[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 15.11.2006 KOM(2006) 686 lõplik VALGE RAAMAT VALGE RAAMAT INVESTEERIMISFONDIDE ÜHTSE TURURAAMISTIKU TÄIUSTAMISE KOHTA {SEC(2006)1451}{SEC(2006)1452} (komisjoni esitatud) VALGE RAAMAT VALGE RAAMAT INVESTEERIMISFONDIDE ÜHTSE TURURAAMISTIKU TÄIUSTAMISE KOHTA Sissejuhatus Investeerimisfondid võimaldavad väikeinvestoritele ligipääsu asjatundjate hallatavatele ja hajutatud investeeringutele taskukohastel tingimustel. Euroopa investorid vajavad suutlikku ja hästikorrastatud varahaldust, kuna ühiskonna vananemine eeldab, et nad võtaksid suurema vastutuse oma pikaajaliste rahastamisvajaduste eest. Juba praegu põhjustab see kõnealuses ärivaldkonnas tohutut kasvu nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Institutsionaalsed investorid, sealhulgas fondid suurendavad leibkondade investeeringute osakaalu kõikides G-10 riikides. Investeerimisfondid hõlmavad 12,6% Euroopa leibkondade finantsvarast.[1] ELi investeerimisfondide kasv hallatava vara osas on olnud 12 aasta jooksul viiekordne. Eeldatakse, et 2010. aastani on aastane kasvumäär umbes 10%, mille tulemusena kasvab fondide hallatava vara kogumaht üle 8 triljoni euro. Investeerimisfondide ELi raamistiku nurgakiviks on 1985. aasta direktiiv avatud investeerimisfondide kohta. Avatud investeerimisfondide (UCITS)[2] direktiiv on olnud Euroopa pulbitseva fondisektori kasvu keskpunktiks. Seda turgu korrastatakse üha enam üleeuroopaliselt. UCITS-tootepassi kasutamine on laialt levinud. Fondide piiriülene müük moodustas 66% kogu ärivaldkonna kapitalisissevoolust 2005. aastal. ELi poliitikakujundajate ees seisvaks väljakutseks on tagada, et see õiguslik raamistik oleks turumuutuste ja investorite vajaduste muutumise taustal ka edaspidi tõhus. Põhjalikud struktuurimuudatused Euroopa finantsturgudel seavad uusi väljakutseid avatud investeerimisfonde reguleerivale süsteemile. Käesolevas valges raamatus esitatakse Euroopa Komisjoni seisukohad küsimuses, kuidas lihtsustada Euroopa õiguslikku keskkonda ning samas pakkuda investoritele huvipakkuvaid ja turvalisi investeerimislahendusi. Tekstikast: Investeerimisfondid, avatud investeerimisfondid ja muud kui avatud investeerimisfondid: Investeerimisfondid on just investeerimiseks loodud vahendid, mille ainus eesmärk on koguda investoritelt vara ja seda siis investeerida mitmekesisesse varakogumisse. Investorid ostavad väärtpabereid, mida fond väljastab alusvara põhjal, ning nende väärtpaberite väärtus muutub kooskõlas alusvara väärtusega. Sel viisil saavad väikeinvestorid osta osaluse asjatundjate hallatavas, hajutatud finants- või muu vara kogumis. Üldkulud jagatakse kõigi investorite vahel, vähendades investori keskmist kulu. Investoritel võib olla õigus müüa soovi korral oma osakud tagasi avatud turul (avatud fondid) või nende vara võidakse kinni hoida kindlaksmääratud ajavahemiku vältel (kinnised fondid). Avatud investeerimisfondid (UCITS) on investeerimisfondid, mis on asutatud ja millele on antud tegevusluba kooskõlas direktiivi 85/611/EMÜ nõuetega. Kõnealuses direktiivis sätestatakse üldnõuded fondi korraldusele, haldamisele ja järelevalvele. Sellega kehtestatakse eeskirjad, mis on seotud fondi hajutamisega, likviidsusega ja finantsvõimenduse kasutamisega. Avatud investeerimisfondide direktiivis määratletakse loend kõlblikest varadest, millesse fond võib investeerida. Kui avatud investeerimisfond on saanud tegevusloa, saab tema osakuid turustada üldsusele kogu ELis, tingimusel et turustamisest teavitatakse igat liikmesriiki, kus osakuid müüakse. Muud kui avatud investeerimisfondid on kõikehõlmav mõiste, mis osutab kõikidele ühtlustamata fondidele, olgu need siis riiklikult reguleeritud või mitte. See hõlmab laia hulka investeerimisviise ja -tooteid, ulatudes väikeinvestoritele mõeldud toodetest, nagu avatud kinnisvarafondid, ebapüsivamate toodeteni, nagu kaubafondid ja erakapitali investeerimisfondid. [pic] Suurema tõhususe loomine praeguses raamistikus Avatud investeerimisfondide direktiiv ei ole enam piisav, et toetada Euroopa fondisektorit, kuna seda kujundatakse ümber, et vastata uutele konkurentsialastele väljakutsetele ja Euroopa investorite muutuvatele vajadustele. Direktiivi põhiosad ei toimi tõhusalt. Direktiiviga antud vabadustega kaasnevad asjatult suured nõuete täitmisega seotud kulutused. Direktiiviga ei võimaldata fondihalduritel, kellel on fonde või äritegevust eri liikmesriikides, oma äritegevust piisavalt paindlikult korraldada või ümber kujundada. Need puudujäägid ja piirangud peegelduvad fondiinvestorite suuremates kuludes ja investeeringute väiksemas tasuvuses. Sõltumatute uuringute kohaselt suurendaks Euroopa fondide tegevuskulude vähendamine Ameerika Ühendriikide tasemele investeerimise nominaaltasuvust 3% võrra.[3] Käesolevas valges raamatus kavandatud meetmed võivad omada suurt tähtsust miljonitele leibkondadele, kes on investeerinud fondidesse. Et need hüved jõuaksid ka lõppinvestoriteni, on tarvis tõhusat konkurentsi kogu fondiväärtusahela ulatuses. Laiemate väljakutsetega tegelemine Praeguse ELi raamistiku ees seisavad uued väljakutsed seoses ulatuse ja lähenemisviisiga: 1. Avatud investeerimisfondide sektor kaugeneb üha enam tegelikust turuolukorrast. Paljud jaefondid ei suuda täita direktiivis sätestatud investeerimiseeskirju: need on väikeinvestoritele kättesaadavad riiklikul tasandil, kuid mitte piiriüleselt. Direktiivi on juba kord muudetud, et hõlmata laiemat hulka investeerimispõhimõtteid. Komisjon selgitab praegu, kas laiem hulk investeerimispõhimõtteid on direktiivi sätetega kooskõlas. Siiski tähendab pidev uuenemine, et selle küsimuse juurde tuleb pidevalt tagasi pöörduda. Valge raamatuga nähakse ette nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata fondide rakendatavate investeerimiseeskirjade ja tulemuslikkusnäitajate järjekindel läbivaatamine. 2. Investeerimisfondide haldurid hakkavad olema inimestele pensionipõlveks säästmise võimaluste pakkumisel esirinnas. Investeerimisfondid pakuvad väljakujunenud vahendit kapitali kogumiseks töövõimelise ea vältel. Praeguseks väljakutseks on muuta need säästud ennustatavaks ja turvaliseks tuluks pensionil olevatele investoritele. Võidujooks kõnealuste toodete väljatöötamiseks on käimas. 3. Muud liiki finantstoodete osutatav konkurents. Paljud turuosalised väidavad, et avatud investeerimisfondi haldamine on kulukam ja piiratum kui muud liiki investeerimistoodete – nagu (osakuga seotud) elukindlustus või struktureeritud väärtpaberid – müük. Erinevate õiguslike ja tooteomaduste tõttu on see nagu õunte ja pirnide võrdlemine. Komisjon ei usu, et vastus peitub avatud investeerimisfondide õigusliku raamistiku laiendamises kõikidele pikaajalise säästmise vahenditele. Komisjon ei näe vajadust pideva järelevalve järele, mille eesmärk on tagada, et kõiki investeerimistooteid müüakse selge eeskirja alusel, millega kaitstakse investoreid ülemääraste tasude võtmise või pahatahtliku müügi eest. Komisjon avalikustab seda küsimust käsitleva turu-uuringu tulemused 2007. aasta keskel. 4. Toimetulek ülemaailmses konkurentsis. Avatud investeerimisfondide tegevusloa süsteemi on ülemaailmselt tunnustatud kui usaldusväärse tootekujunduse ja tõhusa järelevalve tagatist. Uuenduslik ja hästi reguleeritud Euroopa fondisektor levitab juba oma oskusteavet muudesse piirkondadesse. Siiski hakkab tugevnema muude õigusruumide fondide osutatav konkurents. Et ülemaailmselt juhtpositsioonil püsida, on tarvis pidevalt tegutseda. Olemasoleva raamistiku edasiarendamine Valge raamatuga nähakse ette olemasoleva raamistiku edasiarendamine. Selles tehakse ettepanek olemasolevat raamistikku teatavates kitsamates sihtvaldkondades ajakohastada ja täiendada, kõrvaldades eelkõige menetlused ja kulutused, mis oluliselt ei suurenda investorite kaitset. Valges raamatus tunnustatakse kehtiva direktiivi kohaldamisala ja ülesehituse ebakindlust. Selles järeldatakse, et üleüldiselt puuduvad piisavad põhjused direktiivi põhjalikuks läbivaatamiseks praeguses järgus. Selle asemel nähakse ette direktiivi kohaldamisala ja õigusliku lähenemisviisi muudatuste vajaduse kavakindel läbivaatamine kooskõlas muutustega fonditurul. Valge raamatuga nähakse ette meetmed: 5. ühtse turu vabaduste tugevdamiseks, võimaldades fondisektoril seeläbi tõhusamalt teenida Euroopa ja ülemaailmsete investorite huve; 6. selle tagamiseks, et investorid saaksid teha teadlikke investeerimisotsuseid ja saada kvalifitseeritud vahendajatelt erapooletut asjatundlikku abi; 7. hindamaks, kas tuleks luua ühtne tururaamistik, millega võimaldatakse mõne muu kui avatud investeerimisfondi tüüpi fondi piiriülest müüki jaeinvestoritele, ja kuidas seda kõige tõhusamalt teha; 8. töö alustamiseks Euroopa „erainvesteeringute” korra koostamiseks, et hõlbustada ühtlustamata fondide ja finantsvahendite müüki institutsionaalsetele ja kogenud investoritele teistes liikmesriikides. Käesoleva valge raamatu koostamisel on tuginetud laiaulatuslikule, kaks aastat väldanud arutelule tarbijate, kõnealuses ärivaldkonnas tegutsejate ja poliitikakujundajatega. Selles on arvesse võetud vastukaja komisjoni 2005. aasta juuli rohelisele raamatule;[4] tegevusvaldkonna selleks loodud eksperdirühmade kolme aruannet ja huvirühmade vastukaja;[5] mitmeid sihtalgatusi, sealhulgas kahte sisulist nõupidamist lihtsustatud prospekti küsimuses. Samuti vastatakse selles otse tähtsatele küsimustele, mis on tõstatatud Euroopa Parlamendi aruandes. Käesolevas valges raamatus kavandatud meetmete mõju on rangelt hinnatud. 1. TÕHUSAMA EUROOPA FONDISEKTORI TOETAMINE Juulis 2005 märgiti komisjoni rohelises raamatus järgmised puudused olemasolevas õiguslikus raamistikus: - tootepassi kitsaskohad ja puudused. Piiriülese turunduse menetlused võtavad liiga palju aega, on liiga kulukad ja järelevalveasutuste sekkumismäär on liiga suur; - investoritele avalikustatav teave ei vasta normidele: lihtsustatud prospekt ei aita investoritel ega nende nõustajatel teha usaldusväärseid investeerimisotsuseid; - väikeste ebatõhusate fondide kiire levimine: direktiiviga ei nähta ette ühtegi mehhanismi fondide ühinemise või varade ühise haldamise hõlbustamiseks. Euroopa fonditurg on täis väikeseid ja suhteliselt kulukaid fonde, mis muudavad kulud suureks; - takistused talitluslikul ja geograafilisel spetsialiseerumisel. Direktiiviga nõutakse kõikide väärtusahela tegevuste koondamist ühte liikmesriiki: „passi” saab anda üksnes fondile. Nende õiguslike piirangute tõttu ei saa fondisektoris täiel määral kasutada ühtsel turul pakutavaid asukoha- ja spetsialiseerumiseeliseid. Komisjoni talitused on uurinud neid pakkumispoole ebatõhusustegureid ning hinnanud nende kõrvaldamise erinevate võimaluste positiivset ja negatiivset mõju. Mõjuhinnangust tuleneb selgepiiriline ootus, et meetmed mitmetes valdkondades annavad kasu, mis kaalub üles nende meetmetega seotud kulud või riskid. Samuti ilmneb sellest, et puuduvad olulised tõendid teatavate meetmete õigustatuse kohta. Käesolevas jaos tutvustatakse neid küsimusi, mille osas esitab komisjon kiiresti ettepanekud olemasoleva direktiivi muutmiseks. Mõningad neist vabadustest on täiendavat laadi. Nendega antakse fondijuhtidele ja -halduritele palju valikuvõimalusi ühtse turu tõhususe ärakasutamiseks erinevate ärimudelite kaudu. 1.1. Piiriülese turundamise haldustakistuste kõrvaldamine Avatud investeerimisfondide direktiiv nõuab, et enne mõne fondi turundamist teistes liikmesriikides peab fondihaldur esitama suure hulga dokumente asjakohasele kohalikule ametiasutusele ja ootama kaks kuud, kuni viimane kontrollib dokumentide vastavust kohalikele reklaamieeskirjadele. Kõnealusest kahekuulisest tähtajast ei peeta alati kinni. On teada juhtumeid, kus teatamismenetluste teostamiseks on kulunud kaheksa-üheksa kuud. Praegusel teatamissüsteemil on vähe märgatavaid eeliseid. Sellega kaasnevad turuosalistele üksnes kulutused. Samuti takistab see tõsiselt uute toodete väljatöötamist kogu ühtsel turul. Haldushõõrumiste olulisimate allikate kõrvaldamiseks on tehtud suuri jõupingutusi, mis tipnesid CESRi[6] suunistega juunis 2006. Siiski ei suudeta nende väärt parandustega eemaldada haldus- ja menetlustakistusi, mis tulenevad direktiivi aegunud sätetest. Komisjon esitab ettepanekud direktiivi artiklite 44–47 muutmiseks. Piiratakse olemasolevad haldusmenetlusi, mida tuleb järgida enne, kui fondi saab turundada mõnes teises liikmesriigis, eelkõige vastuvõtjariigi ametiasutuse teostatav fondi dokumentide eelnev üksikasjalik kontrollimine ja kehtiv maksimaalne ooteaeg (2 kuud). Dokumentide ja muu teabe vahetus toimub järelevalveasutuste vahel. Kehtestatakse järelevalvekoostöö mehhanismid, et kiirendada tuvastatud probleemide lahendamist. Vastuvõtjariigi järelevalveasutused peaksid kohalike turundus- ja reklaamieeskirjade täitmise uurimise puhul keskenduma pigem kõnealuse tegevuse eest vastuvõtjariigi õigusruumis vahetult vastutavatele vahendajatele kui partnerriigi fondihaldurile. | 1.2. Piiriüleste fondiühinemiste hõlbustamine Avatud investeerimisfondide turul on palju fonde, mille suurus on optimaalsest väiksem: umbes 54% avatud investeerimisfondidest haldavad vähem kui 50 miljoni euro väärtuses vara. Seetõttu jääb olulises osas mastaabisääst kasutamata ja lõppinvestor kannab asjatult suuri kulutusi. Uuringute kohaselt saaks iga-aastaseid kulutusi vähendada 5–6 miljardi euro võrra. Hõlbustava ELi raamistiku puudumisel on fondiühinemised keerukad, aeganõudvad ja kulukad või siis üldse võimatud. Piiriüleste fondiühinemiste ees seisavad erilised tõkked, mis tulenevad riikide õigus- ja järelevalvekordade vahelisest erinevustest. 2005. aastal toimunud ühinemisest oli piiriüleseid vaid 3,5%. Piiriülestel fondiühinemistel ei tohiks olla investoritele kahjulikke maksustamisalaseid tagajärgi. Paljudes liikmesriikides juba toimivad maksusüsteemid, millega tagatakse kodumaiste fondide maksutõhus ühinemine. On oluline tagada, et sellised eelised laieneksid ühinemistele, mis hõlmavad teiste liikmesriikide fonde. Komisjon teeb ettepaneku avatud investeerimisfondide direktiivi täiendamiseks, et luua sobivad õiguslikud ja järelevalvetingimused fondide ühinemiseks. Kõnealused sätted tagavad, et fondide ühendajad võtavad fondide ühendamisel investorite vajadusi täiel määral arvesse. Eelkõige on vaja tagada ühinemise tõhus eelnev avalikustamine ja anda osakuomanikule võimalus oma osak kuludeta tagasi müüa. Avatud investeerimisfondide piiriüleste ühinemiste maksustamise osas[7] eelistab komisjon lähtuda Euroopa Kohtu asjakohasest praktikast. Kõnealune lahenduskäik tundub lootustandvam kui ettepanekute esitamine maksustamise ühtlustamiseks, mis eeldab 27 liikmesriigi ühehäälset toetust. Euroopa Kohtu praktika põhjal koostab komisjon teatise selgitamaks, et riiklikke neutraalseid maksustamissüsteeme tuleks laiendada ühinemistele, millesse on kaasatud mõnes muus liikmesriigis asuvad fondid. | 1.3. Varade ühendamine[8] Varade ühiskasutus võimaldab üheaegselt hallata eri fondide kogutud vara, kusjuures kohalikud fondid jäävad eri sihtturgudel alles. Edukate fondihaldajate oskusi ja kulutusi saab jaotada suurema varakogumi peale. Kõnealused meetodid ei ole asjakohased mitte üksnes investeerimisfondide, vaid võimalikud ka pensionifondide puhul. Ühendamist rakendatakse mõnedes liikmesriikides üha enam. Piiriülesel varade ühendamisel on aga olulisi takistusi. Tehniliselt ja õiguslikult sirgjoonelist lähenemisviisi „varade ühendamisele” nimetatakse „üksusepõhiseks ühendamiseks”. Kõnealune lähenemisviis on praegu avatud investeerimisfondide direktiivi hajutusnõuetega välistatud. Siiski toetatakse tugevasti mõningaid üksusepõhise ühendamise vorme (nt ülem-varustajad) ja nende vallas omatakse laiaulatuslikke kogemusi. Teise lähenemisviisi puhul, mida nimetatakse „virtuaalseks ühendamiseks”, ei eeldata vara õiguslikku ülekandmist saajafondi. Kuid sellega esitatakse ranged nõudmised fondi haldus- ja toetusfunktsioonidele. Mõnedel järelevalvajatel on kõnealuse suhteliselt uue ja katsetamata meetodi suhtes eelarvamusi, eriti läbipaistvuse ja lepingute täitmisele pööratavuse osas, kuid ka infotehnoloogiliste vahendite töökindluse ja riskimaanduse osas. Komisjon teeb ettepaneku muudatuste kohta hajutuseeskirjades ja muudes direktiivi sätetes, et võimaldada ulatuslikumat lähenemist „üksusepõhise ühendamise” meetodile. Õigusaktide ettevalmistamisel uurib komisjon põhjalikumalt ka virtuaalse ühendamise meetodite usaldusväärsust ja vajadust direktiivi muutumise järele, et tagada õiguskindlus ja toetada selliste süsteemide tõhusat juhtimist ja järelevalvet. | 1.4. Fondivalitseja pass Praegu peavad juhatused asutama täielikult toimiva fondivalitseja igas riigis, kus neil asub mõni fond: fondivalitsejad peavad järgima kulukaid kohalikke põhinõudeid. See suurendab kulutusi ning välistab mastaabi- ja spetsialiseerumiseelised. 2001. aasta muudatusega ei õnnestunud äriühingust fondidele kehtestada tõhusat fondihalduri passi. On aeg see asi lõpule viia ja laiendada kõnealuseid õigusi lepingulistele fondidele. Komisjon on kindel, et on võimalik leida lahendusi järelevalveprobleemidele, mis tulenevad jagatud vastutusest fondi järelevalve teostamisel, vastavalt sellele kas tegu on fondihaldamise või fondivalitsemisega. Passi omavate fondivalitsemisteenuste ulatust on vaja hoolikalt kaaluda, samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et fondivalitsejapassiga ei muudetaks keeruliseks fondiahela maksutõhusat ülesehitust. Fondivalitseja passiga ei tohiks muuta järelvalvefunktsioone asukohariigis täiesti sisutühjaks. Sellega vähendatakse depoopanga võimalusi teostada fondi üle üldjärelevalvet, mis on avatud investeerimisfondide direktiivis üks investorikaitse nurgakive. Komisjon teeb ettepaneku muudatuste kohta direktiivis, millega volitatud fondivalitsejal võimaldatakse valitseda äriühingust fonde ja lepingulisi fonde teistes liikmesriikides. Passi omavate teenuste ulatust tuleb ettevalmistusjärgus hoolikalt testida ja kontrollida. | 1.5. Järelevalvekoostöö tugevdamine Eespool kirjeldatud muudatused investeerimisfondide ühtses tururaamistikus loovad eeldused piiriülesteks tehinguteks, tegevuskeskkondadeks või struktuurideks, mis võivad olla õiguslikult ja tehniliselt keerukamad. Ümberkujundatud väärtusahela eri osalistega seonduvad ülesanded võivad olla eri täitevasutuste vastutusalas. Piiriüleste struktuuride ja toimingute tõhusat järelevalvet on vaja toetada asjaomaste riiklike ametiasutuste vahelise täieliku ja õigeaegse koostööga. Näiteks kaasnevad fondide teatamismenetluste lihtsustamisega sätted, millega kehtestatakse fondi asukohajärgsele ametiasutusele kohustus vastata partnerriigi järelepärimistele õigeaegselt. Muud muudatused, nagu fondivalitseja pass, ühendamisvormid ja ühinemised, eeldavad eri järelevalveasutuste vastutusalade selget piiritlemist ning nende kohustuste selgitamist, mis eri järelevalvajatel teineteise ees on. Sellega suurendatakse piiriüleste struktuuride usaldusväärsust. Komisjon on kindel, et avatud investeerimisfondide puhul on võimalik saavutada tõhus järelevalvekoostöö, nagu see on saavutatud muudes väärtpaberialase õiguskaitse tundlikes valdkondades (nt turu kuritarvitamine). CESRi investeeringuhalduse eksperdirühm on osutunud tõhusaks võrgustikuks asjalike lahenduste leidmisel üldistele järelevalveprobleemidele. Komisjon esitab ettepanekud avatud investeerimisfondide direktiivi nende sätete tugevdamiseks, milles käsitletakse pädevaid ametiasutusi ja järelevalvekoostööd. Muudatustes lähtutakse uusimate väärtpaberialaste õigusaktide (nt direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta[9] ja prospektidirektiivi) asjakohastest sätetest. Täitevasutused on kohustatud andma õigeaegset abi ja vajadusel sekkuma, kui ilmnevad nende haldusalas alguse saanud raskused. Täitevasutustel peavad olema piisavad volitused fondihaldurite väärtegevuse eest vastutusele võtmisel ja karistamisel. 1.6. Tõhustamine, millega ei kaasne direktiivi muutmine - Range tähtaeg tegevusloa andmiseks asukohariigis : avatud investeerimisfondi tegevusloa taotlemisel ei ole kuuenädalased viivitused ebatavalised. See on avatud investeerimisfondide puhul oluliseks puuduseks, võrreldes muude investeerimistoodete ja üksikute väärtpaberitega. Seetõttu ergutab komisjon riikide ametiasutusi kiirendama fondidele heakskiidu andmist. Siiski ei ole vajalik ELi seadusandja sekkumine. „Süsteemidevahelisel konkurentsil” tuleks lasta toimida. Nendel riiklikel ametiasutustel, kes on huvitatud eduka kodumaise fondisektori arendamisest, on selge huvi rakendada tõhusaid ja usaldusväärseid loaandmismenetlusi. - Sõnumiliiklus ja fondikorralduste töötlemine / arveldamine : fondikorralduste töötlemine ei ole suutnud sammu pidada turu kasvuga ega muutustega jaotussüsteemides. Seda iseloomustavad suured tegevusriskid, pikemad viivitused töötlemises ja paratamatult suuremad kulutused. Siiski ei tulene kõnealune ebatõhusus õiguslikust raamistikust ega avaliku sektori sekkumisest, vaid erasektori inertsist ning raskustest parematele tehnoloogiatele või tõhusamatele ärimudelitele ülemineku koordineerimisel. Komisjon kutsub Euroopa fondisektorit üles töötama välja sidusat strateegiat, et neid funktsioone vajalikul viisil täiustada. - Depoopanga pass : vabadusega määrata depoopank mõnes muus liikmesriigis ei tundu kaasnevat märkimisväärset kasu. Depoopanga funktsioonid moodustavad väikese osa fondi kogukulutustest ja need on suuresti ammendatud seoses volitamise laialdase kasutamisega. Tundub, et depoopanga vastutuse ja ülesannete ühtlustamiseks vajalike direktiivi muudatuste ulatus kaalub üles igasugused väikesed kasutegurid. Komisjon soovitab liikmesriikidel võtta mõningaid meetmeid, et kõrvaldada takistused, mis piiravad fondi vara hoidjate määramisel valikuvõimalust ja paindlikkust. Eelkõige ergutab komisjon liikmesriike lubama mõnes teises liikmesriigis tegevusluba omavate pankade filiaalidel tegutseda depoopangana ja lubama depoopankadel volitada varasid hoidma mõnes muus liikmesriigis asuvat varahoidjat. Pikaajalises plaanis jätkavad komisjoni talitused depoopankade turu jälgimist, et hinnata vajadust suurema paindlikkuse ja/või ühtlustamise järele. Nii nendes kui ka muudes valdkondades ergutab komisjon liikmesriike läbi vaatama tegevustavasid fondidele tegevusloa andmisel ja nende järelevalvel, et leida viise ühepoolseteks parandusteks, võttes arvesse mujal ELis rakendatavaid „parimaid tavasid”. Kuigi osa edukaks ja pulbitsevaks fondisektoriks vajalikust tõukejõust tuleb ELi tasandil toimuvast arengust, on palju meetmeid, mida üksikud liikmesriigid saavad võtta, et parandada investeerimisfondide siseriiklikku tegevuskeskkonda. 2. ÜHTSE FONDITURU RAKENDAMINE LÕPPINVESTORI TEENISTUSSE Kulude kokkuhoid ja fondisektori uued turuvõimalused tuleb muundada käegakatsutavateks parandusteks lõppinvestorile – mitte ainult väiksemate teenustasude või suurema tasuvuse vormis, vaid ka juurdepääsuna toodete tulemuslikkuse jätkuvatele täiustamisele. Et see teostuks, peavad fondisektorit mõjutama range nõudlusepoolne distsipliin ja tugev konkurents kogu ühtse turu piires. Investorid vajavad arusaadavat ja usaldusväärset teavet, mis võimaldab neil valida konkurentsivõimelisi tooteid, mis pakuvad kõige soodsamat riski-tasuvuse suhet. Nad peavad saama usaldada neile investeerimisfondide tooteid müüvate finantsnõustajate ja -vahendajate osutatavate teenuste kvaliteeti ja erapooletust. Mõlemas kõnealuses usalduspunktis on vaja edusamme. 2.1. Lihtsustatud prospekt Lihtsustatud prospekt oli mõeldud selleks, et anda investoritele ja vahendajatele põhiteavet võimalike riskide, seonduvate kulude ja asjakohase toote eeldatava tulemi kohta. Siiski on see ilmselgelt ebaõnnestunud. Enamikul juhtudel on dokument liiga pikk ega ole kavandatud lugejatele arusaadav. Kahjuteguriteks on olnud lahknev rakendamine ja „ülemääraste nõuete kehtestamine”: asjakohast komisjoni soovitust[10] on pigem eiratud kui täidetud. Tulemuseks on investoritele väheväärtuslik tohutu paberihunnik ja märkimisväärne üldkulu fondisektorile. Hoolimata kõnealustest puudujääkidest toetatakse tugevalt seda, et fonditeavet avalikustataks standardsel kasutusvalmis kujul. On vaja teha tööd, et lihtsustatud prospekt keskenduks teenustasude, riskide ja eeldatava tulemuslikkuse lühidale ja arusaadavale edasiandmisele kujul, mis on lõppinvestori jaoks sisukas. Prospektis peaks olema esitatud ühetaolist põhiteavet kõikide ELis asuvate avatud investeerimisfondide puhul. On vaja muuta praeguse direktiivi sätteid, et paremini edasi anda selle loogikat ja põhimõtteid ning võimaldada kehtestada rakendussätteid, mis annaksid kõnealustele põhimõtetele ühtse, õiguslikult kohustusliku vormi. See töö võiks olla lähtepunktiks muude investeerimistoodete, nagu osakuga seotud elukindlustus, riskide ja kulude kohta otstarbekate, kasutusvalmis teatmike avaldamisele. Lihtsustatud prospekti puudused on liialt suured, et oodata direktiivi muutmist. Lihtsustatud prospekti puuduste kõrvaldamiseks võetakse viivitamata meetmeid. Hiljutistel aruteludel määratleti valdkonnad, milles lihtsustatud prospekt vajab parandamist. Komisjon püüab korrastada riske, kulusid ja tulemuslikkust käsitleva parandatud teabe avalikustamist, muutes oma sellekohast soovitust. Seda tehakse CESRi ja riikide ametiasutuste tööpanuste põhjal. Selles vallas tehtava töö tulemusi katsetatakse üheskoos investorite ja vahendajatega tagamaks, et need ka tegelikult aitavad kaasa investeeringu väljavalimisele. Põhjalikud tarbija- ja turundusuuringud võtavad aega. Siiski loodetakse, et mitteseadusandlikke parandusi saab teha 2008. aasta keskel. Kõnealused parendused saavad õiguslikult kohustuslikuks pärast direktiivi muudatuste jõustumist. On tarvis kahetasandilist lähenemisviisi. Direktiivi ennast tuleb muuta, et selgitada lihtsustatud prospekti põhieesmärke ja juhtpõhimõtteid ning võimaldada kehtestada õiguslikult kohustuslikke rakendusmeetmeid, mis annaksid nendele põhimõtetele mõjusa ja ühtse vormi. Enne muudetud direktiivi jõustumist vaatab komisjon oma soovituse uuesti üle, et parandada riskide, kulude ja tulemuslikkuse kohta avaldatavat teavet. Seda tööd tehakse tihedas koostöös liikmesriikidega ja tulemusi katsetatakse hoolikalt üheskoos investorite, turustajate ja fondisektori esindajatega. | 2.2. Turustussüsteemid: investori huvide seadmine esikohale Turustussüsteemid, mis viivad investorite soovid kokku fondide pakutavaga, peavad toimima tõhusalt. Nende abil tuleb tarnida tooteid, mis rahuldavad üksikinvestorite vajadusi konkurentsivõimelistel tingimustel. Praegu on fondi turustamine kõige suuremaks üksikuks kuluartikliks investeerimisfondisektoris – ulatudes 46%st kogukuludest Prantsusmaal 75%ni kogukuludest Itaalias. Hoogu on kogumas liikumine suletud turustussüsteemidelt avatud või suunatava süsteemi poole, kus vahendajad pakuvad hulka kolmandate isikute tooteid. See muutus võib tulla investorile suuresti kasuks, kui kolmandast isikust fonde valitakse erapooletutel kaalutlustel, nagu kulu või eeldatav tulemuslikkus. Sellised kaalutlused, nagu turustajatele fondi müügiedendajate makstavate vahendustasude määr, ei tohiks mõjutada fondide valikut. Praegu maksavad fondihaldurid keskmiselt 50% oma haldustasust kolmandast isikust turustajale. Tuleb uurida, kas sellised vahendustasud kujutavad endast osutatavate teenuste, nagu klientide müügieelne/-järgne teenindamine, eest makstavat hinda. Huvide vastuolusid ja ahvatlusi tuleb korralikult ohjeldada või need avalikustada: vahendajad peavad usinalt täitma hoolsuskohustust jaekliendi ees. Finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga antakse vahendid nende küsimuste lahendamiseks. Kõnealuse direktiivi rakendusmeetmetega nähakse ette, et ahvatlusvahendid tuleb avalikustada ja neid võib kohaldada vaid siis, kui see on kliendi huvides. Üldiselt peaks finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga tugevdatama investeerimisfondidesse investeerimist kaalutlevatele klientidele jaoks nõustajate, maaklerite ja muude vahendajate osutatava klienditoe kvaliteeti. Sellega pannakse fonde müüvatele investeerimisfirmadele kohustus tagada, et toode sobib teatavale kliendile ja et klient on täielikult teadlik kõigist kindlate toodetega seotud riskihoiatustest. Komisjon jälgib hoolikalt, kuidas rakendatakse finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi sätteid, milles käsitletakse „äri ajamist” ning ahvatlusi seoses fondimüügi vahendamisega. Komisjoni teenistused avaldavad „teatmiku”, et toetada nende sätete tõhusat rakendamist ja seeläbi tagada, et investorid saavad arvestada erapooletu ja asjatundliku fondivahendusega. | 3. ÜHTSE TURU LAHENDUSED ÜHTLUSTAMATA JAEFONDIDE JAOKS? Avatud investeerimisfondide raamistik ei hõlma enam paljusid investeerimisfonde, mida saab väikeinvestoritele turustada killustatud riiklike kordade alusel. On olemas investeerimisfondiliike, mis ei sobi avatud investeerimisfondide raamistikuga kokku oma investeerimispõhimõtete ja fondi ülesehituse tõttu. Need võivad siiski olla väikeinvestoritele riiklikul tasandil laialdaselt kättesaadaval, erinedes tootevormide või turustuseeskirjade poolest. Passi puudumine on pettumuseks ammu välja kujunenud selliste jaetoodete puhul nagu avatud kinnisvarafondid (150 miljardi euro väärtuses hallatavaid varasid ELis), mis võivad kasu saada üleeuroopalise investoribaasi teenindamisest. Ühtlustamata fonde iseloomustab suurenev investeerimisrisk, mis tuleneb erinevatest tingimustest või piirangutest ning turustamismeetoditest. Komisjoni hinnangul moodustavad jaeturule suunatud ühtlustamata fondide hallatavad varad umbes 10% hallatavate varade kogusummast. Investeerimisfondisektori kõnealuse valdkonna puhul puudub ametlik raamistik, millega toetada piiriülest jaemüüki. Kas kõnealune raamistik tuleks kehtestada? Enne kui vastata kõnealusele küsimusele jaatavalt, tuleks selgitada järgmisi küsimusi: 9. Kas kõnealuste fondide riski ja tulemuslikkuse näitajad on sellised, et kõnealuseid fonde võiks ilma nõustamisvajaduseta turustada jaeinvestoritele? 10. Kas passi väljastamise mehhanismi sätetega saavutatakse asjaomases sektoris investoritele ja turule tervikuna tegelikku ja ainelist kasu, võttes arvesse kõnealuse mehhanismi kehtestamisega kaasnevaid reguleerimise kulusid ja muid mõjusid? Kõnealuste kaalutlustega peaks samuti kehtestama, et ühtne tururaamistik on reaalne ja praktiline, võttes arvesse erinevaid kauplemisstrateegiaid, varaliike, uut finantskorraldust ja väga erinevat investeerimiskultuuri liikmesriikides. 11. Kui ühtne tururaamistik osutub vajalikuks, kuidas oleks see kõige tõhusamalt teostatav? 12. Üks võimalik õiguslik lahendus on laiendada kehtiva avatud investeerimisfondide raamistiku reguleerimisala. Fondi ülesehitust ja investeerimispõhimõtteid käsitlevate avatud investeerimisfondide sätete puhul võib siiski vaja olla suuremaid muudatusi ja põhimõttekindlamat lähenemist, et kohanduda ühtlustamata fondide uute vormidega. Selliseid muudatusi ei saa teha ilma, et hinnataks hoolikalt investorite põhikaitsemeetmete nõrgendamise riski ja võimalikku mõju laiemale avatud investeerimisfondide turule. Kas avatud investeerimisfonde käsitleva direktiivi ümberkujundamine ja selle reguleerimisala muutmine, mis on vajalik ühtlustamata fondide uute vormidega kohandumiseks, annab olulist puhaskasu, säilitades samas investorikaitse kõrge taseme? 13. Kas oleks võimalik kehtestada avatud investeerimisfonde käsitleva direktiiviga kooskõlas tootepõhiseid kordasid? Sellisel juhul on oht tekitada tootepõhiselt killustatud õiguslik keskkond, millega kaasnevad turumoonutused ja vaidlusküsimused. Sellega kaasneb samuti oht, et seoses uute investeerimispõhimõtete tekkimisega muutuvad muudatused õigusliku raamistikus pidevaks. Arvestades ebakindlust võimalike mõjude või parima tegevussuuna osas, leiab komisjon, et praegu ei ole aeg küps ühtlustamata fondide turgude lõimimise algatuste esitamiseks. Siiski analüüsitakse kõnealuseid küsimusi süstemaatiliselt, samuti konsulteeritakse turuosalistega ja asjakohaste valdkondade ekspertidega, seades esikohale kinnisvarafondid, mille jaoks moodustatakse eksperdirühmad, mis saab 2008. aastal usaldusväärse ja kogemusliku otsuse tegemise aluseks. Komisjon uurib ühtlustamata fondide puhul ühtse tururaamistiku kehtestamisega kaasnevaid kulusid, kasusid ja ohtusid, samuti seda, kas sellised tooted sobivad investoritele piiriüleselt turustamiseks. Kui laialdased uuringud ning sektori, investorite ja järelevalve panused toetavad teatavate ühtlustamata toodete suhtes ühtse turu lahenduste väljatöötamist, kaalub komisjon olemasolevaid võimalusi ja kõiki nõutavaid muudatusi avatud investeerimisfondide raamistikus. Komisjon esitab hindamise tulemuste kohta nõukogule ja parlamendile aruande 2008. aastal. 4. TOODETE TURUNDAMINE JA MÜÜMINE „KUTSELISTELE INVESTORITELE” On olemas ka mitte-avatud investeerimisfonde, mida üldiselt peetakse sobivamaks institutsionaalsetele ja muudele kogenud investoritele, kes on võimelised ise oma investeerimisotsuseid kujundama. Näiteks sobivad kutselistele investoritele paremini erakapitali investeerimisfondid ja suur osa riskimaandusfondide investeeringutest. Need on tavaliselt investeerimistooted, mille puhul on üsna suur tõenäosus, et investeering osutub väga ebasoodsaks. Need võivad olla ka tooted, millega kaasnevad uued riskivormid (näiteks raskused varade väärtuse hindamisel). Puudub ühtne üleeuroopaline lähenemisviis eristamaks jaeinvestoritele sobivaid tooteid toodetest, mis peaksid jääma kogenud investorite valdkonda. Riikide kogemused on näidanud, et puudub täielikult rahuldav alus raudkindlaks eristamiseks. Arvamused selle kohta, mis on jaeinvesteeringuks ohutu toode, muutuvad aja jooksul sedamööda, kuidas uued varaliigid väljakujunevad ja nende riskiomadusi paremini mõistetakse. Finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga asendatakse jämedad piirangud, millega nähakse ette teatavate instrumentide müük teatavatele investorirühmadele süsteemiga, millega pannnakse investeerimisühingule kohustus teha iga kliendi puhul kindlaks, kas teatav investeering on talle sobiv või kohane. Paljudele liikmesriikidele tähendab see uut lähenemisviisi investorite kaitsele. Täitevasutused peavad palju investeerima, tagamaks, et investeerimisühingud mõistavad, mida neilt oodatakse. Kõnealuse lähenemisviisi rakendamist jälgitakse hoolikalt, tagamaks, et investeerimisühingud kogu Euroopas rakendavad rangelt kõnealuseid meetmeid. Komisjoni talitused uurivad tihedas koostöös riikide ametiasutustega turundus- ja müügipiiranguid, mis tuleks kõrvaldada seoses äritegevusreeglite muutumisega investeerimisühingu tasandil. Kõnealuse tegevuse käigus pööratakse erilist tähelepanu nende ühtlustamata fondide turundamisele ja müügile, mille puhul on üsna suur tõenäosus, et investeering osutub väga ebasoodsaks. Kooskõlas kõnealuste meetmetega koostab komisjon loendi siseriiklikest eeskirjadest ja piirangutest, millega takistatakse fondide ja muude finantsinstrumentide „eraviisilist pakkumist” institutsionaalsetele investoritele ja muudele kõlblikele osapooltele. Riiklikel järelevalveorganitel puuduvad mõjuvad investori kaitsega seotud põhjused sekkumiseks finantstehingutesse, milles osaleb kutseline investor, kes mõistab investeeringuga seotud riske. Komisjon tegutseb selle nimel, et vabaks lasta piiriülesed tehingud määratud vastaspoolte vahel, kuivõrd need jäävad üldise „ erainvesteeringute ” korra piiridesse. Finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga ja prospektidirektiiviga nähakse ette mõned sellise korra alustalad, millega ei kohaldada teatavate tehingute puhul äritegevuseeskirju ja müügipiiranguid. Et ei jääks lahtisi otsi, on vaja tegelda ülejäänud takistustega, mis tulenevad toodete heakskiitmist käsitlevatest riiklikest eeskirjadest. Komisjon leiab, et selline korraldus võib oluliselt kaasa aidata Euroopa turgude süvendamisele institutsionaalsete toodete osas, nagu erakapitali investeeringud. Nende eeskirjade kavakindla analüüsi põhjal, milles osaleb CESR ja äsja loodud Euroopa väärtpaberiturgude eksperdirühm (ESME), esitab komisjon 2007. aasta sügisel nõukogule ja parlamendile aruande kõige tõhusamate vahendite kohta, mille abil koostada ühtne lähenemisviis erainvesteeringutele. Komisjoni talitused uurivad koostöös CESRi ja riikide ametiasutustega turundus- ja müügipiiranguid, mis tuleks kehtetuks tunnistada selleks, et panna investeerimisühingutele kohustus toodete kliendipõhise müügi eest. Selle tegevuse raames koostavad komisjon ja CESR loendi ja kavakindla analüüsi institutsionaalsetele investoritele ja muudele kõlblikele osapooltele finantsinstrumentide „eraviisilise pakkumise” riiklikest takistustest. Komisjon esitab nõukogule ja parlamendile aruande ühtse erainvesteeringute korra täielikuks jõustamiseks vajalike meetme kohta 2007. aasta sügisel. 5. JÄRELDUSED Investeerimisfondid on Euroopa finantssüsteemi hästi väljakujunenud ja tähtis sammas. Nende tähtsus kasvab, kuna Euroopa investorid kasutavad neid ühe vahendina õnneliku pensionipõlve saavutamiseks. Euroopa investeerimisfonditurgude eduka arengu jätkumise eelduseks on usaldusväärne ja tõhus õiguslik keskkond. Käesolevas valges raamatus käsitletakse meetmetepaketti, millega nähakse ette investeerimisfondide tegevuskeskkonna lihtsustamine, parandades eelkõige koormavaid teatamismenetlusi ja piirates lihtsustatud prospekti. Need sammud loovad piiriülestele ettevõtjatele uusi võimalusi, toomata kaasa märkimisväärseid lisakulutusi muudele fondiäris osalejatele. Valges raamatus määratletakse ka vajadus anda investoritele paremad vahendid teadlike otsuste tegemiseks ja tagatakse, et nad saavad fondi turustajatelt erapooletut abi. Kõnealune meetmekogum kujutab endast hoolikalt ettevalmistatud päevakorda, mis on Euroopa fondiärile ja sellesse investeerijatele vahetu tähtsusega. Selle ärivaldkonna kasvav tähtsus tähendab, et on vaja pidevalt tähelepanu pöörata ELi õigusliku raamistiku ajakohastamisele ja arendamisele. Kavandatud muudatused avatud investeerimisfondide direktiivis ei pruugi olla lõplikud. Hiljutised uuendused investeerimisvõtete ja -toodete vallas tähendavad, et ELi ja riiklikud ametiasutused seisavad ka edaspidi keeruliste küsimuste ees seoses investeerimisfondide Euroopa õigusliku raamistiku ulatuse ja kujundusega. Ennatlike järelduste tegemise asemel tehakse käesolevas valges raamatus ettepanek uurida neid küsimusi hoolikamalt, et võimaldada teadlikumat poliitilist arutelu sedamööda, kuidas need uued tooted ja varaliigid väljakujunevad. - 1. lisa. Valges raamatus esitatud meetmete loend A. Ettepanek muuta direktiivi 85/611: Komisjon teeb ettepaneku sihtotstarbelisteks muudatusteks ja täiendusteks, et: 1). lihtsustada olemasolevat passi väljastamise mehhanismi ja laiendada avatud investeerimisfondide ja nende haldajate vabadusi; 2). toetada tõhusat ja asjakohast lihtsustatud prospekti; 3). täiustada järelevalvekoostööd. Ettepanekud õigusaktide muutmiseks esitatakse ühtse kogumina 2007. aasta sügisel. Osana otsusest liikuda suurema läbipaistvuse suunas korraldavad komisjoni talitused kavandatud ettepanekute kohta 2007. aasta kevadel avaliku arutelu. Kõnealusel arutelul kehtestatakse kavandatud meetmete suhtes kontroll kulutõhususe vaatepunktist. Direktiivi muudetud või uute sätetega nähakse ette üksikasjalike rakendusaktide kasutamise, et piiritleda õiguste ja kohustuste teostamise viis. Sellega võimaldatakse suuremat õiguskindlust ja ühtsust direktiivist tulenevate õiguste ja kohustuste rakendamisel ning paindlikumat kohanemist muutuvate turuolude ja investorite vajadustega. Eeldatav aeg: komisjon esitab oma ettepaneku 2007. aasta sügisel. B. Mitteseadusandlikud meetmed avatud investeerimisfondide raamistiku parandamise toetamiseks - Asjakohast Euroopa Kohtu praktikat meeldetuletav teatis selgitamaks, et kohalike fondide ühinemise riiklikku maksukäsitlust kapitalikasvutulu osas tuleks laiendada teistes liikmesriikides asuvaid fonde hõlmavatele ühinemistele. Eeldatav aeg: 2008. aasta algus. - Lihtsustatud prospekti käsitleva komisjoni soovituse läbivaatamine, lähtudes CESRi juhistest ning aruteludest ja tarbijauuringutest. Seda tehakse kooskõlas direktiivi asjakohaste sätete muutmisega. Eeldatav töö alustamise aeg: 2007. aasta algus; kavandatav valmimisaeg, 2008. aasta keskpaik. - Komisjoni talituste teatmik finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi asjakohaste sätete kohaldamisest ühisinvesteerimise/avatud investeerimisfondide suhtes. Eeldatav aeg: 2007. aasta suvi. - Teatis/soovitus, milles käsitletakse depoopankade poolset varahoidmisülesannete edasiandmist ja ELi panga filiaalide määramist depoopangaks. Eeldatav aeg: 2008. aasta algus. C. Ühtlustamata investeerimisfondid - Finantsinstrumentide, sealhulgas teatavate fondide pakkumist kvalifitseeritud investoritele käsitlevate riiklike sätete läbivaatamine ja esimene hinnang võimalustele koostada ühtne Euroopa erainvesteeringute kord. Eeldatav aeg: 2007. aasta sügis. - Uued uuringud ühtlustatud ja ühtlustamata investeerimisfondide investeerimispõhimõtete ning asjakohaste riskide ja tulemuslikkuse vallas. Tulemuste avaldamine 2007. aasta lõpus. - Avatud kinnisvarafondide eksperdirühma loomine. Aruande avaldamine 2007. aasta sügisel. - Komisjoni aruanne nõukogule ja parlamendile, milles hinnatakse vajadust ja võimalusi koostada ühtne tururaamistik teatavatele jaesuunitlusega ühtlustamata fondidele: 2008. aasta keskpaik. [1] EFAMA Fact Book, 2006. [2] Nõukogu direktiiv 85/611/EMÜ, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2001/107/EÜ ja 2001/108/EÜ. [3] CRA (2006). [4] KOM(2005) 314, lõplik, 14.7.2005. [5] Investeerimisfondituru tõhususe eksperdirühma ja alternatiivinvesteeringute (riskimaandusfondid ja eraaktsiakapital) eksperdirühma aruanded. Aruanded ja kõnealuste aruannete avaliku arutelu tulemused on saadaval aadressil http://ec.europa.eu./internal market/securities/ucits/. [6] Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee. [7] Enamiku avatud investeerimisfondide suhtes ei kohaldata „ühinemiste maksustamise direktiivi“ (nõukogu direktiiv 90/434/EMÜ). [8] Varade ühendamine tähendab eri investeerimisfondide varade koondamist, et kõnealuseid varasid ühiselt hallata ühe kogumina, mis annab mastaabi-, likviidsus- jm kauplemiseeliseid. Ühendamine võib toimuda „üksusepõhise ühendamise” teel. Osalevate fondide varad koondatakse iseseisvasse juriidilisse isikusse. Ülem-varustaja-süsteemid on üksusepõhise ühendamise vormid, kus varustajafondid kannavad kogu saadud vara ülemfondi. Virtuaalse ühendamise puhul rakendatakse infotehnoloogiat osalevate fondide vara koondamiseks, nagu oleks olemas ühiskogum, kuid ühiskogum ei kujuta endast juriidilist isikut. [9] Direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004. [10] Komisjoni 27. aprilli 2004. aasta soovitus 2004/384/EÜ nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ I lisa C-loendis sätestatud lihtsustatud prospekti mõnede osade kohta.