52007DC0165

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule - Euroopa patendisüsteemi edendamine /* KOM/2007/0165 lõplik */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 3.4.2007

KOM(2007) 165 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa patendisüsteemi edendamine

1. SISSEJUHATUS

Majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia üks peamisi eesmärke on parandada intellektuaalomandi õiguste käsitlemist Euroopas, sest intellektuaalomandi õigused ja eelkõige patendid on seotud uuendustegevusega, mis omakorda aitab oluliselt kaasa konkurentsivõime tugevdamisele.

Patendid on uuendustegevuse, majanduskasvu ja konkurentsivõime liikumapanev jõud. Patentide väärtust käsitlevas hiljutises komisjoni uuringus,[1] mis põhines kaheksast liikmesriigist pärit 10 000 leiutaja küsitlusel,[2] hinnati muu hulgas patentide rahalist väärtust, majanduslikku ja sotsiaalset mõju, patentide litsentsimist, patentide kasutamist uute äriühingute loomisel ning patentide, teadus- ja arendustegevuse ja uuendustegevuse omavahelisi seoseid. Kuigi on erinevusi liikmesriikide ja tööstusvaldkondade vahel, moodustas üldine „patendipreemia”[3] vaatlusalustes liikmesriikides ajavahemikul 1994–1996 kuni 1% SKTst ja ajavahemikul 2000–2002 ulatus see 1,16%ni SKTst.

Lisaks oletatakse, et intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja uuendustegevuse näitajad on vastastikuses seoses. Nimetatud eelduse kohaselt iseloomustab kõrge uuenduslikkuse tasemega riike üldiselt kõrge patentimise ja muude õiguste, näiteks tööstusdisainilahenduse õiguse ja kaubamärgiõiguse kasutamise tase.[4] Kõnealune korrelatsioon ilmneb ka valdkondade tasandil – valdkonnad, kus antakse välja rohkem patente, kalduvad olema uuenduslikumad.

Ühtne patenditurg ei ole veel täielik. Vaatamata riigipeade ja valitsusjuhtide korduvatele üleskutsetele ei ole Euroopas veel suudetud luua kogu ühendust hõlmavat ühtset ja kättesaadavat patendisüsteemi. Edasi on lükkunud ka valitsustevahelise koostöö tasandil tehtavad samaaegsed jõupingutused täiustada olemasolevat Euroopa patendisüsteemi, mis toimib Euroopa Patendiorganisatsiooni (EPO) egiidi all.

Ühtse patendituru killustatus mõjutab tõsiselt Euroopa suutlikkust konkureerida USA, Jaapani ja uute väljakujunemisjärgus majandusjõudude, näiteks Hiinaga. Euroopa Liit on patendinduses USAst ja Jaapanist maha jäänud. USA ja Jaapan patendivad isegi Euroopas rohkem kui Euroopa Liit: EPOs miljoni elaniku kohta registreeritud patentidest on 137 Euroopa Liidu patendid, võrreldes 143 USA ja 174 Jaapani patendiga. Kohalike patentide kriitilise massi puudumine tähendab, et vähem on ka nn kolmikpatente, st patente, mis on samaaegselt registreeritud USAs, Euroopa Liidus ja Jaapanis. Kui Euroopas registreeritakse miljoni elaniku kohta 33 kolmikpatenti, siis USAs on näitaja 48 ja Jaapanis 102. Seetõttu on USAl ja Jaapanil vastavalt 45% ja 209% rohkem kolmikpatente kui Euroopa Liidul.[5] See on eriti murettekitav, sest kolmikpatendid on kõige väärtuslikumad ning neid peetakse parimaks uuendustegevuse näitajaks.[6]

Hiljutised uuringud on samuti näidanud, et Euroopa patent, mis hõlmab 13 riiki, on koos töötlemise ja tõlkimise kuludega 11 korda kallim kui USA patent ja 13 korda kallim kui Jaapani patent. Euroopa sellise patendi kogumaksumus, millel on kuni 20 aastat kehtiv kaitse, on USA ja Jaapani omadest üheksa korda suurem. Kui keskenduda analüüsis patendinõudlustele, on maksumuse erinevus veelgi suurem.[7]

Komisjon usub, et tänapäevases üha suureneva konkurentsiga maailmamajanduses ei tohi Euroopa Liit kaotada oma positsiooni uuendustegevuse jaoks nii olulises valdkonnas nagu seda on patendipoliitika. Seetõttu tegi komisjon uue jõupingutuse ummikseisust väljapääsemiseks ja algatas 2006. aasta jaanuaris laiaulatuslikud konsultatsioonid, mis käsitlevad Euroopa patendipoliitika tulevikku. Konsultatsioonide eesmärk oli koguda sidusrühmade arvamusi olemasoleva patendisüsteemi kohta ja selle kohta, milline peaks olema tõeliselt kahekümne esimese sajandi vääriline Euroopa patendisüsteem. Konsultatsioonid äratasid Euroopa patendisüsteemi kasutajate hulgas enneolematut huvi – peaaegu kõikide majandusvaldkondade äriühingutelt, sealhulgas VKEdelt, liikmesriikidelt ning teadlastelt ja akadeemikutelt saadi kokku 2515 vastust.[8]

Konsultatsioonide tulemused ei jäta kahtlust, et hädavajalikud on meetmed sellise lihtsa, kättesaadava ja kvaliteetse ühtse patendisüsteemi loomiseks Euroopas, mis hõlmaks kontrolli-, taotlemis- ja järelmenetlusi, sh kohtuvaidlusi.

Paljud sidusrühmad toetavad jätkuvalt ühenduse patenti, kuna selline lähenemisviis annab Euroopa tootjatele kõige enam lisandväärtust vastavalt Lissaboni strateegiale. Samas kritiseeritakse nõukogus 2003. aastal vastuvõetud nõukogu ühtset poliitilist lähenemisviisi[9] tõlkekorralduse suure maksumuse ja kavandatud kohtusüsteemi liigse tsentraliseerituse tõttu.

Seoses Euroopas olemas oleva patendisüsteemi uuendamisega Euroopa patendikonventsiooni (EPC) raames toetavad paljud sidusrühmad Londoni lepingu[10] kiiret ratifitseerimist ja patendivaidlusi käsitleva Euroopa kokkuleppe (EPLA) vastuvõtmist.

Patendiõiguse või siseriiklike patentide vastastikuse tunnustamise kavade (täiendavat) ühtlustamist toetatakse siiski esialgu väga vähe.

Kui Euroopa soovib olla uuenduste valdkonnas esireas, on täiustatud patendistrateegia hädavajalik. Käesoleva teatise esimeses osas käsitletakse ühenduse patendi ja kogu ELi hõlmava tõhusa patendikohtusüsteemi loomist. Patendivaidluste lahendamise kohtusüsteemi täiustamine on paljude sidusrühmade arvates kõige tähtsam probleem, mis tuleb lahendada esmajärjekorras. Kogu ELi hõlmava patendikohtusüsteemiga seotud töö aitab kaasa tasuva ja õiguskindla patendi loomisele ühenduses. Komisjon loodab, et tänu käesolevas teatises esitatud soovitustele taaskäivituvad alates 2004. aastast takerdunud läbirääkimised ja seab eesmärgiks alustada arutelu konsultatsioonide tulemuste alusel ja jõuda ühisele seisukohale edasise tegevuse suhtes.

Siiski on selge, et lahendada tuleb ka muud patentidega seotud probleemid. Selleks et patendisüsteem oleks tõhus, tuleb seda vaadelda tervikuna. Seepärast käsitletakse käesoleva teatise viimases peatükis selliseid teemasid nagu patentide kvaliteet ja maksumus, VKEde toetamine, teadmiste edasiandmine ja õiguste teostamisega seotud küsimused, sh vaidluste kohtuväline lahendamine, patendivaidluste kindlustus ja õiguste teostamise rahvusvahelised aspektid.

2006. aasta detsembris[11] ja 2007. aasta märtsis[12] Euroopa ülemkogul esitatud taotluste kohaselt kavatseb komisjon 2008. aasta algul esitada intellektuaalomandi õiguste terviklikku strateegiat käsitleva teatise. Intellektuaalomandi õiguste strateegiadokument täiendab käesolevat teatist ja käsitleb peamisi õigusloomega mitteseotud ja horisontaalseid lahendamata küsimusi, mis on seotud kõikide intellektuaalomandi valdkondadega, sh kaubamärkide, disaini, autoriõiguse, geograafilise märgistuse, patentide ja õiguste teostamisega.

2. ÜHENDUSE PATENT JA INTEGREERITUD PATENDIKOHTUSÜSTEEM

2.1. ÜHENDUSE PATENT

Komisjon on arvamusel, et ühenduse ühtse patendi loomine on jätkuvalt üks Euroopa peamisi eesmärke. Ühenduse patent on kõige kättesaadavam ja õiguskindlam lahendus probleemidele, mis seisavad Euroopa ees patendinduse ja uuenduste valdkonnas. Statistika näitab, et üldmaksumust (tõlkimine, lõivud jne) arvesse võttes on ühenduse patent tunduvalt atraktiivsem kui Euroopa praeguse patendisüsteemi pakutavad võimalused.[13]

Sidusrühmad kritiseerisid konsultatsioonide käigus nõukogu 2003. aasta ühtset poliitilist lähenemisviisi peamiselt kahel põhjusel: puudulik vaidluste lahendamise õiguslik korraldus ja ebarahuldav keeleline korraldus. Komisjon usub siiski, et piisava poliitilise tahte juures on võimalik saavutada tõeliselt konkurentsivõimeline ja atraktiivne ühenduse patent.

Sidusrühmad juhtisid tähelepanu eelkõige patendivaidluste lahendamise kohtusüsteemi liigsest tsentraliseeritusest tulenevatele raskustele. Neid arvamusi tuleks arvesse võtta järgmistes punktides käsitletava, kogu ELi hõlmava ühtse patendikohtusüsteemi väljatöötamisel.

Seoses tõlkekuludega märgib komisjon, et suur osa sidusrühmadest kritiseeris nõukogu ühtset poliitilist lähenemisviisi, mille kohaselt tuleb kõik ühenduse patendi taotlused tõlkida kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse (praegu on 23 ametlikku keelt). Teisalt pooldasid mõned sidusrühmad mitte ainult taotluste, vaid ka kirjelduste tõlkimist. Paljud pooldavad komisjoni esialgset ettepanekut kui kokkuleppe kindlat alust. Komisjoni arvates on võimalik leida tõhus lahendus ning ta uurib koos liikmesriikidega, kuidas parandada keelelist korraldust, et vähendada ühenduse patendiga seotud tõlkimiskulusid ja samas suurendada õiguskindlust kõikide ja eelkõige VKEde jaoks. Võimalikeks lahendusteks võiks olla VKEdelt võetavate tasude vähendamine või paindlikud tõlkimisnõuded.[14]

2.2. INTEGREERITUD PATENDIKOHTUSÜSTEEM ÜHTSEL TURUL

2.2.1. Patendivaidluste lahendamise puudused Euroopas

Siseriiklikel kohtutel palutakse patendivaidluste lahendamisel üha sagedamini lahendada piiriülese mõjuga probleeme. Ettevõtluse globaliseerumisega kaasneb patendivaidluste rahvusvahelistumine. See kehtib eelkõige Euroopa ühtse turu suhtes.

Alates 1978. aastast (kuni 2005. aastani) on EPO välja andnud ligikaudu 800 000 Euroopa patenti, millest paljud on Euroopas veel kehtivad.[15] EPO kasutab ühtset patentide väljaandmise menetlust. Kui Euroopa patent on välja antud, muutub ta siiski siseriiklikuks patendiks ja selle suhtes kohaldatakse nende EPO osalisriikide eeskirju, mis on taotluses nimetatud. Euroopa patent ei ole ühtne nimetus, vaid hõlmab siseriiklike patentide kogumit. Praegu puudub ühtne kohtusüsteem rohkem kui üht riiki hõlmavate Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamisel. Euroopa iga „liitpatendiga” seotud rikkumise, kehtetuse vastuhagi või tühistamise hagi suhtes võidakse kohaldada erinevaid siseriiklikke õigusi ja menetlusi.

Järelikult valitseb oht, et hagejad ja kostjad peavad patendiga seotud sama vaidlust lahendama mitme liikmesriigi kohtus. Et jõustada patent, mis on välja antud mitmele riigile, võib patendi omanik väidetava rikkuja kohtusse kaevata oma asukohas või algatada samaaegselt mitu erinevat rikkumise hagi erinevate riikide siseriiklikes kohtutes. Teisalt peavad üksikud kostjad end kaitsma erinevates riikides algatatud mitmes sarnases kohtuasjas, mis on eriti ohtlik ja tülikas VKEdele. Euroopa patendi tühistamiseks peavad konkurendid või muud huvitatud isikud algatama tühistamise hagi kõikides riikides, mille jaoks Euroopa patent on välja antud.

Olemasolev süsteem, mille puhul valitseb mitmekordsete patendivaidluste oht, nõrgendab mitmel viisil Euroopa patendisüsteemi[16] ja muudab patendid vähematraktiivseks, eriti VKEde jaoks.

Esiteks on see asjaomastele isikutele kulukas. Nad peavad palkama kohalikud advokaadid ja eksperdid ning maksma kohtulõivud kõikides riikides, kus kohtuvaidlus on algatatud. Suurte äriühingute jaoks ei tarvitse see olla probleem. Paljudele VKEdele ja üksikleiutajatele võivad kohtukulud saada takistuseks. Nad võivad kulutada märkimisväärseid summasid patendi saamiseks, kuid ei ole seejärel lihtsalt suutelised seda rikkumiste eest kaitsma. See võib võtta patendilt igasuguse praktilise väärtuse.

Lisaks erinevad märkimisväärselt siseriiklikud kohtusüsteemid ja viisid, kuidas kohtud patendiasju käsitlevad. Heaks näiteks erinevusest patendivaidluste siseriiklikul lahendamisel on Saksamaa, kus nii esimese astme kohtus kui ka apellatsioonikohtus eristatakse rikkumiste ja patendi tühistamisega seotud hagisid, samas kui teistes riikides, näiteks Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Madalmaades on sama kohus pädev arutama nii kehtetuks tunnistamise kui ka rikkumise hagisid. Seetõttu võib mitmekordsel patendivaidlusel olla erinevates riikides erinev või isegi vastupidine tulemus.[17] Vaatamata hiljutisele intellektuaalomandi õiguste rikkumise valdkonna meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite ühtlustamisele jõustamisdirektiiviga[18] on siseriiklike menetluste ja tavade vahel veel olulisi erinevusi, mis tulenevad sellistest ühtlustamata küsimustest nagu faktiliste tõendite kogumine, ristküsitlus, kohtuistungid, ekspertide osa jne.

Sidusrühmad juhtisid tähelepanu eelkõige erinevustele, mis on seotud siseriiklike kohtunike kvalifikatsiooni ja kogemusega. Kui mõnes riigis tegeleb väike arv kohtuid ainult patendiasjadega, siis teistes riikides selline spetsialiseerumine puudub. Konsultatsioonide käigus ilmnes, et selline erinevus võib põhjustada meelepärase kohtusüsteemi valimist. Osalised valivad hagi esitamiseks ühe kohtusüsteemi seetõttu, et see on neile muudest kasulikum. Kulude (vt ka punkt 2.2.2) ja menetluskiiruse erinevus mõjutavad oluliselt kohtusüsteemi valimist.

Seetõttu on võimalik, et Euroopa patendikonventsioonis sisalduvat patendiõigust kohaldatakse ja tõlgendatakse erinevalt seoses selliste esmatähtsate küsimustega nagu patenditav objekt ja Euroopa patendiga antava kaitse ulatus. Lisaks esineb raskusi piiriüleste ettekirjutuste saamisel. Hiljutine Euroopa Kohtu praktika piirab siseriiklike kohtute võimalusi esitada hagi rikkumiste vastu, mille on toime pannud mitu äriühingut, mis kuuluvad samasse kontserni, kuid on asutatud erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides.[19]

Vasturääkivad sisulised otsused vähendavad kõigi patendimenetluse osaliste õiguskindlust. Selline kindlusetus mõjutab esmatähtsaid ärialaseid otsuseid, mis on seotud investeeringutega, patenditud toodete tootmise ja turustamisega ning mille vastuvõtmine põhineb sageli keerukal hindamisel, milline võiks olla mitmete kohtuasjade tõenäoline tulemus erinevate kohtusüsteemide puhul.

2.2.2. Siseriiklikud patendivaidluste lahendamise süsteemid Euroopa Liidus: asjaolud, arvud ja maksumus

Patendivaidlusi käsitlev statistika

Patendivaidluste lahendamise hindamise liikmesriikide tasandil muudab eriti keerukaks avaldatud võrreldavate statistiliste andmete puudumine. Olemasoleva teabe põhjal saab siiski öelda, et rohkem kui 90% ühenduse patendivaidlustest lahendatakse vaid nelja liikmesriigi kohtutes (Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Madalmaad). Lisaks näitavad 2003.–2006. aasta andmed, et aastas algatatakse esimese astme patendikohtutes keskmiselt 1500–2000 patentidega seotud rikkumise ja tühistamise hagi, millest 60–70% on seotud Euroopa patentidega. Komisjoni hinnangul, mis põhineb tema enda uuringul, kaevatakse 20–25% esimese astme patendikohtute otsustest edasi. Samuti tuleks märkida, et kuna paljudes siseriiklikes kohtutes lahendatakse vähe patendiasju, valitseb liikmesriikide tasandil suundumus luua spetsialiseeritud kohtuid. Olemasolevate statistiliste andmete kohaselt pole tõenäoline, et kohtuasju oleks piisavalt, et luua kaks erinevat kohtusüsteemi Euroopa ja ühenduse patentidega seotud rikkumise ja tühistamise hagide lahendamiseks, seda eriti apellatsiooni tasandil.

Maksumus

Euroopa Liidus on patendivaidluste lahendamine põhjendamatult kulukas kõikidele asjaomastele isikutele. See on tõsiseks probleemiks mitte niivõrd suurtele äriühingutele, kuivõrd VKEdele ja üksikleiutajatele, kelle jaoks kohtukulud võivad saada takistuseks. Lisaks näitavad USAs ja ELis tehtud uuringud, et VKEdel on suurem oht sattuda kohtuvaidlusse.[20] Võimalikud kohtukulud võivad oluliselt suurendada teadus- ja arendustegevuse patentimisega ja seega ka uuendustegevuse kui sellisega seotud riske. Seetõttu peaks meie patendistrateegia hõlmama VKEde kohtukulude vähendamist.

Sõltuvalt menetluse liigist, kohtuasja keerukusest, tehnikavaldkonnast ja vaidlusalustest summadest on kohtuvaidluse lahendamise kulud oluliselt erinevad. Kohtuvaidluse lahendamise kulude hulka kuuluvad kohtukulud, advokaaditasud, patendijuristide või -ekspertide tasud, tunnistajatega seotud kulud, tehnilise kontrolli kulud ja edasikaebamisega seotud kulud. Välisriikide kohtutes toimuvate menetluste puhul tuleb lisada tõlkekulud. Euroopa siseriiklike kohtusüsteemide erinevused ja usaldusväärsete andmete puudumine kohtuvaidluse lahendamise kulude kohta (eriti advokaatide tasude kohta) enamikus riikides muudab patendivaidluse maksumuse hindamise väga keerukaks. IV lisas esitatud hinnangulised maksumused on arvutatud patendivaidlusi käsitleva Euroopa kokkuleppe[21] koostamise käigus ja neid täiendab komisjoni hiljuti avaldatud uuring patendivaidluste kindlustuse kohta.[22] Hinnangulised maksumused põhinevad praktikutelt saadud teabel. Need on seotud liikmesriikidega, kus praegu toimub enamik patendivaidlustest. Arvud on sõltuvalt asjaomasest liikmesriigist väga erinevad.

Saksamaal on nii kehtivust kui ka rikkumist käsitlevates patendivaidlustes, milles vaidlusaluseks summaks on keskmiselt 250 000 eurot, iga osalise kogukuludeks hinnanguliselt umbes 50 000 eurot esimese astme kohtus ja 90 000 eurot teise astme kohtus. Prantsusmaal on eespool nimetatud summat hõlmava tavalise patendivaidluse kulud esimese astme kohtus 50 000 kuni 200 000 eurot ja teise astme kohtus 40 000 kuni 150 000 eurot. Madalmaades on tavalise patendivaidluse hinnangulised kulud esimese astme kohtus 60 000 kuni 200 000 eurot ja teise astme kohtus 40 000 kuni 150 000 eurot. Ühendkuningriigis[23] on sarnase kohtuasja kulud hinnanguliselt 150 000 eurot (kiirmenetluses) kuni 1 500 000 eurot esimese astme kohtus ja 150 000 kuni 1 000 000 eurot teise astme kohtus. See tähendab, et neljas nimetatud liikmesriigis samaaegselt toimuvate kohtuvaidluste kogukulud võivad ulatuda 310 000 eurost 1 950 000 euroni esimese astme kohtus ja 320 000 eurost 1 390 000 euroni teise astme kohtus.

Eespool nimetatud liikmesriikide puhul võib ühtsest patendikohtusüsteemist tuleneva võimaliku rahalise kasu hindamine põhineda kolmes asjaomases kohtusüsteemis toimuva mitmekordse patendivaidluse hinnangulisel maksumusel, sest liitpatendiga seotud hagi esitatakse harva rohkem kui kolmes liikmesriigis.

Teisalt on ühes Euroopa patendikohtus vaidluse lahendamise hinnangulised kulud 97 000 kuni 415 000 eurot esimese astme kohtus ja 83 000 kuni 220 000 eurot teise astme kohtus.[24] Sõltuvalt sellest, millise kolme liikmesriigiga nimetatud neljast on tegemist, on tavalise patendivaidluse lahendamise maksumus ühtses patendikohtusüsteemis hinnanguliselt esimese astme kohtus 10–45% ja teise astme kohtus 11–43% väiksem kui praeguste samaaegsete kohtuvaidluste puhul.[25] Suurte patendivaidluste korral oleks kokkuhoid isegi suurem, sest neid lahendatakse tavaliselt Ühendkuningriigi kohtutes, kus kohtukulud on Euroopa suurimad.

Ühtne patendikohus peaks seega oluliselt kulusid kokku hoidma, tingimusel et see on korraldatud majanduslikult kõige tõhusamalt.

2.2.3. Tulevikuplaanid

Konsultatsioonide käigus toetati igati kulutasuvat ühenduse patenti, sh mõistlikku kohtuvaidluste lahendamise korraldust, ja samas olemasoleva kohtuvaidluste lahendamise süsteemi täiustamist. 2006. aasta oktoobris toetas Euroopa Parlament sellist lähenemisviisi ja soovitas komisjonil uurida kõiki võimalusi patentide andmise ja patendivaidluste lahendamise süsteemide täiustamiseks Euroopa Liidus.[26] Selleks on vajalikud liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide ühised jõupingutused.

Hiljutised arutelud liikmesriikidega näitavad, et arvamused selle kohta, kuidas kõige paremini edasi liikuda, on erinevad. Praegu on arutelude käigus välja pakutud kaks võimalust (vt allpool variandid A ja B). Kumbki neist ei tundu olevat edasiminekuks realistlik, sest kahte võimalust käsitlevad arutelud on siiani lõppenud vaid liikmesriikide vastandlikele seisukohtadele asumisega.

Olemasoleva patendivaidluste lahendamise korra täiustamise vajaduses siiski ei kahelda. Pärast nõukogus toimunud arutelusid ja patenditeemalisi konsultatsioone on jõutud üha suuremale üksmeelele tulevikus kogu ELi hõlmava patendikohtusüsteemiga (edaspidi ka „kohtusüsteem”) seotud paljudes põhimõtetes. Kohtusüsteem peaks olema tõhus ja kulutasuv ning patentide kehtivust ja nendega seotud rikkumisi käsitlevate kohtuvaidluste lahendamine peab tagama maksimaalse õiguskindluse. Samuti peaks süsteemi kasutajatel olema võimalik vaidlusi lahendada võimalikult lähedal nende asukohale. Kohtusüsteemi rahvusvaheline olemus peaks väljenduma selle ülesehituses ja ühistes menetluseeskirjades.

Seepärast peaksid liikmesriigid esimese sammuna püüdma jõuda üksmeelele nendes üldistes eesmärkides ja aspektides (vt allpool variant C). Komisjon möönab, et kõigi kolme võimalusega kaasnevad spetsiifilised õigusprobleemid, mis tuleb nõuetekohaselt lahendada. Lisaks peavad mis tahes kokkuleppe lõplik ülesehitus ja üksikasjad olema täielikult kooskõlas ELi õigusega.

A – Patendivaidlusi käsitlev Euroopa kokkulepe (EPLA)

Patendivaidlusi käsitleva Euroopa kokkuleppe (EPLA) eelnõu eesmärk on määrata kindlaks ühtne kohtusüsteem Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamiseks. Alates 1999. aastast on Euroopa Patendiorganisatsiooni osalisriikide töörühm töötanud EPLA eelnõu koostamisel, milles tehakse ettepanek luua uus rahvusvaheline organisatsioon – Euroopa patendikohus.[27]

Kavas on luua Euroopa patentidega seotud kohtuvaidluste lahendamise ühtne süsteem neile Euroopa patendikonventsiooni osalisriikidele, kes soovivad sellega ühineda. Euroopa patendikohus koosneks esimese astme kohtust, apellatsioonikohtust ja kohtu kantseleist. Esimese astme kohus koosneks Euroopa patendikohtu asukohas asuvast kesktalitusest. Esimese astme kohtu piirkondlikud talitused asuksid siiski osalisriikides. EPLA osalisriigid saaksid esitada taotluse piirkondliku talituse asutamiseks, mis tagaks Euroopa patendikohtu esimese astme kohtu kohaloleku neis riikides (kõige rohkem kolm esimese astme kohut riigi kohta) ja mida rahastaksid peamiselt asjaomased osalisriigid. Esimese astme kohtu otsuse saaks edasi kaevata apellatsioonikohtusse. Euroopa patendikohtu kantselei tegeleks tööjaotuse koordineerimisega piirkondlikele talitustele üle antud kohtuasjade korral.

Euroopa patendikohus oleks pädev lahendama rikkumise hagisid või Euroopa patendi tühistamise vastuhagisid. Ta koosneks nii õiguslikult kui ka tehniliselt pädevatest kohtunikest. Eelkõige oleks Euroopa patendikohtul samaväärsed volitused nagu on riikide patendikohtunikel siseriiklikus kohtusüsteemis. Keeleline korraldus põhineks Euroopa patendiorganisatsiooni keelelisel korraldusel (inglise, prantsuse ja saksa keel).

Mõnes liikmesriigis nähakse EPLA protsessi teena, kus edasiminek oleks kiire. Need riigid toetavad ühenduse aktiivset osalemist EPLA protsessis. Ühenduse kaasamine on vajalik, kuna rahvusvaheline leping EPLA, milles osalevad Euroopa patendikonventsiooni liikmed, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, käsitleb teemasid, mida ELi õigusaktid (ühenduse õigustik) juba hõlmavad.[28] EPLA protsessi pooldavad liikmesriigid sooviksid seega, et komisjon esitaks taotluse läbirääkimisjuhiste saamiseks ja et nõukogu annaks sellised juhised, et ühendus saaks alustada läbirääkimisi EPLA üle.

Mitmed liikmesriigid on seisukohal, et uue kohtusüsteemi loomine paralleelselt ühenduse kohtusüsteemiga oleks keeruline ja sellega võivad kaasneda vastuolud. Ühenduse patendi loomise korral dubleeritaks kogu ELi hõlmavaid patendikohtuid.

B – Euroopa ja ühenduse patente käsitlev ühenduse kohtusüsteem

Mõned liikmesriigid leiavad, et selle asemel, et asutada EPLA kohus üksnes Euroopa patentide jaoks, oleks parem luua ühtne kohtusüsteem, mis lahendaks nii Euroopa patentide kui ka tulevaste ühenduse patentidega seotud kohtuvaidlusi. Nad pooldavad sellise spetsiaalse süsteemi loomist ühenduses, kus lahendatakse Euroopa ja ühenduse patente käsitlevaid kohtuvaidlusi, kasutades selleks EÜ asutamislepinguga ettenähtud õiguslikku korraldust.

Selle ettepaneku pooldajate sõnul oleks vaja ühendust hõlmavat rahvusvahelist kokkulepet, et anda ühendusele õigusemõistmise pädevus seoses Euroopa patentidega. Sellise pädevuse andmisest peaks piisama, et tagada ühenduse õiguskorra põhimõtete järgimine kohtuvaidlustes, mis on seotud Euroopa patentide kehtivuse ja rikkumisega, samuti ühenduse patentide kehtivuse ja rikkumisega, pärast seda, kui need kasutusele võetakse.

Lisaks tuleks EÜ artikli 225a alusel luua patendivaidlustega tegelev kohtu erikolleegium. See koosneks liikmesriikides asuvatest spetsialiseerunud kohtunikega esimese astme kohtutest, kelle otsuse saaks edasi kaevata esimese astme kohtusse. Menetluseeskirjad peaksid olema ühised ja ühenduse kohtunikud peaksid kohaldama mitte ainult ühenduse õigust, vaid ka Euroopa patendikonventsiooni asjaomaseid sätteid.

Paljud liikmesriigid, keda toetavad sidusrühmad, tunduvad olevat asunud seisukohale, et ühenduse raamistikus loodud, kogu ELi hõlmav patendikohus tegelikkuses ei toimi. Kardetakse, et menetlused on ebatõhusad ja ebapiisavad ja kaheldakse, kas on võimalik nimetada ametisse tehnikaharidusega kohtunikke, kellel puudub täielik õigusalane kvalifikatsioon.

C – Komisjoni kompromiss

Komisjoni arvates on põhiline erinevus variantide A ja B vahel asjaolu, et EPLA variant töötatakse välja väljaspool ühenduse raamistikku ja et patendivaidlusi käsitleva Euroopa kokkuleppe eelnõus käsitletakse praegu üksnes Euroopa patendivaidlusi. See tähendaks, et tulevaste ühenduse patentide jaoks oleks vaja eraldi kohtusüsteemi.

Komisjon usub, et üksmeelele jõutakse integreeritud lähenemisviisi alusel, milles on ühendatud nii EPLA kui ka ühenduse kohtusüsteemi omadused vastavalt komisjoni esialgsele ettepanekule. Ühenduse patendi loomine ei satuks ohtu ega dubleeritaks Euroopas kasutatavat kaht võistlevat patendivaidluste lahendamise kohtusüsteemi. Seepärast kajastaks sellist lähenemisviisi ühtne kohtusüsteem, mis rajaneks kokkulepitud põhimõtetel ja millega saaksid lahendatud liikmesriikide ja sidusrühmade vastavad mured.

See oleks saavutatav ühtse ja spetsialiseerunud patendikohtu loomisega, kes oleks pädev lahendama Euroopa patentide ja tulevaste ühenduse patentidega seotud vaidlusi. Sellise kohtusüsteemi puhul võiks seada eeskujuks EPLA mudeli, eriti seoses patendivaidluste eripäraga, kuid selle peaks saama ühtselt integreerida ühenduse kohtusüsteemi.

Patendikohtusüsteem peaks toimima osalistele piisavalt lähedal ja tagama asjakohased kohtuasja menetlemise tingimused. Sellesse tuleks kaasata teatav arv esimese astme kodasid ning ka täielikult tsentraliseeritud apellatsioonikohus, mis tagaks õigusaktide ühetaolise tõlgendamise. Olemasolevate siseriiklike struktuuride ärakasutamisel põhinevad kojad peaksid moodustama kohtuvaidluste lahendamise ühtse süsteemi lahutamatu osa. Sellises seni rahvusvahelises kohtuvaidluste lahendamise ühtses süsteemis tegeleks kohtuasjade jaotamisega kohtu kantselei kooskõlas selgelt määratletud ja läbipaistvate eeskirjadega. Kõnealused eeskirjad peaksid rajanema I Brüsseli määrusel ja kehtival ühenduse õigustikul.

Kohus oleks pädev lahendama rikkumisi ja kehtivushagisid ning ka nendega seotud hagisid, näiteks kahjunõudeid, ning läbi viima sidusrühmade vajadustele vastavaid erimenetlusi.

Apellatsioonikohus ja esimese astme kojad peaksid tegutsema ühiste menetluseeskirjade alusel, mis põhinevad liikmesriikide parimatel tavadel. Selleks kasutatakse ära ELi spetsialiseerunud patendikohtute teadmisi ja kogemusi näiteks seoses tõendite kogumise, suulise ja kirjaliku menetluse, kohtuliku keelu määramise ja kohtuasjade korraldamisega. Selles suhtes on kasu praegu EPLA eelnõuga tehtavast tööst.

Patendikohtusüsteem peaks koosnema õiguslikult ja tehniliselt pädevatest kohtunikest, kellel oleks täielik kohtulik sõltumatus ja kes ei oleks seotud väljastpoolt saadud juhistega.

Patendikohtusüsteem peaks austama Euroopa Kohust kui lõplikku vahekohtunikku ELi õigust käsitlevates asjades, sh ühenduse õigustikuga ja kavandatava ühenduse patendiga seotud küsimustes.

Komisjon usub, et piisava poliitilise tahte korral suudetakse praegused liikmesriikidevahelised erimeelsused lahendada ning luuakse kogu ELi hõlmav ühtne ja integreeritud patendikohtusüsteem.

3. TOETAVAD MEETMED PATENDISÜSTEEMI TÄIUSTAMISEKS

Kvaliteetsed õigusaktid on hästitoimiva patendisüsteemi vajalik, kuid mitte ainus eeltingimus. Koos kvaliteedi olulisusega, millele juhiti tähelepanu 2006. aastal toimunud patendialastes konsultatsioonides, on vaja täiustada äriühingutepoolset õiguste strateegilist kasutamist ja teostamist. Lisaks tõstatati konsultatsioonidel mitmeid küsimusi, mille lahendamiseks on seadusandlike algatuste kõrval vaja vastu võtta või intensiivistada õigusloomega mitteseotud kooskõlastatud meetmeid, et edendada Lissaboni strateegiat.

Paljud äriühingud ei kasuta veel täielikult ära olemasolevaid võimalusi oma intellektuaalomandi kaitsmiseks, mis võib takistada nende arenemist teadmistepõhise majanduse suunas. Sageli ole VKEd ega ülikoolid teadlikud sellest, kuidas kasutada patendiõigusi kõige paremini oma leiutiste kaitsmiseks ja kasutamiseks. Seetõttu on esmatähtsad meetmed intellektuaalomandi õiguste kasutamise toetamiseks koos nende tasuva ja tõhusa rakendamisega. Ainult nii saab intellektuaalomandi õiguste süsteem pakkuda kaitset, mis on vajalik uuendustegevusega seotud investeeringute optimeerimiseks. Mitmeid allpool kirjeldatud toetavaid meetmeid on käsitletud üksikasjalikult komisjoni hiljutises teatises uuendustegevuse strateegia kohta[29] ja neid käsitletakse ka kavandatud intellektuaalomandi õiguste strateegiat käsitlevas teatises.

3.1. PATENDISÜSTEEMI KVALITEET, KULUD JA TÕHUSUS

Kuigi võrreldes maailma muude piirkondadega peetakse Euroopa patentide kvaliteeti üldiselt kõrgeks, rõhutasid 2006. aasta konsultatsioonides osalejad põhjaliku uurimise, leiutise uudsuse kontrollimise ja patenditavuse kriteeriumide range kohaldamise tähtsust. On väljendatud muret selle üle, et patendinõudluste arvu pideva suurenemise tõttu võib suureneda madala kvaliteediga patentide väljaandmine. See on üks põhjusi, miks Euroopas võivad tekkida „patendipadrikud”[30] ja „patenditrollid”.[31] Kvaliteetne patendikorraldus Euroopa Liidus on esmatähtis sellise innovatsiooni takistava ja hävitava käitumise vältimiseks Euroopas.

Kvaliteediprobleemide lahendamise kõrval tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu kulude ja käsitlemisajaga seotud küsimustele. Seoses kuludega tuleb oluliselt vähendada erinevust võrreldes Jaapani ja USAga, eriti VKEde jaoks. Käsitlemisaja puhul peaks eesmärk olema vähendada Euroopa patendi väljaandmise või väljaandmisest keeldumise keskmist aega kolme aastani vastavalt Euroopa patendikonventsiooni osalisriikide kokkuleppele, mis sõlmiti 1999. aastal Pariisis toimunud valitsustevahelisel konverentsil.[32] Kontrollitud õiguste õigeaegne andmine on oluline, võttes arvesse, et nõudlus patentide järele kasvab pidevalt. Näiteks teatas Euroopa Patendiorganisatsioon, et aastatel 2004–2005 suurenes patenditaotluste esitamine 7,2% ehk peaaegu 193 000-ni[33] ja 2006. aastal saadi rekordarv patenditaotlusi (145 000 ehk 6,4% rohkem kui eelmisel aastal) vastavalt patendialase koostöö lepingule.[34] Kui järgmistel aastatel jätkub sama kiire kasv, on umbes kümne aasta pärast taotluste koguarv kahekordne.

Suureneva patendinõudluste arvu, kontrollijate suureneva töökoormuse ja tehnoloogia arengu tõttu on oluline, et Euroopa patendiametid teeksid koostööd, näiteks kontrolli tulemuste vastastikusel kasutamisel, ja et nad püüdleksid selle poole, et väljaantud patendid on kõrge kvaliteediga. Seetõttu tervitab komisjon viimaseid kvaliteedi parandamise algatusi, näiteks Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu moodustatud töörühma poolt loodud Euroopa kvaliteedijuhtimise süsteemi standardit. See annab suurepärase võimaluse säilitada patendiõiguste kvaliteet ja tegeleda problemaatiliste valdkondadega.

3.2. ERITOETUS VKEdele

On märke, et VKEd ei patendi ega kasuta muid intellektuaalomandi õigusi kvaliteetse nõustamise puudumise[35] või suurte patentimiskulude tõttu. On väga oluline, et VKEdel oleks piisavalt teadmisi, et otsustada teadvalt, kas valida patentimine või muu intellektuaalomandi õiguste kaitse vorm.

Seetõttu peab Euroopa patendistrateegia hõlmama teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, milles juhitakse tähelepanu patendisüsteemi eelistele ja kasudele, eriti VKEde jaoks. Vastavalt teadus- ja arendustegevust käsitlevale teatisele[36] toetab komisjon intellektuaalomandi õiguste kasutamist, tehes koos sidusrühmadega kindlaks, milliste meetmete abil saab VKEsid kõige paremini toetada. Olemasolevaid toetusteenuseid tuleb paremini ära kasutada, kuid tuleb luua ka uusi teenuseid, mis on paremini kohandatud VKEde tegelikele vajadustele. Komisjon käivitas algatuse PRO INNO Europe raames projekti, mille eesmärk on VKEde teavitamine, keskendudes eelkõige patentimisele. Samuti avaldab komisjon konkursikutse üleskutsega esitada konkurentsivõimelisuse ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) raames ettepanekuid intellektuaalomandi õiguste teadvustamise ja jõustamise kolmeaastase projekti rakendamiseks, et tõsta oluliselt VKEde teadlikkust ja teadmisi intellektuaalomandi õigustega seotud küsimustes, täiustada õiguste registreerimist ja jõustamist ning võidelda võltsimisega. Kuluküsimustes oleks kõige märkimisväärsem edasiminek loomulikult ühenduse patendi vastuvõtmine.[37]

3.3. TEADMISTE EDASIANDMINE

Üldiselt tunnetatakse, et Euroopa on teadmiste edasiandmise valdkonnas maha jäänud ja peaks tegutsema tulemuslikumalt. Eelkõige vajab täiustamist riikidevaheline tehnosiire erinevates Euroopa riikides asuvate äriühingute vahel ja teadmiste vahetamine[38] Euroopa Liidu avaliku teadusbaasi[39] (näit ülikoolide) ning tööstusharude vahel.

Komisjon esitab nüüd teatise[40] ja sellega koos (vabatahtlikud) heade tavade suunised teadmiste edasiandmise kohta avalike teadusuuringute keskuste ning tööstusharude vahel kogu Euroopas. Sellega aidatakse kaasa olemasolevate haldustõkete kõrvaldamisele ja antakse juhiseid selle kohta, kuidas kõige paremini siduda teadus- ja arendustegevuse tulemuste omandiõigust ja kasutamist ning nendega seotud intellektuaalomandi õigusi riiklike uurimisasutuste põhieesmärkidega. Eelkõige kavatsetakse tihendada avaliku sektori teadlaste ja tööstusharude vahelist vastastikust suhtlemist ning parandada teadmiste edastamise teenuste kvaliteeti Euroopas.

3.4. PATENDIÕIGUSTE TEOSTAMINE

Sobiva patentide kasutamise õigusraamistiku ja motiveerimisega peab kaasnema kättesaadav ja tõhus õiguste teostamine. Õiguste omanikel ei ole pahatihti piisavalt õiguslikke ega rahalisi vahendeid oma patentide kaitsmiseks väidetavate rikkumiste eest. Lisaks on globaalmajanduses oluline, et Euroopa ettevõtjad saaksid piisavalt teostada oma õigusi väljaspool Euroopa Liidu territooriumi. Teisalt on eriti VKEdel raskusi tegevuse jätkamisega, kui suured tööstusharud süüdistavad neid alusetult patendi rikkumises ning nad vajavad kergemat ja odavamat viisi enda kaitsmiseks.

3.4.1. Vaidluste kohtuväline lahendamine

Piiriüleste patendivaidluste tavapärane lahendamine hõlmab mitmeid menetlusi mitmes jurisdiktsioonis ning sellega kaasneb pikaajaliste menetluste, vastuoluliste tulemuste ja suurte kohtukulude oht. Eespool kirjeldatu kohane kogu ELi hõlmav patendikohus parandaks oluliselt olukorda Euroopas seoses kõikide nimetatud aspektidega.

Vaidluste osalised ja eelkõige VKEd otsivad pidevalt alternatiivseid, odavamaid ja tõhusamaid meetodeid patente ja muid intellektuaalomandi õigusi käsitlevate vaidluste lahendamiseks. Seetõttu tehakse riikide ja rahvusvahelisel tasandil jõupingutusi vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemide loomiseks ja julgustatakse osalisi kasutama enne kohtusse pöördumist vahendamist, lepitamist või vahekohtu abi ning isegi nõutakse neilt seda.

2006. aasta patendialaste konsultatsioonide käigus esitatud vastustes tõstatasid paljud sidusrühmad, eelkõige VKEd, vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite kasutuselevõtmise küsimuse Euroopa tulevasel patendimaastikul. Ettepanekud ulatusid olemasolevate süsteemide, näiteks Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni vahekohtu- ja vahenduskeskuse kasutamisest kuni omaette vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi loomiseni ühenduses.

Kuigi komisjon esitas juba 2004. aasta oktoobris ettepaneku vahenduse teatavaid aspekte tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva direktiivi[41] kohta, jätkab ta vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemide kasulikkuse ja lisandväärtuse uurimist intellektuaalomandi õiguste valdkonnas ja eriti seoses patente käsitlevate küsimustega. Uurimine keskendub võimalikule aja ja raha kokkuhoiule, mida vaidluste kohtuväline lahendamine võib anda lisaks kasule, mis saadakse intellektuaalomandit käsitlevate vaidluste, sh patendivaidluste iseärasustele kohandamisest.

3.4.2. Patendivaidluste kindlustus

Üheks võimaluseks tagada VKEdele patendivaidluste kättesaadavus ja piisav kaitse võib olla patendivaidluste kindlustus (PLI). Erasektori senised katsed kindlustusskeemide loomiseks ei ole siiski eriti edukad olnud.

Komisjoni talitused tellisid 2001. aastal patendivaidluste kindlustust käsitleva uuringu ja järeluuringu tulemused avaldati 2006. aasta juunis. Viimast uuringut käsitlevad avalikud konsultatsioonid lõppesid 31. detsembril 2006 ja praegu analüüsitakse saadud 28 vastust. Siiski võib juba praegu öelda, et sidusrühmade üldine suhtumine kavandatud kohustuslikku süsteemi on skeptiline.

3.4.3. Rahvusvahelised aspektid

Intellektuaalomandi õiguste teostamine rahvusvahelisel tasandil on jätkuvalt suur probleem. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) läbiviidud ulatusliku uuringu tulemustest nähtub, et 2004. aastal kaubeldi rahvusvaheliselt võlts- ja piraatkaubaga 140 miljardi euro väärtuses.[42] Kuigi palju tööd on juba tehtud, et muuta rahvusvahelised normid sama rangeks nagu on ELis valdavalt kehtivad normid, keskendub komisjon jätkuvalt prioriteetsetele meetmetele, et kaitsta õiguste omanikke, sh patendiõiguste omanikke väljaspool ELi asuvates piirkondades.

Maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G8 eesistujariik Saksamaa tegi hiljuti ettepaneku võtta kasutusele kolmekordne lähenemisviis intellektuaalomandi õiguste teostamise parandamiseks ülemaailmsel tasandil. Kõnealune lähenemisviis hõlmab Peterburi tippkohtumisel 16. juulil 2006. aastal intellektuaalomandi õigustega seotud piraatluse ja võltsingutega võitlemise kohta tehtud avalduse[43] edasiarendamist ja võimaluse korral lõplikku rakendamist 2007. aastal, G8 riikide äriringkondade kaasamist täitetegevusse ja kujunemisjärgus majanduskeskkondade (Brasiilia, Hiina, India, Lõuna-Aafrika ja Mehhiko) ühenduse O5 kaasamist konstruktiivsesse dialoogi peagi toimuval Heiligendammi tippkohtumisel.

Lisaks on Euroopa Liidu praegune eesistujariik seadnud üheks oma peamiseks eesmärgiks atlandiülesed suhted. Uus atlandiülese majanduspartnerluse algatus hõlmab muu hulgas ka intellektuaalomandi õiguste kaitset. See põhineb olemasolevatel algatustel, näiteks 2006. aasta juunis Viinis toimunud Euroopa Liidu ja USA tippkohtumisel, kus Euroopa Liit ja USA käivitasid kolmandates riikides piraatluse ja võltsingutega võitlemise tegevusstrateegia.

Komisjon jagab seisukohta, et on tarvis parandada regulatiivset ja mitteregulatiivset dialoogi ühenduse rahvusvaheliste partneritega, sh kooskõlastatud jõupingutusi intellektuaalomandi kaitsmiseks. Intellektuaalomandi õiguste kaitse ja võitlus võltsingute ning tootepiraatlusega peab rahvusvahelisel tasandil intensiivistuma.

4. KOKKUVÕTE

Komisjon usub kindlalt, et täiustatud patendisüsteem on esmatähtis, kui Euroopa tahab ära kasutada oma võimalusi uuenduste valdkonnas. Seepärast esitab komisjon käesolevas teatises ettepanekud edasiseks tegevuseks Euroopa patendisüsteemi reformimisel ja on kavandanud toetusmeetmed. Käesoleva teatise eesmärk on taasalustada Euroopa patendisüsteemi käsitlevat väitlust nii, et julgustada liikmesriike jõudma üksmeelele ja saavutama kõnealuste probleemide lahendamisel tegelikke tulemusi. Ühenduse patendi tegelikkuseks muutmine ja samal ajal olemasoleva killustatud patendivaidluste lahendamise süsteemi täiustamine muudaks patendisüsteemi oluliselt kättesaadavamaks ning vähendaks kõikide patendisüsteemis osalejate kulusid. Praeguse süsteemi kvaliteedi ja tõhususe säilitamiseks ja vajadusel parandamiseks vajalikud samaaegsed toetavad meetmed koos VKEde juurdepääsu parandamisele suunatud meetmetega peaks tagama, et Euroopa patendisüsteem täidab oma osa uuenduslikkuse ja konkurentsivõime suurendamisel Euroopas. Samuti peab Euroopa Liit tegema rahvusvaheliste partneritega aktiivset koostööd, et suurendada teadlikkust intellektuaalomandi õigustega seotud probleemidest ja nende õiguste nõuetekohasest ja tasakaalustatud teostamisest. Luues liikmesriikidele lähtekoha teatavaid meetmeid käsitlevate otsuste tegemiseks, seab komisjon eesmärgiks tagada patendireformide kindel edenemine muudes valdkondades, eelkõige seoses ühenduse patendiga ja patendivaidluste lahendamise süsteemiga.

Komisjon teeb koostööd nõukogu ja parlamendiga, selleks et edasise tegevuse suhtes üksmeele jõuda. Kui saavutatakse üksmeel, astub komisjon vajalikke samme kokkulepitud strateegia rakendamiseks ning esitab asjakohased ettepanekud.

I LISA

Otseste patenditaotluse esitamine ja patentide hoidmine – kulustruktuur 2003. aastal

EPO-31 | EPO-132 | USPTO | JPO |

Oletused | eurot | eurot | USA dollarit | Jaapani jeeni |

Äriühingu liik: Nõudluste keskmine arv Käsitlusaeg (kuude arv) Määratud kaitseriigid Tõlgete arv3 | kõik 18 44 3 2 | kõik 18 44 13 8 | suured 23 27 1 0 | kõik 7 31 1 0 |

Menetlumaksud Taotluse esitamine Otsing Määratud riigid (75 eurot riigi kohta, kuni 7) Kolmas kohaldamisaasta Neljas kohaldamisaasta Läbivaatamine Patendi väljaandmine Patendinõudluse maks4 Halduskulud Tõlkimiskulud5 Valideerimiskulud KOKKU menetluskulud | 160 690 225 380 405 1,430 715 320 250 3,400 95 8,070 | 160 690 525 380 405 1,430 715 320 250 13,600 1,700 20,175 | 225 375 150 1,300 54 300 2,404 | 16000 168,600 28,000 212,600 |

eurot | eurot | eurot | eurot |

Menetluskulud ilma tõlkimiseta Menetluskulud koos tõlkimisega | 4,670 8,070 | 6,575 20,175 | 1,856 1,856 | 1,541 1,541 |

Sisseostetavad teenused7 | 12,500 | 19,500 | 8,000 | 4,000 |

Kulud pärast väljaandmist 10 aasta hoidmiskulud (maksud) 20 aasta hoidmiskulud (maksud) | 2,975 22,658 | 16,597 89,508 | 2,269 4,701 | 2,193 11,800 |

Patenditaotluse esitamise menetlus KOKKU6 10 aastat KOKKU 20 aastat KOKKU | 20,570 23,545 43,228 | 39,675 56,272 129,183 | 9,856 12,125 14,556 | 5,541 7,734 17,341 |

Allikas: Van Pottelsberghe ja François (vt joonealune märkus 7).

1. Kõige sagedamini määratavad kolm Euroopa patendikonventsiooni (EPC) osalisriiki on Saksamaa, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa.

2. Vastavalt Euroopa Patendiameti (EPO) aastaaruandele 2003 määratakse üle 60% patenditaotluste puhul kaitseriikideks järgmised 13 riiki: Saksamaa, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, madalmaad, Rootsi, Šveits, Belgia, Austria, Taani, Soome ja Iirimaa.

3. Tõhusa kaitse tagamiseks kõnealuses 13 riigis on vaja tõlkida ainult kaheksasse keelde, kuna mõned riigid võtavad vastu ingliskeelseid taotlusi või mõnes riigis on teise riigiga sama ametlik keel (Madalmaad, Belgia, Šveits).

4. Nõudluse kulud on 40 eurot, kui EPOle esitatud patenditaotluses on rohkem kui kümme patendinõudlust; 18 USA dollarit, kui USPTOle esitatud patenditaotluses on rohkem kui 20 patendinõudlust ja 4000 Jaapani jeeni JPOle esitatud patenditaotluses sisalduvate nõudluste puhul.

5. Tõlkimiskuludeks eeldatakse 1700 eurot keele kohta. See summa sisaldab lisaks tõlkimisele ka seadusliku esindaja kulusid.

6. Need EPO kulukalkulatsioonid vastavad Euroopa patendi nn otsetaotluste (EPOle otse esitatud taotluste) kuludele. Neid tuleks käsitada keskmise patendi alammäärana, kuna need ei sisalda kulusid, mis on seotud (Euroopa patendikonventsiooni osalisriigi või mõne muu riigi) eelistaotlustega või patendialase koostöö lepingu kohaste taotlustega.

7. Puudub võrdlus sisseostetavate teenuste kulude kohta USAs, Jaapanis ja Euroopas. Joonealuse märkuse 44 kohases Roland Bergeri uurimuses (2005) on esitatud usaldusväärne hinnang EPOle esitatavate taotluste kohta (vt liite tabel A1). Kulud patendi kohta on eeldatavalt 8000 eurot ja (EPO jaoks) määratud riigi kohta 1500 eurot. Kuna JPOle esitatakse palju vähem patenditaotlusi (7 võrreldes EPOle esitatava 18ga), on kulud eeldatavalt poole väiksemad, s.t 4000 eurot.

II LISA

TÕLKIMISKULUDE NÄIDISED

Näidis | Tõlkimiskulud |

Kulud patendi kohta[44] (eurodes) | Protsentuaalne võrdlus praeguste Euroopa patendi tõlkimiskuludega |

Euroopa keskmine patent praeguse süsteemi alusel | 12448[45] | 100% |

Euroopa patendisüsteem vastavalt keskmist Euroopa patenti käsitlevale Londoni lepingule[46] | 8800[47] (taotlus esitatakse saksa või prantsuse keeles) | 71% |

8800[48] (taotlus esitatakse inglise keeles) | 71% |

Ühenduse patent (vastavalt 2003. aastal vastu võetud ühtsele poliitilisele lähenemisviisile)[49] | 7140[50] | 57% |

Ühenduse patent (komisjoni ettepanek: patendinõudlused tõlgitakse kahte teise EPOs kasutatavasse keelde) | 680[51] | 5% |

III LISA – INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED JA INNOVATSIOON

Innovatsiooni koondindeksi ja selle kasvu alusel võib Euroopa riigid jagada nelja rühma või rühmitisse.[52]

- Šveits, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa moodustavad innovatsiooniliidrite rühma.

- Prantsusmaa, Iirimaa, Ühendkuningriik, Madalmaad, Belgia, Austria ja Island on innovatsiooni järgijad.

- Juhtriikide kannul tulevad Sloveenia, Portugal, Tšehhi Vabariik, Leedu, Läti, Kreeka, Poola ja Bulgaaria.

- Teistest tahapoole on jäänud Eesti, Hispaania, Itaalia, Malta, Ungari, Horvaatia ja Slovakkia.

Küpros ja Rumeenia moodustavad omaette viienda rühmitise, kuna nende puhul on tegemist kiiresti kasvavate ja juhtriikidele järelejõudvate riikidega. Seda ei käsitata tegeliku rühmitisena, sest Küpros on üks ELi väiksemaid riike ja Rumeenia alustab väga madalalt innovatsioonitasemelt. Luksemburg, Norra ja Türgi ei kuulu ühtegi kõnealusesse rühma.

[pic]

Praegune innovatsiooni koondindeksiga mõõdetud tulemuslikkus on esitatud vertikaalteljel. Innovatsiooni koondindeksi kasvumäär EL 25s on esitatud horisontaalteljel. Sedasi tekib neli veerandikku: riigid, mis on kõrgemal EL 25 keskmisest arengutasemest ja EL 25 innovatsiooni koondindeksi keskmisest tasemest (EL 25 juhtriigid); riigid, mis on kõrgemal keskmisest arengutasemest, kuid allpool innovatsiooni koondindeksi keskmist taset (juhtriikide kannul olevad riigid); riigid, mis on allpool innovatsiooni koondindeksi keskmist taset ja allpool keskmist arengutaset (testest mahajäänud riigid) ning riigid, mis on kõrgemal innovatsiooni koondindeksi keskmisest tasemest, kuid allpool keskmist arengutaset (juhtpositsioonil olevad aeglasema arenguga riigid).

Innovatsiooni võrreldakse patentimisega allpool esitatud graafikul, kus näidatakse patentide koguväärtus protsendina SKTst ajavahemikus 1994–2002.[53] Üldiselt on omavahelises seoses liikmesriigi parem innovatsioonialane tegevus ja patendi kõrgem väärtus selles riigis.

[pic]

IV LISA

Patendivaidluste lahendamise kulud valitud liikmesriikides

Liikmesriik | 1. astme kohtu kulud (eurodes) | 2. astme kohtu kulud (eurodes) |

ÜHENDKUNINGRIIK* | 150 000–1 500 000 | 150 000–1 000 000 |

PRANTSUSMAA | 50 000–200 000 | 40 000–150 000 |

MADALMAAD | 60 000–200 000 | 40 000–150 000 |

SAKSAMAA** | 50 000 | 90 000 |

Prantsusmaad, Madalmaid ja Saksamaad käsitlevad näitajad on seotud keskmise kohtuasjaga, milles vaidlusalune summa on +/– 250 000 eurot.

*Keskmine kohtuasi. Vaidlusalune summa > 1 000 000 eurot

**Kehtivuse ja rikkumisega seotud kulud. Saksamaal menetletakse kehtetuse ja rikkumisega seotud kohtuasju eri kohtutes.

Allikas: EPLA mõjuhinnang (vt joonealune märkus 16, lk 10 jj).

[1] Gambardellea jt, Patendiuuring: „Milline on patentide tegelik väärtus? – Patentide väärtus tänapäeva majanduse ja ühiskonna jaoks”, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/indprop/docs/patent/studies/final_report_lot2_en.pdf

[2] Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Ungari ja Ühendkuningriik.

[3] „Patendipreemia” on patenditud leiutise puhasväärtus võrreldes patentimata leiutise väärtusega.

[4] Intellektuaalomandi ja uuendustegevuse omavahelise seose kohta vt III lisa.a.

[5] MERIT ja JRC, Euroopa innovatsiooni tulemustabel 2006, uuendustegevuse näitajate võrdlev analüüs, Euroopa Komisjon 2006, lk 35.

[6] Guedou, Le systčme de brevet en Europe, tresor-eco nr 9, jaanuar 2007, lk 3.

[7] Bruno Van Pottelsberghe de la Potterie and Didier Franēois, The Cost Factor in Patent Systems, Université Libre de Bruxelles Working Paper WP-CEB 06-002, Brüssel 2006, vt lk 17 ja järgnevad.

[8] Lisateavet patente käsitlevate komisjoni konsultatsioonide kohta leiab aadressilt http://ec.europa.eu/internal_market/indprop/patent/consultation_en.htm

[9] Pärast 3. märtsil 2006. aastal konkurentsinõukogus sõlmitud kokkulepet jätkus töörühmade tasandil töö ühtse poliitilise lähenemisviisi ülevõtmiseks ühenduse patenti käsitleva nõukogu määruse ettepanekus. Selle alusel esitas komisjon 21. detsembril 2003. aastal kaks ettepanekut, mis käsitlevad ühenduse patendialast pädevust. Ühtse poliitilise lähenemisviisi kohta, nõukogu töörühma edasimineku kohta määruse ettevalmistamisel ja pädevust käsitlevate komisjoni ettepanekute kohta vt http://ec.europa.eu/internal_market/indprop/patent/index_en.htm#patent

[10] Kümme Euroopa patendikonventsiooni osalisriiki (Liechtenstein, Luksemburg, Madalmaad, Monaco, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Šveits, Taani, ja Ühendkuningriik) sõlmisid 17. oktoobril 2000. aastal Euroopa patendikonventsiooni artikli 65 kohaldamist käsitleva lepingu, mida tuntakse Londoni lepinguna ja mis on avaldatud väljaandes OJEPO 2001, lk 549. Kõnealuse vabatahtliku dokumendi eesmärk on vähendada Euroopa patentidega seotud tõlkekulusid. Sellega väheneksid Euroopa patendiga seotud tõlkekulud keskmiselt 31–46%, millega säästetakse 2 400–3 600 eurot iga patendi kohta (vt II lisa). Täiendavat teavet Londoni protokolli ratifitseerimise ja sellega ühinemise kohta vt: http://patlaw-reform.european-patent-office.org/london_agreement/status/index.en

[11] Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldused (14.–15. detsember 2006), punkt 29, http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/ec/92202.pdf.

[12] Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldused (8.–9. märts 2007), punkt 13,

http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/ec/93135.pdf

[13] Vt II lisa.

[14] Lisaks võivad katseprojektid, mis käsitlevad patendinõudluste masintõlget, näiteks praegu EPOs ja Prantsuse Institut National de la Propriété Industrielle’s (INPI) kasutatavad, vähendada eelnevaid kulusid ja väärivad täiendavat kaalumist.

[15] Üksikasjalike statistiliste andmete kohta vt EPO aastaaruanne 2005, mis on kättesaadav aadressil http://annual-report.european-patent-office.org/2005/index.en.php

[16] Vt ka hinnang patendivaidlusi käsitleva Euroopa kokkuleppe mõju kohta Euroopa patente käsitlevate vaidluste lahendamisel, http://www.european-patent-office.org/epo/epla/pdf/impact_assessment_2006_02_v1.pdf.

[17] Epilady juhtum on näide sellest, kuidas Euroopa patendikonventsiooni erinevate osalisriikide kohtud on jõudnud sama patendi suhtes vastupidistele tulemustele. Patendinõudluste erineva tõlgendamise tõttu leidsid Saksa, Madalmaade ja Itaalia kohus, et patenti on rikutud, kuid Ühendkuningriigi ja Austria kohtu arvates seda ei tehtud. . Kõnealuste kohtuasjade viidete ja analüüsi kohta vt J. Pagenberg, 24 IIC 314–345 (1993).

[18] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48/EÜ, 29. aprill 2004, intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 195, 2.6.2004, lk 16).

[19] 13. juuli 2006. aasta otsused [ECJ] I-6509 ja I-6535 kohtuasjas C-4/03: Gesellschaft für Antriebstechnik mbH & Co. KG v. Lamellen und Kupplungsbau Beteilungs KG; ja kohtuasjas C-539/03: Roche Nederland BV ja teised v. Frederick Primus, Milton Goldenberg.

[20] Gambardellea jt, Patendiuuring: „Milline on patentide tegelik väärtus? – Patentide väärtus tänapäeva majanduse ja ühiskonna jaoks”, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/indprop/docs/patent/studies/final_report_lot2_en.pdf (vt tehnilise aruande lk 71).

[21] EPO dokument WPL/11/05 Rev. 1, 16.2.2006, I lisa; http://www.european-patent-office.org/epo/epla/pdf/impact_assessment_2006_02_v1.pdf

[22] Patendivaidluste kindlustus – Euroopa Komisjoni jaoks tehtud uuring, mis käsitleb patendivaidluste lahendamise riskide vastu kindlustamise võimalike kindlustusskeemide teostatavust, lõpparuande lisad, juuni 2006, CJA Consultants Ltd, European Policy Advisers, Britain and Brussels, 3. lisa: Patendivaidluste lahendamise kulud iga 2004. aastal kehtinud patendi kohta riikide kaupa, lk 47 ja järgnevad, http://ec.europa.eu/internal_market/indprop/docs/patent/studies/pli_appendices_en.pdf.

[23] Seega on patendivaidluste lahendamise kulud Ühendkuningriigis oluliselt suuremad kui Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaades ja teistes liikmesriikides. Eespool nimetatud uuringute autorite sõnul tundub, et suuremad kulud Ühendkuningriigis on lisaks advokaatide ja patendiadvokaatide kõrgematele tasudele seotud common law süsteemi iseärasustega. Lisaks valitseb teatud suundumus, et suured rahvusvahelised äriühingud annavad olulised asjad Ühendkuningriigi kohtusse, samas kui VKEd kalduvad Euroopa patente käsitlevate vaidluste lahendamise kohana eelistama teist kolme liikmesriiki.

[24] Vt 2. lisa 16. joonealuses märkuses viidatud dokument

[25] Üksikasjalikumalt vt eespool 16. joonealuses märkuses viidatud EPO dokument.

[26] Resolutsioon P6_TA(2006)0416, edasine tegevus patentide valdkonnas, http://www.europarl.europa.eu/registre/seance_pleniere/textes_adoptes/definitif/2006/10-12/0416/P6_TA(2006)0416_EN.pdf

[27] EPLA protsessi kohta vt lisaks: http://www.european-patent-office.org/epo/epla/index.htm

[28] Näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta; nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (I Brüsseli määrus), EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

[29] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele „Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia, KOM(2006) 502.

[30] Patendipadrik viitab võimalikule probleemile, et kuna toote tootmiseks on vaja palju patente, võib uuendustegevus sektoris aeglustuda, sest kardetakse takistusi ja patendi rikkumistega seotud kohtuvaidlusi.

[31] See on uus viis,kuidas saada patendilt tulemit. "Patenditrollid” on patendiomanikud (sageli investorid, kes ostavad patente odavalt äriliselt ebaõnnestunud äriühingutelt), kes kasutavad kõnealuseid õigusi äriühingute ähvardamiseks rikkumise hagidega ja ajutiste ettekirjutustega, sundides neid sõlmima rahalisi kokkuleppeid kulukate kohtuvaidluste vältimiseks. Sellised ähvardused võivad mõjutada kogu tööstusharu.

[32] Euroopa Patendiorganisatsiooni osalisriikide valitsustevahelise Euroopa patendisüsteemi käsitleva konverentsi aruanne, Pariis, 24. ja 25. juuni 1999 [1999] OJEPO 545, kättesaadav aadressil http://www.european-patent-office.org/epo/pubs/oj_index_e.htm.

[33] EPO aastaaruanne 2005 aadressil http://annual-report.european-patent-office.org/2005/review/index.en.php.

[34] WIPO kodulehekülg, http://www.wipo.int/edocs/prdocs/en/2007/wipo_pr_2007_476.html.

[35] Kõige terviklikumad andmed intellektuaalomandi õiguste kasutamise kohta VKEde poolt pärinevad ühenduse uuendustegevuse uuringust (CIS). Ajavahemikku 2002– 2004 hõlmavast CIS-4st ilmneb, et VKEd kasutavad pidevalt vähem ametlikku intellektuaalomandit ja mitteformaalseid omandamismeetodeid kui suured ettevõtted.

[36] Ühenduse Lissaboni programmi rakendamise kohta: Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni - Investeerimine kasvu ja tööhõivesse : ühtne lähenemisviis, KOM(2005) 488 (lõplik).

[37] Oluline on ka märkida, et USA, Jaapan ja Korea on vastu võtnud õigusaktid, millega patentimiskulusid vähendatakse poole võrra VKEde jaoks võrreldes suurte äriühingutega.

[38] Lepinguline teadustegevus, koostöö teadus- ja arendustegevuses, litsentsimine, vahendite ühiskasutus, avaldamine ja kogenud teadlaste vahetamine avaliku ja erasektori vahel.

[39] Umbes kolmandik teadus- ja arendustegevusest Euroopas toimub riiklikes teadusorganisatsioonides. Enne 2004. aasta laienemist kulutasid 1500 teadustegevusega tegelevat liikmesriikide ülikooli 80% teadus- ja arendustegevuses ette nähtud riiklikest vahenditest (vt Euroopa Komisjon (2001), „Tööstuse ja teaduse suhete kriteeriumid – raamtingimuste osa”, lõpparuanne, Viin/Mannheim, ja Mark O. Sellenthin, „Kelle oma on ülikooli teadustöö – Rootsi ja Saksamaa patendiõiguste süsteemide mõju motivatsioonile patentida teadusuuringute tulemusi”, juuni 2004.

[40] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Teadusasutuste ja tööstuse vahelise teadmussiirde parandamine kogu Euroopas: eesmärgiks avatud innovatsioon, KOM (2007)182.

[41] KOM(2004) 718 (lõplik), 22.10.2004.

[42] OECD teadustehnoloogia ja tööstuse asedirektori John Drydeni aruanne võltsingute ja piraatlusega võitlemist käsitlevale kolmandale ülemaailmsele kongressile, Genf, 30. jaanuar 2007, algselt nimetatud arv oli 176 miljardit USA dollarit.

[43] Intellektuaalomandi õigustega seotud piraatluse ja võltsingutega võitlemist käsitlev avaldus, kättesaadav aadressil http://en.g8russia.ru/docs/15.html.

[44] Arvutustes eeldatakse, et keskmiselt on patendil 16 lehekülge kirjeldusi ja 4 lehekülge nõudlusi ning kirjelduse tõlkimiskulu on 76 eurot lehekülje eest ja nõuete puhul 85 eurot lehekülje eest (tuginedes märtsis 2003 ühise poliitilise lähenemisviisi näitajatele; augustis 2004 äriühingu Roland Berger Market Research koostatud EPO uurimus, mis on saadaval aadressil http://www.european-patent-office.org/epo/new/cost_anaylsis_2005_study_en.pdf, vt lk 141–150). Selles eeldatakse, et keskmiselt nimetatakse Euroopa patendi puhul 13 riiki (riigid, mida enamik Euroopa patendi taotlejaid nimetab): Saksamaa (nimetatud 98% Euroopa patentide puhul), Prantsusmaa (93%), Ühendkuningriik (92%), Itaalia (76%), Hispaania (61%), Madalmaad (59%), Rootsi (57%), Šveits (55%), Belgia (54%), Austria (53%), Taani (51%), Iirimaa ja Soome (50%); Madalmaad, Rootsi ja Taani eelistavad inglise keelt vastavalt Londoni lepingule. Kõiki ELi liikmesriike hõlmav Euroopa patent tuleks tõlkida 21 keelde ja see läheks maksma 32 676 eurot.

[45] Neli patendinõudluse lehekülge x 85 eurot x kaheksa keelt (kaks kolmestEPOs kasutatavast keelest + itaalia, hispaania, hollandi, rootsi, taani, soome) + 16 kirjelduste lehekülge x 76 eurot x kaheksa keelt.

[46] Kuna Itaalia, Hispaania, Belgia, Austria ja Soome ei ole Londoni lepingule alla kirjutanud, on vaja täielikku tõlget. Madalmaad, Rootsi ja Taani eelistavad lepingu kohaselt inglise keelt.

[47] Neli nõudluste lehekülge x 85 eurot x kaheksa keelt + 16 kirjelduste lehekülge x 76 eurot x viis keelt (itaalia, hispaania, soome, inglise, prantsuse või saksa keel).

[48] Neli nõudluste lehekülge x 85 eurot x kaheksa keelt + 16 kirjelduste lehekülge x 76 eurot x viis keelt (itaalia, hispaania, soome, prantsuse, saksa keel).

[49] Alates 1. jaanuarist 2007 hõlmab ühenduse patent 27 liikmesriiki. Patendinõudlused on kättesaadavad kõikides ühenduse ametlikes keeltes (v.a arvatud iiri keeles praeguse üleminekuperioodi jooksul). Seepärast tuleb ühenduse iga patendi puhul tõlkida nõudlused ainult 21 keelde.

[50] Neli nõudluste lehekülge x 85 eurot x 21 keelt.

[51] Neli nõudluste lehekülge x 85 eurot x 2 keelt.

[52] Euroopa uuendustegevuse tulemustabel 2006, mille on välja andnud ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi algatus Pro Inno Europe (vt http://www.proinno-europe.eu).

[53] Study on evaluating the knowledge economy what are patents actually worth? The value of patents for today's economy and society – CERM-fondi aruanne Euroopa Komisjoni siseturu peadirektoraadile, kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/internal_market/indprop/patent/index_en.htm#studies.