ET Brüssel 20.9.2007 KOM(2007) 545 lõplik KOMISJONI TÖÖDOKUMENT Euroopa Liidu aruanne arenguga seotud poliitikavaldkondade sidususe kohta {SEC(2007)1202} SISUKORD 1. Sissejuhatus (...)3 2. Peamised järeldused (...)3 2.1. Kaubandus (...)4 2.2. Keskkond (...)5 2.3. Kliima muutumine (...)5 2.4. Julgeolek (...)6 2.5. Põllumajandus (...)6 2.6. Kalandus (...)7 2.7. Globaliseerumise sotsiaalne mõõde, tööhõive ja inimväärne töö (...)7 2.8. Ränne (...)7 2.9. Teadusuuringud (...)8 2.10. Infoühiskond (...)8 2.11. Transport (...)8 2.12. Energeetika (...)9 3. Kokkuvõte (...)9 1. Sissejuhatus Ka poliitikavaldkonnad, mis ei kuulu arengupoliitika valdkondade hulka, avaldavad arengumaadele tugevat mõju. Euroopa Liidus, edaspidi „EL“, kasutatakse mõistet „arenguga seotud poliitikavaldkondade sidusus“, edaspidi „PCD“ (inglise keeles Policy Coherence for Development). PCD eesmärk on luua sünergia eespool nimetatud poliitikavaldkondade ja arengueesmärkide vahel. Sünergia omakorda suurendab arenguabi tõhusust. Võttes arvese, et EL kavatseb märgatavalt suurendada ametliku arenguabi andmist, muutub üha tähtsamaks vältida nende vahendite tulemusetut või raiskavat kasutamist poliitika järjekindlusetuse tõttu. Aruandes [1] kirjeldatakse edusamme, mida EL on teinud arengumaid mõjutavate peamiste poliitikavaldkondade sidususe suurendamisel, ning esitatakse peamised probleemid, mida kavatsetakse hakata lahendama. Käesoleva aruande aluseks olev poliitikaraamistik kehtestati 2005. aastal ja see on osa meetmete paketist, mis võeti vastu aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamiseks [2]. Need kohustused kinnitati kõige kõrgemal poliitilisel tasandil arenguküsimusi käsitleva Euroopa konsensuse raames [3]. Käesoleva aruande abil saab hinnata PCD edukust. Aruanne aitab suurendada teadlikkust ja seda saab kasutada PCD edendamiseks aruteludes, milles osalevad ELi huvitatud isikud, sealhulgas Euroopa Parlamendis ja liikmesriikide parlamentides, arengu valdkonnas tegutsevates kodanikuühiskonna organisatsioonides ja muudes poliitikavaldkondades. Aruanne pakub ühtviisi huvi nii ELile kui ka liikmesriikidele. Seetõttu eeldatakse, et seda saab kasutada ka liikmesriikide sisestes aruteludes. 2. Peamised järeldused Poliitikavaldkondade ja arengueesmärkide vahelise sidususe parandamiseks ettenähtud ELi organisatsiooniliste mehhanismide olukord on mitmetahuline: – ELi institutsioonide teadmised arengupoliitika valdkondade hulka mittekuuluvate ELi poliitikavaldkondade välismõjude kohta on suuremad kui varem ja tundub, et PCD tähtsust tunnustatakse laialdaselt. Sellest annavad tunnistust liikmesriikides, ELis ja komisjonis kehtestatud PCD mehhanismid. Välja on töötatud piisavad PCD edendamise poliitikaraamistikud, menetlused ja vahendid, mida tuleb hakata järjekindlamalt kasutama ja mida tuleb vajaduse korral kogemuste alusel parandada ja kohandada. – Komisjonis on juurutatud mitu asjakohast mehhanismi, eeskätt talitustevahelised nõupidamised, mõju hindamise süsteem ja talitustevaheline PCD edendamise rühm. Eesistujariigi eestvõttel on samme astunud ka nõukogu, kuid liikmesriigid rõhutavad, et PCD ei ole otsustamisprotsessi seisukohalt piisavalt institutsionaliseeritud. Euroopa Parlamendi arengukomitee osaleb üha enam PCDs ja aitab selle arengule kaasa aruannete esitamisega, seisukohtade kaitsmisega täiskogu istungitel ja muude asjakohaste meetmetega. – Eeltoodust hoolimata on PCD areng ELis alles algusjärgus. Arengupoliitikaga mitteseotud osakondadel jääb sageli vajaka suutlikkusest ja teadlikkusest. Käesoleva aruande ettevalmistamine võis kaasa aidata trendi muutmisele. – Kokkuvõttes hindavad liikmesriigid, et PCD on olnud edukam ELi tasandil kui liikmesriikides. – PCD arengut takistavad peamiselt eri poliitikavaldkondade vastukäivad poliitilised eesmärgid ning liikmesriikide ja arengumaade erinevad huvid. Saavutused PCD mehhanismide kasutuselevõtmisel (...PICT...) Allikas: ECDPM, ICEI, Particip. 2.1. Kaubandus – Kaubandus on võimas majanduskasvu mootor ja see on riikide tähtsaim vahend võitluses vaesusega. Kuigi pelgalt kaubandusega ei saa arenguprobleeme lahendada, kuulub igasse sidusasse arengustrateegiasse avatus kaubandusele ja varustamissuutlikkuse tagamine. – Kuigi arengumaade ELi turule pääsemise režiim on juba praegu üsna soodne, esineb siiski ka takistusi. Seetõttu on kõige vaesemate riikide osatähtsus rahvusvahelises kaubanduses kaduvväike. EL on teinud mitu algatust nende integreerimiseks maailmamajandusse. Näiteks on just ELi teene, et arenguküsimused on tõusnud Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames peetavate läbirääkimiste peaküsimuseks. Sellest alates on EL taotlenud edu saavutamist Doha arengukava raames. AKV riikidega sõlmitud majanduspartnerluse lepingutega nähakse ette pikaajalised partnerlused, mis täiel määral arvestavad arenguküsimustega. – Ka üldine soodustuste süsteem (GSP) pakub pärast 2005. aastal heaks kiidetud ümberkorraldusi osalejatele rohkem stabiilsust, prognoositavust ja kauplemisvõimalusi. Täiendavaid soodustusi tehakse riikidele, kes on ratifitseerinud peamised säästvat arengut, töötajate õigusi ja head valitsemistava käsitlevad rahvusvahelised konventsioonid ja neid ka rakendavad. – Komisjonis on praegu läbivaatamisel sooduspäritolureeglid, mida kavatsetakse muuta lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning mille kasutamist kavatsetakse lihtsustada, et edendada arengut ja vältida reeglitest möödahiilimist. – EL lisab läbirääkimiste kavasse ka kaubandusabi ning võtab kohustuse anda seda abi kuni 2010. aastani 2 miljardit eurot aastas. Abiga aidatakse arengumaadel paremini ära kasutada nii uusi kui ka juba olemasolevaid kaubandusvõimalusi, toetada neid uute lepingute rakendamisel ja vajaduse korral aidata neil kohaneda muutuva väliskaubanduskeskkonnaga. 2.2. Keskkond – Keskkonnaprobleemid, mis puudutavad igaüht, on piirkonniti ja riigiti erinevad. Keskkonna halvenemine ohustab paljusid arengumaid, kui mitte enamikku, kusjuures keskkonnaprobleemid mõjutavad tavaliselt kõige rohkem just vaeseid riike. – ELi uuendatud säästva arengu strateegias [4] rõhutatakse, et majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaeesmärgid on vältimatult omavahel seotud ja toonitatakse välispartnerite kaasamise vajadust. – ELi keskkonnapoliitika on arengumaadele kasulik tavaliselt vaid kaudselt ja see ilmneb kõrvalmõjuna, näiteks bioloogilise mitmekesisuse säilitamine või meetmete võtmine tarbijate kaitsemiseks keskkonnaohtude eest. EL toetab tugevalt „avalike keskkonnahüvede“ pakkumist mitmepoolsete keskkonnalepingute alusel. Komisjon ja ELi liikmesriigid toetavad ka arengumaade osalemist neis lepingutes. EL on valmis aitama arengumaadel kohaneda ELi keskkonnanõuetest tulenevate muutustega. 2.3. Kliima muutumine – Kliimamuutused mõjutavad kõiki riike, kuid arengumaad ja elanikkonna vaesed kihid kannatavad nende tõttu kõige rohkem. Seega tulevad neile riikidele otseselt või kaudselt kasuks ELi suurte eesmärkidega kliimapoliitika raames tehtud algatused, mille kaugem eesmärk on saavutada, et kliima ei muutuks keskmiselt rohkem kui 2°C võrra võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. – Teaduslike uurimisprogrammide ja tehnoloogiasse tehtavate investeeringute positiivne kõrvalmõju avaldub kaudselt ka partnerriikides. – Rahvusvahelise biokütusepoliitika arendamine võib arengumaadele avaldada nii positiivset mõju, kuna suureneb nende tootmisvõimsus, kui ka negatiivset mõju, kui ei järgita jätkusuutlikkuse kriteeriume, näiteks ei peeta kinni metsade hävitamise piirmäärast, muudetakse maa viljatuks ega tagata piisavalt vee ja toiduainete kättesaadavust. – Parandada tuleb kliima muutumisega seotud probleemide käsitlemist arengumaadega peetavas poliitilises dialoogis ja nende kajastamist arengukoostöö programmides. Sellest seisukohast on oluline komisjoni ettepanek asutada ülemaailmne kliimamuutuste liit, kuhu kuulvad EL ja tema partnerid arengumaade hulgas, eriti vähim arenenud riigid ja teised kaitsetud arengumaad. 2.4. Julgeolek – Kuigi konfliktide arv maailmas on vähenenud, esineb siiski laastavaid kodusõdu ja julgeoleku puudumine ohustab inimeste eesmärkide saavutamist. – ELi käsutuses on palju erinevaid julgeoleku- ja arenguvahendeid. Viimasel ajal on ta üha tugevdanud nendevahelisi seoseid. Kuid julgeoleku- ja arengupoliitika sidususe tagamine on samavõrra tähtis kui keeruline. Tõsist muret põhjustavad struktuursed raskused, mis tulenevad lahendamist vajavate probleemide ja olukordade laadist, asjaolu, et probleemid tekivad väga mitmesugustes taustsüsteemides, ja julgeolekupoliitikas osalevate ELi asutuste struktuuri keerukus. – Pragu tegeletakse konfliktiennetuse analüüsi ja konfliktiennetuse alase tegevuse lisamisega arengukoostöö programmidele, ebakindlate olukordade lahendamise, loodusvarade haldamise läbipaistvuse ja tasakaalustatuse edendamise, desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise programmide toetamise, julgeolekuvaldkonna reformimise ning relvaekspordi, väike- ja kergrelvade, inimeste, narkootikumide ja lõhkeaine ebaseadusliku salakaubaveo ohjeldamisega. – Eriti tähtis on teha koostööd teiste organisatsioonidega, eeskätt ÜRO ja OSCEga, selliste piirkondlike organisatsioonidega nagu Aafrika Liit ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. – Kuid ikkagi tuleb paremini kooskõlastada tegevust julgeoleku- ja arengu valdkondades. Selleks tuleb tugevdada komisjoni ja nõukogu organisatsioonilisi mehhanisme, mis võimaldaks julgeolekualastes otsustes arenguküsimuste paremat arvestamist, arengukoostöö eesmärgil teavitamise ja suuniste jagamise käigus järjepidevat julgeolekualaste analüüside tegemist, erinevate rahastamisvahendite senisest paindlikumat kasutamist ning rahvusvaheliste, piirkondlike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega partnerluste rajamise ja selle kindlustamise jätkamist. – Kaalutakse konkreetsete algatuste tegemist tulevikus loodava ELi–Aafrika ühise strateegilise partnerluse raames, et paremini arvestada Aafrika mandri vajadusi. Algatuste raames võetakse terve pakett vastastikku integreeritud ja läbipõimunud arengu- ja julgeolekumeetmeid. 2.5. Põllumajandus – Arengumaadele on eriti tähtis põllumajandus, mis etendab peaosa nende majanduskasvus, vaesuse vähendamises ja toiduainetega kindlustamisel. – Euroopa Ühendus on oma ühises põllumajanduspoliitikas aja jooksul hakanud palju rohkem arvestama arengu vajadustega. Arengumaad saavad EÜ turule üldiselt soodsatel tingimustel, sest tariifid on madalad või kohaldatakse nulltariifi. Eksporditoetuste ja ühendusesiseste põllumajandustoetuste moonutavat mõju on otsustavalt vähendatud järjestikuste reformidega, millega on püütud ühitada ühenduse põllumajanduse vajadusi ja PCDd. – Alates 2003. aastat on järsult vähendatud eksporditoetusi ja kaubandust moonutavaid sisetoetusi. 2011. aastaks, kui on täielikult rakendatud 2003. ja 2005. aastal algatatud reformid, seotakse toodangust lahti peaaegu 90 % ELi otsetoetustest. Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames on EL teinud ettepaneku kaotada 2013. aastaks kõik eksporditoetused ja kärpida kaubandust moonutavaid ühendusesiseseid toetusi 70 % võrra. – ELi arengukoostöö hulka kuulub ka põllumajanduse ja maaelu arengu toetamine, eeskätt Aafrikas. Selles suhtes on olulised juba tehtud algatused, millega tugevdatakse koostööd arengumaadega, et käivitada ja rakendada ühtne toetuskava. 2.6. Kalandus – Kalandus on paljude mereäärsete arengumaade oluline majandusharu, mis võib oluliselt suurendada toiduainetega kindlustatust. – Kalanduspartnerluslepingutega võimaldatakse ELi kalalaevadele juurdepääs nende arengumaade mereressurssidele, kes ise ei kasuta oma kalandusressurssi täielikult. Pärast ELi kalanduspoliitika reformimist 2002. ja 2004. aastal vastavad need lepingud märgatavalt paremini arengueesmärkidele. – Peamiste probleemide hulgas on kalavarude ja nende ülejäägi teaduslik hindamine ning jätkusuutliku arengu ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide ühitamine; viis, kuidas arengumaad tegelikkuses kasutavad neile kalanduspartnerluslepingute alusel antavat rahalist toetust oma kalanduse edendamiseks; ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastaste meetmete võtmine. 2.7. Globaliseerumise sotsiaalne mõõde, tööhõive ja inimväärne töö – Vaesed, kellel on töö, moodustavad poole kogu maailma vaestest. Laste tööjõu kasutamine puudutab miljoneid lapsi. ELi jõupingutused süvendada globaliseerumise sotsiaalset mõõdet aitavad põhimõtteliselt kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. – Tööhõive, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja inimväärse töö edendamine on nii Euroopa sotsiaalpoliitika tegevuskava kui ka Euroopa arengukonsensuse eesmärk. – Kuigi ühendusesisene tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ei puuduta arenguriike otseselt, avaldab ELi tegevus neis valdkondades kahel viisil suurt ja positiivset mõju. Esiteks toetab EL globaliseerumise sotsiaalset mõõdet ja inimväärset tööd käsitlevat tegevuskava. Teiseks käsitleb EL tööhõive- ja sotsiaalküsimusi üha rohkem arengumaade ja -piirkondadega piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil peetavas dialoogis ning arvestab neid koostööprogrammides ja kaubandussuhetes. – Tugeva mõjuga ELi meetmete kohta võib näiteks tuua ELi toetuse õiglasele kaubandusele ja üldiste tariifsete soodustuste kavale GSP+, eriti kui viimased on seotud asjakohaste arengukoostöö programmidega. 2.8. Ränne – Praeguseks on jõutud selgele arusaamisele, et ränne võib soodustada arengut ja vastupidi. Seetõttu on oluline püüda ära kastutada nende kahe poliitikavaldkonna vahelisi positiivseid seoseid ja sünergiat. – Senised edusammud rände ja arengu valdkonnas on olnud head. Rajatud on poliitikaraamistik ja algatatud poliitiline dialoog piirkondlikul ja riikide tasandil, eriti Aafrikaga. – Nüüd, kui kindel raamistik on olemas, tuleb poliitilisi suuniseid, kokkuleppeid ja tegevuskavu hakata elu viima, et saavutada konkreetseid tulemusi. Seni on võetud vaid üksikuid meetmeid. Nendega on muudetud odavamaks, kiiremaks ja turvalisemaks raha ülekandmine, toetatud koostööd võõrsil elavate kogukondadega ja muudetud ajude väljavool ajude ringluseks. Need on valdkonnad, milles enamik liikmesriike teeb alles esimesi samme. Tulevikus avaneb uusi koostöövõimalusi poliitilise dialoogi ja uue ELi–Aafrika strateegia raames. 2.9. Teadusuuringud – Tänapäeva majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja arengu jätkusuutlikkus sõltub üha enam suutlikkusest luua, ammutada ja rakendada uusi teadmisi. Kuid arengumaadel, eriti Aafrikas, jääb kõnealustel aladel edu saavutamiseks sageli puudu inim- ja institutsionaalsetest ressurssidest. – ELi teaduspoliitika aitab saavutada arengueesmärke kahel peamisel viisil. Esiteks, selle raames toetatakse uurimisprogramme valdkondades, mis on tähtsad terve maailma, sealhulgas arengumaade seisukohalt. Teiseks, uurimiskeskusi, ülikoole ja arengumaade teisi sidusrühmi hõlmavate konkreetsete rahvusvaheliste koostööprojektide toetamise teel aitab teaduspoliitika lõunas asuvates riikides luua teatava kindla suunitlusega teadmisi ja tugevdada suutlikkust. – Arengut toetab ka Euroopa Kosmoseagentuur, mille kaudu hakatakse edendama Euroopa ja Aafrika koostööd kosmosevarade kasutuselevõtmise ja säästva arengu alal. Aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks võetud Euroopa kohustuste täitmise valdkondadevahelised vahendid on näiteks navigeerimine, Maa jälgimine (üleilmse keskkonna- ja turvaseire alane Euroopa algatus), satelliitside ja teadusuuringud. – Teadusuuringute 7. raamprogrammis (2007–2013) võivad osaleda terve maailma riigid. Kuid arengumaade, eriti vähim arenenud riikide osalemist takistab inimressursside ning vähene teaduse ja tehnoloogia alane suutlikkus. Seetõttu tuleb toetada riikide püüdlust parandada teaduse ja tehnoloogia alast suutlikkust arengukoostöö ning muude vahendite ja programmide sünergia abil. – Arengu vaatenurgast on probleem ka ajude väljavool, millele aitab kaasa ELi teaduspoliitika, mille raames tippteadlasi rakendatakse Euroopas. Probleemi leevendamiseks jätkab komisjon Marie Curie meetme raames taasintegreerimistoetuste andmist, millega võimaldatakse teadlastel kodumaale tagasi pöörduda ja jätkata uurimistööd. 2.10. Infoühiskond – Arengule aitab tõhusalt kaasa info- ja sidetehnoloogia, mis parandab konkurentsivõimet, majanduskasvu ja sotsiaalset arengut ning avab uusi kanaleid, mille kaudu võivad vabalt liikuda ideed ja arvamused, mis aitavad kaasa demokraatia, sõnavabaduse, inimõiguste ja rahvaste üksteisemõistmise paranemisele. Kuid info- ja sidetehnoloogia võib soodustada ka põhja ja lõuna arengutaseme erinevuse suurenemist ning süvendada lõhet nende vahel, kellel on juurdepääs teabele, ja nende vahel, kellel see juurdepääs puudub. – Arengumaades infoühiskonna edendamiseks on vaja tasakaalustada ühelt poolt erainvesteeringute tegemist info- ja sidetehnoloogia infrastruktuuri ja teiselt poolt valitsuse meetmeid, millega luuakse soodus õiguskeskkond ning parandatakse ühiskonna ja töötajate info- ja sidetehnoloogia alast kirjaoskust. – Edendata tuleks poliitilist dialoogi ja rohkem toetada suutlikkuse suurendamist. Parandada tuleks ka juurdepääsu teadus- ja haridusvõrgustikele ning võimaldada arengumaadel rohkem osaleda 7. raamprogrammis. Erilise tähelepanu alla tuleks võtta Aafrika Sahara kõrbest lõuna poole jääv ala. 2.11. Transport – Aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks ning konkurentsivõime ja majanduskasvu parandamiseks tuleb transpordi infrastruktuur muuta tulemuslikumaks ja tõhusamaks. Seetõttu kuulub transpordi jätkusuutlikkusele tähtis koht ELi arengukoostöö programmides, mis hõlmavad kõiki transpordiliike ja teenuseid, millega soodustatakse inimeste ja kaupade liikumist. – ELi-sisene transpordipoliitika mõjutab arengumaid kahel viisil. Esiteks võtavad ELi asutused meetmeid, mille raames kehtestatakse rahvusvahelisi standardeid ja sõlmitakse lennunduskokkuleppeid. Nad osalevad ka rahvusvahelistes projektides, näiteks Galileo. Teiseks teostab EL poliitikat, mille raames kehtestatakse ranged keskkonna-, sotsiaal-, turvalisus- ja julgeolekunõuded ELi territooriumile sisenevatele ja ELi enda lennukitele, laevadele ja veokitele. 2.12. Energeetika – Maailmas on kaks miljardit inimest, kes kasutavad söögi valmistamiseks traditsioonilist biomassikütust ja/või kellel puudub juurdepääs tänapäevastele energiateenustele. Elektrifitseerimine ja söögivalmistamiseks sobiva puhta kütuse kättesaadavus parandaksid märgatavalt nende inimeste hügieeni- ja tervishoiutingimusi ning elatustaset [5]. – EL osaleb mitmes suures algatuses, millega toetatakse piisavate, jätkusuutlike ja mõõduka hinnaga energiateenuste osutamist arengumaades. Neist tähtsaimad on ELi vaesuse likvideerimise ja säästva arengu energeetikaalgatus (EUEI), ELi ja Aafrika infrastruktuuripartnerlus ning ELi ja Aafrika energiapartnerlus. – Uue Euroopa energiapoliitika [6] eesmärgid on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele säästev, turvaline ja konkurentsivõimeline energia ning seostada Euroopa energia- ja arengupoliitika nii, et sellest saavad kasu kõik liikmesriigid. Arengumaadele, eriti Aafrikas, on kasulik Euroopa energiavarustuse mitmekesistamine ning energiatõhusate ja taastuvenergia tootmise tehnoloogiate väljatöötamine. – Arengumaade energiaalgatuste edu seisukohalt on määrav tähtsus ka sellel, kuidas lahendatakse valdkondadevahelisi küsimusi niisugustes valdkondades nagu keskkond, kliima muutumine ja vaese elanikkonna, sealhulgas maaelanike juurdepääs energiateenustele. 3. Kokkuvõte Käesolevas aruandes analüüsitud poliitikavaldkonnad avaldavad mõju arengumaade majanduslikule, sotsiaalsele, keskkonna- ja poliitilisele olukorrale ning tulevikuväljavaadetele neis valdkondades. Arengut võivad soodustada või kahjustada ka poliitikavaldkonnad, mida peetakse eelkõige sisepoliitika valdkondadeks, näiteks sotsiaalpoliitika ja transport. Nende mõju sõltub maailmas toimuvatest muutustest ja iga riigi konkreetsest olukorrast. Näiteks kliima muutumine ja energeetika kujunevad esmatähtsateks mitte ainult ELi sisepoliitika, vaid ka arenguküsimuste seisukohalt. Kuna jõuvahekorrad maailmas muutuvad, muutub tulevikus veelgi tähtsamaks ELi poliitika, millega edendatakse sotsiaalseid väärtusi terves maailmas, piirkonniti ja riigiti. Arvestades eeltoodut rõhutatakse käesolevas aruandes vajadust pidada seoses PCDga silmas tervet hulka poliitikavaldkondi. Lisaks tuleks paremini rakendada mitut poliitikavaldkonda, näiteks info- ja sidetehnoloogia ning teadusuuringud, mis võivad arengule oluliselt kaasa aidata. Igas kaheteistkümnes analüüsitud poliitikavaldkonnas leiti küsimusi, mida tuleks edasi uurida, et saavutada sünergia arengupoliitikaga. Eriti tundlikes valdkondades, näiteks ränne ja julgeolek, tuleb saavutada Euroopa huvide ja partnerriikide probleemide vahel tasakaal, et lahendused oleksid kasulikud kõikidele osapooltele. Üldiselt võttes on EL PCDst lähtudes juba võtnud konkreetseid meetmeid. Ta on parandanud liikmesriikide, nõukogu ja komisjoni asjakohaseid organisatsioonilisi mehhanisme. Aruande koostamine on juba iseenesest märkimisväärselt parandanud sisepoliitikaga tegelevate osakondade teadlikkust sellest, millist mõju nende poliitikavaldkonnad avaldavad arengule. Kuid konkreetseid tulemusi on seni saavutatud vähem kui seatud eesmärgiks Euroopa arengukonsensuses. Teadlikkust on vähe ja teadmisi ei ole piisavalt. Liiga vähe kaasatakse isikuid, kes ei tegutse otseselt arenguvaldkonnas, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioone ja erasektorit. Edu saavutamiseks ning sidususe, tõhususe ja nähtavuse lisamist käsitleva tegevuskava „Euroopa maailmas“ [7] elluviimiseks on tarvis pidevat kõrgetasemelist poliitilist tähelepanu. Selleks omakorda on vaja suuremat teadlikkust sellest, et areng ja vaesuse vähendamine on kokkuvõttes Euroopa enda huvides. Vastustes nimetati järgmisi konkreetseid lahendamist vajavaid peaprobleeme: – liikmesriikide rõhutatud vajadus läbi vaadata ja parandada nõukogu menetlusi; – jõulisem arvestamine PCDga riike ja piirkondi hõlmavates strateegiates; – teabevahetuse parandamine; – mõju hindamise süsteemi kasutamise parandamine; – PCD alase tööprogrammi parem rakendamine. Mitut võimalikku seost poliitikavaldkondade vahel tuleb paremini tundma õppida. Parandada tuleb riikide, piirkondade ja ülemaailmsel tasandil arengumaadega peetavat dialoogi, millel käsitletakse nende ELi poliitikavaldkondade mõju, mis ei kuulu arengupoliitika valdkondade hulka. Komisjonil ja liikmesriikidel on võimalik seda dialoogi pidada riikide strateegiadokumentide koostamise käigus. Läbi tuleb arutada ka PCD mõju arengumaade poliitikale, kuna enamikus poliitikavaldkondades sõltub ELi poliitika positiivne mõju partnerriikide tegevusest. Seetõttu on oluline PCDd arvesse võtta uue ELi–Aafrika strateegia väljatöötamisel. [1] Aruande koostamiseks on kasutatud komisjoni talituste ja liikmesriikide kaastööd, mis saadi vastuseks 2007. aasta jaanuaris laiali saadetud küsimustikule. [2] Komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatis „Poliitikavaldkondade seostatus arenguga – Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine“ (KOM(2005) 134 (lõplik) ning üldasjade ja välissuhete nõukogu 2005. aasta mai järeldused aastatuhande arengueesmärkide kohta (dokument nr 9266/05). [3] Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: Euroopa konsensus, detsember 2005 (ELT C 46, 24.2.2006, lk 1). [4] Nõukogu dokument 10917/06, 26. juuni 2006. [5] Hinnang maailma energeetikale: 2004. aastal ajakohastatud ülevaade. UNDP, UNDESA ja maailma energeetikanõukogu. Vt http://www.undp.org/energy/weaover2004.htm. [6] KOM(2007) 1 (lõplik), 10. jaanuar 2007. [7] Komisjoni teatis 2006. aasta juunis kogunevale Euroopa Ülemkogule (KOM(2006) 278 (lõplik), 8. juuni 2006, Euroopa maailmas – mõned praktilised ettepanekud sidususe, tõhususe ja nähtavuse lisamise kohta). --------------------------------------------------