[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 1.6.2006

KOM(2006) 202 lõplik

2006/0076 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

millega luuakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2013“)

(komisjoni esitatud) {SEK(2006) 566}

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Vastavalt programmi „Fiscalis 2003–2007“ käsitleva otsuse artikli 15 lõike 4 punktile a tuleb komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatis programmi jätkamise põhjendatuse kohta ning vajadusel lisada sellele asjakohane ettepanek. Komisjon võttis 6. aprillil 2005. aastal vastu teatise,[1] milles pidas vajalikuks kahte jätkuprogrammi – „Toll 2013“ ja „Fiscalis 2013“[2] – vastavalt programmidele „Toll 2007“ ja „Fiscalis 2003–2007“. |

120 | Üldine taust Euroopa Liidu ees seisev suurim väljakutse on lähiaastatel seotud majanduskasvu ja töökohtade loomisega, nagu sätestatud taaskäivitatud Lissaboni strateegias[3]. Programm „Fiscalis 2013“ aitab kaasa kõnealuse strateegia elluviimisele, arendades jätkuvalt maksuasutuste vahelist koostööd, et tagada maksustamissüsteemide järgmiste eesmärkide saavutamine: ühenduse maksualaste õigusaktide ühesugune kohaldamine, riikide ja ühenduse finantshuvide kaitse, siseturu ladus toimimine, sest maksude tasumisest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist takistatakse, pidades silmas ka selle rahvusvahelist mõõdet, konkurentsimoonutuste vältimine ning õigusaktide täitmisest nii asutustele kui ka maksukohustuslastele tekkiva koormuse jätkuv vähendamine. |

130 | Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Programm „Fiscalis 2013“ on programmi „Fiscalis 2003–2007“ jätkuprogramm. |

141 | Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Kõik osalevad riigid võtsid osa vahehindamise e-küsitlusest, samal ajal kui viies riigis viidi läbi juhtumiuuringud. Kõnealuste juhtumiuuringute raames korraldati põhjalikke intervjuusid nii programmikoordinaatorite, IT-süsteemide kasutajate, programmis osalejate, maksuasutuste esindajate kui ka maksukohustuslastega. Programmis osalejatelt palutakse osana programmi „Fiscalis 2007“ seiresüsteemist regulaarselt tagasisidet. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Sidusrühmad peavad programmi „Fiscalis“ osalevate riikide seisukohast väga oluliseks ja nõustusid, et programm „Fiscalis“ aitab kaasa paremale koostööle ja usalduse tekitamisele nende ametiasutuste ja ametnike vahel. Osalevad riigid hindasid eriti kõrgelt programmi paindlikkust ja soovivad seda ka tulevikus säilitada. Samuti rõhutasid nad, et programm mängib võtmerolli osalevate riikide toetamisel, et nad saaksid üksteiselt õppida ja seega vältida kulukaid vigu. Vahehindamisel soovitati tõhustada tegevust koolitus- ja teabelevivaldkonnas. Kõnealuseid soovitusi on uue ettepaneku koostamisel arvesse võetud. |

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

230 | Mõju hindamine Esimesel poliitilisel valikul, mis on programmi „Fiscalis“ peatamine, on vahetu ja hävitav mõju kogu siseturule üldiselt ning eriti maksusüsteemide toimimisele. Teine poliitiline valik, programmi „Fiscalis 2013“ loomine „Fiscalis 2007“ pikendusena, kaasamata seejuures lisaressursse uute poliitiliste algatuste toetamiseks ja/või muutunud oludega kohanemiseks, tähendaks käesoleva olukorra järkjärgulist halvenemist. Kuigi kõnealune valik võib lühiajalises perspektiivis rahuldav tunduda, ilmneksid peagi selle piirangud ja soovimatud mõjud, kuna kõnealune valik ei paku maksuasutustele piisavalt ressursse tulevaste väljakutsetega toimetulekuks. Kolmas poliitiline valik näeb ette programmi „Fiscalis 2013“ loomise „Fiscalis 2007“ pikendusena, kuhu on lisatud ressursse ühelt poolt uute poliitiliste algatuste toetamiseks ja teiselt poolt kõigi muude alamrubriikide eelarve vähetähtsa kasvu ettenägemiseks. Uued poliitilised algatused, mis aitavad suuresti kaasa väljakujundatud elektroonilise maksuhalduse arendamisele, võtavad suurima osa kõnealustest lisaressurssidest. Lisaeelarve on samuti vajalik üleeuroopaliste IT-süsteemide uuendamiseks, et võtta vastu oodatav teabevahetuse kasv, samas kui piiratud osa lisaressurssidest kasutatakse algatuste tegemiseks, et toetada e-õppe ja teabelevivaldkonnas teabe jagamise edendamist. |

231 | Komisjon viis läbi tööprogrammis nimetatud mõju hindamise ja sellekohane aruanne on saadaval dokumendis SEC(2006) 566. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte, Luuakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2013“). |

310 | Õiguslik alus Euroopa Ühenduse asutamisleping, eriti selle artikkel 95. |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada järgmis(t)el põhjus(t)el. |

321 | Kuna osalevad riigid ei saa täiel määral saavutada käesolevas otsuses sätestatud meetmete eesmärke, mis oma ulatuse ja mõju tõttu on paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. |

Ühenduse meetmetega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmis(t)el põhjus(t)el. |

324 | Ehkki kõnealuse programmi eesmärkide saavutamise kohustus lasub eeskätt osalevatel riikidel, on programmi tegevuse kooskõlastamiseks ning infrastruktuuri loomiseks ja vajalike stiimulite pakkumiseks vaja ühenduse meetmeid. |

Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el. |

331 | EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusaktid: muu (ühenduse programm). |

342 | Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el. Ei kohaldata. |

MÕJU EELARVELE |

401 | Ühenduse kantavad tegevuskulud võib jagada peamiselt kaheks: ühismeetmed ja IT-meetmed. Ühismeetmed hõlmavad seminare, projektirühmi, töölähetusi, mitmepoolset kontrolli, koolitust ja muid meetmeid artikli 1 lõike 2 punkti f alusel. IT-meetmed hõlmavad olemasolevate üleeuroopaliste süsteemide toimimist ja arendamist ning uute süsteemide väljatöötamist. Ühenduse eelarvest aastateks 2008–2013 eraldatav summa on 156,9 miljonit eurot. Programm „Fiscalis 2013“ kestab kuus aastat, et see langeks kokku finantsperspektiiviga (2007–2013). Komisjon jätab endale võimaluse uurida, kas ühenduse käesoleva programmi rakendamisega seotud teatavate ülesannete täitmise võiks jätta tehniliste ja haldusabilepingutega täitevasutusele või teenuseosutajale. |

TÄIENDAV TEAVE |

520 | Olemasoleva õigusakti kehtetuks tunnistamine Ettepaneku vastuvõtmisega tunnistatakse olemasolevad õigusaktid kehtetuks. |

570 | Ettepaneku üksikasjalik selgitus Artikkel 6: Side- ja teabevahetussüsteemid Üleeuroopalised side- ja teabevahetussüsteemid on olulised ühenduse maksustamissüsteemide tugevdamiseks, eriti nende mõju ja tõhususe tagamiseks. Programm „Fiscalis 2013“ toetab nii maksundusega seonduvaid süsteeme, mida arendatakse või mis toimivad käesoleva määruse jõustumise ajal, kui ka ühenduse õigusaktide alusel loodud maksundusega seotud uute süsteemide arendamist. Aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamine integreeritakse programmi „Fiscalis 2013“ alates aastast 2009. Senistest programmidest nähtub, et sidusrühmade tihe koostöö on üleeuroopaliste IT-süsteemide ladusa juhtimise eeltingimus. Komisjoni ja osalevate riikide sarnane kohustus tagada oma pädevusvaldkonnas olemasolevate süsteemide toimimine ja uute üleeuroopaliste rakenduste väljatöötamine on samuti väga vajalik. Ettepanekus eristatakse selgelt komisjoni ja osalevate riikide kohustusi. Komisjon võib lubada side- ja teabevahetussüsteemide kasutamist avalik-õiguslike teenuste osutamiseks maksu- vm valdkondades, kui selle eest tehakse sissemakse programmi eelarvesse. Artikkel 7: Mitmepoolne kontroll Piiriülese maksukontrolli korraldamine on õiguslikult keeruline ning eeldab osalevate audiitorite tihedat koostööd. Programmi „Fiscalis“ mitmepoolsed kontrollimeetmed loovad audiitoritele kontrolli korraldamiseks vajaliku raamistiku. Programmi „Fiscalis 2007“ kahel esimesel aastal kasutasid audiitorid mitmepoolset kontrolli intensiivselt. Need meetmed on kujunenud piiriüleste pettuste vastu võitlemisel tähtsaks ja tõhusaks. Programm „Fiscalis 2013“ ärgitab liikmesriike selliseid meetmeid kasutama ning suurendama nende hulka ja kvaliteeti. Artikkel 8: Seminarid ja projektirühmad Seminarid pakuvad teatavate valdkondade tippspetsialistidele võimaluse üksteisega kohtuda ja koos komisjoniga arutada ühiseid probleeme, kogemusi ja lahendusvõimalusi. Seminaridest on kasu nii parima haldustava arendamisel ja levitamisel kui ka koostöö ergutamisel ja arendamisel või koolitusvõimalusena. Liikmesriigid märgivad sageli, et ametnike kahepoolsetest kontaktidest seminaridel on palju kasu riikide maksuasutuste koostöö edendamisel ja usalduse tekitamisel. Vahel on seminaridele kutsutud ettevõtete, maksukohustuslaste ja muude isikute esindajaid, kellel on eriteadmised. Osalejad asutustest hindavad eespool nimetatud ekspertide osalust kõrgelt. Fiscalis 2007 uue meetmena hakati kasutama projektirühmi ja väikese osavõtjate arvuga kohtumisi konkreetsel teemal. Nii liikmesriigid kui ka komisjon andsid programmi „Fiscalis 2007“ vahehindamises projektirühmade tööle kõrge hinnangu. Projektirühmad on hea võimalus maksuasutuste erinevate lähenemisviiside analüüsimiseks ja hea haldustava alaste soovituste andmiseks. Projektirühmad lülitatakse seepärast otsese meetmetüübina programmi „Fiscalis 2013“. Artikkel 9: Töölähetused Töölähetuste eesmärk on uurida teises asutuses teatavat konkreetset haldustava või leida lahendus strateegilist või praktilist laadi küsimustele. Töölähetuse võib korraldada koostöös nii ELi liikmesriikide kui ka kolmandate riikide maksuasutustega. Artikkel 10: Koolitus Programmi „Fiscalis 2007“ vahehindamisel kinnitati ühise koolituse arendamise vajadust. “Fiscalis 2007 tegevusvahemiku esimesel poolel töötati välja mitmeid ad hoc koolitusmeetmeid. Artikli 1 lõike 2 punkt f: Muud meetmed Programmis „Fiscalis 2007“ on osutunud eriti kasulikuks võimalus arendada standardmeetmete kõrval muid meetmeid, mis lähtuvad konkreetsest vajadusest. Nii tehti programmis „Fiscalis 2007“ algust projektirühmadega. Seepärast säilitatakse vastav võimalus ka programmis „Fiscalis 2013“. Artikkel 3: Programmis osalemine Osalevad riigid on Euroopa Liidu liikmesriigid ja kandidaatriigid, võimalikud kandidaatriigid ning Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud teatavad partnerriigid, kui vajaliku korra suhtes on kokku lepitud. Artikkel 11: Meetmetes osalemine programmi raames Rahvusvaheliste organisatsioonide, kolmandate riikide asutuste ning maksukohustuslaste ja nende organisatsioonide esindajad võivad alati osaleda programmi raames korraldatud meetmetes, kui see on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks. Artikkel 12: Teabevahetus Fiscalis 2007 vahehindamisel kinnitati vajadust korraldada liikmesriikide asutuste ja komisjoni vahelist teadmiste ja teabevahetust struktureeritumalt ning talletada programmi kestel kogutud teadmised. Seepärast pööratakse programmis „Fiscalis 2013“ erilist tähelepanu teabevahetusele ja teadmiste haldamisele. |

1. 2006/0076 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

millega luuakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2013“)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[4]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[5]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Ühenduse ees seisev suurim väljakutse on lähiaastatel seotud majanduskasvu ja töökohtade loomisega, nagu on sätestatud taaskäivitatud Lissaboni strateegias. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 1998. aasta otsusega nr 888/98/EÜ, millega kehtestati ühenduse meetmeprogramm siseturu kaudse maksustamise süsteemide parandamiseks (programm „Fiscalis“)[6] (edaspidi „programm „Fiscalis 2002““), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2002. aasta otsusega nr 2235/2002/EÜ, millega võetakse vastu siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2003–2007“)[7] (edaspidi „programm „Fiscalis 2007““), on märkimisväärselt toetatud eespool nimetatud eesmärkide saavutamist aastatel 1998–2002 ja 2003–2007. Seepärast on asjakohane jätkata kõnealuste programmide raames algatatud meetmeid. Käesolev programm tuleks luua kuueaastaseks ajavahemikuks, et viia selle kestus vastavusse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevas institutsioonidevahelises lepingus ( kuupäev lisatakse )[8] sisalduva mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

(2) Praeguste ja tulevaste liikmesriikide ning nende ja komisjoni vaheline tulemuslik, tõhus ja ulatuslik koostöö on maksustamissüsteemide toimimiseks ja pettusega võitlemiseks väga oluline. Kuna maksupetturite tegevus ei piirdu vaid ühenduse territooriumiga, võimaldab programm „Fiscalis 2013“ arendada koostööd kolmandate riikidega ja anda neile abi. Käesolev programm peaks ühtlasi aitama kindlaks määrata nii õigusakte ja haldustavasid, mis võivad koostööd takistada, kui ka võimalikke vahendeid kõnealuse koostöö takistuste ületamiseks.

(3) Selleks et toetada kandidaatriikide ühinemisprotsessi, tuleb pakkuda praktilisi vahendeid, mille abil kõnealuste riikide maksuasutused suudavad alates ühinemise kuupäevast täita kõiki ühenduse õigusaktides sätestatud ülesandeid. Seepärast tuleks käesolev programm avada kandidaatriikidele. Sarnast lähenemist tuleks kasutada ka võimalike kandidaatriikide puhul.

(4) Selleks et toetada Euroopa naabruspoliitikas osalevate riikide maksureforme, on asjakohane pakkuda neile teatavatel tingimustel võimalust osaleda programmi valitud tegevustes.

(5) Üleeuroopalistel arvutipõhistel turvatud side- ja teabevahetussüsteemidel, mida rahastatakse programmi „Fiscalis 2007“ raames, on oluline osa ühenduse maksustamissüsteemide tugevdamisel ja nende rahastamist tuleks seepärast jätkata.. Lisaks peaks olema võimalik kaasata programmi ka teisi maksudega seotud teabevahetussüsteeme, nagu näiteks aktsiisiga maksustatava kauba ühendusesisese liikumise ja jälgimise arvutipõhine süsteem (EMCS), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsusega 1152/2003/EÜ (aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta),[9] ning ka muid süsteeme, mis on vajalikud nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EÜ (hoiuste intresside maksustamise kohta)[10] eesmärkide saavutamiseks.

(6) Ühenduse kogemus programmidest „Fiscalis 2002“ ja „Fiscalis 2007“ on näidanud, et programmi eesmärke aitavad saavutada eri riikide asutuste ametnike ametialased kokkusaamised, nt töölähetused, seminarid, projektirühmad ja mitmepoolne kontroll. Seepärast tuleks neid meetmeid jätkata. Vajaduste paremaks rahuldamiseks peaks olema jätkuvalt võimalik töötada välja uut tüüpi meetmeid.

(7) Programmidest „Fiscalis 2002“ ja „Fiscalis 2007“ saadud kogemused on näidanud, et ühise koolitusprogrammi kooskõlastatud väljatöötamine ja rakendamine aitab saavutada programmi eesmärke ning eelkõige parandada ühenduse õigust käsitlevate teadmiste üldist taset. Põhjalikult tuleks uurida elektroonilise õpikeskkonna võimalusi.

(8) Maksunduse valdkonnas tegutsevatel ametnikel on vaja piisavat keeleoskustaset, et olla võimelised käesolevas programmis osalema ja sellega koostööd tegema. Programmis osalevad riigid vastutavad oma ametnikele vajaliku keeleõppe korraldamise eest.

(9) On asjakohane võimaldada teatavate tegevuste korraldamist kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning maksukohustuslaste ja nende organisatsioonide esindajate osavõtul.

(10) Programmi „Fiscalis 2007“ vahehindamisel[11] kinnitati, et on vaja korraldada liikmesriikide asutuste vahelist ning asutuste ja komisjoni vahelist teadmiste ja teabevahetust struktureeritumalt ning talletada programmi kestel kogutud teadmised. Seepärast tuleks erilist tähelepanu pöörata teabevahetusele ja teadmiste haldamisele.

(11) Ehkki programmi „Fiscalis 2013“ eesmärkide saavutamise kohustus lasub eeskätt osalevatel riikidel, on asjakohase tegevuse kooskõlastamiseks ning infrastruktuuri loomiseks ja vajalike stiimulite pakkumiseks vaja ühenduse meetmeid. Kuna osalevad riigid ei saa täiel määral täita käesolevas otsuses sätestatud meetmete eesmärke, mis oma ulatuse ja mõju tõttu on paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(12) Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis kujutab endast eelarvepädeva institutsiooni peamist juhist eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe[12] punkti 33 tähenduses.

(13) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused,[13]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Programm „Fiscalis 2013“

1. Käesolevaga kehtestatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 ühenduse mitmeaastane tegevusprogramm „Fiscalis 2013“ (edaspidi „programm"), mille eesmärk on parandada maksustamissüsteemide toimimist siseturul.

2. Programm hõlmab järgmisi meetmeid:

a) side- ja teabevahetussüsteemid,

b) mitmepoolne kontroll,

c) seminarid ja projektirühmad,

d) töölähetused,

e) koolitus,

f) muud programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) maksustamine – osalevates riikides järgmiste maksude kohaldamine:

a) käibemaks,

b) alkoholi-, tubaka- ja energeetikatoodete aktsiisimaksud,

c) nõukogu direktiivi 77/799/EMÜ[14] artikli 1 lõikes 2 määratletud tulu- ja kapitalimaksud,

d) nõukogu direktiivi 76/308/EMÜ[15] artiklis 3 määratletud maksud kindlustusmaksetelt;

(2) asutused – osalevates riikides maksustamise korraldamise või maksudega seotud tegevuste eest vastutavad riigiasutused ja -organid;

(3) ametnik – asutuse ametnik.

Artikkel 3

Programmis osalemine

1. Osalevad riigid on liikmesriigid ja lõikes 2 osutatud riigid.

2. Programmis võivad osaleda:

a) ühinemiseelse strateegia põhjal abi saavad kandidaatriigid vastavalt üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis reguleerivad nende maade osalemist ühenduse programmides, mis on käivitatud asjaomase raamkokkuleppe ja assotsiatsiooninõukogu otsustega;

b) võimalikud kandidaatriigid vastavalt sätetele, mis määratakse koos nende riikidega kindlaks pärast ühenduse programmides nende riikide osalemist käsitlevate raamkokkulepete sõlmimist ;

3. Programmis võivad osaleda ka teatavad Euroopa naabruspoliitika partnerriigid juhul, kui nad on piisavalt ühtlustanud oma asjaomaseid õigusakte ja haldustavasid ühenduse omadega, ning vastavalt sätetele, mis määratakse kindlaks koos nende riikidega pärast nende riikide ühenduse programmides osalemist käsitlevate raamkokkulepete sõlmimist.

4. Osalevaid riike esindavad asjaomaste asutuste liikmed.

Artikkel 4

Eesmärgid

1. Programmi üldine eesmärk on parandada maksustamissüsteemide nõuetekohast toimimist siseturul, tõhustades osalevate riikide, nende haldusasutuste ja muude organite koostööd.

2. Programmi eesmärgid on järgmised:

a) käibemaksu, aktsiisimaksu ning tulu- ja kapitalimaksudega seoses:

i) tagada tõhus, mõjus ja ulatuslik teabevahetus ning halduskoostöö,

ii) aidata ametnikel omandada ühesugused ulatuslikud teadmised ühenduse õigusest ja selle rakendamisest liikmesriikides,

iii) tagada heade haldustavade väljakujundamise ja levitamise kaudu haldusmenetluste jätkuv tõhustamine haldusasutuste ja maksumaksjate vajaduste arvessevõtmiseks;

b) kindlustusmaksetele kehtestatud maksude valdkonnas parandada asutustevahelist koostööd, tagades olemasolevate eeskirjade tõhusam täitmine;

c) seoses kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikidega rahuldada kõnealuste riikide erivajadusi maksualaste õigusaktide ja haldussuutlikkuse valdkonnas;

d) seoses kolmandate riikidega, eelkõige Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega, tõhustada koostööd kõnealuste riikide maksuasutustega.

Artikkel 5

Tööprogramm

Komisjon võtab iga-aastase tööprogrammi vastu artikli 16 lõikes 2 sätestatud korras.

II peatükk

Programmi meetmed

Artikkel 6

Side- ja teabevahetussüsteemid

1. Komisjon ja osalevad riigid tagavad lõikes 2 määratletud side- ja teabevahetussüsteemide toimivuse.

2. Side- ja teabevahetussüsteemid on järgmised:

a) ühine teabevõrk/ühine süsteemiliides (CCN/CSI),

b) käibemaksuteabe vahetamise süsteem (VIES),

c) aktsiisisüsteemid,

d) aktsiisiga maksustatud toodete ringluse ja kontrolli süsteem (EMCS),

e) mis tahes uus maksudega seotud side- ja teabevahetussüsteem, mis on loodud ühenduse õigusaktide alusel ja sätestatud artiklis 5 osutatud tööprogrammis.

3. Side- ja teabevahetussüsteemide komponendid, mille eest vastutab ühendus, on riistvara, tarkvara ja võrguühendus, mis on kõigi osalevate riikide puhul ühised.

Komisjon sõlmib ühenduse nimel vajalikud lepingud nende komponentide toimimise tagamiseks.

4. Side- ja teabevahetussüsteemide komponendid, mille eest ühendus ei vastuta, on kõnealustesse süsteemidesse kuuluvad riiklikud andmebaasid, ühenduse vastutusel olevate komponentide ja muude komponentide vaheline võrguühendus ning tark- ja riistvara, mida osalevad riigid peavad vajalikuks, et neid süsteeme saaks täiel määral kasutada kogu nende haldusalas.

Osalevad riigid tagavad nende komponentide, mille eest ühendus ei vastuta, toimimise ning nende koostalitlusvõime ühenduse vastutusel olevate komponentidega.

5. Komisjon kooskõlastab koostöös osalevate riikidega lõikes 2 osutatud süsteemidesse ja infrastruktuuridesse kuuluvate ühenduse vastutusel olevate ja muude komponentide paigaldamise ja toimimise, et tagada nende toimivus, ühitatavus ja jätkuv täiustamine. Osalevad riigid järgivad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks määratud ajakavasid ja tähtaegu.

6. Komisjon võib lubada side- ja teabevahetussüsteemide kasutamist avalik-õiguslike teenuste osutamiseks maksu- vm valdkondades, kui selle eest tehakse sissemakse programmi eelarvesse.

Artikkel 7

Mitmepoolne kontroll

Liikmesriigid ja riigid, kellel on kahe- või mitmepoolsed halduskoostööd ja teabevahetust käsitlevad kokkulepped kas üksteisega või kõnealust tegevust võimaldavate liikmesriikidega, korraldavad ja viivad läbi mitmepoolseid kontrolle, tehes seda ühe või mitme eri osalevates riikides tegutseva asjaomase maksukohustuslase maksukohustuse kooskõlastatud kontrolli vormis.

Kõnealustes mitmepoolsetes kontrollides osalevatel riikidel võivad olla ühised või üksteist täiendavad huvid ning nad teavitavad kõnealuste kontrollide tulemustest komisjoni.

Artikkel 8

Seminarid ja projektirühmad

Komisjon ja osalevad riigid korraldavad üheskoos seminare ja projektirühmi ning tagavad kõnealuste seminaride ja projektirühmade tulemuste levitamise.

Artikkel 9

Töölähetused

1. Osalevad riigid korraldavad ametnike töölähetusi. Töölähetuste kestus on kuni üks kuu. Iga töölähetus peab keskenduma konkreetsele ametialasele valdkonnale ning asjaomased ametnikud ja asutused peavad selle põhjalikult ette valmistama ning seda hiljem hindama.

2. Osalevad riigid võimaldavad lähetatud ametnikel tõhusalt osaleda vastuvõtvate asutuste tegevustes. Selleks tuleb anda lähetatud ametnikele õigus täita sellistest ülesannetest tulenevaid kohustusi, mille vastuvõttev asutus on neile usaldanud kooskõlas oma riigi õigussüsteemiga.

3. Töölähetuste ajal kannavad lähetatud ametnikud oma ülesannete täitmisel samasugust tsiviilvastutust kui vastuvõtvate asutuste ametnikud. Lähetatud ametnike suhtes kehtivad samad ametisaladust käsitlevad eeskirjad, nagu vastuvõtjariigi ametnike suhtes.

Artikkel 10

Koolitus

1. Komisjon võimaldab koostöös osalevate riikidega süsteemset koostööd riiklike koolitusasutuste ja koolituse eest vastutavate ametnike vahel maksuasutustes ning eelkõige:

a) arendab olemasolevaid koolitusprogramme ja koostab vajaduse korral uusi programme põhikoolituse jaoks, et ametnikud omandaksid vajalikud ametialased oskused ja teadmised;

b) vajadusel kooskõlastab kõigi osalevate riikidega iga osaleva riigi poolt oma ametnikele pakutavate maksustamisalaste koolituskursuste avamise kõikide osalevate riikide ametnikele

c) arendab vajadusel ühiseks maksukoolituseks ja maksuhalduseks vajalikku infrastruktuuri ja meetmeid.

2. Osalevad riigid peavad tagama, et lõike 1 punktis c osutatud ühised koolitusprogrammid ja ühine maksukoolituse infrastruktuur sobiksid täielikult kokku riiklike koolituskavadega.

Peale selle peavad osalevad riigid tagama, et nende ametnikud saavad programmis osalemiseks koolitusprogrammidega ühiste ametialaste oskuste ja teadmiste omandamiseks vajalikku alg- ja täiendõpet ning piisava keeleoskuse saavutamiseks vajalikku keeleõpet.

Artikkel 11

Meetmetes osalemine programmi raames

Rahvusvaheliste organisatsioonide, kolmandate riikide asutuste ning maksukohustuslaste ja nende organisatsioonide esindajad võivad alati osaleda programmi raames korraldatud meetmetes, kui see on vajalik artiklis 4 osutatud eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 12

Teabevahetus

Komisjon arendab koostöös osalevate riikidega välja programmi meetmetest saadud teabe süsteemse ja struktureeritud vahetuse.

III peatükk

Finantssätted

Artikkel 13

Finantsraamistik

1. Käesoleva programmi rakendamise finantsraamistikuks ajavahemikus 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 määratakse 156,9 miljonit eurot.

2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi mitmeaastase programmi piires.

Artikkel 14

Kulud

1. Programmi rakendamiseks vajalikud kulud jaotatakse ühenduse ja osalevate riikide vahel vastavalt lõigetele 2 kuni 6.

2. Ühendus kannab järgmised kulud:

a) artikli 6 lõikes 3 sätestatud side- ja teabevahetussüsteemidesse kuuluvate ühenduse vastutusel olevate komponentide omandamis-, arendus-, paigaldus- ja hoolduskulud ning igapäevase kasutamisega kaasnevad kulud;

b) osalevate riikide ametnike mitmepoolsest kontrollist, töölähetustest, seminaridest ja projektirühmadest tulenevad reisi- ja elamiskulud;

c) seminaride korralduskulud ning välisekspertide ja artiklis 11 osutatud osalejate osalemisest tulenevad reisi- ja elamiskulud;

d) koolitussüsteemide ja -moodulite omandamis-, arendus-, paigaldus- ja hoolduskulud, kui need on kõigile osalevatele riikidele ühised;

e) muude artikli 1 lõike 2 punktis f osutatud meetmetega seotud kulud.

3. Osalevad riigid teevad komisjoniga koostööd, et assigneeringuid kasutataks usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.

Komisjon kehtestab kooskõlas finantsmäärusega kulude maksmisega seotud eeskirjad ja teavitab nendest osalevaid riike.

4. Komisjon võtab programmi eelarve haldamiseks vajalikud meetmed vastu artikli 16 lõikes 2 osutatud korras.

5. Programmi eelarvest võib tasuda ka programmi haldamise ja selle eesmärkide täitmiseks otseselt vajalike ettevalmistuste, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulud, nt uuringute, koosolekute, teavitamise ja avaldamise kulud, teabevahetusele keskenduvate infotehnoloogiliste võrgustikega seotud kulud koos kõigi muude tehnilise ja haldusabikuludega, mida komisjon käesoleva programmi haldamiseks tegema peab.

6. Osalevad riigid kannavad järgmised kulud:

a) artikli 6 lõikes 4 sätestatud side- ja teabevahetussüsteemidesse kuuluvate selliste komponentide omandamis-, arendus-, paigaldus- ja hoolduskulud ning igapäevase kasutamisega kaasnevad kulud, mis ei kuulu ühendusele;

b) ametnike alg- ja täiendõppega ning keeleõppega seotud kulud.

Artikkel 15

Finantskontroll

Rahastamisotsuste ja käesolevast otsusest tulenevate kokkulepete ja lepingute suhtes kohaldatakse finantskontrolli ning vajaduse korral kohapealset kontrolli, mille viivad läbi komisjon, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Kontrollikoda. Käesoleva otsuse alusel antavate toetuste kohta peavad abisaajad eelnevalt sõlmima kirjaliku kokkuleppe. Kõnealuses kokkuleppes kinnitavad abisaajad, et nõustuvad saadud summade kasutamise auditeerimisega Euroopa Kontrollikoja poolt.

IV peatükk

Muud sätted

Artikkel 16

Komitee

1. Komisjoni abistab Fiscalise komitee (edaspidi "komitee").

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud menetlust vastavalt selle artiklitele 7 ja 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 17

Kontrollimine

Komisjon ja osalevad riigid teostavad pidevalt ühist programmi järelevalvet.

Artikkel 18

Vahe- ja lõpphindamised

1. Programmi vahe- ja lõpphindamiste eest vastutab komisjon, kasutades selleks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud osalevate riikide aruandeid ja muud asjakohast teavet. Programmi hinnatakse artiklis 4 sätestatud eesmärkide alusel.

Vahehindamisel hinnatakse programmi mõju ja tõhusust selle esimesel poolel saavutatud tulemuste põhjal, programmi algeesmärkide asjakohasust ning programmi meetmete mõju. Peale selle hinnatakse rahastamisallikate kasutamist ning järelevalve ja rakendamise kulgu.

Lõpphindamine keskendub programmi meetmete tõhususele ja tulemuslikkusele.

2. Osalevad riigid esitavad komisjonile järgmised aruanded:

a) hiljemalt 31. märtsiks 2011 programmi tähtsust käsitleva vahearuande;

b) hiljemalt 31. märtsiks 2014 programmi mõju ja tõhusust käsitleva lõpphindamise aruande.

3. Komisjon esitab lõikes 2 osutatud aruannete ja mis tahes muu asjaomase teabe põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgmised aruanded:

a) hiljemalt 30. juuniks 2011 programmi vahehindamise aruande ning programmi jätkamise asjakohasust käsitleva teatise, millele on vajadusel lisatud asjakohane ettepanek;

b) hiljemalt 30. septembriks 2014 lõpphindamise aruande.

Eespool nimetatud aruanded saadetakse teavitamise eesmärgil ka majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2235/2002 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2008.

Kõnealuse otsusega hallatakse jätkuvalt selle raames rakendatavate meetmetega seotud rahalisi kohustusi kuni nende täitmiseni.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, mis käsitleb programmi „Fiscalis 2013“

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

1405 Maksukorralduspoliitika

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read)), sh järgmised rubriigid:

- 140504 Programm „Fiscalis 2013“

- 14010404 Programm „Fiscalis 2013“ – Halduskorralduskulud

- Programmi „Fiscalis 2013“ lõplik eelarvestruktuur otsustatakse hiljem.

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

- Õigusliku aluse kehtivusaeg on 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013.

- Maksed jätkuvad pärast 31. detsembrit 2013.

3.3. Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu ):

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

140504 | Mittekohustuslik | Liigendatud[16] | JAH | EI | JAH | 1a |

14010404 | Mittekohustuslik | Liigendamata[17] | JAH | EI | JAH | 1a |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | A+c+d+e | 22,529 | 24,029 | 27,979 | 29,729 | 31,329 | 32,879 | 168,474 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 10,159 | 19,346 | 25,086 | 28,142 | 29,942 | 32,059 | 23,740 | 168,474 |

Kaasrahastamise andmed

Ei kohaldata.

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

x Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

Käesolev otsus on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga, mis on lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta. See kuulub alamrubriiki 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks.

4.1.3. Finantsmõju tuludele

x Ettepanekul puudub otsene finantsmõju tuludele, kuigi maksude parem haldamine peaks muutma omavahendite (käibemaks) kogumise tõhusamaks ja soodsamaks.

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

Personal kokku | 16 | 16 | 16 | 16 | 16 | 16 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Üksikasjalikuma analüüsi jaoks vaata programmi „Fiscalis 2013“ mõju hindamise lõiget 4.

Programmi „Fiscalis“ eesmärk on tegeleda maksunduse praeguste ja tulevaste väljakutsetega. Seepärast pööratakse tähelepanu ühenduse maksundusalaseid õigusakte käsitlevate teadmiste suurendamisele, pettuste avastamise ja nende vastase võitluse edendamisele halduskoostöö tugevdamise ning maksukontrolli tõhustamise kaudu, maksukohustuslaste halduskoormuse vähendamisele ning maksustamise kohandamisele muutuva maksukeskkonnaga. Programmi „Fiscalis 2003–2007“ vahehindamisel osutasid sidusrühmad, et nad peavad programmi eesmärke enda vajaduste seisukohast väga oluliseks.

Programm „Fiscalis“ on oma paindlikkuse abil saavutanud olulise koha võitluses maksupettusega, mille üldine tase võib käibe- ja aktsiisimaksu puhul olla ligikaudu 1% RKTst. Programmi „Fiscalis“ mõju ühenduse kaubandusele on märkimisväärne, kuna ligikaudu 50 miljonit maksukohustuslast kasutab käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES), mis moodustab maksuhalduse üleeuroopalise arvutiinfrastruktuuri tuuma. Programm toetab ka algatusi nõuete täitmiseks vajalike maksukohustuslaste kulutuste vähendamiseks. Ettevõtete andmed näitavad, et nõuete täitmiseks vajalikud kulutused on oluliselt suuremad kui vastavalt 30,9% maksudest ja 2,6% müügist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul ning 1,9% ja 0,02% suurte ettevõtete puhul. Programmil on otsene roll maksuaudiitorite, kelle kontrollitegevus põhineb VIESi andemetel, töös. Programmil „Fiscalis“ on ka peamine osa maksuametnikele nende töö Euroopa mõõtme teadvustamisel.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Üksikasjalikuma analüüsi jaoks vaata programmi „Fiscalis 2013“ mõju hindamise lõiget 6.

Juhul kui maksunduse valdkonnas ei jätkata ühegi ühenduse rahastamisvahendiga, lõppeks eelmiste Fiscalise programmide eelnevalt saavutatud mõju. See tähendaks näiteks seda, et 25 liikmesriigi vahel ei eksisteeriks turvalist võrku ja teabevahetussüsteeme ning IT-süsteemide koostalitlusvõime ja ühitatavus ei oleks võimalik. Fiscalise jätkuprogrammita muutuks halduskoostöö nõrgemaks, kuna maksuasutuste vaheline teabe, teadmiste ja ekspertarvamuste vahetus väheneks. Halduskoostöö alustamine ühenduse programmita oleks eelarve ja personali seisukohast kulukam, selle väljund on madalama kvaliteediga ning lisaks kõigele palju ebatõhusamalt korraldatud, kuna iga maksuasutus peaks seda tegema riiklikul tasandil. Samuti ei saaks kandidaatriigid, Lääne-Balkani riigid ja Euroopa naabruspoliitika partnerriigid toetust. Vahehindamine on näidanud, et programmi kõigi sidusrühmade vahel valitseb ühine arusaam, et ühenduse programm on olulise tähtsusega maksuasutuste vahelise koostöö parandamisel. Mõju hindamises kirjeldatakse, mis juhtuks, kui programm „Fiscalis“ lakkaks eksisteerimast.

Programmiga „Fiscalis“ on loodud struktuure teabe ja kogemuste organiseeritud jagamiseks maksuametnike vahel. Tänu kõnealustele struktuuridele on programmist „Fiscalis“ saanud tähis Euroopa Liidu maksusüsteemide vahelise koostöö valdkonnas. Programm on paindlik, mis võimaldab liikmesriikide asutustel nende erivajaduste jaoks konkreetsest vajadusest lähtuvaid lahendusi välja töötada. Seepärast on igal asutusel programmi „Fiscalis“ kontaktisik, kes aitab komisjonil programmi „Fiscalis“ ellu viia. Programmita „Fiscalis 2013“ ei ole võimalik korraldada süsteemset teabe ja teadmiste vahetust kõikide maksuasutuste vahel ja kõigis maksupoliitika valdkondades. Juhul kui programm „Fiscalis“ peatatakse, lagunevad loodud struktuurid ja kontaktid, kuna kaob neid koos hoidnud jõud. Maksuasutused võivad selle tulemusena hakata rohkem sissepoole vaatama, selle asemel et edendada teadmiste jagamist ja üksteiselt õppimist.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Eesmärgid ja oodatavad tulemused

Nagu eespool osutatud, on programmi „Fiscalis 2013“ üldeesmärk parandada siseturu maksustamissüsteemide toimimist, suurendades osalevate riikide, nende asutuste, ametnike ja muude organite vahelist koostööd, ning määrata kindlaks ja parandada valdkondi, nagu näiteks õigusakte ja haldustavasid, mis raskendavad kõnealust koostööd. Kõnealust üldeesmärki täpsustavad programmi põhiosade või tegevusvaldkondade suhtes seatud täpsemad eesmärgid:

a) käibemaksu, aktsiisimaksu ning tulu- ja kapitalimaksudega seoses:

i) tagada tõhus, mõjus ja ulatuslik teabevahetus ning halduskoostöö,

ii) aidata ametnikel omandada ühesugused ulatuslikud teadmised ühenduse õigusest ja selle rakendamisest liikmesriikides,

iii) tagada heade haldustavade väljakujundamise ja levitamise kaudu haldusmenetluste jätkuv tõhustamine haldusasutuste ja maksumaksjate vajaduste arvessevõtmiseks;

b) kindlustusmaksetele kehtestatud maksudega seoses:

parandada asutustevahelist koostööd, et tagada olemasolevate eeskirjade parem kohaldamine,

c) kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikidega seoses:

kõnealuste riikide erivajaduste rahuldamine maksualaste õigusaktide ja haldussuutlikkuse valdkonnas;

d) seoses kolmandate riikidega, eriti nendega, kes on Euroopa naabruspoliitika partnerriigid,

parandada koostööd kõnealuste riikide maksuasutustega.

Komisjon koostab iga-aastase tööprogrammi.

Näitajad

Näitajad töötatakse välja enne programmi „Fiscalis 2013“ algust.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

X Tsentraliseeritud juhtimine

Otse, haldajaks on komisjon

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Näitajad töötatakse välja sellisel viisil, et edenemist oleks võimalik regulaarselt jälgida.

6.2. Hindamine

6.2.1. Mõju hindamine

Mõju hindamine on ette valmistatud ja lisatakse ettepanekule.

6.2.2. Eelhindamine

Eelhindamine on asendatud mõju hindamisega.

6.2.3. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid)

6.2.4. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Vahehindamisaruandes antakse vahetulemuste põhjal esimene hinnang programmi tulemuslikkusele ja tõhususele. Hinnatakse ka programmi algeesmärkide asjakohasust, et selgitada, kas programmi teises etapis tuleks kavandada muudatusi või kohandusi. Vahearuanne põhineb osalevate riikide esitatud aruannetel ja muudel kättesaadavatel andmetel. Aruande koostab komisjon.

Lõpliku hindamisaruande aluseks on vahehindamine, osalevate riikide lõpparuanded ning kõik muud kättesaadavad andmed. Selles antakse lõplik hinnang programmi tulemuslikkusele ja tõhususele, võrreldes saadud tulemusi programmi eesmärkidega. Kasutada võib ka teisi hindamiskriteeriume, nt kasulikkus ja jätkusuutlikkus.

1. Komisjon vastutab programmi vahe- ja lõpphindamise läbiviimise eest lõikes 2 osutatud osalevate riikide koostatud aruannete ja muu asjakohase teabe alusel. Programmi hinnatakse artiklis 3 sätestatud eesmärkide alusel.

- Vahehindamises hinnatakse programmi mõju ja tõhusust selle esimesel poolel, programmi algeesmärkide asjakohasust ning programmi meetmete mõju. Peale selle hinnatakse rahastamisallikate kasutamist ning järelevalve ja rakendamise kulgu.

- Lõpphindamine käsitleb muuhulgas ka programmi meetmete mõju ja tõhusust.

2. Osalevad riigid saadavad komisjonile:

a) hiljemalt 31. märtsiks 2011 programmi tähtsust käsitleva vahearuande;

b) hiljemalt 31. märtsiks 2014 programmi mõju ja tõhusust käsitleva lõpphindamise aruande.

3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

a) hiljemalt 30. septembriks 2011 programmi vahehindamise aruande (mis on nimetatud lõikes 1) ning programmi jätkamise asjakohasust käsitleva teatise, millele on vajadusel lisatud asjakohane ettepanek;

b) hiljemalt 30. septembriks 2014 lõikes 1 nimetatud lõpphindamise aruande.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Turvalise üleeuroopalise arvutiinfrastruktuuri ja programmi raames võetavate muude meetmete arendamiskulutused tehakse lepingu alusel, järgides enne maksmist komisjoni talituste kehtestatud kontrollimenetlust ning võttes arvesse lepingukohustusi ning usaldusväärseid finants- ja üldjuhtimistavasid. Pettusevastaseid meetmeid (kontrollid, aruanded jne) nähakse ette kõikide lepingutega, mis on sõlmitud komisjoni ja abisaajate vahel.

Ühismeetmeid (personaliga seotud meetmete pakett) rahastatakse programmi „Fiscalis 2013“ ühismeetmete eelarvest. Ametnike kulud hüvitatakse järgmiselt.

Igal liikmesriigil on programmi „Fiscalis“ kontaktisik, kes saab programmi „Fiscalis“ meetmetes osalevate ametnike kulude hüvitamiseks ettemakse kooskõlas programmide jaoks kehtestatud finantseeskirjadega. Kõnealune kontaktisik hüvitab ka programmi finantsjuhendis täpselt kindlaks määratud korralduskulud. Osalevad riigid peavad esitama kõnealuste kulude kohta aruande tegevuse aruandluse vahendi kaudu ning peavad samal ajal säilitama tõendavaid dokumente kohalikes arhiivides vähemalt viie aasta jooksul pärast selle eelarveaasta lõppu, mil kulud tehti.

Kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide või erasektori osalejatele hüvitab kulud komisjon, järgides väljakujunenud tavasid.

Komisjoni finantstalitused teevad kontrollkäike liikmesriikidesse, et tagada vastavus programmi haldamise suhtes kohaldatavatele finantseeskirjadele.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

(Esitada eesmärkide, meetmete ja väljundite nimetused) | Väljundi liik | Keskmine kulu | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | Aasta 2013 | KOKKU |

Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 |

Ametnikud või ajutised töötajad[22] (14 01 01) | A*/AD | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 |

B*, C*/AST | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 |

Art 14 01 02 kohaselt rahastatud personal[23] | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |

Art 14 01 04/05 kohaselt rahastatud muu personal[24] | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. |

KOKKU | 16 | 16 | 16 | 16 | 16 | 16 |

* Personal hõlmab pädevate üksuste töötajaid programmi ja selle raames rahastatavate IT-süsteemide haldamiseks.

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

8.2.3. Personali allikad (kohustuslik)

(Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga allika puhul.)

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt n aastaks ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases talituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (14 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. |

– sisene | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. |

– väline | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. |

Tehniline ja haldusabi kokku | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali liik | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | KOKKU |

Ametnikud ja ajutised töötajad (14 01 01) | 1,620 | 1,620 | 1,620 | 1,620 | 1,620 | 1,620 | 9,720 |

Art 14 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustada eelarverida) | 0,047 | 0,047 | 0,047 | 0,047 | 0,047 | 0,047 | 0,282 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 1,667 | 1,667 | 1,667 | 1,667 | 1,667 | 1,667 | 10,002 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

108 000 eurot aastas ametnike/ajutiste töötajate kohta

.

Arvestus – Art 14 01 02 kohaselt rahastatav personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

47 000 eurot aastas artikli 14 01 02 kohaselt rahastatava personali kohta

.

Arvestus – Art 14 01 04/05 kohaselt rahastatav personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

167 000 eurot aastas artikli 14 01 04/05 kohaselt rahastatava personali kohta

8.2.6. Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | KOKKU |

14 01 02 11 01 – Lähetused | 0,250 | 0,250 | 0,250 | 0,250 | 0,250 | 0,250 | 1,500 |

14 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. |

14 01 02 11 03 – Komiteed[26] | 0,012 | 0,012 | 0,012 | 0,012 | 0,012 | 0,012 | 0,072 |

14 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. |

14 01 02 11 05 – Infosüsteemid | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. |

2 2 Muud halduskulud kokku (14 01 02 11) | 0,262 | 0,262 | 0,262 | 0,262 | 0,262 | 0,262 | 1,572 |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viide eelarvereale) | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. | p.m. |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,262 | 0,262 | 0,262 | 0,262 | 0,262 | 0,262 | 1,572 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

1000 eurot lähetuse kohta, 250 lähetust aasta kohta

Komiteed: Komiteemenetluse komitee: Programmi „Fiscalis“ komitee, üks kohtumine aasta kohta, 27 eksperdi reisikulud

[1] KOM (2005) 111, 6. aprill 2005 (mõju hindamine – SEK 2005/423).

[2] Sõnade „programm „Fiscalis““ all mõistetakse edaspidi programmi „Fiscalis“ üldiselt – vaatamata sellele, kas tegu on programmiga „Fiscalis“, „Fiscalis 2003–2007“ või „Fiscalis 2013“. Kui peetakse silmas konkreetset programmi, siis viidatakse programmidele „Fiscalis 2002“, „Fiscalis 2007“ või „Fiscalis 2013“.

[3] KOM(2005) 330 (lõplik), 20. juuli 2005 ja SEK (2005) 622/3, 2. mai 2005.

[4] ELT C , , lk .

[5] ELT C , , lk .

[6] EÜT L 126, 28.4.1998, lk 1.

[7] EÜT L 341, 17.12.2002, lk 1.

[8] Lisatakse läbirääkimiste käigus.

[9] ELT L 162, 1.7.2003, lk 5.

[10] ELT L 157, 26.5.2003, lk 38. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

[11] SEK (2005) 1045, 29.7.2005.

[12] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1, kokkulepet on viimati muudetud otsusega 2003/429/EÜ (ELT L 147, 14.6.2003, lk 25).

[13] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[14] EÜT L 336, 27.12.1977.

[15] EÜT L 73, 19.3.1976, lk 18.

[16] Liigendatud assigneeringud.

[17] Liigendamata assigneeringud:

[18] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise 14 peatüki 14 01 alla.

[19] Kulud, mis kuuluvad jaotise 14 artikli 14 01 04 alla.

[20] Halduskulude eelarvereaga nähakse ette meetmete võimalik hajutamine programmi raames. Eelarvenäitajad on kättesaadavad alles pärast kõnealust teemat käsitleva teostatavusuuringu lõpetamist 2006. aastal.

[21] Kulud, mis kuuluvad peatüki 14 01 alla, välja arvatud artiklid 14 01 04 ja 14 01 05.

[22] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[23] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[24] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[25] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[26] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.