[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 10.1.2007

KOM(2006) 835 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

nõukogu 22. novembri 1999. aasta otsuse 1999/784/EÜ (ühenduse osalemise kohta Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2239/2004/EÜ, rakendamise kohta [SEK(2006) 1806]

SISUKORD

Eessõna 3

I. Sissejuhatus 4

II. Ühenduse osalemine vaatluskeskuses 4

III. Nõukogu otsuse rakendamine 5

3.1. Vaatluskeskuses osalemise ametlikuks muutmine 5

3.2. Ühenduse rahaline toetus 5

IV. Vaatluskeskuse tegevus 7

4.1. Turg ja rahastamine 7

4.2. Õigusruum 7

4.3 Reguleerivate asutuste Euroopa platvorm (EPRA) 8

V. Vaatluskeskuse töö levitamine 8

5.1. Turg ja rahastamine 8

5.2. Õigusruum 9

5.3. Internet 9

5.4. Muu levitamisalane tegevus ja konverentsid 10

VI. Kokkuvõte 10

EESSÕNA

1. Käesolevas aruandes käsitletakse nõukogu otsuse 1999/784/EÜ (ühenduse osalemise kohta Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses),[1] mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2239/2004/EÜ,[2] rakendamist. Käesolev aruanne on nõukogu otsuse artikliga 4 ettenähtud aruannetest viimane. Aruandes kirjeldatakse ühenduse ja vaatluskeskuse kahepoolseid suhteid ning vaatluskeskuse peamist tegevust alates 1999. aastast.

2. II peatükis tuletatakse meelde ühenduse vaatluskeskuses osalemise põhjused.

3. Aruande III peatükis kirjeldatakse kokkuvõtlikult ühenduse osalemisega seotud peamisi õigusakte ja esitatakse sisutihe finantsaruanne.

4. IV peatükis antakse ülevaade vaatluskeskuse tegevusest alates 1999. aasta lõpust kuni 2006. aasta keskpaigani. Peamised käsitletavad valdkonnad on turg ja rahastamine ning õigusküsimused.

5. V peatükis hinnatakse vaatluskeskuse kogutud ja analüüsitud teabe levitamist peamiste kutsealade kategooriate hulgas.

6. VI peatükis esitatakse ühenduse vaatluskeskuses osalemise üldine hinnang seoses 1999. aastal seatud eesmärkide ning ühenduse ja vaatluskeskuse kahepoolsete suhete arendamisega.

I. Sissejuhatus

Käesolevas aruandes käsitletakse nõukogu otsuse 1999/784/EÜ (ühenduse osalemise kohta Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses) rakendamist. Aruanne hõlmab nii ühenduse kahepoolseid suhteid vaatluskeskusega kui ka vaatluskeskuse peamist tegevust vastuseks tööstuse ja ametiasutuste teabenõuetele. Aruandes käsitletakse ajavahemikku alates nõukogu otsuse vastuvõtmisest 1999. aasta lõpus kuni 2006. aasta novembrini.

II. Ühenduse osalemine vaatluskeskuses

Euroopa Nõukogu asutas vaatluskeskuse 1992. aasta detsembris esialgu kolmeks aastaks[3] ja kinnitas 1997. aasta märtsis vaatluskeskuse tegevuse jätkumise määramata ajani.[4]

Õiguslik alus ühenduse osalemisele vaatluskeskuses on asutamislepingu artikli 157 (endine artikkel 130) lõige 3. Kõnealuses artiklis on osutatud ühenduse tegevusele, mille eesmärk on aidata tööstussektoritel kohanduda struktuurimuutustega, soodustada ettevõtjate, eriti VKEde arengut, soodustada äriühingute vahelist koostööd ning edendada uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika paremat rakendamist.

Kõnealuste eesmärkide kohane ühenduse otsus osaleda täielikult vaatluskeskuse tegevuses aitab varustada Euroopa audiovisuaaltööstust vajaliku ja üksikasjaliku teabega sellistes valdkondades nagu turustamine, rahastamine, õigusnormid ja -praktika.

Vaatluskeskuse tegevus on osutunud eriti tõhusaks teabenõuete viivitamatul käsitlemisel ja selliste andmete avalikul levitamisel eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Lisaks on vaatluskeskuse töö oluline Euroopa Liidu tööstuse jaoks, kuna see hõlmab mitmeid riike, sealhulgas kandidaatriike, samuti EMP riike ja enamikku teistest Euroopa riikidest. 2006. aasta keskel oli vaatluskeskusel 37 liiget: 36 riiki[5] ja ühendus.

Vaatluskeskuse kättesaadavaks tehtud teabe ulatus ja vaatluskeskuse võimalus teostada konkreetsele kasutajale kohandatud teadusuuringuid, ei ole oluline mitte ainult tööstuse jaoks, vaid on osutunud tähtsaks ka poliitikakujundajate jaoks nii riigi kui ka ühenduse tasandil.

Vaatluskeskus ei ole audiovisuaalsektori ainus statistilise teabe allikas. Eurostat on eelkõige 1999. aastast[6] arendanud statistilist teavet Euroopa Liidu tasandil. Vaatluskeskuse ja Eurostati eksperdid on korraldanud korrapäraseid kohtumisi, et hoida ära kahekordset tööd valdkondades, mis kuuluvad mõlema asutuse vastutusalasse, eriti turustatistika valdkonnas.

III. Nõukogu otsuse rakendamine

Nõukogu otsuse artiklis 1 on sätestatud, et ühendus on Euroopa Nõukogu osalise kokkuleppe, Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse liige. Otsuse artiklis 2 on sätestatud, et ühendust esindab vaatluskeskusega suhtlemisel komisjon. Artiklis 5 oli esialgu sätestatud, et ühendus osaleb vaatluskeskuses 2004. aasta lõpuni, kuid seda muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2239/2004/EÜ, millega pikendati osalemist vaatluskeskuses 2006. aasta lõpuni.

3.1. Vaatluskeskuses osalemise ametlikuks muutmine

2000. aasta alguses alustas komisjon nõukogu otsuse rakendamiseks läbirääkimisi Euroopa Nõukogu ja vaatluskeskusega. Läbirääkimistel käsitleti peamiselt ühenduse vaatluskeskuses osalemise laadi. Tuli lahendada kaks probleemi. Esiteks ei ole ühendus, erinevalt kõigist teistest liikmetest, Audiovisuaalse Eureka liige. Teiseks tuli liikmeks saamisel arvestada komisjoni teatavaid rahastamise eritingimusi, mis olid seotud eelkõige kasutamata rahaliste vahendite ja kohustuste otstarbega vaatluskeskuses osalemisest loobumise korral.

2000. aasta septembris muutis Euroopa Nõukogu komisjoni tingimuste arvestamiseks vaatluskeskuse põhikirja ja finantsmäärust.[7]

Euroopa Nõukogu resolutsioonist tulenevalt volitas komisjon[8] audiovisuaalpoliitika eest vastutavat komisjoni liiget Viviane Redingit vormistama ühenduse osalemine Euroopa Audiovisuaalses Vaatluskeskuses Euroopa Nõukogu peasekretäriga kirjavahetuse vormis sõlmitud lepinguna.

2000. aasta novembris sõlmitud kirjavahetuse vormis leping sisaldas läbivaatamisklauslit, mille kohaselt tuli leping 2004. aastale järgneva perioodi osas läbi vaadata, kuna nõukogu otsus 1999/784/EÜ kehtis vaid 31. detsembrini 2004. Seetõttu volitas komisjon[9] 2005. ja 2006. aasta hõlmamiseks uuesti ametlikult Viviane Redingi komisjoni liikmena vormistama ühenduse osalemist Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses järgneval kahel aastal. 2005. aasta juulis ja septembris sõlmiti uus kirjavahetuse vormis leping Euroopa Nõukoguga. Jällegi lisati läbivaatamisklausel, mille kohaselt tuli leping otsuse 2239/2004/EÜ kehtivuse tähtajale, s.t 31. detsembrile 2006, järgneva perioodi osas läbi vaadata.

Mõlemale kirjavahetuse vormis lepingule lisati vastastikuse mõistmise memorandum. Selles sätestati komisjoni iga-aastate rahastamiskohustuste eritingimused. Komisjon ja vaatluskeskus ajakohastasid ja kinnitasid kord aastas dokumendi mõlemad versioonid.

3.2. Ühenduse rahaline toetus

Ettepanekule otsuse 1999/784/EÜ kohta lisatud finantsselgitusega nähti kuueks aastaks ette kulukohustuste ja maksete assigneeringud kogusummas 1 325 000 eurot, kusjuures 2004. aasta ülemmäär oli 235 000 eurot. Otsuse 2239/2004/EÜ finantsselgituses laiendati 2004. aasta ülemmäära aastatele 2005 ja 2006.

Pikaleveninud läbirääkimiste tõttu toimus ühenduse liikmelisuse vormistamine alles 2000. aasta novembris – ligikaudu aasta pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist. Et hoida ära vaatluskeskusega koostöö katkemine kõnealusel perioodil, sõlmis komisjon 31. jaanuaril 2000. aastal vaatluskeskusega toetuselepingu teoreetiliselt kohustusliku sissemaksega võrdse summa kohta, mis ei ületanud ettepanekule nõukogu otsuse kohta lisatud finantsselgituses 1999. aasta puhul osutatud summat.

Kõnealuse toetuselepingu sätted olid kooskõlas komisjoni finantsmääruse toetusi reguleerivate sätetega. Kõnesolev süsteem erineb vastastikuse mõistmise memorandumi põhimõtetest, kuna vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt ei ole iga-aastane rahaline toetus otseselt seotud samal aastal tekkinud tegelike kuludega, vaid on kindlaks määratud, kusjuures liigselt makstud summad arvestatakse maha järgmise aasta toetusest.

Toetuselepingu rahastamismehhanismi kohaldamise tõttu oli toetus ettenähtud piirsummast 8528 euro võrra väiksem. Vaatluskeskus palus komisjonil tasuda kogu summa. Komisjon vaidlustas kõnealuse taotluse, väites, et ta on täitnud kõik toetuselepingukohased rahastamiskohustused. Pärast seda, kui eksperdikomisjon oli kõnealust küsimust 2002. aasta novembris analüüsinud, otsustas vaatluskeskuse juhatus ühehäälselt loobuda komisjoni vastu esitatud nõudest.

Tänu vaatluskeskuse täiendavatele tuludele, mis lisandusid liikmete sissemaksetele, olid kohustused ja maksed aastatel 1999–2006 nii nominaalarvudes kui ka protsentuaalselt oluliselt väiksemad kui summad, mis olid ette nähtud komisjoni 1999. ja 2004. aasta ettepanekutega otsuste kohta.

Summad: € |1999 |2000 |2001 |2002 |2003 |2004 |2005 |2006 | |Kohustuste piirmäär |200,000 |215,000 |220,000 |225,000 |230,000 |235,000 |235,000 |235,000 | |Tegelikud kohustused |198,184 |200,000 |219,945 |219,822 |220,080 |221,154 |232,150 |234,999 | |Tegelikud maksed |189,656 |200,000 |219,945 |219,822 |220,079 |221,154 |232,150 |234,999 | |Osalemise piirmäär |12.25 % |12.25 % |12.25 % |12.25 % |12.25 % |12.25 % |12.25 % |12.25 % | |Tegelik osalemine |9.68 % |10.04 % |10.89 % |9.66 % |9.81% |9.68 % |8.96 % |9.52 % | |

IV. Vaatluskeskuse tegevus

Vaatluskeskuse põhikiri näeb ette järgmist: „Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse eesmärk on parandada teabe levitamist audiovisuaaltööstuse raames, tagada selgem turuülevaade ja suurem läbipaistvus. Vaatluskeskus pöörab seda tehes erilist tähelepanu teabe usaldusväärsuse, kokkusobivuse ja võrreldavuse tagamisele.“

Vaatluskeskus on oma kohustuste täitmiseks arendanud tegevust peamiselt kahes suunas: audiovisuaalturgude iga-aastase statistika avaldamine ja õigusalase uudistelehe korrapärane väljaandmine. Lisaks on mitmel korral avaldatud muude sihtuuringute tulemusi ja trükiseid.

4.1. Turg ja rahastamine

Vaatluskeskus on keskendunud statistilise ja majandusteabe kogumisele ja analüüsimisele audiovisuaalsektori turu eri segmentide kohta, audiovisuaalse tegevusega tegelevate äriühingute majandusliku olukorra kohta ning filmide ja audiovisuaalsete teoste riikliku toetuse kohta. Erilist tähelepanu on pööratud probleemidele, mis on tekkinud seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga, ning vajadusele suurendada Euroopa audiovisuaalsektori turgude läbipaistvust.

Trükistes nagu aastaraamat, FOCUS ja mitmed eriaruanded on esitatud hulgaliselt teavet, et toetada paljude ettevõtjate, kutsealade kategooriate ja riiklike haldusasutuste tööd. Lisaks on käivitatud tasuta sidusteenused, mis tagavad üksikasjalikuma kasuliku teabe eelkõige VKEde jaoks: LUMIERE andmebaas filmilinastuste kohta, KORDA andmebaas riikliku rahastamise kohta, PERSKY kataloog, milles on süstemaatiliselt esitatud lingid tuhandete telekanalite veebilehekülgedele ning teabeallikatele riiklike televisiooniturgude kohta.

Vaatluskeskus on kõnealuste ülesannete täitmiseks teinud koostööd mitmesuguste „andmeesitajate“ spetsialiseerunud võrgustikega, sealhulgas riiklike filmiagentuuride, kutseorganisatsioonide, riiklike statistikainstituutide, äriajakirjade ja avaliku arvamuse uurimise instituutidega.

4.2. Õigusruum

Vaatluskeskuse käsitletavate teemade hulka kuuluvad meedia digitaliseerimine ja elektroonilised sidevahendid, lähenemine ja globaliseerumine ning see, kuidas need mõjutavad valdkondi, nagu inimõigused ja majanduslik vabadus, kultuurilised eesmärgid ja kultuuripärand, autoriõigus, karistusõigus, äriõigus, reklaam, tarbijakaitse, vaba juurdepääs teabele, riigi toetus ja Euroopa Liidu abiprogrammid, maksusüsteemid, läbipaistvus, haridus jne.

Vaatluskeskus on loonud riiklike korrespondentide ja akadeemiliste asutuste koostöövõrgustiku, et tagada põhjalik ajakohastatud teave ja analüüs kogu audiovisuaaltööstusele, samuti liikmesriikide seadusandjatele ja riiklikele haldusasutustele. Lisaks on vaatluskeskus hoidnud korrapäraseid kontakte seadusandjate, reguleerivate asutuste ja muude riigiüleste organisatsioonidega. Erilist tähelepanu on pööratud piisavaid tõlkimisoskusi tagava välise koostöövõrgustiku loomisele (sealhulgas toimetajate koolitamine). Audiovisuaalõigus on oluline teema eri kultuure ja mitmeid keeli hõlmava piirkonna jaoks.

4.3 Reguleerivate asutuste Euroopa platvorm (EPRA)

Vaatluskeskus on 2006. aasta algusest alates olnud EPRA sekretariaadi võõrustajaks. Erikokkuleppe kõnealuse asutusega allkirjastati 30. novembril 2005 pärast vaatluskeskuse juhatuse 2005. aasta juunis antud heakskiitu. EPRA sekretariaadi kulud kirjendatakse vaatluskeskuse eelarves, kuid neid rahastab täielikult EPRA ise.

V. Vaatluskeskuse töö levitamine

Vaatluskeskuse toodetel ja teenustel on kolm peamist sihtrühma:

- juhtiv tööstusharu (film, ringhääling, video/DVD ja multimeedia) ja naabersegmendid (nt telekommunikatsioon),

- juhtiva tööstusharu teenuste sektor (nõustajad, juristid, finantsteenused, erialaajakirjandus jne),

- riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised poliitikakujundajad, ametiasutused ja valitsussektor üldiselt (ministeeriumid, ringhäälinguasutused, riikliku rahastamise eest vastutavad asutused, rahvusvahelised organisatsioonid jne).

Vaatluskeskusel on põhikirjajärgne kohustus võtta kasutajatelt oma teenuste eest tasu, kuid ta on avalikku teenust pakkuva asutusena ka kohustatud osutama ulatuslikke tasuta teenuseid oma liikmetele ja sihtrühmadele.

5.1. Turg ja rahastamine

Aastaraamat on vaatluskeskuse peamine statistiline trükis; seda on avaldatud alates 1994. aastast. Ajavahemikul 2002–2005 koosnes aastaraamat viiest osast. (1. Raadio- ja televisioonitööstuse korraldus Euroopas; 2. Kodudes kasutatav audio- ja videotehnika – ülekanne – televaatajad; 3. Film ja koduvideo; 4. Multimeedia ja uued tehnoloogiad; 5. Telekanalid – programmide tootmine ja levitamine). 2006. aastal avaldati aastaraamat kolmes osas (1. Televisioonimaastik 36 Euroopa riigis; 2. Televisiooni areng Euroopas; 3. Film ja video).

Aastaraamat on tellimuse alusel saadaval ka elektroonilisel kujul. Kõnealune formaat võimaldab kasutajatel juurdepääsu teabele enne aastaraamatu avaldamist trükis, kusjuures teabele on võimalik juurde pääseda Exceli formaadis.

FOCUS – Trends of the World Film Market avaldatakse igal aastal mais Cannes’i filmituru toimumise puhul. Kõnealune trükis sisaldab ajakohast analüüsi mitte üksnes Euroopas, vaid ka mujal maailmas toimunud arengu kohta. Trükis on nüüdseks laialdaselt tunnustatud kui usaldusväärne ja kasutajasõbralik vahend.

Lisaks avaldab vaatluskeskus sihtotstarbelisi aruandeid konkreetsete teemade kohta. Need avaldatakse kas trükistena või tehakse kättesaadavaks Internetis. Osa kõnealustest aruannetest kirjutavad vaatluskeskuse eksperdid ja analüütikud, osa tellitakse välisekspertidelt.

5.2. Õigusruum

1999. aastast alates on vaatluskeskus pidevalt suurendanud õigusteabe hulka, mida kogutakse, töödeldakse ja levitatakse erinevate trükiste kaudu, mis kannavad koondnimetust IRIS.

IRIS Newsletter , mis anti esmakordselt välja 1995. aastal, ilmub kümme korda aastas. See on kättesaadav ka Internetis. Aastate jooksul on avaldatud üle 3600 õigust, kohtuotsuseid, haldusotsuseid ja poliitikadokumente käsitleva artikli. Infolehes kajastatakse 56 eri riigi ja kõigi suuremate riigiüleste organisatsioonide tegevust.

IRIS Plus anti esmakordselt välja 2001. aastal. See on iga teise IRIS Newsletter ’i väljaande temaatiline lisa. Kõnealuses lisas keskendutakse rahvusvahelise tähtsusega teemadele ja võrreldakse teatavate teemade käsitlemist eri riikide õiguse kohaselt. IRIS Plus hõlmab selliseid teemasid nagu autoriõigus, filmide riiklik rahastamine, lähenemine, klassikaline ringhääling, uus meedia ja inimõigused.

IRIS Specials on 50–150 leheküljest koosnev mahukas trükis, milles esitatakse üksikasjalikku teavet kohaldatavate õiguslike raamistike kohta (Euroopa ja riiklikud õigusaktid) ning tuuakse näiteid õiguslike mudelite kohta. IRIS Specials ’is on mitmel korral võrdluse eesmärgil avaldatud teavet ka Ameerika Ühendriikide õigusliku struktuuri kohta. IRIS Specials alustas 1999. aastal õigusteatmikuna Euroopa audiovisuaalse meedia jaoks. Hiljem on avaldatud veel kaheksa väljaannet. Hiljuti ilmunud IRIS Specials 'is käsitleti teemat “Implementing the Regulation of Transfrontier Audiovisual Media Services” (piiriüleste audiovisuaalsete meediateenuste määruse rakendamine). Trükis ilmus 2006. aasta lõpus.

5.3. Internet

Vaatluskeskus haldab kaht majandus- ja rahandusalast teavet sisaldavat andmebaasi ning ühte siduskataloogi, mis on vaatluskeskuse veebileheküljel tasuta kättesaadavad.

1996. aastast alates on LUMIERE andmebaas taganud üksikasjaliku teabe kõigi aasta jooksul toimunud filmilinastuste kohta kõigis 27 Euroopa riigis, mida kõnealune andmebaas hõlmab. LUMIERE andmebaasis on üle 15 000 filmi. Kõnealune andmebaas on võimas vahend statistilise analüüsi tegemiseks (turuosad, žanripõhine analüüs jne) ning seetõttu on see tõhus teabeallikas professionaalidele.

KORDA andmebaas sisaldab põhjalikku teavet ligikaudu 600 toetuskava kohta, mida pakuvad rohkem kui 200 riikliku rahastamise eest vastutavat asutust Euroopas. Otsinguprogramm võimaldab kasutajal määrata kindlaks konkreetsed toetuskavad vastavalt riigile, žanrile ja tootmisetapile.

PERSKY kataloog sisaldab süstemaatilisi linke kõigi vaatluskeskuse 36 liikmesriigis olemasolevate telekanalite veebilehekülgedele ning reguleerivatele asutustele, teabeallikatele ja riiklikele aruannetele.

Vaatluskeskus võimaldab alates 2003. aastast tasuta juurdepääsu õigusalasele andmebaasile IRIS Merlin, mis sisaldab ligikaudu 4000 artiklit ja rohkem kui 4200 viidatud dokumenti (seadused, määrused, kohtuasjad jne). IRIS Merlin, millel on spetsiaalne otsingu- ja filtreerimisfunktsioon, ei sisalda mitte üksnes IRIS Newsletter’is avaldatud artikleid, vaid ka eraldi andmebaasi jaoks kirjutatud artikleid (nt 2005. aastal avaldatud koostootmislepingute kogumik).

Vaatluskeskuse veebiportaalis on kättesaadavad ka mitmed õigusalased artiklid, näiteks riikide aruanded (nt Venemaa, Türgi ja Šveitsi kohta) või muid konkreetseid teemasid käsitlevad artiklid, samuti ülevaatlikud tabelid Euroopa konventsioonide allkirjastamise ja ratifitseerimise seisu kohta, muud rahvusvahelised lepingud ja ühiskonna jaoks olulise tähtsusega sündmusi kajastavad riiklikud registrid.

5.4. Muu levitamisalane tegevus ja konverentsid

Vaatluskeskus osales eelmise seitsme aasta jooksul 11 seminari korraldamises õigusruumi teemadel. Viimane neist toimus 2006. aasta novembris, keskendudes teemale “The Future of Broadband Video” (lairibavideo tulevik). Kõiki kõnealuseid seminare on käsitletud IRIS trükistes. Lisaks toetab vaatluskeskus korrapäraselt teiste institutsioonide, Euroopa Liidu liikmesriikide ja Cannes’i filmituru korraldatud konverentse, seminare ja sarnaseid sündmuseid.

2003. aastal lõi vaatluskeskus kontaktandmebaasi Oriel kontaktide hoidmiseks mitmesuguste koostöövõrgustike liikmete, rahvusvahelise ajakirjanduse ning praeguste ja potentsiaalsete tarbijatega.

VI. Kokkuvõte

Ühenduse ja vaatluskeskuse vaheliste suhete positiivset hinnangut, mis esitati komisjoni 2002. aasta vahearuandes ühenduse osalemise kohta vaatluskeskuses,[10] võib uuesti kindlalt kinnitada. Trükiste ja andmebaaside, nagu aastaraamatu, Irise ja Lumière’i edu on taganud selle, et audiovisuaaltööstuse eri segmentide turuosalised, samuti ametiasutused nii riiklikul kui ka ühenduse tasandil näevad vaatluskeskuses peamist majandus- ja õigusteabe allikat.

Lisaks korrapäraselt avaldatud trükistele ja Interneti andmebaasidele on vaatluskeskus suutnud avaldada täpseid analüüse, mida tal oleks olnud raske sedavõrd mõistliku hinna eest hankida kas tööstusele või, arvestades liikmemaksu, osalevatele riiklikele asutustele.

Vaatluskeskuse võime luua ja hoida teaduspartnerite tõhusaid koostöövõrgustikke on kõnealuse asutuse üks kõige väärtuslikumaid külgi ning see on osutunud hädavajalikuks, et anda aastate vältel väga mitmekülgsel viisil panus vaatluskeskuse majandus- ja õigusanalüüsidesse. Vaatluskeskus on omalt poolt andnud audiovisuaalsektorile ja eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele põhjalikud vahendid, mille abil saada selgem ülevaade turgudest ja õiguslikust/reguleerivast raamistikust.

Komisjon on vaatluskeskuse tegevuse toetamise jätkamiseks teinud ettepaneku jätkata ühenduse osalemist vaatluskeskuse tegevuses 2013. aastani uue toetusprogrammi Media 2007[11] raames.

[1] EÜT L 307, 2.12.1999, lk 61.

[2] ELT L 390, 31.12.2004, lk 1.

[3] Ministrite komitee 15. detsembril 1992. aastal vastu võetud resolutsioon (92) 70.

[4] Ministrite komitee 20. märtsil 1997. aastal vastu võetud resolutsioon (97) 4.

[5] Vaatluskeskuse liikmed on 25 ühenduse liikmesriiki ning Albaania, Bulgaaria, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra, Rumeenia, Venemaa Föderatsioon, Šveits, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Türgi.

[6] Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule audiovisuaalsektori statistika kohta. KOM(2004) 504 lõplik, 16.7.2004.

[7] Ministrite komitee 21. septembril 2000. aastal vastu võetud resolutsioon (2000) 7.

[8] Otsus K(2000) 3308, 15.11.2000, avaldamata.

[9] Otsus K(2005) 1989, 5.7.2005, avaldamata.

[10] KOM(2002) 619 lõplik.

[11] KOM(2004) 470 lõplik.