, et on vajadus piiriülese järjepidevuse ja parimate tavade jagamise järele.

Teine näide on arutelu valitsuse tegevuse üle avamerel: Euroopa rannavalvele on vähe toetust, kuid liikmesriikidevahelisest koostööst ollakse huvitatud, et saavutada samasugune eesmärk ilma pädevuste muutmiseta.

Suur rõhuasetus on pandud vajadusele rakendada olemasolevat poliitikat ja õiguslikku raamistikku paremini ning sellele, et see toimiks ühtselt. See hõlmab suurema tähelepanu pööramist mõjuhinnangutele. Lisaks toetati konkreetseid seadusandlikke algatusi, et täita lünki ELi õigusaktides.

Konsultatsiooniprotsessi käigus rõhutatakse Euroopa meretegevuste keerukust. See keerukus vajab nii terviklikke kui ka sobitatud lahendusi, mille puhul võetakse arvesse piirkondlikke erisusi, konkreetsete sidusrühmade vajadusi ning kogemusi.

Merenduspoliitika mõjutab otseselt rannikupiirkondi. Kohalike ja piirkondlike valitsusasutuste ulatuslik osalus osutab entusiasmile teistelt õppida ning oma kogemusi ja ideid jagada.

Tööstuse esindajad taotlevad regulatsiooni vähendamist ja iseregulatsiooni suurendamist. Nad väidavad, et iseregulatsioon ei pruugi olla kõikjal optimaalne lahendus, kuid heade tulemuste ja parimate tavade jagamise positiivne mõju võib toetada olemasolevate eeskirjade rakendamist ning ette valmistada selliste standardite parandamist, millega nende vastuvõtmisel enamik nõustub.

Konsultatsiooniprotsessil rõhutati eeskirjade rakendamise ja täideviimise tähtsust. Omanikutunne ja ühisvastutuse tunnetamine võivad rakendamist ja täideviimist soodustada. Järelikult mängivad tulevastes ELi merenduspoliitika algatustes pearolli nii lähimus kui ka sidusrühmade kaasatus.

Aruteludes on rõhutatud omanikutunnet, mida sidusrühmad tunnetavad nende merenduspusle konkreetse tükikese osas. Euroopa merenduspoliitika peaks eesmärgiks võtma kõikide pusletükkide kokkusobivuse, kuid ei tohiks sihiks seada iga tüki ümberkujundamist.

Kokkuvõtteks kinnitab pädevuste arutelu rohelise raamatu keskset hinnangut, näidates igaühe seotust oma osaga Euroopa merendusest. Euroopa merenduspoliitika võib edukas olla üksnes sellisel juhul, kui peetakse kinni kohustusest tagada, et iga sidusrühm võtab endale proportsionaalse osa vastutusest ning tunneb end protsessi kaasatuna.

2.3. Planeet ookean: globaalsed teemad ja vastutus

Konsultatsiooniprotsessi ajal ilmnes selliste merendustegevuste nagu näiteks laevanduse ja kalanduse globaalne iseloom. Mitmed sidusrühmad arvasid, et EL peaks soodustama meetmeid, mis kaitseksid globaalset ökosüsteemi, sealhulgas avamerd.

Suurem osa sidusrühmadest nõustus, et on vaja mitmepoolseid eeskirju ja standardeid ning neid tuleb rakendada ja ellu viia. Mõned leidsid, et seda on võimalik saavutada üksnes mitmepoolsete standardite loomisega ning olid vastu sellele, et EL ise esmalt standardid välja töötaks. Kuid märkimisväärne osa sidusrühmadest usub, et ELil on tähtis roll eeskujuna.

Valitses üksmeel selles, et on kasulik, kui EL on heaks eeskujuks. Samas on need sidusrühmad, kelle konkurentsivõime sõltub võrdsetest võimalustest, vastu sellele, et ELi seadusandlike meetmetega edestatakse ajaliselt rahvusvaheliste asutuste eeskirju.

Konsultatsiooniprotsessi käigus kinnitati, et merendusvaldkonna mitmepoolsetest aspektidest ei saa üle ega ümber. Euroopa Liit peab saama hakkama rahvusvaheliste organisatsioonidega ja nende koostatud eeskirjadega. Sidusrühmad on nõus ELi merendusvaldkonna rahvusvahelise aspekti integreeritud lähenemisviisiga, kuid nõuavad, et iga juhtumi asjaolusid tuleb arutada eraldi. Nad pooldavad olemasolevatele vahenditele ja meetoditele toetumist ning asjakohaste lisandväärtusega lahenduste väljatöötamist.

Eeskujuks olemine tähendab head käitumist ka seal, kus eeskirjad on juba paigas. Sidusrühmad märgivad, et võrdselt tähtsad on nii vajadus tugevdada rahvusvahelisi eeskirju ELi liikmesriikide poolt kui ka kolmandate riikide poolt. See on toonud ettepanekuid dialoogiks, toetuseks ja võimekuse tõstmiseks ELi naabrite ja teiste partneritega.

Eriliselt rõhutati Euroopa naabruspoliitikat, kuid mitte ainult Vahemerega seotud sidusrühmade poolt. Paljud sidusrühmad toetavad rohelises raamatus esitatud väidet naabrite kaasamise tähtsuse kohta integreeritud merenduspoliitika väljatöötamisel.

Konsultatsiooniprotsess kinnitab seega Euroopa merenduspoliitika rahvusvahelise mõõtme arendamise tähtsust. Sidusrühmad tahavad kindlustada, et enne uute lahenduste proovimist kasutatakse olemasolevat süsteemi ära maksimaalses ulatuses.

2.4. Ressursside jätkusuutlik kasutamine: eduka majandamise tähendus

Konsultatsiooniprotsessi käigus on leidnud kinnitust otsene seos rohelises raamatus nimetatud konkurentsivõime ja jätkusuutliku arengu vahel. Konsultatsioon on samuti tõestanud sidusrühmade teadlikkust sellest, et kui soovitakse tagada ookeanide ja merede jätkuvat kasutust ilma nende väärtuse kahandamiseta eurooplaste ja inimkonna jaoks, siis peab see seos olema positiivne.

2.4.1. Konkurentsivõime

Konsultatsiooniprotsessi käigus rõhutati seda, kuivõrd Euroopa jõukus sõltub turvaliste ja tõhusate laevandusteenuste kättesaadavusest. Nende tõhusus on globaliseeruvas maailmas ELi konkurentsivõime jaoks ülioluline.

Sidusrühmad nõustuvad, et Euroopa laevandusteenused ja sadamad on suure kasvupotentsiaaliga sektorid ja kujutavad endast ühtlasi võtmeelemente Lissaboni strateegias, mille eesmärk on muuta Euroopa kõige konkurentsivõimelisemaks kaubandusjõuks maailmas.

Sidusrühmade vahel on üksmeel selles, et ELi merendusvaldkondade rahvusvaheline ja liidusisene edukus rajaneb kõrgema kvaliteedi tagamisel ning mitte odavusel.

ELi meretööstuse, olgu see siis laevaehituse, logistika, seadmete tootmise või selle valdkonnaga seotud teenindustööstuse edukus sõltub innovatsioonivõimest. See on samuti tähtis muudes merendusvaldkondades, nagu näiteks turism, mis samuti aitavad kaasa rannikupiirkondade majanduslikule heaolule.

Eri meretööstusharude vaheline suhtlus on paranenud tänu üle Euroopa Liidu loodud merendusklastritele, mis on andnud tõuke meremajanduse edukusele.

See hõlmab olulist teadus- ja uurimiskomponenti. Teadlaskond on väga aktiivselt teinud ettepanekuid, kuidas paremini siduda mereteadust ja teadusasutusi ning tehnoloogiat ja innovatsiooni.

Jätkusuutlikuma majanduse ülesehitamisel on otsustava tähtsusega tulevikutehnoloogiad, näiteks taaskasutatava energia, eriti tuule- ja laineenergia väljatöötamine. Juhtivad turud, nagu näiteks merebiotehnoloogia, toetuvad tõestatud teaduslikule aluspõhjale.

Teadmised tähendavad andmeid. Konsultatsiooniprotsess on ilmsiks toonud tugeva toetuse ookeane ja meresid käsitlevate (reaalajas ja muude) andmete paremaks kogumiseks ja kasutamiseks ning meres ja merel toimuvateks tegevusteks, samuti rannikupiirkondade ja meremajanduse sotsiaalmajanduslikele andmetele ja statistikale.

Sidusrühmad kinnitavad, et neile teevad muret standardid. Kõrge kvaliteedi ja seega konkurentsivõime tagamiseks on vaja kõrgeid ning jätkusuutlikkust toetavaid standardeid. Tööstusharude esindajad märgivad, et kõrgetel standarditel rajanev konkurentsvõime toimib üksnes sel juhul, kui neid standardeid rakendatakse kõikjal, tagades võrdsed tingimused. Nad märgivad ka seda, et vabatahtlik lähenemine võib mõnikord anda ettekirjutatud eeskirjadest paremaid tulemusi. Paljud sidusrühmad märgivad, et standardite tõstmine kogu maailmas võib tingida vajaduse, et EL asuks juhtpositsioonile. Teised väidavad, et kuigi mõned ettevõtjad võivad olla usaldusväärsed, on paljud vastutustundetud, mille tõttu on jätkuvalt vaja järelevalvet ja seiret eeskirjade täideviimise üle.

Teatavatel juhtudel rõhutatakse eeskirjade soovimatut mõju, nagu näiteks traditsiooniliste veesõidukite kasutamine turismis või Euroopa laevanduse tarbetud kulutused, mis tulenevad asjaolust, et laevaga meresõitu ühest Euroopa Liidu liikmesriigi sadamast teise käsitatakse alati rahvusvahelisena, isegi siis, kui transporditakse siseturu veoseid.

Kõrgemad standardid tähendavad kõrgemaid standardeid ka kvaliteetsele personalile. Paljudel ELi ettevõtjatel on suurepärane taust värbamise ja töötingimuste osas, kuid on veel palju ära teha meremajanduse töötajate olukorra parandamiseks, et saavutada teist eesmärki: tippkvaliteediga töökohad tippkvaliteediga töötajatele. Sidusrühmad osutavad, et on kasvuruumi oskuste ja koolituse osas ning samuti võimaluste osas kombineerida traditsioonilisi merendusoskusi moodsate oskustega. Esineb lahkarvamusi selles, kas ja milliste merendusvaldkondade väljaarvamised ELi sotsiaalõigusnormidest on õigustatud, kuid kõik on nõus vajadusega panustada võrdsetesse võimalustesse selles valdkonnas globaalselt ning rolli osas, mida ELi õigusaktid võivad selles kontekstis mängida.

Suur hulk andmete saatjaid väidab, et valdkondadeülene liikuvus, mis rajaneb tööstuse vajadusel vastava koolituse ja kvalifikatsiooni järele, ning lisaks atraktiivne, mitmes valdkonnas võimalusi pakkuv karjäär on Euroopa merendusvaldkonna konkurentsivõimele väga olulised.

Vastuargumendina riigi finantsabile majandustegevusele nimetatakse majandusettevõtjate iseseisvust. Sidusrühmad kinnitavad siiski vajadust asjakohase raamistiku järele töötingimuste osas, ning tervitavad seetõttu valitsuse toetust näiteks kõrgematele standarditele, võrdsete võimaluste säilitamisele ning heale käitumisele või kogukonnale kasutoovate meetmete võtmisele.

2.4.2. Jätkusuutlikkus

Väga vähe vaieldakse merekaitsealade loomise vajaduse üle, kuid arutelud toimuvad nende määramise üle. Iga arutelus osaleja soovib, et teda võetakse rohkem kuulda ning kinnitab kooskõlastatud tegevuse ja planeerimise vajadust ruumi planeerimise osas.

Põhiprobleem on merekeskkonna olukord. Arutletud ohtude seas nimetati elusressursside ekspluatatsiooni taset seoses ülekalastamisega ning kliimamuutusi. Ookeanide ja kliima vastastikust suhet nähakse ELi kliimapoliitika keskse osana.

Merebiotehnoloogia arendamist või muid geneetiliste ressursside kasutamisviise nähakse võimalusena, mis näitab, et on vaja integreeritud lähenemist, mis ühendaks uurimise, jätkusuutliku arengu ning eeskirjade koostamise rahvusvahelisel tasemel.

Sidusrühmad toovad esile, et 80 % merekeskkonna saastest tuleneb tegevusest maismaal ning selles osas nõutakse rohkem meetmeid. Seda punkti rõhutavad eeskätt Läänemerest huvitatud organisatsioonid. Paljud nõuavad, et uute projektide kavandamisel tuleks arvesse võtta püsivaid keskkonnaohte, näiteks olemasolevaid laevavrakke või sõjaaegse lõhkemoona jäänuseid.

Mõned sidusrühmad tõstavad merendusalase teemastrateegia esile kui ELi merenduspoliitika keskkonnasamba. Rõhutatakse, et on vaja võtta kiiresti vastu merendusstrateegia direktiiv.

Märgitakse olemasolevate keskkonnavahendite ja merendusalase teemastrateegia rakendamise sidumise tähtsust. Rõhutatakse, et kõigi nimetatud vahendite rakendamisel on kesksel kohal järjepidevus ja ühtsus. Mõned sidusrühmad toonitavad vajadust minna merendusalasest teemastrateegiast edasi, et hõlmata laiemaid keskkonnakaitse eesmärke, samal ajal kui teised soovivad kindlustada, et keskkonnameetmete mõjude ja seadusandluse võetaks kohaselt arvesse majanduslikke prioriteete.

Ökosüsteemidel ja ökopiirkondadel rajanev töö on põhjapaneva tähtsusega merede ja rannikupiirkondade jätkusuutlikul majandamisel. Sidusrühmad osutavad koostöövajadusele rannikualade ja naaberliikmesriikide vahel, samuti naaberriikide vahel. Arvesse tuleb võtta iga ökosüsteemi ja piirkonna iseloomulikke omadusi. On kinnitatud piirkondlike merekonventsioonide tähtsat rolli.

Ettevõtjad rõhutavad laevanduse ja siseveekogutranspordi kasutamise võimaliku suurendamisega ja eri transpordiliikide ühendamisega kaasnevat kasu keskkonnale võrreldes muude transpordiliikidega. Siiski kinnitasid sidusrühmad, et laevade õhusaaste, laevade lammutamine ja laevade saaste merel on murettekitavad probleemid, mille lahenduste osas esineb erimeelsusi, kuid eesmärkide osas mitte. Ettevõtjad pooldavad lahendusi rahvusvahelises kontekstis, sageli vaikimisi nõustudes, et see võib kaasa tuua viivitusi või vähem optimaalseid lahendusi.

Piirkondlikud ametiasutused, eriti ääremaadel, on hästi teadlikud, et selliste tööstusharude nagu turismi ja kalanduse tuleviku nii tööstuslik kui ka meelelahutuslik edukus ja jätkusuutlikkus sõltuvad rikkumata rannikupiirkondadest ning tervest mereökosüsteemist.

Paljud soovitavad integreerida keskkonnaaspekte paremini kalandusvaldkonda ning samas integreerida kalandusvaldkondi paremini merenduspoliitikasse. On rõhutatud vajadust parema järelkaja järele kaubanduslike kalavarudekvootide määramist käsitlevatele teaduslikele soovitustele ning kohaldada tõhusamalt püügipiirkondade suhtes ökosüsteemide lähenemisviisi. Jätkusuutlik püügikorraldus vajab ladusamat ja tõhusamat seire-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi. Keskkonnauuringute sidumine püügiuuringutega toob tõenäoliselt kaasa paremad ja jätkusuutlikumad tulemused. Sidusrühmad osutavad, et vesiviljeluse mõju üleüldisele ökosüsteemile vajab paremat mõistmist.

Esiletõstetud teemade seas olid ka kalurite parem koolitus, tööolud ja töökohad. Sidusrühmade arvates ei ole edusammudeta sellel alal võimalik kalanduses jätkusuutlikku lähenemist arendada: peamised rahvusvahelised mured, nagu näiteks ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on seotud nii töötamise ja tööoludega kui ka järelevalvega.

Paljud nõuavad selliste vahendite väljatöötamist, millega saaks hinnata majandustegevuse valdkondadeülest ja keskkonnale avalduvat mõju, et võimaldada tegevuste jätkusuutlikumat korraldust ja planeerimist. Paljud sidusrühmad rõhutavad üha tihenevaid kokkupuuteid kliimamuutuste ohtudega ja mõjudega.

2.5. Merenduse majandamine: ühised vahendid ühise poliitika jaoks

2.5.1. Ruumiline planeerimine

Sidusrühmad rõhutavad vajadust koordineeritud majandamise ja planeerimise järele mere võistlevate kasutusalade osas. Kasvav ja üha enam vastastikku toimiv majandustegevus ning jätkusuutlikkuse tagamiseks kasutatavate vahendite kasvav hulk tähendavad, et ilma integreeritud planeerimis- ja majandamisvahenditeta oleks jätkusuutlikku arengut suhetes ookeanide ja meredega palju keerulisem saavutada. Enamik sidusrühmi nõustub, et merenduse ruumiline planeerimine oleks hea vahend ELis kasutamiseks, kuid peaks jääma liikmesriigi pädevusse.

Seisukohad kontseptsiooni, selle mõõtme ja seoste osas olemasolevate vahenditega (näiteks rannikupiirkondade integreeritud majandamine ja väljapakutud merendusstrateegia direktiiv) erinevad oluliselt. Enamik sidusrühmi nõustub, et merede planeerimine ja majandamine peaks rajanema ökosüsteemide lähenemisel.

2.5.2. Andmed ja seire

Üldiselt toetatakse Euroopa Andmevõrgustiku väljatöötamise algatust ning tehakse palju ettepanekuid selle ettevõtmise saavutamise praktiliste küsimuste osas.

Ühe ettepanekuna tuleks need andmed teha kättesaadavaks interaktiivse vahendi kaudu, mis teavitab Euroopa kodanikke kõigist Euroopa ja merede suhete aspektidest. Peale selle võivad andmed näiteks muinsuskaitse all olevate alade kohta vähendada ka nende arendajate riske, kes planeerivad, milliseid kohti vältida või kuhu suunduda.

Mereliikluse tõhusam kontroll ja seire tagavad järelevalve. Väga vähesed sidusrühmad vaidlustavad kokkuhoiupotentsiaali läbi standardimise, olemasolevate valdkondade süsteemide vahel sidemete loomise ja suhtlemise.

2.5.3. Rahastamine

Konsultatsiooniprotsess on rõhutanud raskusi selle kindlakstegemisel, milline osa ELi struktuuriabist on suunatud merenduspoliitika eesmärkidele.

Sellest tulenevalt nõudsid piirkondlikud sidusrühmad, sealhulgas Regioonide Komitee, et rannikupiirkondade rahastamine oleks rohkem eesmärgistatud ning läbipaistvam ning et see seoks olemasolevad rahastamisvahendid Euroopa Rannikualade Fondi alla.

2.6. Eurooplased ja meri: osalus ja seotus

ELi merenduspoliitika konsultatsiooniprotsess on saavutanud ootamatult suure sidusrühmade huvi merendusvaldkonna vastu.

Teabe saatjad nõuavad konsultatsiooni ja dialoogi ning suuremat teabe kättesaadavust kõigile merenduspoliitikast mõjutatutele.

Majandustegelased tervitavad integreeritud lähenemise põhimõtet ning väljendavad ootust, et see toob ELis kaasa läbipaistvama ja tõhusama poliitikakujunduse ning seadusandliku tegevuse. Nad asetavad integreeritud merenduspoliitika õitsva meremajanduse, kasvava laevanduse ja sadamategevuse konteksti ning nõuavad tugevaid valdkondadevahelisi ja klastrite kujul seotud tegevuste vahelisi sidemeid, sealhulgas ELi tasemel.

Piirkonnad on integreeritud lähenemise entusiastlikud toetajad. Nad rõhutavad rannikualade rolli meremajanduse keskusena, ranniku- ja merekeskkonna osana ning rannikualade jätkusuutlikust majandamisest sõltujatena. Veelgi enam vastajaid loodab kasu saada ELi tasemel tegevuse sidumisest kohapealse rannikupiirkondade tegevusega ning liikmesriikide valitsuste suuremast protsessi kaasatusest.

Liikmesriigid võtavad omaks integreeritud majandamise põhimõtte merendusteemadel. Nad näevad integreeritud merenduspoliitika ettepanekut nende meremajanduse ja rannikupiirkondade stabiilse ja jätkusuutliku arengu tagamise huvi kontekstis. Nad soovivad, et uus merenduspoliitika jätaks puutumata hästitoimivad protsessid ning toimiks katalüsaatorina parimate tavade jaoks.

ELi institutsioonid ja asutused on kogu aeg oma menetlustes toetanud valdkondadevaheliste takistuste ületamist ning teinud selleks jõupingutusi, et võimaldada koordineeritud tagasisidet rohelisele raamatule. Nad lähenevad Euroopa merenduspoliitika projektile globaliseerumise, ookeanide ja merede üha suureneva kasutamise, keskkonna- ja kliimamuutuste ning rannikualade ja merenduskogukondade täieliku kaasatuse vajaduse taustal. Mõned institutsioonide tehtud ettepanekud lähevad rohelises raamatus toodust kaugemale.

Kodanikud ja tsiviilühiskond annavad vastandlikke signaale. Tuntakse muret, et EL ei tohiks üle võtta riigi või kohalikke pädevusi, kuid üldjoontes ilmneb avalikkuse mure planeedi mereökosüsteemi üle ning mulje, et valitsuse võetud meetmed kahjustavate tegevuste vastu ei ole piisavad.

Keskkonnaküsimustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid nõuavad ELi meetmeid mere- ja rannikuruumi planeerimisel, et tagada ökosüsteemil põhinev majandamine. Valdkondade tegevuspõhimõtete integreerimine on vahend, millega tagatakse keskkonnaeesmärkide integratsioon kõigis valdkondades. Üldiselt rõhutavad sidusrühmad vajadust olla järjepidevalt ärakuulatud, sealhulgas ELi merenduspoliitika edasise arengu ja rakendamise osas.

Merenduspoliitikat käsitleva konsultatsiooni alustamine on äratanud huvi ka neis, kes tahavad teada anda ja levitada teavet merede ja ookeanide kohta. Euroopa kodanike teadlikkust rannikutest ja sellega seonduvast nähakse kui toetust nii meremajandusele, mille edukus sõltub selle ligitõmbavusest, kui ka merekeskkonnale, mille säilitamine sõltub kodanike teadlikkusest. Samas valitseb üksmeel selles osas, et merendusvaldkondade üldist mainet tuleb tõsta. Esitati rohkelt ideid hea tava, konverentside, merenduse ekspertide, sealhulgas kalurite kaasamise kohta ning väikesemõõtmeliste projektide kohta, mille eesmärk on kohalike kogukondade või turistide teavitamine.

Kokkuvõttes avas konsultatsiooniprotsess ideede aardelaeka ja tekitas soovi osaleda projektis, mis enamiku jaoks on pikaajaline ning mis rajaneb õppimisel ja pideval vastastikusel arengul. Seega ei ole see mitte ainult tutvustanud uut meredega seotud integratsioonilähenemisviisi, vaid ka avanud tee uuele poliitiliste otsuste tegemise viisile.

" Poliitilistes debattides avanenud võimaluse aken ELi merenduspoliitika arendamiseks andis mulle elu parima võimaluse ookeanide globaalse ja kohaliku tähtsuse ning merendusteaduse ja innovatsiooni väärtustamiseks ühiskonnas " – dr Peter Heffernan, Galways asuva Iiri mereinstituudi tegevjuht