52006DC0666

Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile, euroopa Majandus- ja sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele - Teise välishindamise vahearuanne programmi Kultuur 2000 kohta /* KOM/2006/0666 lõplik */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 8.11.2006

KOM(2006) 666 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Teise välishindamise vahearuanne programmi Kultuur 2000 kohta

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Teise välishindamise vahearuanne programmi Kultuur 2000 kohta

SISUKORD

1. Sissejuhatus 4

2. Välishindamise taust 4

3. Välishindamine 4

3.1. Hindamise tingimused 4

3.2. Metoodika 4

3.3. Hindaja tähelepanekud 5

3.3.1. Finantsaspektid 5

3.3.2. Aasta raskuspunktid kultuurisektoris 5

3.3.3. Euroopa lisandväärtus 5

3.3.4. Asjakohasus 6

3.3.5. Tulemuslikkus ja mõju 6

3.3.6. Tõhusus ja tasuvus 6

3.3.7. Kasulikkus, lisandväärtus ja jätkusuutlikkus 7

4. Välishindamise peamised soovitused ja komisjoni märkused 7

5. Komisjoni järeldused 9

KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Ajavahemikul 2000–2006 on programm Kultuur 2000 on olnud Euroopa Liidu kultuurikoostöö valdkonna meetmete peamine rahastamis- ja planeerimisvahend eelarvega ligikaudu 236 miljonit eurot.

Käesoleva aruande aluseks on sõltumatu konsulteerimisettevõtte läbiviidud programmi teise välishindamise vahearuanne. Selles esitatakse konsulteerimisettevõtte peamised tähelepanekud ja soovitused ning komisjoni seisukoht viimaste kohta.

Hindaja jõuab järeldusele, et programm on saavutanud oma eesmärgid ja loonud asjakohase mehhanismi nii esialgsete kui ka praeguste kultuurikoostöö vajaduste käsitlemiseks Euroopas. Samuti kinnitatab aruanne, et pigem on vaja spetsiaalselt kultuurisektorit käsitlevat programmi, kui et kultuur sisalduks teistes programmides.

Hindaja arvates käsitletakse programmis Kultuur 2000 selgelt puudusi riikidevahelise koostöö edendamisel Euroopas ning luuakse uus ulatuslik koostöö Euroopa kultuurivaldkonnas tegutsejate vaheliste uute või tugevdatud sidemete kaudu.

Programmis Kultuur 2000 osalevatele organisatsioonidele on kindlaks määratud arvukalt soodustusi: kogemuste saamine kultuurivaldkonnas Euroopa tasandil; kõrgem professionaalsus tõhusamate juhtimisoskuste kaudu; organisatsiooni ja üksikisikute parem suutlikkus; tõhusam dialoog kultuurivaldkonnas tegutsejate vahel. Siinkohal väärib märkimist, et osalejad on kultuuri kõigist erivaldkondadest ja erinevat laadi ning eri suurusega organisatsioonidest, millest pooltes toetusesaajates on vähem kui kümme töötajat.

Hindaja arvates on nimetatud saavutuste ja programmi Euroopa mõõtme tulemuseks tugevamad kultuurisidemed riikide vahel, Euroopa identiteedi parem tajumine ja uute liikmesriikide parem integratsioon.

Näiteks pooled vastajatest ei oleks ilma programmita Kultuur 2000 oma projekti isegi kavandanud. Seega on programm olnud tähtis ideede innustaja.

Samuti on saavutatud kõrgetasemeline jätkusuutlikkus. Ligi kaks kolmandikku küsimustikule vastajatest väitsid, et nad jätkavad loodud partnerlussuhteid. Samuti nimetas kaks kolmandikku küsimustikule vastajatest, et nad jätkavad oma tegevust ka pärast projekti lõppemist.

Lõpetuseks esitas hindaja mõned soovitused, millest paljud on juba osaliselt või täielikult rakendatud või võetakse vastu uues kultuuriprogrammis,[1] mis asendab programmi Kultuur 2000 alates aastast 2007. See kehtib eelkõige soovituste kohta, milles käsitletakse vajadust paremini teadvustada ja propageerida projekti saavutusi aktiivse levitamise strateegia kaudu, suurendades seeläbi nii programmi kui ka sellega rahastatavate projektide nähtavust. Ainult väga tõhusate levitamismehhanismide kaudu saab programmist saadavat kasu paremini jagada ja arendada, eriti kuna Kultuur 2000 ei ole oma suhteliselt väikese eelarve tõttu kavandatud suuremahulise programmina.

1. Sissejuhatus

Käesolev aruanne esitatakse otsuse 626/2004/EÜ[2] viienda põhjenduse tingimuste kohaselt; nimetatud otsusega pikendatakse programmi Kultuur 2000 aastateks 2005 ja 2006. Selles esitatakse komisjoni seisukoht programmi teise välishindamise vahearuande peamiste järelduste ja soovituste kohta, millega saab tutvuda järgmisel veebiaadressil:

http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/evalreports/index_en.htm

2. VÄLISHINDAMISE TAUST

Programm Kultuur 2000 loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. veebruari 2000. aasta otsusega nr 508/2000/EÜ (edaspidi „otsus“).[3] See on ette nähtud kultuurikoostöö toetamiseks, et aidata kaasa Euroopa rahvaste jaoks ühise kultuuripiirkonna edendamisele. Sel eesmärgil sätestatakse otsuse artiklis 1 kaheksa erieesmärki.

Toetuse andmine toimub kolme meetmeliigi kaudu. Meetmega 1 toetatakse aastapikkuseid vähemalt kolmest riigist pärit kultuurivaldkonnas tegutsejate rakendatud projekte[4] ning tõlkeprojekte ilma partnerlusnõueteta. Meetmega 2 toetatakse mitmeaastaseid koostöölepingutega hõlmatud projekte, millega kaasatakse kultuurivaldkonnas tegutsejaid[5] vähemalt viiest riigist. Meetmega 3 edendatakse erilisi Euroopa ja/või rahvusvahelise mõõtmega kultuurisündmusi.

Kultuur 2000 on tsentraliseeritud programm, mis hõlmab kultuurialaste kontaktpunktide võrku programmis osalevates riikides. Kultuurialased kontaktpunktid vastutavad peamiselt programmi edendamise eest, hõlbustades sellele juurdepääsu ja sidudes seda kultuurisektoritega riiklikul tasandil.

3. Välishindamine

3.1. Hindamise tingimused

Pakkumiskutse[6] aluselvaliti hindamise läbiviijaks Ecotec Research and Consulting Ltd. Nimetatud hindamine oli ette nähtud selleks, et jätkata ja täiendada esimest hindamist, mille kohta esitati aruanne 2003. aastal. Seepärast hõlmab see peamiselt ajavahemikku 2002–2004 meetmete 1 ja 3 kohta ning 2000–2001 meetme 2 kohta.

3.2. Metoodika

Metoodika sisaldas intervjuusid korralduskomitee liikmete, kontaktpunktide esindajate, ekspertide, projektijuhtide, kaasorganiseerijate ja komisjoni personaliga. Alustati projektijuhtidele ja kaasaorganiseerijatele suunatud elektroonilise küsitlusega ja juhtumiuuringutega kohapeal.

3.3. Hindaja tähelepanekud

Üldiselt leidis hindaja, et programm Kultuur 2000 on adekvaatne mehhanism kultuurikoostöö vajaduste rahuldamiseks Euroopas.

Ajavahemikul 2000–2004 rahastati 1072 projekti: rahalist toetust sai peaaegu 40% meetme 1 ja 18% meetme 2 taotlejatest.[7]

Programmis Kultuur 2000 osaleb suur hulk eri suuruse ja õigusliku vormiga organisatsioone erinevatest kultuurivaldkondadest (valitsusvälised organisatsioonid, riiklikud kultuuriasutused, kohalikud omavalitsused, eraettevõtted jne). Väärib märkimist, et suurem osa rahastatud kultuurivaldkonnas tegutsejatest olid organisatoorse suutlikkuse tähenduses väikesed: pooltel elektroonilisele küsitlusele vastajatest oli alla kümne töötaja ja enamikul alla kuue töötaja.

Koostööd silmas pidades loodi kahe kolmandiku projektide raames uued partnerlussidemed.[8]

3.3.1. Finantsaspektid

Selleks et tagada projektidevahelist tegelikku koostööd, kehtestati 2001. aastal 5% reegel, mille kohaselt nõutakse projektijuhtidelt ja kaasorganiseerijatelt miinimumsissemakseid projekti üldeelarvesse. Hindaja ei leidnud tõendeid selle kohta, et uute liikmesriikide organisatsioonid või väikeettevõtjad (vt eespool esitatud punkti 3.3) oleksid nimetatud nõude tõttu välja jäetud. Uute liikmesriikide organisatsioonide osas võiks olla selgituseks, et neist seitsmes ning ka Rumeenias on loodud riiklikud/piirkondlikud samaotstarbelised rahastamisallikad. Nimetatud fondide kaudu saavad programmi Kultuur 2000 edukad taotlejad riikliku/piirkondliku kaasarahastamise osaliseks. Hindaja väidab, et sissemakse usaldusväärsuse tagamise vahendina[9] on kõikidelt kaasrahastajatelt rahalise sissemakse miinimumtaseme nõue tõsiselt põhjendatud.

2004. aastal muudeti meetme 1 rahastamist algselt jaotuselt – 50% ettemaksena ja 50% pärast komisjoni lõpparuande vastuvõtmist – vastavalt jaotusele 70/30. 60% küsimustikule vastajatest arvas, et see parandas rahavoogusid.[10]

3.3.2. Aasta raskuspunktid kultuurisektoris

Aastatel 2002, 2003 ja 2004 kohaldati kultuurisektorite suhtes (kujutav kunst, näitekunst ja kultuuripärand) aastaprioriteete. Ei praegune ega eelmine hindamine ei toeta seda mudelit: üldine lähenemisviis kultuurivaldkonnas on sektoritevaheline.

3.3.3. Euroopa lisandväärtus

Paljud küsitletud rõhutasid, et programm Kultuur 2000 on ainus mehhanism riikidevahelise koostöö toetamiseks Euroopas, kuna igal riigil on oma riiklikud prioriteedid.[11] Hindaja arvates[12] loob erineva tausta ja kultuuriga tegutsejate kokkuviimine iseenesest uusi kontseptsioone ja on lähtepunktiks edasisele koostööle. Väljundite näidetena nimetatakse tugevamaid riikidevahelisi kultuurisidemeid, paremat ettekujutust Euroopa identiteedist ja uute liikmesriikide paremat integratsiooni.

3.3.4. Asjakohasus [13]

Vastavalt hindamisele on programm Kultuur 2000 piisav, et käsitleda nii esialgseid kui ka praeguseid vajadusi kultuurikoostöö alal (98% vastajatest) ja kultuurivaldkondade puhul, mille kohta see kehtib,[14] peegeldades adekvaatselt kultuurivaldkonna olemust (97% vastajatest). On laialt levinud arvamus, et ülesandeid ja eesmärke silmas pidades on programm hästi koostatud.

Samuti on laialt levinud seisukoht, et vaja on programmi, mis toetab spetsiaalselt kultuurisektorit (selle asemel et kultuur sisalduks teistes programmides).

Peale selle täidab programm Kultuur 2000 lünga riikidevahelise koostöö rahastamises Euroopas, mida ei lahendata riiklike või piirkondlike rahastamisprogrammidega. Samuti on programmi tulemusena tekkinud oluline uus riikidevaheline koostöö. Paljusid partnerlussidemeid ja meetmeid on jätkatud ka pärast programmi Kultuur 2000 rahastamise lõppu ja mõnel juhul on sidemete tulemusena tekkinud täiendav riikidevaheline koostöö, mis ei ole seotud programmiga Kultuur 2000.

3.3.5. Tulemuslikkus ja mõju [15]

Oma olemasoluga toetab programm Kultuur 2000 põhieesmärke: suurendab koostööd, dialoogi ja kultuurivaldkonnas tegutsejate vahetusi Euroopas.

Samuti võib öelda, et otsuse artiklis 1 nimetatud kaheksa eesmärki on üldjoontes saavutatud, mõned suuremal määral kui teised, eelkõige seoses teadmiste suurendamisega Euroopa erinevatest kultuuridest ja kultuuripärandist ning arusaamise parandamisega Euroopa kultuurilisest mitmekesisusest.

Hindaja toob esile tõenäolised takistused nimetatud eesmärkide saavutamisel, eelkõige: vastukäivus programmi üldiste eesmärkide ja selle piiratud vahendite vahel; haldus- ja organisatoorsete nõuete keerukus; teabe puudumine potentsiaalsete partnerite kohta; kultuurivaldkonnas tegutsejate halvad juhtimisoskused ja kogemuste puudumine Euroopa projektidega töötamisel ning ressursside nappus kultuurisektoris üldiselt.

3.3.6. Tõhusus ja tasuvus [16]

Üldiselt on programmi haldamise ja juhtimise olemasolevad ressursid üsna tagasihoidlikud. Hindaja järeldab, et see annab ilmselt suurema tõhususe tulemuste alal. Ent samuti on leitud, et halduskulusid ei ole ära kasutatud täielikult[17] ja projektikulusid on kulutatud ülearu. Hindaja arvates aitaksid suuremad haldusvahendid saavutada suuremat tõhusust, kui neid kulutataks taotlejatele antava tagasiside parandamiseks, ajakohase kontaktide andmebaasi loomiseks ja aktiivsema levitamisstrateegia rakendamiseks.

Võttes arvesse väljundeid ja tulemusi, väidab hindaja, et võrdlemisi madala eelarve tõttu on programmiga Kultuur 2000 toetavatel projektidel arvuline piirmäär. Kvaliteet ja nähtavus on siiski tugevad küljed ja hindaja märgib ära programmi potentsiaalse otsustava mõju , mille poole püüelda ja mida ära kasutada.

3.3.7. Kasulikkus, lisandväärtus ja jätkusuutlikkus [18]

On tõendeid selle kohta, et programmi Kultuur 2000 kaasatud organisatsioonid ja üksikisikud saavad mitmesugust kasu, sealhulgas: ulatuslikumate kogemuste saamine kultuurivaldkonnas ja osalemine Euroopa projektides; suurem professionaalsus tänu vajalikele juhtimisoskustele; parem organisatoorne suutlikkus ja personali pädevus; tõhusam dialoog kultuurivaldkonnas tegutsejate vahel.

Programm Kultuur 2000 on ilmselgelt jätnud oma jälje: enamik küsimustikule vastajatest väitis, et nad ei oleks alustanud oma tegevust ilma programmita, kuid võibolla on isegi olulisem, et pooled nendest ei oleks oma projekti isegi kavandanud. Programm on seega olnud tähtis ideede innustaja.

20% puhul projektidest väideti aruandes, et nad ei olnud varem teinud koostööd mitte ühegi oma projektipartneriga, ja 50% puhul projektidest kinnitati aruandes, et nad olid teinud koostööd ainult mõnega nendest. 25% nimetas uusi sidemeid, samas kui 33% rõhutas tugevamaid sidemeid teistest riikidest pärit kultuurivaldkonnas tegutsejatega. Samuti nimetasid paljud küsimustikule vastajad, et nad jätkavad koostööd mingil viisil, ja peaaegu 67% neist märkisid, et nad säilitavad loodud partnerlussidemed.

Hindaja seisukohalt on ebatõenäoline, et kultuurikoostöö edendamisel oleks mistahes muu vahend olnud kasulikum kui programm Kultuur 2000. Laiaulatuslike eesmärkide tõttu on osalejatel lai mänguruum, sellal kui rõhuasetus eksperimenteerimisele ja uuendustele julgustab loomingulisust ja uusi kultuurilise väljendusvorme.

4. VÄLISHINDAMISE PEAMISED SOOVITUSED JA KOMISJONI MÄRKUSED

Hindaja peamised soovitused on esitatud poolpaksus kirjas, komisjoni vastused aga kaldkirjas.

Iga kultuurivaldkonna ja meetme saadaolevad rahaeraldised tuleks esitada aasta konkursikutses, et suurendada valikuprotsessi läbipaistvust.

Vahendite jaotamine meetmete 1 ja 2 vahel (protsentides) näidatakse konkursikutsetes koos kultuurivaldkondadevahelise jaotamisega (projektide ligilähedane arv valdkonna kohta). Edasises kultuuriprogrammis ei näidata selgesõnaliselt mitte mingit konkreetset kultuurisektorit, kuna kõik on piiranguteta kaasatud. Siiski hõlmab see mitut liiki meetmeid (projektide toetamine, Euroopa kultuuriasutuste toetamine ning analüüsimise ja teavitamise toetamine) ja selles näidatakse selgelt ära eelarvevahendite eraldamine harude vahel.

Komisjon peaks paluma kõikidel projektijuhtidel (ja eitava vastuse saanud taotlejatel) täita lühikese küsimustiku, et saada nende arvamusi taotluse esitamise ja valikumenetluse kohta. Sellisel viisil teabe kogumine hõlbustaks tulemuslikkuse peamiste näitajate vastuvõtmist seoses iga programmi eesmärgiga, millega võrreldes saaks mõõta programmi mõju.

Üldiselt jagab komisjon seda muret, kuna sellised andmed on usaldusväärse statistika aluseks programmi ja selle tulemuslikkuse suhtes. Praktikas ja praeguses kontekstis võib olla siiski raske leida vajalikke inimressursse nimetatud ülesande koostamiseks ja rakendamiseks.

Tuleks välja arendada ja avaldada programmi levitamise strateegia, et propageerida programmi ja selle tulemusi peamistele sidusrühmadele.

Komisjon on täielikult teadlik õigesti suunatud teabe ja teabetegevuse ning projektide tulemuste ja väljundite parema ärakasutamise vajadustest. Sellistele teavitamis- ja levitamismeetmetele asetatakse uues kultuuriprogrammis (haru 3) eriti suurt rõhku.

On eluliselt tähtis suurendada programmi ja sellega rahastatavate projektide nähtavust, et suurendada selle otsustavat mõju (vastandina kriitilisele massile). Komisjon jätkab Internetis uudistelehe avaldamist ja teeb jõupingutusi selleks, et kultuurisektori väljaannetes avaldataks rohkem artikleid. Lisaks sellele töötatakse praegu koostöös Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusega välja Europa veebilehte eesmärgiga muuta see kasutajasõbralikumaks ja suurendada projektide tutvustamisele pühendatud ruumi. Siis saaks üksikasjalikult esitatud kõrgetasemelisi projekte ära kasutada muus kontekstis.

Komisjon peaks looma on-line partneriotsingu andmebaasi, et võimaldada kultuurivaldkonnas tegutsejatel otsida võimalikke partnereid ja samuti lisada programmi Kultuur 2000 veebilehele linke kultuurialaste kontaktpunktide loodud sarnastele partneriotsingu andmebaasidele.

Komisjon plaanib leida parima viisi täieliku ja tõhusa veebipõhise vahendi väljaarendamiseks ja säilitamiseks. Sellist vahendit võiksid hallata kultuurialased kontaktpunktid (kellel on kõige hõlpsam saada üksikasjalikke andmeid kultuurivaldkonnas tegutsejate kohta riiklikul/piirkondlikul tasandil) koostöös nii komisjoni kui ka Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusega (kellel on katusorganisatsiooni funktsioon). Samuti palutakse tutvuda komisjoni märkustega oma veebilehe kohta: nimetatud kontekstis saaks luua linke otse kõikidele partneriotsingu mehhanismidele, mis on kultuurialaste kontaktpunktide poolt juba loodud.

Programmi Kultuur 2007 taotluse vorme tuleks lihtsustada.

Käesolevat soovitust arvestatakse finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjadega kehtestatud piires. Komisjon on korduvalt palunud hindajal teha konkreetsed parandusettepanekud, kuid saadud soovitused ei ole olnud eriti kasulikud.

Iga taotleja peaks saama üksikasjalikku kirjalikku tagasisidet oma taotluse kohta koos ametliku kirjaga, milles märgitakse ära nende taotlusele antud vastus.

Selle ülesande nimel on tehtud jõupingutusi alates programmi Kultuur 2000 algusest. Uue kultuuriprogrammi raamistikus jõupingutusi tõhustatakse. Siiski kuni tänaseni on komisjon pidanud prioriteetseks pigem maksimaalsel arvul projektide rahastamist üsna piiratud inimressurssidega. See tähendab, et komisjonil on praktiliselt võimatu anda üksikasjalikke vastuseid igal aastal umbes 700 taotlejale.

Tuleks suurendada tehnilise abi büroo (kelle ülesanne on kontrollida taotluste abikõlblikkust) lühiajaliste töötajate arvu, et lühendada menetlusaega.

Tehnilise abi bürood ei eksisteeri enam. 1. jaanuaril 2006. aastal võttis selle tegevuse üle Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus, kelle ülesanne on hallata kultuuriprogrammi teatavaid osi. Nimetatud spetsialiseerunud asutus peaks olema suuteline osutama toetuse saajatele paremini juhitud ja paremaid teenuseid. Samuti väärib märkimist, et muudel teguritel, nagu näiteks korralduskomitee menetlusel ja sellele järgneval Euroopa Parlamendi kontrolliõigusel, on pikale valikuprotsessile suurem mõju.[19]

Iga taotlust tuleks välisekspertide poolt hinnata mitte rohkem kui kaks korda. Ekspertide infotundi tuleks korraldada enne taotluse hindamise nädalat Brüsselis või selle ajal. Eksperte tuleks kohal pidada mitu aastat. Riigiasutustelt tuleks taotleda tagasisidet, et saada teada, miks eksperdid tavaliselt ei pöördu järgnevatel aastatel enam tagasi. Iga eksperdi tööd tuleks nõuetekohaselt hinnata.

Komisjon on teadlik, et välisekspertide kasutamine on kõrgetasemelise ja läbipaistva valikumenetluse saavutamiseks tähtis.

Kuni 2005. aastani hindas iga taotlust kuus eksperti. 2006. aasta valiku puhul vähendati nimetatud arvu kahele. Siiski tuleks arvestada ka uue kultuuriprogrammi avatud olemust: kuna sektorivahelistele meetmetele asetatakse suuremat rõhku, laieneb ka taotluste sisu hindamiseks vajalike teadmiste ulatus (ja seega suureneb ekspertide arv).

Eksperte teavitatakse eelnevalt posti teel ja teavet antakse nende saabumise päeval peetaval sissejuhataval koosolekul. Eksperte soovitavad osalevad riigid ja komisjon taotleb, et neid objektiivsuse huvides ei kutsutaks kohale üle kahe korra. Oodatust halvemini esinev ekspert rikuks enda ja komisjoni vahelist lepingut ning sellisel puhul võetaks meetmeid. Uue kultuuriprogrammi raamistikus saaks ette näha alternatiivsed viisid välisekspertide värbamiseks, mis viiks menetluse kooskõlla hariduse ja kultuuri peadirektoraadi teiste programmide tavadega.

5. Komisjoni järeldused

Komisjon on hindajaga samal arvamusel, et programm on tähelepanuväärselt aidanud kaasa kultuurikoostööle Euroopas. Programmil Kultuur 2000 on olnud otsustav roll kultuurivahetuste eluvõimelisuse tugevdamisel Euroopas. On ebatõenäoline, et mis tahes muu vahend oleks olnud kultuurikoostöö edendamisel üle kogu Euroopa kasulikum kui nimetatud programm. Euroopa Ühenduste asutamislepingu artikliga 151 kehtestatud eesmärgid on seega täielikult saavutatud.

Tuhanded eri liiki ja erineva suurusega kultuuriorganisatsioonid üle kogu Euroopa, mis esindavad kogu kultuuritegevuse laia skaalat – teatrid, muuseumid, kutseühingud, uurimiskeskused, ülikoolid, kultuuriinstituudid, valitsusasutused jne – on teinud koostööd, et luua ja rakendada kultuuri- ja kunstiprogramme. Sellisel viisil on veelgi suuremal arvul Euroopa kodanikel olnud ainulaadne võimalus puutuda kokku ja tutvuda oma Euroopa kolleegide kultuuriga.

Seetõttu on hädavajalik, et jätkuks komisjoni toetus kultuurikoostöö meetmetele Euroopas. See on täpselt see, mida tahetakse uue kultuuriprogrammiga saavutada. ELi tegevuse keskendumisega kolmele kindlaksmääratud põhieesmärgile, millel on tugev Euroopa lisandväärtus – kultuurisektoris töötavate inimeste riikidevaheline liikuvus, kultuuri- ja kunstiteoste ning kultuuritoodete riikidevaheline ringlus ja kultuuridevaheline dialoog – ulatub nimetatud programm kultuurikoostöö tugevdamisel Euroopas kaugemale kui tema eelkäijad.

[1] KOM(2004) 469 (lõplik).

[2] ELT L 99, 3.4.2004.

[3] EÜT L 63, 10.3.2000.

[4] Üks projektijuht, kes vastutab programmi koordineerimise eest, ja vähemalt kaks kaasorganiseerijat.

[5] Üks projektijuht ja vähemalt neli kaasorgniseerijat.

[6] Pakkumiskutse nr EAC 31/04.

[7] Teine vahehindamine, tabelid 3.6 ja 3.9.

[8] Samas tabel 4.7.

[9] Samas peatükk 7.1.3.

[10] Samas tabel 4.18.

[11] Samas peatükk 7.1.5.

[12] Samas peatükk 7.1.5.

[13] Kuivõrd programmi eesmärgid on asjakohased kultuurisektoris tänapäeva Euroopas.

[14] Arvestades käesoleva hindamisega hõlmatud ajavahemikku, paluti taotlejal liigitada oma projekt ühe kultuurisektori alla.

[15] Kuivõrd eesmärgid saavutatakse.

[16] Kuivõrd soovitud tulemused saavutatakse mõistliku hinnaga.

[17] Teise välishindamise vahearuanne, tabel 3.4.

[18] Kuivõrd tõenäoliselt positiivsed mõjud kestavad pärast meetme lõppu.

[19] KOM(2003) 722, lk 11.