13.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/8

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab kahetsust, et liikmesriigid ei toeta piisavalt komisjoni algatusi maksupettuste vastaseks võitluseks, ning pooldab sellesuunalisi algatusi ja kutsub komisjoni üles kasutama selleks kõiki pädevusi, mis ELi institutsioonidel lepingutega on.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et komisjoni teatis on piisavalt liigendatud ja et maksupettuste vastase võitluse probleeme käsitletakse teatises õigesti. Maksupettuste tõkestamise peamise vahendina nimetab komisjon sealjuures tugevamat halduskoostööd liikmesriikide vahel.

1.3

Eraldi probleemina käsitletakse teatises suhteid kolmandate riikidega ning siinkohal tehakse ettepanek ühenduse tasandi lähenemisviisiks. Komitee pooldab nimetatud ettepanekut.

1.4

Komitee ühineb ettepanekuga, millele ta on mitmeid kordi toetust avaldanud, et kogu käibemaksusüsteem tuleb läbi vaadata. Kaaluda tasuks mõttekoja loomist, mis tegeleks praegusest käibemaksusüsteemist loobumise küsimusega, kusjuures võimalik uus kehtestatav süsteem ei tohi suurendada ettevõtete ja kodanike maksukoormust.

1.5

Komitee soovitab komisjonil ulatuslikult kasutada Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) laialdasi volitusi ja ülesandeid. Komisjon peaks kontrollima, kas OLAFil on piisavalt vahendeid oma institutsiooniliste ülesannete täitmiseks.

1.6

Absoluutselt esmajärguline on komitee jaoks ettepanek pidevalt parandada liikmesriikide pettusevastase võitlusega tegelevate ametkondade koostöö tõhusust, muuhulgas luua politseiorganite ja uurimisasutuste võrgustik nii, et neil oleks võimalik olemasolevaid andmekogusid ühiselt kasutada. Lisaks soovitab komitee põhjalikult arutada sellega seotud tehnilisi ja õiguslikke küsimusi.

1.7

Ettepanek luua halduskoostöö kõrgetasemeline foorum on samm õiges suunas; mingil viisil ei ole mõistetavad bürokraatlikud takistused ja tõkked, mis kõnealusele ettepanekule ilmselgelt osaks saavad.

1.8

Komitee arvates oleks kasulik ühenduse õigusse üle võtta mõnede liikmesriikide tehtud edusammud, nt „normaalse turuväärtuse” kriteeriumi rakendamine pettusekahtluse puhul.

1.9

Komitee soovitab väga ettevaatlikult suhtuda solidaarvastutuse meetmete kehtestamisse müüjate ja ostjate vahel. Sealjuures tuleks ilmselgete varitehingute puhul Euroopa Kohtu otsuseid arvesse võttes kaaluda ka tõendamiskohustuse ümberpööramist.

1.10

Komitee on seisukohal, et edasist arutelu vajab komisjoni ettepanek lihtsustada kohustusi ettevõtjatele, kes teevad maksuametkonnaga aktiivselt koostööd ning vastupidi, suurendada kontrolli riskianalüüsi alusel problemaatilisteks tunnistatud ettevõtjate puhul.

1.11

Komitee kutsub komisjoni üles jätkama ka tulevikus ühenduse meetmete edendamise programmide rahastamist ühenduse finantshuvide valdkonnas, nt programm „Herakles II”.

1.12

Komitee soovitab viia direktiivi 77/799/EMÜ sätted kooskõlla kaudsete maksude valdkonnas juba olemas olevate eeskirjadega ja ühtlustada erinevad käibemaksusüsteemid.

2.1

Teatise eesmärgina nimetab komisjon kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamist. Sellekohast õigusraamistikku on komisjoni hinnangul küll parandatud ja tugevdatud, kuid seda ei kasutata peaaegu üldse, ning halduskoostöö ulatus ei vastavat mingil juhul ühendusesisesele kaubandusele.

2.2

Seetõttu tõstatab komisjon mitmeid kordi käsitletud teema, nimelt vajadus tugevdatud halduskoostöö järele liikmesriikide maksuametkondade vahel. See on maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastase võitluse vahend. Maksupettused ja maksudest kõrvalehoidmine põhjustavad riikide eelarvetetulude vähenemist ja konkurentsimoonutusi ning kahjustavad seega siseturu toimimist.

2.3

Teatist tutvustades märkis maksunduse ja tolliliidu volinik László KOVÁCS, et „me peame lõpuks ometi kaaluma uusi meetodeid maksupettustega tõhusamalt võitlemiseks. Maksupettused on võtnud muret tekitavad mõõtmed.”

2.4

Majandusteadlased väidavad, et maksupettuste tõttu läheb kaduma 2-2,5 % SKTst, s.o 200-250 miljardit eurot. Eriti murettekitav on nn karussellpettus käibemaksu puhul, kuid ka alkoholi ja tubaka salakaubavedu ja võltsimine ning pettus otseste maksude valdkonnas ei jää sellest kuigivõrd maha. 1993. aastast toimuva kaupade, teenuste, kapitali ning isikute vaba liikumise tõttu on liikmesriikidel üha vähem võimaklik üksi maksupettuste vastu võidelda.

2.5

Kaudsete maksude puhul nähakse ühenduse õiguses liikmesriikidele ette ühised eeskirjad (ühtne menetlus, pädevate ametkondade nimetamine, andmete edastamist puudutavad sätted), edendamaks haldusalast koostööd ja teavevahetust.

2.6

Komisjon nimetab kolm prioriteetset meetmete valdkonda

2.6.1.1

Komisjon on seisukohal, et järgmiste meetmetega on maksupettuste vastases võitluses võimalik jõuda paremate tulemusteni:

2.6.2.1

„Maksupettused ei lõppe Euroopa Liidu välispiiriga.” Komisjon pakub välja ühenduse kontseptsiooni koostööks kolmandate riikidega; praegu toimub nimetatud koostöö kahepoolsete lepingute alusel, mistõttu tekivad väga erinevad olukorrad, mida on võimalik kergesti maksupettusteks ära kasutada. Lisaks teeb komisjon ettepaneku, et Euroopa Liidu ja tema partnerite sõlmitavatesse majanduskoostöö lepingutesse võiks lisada maksundusalase koostöö klauslid.

2.6.3.1

Komisjon algatab arutelu solidaarvastutuse põhimõtte laiendamiseks käibemaksuvõlgade puhul, võttes arvesse proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtteid.

2.6.3.2

Lisaks kaalub komisjon pöördmaksustamise menetluse rakendamist, mis on praegu kohustuslik vaid kindlate tehingute puhul, muude tehingute puhul on liikmesriigi otsustada pöördmaksustamise laiendamine liikmesriigi sisestele tehingutele. Komisjon on seisukohal, et praeguse käibemaksusüsteemi muutmine peab märkimisväärselt vähendama pettuste võimalusi ja välistama uued olulised pettuseriskid, muutmisega ei tohi kaasneda ettevõtjatele ega maksuametkondadele ebaproportsionaalset halduskoormust ja see peab tagama maksustamise neutraalsuse ning erinevate ettevõtjate võrdse kohtlemise.

2.7.1

Komisjon teeb ettepaneku kaaluda ka muid erimeetmeid, sealhulgas:

3.1

Komitee on seisukohal, et ühenduse kehtiva õigusraamistikus pakutavad õiguslikud vahendid on maksupettustega võitlemiseks piisavad. Tungivalt vajaliku meetmena peaksid liikmesriigid ulatuslikumalt kasutama olemasolevaid haldusabi vahendeid, pidades kinni asjaomastest tähtaegadest ja menetlustest. Praegusel globaliseerumisest kujundatud majandusmaastikul võtavad maksupettused piiriüleseid vorme, mistõttu peab taotletud teave olema uurimisteks kasutada tingimata tähtaegselt.

3.2

Otseste ja kaudsete maksude ühtsemat süsteemi silmas pidades peaks komisjon kindlasti viima kooskõlla direktiivi 77/779/EMÜ sätted ning kaudsete maksude valdkonnas juba olemas olevad eeskirjad ning infotehnoloogia võimalusi arvestades kehtestama tõhusamad teabevahetuse menetlused. Veel üks oluline meede oleks erinevate käibemaksusüsteemide ühtlustamine, eriti maksukohustuslaste kohustuste osas.

3.3

Ühenduse asjaomase õigusraamistiku võib jaotada viieks peamiseks valdkonnaks:

3.4

Lisas A loetletakse üles ühenduse õigusnormid kõnealuses valdkonnas ja antakse lühike ülevaade asjaomastest menetlustest.

4.1

Komitee on seisukohal, et maksupettuste kasvava levikuga tuleb energiliselt võidelda ning avaldab kahetsust, et komisjoni hinnangu kohaselt ning vaatamata keerukale ja üksikasjalikule õigusraamistikule on liikmesriikide tegutsemine ja koostöö selles valdkonnas täiesti ebapiisav.

4.2

Sujuvalt toimiva majanduse ja siseturu häirimine maksudest kõrvalehoidmise ja maksude vältimisega on suur ning senini alahinnatud probleem. Samamoodi alahinnati seoseid riigikassasse laekumata raha, rahapesu ja majanduskuritegude vahel. Riikliku või ühenduse rahalise toetuse väljapetmisel on tihti keskne osa võltsitud maksudokumentidel. Ning ümberpöördult, maksupettustega, sealhulgas piiriüleste tehingutega omandatud raha kasutatakse edasi ebaseaduslikuks tegevuseks või kuritegudeks.

4.3

Komitee märgib, et maksude vältimist, mis erinevalt maksudest kõrvalehoidmisest ei ole keelatud, kuid mida kavandatakse ja viiakse läbi siiski vaid ebaõiglaste maksueeliste saamiseks, ei käsitleta riiklikes õigusnormides ühtselt. Vältimaks mittesidusatest õigusaktidest tingitud järjest kasvavaid haldus- ja ühiskondlike kulusid, tuleks komitee arvates asjaomased riiklikud õigusnormid ühtlustada. Selleks tuleks kehtestada kas maksude vältimise põhimõtteline keeld või siis koostada nimekiri faktilistest asjaoludest, mille puhul maksuametkond võib keelduda maksude vältimisena käsitletavate tehingute õiguslike tagajärgede arvestamisest maksustamise eesmärkidel.

4.4

Komitee hinnangul on komisjoni ettepaneku lähenemisviis teemale liiga ettevaatlik, arvestades komisjonile lepingutega antud volitust võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada Euroopa institutsioonide finantstasakaal. Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 468/1999/EÜ on kõnealuses valdkonnas komisjonile antud ulatuslikud rakendusvaolitused. Samuti juhib komitee tähelepanu EÜ asutamislepingu artiklis 5 kehtestatud subsidiaarsuse põhimõttele, mille kohaselt võtab ühendus meetmeid ka valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, kui liikmesriigid ei suuda eesmärke saavutada või kui neid saab ühenduse tasandil paremini saavutada. Komitee kutsub komisjoni üles kõnealuseid volitusi täies ulatuses kasutama.

4.5

Juba 2001. aasta juunis rõhutas komisjon teatises „Euroopa Liidu maksupoliitika — järgnevate aastate prioriteedid” (KOM(2001) 2006 lõplik), et prioriteetsete eesmärkide saavutamiseks tuleb lisaks õigusloomele kasutada ka kõiki teisi olemasolevaid vahendeid. Siinkohal tõsteti esile (1), et maksupoliitilised otsused tuleb langetada ühehäälselt ja see on ka praegu nii.

4.6

Sellest ajast on komitee korduvalt rõhutanud vajadust muuta üleminekukorda ja võimalikult kiiresti kehtestada lõplikud maksueeskirjad, mis lähtuvad päritoluliikmesriigis maksustamise põhimõttest. Komitee küsis tollal selgelt, „kui palju aastaid tuleb veel hädise üleminekusüsteemiga vastu pidada, enne kui eesmärk saavutatakse”, ning nõudis kehtivate õigusaktide lihtsustamist ja kaasajastamist, ühtsemate eeskirjade kasutamist ja tihedamat halduskoostööd. Ilmselgelt ei ole siin edu saavutatud.

4.7

Komitee toetab üldist eesmärki tihendada koostööd, minnes kaugemale praegusest käibemaksualase teabe vahetamise süsteemist (VAT informtion exchange system — VIES), mis eeldab teabe automaatse ja taotluseta edastamise meetmete arendamist liikmesriikide vahel.

4.8

Komitee tervitab arutelu käivitamist käibemaksusüsteemi muutmise üle, kuid rõhutab vajadust põhjaliku mõjuhinnangu järele. Sealjuures tuleb lähtuda eeldusest, et kõik muudatused peavad tegema süsteemi tõhusamaks ja lihtsamaks ning muudatusi ei tohi kasutada kodanike ja ettevõtete maksukoormuse tõstmise vahendina. Siinkohal viitab komitee oma varasemale ettepanekule (2) kaaluda alternatiivina käibemaksule teisi aktsiisimaksusüsteeme, mis tagaks vähemalt praeguse maksutulu taseme, kuid oleks üldsusele vähemkulukas ja võimaldaks tõhusamat maksude kogumist.

5.1.1.1

Üks käibemaksupettuse tüüp, mille tagajärjed on maksudest kõrvalehoidmise tõttu laekumata jäänud summade suurust arvestades eriti tõsised ning mida on äärmiselt raske tuvastada, on nn karussellpettus. Karussellpettuse puhul kasutatakse käibemaksust kõrvalehoidmiseks sihipäraselt loodud rahvusvaheliselt tegutsevaid ettevõtteid. Eesmärk on mitte maksta käibemaksuvõlga ja võimaldada pettuseketi teistele lülidele käibemaksu fiktiivset mahaarvamist, et saada sel viisil käibemaksu tagasi või vähendada käibemaksuvõlga. Seadusvastaste eesmärkide saavutamiseks ei tegele maksukohustust mittetäitev majandusosaleja tavaliselt reaalselt äritegevusega ja tal puuduvad vastavad struktuurid ning tihti on tegemist vaid riiulifirmaga. Nimetatud majandusosaleja kaob siis mõne kuu pärast „ametlikust äritegevusest” ilma vastavat maksudeklaratsiooni esitamata ja maksuvõlga tasumata, mis teeb maksuametkonna jaoks tema uurimise eriti raskeks.

5.1.1.2

Komitee on seisukohal, et karussellpettus on võimalik eelkõige liikmesriikidevahelise puuduliku koostöö ning erinevate maksumäärade tõttu. Komitee soovitab rakendada tugevdatult kõiki vajalikke koostöö- ja teabevahetuse vorme, millega on võimalik kõnealuse nähtuse vastu tõhusalt võidelda.

5.1.2.1

Käibemaksust kõrvalehoidmise viise arvestades on liikmesriikide maksuametkonnad täiustanud oma uurimismeetodeid, et järjest tõhusamalt käibemaksupettustega võidelda.

Halduskoostööl on otsustav roll käibemaksupettustega võitlemisel, kuna nimetatud pettustesse on kaasatud paljud eri riikide ettevõtted.

Vastava kokkuleppe sõlmimisega lõid liikmesriigid teabevahetussüsteemi, mis on osutunud kasulikuks vahendiks maksukohustuslaste staatuse kindlaksmääramisel ning piiriüleste maksupettsutega võitlemisel ja selle ohjamisel.

Komitee juhtis juba ammu tähelepanu asjaolule, et komisjon peaks liikmesriikidevahelise koostöö osas võtma aktiivsema rolli, ning tervitab seetõttu kontrollsüsteemi loomist osutatud haldusabi kvaliteedi ja kvantiteedi hindamiseks.

5.1.2.2

Praegu ei ole teabevahetus veel kaugeltki käibiv tava, see tuleneb kultuurilistest erinevustest, infotehnoloogia rakendamise erinevast arengutasemest ning asjaolust, et liikmesriikide tegevusetuse karistamiseks õiguslikud vahendid peaaegu puuduvad. Seetõttu tuleb luua ühine kultuur ja teadvus, selleks et välismaale saadetud teabepäring ei oleks hädavahend erandjuhuks, vaid pigem uurimisprotsessi tavapärane osa, kui see on uuritava juhtumi puhul vajalik.

Selleks tuleb olemasolevaid koostöövahendeid ära kasutades ning vastavatest tähtaegadest ja menetlustest kinnipidamist tagades kõrvaldada ühenduse halduskultuuri ees seisvad takistused, et uurimisorganitel oleks uurimiseks taotletud teave tähtajaks kasutada.

5.1.2.3

Kooskõlas komisjoni väidetega standardiseeritud arvutisüsteemide kasutamise kohta teabevahetuseks tuleks kontrollida võimalusi liikmesriikide maksupettuste vastases võitluses osalevate politseiorganite ja uurimisasutuste võrgustiku loomiseks, eriti mis puudutab otsest teabevahetust sertifitseeritud e-posti süsteemi kaudu ja liikmesriikide tulumaksudeklaratsioonide andmebaaside ühist kasutamist, nagu seda tehakse praegu VIES 1 ja 2 andmete puhul.

Seesugune meede eeldab siiski kokkulepet kõnealustes andmebaasides säilitatavate andmete sisu kohta ning eri liikmesriikides kehtivate andmekaitse-eeskirjade ühildatavust. Nimetatud võrgustik oleks selge edusamm maksupettuste vastases võitluses, kuna uurimisorganitel oleks võimalik vahetult, otsekohe ja ilma tarbetute bürokraatlike formaalsusteta saada vajalikku teavet.

5.1.2.4

Kuigi liikmesriikidevahelise teabevahetuse õigusraamistikku võib sisult ja vormilt pidada piisavaks, on ELis maksupettuste vastasese võitluse ohjamisel kaks suurt takistust: erinevad riiklikud õigusnormid riiklike asutuste uurimisvolituste kohta ja erinevad trahvimäärad.

Selle põhjal võib oletada, et maksupettusi sooritatakse eelkõige neis riikides, kus kontrollorganite kontrollimisvolitused on väiksemad või kus trahvimäär ei täida hirmutavat funktsiooni.

5.1.2.5

Seetõttu tuleks ELi liikmesriikide suveräänsust arvesse võttes karistusmäärad võrreldava raskusastmega kuriteokoosseisude eest ühtlustada, nagu nt rahapesuvastase võitluse eeskirjade puhul. Sel viisil saaks takistada seda, et vähem rangete õigusnormide või vähemtõhusate kontrollmenetluste tõttu tekivad nn maksuparadiisid, kuhu voolab kuritegelikult saadud raha või kuhu koonduvad karussellpettuse kettide lõpplülid.

5.1.3.1

Maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemine peab toimuma ühenduse põhimõtteid, muuhulgas diskrimineerimiskeeldu ja proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes, nagu on mitmeid kordi rõhutanud Euroopa Kohus. Eri finantseeskirjade suurimad kõrvalekalded esinevad muuhulgas seal, kus maksubaasi määramiseks kasutatakse muid parameetreid kui lepingupartnerite vahel kokkulepitud hüvitamine, seda mitte ainult kaupade erakasutamise või ettevõtlusvälistel eesmärkidel kasutamise puhul, vaid alati ka siis, kui tekib maksupettuse või maksudest kõrvalehoidmise kahtlus.

Siinkohal tuleb märkida, et kõikides liikmesriikides lähtutakse maksubaasi määramisel valdavalt osapoolte läbirääkimise tahtest ning sel viisil üritatakse tagada tegelike teenuste maksustamine, kuna maksubaas on tavaliselt identne lepingulise hüvitisega kauba või teenuse eest. Nimetatud peamise kriteeriumi kõrval kasutatakse ka normaalse turuväärtuse kriteeriumi, et teatud tingimustel parandada või uuesti kindlaks määrata maksubaas maksudeks.

5.1.3.2

Normaalse turuväärtuse kontseptsioon on kõikides liikmesriikides üldiselt ühesugune ja see tuleneb suures osas 17. mai 1977. aasta direktiivist 77/388/EMÜ (kuues direktiiv), mille kohaselt on normaalväärtus keskmine hind, mida makstakse samaliigilise või sarnase kauba või teenuse eest vaba konkurentsi tingimustes ja samal turustamisetapil, samal ajal ja samas kohas või kui see ei ole võimalik, siis lähimas kohas ja lähimal ajahetkel.

5.1.3.3

Kõikide liikmesriikide õigussüsteemides kasutatakse maksubaasi määramisel normaalväärtust alternatiivse meetodina:

5.1.3.4

Nimetatud juhtumitele lisanduvad järgmistel juhtudel erandid maksubaasi määramisel lähtuvalt hüvitisest:

5.1.3.5

Siinkohal on Euroopa Kohus (4) kindlaks määranud, et siseriiklikud õigusnormid maksudest kõrvalehoidmise või maksude vältimise ennetamiseks võivad kõrvale kalduda kuuendas direktiivis kehtestatud põhimõttest, et maksubaas sõltub lepingulisest hüvitisest, vaid sel määral, kui see eesmärgi saavutamiseks tingimata vajalik on.

5.1.3.6

Teisisõnu on normaalväärtus lähtepunkt võimaliku maksupettuse kahtluse korral. Kui maksustamise maksubaas lepingulise hüvitise vormis on normaalväärtusest madalam, siis ei asenda normaalväärtus automaatselt hüvitist, kuid maksuametkond võib sellisel juhul oletada maksupettust, pöörates tõendamiskohustuse ümber.

5.1.4.1

Seadusandlike algatuste raames, mille eesmärk on karussellpettusega võitlemine, kehtestati mõnes liikmeriigis õigusnormid, mille kohaselt on teatud kategooriatesse kuuluvate kaupade ostja müüja käibemaksuvõlgade eest kaasvastutav, kui müük on toimunud normaalväärtusest madalama hinnaga.

5.1.4.1.1

Nende sätete alus on kuuenda direktiivi artikkel 21, mille kohaselt võivad liikmesriigid määrata, et maksu tasub solidaarvastutuse alusel teine isik kui maksukohustuslane, kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

5.1.4.2

Niisuguse otsuse alus on oletus, et turuväärtusest kõrvalekalduvate hinnatehingute taga võib peituda midagi muud, nimelt pettusega seotud finantsmehhanismid. Asjaomastes õigusaktides ettenähtud tingimuste puhul lähtutakse põhimõtteliselt ostja ebaaususest, kuna oletatakse, et makstud hinda arvestades pidi ta pettusest teadlik olema (5). Tegemist on ümberlükatava oletusega, kuna ostja võib dokumentidega tõestada, et normaalväärtusest madalam hind tulenes tõestatavatest faktilistest asjaoludest või sündmustest või oli seadusega kooskõlas ja ei ole seetõttu seotud tasumata jäänud maksuga. See kaotab solidaarvastutuse müüja poolt tasumata jäänud maksu eest.

5.1.4.3

Komitee jagab paljude majandusosalejate muret seoses solidaarvastutuse põhimõttega. Euroopa Kohtu otsuseid (6) arvestades on komitee seisukohal, et võimalikud meetmed peaksid piirduma finantstagatise nõudmisega maksude tasumisele nendelt isikutelt ja ettevõtetelt, kes on selgelt määratletud maksukohustuslastena. Seega oleks mõeldav säte selle kohta, et ostja on koos müüjaga solidaarselt vastutav maksu tasumise eest, kui müügihind on madalam kui kauba või teenuse normaalväärtus, kuid siiski tuleks sedavõrd otsustava sätte, mis karistab ostjat teise poolt tasumata jäetud maksu tasumisega, konkreetne rakendamine siduda eritingimustega:

5.1.5

Komitee toetab võimalust laiendada liikmesriigis pöördmaksustamise menetlust sisetehingutele. Oma hiljutises arvamuses märkis komitee, et leiab, et maksuvõla pöördmaksustamise mehhanism vajalik vahend maksudest kõrvalehoidmise ja maksude vältimise takistamiseks. Pöördmaksustamine on eriti sobiv juhtudel, kui tarnija on finantsraskustes (7). Pärast edukat katsetamist ehitusmaterjali ja ehitussektori teenuste valdkonnas laiendas komisjon vabatahtliku pöördmaksustamise valdkonda. Kõnealused meetmed ei tohi siiski takistada ühendusesisest kaupade ja teenustega kauplemist, kuna eri arvekohustused võivad mõnel juhul ohustada siseturu tõhusat toimimist.

5.2.1

Maksupettustega võitlemine peab toimuma kindlasti ka riiklike õigusnormide ühtlustamise üldises raamistikus otseste maksude ja kontrolli kaudu.

5.2.1.1

Euroopa Liidu laienemise järel muutuvad erinevused maksusüsteemide vahel järjest olulisemaks otsuste puhul, millistesse riikidesse voolab kapital ja kuidas ettevõtlustegevust sellele vastavalt korraldatakse. Majanduspoliitikate ulatuslikku kooskõlastamist arvestades jääb liikmesriikide vahendiks investeeringute ja ressursside jaotumist puudutavate otsuste mõjutamisel Euroopa Liidus nende (erinevad) maksueeskirjad. Siiski võivad praegu märkimisväärsed erinevused liikmesriikide otsese maksustamise süsteemides mõnel juhul takistada turgude integratsiooni (8) ja mõjutada negatiivselt Euroopa majanduse konkurentsivõimet.

5.2.2

Riiklike maksueeskirjade kohandamist analüüsiti komisjoni 24. novembri 2003. aasta teatises KOM(2003) 726. Ettevõtete maksustamise osas on raske rakendada nn üldmeetmeid, mille eesmärk on Euroopa ettevõtete tulumaksu kehtestamine ühtsel konsolideeritud maksubaasil (9), kuna liikmesriikide maksubaasi kriteeriumid on endiselt erinevad. Ühtse maksu kehtestamine nõuab lisaks majanduspoliitikate ulatuslikule lähenemisele ka sobivat õigusraamistikku. Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 94 annab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või toimimist.

5.2.3

Nimetatud säte ning liikmesriikide iseseisvus maksustamisküsimustes, mis ei lihtsusta just ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamist Euroopa Liidus, takistavad jätkuvalt ettevõtete tulumaksu süsteemi ühtlustamise protsessi, ühelt poolt seepärast, et liikmesriikide kasvav hulk raskendab üksmeele saavutamist ning teiselt poolt seepärast, et Euroopa põhiseaduse lepingus ei ole sätestatud, et need seadused või raamseadused, mis reguleerivad meetmeid ettevõtete tulumaksu valdkonnas, tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega.

5.2.4

Ühehäälsuse nõudest võimaliku loobumise osas on konkreetne samm ettevõtete tulumaksu maksubaasi ühtlustamise suunas komisjoni 23. detsembri 2005. aasta teatises SEK(2005)1785 „Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ettevõtte tulumaksuga seotud tõkete kõrvaldamine siseturul — koduriigipõhise maksustamise võimaliku katsekava põhipunktid”  (10) esitatud analüüs. Nimetatud uuringust ilmnes, et 25-liikmeslises Euroopa Liidus eksisteerivad 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtet, mis moodustavad suurema osa Euroopa majandusest (99,8 % kõigist Euroopa ettevõtetest on VKEd) ja annavad umbes 66 % erasektori töökohtadest (11). Niisuguse süsteemi tõhus sisseviimine võimaldaks VKEde tegevuse rahvusvahelisemaks muutmist, kuna see vähendaks eeskirjade täitmisega seotud kulusid (12), mis mõjutavad VKEsid palju rohkem kui suuri ettevõtteid (13). Samuti laiendaks see võimalusi kahjumi ülekandmiseks, mis on suurim takistus ettevõtete piiriülese tegevuse arendamisel, ning annaks seega panuse ühenduse tasandi õigusnormide ühtlustamisse ettevõtete tulumaksu valdkonnas.

5.3.1

Elektroonilise kaubanduse kasv ja tehnoloogiline areng pakuvad majandusosalejatele uusi võimalusi. Uued kauplemise meetodid nõuavad siiski maksusüsteemide kohandamist, eelkõige aktsiisimaksude aspektist lähtudes. Peamiselt traditsioonilise kaubanduse reeglitele vastavad maksusüsteemid peavad muutustega arvestama ja neid tuleb kohandada uute tekkivate kaubandusvormidega.

5.3.2

Peamine probleem elektrooniliste tehingute maksustamisel on niisuguste tehingute juures tekkida võiv diskrimineerimine, mis tuleneb tehingute erinevast käsitamisest sõltuvalt kauba või teenuse üleandmise/tarnimise viisist.

5.3.2.1

Kui hinnatakse, kas maksuõiguse traditsioonilisi põhimõtteid on võimalik rakendada digitaalajastul, siis tuleks kontrollida, kas asjaomase maksueeskirja puhul on kinni peetud neutraalsuse põhimõttest, mille kohaselt peab ühtmoodi käsitama tehinguid, mis erinevad vaid üleandmise/tarnimise või teenuse osutamise viisi poolest (elektrooniliselt või mitteelektrooniliselt).

5.3.3

Suurimaid probleeme valmistab mittemateriaalsete (või digitaalsete) kaupade otsene ja kaudne maksustamine, kuna tehingu kõik sammud (tarnimine ja üleandmine) toimuvad elektrooniliselt (elektrooniline kaubandus) ning virtuaalseid tooteid pakutakse internetis. Tegevuse lähtepunktis (müüja) on teenused ja kaubad dematerialiseeritud ning need materialiseeritakse lõpppunktis (ostja). Sellisel juhul ei ole konkreetset asja, mida nt inspekteerimisel füüsiliselt kontrollida.

5.4.1

Komitee on seisukohal, et ühenduse õiguse kehtivate õigusaktidega, mis moodustavad Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) loomise õigusliku aluse, antakse nimetatud organile olulised ülesanded, nagu sätestatakse komisjoni otsuse 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom artiklis 2. Seepärast kutsutakse komisjoni üles tegema pidevaid jõupingutusi tagamaks, et OLAFi praeguseid volitusi praktikas rakendataks, ning eraldama OLAFile tema institutsioonilise rolli täitmiseks vajalikud lisaressursid, nt vastavalt konkurentsi reguleerivatele EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 86.

5.4.2

Siinkohal võiks OLAF toimida Euroopa tasandil (maksu) pettuste vastase võitluse analüüsi- ja kooskõlastusorganina. OLAFIl võiksid olla ülesanded ja volitused maksuküsimuste halduskoostöö valdkonnas (otsesed, kaudsed ja aktsiisimaksud), et lihtsustada teabevahetust ametkondade vahel, kelle ülesanne riikliku õiguskorra järgi on maksupettustega võitlemine.

5.5

Ühendusesisese kaubanduse areng nõuab tugevdatud koostööd teabevahetusel riskijuhtimise kohta. Komisjon ei paku siiski välja konkreetseid algatusi, vaid kutsub liikmesriike üles kasutama maksuametkondades riskijuhtimise käsiraamatut. Siinkohal teeb komitee ettepaneku luua keskne andmebaas, kuhu jookseb kokku ametkondade teave, mis praegu on ühtlustatud vaid tollivaldkonnas ja kahepoolsetel alustel.

5.5.1

Sealjuures võiks määratleda toodete kategooriad, mis liikmesriikide asjaomaste ametkondade uuringute põhjal kujutavad endast suuremat riski võimalikuks karussellpettuseks. Näiteks informaatika ja telefonitehnika valdkonnast muuhulgas sõidukid ja kõrgtehnoloogilised tooted. Vajalike analüüside teostamise võiks teha ülesandeks OLAFIle, kes edastaks vastavad tulemused korrapäraselt liikmesriikidele, et aidata neil kavandada edasist vaatlustegevust ja võimaldada asjaomaste suunatud meetmete võtmist. Lisaks tuleks korraldada ja reguleerida teabeedastus liikmesriikide ja OLAFi vahel.

5.6

Komitee on seisukohal, et kolmandate riikidega suhtlemisel on ühenduse lähenemisviis kahepoolsetest lepingutest selgelt parem. Selleks võiks ELi topeltmaksustamise lepingute süsteemi kavandatava vastuvõtmise raames vastu võtta erisätted. Kõnealust süsteemi on mainitud komisjoni teatises „Ettevõtete maksustamine siseturul” (SEK(2001) 1681) ja teatises „Siseturg ilma ettevõttemaksudest tulenevate takistusteta — tulemused, algatused, väljakutsed” (KOM(2003) 726) ning käsitleti Euroopa Parlamendi teatises (SEK A5-0048) 2003. Toetada tuleb ettepanekut lisada majanduskoostöö lepingutesse klausel koostöö kohta. Liikmesriikide tahte ja otsustavuse puudumist arvestades tuleb kahepoolsete lepingute kasutamist tulevikus jätkata, st nimetatud lepingute käimasolevaid ettevalmistusprotsesse ei tohi katkestada.

5.7

Komisjoni ettepaneku puhul laiendada deklareerimiskohustusi, tuleb lähtuda rangelt proportsionaalsuse ja lihtsustamise põhimõttest. Vajalik võitlus maksupettuste vastu ei tohi põhjustada maksumaksjate ja ettevõtete ausale enamusele põhjendamatut koormust. Seetõttu oleks mõttekas märkimisväärselt kergendada maksuametkondadega aktiivselt koostööd tegevate eeskujulike ettevõtete kohustusi ning karmistada neid maksumaksjate jaoks, kes kujutavad endast objektiivsete kriteeriumide järgi riski.

5.8

Komitee ei jaga komisjoni seisukohta „tavalise” kaubana käsitatavate tubakatoodete ja alkoholi maksustamise osas. Mõned liikmesriigid üritavad tubakatoodete ja alkoholi aktsiisimaksude vahendit kasutada suitsetamise ja alkoholi kuritarvitamisega seotud terviseprobleemide lahendamiseks, mis on loomulikult olulisem kui ühtse turu toimimine. Komisjon teeb ettepaneku need moonutused kõrvaldada, kuid arvestades sissetulekute taseme suurt erinevust ning erinevaid tulu- ja tervishoiupoliitika eesmärke ja meetmeid eri liikmesriikides, võtab moonutuste kõrvaldamine veel palju aega. Kuni maksumäärad pole sobival määral ühtlustatud, tuleks leida teisi lahendusi, tagamaks et liikmesriikidel säilib täies ulatuses võime järgida oma tervishoiu- ja maksupoliitika eesmärke. Samuti tuleb meeles pidada, et vaid väga väike osa tubakatoodete salakaubaveost toimub ELi riikidest ning seda kontrollivad rahvusvahelised grupeeringud. Komitee on küll teadlik tubaka ja alkoholi kuritarvitamisest tulenevatest kõrgetest sotsiaalsetest ja tervishoiukuludest ning loodab, et asjaomased organid võtavad sobivaid meetmeid nimetatud kõnealuse nähtuse ohjamiseks, samas on komitee arvamusel, et tubakatoodete ja alkoholi aktsiisimaks peab jääma liikmesriikide pädevusse.

5.9

Komitee kutsub komisjoni üles jätkama programmi Herakles II ning tervitaks seda, kui parlament ja nõukogu võtaksid viivitamatult vastu komisjoni ettepaneku KOM(2006) 399 lõplik, mis on vajalik, et pikendada ühenduse tegevusprogrammi meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas. Nimetatud programm on juba andnud märkimisväärseid tulemusi (19 koolitusmeedet, millest võttis osa 2236 osalejat erinevatest liikmesriikidest, teistest Euroopa institutsioonidest ja viiest mitte ELi riigist), kusjuures erilist tähelepanu pöörati asjaolule, et arvestades Bulgaaria ja Rumeenia liitumist ELiga muutub vajalikuks tugevam koostöö ning et ka need riigid peavad meetmetest kasu saama.

5.10

Komitee peab kõrgetasemelise alalise arutelu- ja/või kooskõlastusfoorumi loomist asjakohaseks, et tagada ulatuslik lähenemisviis pettust ning liikmesriikide koostööd puudutavatele küsimustele. Praegune konsulteerimistegevus toimub hajutatult mitmetes pädevusvaldkondade järgi jagatud kõrgetasemelistes komiteedes, mis takistab parimate tavade vahetamist, mis parandaks administratsioonide koostööd ja tõhusust. Komitee peab kõiki majandus- ja rahandusministrite nõukogu bürokraatlikke takistusi ja otsustamatust mõistetamatuks ja laiduväärseks.