[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 14.9.2006

KOM(2006) 473 lõplik

2004/0172 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

vastastikuse haldusabi kohta Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitsmisel pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse eest

(esitanud komisjon EÜ asutamislepingu artikli 250 lõike 2 alusel)

SELETUSKIRI

Taust

1. Komisjon võttis 20. juulil 2004 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku vastastikuse haldusabi kohta ühenduse finantshuvide kaitsmisel pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse eest. [1]

2. Euroopa Parlament esitas oma arvamuse esimesel lugemisel 25. mail 2005. [2]

3. Euroopa Kontrollikoda esitas oma arvamuse 27. oktoobril 2005. [3]

Muudetud ettepaneku eesmärk

Ühenduse finantshuve mõjutav pettustevastane võitlus kuulub nii ühenduse kui ka liikmesriikide pädevusse. Eelkõige keeruliste piiriüleste pettuste skeemide puhul käibemaksupettuste, EÜ pettusega saadud tuludega seotud rahapesu ja struktuurifondide pettuste valdkonnas sooritavad kuritegusid organiseeritud kuritegelikud rühmitused, kasutades ära Euroopa integratsioonist tulenevaid vabadusi. Algatuse eesmärk on luua raamistik üldiseks vastastikuseks haldusabiks, mis on suunatud ühenduse finantshuvide kaitse tugevdamisele. Sellepärast teevad liikmesriigid ja komisjon koostööd, tegelevad omavahelise kooskõlastamise ja abistamisega ning vahetavad teavet, et võimaldada kiireid uurimisi ja asjakohaseid meetmeid.

Käesolevasse muudetud ettepanekusse on inkorporeeritud Euroopa Parlamendi muudatused ja ettepanekule reageerinud liikmesriikide soovitused. Euroopa Kontrollikoja arvamus võeti samuti nõuetekohaselt arvesse, kuid see ei tinginud ettepaneku tekstis ühtki konkreetset muudatust. Euroopa andmekaitseinspektori arvamuses[4] ei esitatud ühtki andmekaitsega seotud muudatust.

Käesoleva määruse alusel ei saa komisjon endale uurimisvolitusi, vaid liikmesriikidele antakse võimalus kasutada komisjoni abi (teenusekeskus).

Ettepaneku eesmärk ei ole kontrollida liikmesriikide asutusi seoses nende konkreetse tegevuspädevusega ega kehtestada üldist aruandekohustust, mis ulatuks kaugemale teabevahetusest ühenduse tasandil eriti oluliste juhtumite kohta. Liikmesriigid valiva täpsed vormid ja meetodid Euroopa Pettustevastase Ameti operatiivteenuste keskuse kasutamiseks võitluses Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustava pettuse vastu (vt uus artikkel 5). Käesolevas ettepanekus sätestatakse siiski üheselt mõistetav õiguslik alus OLAFi teenusekeskuse kasutamiseks, et toetada koostööd teiste osalevate liikmesriikide asutustega. Komisjonil on operatiiv- ja teabekogumistoe osas korraldajaroll, st ta on teenusekeskus liikmesriikide asutuste jaoks.

Muudatused seoses Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega

Euroopa Parlament võttis 23. mail 2005 vastu 12 muudatust. Komisjon on seisukohal, et suur osa Euroopa Parlamendi muudatustest on täielikult, põhimõtteliselt või osaliselt vastuvõetavad, sest need parandavad ettepanekut ning samas säilitavad selle eesmärgid ja poliitilise elujõulisuse. Lisaks võtab komisjon arvesse kõnealuse ettepaneku üle peetud läbirääkimiste tulemusi nõukogu pettustevastase võitluse töörühmas ning Euroopa Kontrollikoja arvamust, kellega konsulteeriti EÜ asutamislepingu artikli 208 lõike 4 alusel.

Ettepaneku muudatuste eesmärgid on järgmised:

4. kinnitatakse liikmesriikidele, et ettepanekuga ei anta komisjonile uusi uurimisvolitusi;

5. täpsustatakse liikmesriikide otsustusõigust koostöövormide ja -meetodite üle;

6. juhitakse tähelepanu komisjoni rollile kui teenusekeskusele vastupidiselt uurimisülesannetele;

7. selgitatakse ettepanekust tuleneva vastastikuse haldusabi rakendusala seoses kaudsete ja otseste ühenduse kuludega;

8. selgitatakse täpsemalt kriminaalõiguse ja teiste halduskoostöö vahendite piire (määrus (EÜ) nr 1798/2003);

9. rõhutatakse riigi tasandil kesksete sideorganite kooskõlastamisfunktsiooni (viite väljajätmine pädevatele aktsiisiametitele);

10. rõhutatakse tugevamalt operatiivset lisandväärtust, mida võib anda komisjon (OLAF);

11. osutatakse teenusekeskuse võimalustele, mida liikmesriigid võivad kasutada, näiteks komisjoni omaalgatuslik abi ja riskianalüüsid;

12. jäetakse välja erijälgimist käsitlevad sätted, millega nähti ette jälitustegevus kahtlustatavate rikkumiste korral kas taotluse alusel või ilma selleta;

13. piiratakse käesoleva määruse rakendusala ja kirjeldatakse komisjoni kooskõlastamisrolli suhetes kolmandate riikidega;

14. selgitatakse, mil määral võivad liikmesriigid olla paindlikud käesolevast määrusest tulenevate kohustuste rakendamisel;

15. liikmesriikide poolt pädevate asutuste määramine koos nende asutuste loetelu kehtestamisega komisjoni poolt;

16. tugevdatakse ebaseaduslikult saadud tulu sissenõudmisvõimalust ja kohustust esitada seotud teavet;

17. kehtestatakse tõhusad proportsionaalsed ja hoiatavad sätted seoses sissenõudmisega;

18. kõrvaldatakse liikmesriikide kartused, nagu võiks nende asutusi kohustada tegelema tegevustega, milleks neil ei ole riigi õiguse alusel volitusi (muudetud ettepanekust kõrvaldatakse erijälgimine, s.t liikmesriigid otsustavad ise, kas kasutada seda konkreetset vahendit või mitte);

19. rõhutatakse, et teavet kahtlaste tehingute kohta, mida liikmesriikide rahapesu andmebürood koguvad rahapesudirektiivide alusel kehtestatud aruandluse jaoks, ei kasutata käesoleva määruse ettepaneku alusel rahapesualaste süüdistuste esitamiseks, vaid andmete kogumiseks, et osutada võimalikule EÜ pettusele, mis võib nõuda vastastikuse haldusabitegevuse algatamist;

20. kinnitatakse erandit kohustusest teha koostööd avaliku korraga seotud põhjustel (vt uus artikkel 22).

Komisjoni arvamus Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute kohta

Komisjon on võtnud seisukoha iga muudatuse kohta:

Muudatusega nr 1 , mis käsitleb viidet Euroopa andmekaitseinspektori arvamusele,[5] nõustuti koos väikese muudatusega.

Sissejuhatavad viited „võttes arvesse“ viitavad ainult esmase õiguse seadusandliku menetluse sätetele. Põhjendustes on juba olemas viide EÜ asutamislepingu artiklis 286 ja määruses 45/2001 sätestatud andmekaitse eeskirjadele.

Põhjendust 13 muudetakse järgmiselt.

(...) Käesoleva määruse koostamisel on nõuetekohaselt arvesse võetud Euroopa andmekaitseinspektori arvamust . [6]

Muudatus nr 2 on sisse viidud muudetud sõnastuses täiendava selgitusena artikli 3 lõikesse 1.

Komisjoni ja liikmesriikide ülesanne kaitsta ühenduse finantshuve ei piirdu üksnes ühenduse territooriumiga.

"1. (...)

a) eeskirjade eiramine tähendab pettust (...), sealhulgas eeskirjade täielikku või osalist eiramist kolmandates riikides “.

Muudatusega nr 3 , mis käsitleb artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i, nõustuti veidi muudetud kujul, sest see annab vajaliku selguse.

Sõnastust on muudetud, asendades „rahastamise“ „kuludega“, sest tegemist pole mitte omavahenditega, vaid ühenduse kuludega.

„rikkumised, mis on seotud tulude ja kuludega, mida institutsioonid juhivad tsentraliseeritult või jagatud, detsentraliseeritud või ühisjuhtimise teel. (...)“

Muudatusega nr 4 , mis käsitleb artikli 3 lõike 1 punkti b alapunkti i, nõustuti muudetud kujul, sest see annab aluse vastastikusele haldusabile nii otseste kulude valdkonnas kui ka riigisiseste juhtumite puhul, mis on õiguslikust raamistikust välja jäänud. Seega on tegemist ettepaneku muudatusega ning mitte pelgalt selgitusega.

Komisjon on kohandanud ettepaneku teksti järgmiselt:

i)(a) millel käesoleva artikli punkti a alapunktis ii viidatud tulude ja kuludega seotud rikkumiste puhul ja ilma et see piiraks käesoleva artikli punkti a alapunktiga iii hõlmatud rikkumisi, on või võib olla tagajärgi teistes liikmesriikides või reaalseid seoseid teistes liikmesriikides teostatavate toimingutega ja

iii) mis on seotud tulude ja kuludega, mida institutsioonid juhivad tsentraliseeritult või jagatud, detsentraliseeritud või ühisjuhtimise teel

Muudatusega nr 5 , mis käsitleb artikli 3 lõike 1 punkti b alapunkti ii, nõustuti.

b) "ühenduse tasandil erilise tähtsusega eeskirjade eiramine (...)" tähendab eeskirjade eiramist:

i) mis, olenemata sellest, kas need avastati ühe või mitme omavahel seotud operatsiooni käigus või mitte , võivad (...)“

Muudatusega nr 6 , mis käsitleb artiklit 4, nõustuti muudetud sõnastuses, millega piirati selle ulatust piiriülese käibemaksupettusega ja pädevate ametnikega, et säilitada sidusus määrusega 1798/2003. Selle tulemusel lisati artiklisse 4 lõige 4.

„Eeskirjade eiramise valdkonnas võivad artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel komisjon ja määruse (EÜ) nr 1798/2003 alusel määratud pädevad ametnikud üksteisega ühendust võtta, koostööd teha ja teavet vahetada.

Kui pädev ametnik või pädev asutus, keda pole nimetatud määruses (EÜ) nr 1798/2003, või keskne sideorgan saab või saadab käesoleva määruse alusel abitaotluse või vastuse abitaotlusele, teavitab ta sellest oma liikmesriigi keskset sideorganit.“

Muudatus nr 7 on lisatud muudetud kujul artikli 4 lõikesse 3.

Kavandatava määruse kohaselt koostatav täielik register pädevatest asutustest annaks olulise lisandväärtuse. Komisjon ei saa sellist registrit siiski koostada üksi, vaid üksnes koostöös liikmesriikidega, kes peaksid komisjonile esitama vajaliku teabe. See võimaldab liikmesriikidel tõsta kõigile nähtavalt asjaomaste ametiasutuste teadlikkust. Registri Internetis avalikustamise praktiline kasutegur ei ole ilmne. Registrit on vaja korrapäraselt ajakohastada ning selleks peavad liikmesriigid esitama vajaliku teabe.

„Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe oma pädevate asutuste kohta käesoleva määruse kohaldamiseks. Nad teatavad komisjonile kõigist muudatustest seoses nende asutustega. Esitatud teabe alusel avaldab komisjon registri, et seda saaksid kasutada liikmesriikide ametiasutused ja komisjon. Komisjon ajakohastab seda registrit korrapäraselt“.

Muudatusega nr 8, mis käsitleb artiklit 11, ei nõustutud.

Euroopa Parlamendi esitatud muudatus, mis käsitleb liikmesriikide teavitamiskohustusi komisjonile käesoleva ettepaneku alusel kaubatarnete kohta käibemaksuteabe vahetamise süsteemi kaudu määruse 1798/2003 alusel, ületaks selle määrusega kehtestatud raamistikku.

Muudatusega nr 9 , mis käsitleb artiklit 18, nõustuti muudetud sõnastuses.

Kuna komisjon (OLAF) on kõige sobivam kooskõlastama koostööd kolmandate riikidega, on kõnealune muudatus lisatud ettepanekusse muudetud sõnastuses. Kooskõlastavat rolli saab anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ainult komisjonile ja mitte OLAFile, sest see oleks vastuolus komisjoni organisatsioonilise autonoomiaga.

„Liikmesriigi või komisjoni poolt kolmandast riigist saadud teave, mis kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse, edastatakse liikmesriigi pädevale ametiasutusele ja komisjonile, kui see võib aidata neil eeskirjade eiramist ära hoida või selle vastu võidelda. Sellise teabe vahetamisel on komisjonil kooskõlastav roll.“

Muudatusega nr 10 , mis käsitleb uue artikli lisamist kehtivate õiguslike kohustuste muutmise kohta, ei nõustutud.

Kavandatav määrus ei mõjuta määrust 1798/2003 ega hõlma kriminaalõigust. Seega ei saa kavandatavas määruses viidata määruse (EÜ) nr 1798/2003 ja otsuse 2000/642/JSK muudatustele.

Muudatusega nr 11 , mis käsitleb uue sätte lisamist sissenõudmise kohta, nõustuti muudetud sõnastuses.

Kõnealuse muudatuse eesmärk on võimaluse pakkumine rahapesuvastase sektori finantsteabe kasutamiseks, et edendada sissenõudmismeetmete edukust varasemas etapis. Seega täiendab see – niivõrd, kuivõrd see jääb käesoleva ettepaneku rakendusalasse – sissenõudmise eeskirju direktiivi 76/308/EMÜ[7] alusel, mida on muudetud direktiiviga 2001/44[8].

Kavandatavaid muudatusi nr 11 ja 12 tuleb vaadelda Euroopa Parlamendi resolutsiooni (ühenduste finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta) kontekstis (nr 9, 11, 12, 24, 25, 28).[9] Kõnealused sätted võivad täiendada, kuid ei muuda liikmesriikide kehtivaid sissenõudmise eeskirju tollimaksude, põllumajandusmaksude ja käibemaksu valdkonnas (direktiiv 76/308, muudetud direktiiviga 2001/44). Need peavad olema kooskõlas kolmanda samba õigusega ega tohi mõjutada põhiõigusi, eelkõige omandiõigust.

Ettepaneku teksti on muudetud järgmiselt.

„3. peatükk

SISSENÕUDMISE HÕLBUSTAMINE

ARTIKKEL 20

Teavitamiskohustus

1. Eeskirjade eiramisest saadud tulu tagasimaksmise hõlbustamiseks kogub taotluse saanud ametiasutus vastavalt riikide õigusaktidele direktiivi 2005/60/EÜ artikli 2 lõikes 1 osutatud institutsioonidelt ja isikutelt kogu asjakohase finantsteabe, mis hõlbustab käesoleva määruse artiklis 20 osutatud meetmete kohaldamist. Teabe vahetamine käesoleva määruse alusel ei piira nõukogu otsuses 2000/642/JSK sätestatud rahapesu andmebüroode vahelist koostööd käsitlevaid eeskirju.

2. Taotluse esitanud ametiasutus esitab avalduses asjakohased faktid, sealhulgas põhjused, miks on tõsised kahtlused eeskirjade eiramise kohta. Kui nende liikmesriigi ametiasutused pöörduvad asjakohase teabe kogumiseks direktiivi 2005/60/EÜ artikli 2 lõikes 1 osutatud institutsioonide ja isikute poole, tagavad institutsioonid ja isikud, et kõnealune teave jääks konfidentsiaalseks.“

Muudatusega nr 12 , mis käsitleb uue sätte lisamist sissenõudmise kohta, nõustuti veidi muudetud kujul. Pärast tõsise pettuse määratlemist Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioonis,[10] millele osutatakse direktiivis 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta,[11] kohaldavad liikmesriigid erimeetmeid, sealhulgas kohaseid haldusmeetmeid pettuste ja rahapesu vastu, näiteks summade sissenõudmist vähemalt alates 50 000 eurost.

Ettepaneku teksti on muudetud järgmiselt.

„Artikkel 21

Sissenõudmise viisid

1. Tõhusa sissenõudmise tagamiseks võtavad liikmesriigid pädeva asutuse taotlusel kooskõlas riigi õigusega vajalikud meetmed eeskirjade eiramisest tuleneva igasuguse ebaseaduslikult saadud tulu külmutamiseks, arestimiseks ja konfiskeerimiseks. Käesolevat sätet kohaldatakse eeskirjade eiramisest tuleneva tulu suhtes, mis on üle 50 000 euro, või direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 lõikes 2 nimetatud vara suhtes, mille väärtus vastab sellisele tulule.

2. Lõikes 1 osutatud meetmeid võib kohaldada nii füüsilise kui ka juriidilise isiku suhtes, kes on eeskirju eiranud või keda kahtlustatakse selles või kes on eeskirjade eiramisele kaasa aidanud või keda kahtlustatakse selles. Kõnealuseid meetmeid võib kohaldada ka füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes saab kasu eeskirjade eiramisest tulenevast tulust.“

JÄRELDUS

Võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2, muudab komisjon oma ettepanekut järgmiselt.

2004/0172 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

vastastikuse haldusabi kohta Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitsmisel pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse eest

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 280 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[12]

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust,[13]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

21. Ühendus ja liikmesriigid omistavad ühenduse finantshuvide kaitsele ning pettuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisele suurt tähtsust.

22. Ühenduse vastastikuse abistamise raamistik peaks lubama tihedat ja pidevat koostööd liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel ning ametiasutuste ja komisjoni vahel, et kaitsta ühenduse finantshuve kõikides ühenduse finantsvahendite ja kulutuste valdkondades.

23. Käesoleva määruse sätted ei tohiks mõjutada juurdluste teostamist Euroopa Pettustevastase Ameti poolt juurdlusvolitust kasutades ja vastavuses ettevaatusabinõudega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1999. aasta 25. mai määruses (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[14]. Käesoleva määruse ulatus peaks olema piiratud teatavate abi, teabe vahetamise ja kooskõlastamise vormidega, mis võivad eelneda või järgneda OLAFi juurdlustegevusele või nendega kaasneda. Komisjon peaks toetama liikmesriikide ametiasutusi, edendades nende koostööd ja teabevahetust ning esitades jälitustegevusel põhinevaid teateid, et hoida ära pettusi ja muid eeskirjade eiramisest tulenevaid ohte, mis kahjustaksid Euroopa Ühenduse finantshuve. Liikmesriikide ametiasutustele tuleks anda teatav iseseisev otsustusõigus seoses ühenduse finantshuvide kaitseks võetavate meetmetega sõltuvalt sellest, mida on vaja ühenduse õiguse tõhususeks asjaomases valdkonnas.

24. Ühenduse uute meetmete kehtestamine ei tohiks mõjutada riikide kriminaalõiguse kohaldamist ega vastastikuse abistamise eeskirju kriminaalasjades ega riiklikku õigusemõistmist.

25. Kui teabevahetus kahtlaste tehingute kohta, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivis 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta,[15] mida on täiendatud 26. oktoobri 2005. aasta määrusega (EÜ) 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta,[16] võib aidata tuvastada pettusi ühenduse finantshuvide kahjustamiseks, tuleks kohaldada käesoleva määruse alusel vastastikuse haldusabi eeskirju.

26. (5) Riikidevahelise Pettuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemine nõuab täiustatud kooskõlastamist ühenduse tasandil, aga ka valdkondadevahelist koostööd liikmesriikide ametiasutustega pettuste ja muu ebaseadusliku tegevuse valdkonnas, mis on tihti seotud organiseeritud kuritegevuse struktuuridega ning kahjulikud ühenduse finantshuvidele. Käesolev määrus peaks veelgi enam toetama lubama koostööd liikmesriikide kõikide pädevate ametiasutuste vahel ning ametiasutuste ja komisjoni vahel.

27. Võitluses käibemaksupettuste vastu on nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määruses nr 1798/2003 (halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta) [17] osutatud kesksetel sideorganitel koostöös pettuste vastu kooskõlastav roll. Kuna abi puhul eeskirjade eiramise tuvastamisel ja ärahoidmisel võib olla tarvis otsest koostööd piirkondlike ja kohalike pettustevastaste ametiasutuste ja ametnike vahel, tuleks kogu edastatud teave saata samas ka kesksetele sideorganitele.

28. (6) Käesoleva määruse sätted ei tohiks mõjutada ühenduse õigusakte, milles sätestatakse spetsiifilisem või ulatuslikum koostöö liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel, näiteks nõukogu 1997. aasta 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks[18] ja 7. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta .[19]

29. (7) Teabe vahetamine on pettuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel esmatähtis. Liikmesriikide poolt komisjonile antavat teavet peaks komisjon kasutama üleeuroopaliste pettuste ja muu ebaseadusliku tegevuse kohta tervikliku ülevaate koostamiseks ning selle ülevaate edastamiseks liikmesriikidele kasutada andmiseks .

30. (8) Pettuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevusega, eriti piiriüleste juhtumite puhul, mis hõlmavad tihti organiseeritud rahvusvaheliste pettuste skeeme kahes või enamas liikmesriigis, saab kõige tõhusamalt takistada ja nende vastu võidelda, kui operatiivse, statistilise ja üldise iseloomuga teavet analüüsitakse ja selle suhtes teostatakse riskianalüüs Euroopa tasandil, kasutades komisjoni, sealhulgas OLAFi teabekogumise ja riskianalüüsi võimalusi üldiselt ja eriti OLAFi omi .

31. (9) Seoses võitlusega pettuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu on vajalikud ka sidusad järelmeetmed. Seetõttu peab komisjoni poolt kogutud või edastatud teave olema haldus- ja kohtumenetlustes tõendusmaterjalina lubatav.

32. (10) Liikmesriikide pädevate ametiasutuste ja komisjoni vahelise eduka koostöö huvides peaks teabevahetus olema korraldatud vastavalt konfidentsiaalsusreeglitele, kui teavet tuleb käsitada ametisaladusena, samas tagades, et isikuandmete töötlemisel uute reeglite kohaselt oleks tagatud nõutav andmekaitse.

33. (11) Tuleks pöörata nõuetekohast tähelepanu ühenduse institutsioonide suhtes rakendatavatele andmekaitse eeskirjadele, mis on ette nähtud asutamislepingu artiklis 286 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta,[20] ning samuti samamoodi liikmesriikide suhtes rakendatavatele eeskirjadele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi (95/46/EÜ üksikisiku kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)[21] alusel. Käesoleva määruse koostamisel on nõuetekohast tähelepanu pööratud Euroopa andmekaitseinspektori arvamusele .[22]

34. (12) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[23]

35. (13) Kuna võetava meetme eesmärki, milleks on pettuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastane võitlus, ei saa piisaval määral saavutada üksinda tegutsevad liikmesriigid ja see on meetme ulatuse või mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, s.t nii liikmesriikide kui ka komisjoni vahelise koostöö kaudu , võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

36. (14) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I jaotis Üldsätted

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse õiguslik raamistik vastastikuseks haldus abiks, koostööks ja eelkõige teabevahetuseks liikmesriikide pädevate ametiasutuste, samuti nende ametiasutuste ja komisjoni vahel, et tagada ühenduse finantshuvide adekvaatne ja tõhus kaitse pettuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu.

Artikkel 2 Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse pettuse ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse juhtumite puhul, mis on ühenduse tasandil erilise tähtsusega.

Liikmesriikide pädevad asutused võivad kasutada käesoleva määrusega loodud vastastikuse haldusabi vahendeid vastavalt käesolevale määrusele informatsiooni vahetada ja abi anda ka muudel juhtudel, kui nad peavad sellist teabevahetust ja abiandmist ühenduse tasandil vajalikuks, et võidelda pettuste ja muu ühenduse finantshuve mõjutava ebaseadusliku tegevuse vastu.

2. Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata, kui ühenduse õigusaktides on sätestatud spetsiifilisem koostöö liikmesriikide vahel või liikmesriikide ja komisjoni vahel, või on sätestatud komisjoni suurem õigus saada teavet.

Ennekõike ei mõjuta käesolev määrus määruse (EÜ) nr 515/97 kohaldamist. See ei mõjuta ega liikmesriikidevahelist koostööd määruse (EÜ) nr 1798/2003 (halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta ) [24] alusel.

3. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EÜ) nr 1073/1999 kohaldamist.

4. Käesolev määrus ei mõjuta riikide kriminaalõigust ega vastastikuse abi eeskirjade rakendamist kriminaalküsimustes ega ka riiklikku õigusemõistmist.

5. Käesolevas määruses sätestatud kohustus abi anda ei hõlma teabe ega dokumentide esitamist pädevate haldusasutuste poolt, kes tegutsevad õigusasutuse volitusega või tema taotlusel.

Abi taotluse korral esitatakse siiski selline teave või dokumendid siis, kui õigusasutus, kellega küsimuses konsulteeritakse, annab oma nõusoleku.

Artikkel 3 Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 1. eeskirjade eiramine – pettus ja igasugune muu ebaseaduslik tegevus, millel on eriline tähtsus ühenduse tasandil ning mis kahjustab ühenduse finantshuve, sealhulgas eeskirjade eiramine, mis on pandud toime osaliselt või täielikult kolmandates riikides , ning eelkõige on see:

i) a) rikkumine, mis on seotud tulude ja kuludega, mida institutsioonid juhivad tsentraliseeritult või jagatud, detsentraliseeritud või ühisjuhtimise teel , sealhulgas ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumine ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, kaasa arvatud ühenduse õigusaktide sätete alla kuuluvate lepingute ja nii otsese kui ka kaudse ühendusepoolse rahastamise rakendamise rikkumine, ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, kaasa arvatud ühenduse õigusaktide sätete alla kuuluvate lepingute ja nii otsese kui kaudse ühendusepoolse rahastamise rakendamise rikkumist, mis kahjustab või kahjustaks ühenduse üldeelarvet või ühenduse juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu mis kahjustab või kahjustaks ühenduse üldeelarvet või ühenduse juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu;

ii) b) igasugune käibemaksuga seotud õigusaktide rikkumine vastavalt nõukogu direktiivile 77/388/EMÜ[25] ja millel oleks olnud või oleks ühenduste omavahendeid kahandav mõju vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1553/89[26];

iii) c) rahapesu nõukogu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ[27] (täiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta)[28] artikli 1 tähenduses seoses käesoleva punkti alapunktides i ja ii osutatud menetlusega rikkumise korral, mis moodustab ühenduse finantshuve kahjustava pettuse või korruptsiooni; rahapesu nõukogu direktiivi 91/308/EMÜ12[29] artikli 1 punkti c tähenduses seoses rikkumismenetlusega, millele on viidatud käesoleva punktides a ja b.

b) 2. ühenduse tasandil erilise tähtsusega eeskirjade eiramine – eeskirjade eiramine:

i) a) millel käesoleva artikli punkti a alapunktis ii viidatud tulude ja kuludega seotud rikkumiste puhul ja ilma et see piiraks käesoleva artikli punkti a alapunktiga iii hõlmatud rikkumisi on või võib olla tagajärgi teistes liikmesriikides või reaalseid seoseid teistes liikmesriikides teostatavate toimingutega ja

ii) b) mis , olenemata sellest, kas need avastati ühe või mitme omavahel seotud operatsiooni käigus või mitte, võivad tõenäoliselt asjaga seotud liikmesriikides põhjustada üleüldist rahalist kahju, mis on suurem kui 500 000 eurot käibemaksu valdkonnas, või tuua teistes käesoleva määrusega hõlmatud juhtudel endaga kaasa kahjusid ühenduse finantshuvidele suuruses 100 000 eurot või rohkem; rahapesu korral kohaldatakse künnist eelkuriteo põhirikkumiste suhtes;

c) 3. käibemaksuga seotud õigusaktid – kõik ühenduse sätted, millega reguleeritakse käibemaksu ja liikmesriikide vastuvõetud õigusnorme ühenduse sätete järgimiseks;

d) 4. taotluse esitanud ametiasutus – pädev ametiasutus, kes taotleb abi;

e) 5. taotluse saanud ametiasutus – pädev ametiasutus, kes on saanud abi taotluse;

f) keskne sideorgan – määruse (EÜ) nr 1798/2003 artikli 3 lõike 2 alusel määratud organ, kellel lasub põhivastutus halduskoostöö valdkonnas toimuva suhtlemise eest teiste liikmesriikidega; on

g) sideüksus – organ, kes ei ole keskne sideorgan ja kellel on kindel territoriaalne pädevus või erialane tegevuspädevus ning kelle on määruse (EÜ) nr 1798/2003 artikli 3 lõike 3 kohaselt määranud pädev ametiasutus vahetama otse teavet selle määruse alusel;

h) pädev ametnik – määruse (EÜ) nr 1798/2003 artikli 3 lõike 4 alusel määratud ametnik, kes võib selle määruse alusel otse teavet vahetada;

i) (6) haldusalane järelepärimine – kõik kontrollimised, järelepärimised ja teised tegevused, mida teostab pädev ametiasutus oma ülesannete täitmisel eesmärgiga tuvastada, kas eeskirjade eiramine on toimunud, välja arvatud tegevus, mis on ette võetud õigusasutuse nõudmisel või otsesel volitusel;

j) (7) finantsteave – kahtlaste tehingute kohta käiv teave, mille pädev riigi kontaktpunkt on saanud vastavalt direktiivile 2005/60/EÜ 91/308/EMÜ , ja muu teave, mis on asjakohane käesoleva määrusega hõlmatud eeskirjade eiramisega seotud finantstehingutele jälile saamisega;

k) (8) pädevad ametiasutused – artikli 4 lõikes 1 nimetatud riikide või ühenduse ametiasutused.

2. Käesoleva artikli lõike 2 punktis b lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud künnist võib tõsta artikli 24 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt.

Artikkel 4 Pädevad ametiasutused

1. Koostöö käesoleva määruse raames hõlmab järgmisi pädevaid ametiasutusi, kes tegutsevad oma volituste piires:

a) liikmesriikide ametiasutused:

i) kes on otseselt vastutavad ühenduse eelarvest pärit rahaliste vahendite haldamise eest ning kes on asjakohase ühenduse ja riigi õiguse alusel selleks määratud; või

ii) kes on kohaldatavate riigi haldusaktide alusel vastutavad pettuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmise ja sellega võitlemise eest; või

iii) kes on pädevate ametiasutustena loetletud määruses (EÜ) nr 1798/2003, nimetatud määruse kohaselt määratud kesksed sideorganid ja sideüksused, teised käibemaksupettuste uurimiseks pädevad asutused või nõukogu direktiivis 92/12/EMÜ[30] kirjeldatud pädevad ametiasutused, kuivõrd kogutud informatsioon võib tõendada käibemaksupettusi ; või

iv) kes on liikmesriikide loodud “rahapesu andmebürood” vastavalt nõukogu otsusele 2000/642/JSK direktiivi 2005/60/EÜ artiklile 21 , et koguda ja analüüsida saadud teavet;

b) komisjon, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF).

2. Liikmesriigid võtavad tarvitusele vajalikud meetmed, tagamaks teabe vahetuse oma pädevate ametiasutuste vahel, hoolimata nende pädevusvaldkonnast ja staatusest riigis, samuti ametiasutuste ja komisjoni vahel.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe oma pädevate asutuste kohta käesoleva määruse kohaldamiseks. Nad teatavad komisjonile kõigist muudatustest seoses nende asutustega. Esitatud teabe alusel avaldab komisjon registri, et seda saaksid kasutada liikmesriikide ametiasutused ja komisjon. Komisjon ajakohastab seda registrit korrapäraselt.

4. Eeskirjade eiramise valdkonnas võivad artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel komisjon ja määruse (EÜ) nr 1798/2003 alusel määratud pädevad ametnikud üksteisega ühendust võtta, koostööd teha ja teavet vahetada.

II JAOTIS KOOSTÖÖKOHUSTUS

1. PEATÜKK VASTASTIKUNE HALDUSABI JA TEABEVAHETUS

1. jagu

Artikkel 5Koostöövormid ja -meetodid

Liikmesriigid võivad oma äranägemisel valida kõige kohasemad koostöövormid ja -meetodid. Nad annavad sellist teavet ja abi, mis on vajalik ühenduse finantshuvide tõhusaks proportsionaalseks ja hoiatavaks kaitseks.

2. jagu Taotluse alusel antava abi vahendid

Artikkel 6 5 Abi taotluse alusel

1. Pädevad ametiasutused annavad üksteisele taotluse alusel abi, et hoida ära ja tuvastada eeskirjade eiramist. Taotluse esitanud ametiasutuse nõudmisel edastab taotluse saanud ametiasutus määral, mis on vajalik rahuldamaks taotluse vajadusi ja mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega, taotluse esitanud ametiasutusele kogu teabe, mis on asjakohane eeskirjade eiramise ärahoidmiseks ja tuvastamiseks. Edastatav teave hõlmab teavet eeskirju eiravatest toimingutest, samuti finantsteavet nii põhitegevuse kui ka asjaga seotud füüsiliste või juriidiliste isikute kohta.

2. Abi- ja teabevahetuse taotlusele lisatakse lühike teadaanne faktide kohta, mis on taotlevale ametiasutusele teada.

3 . 2 . Selleks et soovitavat teavet saada, tegutseb taotluse saanud ametiasutus või haldusasutus, kelle poole ta on pöördunud, samal viisil, nagu ta toimiks iseseisvalt või mõne muu oma liikmesriigi ametiasutuse taotlusel.

4. 3. Taotluse saanud ametiasutus teeb kättesaadavaks igasuguse tema valduses oleva või tema poolt saadud teabe seoses tuvastatud või planeeritava toimingu või tehinguga, mis on või mis taotluse esitanud ametiasutuse meelest võib olla eeskirjade eiramine või vajaduse korral puudutavad vastavalt artiklile 6 teostatud erijälgimise avastusi .

Ta edastab taotluse esitanud ametiasutusele kõik tõendid, dokumendid või nende ametlikult kinnitatud koopiad, mis on tema valduses või mille ta on saanud. Originaaldokumendid ja esemed edastatakse siiski ainult siis, kui see ei ole vastuolus selles liikmesriigis kehtivate õigusaktidega, kus taotluse saanud ametiasutus asub.

4. Abi- ja teabevahetuse taotlusele lisatakse lühike teadaanne faktide kohta, mis on taotlevale ametiasutusele teada.

5. Kui taotluse esitanud ametiasutus adresseerib oma taotluse ametiasutusele, kes ei ole pädev taotletud abi andma, edastab see ametiasutus taotluse viivitamatult pädevale ametiasutusele, kesksele sideorganile või sideüksusele ning teavitab sellest taotluse esitanud ametiasutust .

Artikkel 6 Erijälgimine

Taotleva ametiasutuse palvel seab taotluse saanud ametiasutus võimaluste piires sisse või laseb oma tegevusalal sisse seada erijälgimise:

a) inimeste üle ja eelkõige nende tegevuse üle, kui leidub piisav alus uskuda, et nad tegelevad eeskirjade eiramisega;

b) kohtade üle, kus kaupu säilitatakse sellisel viisil, mis annab alust arvata, et neid kavatsetakse kasutada toimingutes, kus võib esineda eeskirjade rikkumist;

c) kaupade liikumise üle, mille suhtes on viiteid, et nad võivad olla võimaliku eeskirjade eiramise objektiks;

d) transpordivahendite üle ja finantstehingute üle, mille puhul on piisavalt alust uskuda, et neid kasutatakse eeskirjade eiramiseks.

Artikkel 7 Haldusjuurdlus taotluse alusel

1. Taotluse saanud ametiasutus teostab taotluse esitanud ametiasutuse nõudmisel haldusjuurdluse seoses tegevusega, mis moodustab või mis taotluse esitanud ametiasutuse arvates moodustab eeskirjade eiramise, või korraldab sellise juurdluse läbiviimise.

Taotluse saanud ametiasutus või haldusasutus, kelle poole ta on pöördunud, teostab haldusjuurdlused samal viisil, nagu ta toimiks iseseisvalt või mõne muu oma riigi ametiasutuse nõudmisel. Ta edastab juurdluse tulemused taotluse esitanud ametiasutusele.

2. Taotluse esitanud ametiasutuse ja taotluse saanud ametiasutuse kokkuleppel võivad taotluse esitanud ametiasutuse määratud ametnikud olla esimeses lõikes kirjeldatud haldusjuurdluse juures. Juurdluse teostavad igal juhul taotluse saanud ametiasutuse ametnikud.

Taotluse esitanud ametiasutuse ametnikud ei tohi omal algatusel taotluse saanud ametiasutuse ametnikele antud kontrollivolitusi üle võtta, kuid neile tagatakse juurdepääs samadesse ruumidesse ja samadele dokumentidele nagu viimati mainitutele ning seda taotluse saanud liikmesriigi ametnike vahendusel ja ainult selleks, et teostada haldusjuurdlust.

3. Kuivõrd kriminaalmenetlust käsitlevates riigi õigusaktides antakse teatud toimingute sooritamise õigus ainult riigi õigusaktidega ametisse määratud ametnikele, ei tohi taotluse esitanud ametiasutuse ametnikud neis toimingutes osaleda. Mitte mingil juhul ei osale nad ruumide läbiotsimises või isikute ametlikel ülekuulamistel kriminaalõiguse alusel.

Artikkel 8 Ametnike tegevus teises liikmesriigis või lähetusel liikmesriigis

Kokkuleppel taotluse esitanud ametiasutuse ja taotluse saanud ametiasutuse vahel ning kooskõlas viimase poolt kehtestatud korraldustega võib taotluse esitanud ametiasutuse poolt vormikohaselt volitatud ametnikel lubada saada teavet eeskirjade eiramise kohta büroodest, mis asuvad taotluse esitanud liikmesriigis.

Teave peab olema taotluse esitanud ametiasutuse jaoks vajalik ja tulenema dokumentidest, millele eespool nimetatud büroode ametnikel on juurdepääs.

Taotluse esitanud ametiasutuse ametnikel lubatakse neist dokumentidest koopiaid teha.

Artikkel 9 Ametnike kirjalik volitus

Taotluse esitanud ametiasutuse ametnikud, kes viibivad teises liikmesriigis või lähetusel liikmesriigis vastavalt artiklile 6 7 ja 7 8 , peavad alati esitama vajaduse korral kirjaliku volituse, kus on märgitud nende isikuandmed ja ametiülesanded.

Artikkel 10 Abi andmise ja teabe esitamise tähtaeg

1. Taotluse saanud ametiasutus annab artiklites 56 ja 7 osutatud teavet ja abi võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui kuus nädalat pärast taotluse kättesaamist. Kui kõnealune teave on juba taotluse saanud ametiasutuse valduses, on tähtaeg neli nädalat.

2. Erijuhtudel võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud ametiasutus leppida kokku lõikes 1 sätestatust erineva tähtaja.

3. Kui taotluse saanud ametiasutus ei saa taotlusele tähtajaks vastata, informeerib ta taotluse esitanud ametiasutust kohe põhjustest, miks see võimalik ei ole, ja teatab, millal ta saab vastuse saata.

Artikkel 11 Andmed käibemaksu kohta

1. Operatiiv- ja tehnilise abi andmiseks ning selleks, et vajaduse korral aidata liikmesriikide pädevatel ametiasutustel artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses eeskirjade eiramist tuvastada ja uurida, võib anda võimaldatakse komisjonile juurdepääsu liikmesriikide andmetele, mida säilitatakse riikide andmebaasides vastavalt määruse (EÜ) nr 1798/2003 artiklile 22.

2. Juurdepääsuga seotud täpsed eeskirjad, sealhulgas eeskirjad konfidentsiaalsuse ja andmekaitse ning liikmesriikide andmetest saadud teabe kasutamise kohta sätestatakse artikli 22 24 lõikes 2 osutatud korras.

2. Kui asi puudutab tõendeid eeskirjade rikkumisest artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses, edastavad liikmesriikide ametiasutused direktiivi 92/12/EMÜ põhjal kogutud informatsiooni komisjonile.

3. jagu Omaalgatuslik abi

Artikkel 12 Teabe andmine toimingute ja tehingute kohta

1. Liikmesriikide pädevad ametiasutused edastavad komisjonile ilma eelneva taotluseta igasuguse asjakohase teabe seoses toimingute või tehingutega, mis moodustavad või mis ilmselt moodustavad eeskirjade eiramise.

2. Komisjon analüüsib saadud teavet kohase tehnilise toe abil ja esitab liikmesriikidele vastavad analüüsitulemused, eesmärgiga anda tehnilist ja operatiivabi eeskirjade eiramise tuvastamisel ja uurimisel. Kui komisjon leiab, et ühes või enamas liikmesriigis on toimunud eeskirjade eiramine, informeerib ta sellest asjaomaseid liikmesriike.

3. Liikmesriigid ja komisjon vahetavad omaalgatuslikult finantsteavet Liikmesriikide ja komisjoni vaheline kohustus omaalgatuslikult finantsküsimusi puudutavat informatsiooni vahetada kehtib hoolimata sellest, kas tehing toimub ühekordse toiminguna või mitme toiminguna, mis on ilmselt seotud.

4. Konfidentsiaalsuse ja andmekaitse eeskirjad võetakse vastu artikli 2 4 2 lõikes 2 kirjeldatud korras.

Artikkel 13 Erijälgimine ilma taotluseta

Kui liikmesriigi pädev ametiasutus leiab, et see on vajalik ühenduse finantshuvide kaitseks eeskirjade eiramise vastu, siis ta korraldab erijälgimise:

a) inimeste üle ja eelkõige nende tegevuse üle, kui leidub piisav alus uskuda, et nad tegelevad eeskirjade eiramisega;

b) kohtade üle, kus kaupu säilitatakse sellisel viisil, mis annab alust arvata, et neid kavatsetakse kasutada toimingutes, kus võib esineda eeskirjade rikkumist;

c) kaupade liikumise üle, mille suhtes on viiteid, et nad võivad olla võimaliku eeskirjade eiramise objektiks;

d) transpordivahendite üle, mille puhul on piisavalt alust uskuda, et neid kasutatakse eeskirjade eiramiseks.

e) finantstehingute üle, mille puhul on piisavalt alust uskuda, et neid kasutatakse eeskirjade eiramiseks.

Artikkel 13 14 Üldteabe edastamine

1. Liikmesriikide pädevad ametiasutused edastavad komisjonile eeskirjade eiramise uute mooduste, võimaluste, meetodite ja tavade, samuti eeskirjade eiramise ärahoidmise ja tuvastamise kohta üldteavet, mis võib kaasa aidata sellekohaste õigusaktide kindlustamisele pettuste vastu, niipea kui nad sellise teabe saavad.

2. Komisjon edastab iga liikmesriigi pädevatele ametiasutustele kohe pärast saamist teabe, mis aitaks neil eeskirjade eiramist ära hoida ja asjaomaste õigusaktide täitmist tagada.

2. peatükkTeabe kasutamine

Artikkel 14 15 Teabe kasutamine tõendusmaterjalina

Leiud, tõendid, teave, dokumendid, ametlikult kinnitatud koopiad ja kõik kogutud andmed, mis on pädevale ametiasutusele artiklis 6, 7, 8 ja 13 kirjeldatud abiandmise käigus edastatud, moodustavad lubatava tõendusmaterjali ükskõik millise liikmesriigi haldus- või kohtumenetluses samamoodi nagu siis, kui nad oleksid saadud selles liikmesriigis, kus menetlus toimub.

Artikkel 15 16 Teabevahetus

Komisjon võib käesoleva määruse või mõne muu ühenduse sätte alusel saadud teavet vahetada teiste pädevate ametiasutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja selle kohaldamiseks niivõrd, kuivõrd selline teabevahetus on kooskõlas ühenduse sätetega, mille alusel teave on saadud.

Artikkel 16 17 Järelmeetmed

Liikmesriikide pädevad ametiasutused informeerivad komisjoni uutest asjaoludest seoses käesoleva määruse alusel edastatud teabe ja teostatud haldusjuurdlustega ning eelkõige algatatud haldus- või kohtumenetlustega, kui see on riigi kriminaalõigusega kooskõlas.

Artikkel 17 18 Konfidentsiaalsuseeskirjad ja andmekaitse

1. Käesoleva määruse alusel mis tahes kujul edastatud või saadud teavet tuleb käsitada ametisaladusena ja see on kaitstud samamoodi, nagu kaitstakse samasugust teavet selle saanud liikmesriigi õigusega ning ühenduse institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätetega.

Seda teavet tohib edastada ainult neile isikutele või ametiasutustele, kes kuuluvad ühenduse või liikmesriikide institutsioonidesse või organitesse ja kelle ametiülesanded nõuavad, et nad oleksid sellest teadlikud, ning seda ei või kasutada muul otstarbel kui ühenduse finantshuvide kaitse tõhusaks tagamiseks.

2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel isikuandmeid töödeldes järgitakse ühenduse ja riikide andmekaitse eeskirju ning eriti neid, mis on sätestatud direktiivis 95/46/EÜ ja, kui see on kohaldatav, määruses (EÜ) nr 45/2001.

Enne artikli 11 teises lõigus lõikes, artikli 12 lõikes 4 ja artiklis 23 22 sätestatud rakenduseeskirjade vastuvõtmist konsulteeritakse Euroopa andmekaitseinspektoriga.

Artikkel 18 19 Suhted kolmandate riikidega

1. Liikmesriigi või komisjoni poolt kolmandast riigist saadud teave, mis kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse, edastatakse liikmesriigi pädevale ametiasutusele ja komisjonile, kui see võib aidata neil eeskirjade eiramist ära hoida või selle vastu võidelda. Sellise teabe vahetamisel on komisjonil kooskõlastav roll.

2. Eeldusel et kõnealune kolmas riik on võtnud seadusliku kohustuse anda nõutavat abi seoses tõendite kogumisega, tõestamaks arvatavalt eeskirjade rikkumist moodustavate toimingute ebaseaduslikku laadi, võib käesoleva määruse alusel kogutud teavet edastada kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate riikide sätetega, direktiivi 95/46/EÜ artiklitega 25 ja 26 ning vajaduse korral määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 9 sellele kolmandale riigile kui kooskõlastatud tegevuses osalejale, tingimusel et saavutatakse kokkulepe teavet edastava pädeva ametiasutusega.

Artikkel 19 20 Komisjoni teostatav riskianalüüs

Selleks et hõlbustada eelkõige pädevate ametiasutuste tööd liikmesriikides, võib komisjon kasutada igasugust liikmesriikide poolt käesoleva määruse alusel edastatud üld- või operatiivteavet, et teha vastavat infotehnoloogilist tuge kasutades strateegilisi ja taktikalisi riskianalüüse, mille tulemusena koostatakse kogutud andmetel põhinevaid aruandeid ja hoiatusi, eesmärgiga tõsta teadlikkust seoses tuvastatud ohtudega ja seega parandada pädevate riigiasutuste ja komisjoni asjakohase operatiivsekkumiste tõhusust, võttes arvesse komisjoni pädevuse piire.

3. PEATÜKK

TAGASIMAKSMISE HÕLBUSTAMINE

Artikkel 20 Teavitamiskohustus

1. Eeskirjade eiramisest saadud tulu tagasimaksmise hõlbustamiseks kogub taotluse saanud ametiasutus vastavalt riikide õigusaktidele direktiivi 2005/60/EÜ artikli 2 lõikes 1 osutatud institutsioonidelt ja isikutelt kogu asjakohase finantsteabe, mis hõlbustab käesoleva määruse artiklis 20 osutatud meetmete kohaldamist. Teabe vahetamine käesoleva määruse alusel ei piira nõukogu otsuses 2000/642/JSK[31] sätestatud rahapesu andmebüroode vahelist koostööd käsitlevaid eeskirju.

Artikkel 21 Sissenõudmise viisid

III JAOTIS LÕPPSÄTTED

Artikkel 22 Avalik kord

1. Koostööd võib piirata, kui taotluse saanud ametiasutus arvab, et taotluse täitmine oleks vastuolus tema suveräänsuse, turvalisuse, avaliku poliitika või mõne muu selle liikmesriigi põhihuviga, kus see ametiasutus asub.

Kõnealuse artikli tähenduses ei ole maksusaladus või pangasaladus piisav põhjus vastastikusest abist keeldumiseks.

2. Abistamisest keeldumist tuleb põhjendada. Taotluse saanud ametiasutus teatab komisjonile võimalikult kiiresti igast abistamisest keeldumisest ja selle põhjustest.

Artikkel 23 21 Rakenduseeskirjad

1. peatüki II jaos ette nähtud täpsed rakenduseeskirjad vastastikuse abi ja teabevahetuse kohta võetakse vastu artikli 22 24 lõikes 2 sätestatud korras.

Lisaks artikli 11 teises lõigus lõikes ja artikli 12 lõikes 4 osutatud küsimustele võivad eeskirjad hõlmata eelkõige järgmist: eelkõige:

a) eeskirjade eiramine artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses;

b) eeskirjade eiramine artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii tähenduses;

a) eeskirjade eiramine artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses;

b) eeskirjade eiramine artikli 3 lõike 1 punkti c tähenduses;

c) eeskirjade eiramine struktuurifondide sektoris.

Artikkel 24 22 Komitee

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 43 kohaselt loodud komitee (edaspidi "komitee").

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 osutatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 25 23 Hindamisaruanne

Iga kolme aasta tagant pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile, kontrollikojale ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

Artikkel 26 24 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

Policy area(s): Anti-fraud Activities: Mutual administrative cooperation and exchange of information |

TITLE OF ACTION: PROPOSAL FOR A REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL ON MUTUAL ADMINISTRATIVE ASSISTANCE FOR THE PROTECTION OF THE FINANCIAL INTERESTS OF THE COMMUNITY AGAINST FRAUD AND ANY OTHER ILLEGAL ACTIVITIES |

1. BUDGET LINE(S) + HEADING(S)

24.0106 (fight against fraud)

2. OVERALL FIGURES:

2.1. Total allocation for action (Part B): EUR million for commitment: -

2.2. Period of application: From entering into force on.

2.3. Overall multi-annual estimate of expenditure

(a) Schedule of commitment appropriations/payment appropriations (financial intervention) (see point 6.1.1) - (not applicable see point 5.1.1)

EUR million ( to three decimal places)

Year [n] | [n+1] | [n+2] | [n+3] | [n+4] | [n+5 and subs. Years] | Total |

Commitments |

Payments |

(b) Technical and administrative assistance and support expenditure (see point 6.1.2)

Commitments |

Payments |

Subtotal a+b |

Commitments |

Payments |

Commitments/ payments | 1.851 | 1.851 | 1.751 | 1.751 | 1.751, | 1.751 |

(The first two years include each an amount of EUR 100 000 for the development of information systems for internal use of the Commission, see point 7.3)

TOTAL a+b+c |

Commitments | 1.851 | 1.851 | 1.751 | 1.751 | 1.751 | 1.751 |

Payments | 1.851 | 1.851 | 1.751 | 1.751 | 1.751 | 1.751 |

2.4. Compatibility with financial programming and financial perspective

[ X ] Proposal is compatible with existing financial programming.

2.5. Financial impact on revenue:

[ X ] Proposal has no financial implications (involves technical aspects regarding implementation of a measure)

3. BUDGET CHARACTERISTICS

Non-comp | Non-diff | NO | NO | NO | 5 |

4. LEGAL BASIS

Article 280(4) of the EC Treaty.

5. DESCRIPTION AND GROUNDS

5.1. Need for Community intervention

5.1.1. Objectives pursued

The initiative for a regulation on the basis of article 280 of the EC Treaty concerns a framework dedicated to administrative mutual assistance necessary to strengthen the protection of the financial interests of the Community.

For the purpose of the protection of the financial interests of the Community the Member States and the Commission shall assist each other and exchange information in particular in the field of money laundering of the proceeds of EC fraud, of fraud on VAT and any other illegal activities detrimental to the Community’s financial interests in particular those in the field of structural funds.

Background

Fraud and any other illegal activities affecting the financial interests of the Community warrant a more comprehensive framework for administrative cooperation between Member States authorities and with the Commission. This is reflected by the Commission’s firm commitment to the fight against fraud in order to protect the Community’s financial interests which is clearly demonstrated in its Communication, adopted on 28 June 2000, on an overall strategic approach for the protection of the Community’s financial interests and the fight against fraud[32]. This approach underlines the importance of an overall anti-fraud legislative policy by following a horizontal and cross-pillar legislative approach. This legislative policy must be given concrete expression with the drawing up of specific rules, in particular for information exchanges, and close and regular cooperation between the Member States and between the latter and the Commission.

On the basis of this legislative policy the Commission mentions in its working programme for 2003 the preparation of a proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council establishing a cooperation mechanism between the competent authorities of the member States and the Commission in order to ensure the protection of the Community’s financial interests against illegal activities including matters such as VAT fraud, money laundering and other financial transactions in relation to the proceeds of EC fraud as well as any other illegal activities detrimental to the Community’s financial interests in particular concerning fraud concerning structural funds.

The Commission has reiterated in its Communication containing an Action Plan for 2001-2003[33], the importance of reinforcing cooperation to prevent money laundering of proceeds from fraud and any other illegal activities detrimental to the Community’s financial interests and VAT fraud in order to be able to realise an effective action against organised crime, particularly economic and financial crime (including fraud and money laundering). To combat this type of crime, the European Union should take co-ordinated action and have a strategy of cooperation and mutual information between all public partners in addition to existing programmes as Fiscalis in the sector of VAT.

5.1.2. Measures taken in connection with ex ante evaluation NOT APPLICABLE

5.1.3. Measures taken following ex post evaluation NOT APPLICABLE

5.2. Action envisaged and budget intervention arrangements

NOT APPLICABLE: see point 5.1.1.

5.3. Methods of implementation

NOT APPLICABLE: see point 5.1.1.

6. FINANCIAL IMPACT

NOT APPLICABLE: SEE POINT 5.1.1.

6.1. Total financial impact on Part B - (over the entire programming period)

(The method of calculating the total amounts set out in the table below must be explained by the breakdown in Table 6.2.)

6.1.1. Financial intervention

Commitments (in EUR million to three decimal places)

Breakdown | [Year n] | [n+1] | [n+2] | [n+3] | [n+4] | [n+5 and subs. Years] | Total |

Action 1 |

Action 2 |

etc. |

TOTAL |

6.1.2. Technical and administrative assistance, support expenditure and IT expenditure (commitment appropriations) |

[Year n] | [n+1] | [n+2] | [n+3] | [n+4] | [n+5 and subs. years] | Total |

1) Technical and administrative assistance |

a) Technical assistance offices |

b) Other technical and administrative assistance: - intra muros: - extra muros: of which for construction and maintenance of computerised management systems |

Subtotal 1 |

2) Support expenditure |

a) Studies |

b) Meetings of experts |

c) Information and publications |

Subtotal 2 |

TOTAL |

6.2. Calculation of costs by measure envisaged in Part B (over the entire programming period)

7. IMPACT ON STAFF AND ADMINISTRATIVE EXPENDITURE

7.1. Impact on human resources

Types of post | Staff to be assigned to management of the action using existing and additional resources | Total | Description of tasks deriving from the action |

Number of permanent posts | Number of temporary posts |

Officials or temporary staff | A B C | 2 (1 already occupied) 2 (1 already occupied) 1 | 2 (1 already occupied) 3 (1/2 - 1 already occupied) 1 | 11 | Coordination of investigations and intelligence work in the field of fraud in particular on VAT and structural funds and money laundering of proceeds of fraud detrimental to the Community’s financial interests. |

Other human resources | 4 END | 4 | Coordination of investigations in the field of VAT, structural funds and money laundering of proceeds of fraud detrimental to the Community’s financial interests. |

Total | 5 | 10 | 15 |

7.2. Overall financial impact of human resources

Type of human resources | Amount (EUR) | Method of calculation * |

Officials Temporary staff | 1 188 000 | 11 x EUR 108 000 |

Other human resources (specify budget line) | 173 340 | 4 (END) x EUR 43 335 |

Total | 1 361 340 |

The amounts are total expenditure for twelve months.

7.3. Other administrative expenditure deriving from the action

Budget line (number and heading) | Amount EUR | Method of calculation |

Overall allocation (Title A7) Overall allocation 24.0106 (fight against fraud) A3.010211 Other management expenditure (missions) A3.0201 Control, studies, analysis and activities specific to the European anti-fraud office Total per year | 117 000 60 000 208 000 385 000 | 13 (operational and intelligence staff) x missions per year x 1.500 (average costs of Anti-fraud—missions) 2 x (each year) a meeting of the Committee (30.000 costs per meeting)[34] 13 (operational and intelligence staff) x 2 (average No. of investigation coordination meetings) x 8,000 (average costs of such a meeting) |

A3.0103 Buildings and related expenditure of policy area | EUR 100 000 | Two information systems have to be developed: one for VAT and one for money laundering. The development of each system entails the following costs: system specification: EUR 25 000 development: EUR 35 000 tests: EUR 10 000 user manuals and training: EUR 15 000 installations: EUR 15 000 total (1): EUR 100 000 Total:2 systems: EUR 200 000 cost to be spread over two years |

A3 01 60 Documentation and library expenditure | 5 000 | special library, documentation and purchase of books, subscription to specialised periodicals |

Total | 1 851 340 |

The amounts are total expenditure for twelve months.

1 Specify the type of committee and the group to which it belongs.

I. Annual total (7.2 + 7.3) | EUR 1 851 340 (year 1 and 2) EUR 1 751 340 (from year 3) |

II. Duration of action | does not apply |

III. Total cost of action (I x II) | does not apply |

The needs for human and administrative resources shall be covered within the allocation granted to the managing DG in the framework of the annual allocation procedure.

8. FOLLOW-UP AND EVALUATION

8.1. Follow-up arrangements

The Committee shall adopt an implementing regulation following the comitology procedure in order to determine the relevant implementing modalities of mutual assistance and exchange of information in specific areas covered by the proposed regulation.

8.2. Arrangements and schedule for the planned evaluation

Every three years after the date of entry into force of the regulation, the Commission shall report to the European Parliament, the Court of Auditors and the Council on the application of the measures provided for in the regulation.

9. ANTI-FRAUD MEASURES

NOT APPLICABLE.

[1] ELT 290, 27.11.2004, lk 5. KOM(2004) 509.

[2] Bülletään 7.8.2004, punkt 1.6.26.

[3] ELT C 313, 9.12.2005, lk 1.

[4] ELT C 301, 7.12.2004, lk 4.

[5] ELT C 301, 7.12.2004, lk 4.

[6] ELT C 301, 7.12.2004, lk 4.

[7] Nõukogu direktiiv 76/308/EMÜ, 15. märts 1976, vastastikuse abi kohta Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvatest meetmetest tulenevate nõuete ning põllumajandusmaksude ja tollimaksude sissenõudmisel, EÜT L 73, 19.3.1976, lk 18 .

[8] Nõukogu direktiiv 2001/44/EÜ, 15. juuni 2001, millega muudetakse direktiivi 76/308/EMÜ vastastikuse abi kohta Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvatest meetmetest tulenevate nõuete ning põllumajandusmaksude ja tollimaksude sissenõudmisel ning seoses käibemaksuga ja teatavate aktsiisimaksudega, EÜT L 175, 28.6.2001, lk 17.

[9] Euroopa Parlamendi 7. juuni 2005. aasta resolutsioon ühenduste finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2004/2198(INI)).

[10] Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud konventsioon Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49.

[11] ELT L 309, 25.11.2005, lk 15, vt artikli 3 lõige 5 ja artikli 39 lõige 2.

[12] ELT C 290, 27.11.2004, lk 5. KOM(2004) 509.

[13] ELT C 313, 9.12.2005, lk 1.

[14] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ, 26. oktoober 2005 , rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta, ELT L 309, 25.11.2005, lk 13.

[16] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) 1889/2005, 26. oktoober 2005, ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta, ELT L 309, 25.11.2005, lk 9.

[17] ELT L 264, 15.10.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

[18] EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

[19] ELT L 264, 15.10.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1)

[20] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[21] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[22] ELT C 301, 7.12.2004, lk 4.

[23] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[24] ELT L 264, 15.10.2003, lk 1.

[25] EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.

[26] EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

[27] ELT L 309, 26.6.2005, lk 13.

[28] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) 1889/2005, 26. oktoober 2005, ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta, ELT L 309, 25.11.2005, lk 9.

[29] EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77.

[30] EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1.

[31] EÜT L 271, 24.10.2000, lk 4.

[32] Communication from the Commission, Protection of the Communities’ financial interests, The fight against fraud - For an overall strategic approach, COM(2000) 358 final. See especially paragraph 1 and 1.2.2 of this communication. The Council (ECOFIN) adopted this communication on 17 July 2000 and the European Parliament, which approved the guidelines. The Parliament approved the guidelines presented in its Resolution of 13 December 2000.

[33] Adopted by the Commission on 23 May 2001, COM(2001) 254 final. See especially paragraph 2.2.1.

[34] Where multidisciplinary (e.g. Customs and VAT) issues are discussed by the Committee envisaged by this Regulation, the travel costs of two delegates per Member State will be reimbursed by the Commission.

52006PC0473