[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 10.11.2006

KOM(2006)674 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) aastaaruanne 2005

SEK(2006)1430

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. ISPA eelarve 3

3. Projektide rahastamine 3

3.1. Uued ISPA projektid 3

3.2. Aastatel 2000-2005 rahastatud projektid 4

3.3. Maksed 5

4. Tehniline abi 5

4.1. Abisaajariigi algatusel osutatud tehniline abi 5

4.2. Komisjoni algatusel osutatud tehniline abi 6

5. Juhtimine ja rakendamine 7

5.1. Projektide järelevalve 7

5.2. Finantsjuhtimine ja -kontroll, k.a EDIS 8

5.3. Riskianalüüs 9

5.4. Euroopa Kontrollikoja järeldused 9

5.5. Kaasrahastamises osalevad partnerid – EIB, EBRD ja Kreditanstalt für Wiederaufbau 9

6. Osalemine ühenduse poliitika rakendamises 9

6.1. Riigihanked 9

6.2. Keskkonnapoliitika 9

6.3. Transpordipoliitika 10

7. Ühinemiseelsete rahastamisvahendite koordineerimine 10

KOMISJONI ARUANNE

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) aastaaruanne 2005

Käesoleva aruanne esitatakse vastavalt ISPA määruse artiklile 12 . See on kuues aastaaruanne, mis kajastab ISPA meetmeid aastal 2005.

Aruandes esitatud teavet käsitletakse üksikasjalikumalt komisjoni personali töödokumendis, mis on aruandele lisatud.

Sissejuhatus

Kuna 2004. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel anti Horvaatiale ametlikult kandidaatriigi staatus, hõlmab käesolev aruanne lisaks Bulgaariale ja Rumeeniale ka Horvaatiat, kel on õigus saada ISPA abi alates 1. jaanuarist 2005.

ISPA eelarve

2005. aastaks eraldati komisjoni eelarvest ISPAle 525,7 miljonit eurot. Assigneeringud katsid abisaajariikides kõik kulud nii keskkonna/transpordi valdkonna projektide (meetmete) kaasrahastamisel kui ka tehnilise abi vallas, sõltumata sellest, kas tehnilist abi osutati abisaajariigi või komisjoni algatusel.

Tabel 1 : ISPA eelarve aastal 2005 (eurodes)

Eelarverida | Kulukohustuste assigneeringud | Täidetud kohustused | Tehtud maksed |

Funktsionaalne eelarverida B13.01.04.02 | 3 763 290 | 3 251 762 | 1 414 187 |

Tegevuseelarve-rida B13.01.05.01.01 | 521 950 000 | 521 950 000 | 231 243 551 |

Kokku | 525 713 290 | 525 201 762 | 232 656 738 |

PROJEKTIDE RAHASTAMINE

Uued ISPA projektid

2005. aastal võttis komisjon vastu kakskümmend neli uut ISPA meedet, millest üksteist olid investeeringud keskkonna valdkonnas ja neli transpordisektoris, kaheksa olid tehnilise abi projektid – seitse transpordisektoris ja üks keskkonnasektoris – ning üks oli tehnilise abi horisontaalmeede. ISPA osalus ulatus kõnealusel aastal 493 miljoni euroni, mis on keskmiselt 70% abikõlblike projektide kogumaksumusest (705 miljonit eurot). Kulukohustusi kogusummas 521,9 miljonit eurot kasutati nii uute projektide (312 miljonit eurot) kui ka eelmistel aastatel vastu võetud jätkuvate projektide rahastamiseks.

Keskkonnasektoris toetati ISPA abirahadega valdavalt reovee kogumise ja puhastamise projekte, kuid ka kaht tahkete jäätmete projekti. Transpordisektoris oli tähtsaim kombineeritud raudtee-maanteetranspordi projekt.

Tabel 2 : 2005. aastal heakskiidetud uued projektid (eurodes)

Transport | 11 | 279 886 500 | 193 850 755 | 69,3 | 116 681 100 |

Horisontaalne tehniline abi | 1 | 20 000 | 20 000 | 100,0 | 10 000 |

Transport | 28 | 2 306 715 498 | 1 457 115 989 | 63,2 | 1 189 043 388 |

Horisontaalne tehniline abi | 3 | 1 633 308 | 1 633 308 | 100,0 | 1 492 308 |

Keskkond | 145 549 014 | 109 694 489 | 255 243 503 |

Transport | 183 364 692 | 119 346 710 | 302 711 402 |

Tehniline abi | 924 524 | 58 800 | 983 324 |

Kokku | 329 838 230 | 229 100 000 | 558 938 230 |

TEHNILINE ABI

Abisaajariigi algatusel osutatud tehniline abi

Projektide ettevalmistamisega seotud tehnilise abi meetmed peavad tagama, et abisaajariigid esitavad rahastamisabi taotlemiseks õigeaegselt piisaval arvul kõrgetasemelisi projekte, sealhulgas Ühtekuuluvusfondile ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendile (IPA) suunatud rahastustaotlusi. Institutsioonide tugevdamise tehnilise abi meetmete eesmärk on analoogne – tõsta abisaaja haldussuutlikkust mahukate infrastruktuuri investeeringute juhtimisel ja kontrollimisel.

2005. aastal kiideti heaks seitse taotlust, mis käsitlesid projektide ettevalmistamist ja/või institutsioonide ülesehitamist transpordisektoris, ning üks taotlus, mis oli seotud keskkonnasektori projektide ettevalmistamisega.

Tabel 5 : 2005. aastal heakskiidetud uued tehnilise abi projektid (eurodes)

Transport | 7 | 74 675 500 | 62 199 075 | 83,3 | 46 141 710 |

Horisontaalne tehniline abi | 1 | 20 000 | 20 000 | 100,0 | 10 000 |

Keskkond | 7 | 67 481 000 | 47 448 500 |

Transport | 11 | 84 461 560 | 70 126 620 |

Horisontaalne tehniline abi | 3 | 1 633 308 | 1 633 308 |

Kokku | 21 | 153 575 868 | 119 208 428 |

Komisjoni algatusel osutatud tehniline abi

Komisjon osutab tehnilist abi kas eelnevatel aastatel algatatud sihtotstarbeliste meetmete kaudu või Tehnilise abi tegevuskava raames:

- Tehnilise abi tegevuskavast väljaspoolsed tehnilise abi meetmed hõlmavad teenuslepinguid, millega pakutakse regionaalpoliitika peadirektoraadile tehnilist ja finantsekspertiisi projektide hindamisel ja poliitikasuuniste väljatöötamisel. Euroopa Komisjoni delegatsioonide sisestele ( intra muros ) hajutamismeetmetele abi osutamine lõpetati 2004. aastal.

- „Tehnilise abi tegevuskava 2001“ raames rahastatud tehnilise abi meetmed hõlmavad kohustuslike ISPA järelevalvekomiteede loomist, Via Baltica strateegilist analüüsi, ISPA rahastatud vee- ja jäätmekäitlusrajatiste kvaliteedi parandamist ning nõustamist avaliku ja erasektori partnerlussuhete alal.

„Tehnilise abi tegevuskava 2004-2006“ raames rahastatud tehnilise abi meetmed on "2001. aasta tehnilise abi tegevuskava“ jätk, mis keskendub küll vaid Bulgaariale ja Rumeeniale ning sisaldab uusi raamlepinguid selliste ISPA projektitaotluste heakskiitmiseks, mida varem rahastati tegevuskavadest väljaspool. Lisaks nimetatud lepingutele kuuluvad siia välised ( extra muros ) meetmed Euroopa Komisjoni delegatsioonide järelevalvekohustuse parandamiseks, toetus keskkonna- ja transpordiprojektide kvaliteedi tõstmiseks kogu projektitsükli vältel ning Euroopa Investeerimispanga antav abi projektide hindamisel ja kvaliteedikontrollil.

„Horvaatia tehnilise abi tegevuskava 2005-2006“ raames rahastatud tehnilise abi meetmetega toetatakse Zagrebis asuvat Euroopa Komisjoni delegatsiooni sisese ja välise ( intra ja extra muros ) järelevalve teostamisel ISPA projektide rakendamise üle seoses juhtimise detsentraliseerimisega.

Tabel 7 : komisjoni algatusel osutatud tehniline abi 2000-2005 (eurodes)

Meede | Eraldiste suunav jaotus | Kohustused | Maksed |

Meetmed väljaspool tegevuskava | 4 210 000 | 4 210 000 | 2 885 726 |

Tegevuskava 2001* | 12 000 000 | 11 860 864 | 7 594 070 |

Tegevuskava 2004-2006 | 10 067 680 | 6 419 950 | 3 650 397 |

Horvaatia tehnilise abi tegevuskava 2005-2006 | 1 200 000 | 400 000 | - |

Kokku | 27 477 680 | 22 890 814 | 14 130 193 |

* hõlmab mõningaid meetmeid, millega toetati 2004. aastal ELi astunud ISPA abisaajariike

JUHTIMINE JA RAKENDAMINE

Projektide järelevalve

Kuigi komisjon kiitis esimesed ISPA projektid heaks juba 2000. aastal, tehti nende rakendamisega paremal juhul algust alles 2001, kui järelevalvet käsitlevate teenuslepingute kohta esitati pakkumiskutsed. Kuna hankekonkursid ja lepingute sõlmimine võtsid ettenähtust kauem aega, sõlmiti esimesed ehitustöölepingud alles 2002. Sestpeale on projektide rakendamine muutunud hoogsamaks, mida tõendab ka komisjoni poolt kohalikele ametkondadele tehtavate maksete kasv.

Haldussüsteemi nõrkus on peamine faktor, mis raskendas 2005. aastal ISPA projektide rakendamist kahes ELiga ühinevas riigis – Bulgaarias ja Rumeenias. Ehkki komisjoni 2005. aasta auditid näitasid, et ISPA rakendusasutused on teinud edusamme, nõuavad sellised olulised valdkonnad nagu personal, riigihanked ja finantsjuhtimine pidevat järelevalvet ning olukorda tuleb veelgi parandada. Esines juhtumeid, kus projekti elluviimiseni jõuti kõikvõimalike viivituste tõttu alles kaks aastat pärast projekti algust. Taolistel juhtumitel nõudis komisjon abisaajariigilt, et lepinguid sõlmivad ametkonnad ja keskkonnasektoris ka otsesed toetusesaajad suhtuksid projekti aktiivsemalt ning võtaksid vastutuse projektitsükli erinevate etappide eest, parandades koostööd projekti sidusrühmade vahel.

Horvaatia kaks esimest projekti kiideti heaks alles 2005. aasta detsembris ning nende rakendamine pole veel alanud.

Finantsjuhtimine ja -kontroll, k.a EDIS

ISPA rahaliste vahendite juhtimise ja kontrolli nõuded, sealhulgas eeskirjade eiramisele reageerimine, sarnanevad Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide nõuetega. Abisaajariigid peavad seadma sisse finantskontrollisüsteemid ja -menetlused, mis tagavad läbipaistva ja mittediskrimineeriva riigihankekorra, kulutuste täpse deklareerimise, põhjaliku siseauditeerimise, piisavate kontrollandmete esitamise ja kohese reageerimise nõuetele mittevastavuse korral.

2005. aastal viidi Bulgaaria ja Rumeenia auditeerimise raames läbi kaheksa kohapealset auditit, mille käigus jälgiti hoolikalt 2004. aastal kohalike asutustega kokkulepitud tegevuskavade ja tähtaegade elluviimist ning laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi (EDIS) juurutamist, millele üleminek võimaldab loobuda komisjoni eelkontrollist hankijate leidmisel ja lepingute sõlmimisel.

Rumeenias on riiklike süsteemide usaldusväärsus 2004. aastaga võrreldes tublisti paranenud. Komisjon sai 2006. aasta algul taotluse kõigi ISPA rakendusasutuste EDISe akrediteerimiseks. Lõpliku kontrollauditi tulemusena anti juunis 2006 kõigile ISPA rakendusasutustele luba EDISele üleminekuks.

EDISele üleminek hoogustus ka Bulgaarias , kus tehti 2005. aastal juhtimis- ja kontrollisüsteemide puudujääkide kõrvaldamisel märkimisväärseid edusamme. Komisjonile esitati 2006. aasta aprilli lõpus kõigi ISPA rakendusasutuste EDISe akrediteerimise taotlus, mida analüüsivad praegu komisjoni talitused. Siiski on kaks peamist mureküsimust – riigihanked ning kogenud ja vastava koolituse saanud töötajate vähesus. Kuigi Euroopa Komisjoni delegatsioonid jälgivad ISPA hankekonkursse erilise tähelepanuga, tuleb just selles valdkonnas eriti sageli ette kaebusi, süüdistusi jne.

Nimetatud riikides auditeeriti mitmeid projekte ja avastati põhiliselt samad puudujäägid, mis olid tulnud ilmsiks juba süsteemiauditite käigus, ehk selgus, et hankekonkursside ja lepingute toimikud on ebakvaliteetsed, rikutakse hankemenetluste eeskirju, kulutuste kontrollimine nõuab tõhustamist, tehakse abikõlbmatuid kulutusi, puuduvad (adekvaatsed) tõendusdokumendid, reklaami- ja teavituskohustusi ei järgita piisavalt. Nagu eespool nimetatud, on sagedane probleem kogenud ja vastavalt koolitatud töötajate vähesus, samuti personali suur voolavus. Kuna kirjeldatud olukord takistab tõsiselt muuhulgas Ühtekuuluvusfondi ning struktuurifondide tõhusat kasutamist tulevikus, tuleb selle valdkonna arengut eriti tähelepanelikult jälgida.

Horvaatia ametivõimud teevad omalt poolt samuti kõik, et valmistada PHARE ja ISPA osas ette üleminekut detsentraliseeritud rakendussüsteemile ( DIS ). Sellest lähtuvalt andis komisjon veebruaris 2006 loa ISPA rahaliste vahendite detsentraliseeritud juhtimisele üleminekuks (kusjuures Euroopa Komisjoni delegatsioon teostab endiselt eelkontrollimist).

Riskianalüüs

Eelkontrollisüsteemi raames on abisaajariikide auditeerimisstrateegiad suuremas osas ennetusliku iseloomuga ja nende ülesanne on tagada, et iga riik kehtestab projekti rakendamise ja maksete suhtes piisavalt tõhusad kontrollmenetlused. Kõikides EDISe etappides toimuvate järjestikuste auditivoorude eesmärk on tuvastada järelevalve- ja kontrollisüsteemide puudujäägid ja kontrollida soovituste elluviimist ning puuduste kõrvaldamist.

Euroopa Kontrollikoja järeldused

Oma aastaaruandes Majandusaasta 2004 oli kontrollikoda ühinemiseelsete rahastamisvahendite suhtes seisukohal, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid on üldiselt veatud ja praktikas toimivad, aga riske esineb ikka veel seoses rakendusasutustega. See arvamus leidis kinnitust ka pärast tutvumist ISPA 2005 meetmetega, mille järjel soovitas kontrollikoda komisjonil kõnealuseid süsteeme hoolikamalt jälgida.

Kaasrahastamises osalevad partnerid – EIB, EBRD ja Kreditanstalt für Wiederaufbau

Kuna nimetatud krediidiasutustel on suured kogemused projektide ettevalmistamisel ja rakendamisel, kohtus komisjon nendega regulaarselt ning võimaluse korral analüüsiti ja hinnati kaasrahastamist vajavaid projekte ühiselt. 2005. aastal rahastas EIB kaht projekti, EBRD toetas kuut projekti ning KfW samuti kaht projekti.

Osalemine ühenduse poliitika rakendamises

Riigihanked

Abisaajariikidele on osutunud tõeliseks väljakutseks PRAG-juhises kirjeldatud riigihangete usaldusväärse, ausa ja läbipaistva korraldamisega seonduvate õiguslike nõuete täitmine. Selle põhjuseks on tõsiasi, et enamike riikide töötajate oskused pole piisavalt kõrgetasemelised, et juhtida keerukaid infrastruktuuriprojekte, eelkõige riigihangete korraldamist ja lepingute sõlmimist. Selles valdkonnas esinevate probleemide tõttu pööras komisjon suurt tähelepanu tehnilisele abi meetmetele, mis aitasid parandada abisaajariigi oskusi riigihangete korraldamisel, asjaomaseid süsteeme ja menetlusi. Muu hulgas korraldati erinevaid seminare ja koolituskursuseid, mille vältel jagati õpikuid ja praktilisi juhiseid.

Keskkonnapoliitika

Prioriteetsete keskkonnaprojektide otsese toetamisega kiirendab ISPA abisaajariikide keskkonnapoliitika rakendamist ja ELi standarditega vastavusse viimist. Haldussuutlikkus on kasvanud eriti keskkonnainvesteeringute planeerimisel ja prioriteetide kindlaksmääramisel, märgatavat edu on saavutatud ka keskkonnamõju hindamise direktiivi korrektse rakendamise, sealhulgas avaliku arutelu vallas. Siiski on kõnealuste riikide keskkonnaasutustel veel raskusi vajalike rahaliste vahendite ja inimressursside leidmisega, puudulik on poliitikavaldkondade koordineerimine ja strateegiline planeerimine – need on probleemid, millega tuleks tegelda.

Transpordipoliitika

Abisaajariikides, antud juhul Bulgaarias ja Rumeenias, rajati transpordivõrgud kooskõlas TINAga (Transport Infrastructure Needs Assessment – transpordiinfrastruktuuri vajaduste hindamine) üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoride ümbrusesse. Neist võrkudest lähtuvalt planeeritakse ISPAga seotud riiklikke transpordistrateegiaid (kõik projektid, mis käsitlevad võrkudega seotud lõigu, sõlme või juurdepääsu rajamist või taastamist). Eelnimetatud transpordikoridoridest kuus läbivad Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia territooriumi. Vastavalt ühenduse uutele suunistele üleeuroopalise transpordivõrgustiku arendamisel (TEN-T) on kolm prioriteetset transpordivõrguprojekti ( Igoumenitsa/Patra-Ateena-Sofia-Budapesti kiirteekoridor , Rein/Maas-Main-Doonau siseveekoridor ja Ateena-Sofia-Budapest-Viin-Praha-Nürnberg/Dresdeni raudteekoridor ) seotud Bulgaariat ja Rumeeniat läbivate transpordikoridoridega, üks projekt puudutab Horvaatiat ( raudteekoridori Lyon-Trieste-Divaca/Koper-Divaca-Ljubljana-Budapest-Ukraina piir ).

Ühinemiseelsete rahastamisvahendite koordineerimine

Komisjon tagab kolme ühinemiseelse rahastamisvahendi – PHARE, SAPARDi ja ISPA – tõhusa koordineerimise, nagu nõutud kooskõlastamismääruses. Määruses on täpselt välja toodud valdkonnad, mida iga vahendiga toetatakse – see aitab vähendada rahastamisvahendite omavahelise kattumise riski.

Kui PHARE programmi korralduskomitee tagab nimetatud kolme rahastamisvahendi koordineerimise, siis edasine koordineerimine toimub juba (PHARE) ühise järelevalvekomitee ja ametkondadevahelise koordineerimiskomitee kaudu ning abisaajariikides tegutsevate Euroopa Komisjoni delegatsioonide regulaarsete koosolekute käigus.