Komisjoni aruanne AASTAARUANNE ÜHTEKUULUVUSFONDI TEGEVUSE KOHTA (2005) {SEC(2006)1366} /* KOM/2006/0635 lõplik */

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 21.11.2006

KOM(2006) 635 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

AASTAARUANNE ÜHTEKUULUVUSFONDI TEGEVUSE KOHTA (2005){SEC(2006)1366}

SISUKORD

1. Eelarve täitmine 3

2. Majanduskeskkond ja tingimuste seadmine 7

3. Kooskõlastamine transpordi- ja keskkonnapoliitikaga 7

3.1. Transport 7

3.2. Keskkond 7

4. Kontroll 7

5. Eeskirjade eiramine ja abi peatamine 7

6. Hindamine 7

7. Teave ja avalikustamine 7

AASTAARUANNE ÜHTEKUULUVUSFONDI TEGEVUSE KOHTA (2005)

Käesolev aruanne esitatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1164/1994 (millega asutatakse Ühtekuuluvusfond) artikli 14 lõikega 1. Selles vaadeldakse Ühtekuuluvusfondi tegevust aastal 2005.

1. EELARVE TÄITMINE

Ühtekuuluvusfondi käsutuses oli 2005. aastal vahendeid5 131 932 989 euro väärtuses (jooksevhindades) kolmeteistkümne abisaava liikmesriigi jaoks. Mainitud summad sisaldavad ka tehnilise abi eraldisi (8 100 000 eurot). Tuleb märkida, et Ühtekuuluvusfondist toetatakse 13 liikmesriiki ning et majanduskasvu tagajärjel ei ole Iirimaa alates 1. jaanuarist 2004 enam abikõlblik.

Kulukohustuste assigneeringud kasutati ära peaaegu täies mahus (99,99%) ja midagi ei kantud üle 2006. aastasse.

Tabel 1. Kulukohustuste täitmine aastal 2005 (eurodes)

2005. aasta eelarve | 5 131 932 989 | 0 | 5 131 932 989 | 5 131 394 095 | 0 | 0 |

Aastast 2004 üle kantud assigneeringud | 2 084 326 | 0 | 2 084 326 | 2 084 326 | 0 | 0 |

Uuesti kasutusele võetud assigneeringud | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Tagasimaksed | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Kokku | 5 134 017 315 | 0 | 5 134 017 315 | 5 133 478 421 | 0 | 0 |

Tabel 2. Maksekohustuste täitmine aastal 2005 (eurodes)

2005. aasta eelarve | 3 005 500 000 | - 905 667 578 | 2 099 832 422 | 2 095 501 859 | 4 330 562 | 0 |

Aastast 2004 üle kantud assigneeringud | 133 138 854 | 0 | 133 138 854 | 133 138 854 | 0 | 0 |

Uuesti kasutusele võetud assigneeringud | 7 413 307 | 0 | 7 413 307 | 7 352 531 | 0 | 60 775 |

Tagasimaksed | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Kokku | 3 146 052 161 | - 905 667 578 | 2 240 384 583 | 2 235 993 244 | 4 330 562 | 60 775 |

Maksekohustuste suhteliselt aeglase täitmise tõttu aasta esimesel üheksal kuul, kanti 905,6 miljonit eurot maksete assigneeringuid Ühtekuuluvusfondist üle Euroopa Regionaalarengu Fondi, mis oli osa koondümberpaigutusest teistesse struktuurifondidesse. See ülekanne tähendas, et 2005. aastal täideti maksete assigneeringutest umbes 99,8%.

Assigneeringute eelarve täitmine 2005. aastal liikmesriikide lõikes

Tabel 3. Kulukohustuste assigneeringud 2005 (eurodes)

Abi | % keskk | Abi | % transp | Abi | Abi | % LR kokku |

España | 852 915 773 | 47,2 | 955 633 794 | 52,8 | - | 1 808 549 567 | 35,2 |

Ellada | 108 808 087 | 25,3 | 321 689 418 | 74,7 | - | 430 497 505 | 8,5 |

Portugal | 289 926 872 | 59,2 | 199 774 911 | 40,8 | - | 489 701 783 | 9,5 |

Kypros | 13 122 653 | 86,9 | 1 976 824 | 13,1 | - | 15 099 477 | 0,3 |

Ceska Republika | 125 984 675 | 49,1 | 130 826 766 | 50,9 | - | 256 811 441 | 5,0 |

Eesti | 33 779 915 | 38,5 | 53 970 504 | 61,5 | - | 87 750 419 | 1,8 |

Magyarország | 157 491 180 | 50,7 | 153 050 527 | 49,3 | - | 310 541 707 | 6,0 |

Latvija | 78 180 693 | 50,6 | 76 219 129 | 49,4 | - | 154 399 822 | 3,0 |

Lietuva | 117 185 363 | 68,3 | 54 376 851 | 31,7 | - | 171 562 214 | 3,3 |

Malta | 0 | 0 | 5 347 620 | 100 | - | 5 347 620 | 0,1 |

Polska | 673 535 292 | 57,8 | 491 996 252 | 42,2 | - | 1 165 531 544 | 22,7 |

Slovensko | 79 538 582 | 51,0 | 76 448 510 | 49,0 | - | 155 987 092 | 3,0 |

Slovenija | 47 140 815 | 90,9 | 4 694 914 | 9,1 | - | 51 835 729 | 1,0 |

Tehniline abi | 0 | 0 | 0 | 0 | 29 862 501 | 29 862 501 | 0,6 |

Kokku | 2 577 609 900 | 50,2 | 2 526 006 020 | 49,8 | 29 862 501 | 5 133 478 421 | 100 % |

Tabel 4. Maksete assigneeringud 2005 (eurodes)

Uute liikmesriikide puhul kajastavad esitatud arvud ainult neid projekte, mis on heaks kiidetud alates 1. maist 2004; arvesse pole võetud ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendist (ISPA) toetatud projekte. Tabelis 5 on näidatud 2005. aastal tehtud väljamaksed ISPA projektidele, mis kiideti heaks enne ühinemist 2004. aastal.

Abi | % keskk | Abi | % transp | Abi | Abi | % |

España | 654 401 989 | 47,2 | 732 303 612 | 52,8 | - | 1 386 705 601 | 62,0 |

Ellada | 156 508 198 | 49,9 | 157 306 438 | 50,1 | - | 313 814 636 | 14,0 |

Ireland | 12 004 179 | 73,2 | 4 391 663 | 26,8 | - | 16 395 842 | 0,7 |

Portugal | 124 050 708 | 45,1 | 150 776 339 | 54,9 | - | 274 827 047 | 12,3 |

Kypros | 0 | 0 | 5 058 456 | 100 | - | 5 058 456 | 0,3 |

Ceska Republika | 0 | 0 | 15 326 716 | 100 | - | 15 326 716 | 0,7 |

Eesti | 2 543 159 | 66,8 | 1 264 006 | 33,2 | - | 3 807 166 | 0,2 |

Magyarország | 3 190 375 | 4,0 | 74 988 467 | 96,0 | - | 78 178 843 | 3,5 |

Latvija | 0 | 0 | 20 441 701 | 100 | - | 20 441 701 | 0,9 |

Lietuva | 0 | 0 | 48 866 247 | 100 | - | 48 866 247 | 2,2 |

Malta | 0 | 0 | 0 | 0 | - | 0 | 0 |

Polska | 0 | 0 | 17 411 326 | 100 | - | 17 411 326 | 0,8 |

Slovensko | 2 664 822 | 61,3 | 40 784 213 | 38,7 | - | 43 449 035 | 1,9 |

Slovenija | 0 | 0 | 8 542 556 | 100 | - | 8 542 556 | 0,4 |

Tehniline abi | 0 | 0 | 0 | 0 | 3 168 067 | 3 168 067 | 0,1 |

Kokku | 955 363 431 | 42,8 | 1 277 461 745 | 57,2 | 3 168 067 | 2 235 993 244 | 100 % |

Neljandat aastat järjest kalduti maksetes eelistama transpordisektori projekte, ehkki jaotus transpordi ja keskkonna vahel erineb liikmesriigiti märkimisväärselt.

Tabel 5. Uued liikmesriigid - varasemate ISPA projektidega seotud väljamaksed 2005. aastal (välja arvatud tehniline abi)

Liikmesriik | Keskkond | Transport | Kokku |

Abi | % keskk | Abi | % transport | Abi | % |

Ceska Republika | 37.842.669,97 | 64,2% | 21.083.316,98 | 35,8% | 58.925.986,95 | 11,4% |

Eesti | 16.146.155,41 | 56,6% | 12.363.826,57 | 43,4% | 28.509.981,98 | 5,5% |

Magyarország | 28.224.506,00 | 39,8% | 42.706.981,30 | 60,2% | 70.931.487,30 | 13,7% |

Latvija | 24.905.962,19 | 41,6% | 34.943.875,20 | 58,4% | 59.849.837,39 | 11,5% |

Lietuva | 12.859.292,90 | 38,6% | 20.464.144,41 | 61,4% | 33.323.437,31 | 6,4% |

Polska | 85.207.452,51 | 40,3% | 26.464.614,43 | 59,7% | 211.672.066,94 | 40,8% |

Slovensko | 20.033.296,36 | 43,4% | 26.147.266,92 | 56,6% | 46.180.563,28 | 8,9% |

Slovenija | 1.009.431,70 | 11,0% | 8.137.626,12 | 89,0% | 9.147.057,82 | 1,8% |

Kokku | 226.228.767,04 | 41,9% | 292.311.651,93 | 58,1% | 518.540.418,97 | 100,0% |

Tabel 6. Ajavahemikul 1993–1999 käivitatud projektidega seotud kulukohustuste täitmine 2005. aastal (eurodes)

España | 305 739 244 | 30 456 151 | 70 983 944 | 204 299 149 |

Ellada | 171 283 818 | 59 732 167 | 29 386 156 | 82 165 494 |

Ireland | 33 705 504 | 4 067 959 | 29 637 545 |

Portugal | 31 638 853 | 2 124 257 | 29 514 596 |

Kokku | 542 367 419 | 90 188 318 | 106 562 316 | 345 616 784 |

NB: Perioodi alguses maksmisele kuuluvad summad 2005. aastal ei vasta 2004. aasta aruandes esitatud lõppsummadele, kuna 2004. aasta tabelis olid vead.

Ühtekuuluvusfondi kulukohustused kaetakse liigendatud assigneeringutest. Teisisõnu, maksed järgnevad algsetele kulukohustustele. Kui kõik projektid rakendatakse vastavalt otsustele, siis on väljamaksmisele kuuluv summa automaatselt olemas, sest otsuse kuupäeva ja viimase makse tegemise vahele jääb piisavalt aega (tavaliselt 4–5 aastat).

Et vältida liigset viivitust kulukohustuste ja maksete vahel, vähendati jätkuvalt väljamaksmata assigneeringuid, mis on seotud 2000. aastal käivitatud projektidega. Aasta jooksul maksti välja või tühistati 36,2% aasta alguse seisuga väljamaksmata assigneeringutest. 2005. aasta lõpuks oli väljamaksmata assigneeringute osakaal vähenenud 6,7%-ni Ühtekuuluvusfondi aastaeelarvest (võrreldes umbes 50%-ga 2002. aasta lõpus ja 39%-ga 2003. aasta lõpus). Töö väljamaksmata assigneeringute vähendamise nimel jätkub ka 2006. aastal, koostöös projektide rakendamise ja sellega seotud maksenõuete eest vastutavate riiklike asutustega.

2005. aastal iga liikmesriigi kohta vastuvõetud projektide üksikasjad on esitatud käesoleva aruande lisas.

2. Majanduskeskkond ja tingimuste seadmine

Ühtekuuluvusfondi asutamist käsitlevas nõukogu määruses[1] sätestatakse fondi kasutamiseks makromajanduslikud tingimused. On sätestatud, et: „fond ei rahasta ühtegi uut projekti või, kui on tegemist mahuka projektiga, projekti uut etappi, kui nõukogu leiab kvalifitseeritud häälteenamusega ja komisjoni soovitusel, et liikmesriik ei ole rakendanud [oma stabiilsus- või lähenemisprogrammi] ellu viisil, mis võimaldab vältida ülemäärast puudujääki.“ See näitab Ühtekuuluvusfondi osa riiklikul tasandil eelarvetoetuse vahendina, mis aitab kaasa liikmesriikide makromajanduslikule arengule.

2005. aastal ei teinud nõukogu ühtegi otsust abisaavate riikide toetuse peatamiseks fondist. Kuue hiljutiliitunud liikmesriigi (Tšehhi Vabariigi, Küprose, Malta, Ungari, Poola ja Slovakkia) kohta kinnitati, et neil esines 2004. aastal ülemäärane eelarvepuudujääk. Pärast komisjoni 2004. aasta detsembri järeldust, et kõik asjaomased liikmesriigid, välja arvatud Ungari, olid nõukogu soovitusel võtnud tõhusaid meetmeid, ei peetud 2005. aastal edasisi eelarvemuutusega seotud meetmeid vajalikuks. Küpros suutis oma ülemäärast eelarvepuudujääki 2005. aastaks korrigeerida, teiste riikide (välja arvatud Poola) lähenemisprogrammid on aga kooskõlas nõukogu soovitustega ning ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaegadeks on Maltal 2006, Slovakkial 2007 ja Tšehhi Vabariigil 2008. Poola lähenemisprogrammi 2005. aasta ajakohastatud versioonis tehakse ettepanek alandada valitsuse üldist eelarvepuudujääki aastaks 2009 alla 3%, kuigi nõukogu 2004. aasta juuli soovituses antud tähtaeg eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks on 2007. aasta. Nõukogu arvamuse kohaselt ei anna see 2007. aastaks piisavat tulemust ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisel ning komisjon kavatseb nõuda edasisi samme ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses, nagu on nõutud stabiilsuse ja kasvu paktis.

Kolm Ühtekuuluvusfondist toetusi saavat liikmesriiki (Kreeka, Ungari ja Portugal) tegid 2005. aastal täiendavaid samme ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses.

Portugali jaoks algas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus uuesti pärast seda, kui 2004. aastal tühistati eelmine, 2002. aastal alustatud menetlus. Pärast 2,9%-list eelarvepuudujääki 2004. aastal algatas nõukogu uuesti eelarvepuudujäägi menetluse vastukaaluks 2005. aastaks prognoositavale 6,2%-lisele puudujäägile ning soovitas olukorda parandada vähemalt 2008. aasta lõpuks. Nõukogu arvamuses Portugali 2005. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta märgiti, et programm on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise eesmärgiga aastaks 2008.

Jaanuaris 2005 otsustas nõukogu, et Kreeka ja Ungari ei olnud võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu soovitustele 2004. aasta juulis. Kreeka puhul järeldas komisjon siiski 2005. aasta aprillis, et võeti tõhusaid meetmeid eelarve puudujäägi viimiseks 2006. aastal alla 3% vastusena nõukogu 2005. aasta veebruari teatele. Nõukogu teatega pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega 2006. aastani ning see peegeldub Kreeka ajakohastatud stabiilsusprogrammi 2005. aasta versioonis püstitatud tähtajas olukorra parandamiseks.

Ungari jaoks andis nõukogu 2005. aasta märtsis välja uue soovituse, milles nõuti, et riik võtaks 2005. aasta juuliks tarvitusele täiendavad eelarvelised meetmed ning korrigeeriks ülemäärast puudujääki 2008. aastaks. Juulis 2005 saatis komisjon nõukogule teatise, milles öeldi, et Ungari valitsus on 2005. aasta eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks tarvitusele võtnud tõhusaid meetmeid, kuid edasised meetmed võivad olla vajalikud ning on vaja teha olulisi ja otsustavaid kohandamisi, et 2006. aasta eelarvepuudujääk ei ületaks soovitud piiri. Oktoobris 2005 hindas komisjon uuesti Ungari eelarveseisundit ja soovitas nõukogul võtta 2005. aastal teist korda vastu otsus selle kohta, et Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks. Uuel hindamisel tehti järeldus, et 2005. ja 2006. aasta eelarve-eesmärgid jäävad suuresti täitmata, mis seab kahtluse alla 2008. aasta ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtajana. Selle olukorra alusel võttis nõukogu 2005. aasta novembris artikli 104 lõike 8 alusel vastu teise otsuse Ungari kohta. Ungari lähenemisprogrammi 2005. aasta ajakohastatud versioon esitati detsembris 2005 ning selle järgi tuleb ülemäärast eelarvepuudujääki vähendada 2008. aastaks. Nõukogu arvates kujutas see tõsist ohtu, kuna kulutuste piiramine ei põhinenud selgelt määratletud ja kvantifitseeritud meetmetel. Seetõttu palus nõukogu Ungaril lähenemisprogrammi ajakohastatud versioon läbi vaadata ja esitada see 1. septembriks 2006. Tingimuslikkuse sätete kohaldamist jätkatakse pärast 2007. aastat: Ühtekuuluvusfondi kavandatavas uues määruses järgmise programmiperioodi jaoks[2] selgitatakse lähemalt tingimuslikkuse klausli kohaldamist. Eelkõige otsustab nõukogu rahalise abi täieliku või osalise peatamise fondist kõnealusele liikmesriigile alates otsusele järgneva aasta 1. jaanuarist. Abi peatamist kohaldatakse uute kulukohustuste suhtes.

3. KOOSKÕLASTAMINE TRANSPORDI- JA KESKKONNAPOLIITIKAGA

3.1. Transport

Aastal 2005 oli veidi alla poole (49,8%) Ühtekuuluvusfondi kulukohustustest seotud transpordisektoriga. Sarnaselt varasemate aastatega palus komisjon liikmesriikidel eelistada esmajoones raudteega seotud projekte, et parandada transpordiliikide tasakaalu. Lisas on esitatud 2005. aastal heaks kiidetud projektid liikmesriikide lõikes.

Transpordisektoris antakse ühenduse toetust kooskõlastatult ja mitmete vahendite kaudu: Ühtekuuluvusfond, ISPA, Euroopa Regionaalarengu fond, üleeuroopaliste võrkude programmid, Euroopa Investeerimispanga laenud. Neist vahenditest tulev rahaline abi suunatakse peamiselt üleeuroopalistele transpordivõrkudele (TEN-T).

Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevad ühenduse suunised on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1692/96/EÜ, mida on muudetud otsusega nr 884/2004/EÜ. Otsuses määratleti 30 Euroopa huvides olevat prioriteetset projekti, millest 14 on läbivaadatud Esseni projektid. Otsuses palutakse liikmesriikidel eelistada neid projekte.

Kooskõlas määruse (EÜ) 1164/94 (mida on muudetud määrusega 1264/1999) artikliga 3 võib Ühtekuuluvusfond anda toetust ühist huvi pakkuvatele ning liikmesriikide rahastatavatele transpordiinfrastruktuuri projektidele, mis selgitatakse välja üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohaselt.

3.2. Keskkond

Aastal 2005 oli veidi üle poole (50,2%) Ühtekuuluvusfondi kulukohustustest seotud keskkonnasektoriga. Ühtekuuluvusfondilt abi saanud projektid aitasid kaasa säästva arengu, eelkõige kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteetsete eesmärkide saavutamisele, eriti loodusvarade majandamise ja jäätmekäitluse osas. Samuti aitasid projektid keskkonnapoliitika globaalsete eesmärkide saavutamisele kaasa investeeringutega kliimamuutuste mõju piiramiseks. Lisas on esitatud 2005. aastal heakskiidetud projektid liikmesriikide lõikes.

2005. aastal aitas Ühtekuuluvusfond jätkuvalt kaasa keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele nii otsese infrastruktuuri rahastamise kui ka motivatsiooni loomise kaudu direktiivide kohaldamiseks. See hõlmab nii territoriaalse mõõtmega meetmete võtmist kindlates valdkondades, näiteks looduskaitse, tahkete jäätmete ja heitvee käitlemine, kui ka keskkonnamõju hindamist.

Uute liikmesriikide jaoks on heitvee ja tahkete jäätmete käitlus olulised prioriteedid. Peamiste direktiivide tingimuste täitmiseks on nendes valdkondades (eelkõige linnaheitvee puhastamise alal) investeeringu- ja infrastruktuurivajadused enamikus riikides jätkuvalt suured; sama võib öelda ka õhukvaliteedi parandamise ja tööstussaaste vähendamise kohta. Seetõttu on keskkonnainfrastruktuuri toetamine Ühtekuuluvusfondi vahenditest uute liikmesriikide jaoks oluline.

4. Kontroll

2005. aastal keskendus nelja liikmesriigi (Kreeka, Iirimaa, Portugali, Hispaania) auditeerimine jätkuvalt kolme liikmesriigi juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusaks toimimiseks vajalike lahendamata küsimuste jälgimisele. Jätkati nende liikmesriikidega (Kreeka, Portugal ja Hispaania) keskvalitsuse tasandil kokkulepitud tegevuskavade jälgimist, et oleks võimalik teha vajalikke muudatusi.

Auditeerimine hõlmas nii juhtimis- ja kontrollisüsteemide kui tervikute vastavusteste kui ka projektikulutuste põhjalikku kontrolli, keskendudes tõhusale kontrollile juhtkonna tasandil ning riigihangete, kulude abikõlblikkuse ja teavitamisega seotud nõuete täitmisele, et teha kindlaks maksenõuete seaduslikkust ja korrektsust. Lisaks alustati 2005. aastal ametlikult suletud projektide eraldi auditeerimist, et uurida projekte lõpetavate asutuste tehtud auditit, mis eelnes audiitori hinnangule. Üks uurimine viidi läbi Hispaanias ja Portugalis transpordisektoris.

2005. aastal auditeeriti põhjalikult 20 Ühtekuuluvusfondi projekti, millest suurem osa olid Hispaanias ja Portugalis. Kreekas keskendus audit peamisel vastavustestidele.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemide tasandil märgiti puudusteks ebapiisav eelkontroll (juhtimise ja tegevuse kontroll) ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1386/2002 artikli 9 kohase pistelise kontrolli ebarahuldav tase. Projektide tasandil olid peamised täheldatud puudused seotud riigihankelepingute sõlmimise menetlustega. Asjaomastel liikmesriikidel on seoses täheldatud eeskirjade eiramisega õigus esitada oma vastuväited ning seejärel otsustatakse, kas ja mil määral tuleb kohaldada võimalikke finantskorrektsioone.

Ajavahemikul 2005. aasta jaanuarist märtsini lõpetati kümnes uues liikmesriigis komisjoni määruse (EÜ) nr 1386/2002 nõuete täitmiseks loodud juhtimis- ja kontrollisüsteemide läbivaatamine, mis võimaldas komisjonil olla kindel, et süsteemid on loodud. Süsteemide auditid algasid 2005. aastal ning nende käigus kontrolliti, et kohapealsed süsteemid vastaksid kirjeldusele ja toimiksid tõhusalt. Lisaks algatati 2005. aastal eraldiseisev uurimine, mille eesmärk on kontrollida riigihankemenetluste õiget kohaldamist ning mis põhineb pärast ühinemist sõlmitud lepingute valimil.

5. Eeskirjade eiramine ja abi peatamine

2005. aastal algatas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) viis juhtumit seoses Ühtekuuluvusfondi kohta saadud teabega. Kahe juhtumi puhul tuli korraldada välisauditid ning üks juhtum on juba lõpetatud, kuna siin ei olnud tegemist eeskirjade eiramisega. Kahe ülejäänud juhtumi uurimine on kantud üle aastasse 2006 ja need ootavad hinnangut. Ühtegi määrusega (EÜ) nr 2185/96[3] seotud kontrollimist ei ole teostatud.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/94[4] artiklile 3, milles käsitletakse eeskirjade eiramist ja valesti makstud summade sissenõudmist ning infosüsteemi loomist selles valdkonnas, teatasid kaheksa abisaavat liikmesriiki 204 eeskirjade eiramise juhust, millega oli seotud 129 250 528 euro väärtuses ühenduse toetusi. Nende juhtude kohta on olemas haldusasutuse või kohtu esialgne fakte tuvastav otsus.

On märkimisväärne, et sellistest teadetest (192) on tulnud neljast esimesest liikmesriigist, kes abi said, ning nende hulgas on ülekaalus Kreeka 152 juhuga, millega on seotud kokku 91 653 202 euro väärtuses ühenduse toetusi, millest 24 872 456 eurot tuleb veel sisse nõuda. Iirimaa asutuste edastatud juhtudega (18) oli seotud kokku 21 714 607 eurot, mis lahutati enne komisjonile lõppmakse esitamist summast maha. Seevastu 16 Portugali juhtu hõlmasid ühenduse toetust 6 205 143 euro väärtuses ning 6 Hispaania juhtu hõlmasid ühenduse toetust 8 668 985 euro väärtuses, millest vastavalt 4 131 494 eurot ja 8 378 744 eurot tuleb veel sisse nõuda.

Uutest liikmesriikidest on vaid Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari ja Leedu teatanud eeskirjade eiramistest, mis hõlmasid eespoolnimetatud summadest väiksemaid summasid (vastavalt 6, 2, 1 ja 3 juhtu). Peaaegu kõigil juhtudel on kõnealused summad lahutatud enne komisjonile maksenõuete esitamist.

Teised uued liikmesriigid on komisjonile teatanud, et eeskirjade eiramist ei ole 2005. aastal täheldatud. Siiski tuleb liikmesriikide tähelepanu juhtida sellele, et teatava arvu riiklike ja/või komisjoni auditite käigus avastatud juhtude puhul ei ole asjaomase määruse kohaselt teatist esitatud.

Enamikul teatatud juhtudel olid eiramised seotud riigihangete eeskirjade kohaldamisega ning ülejäänud juhtudel abikõlbmatute kulude esitamisega.

Määrust (EÜ) nr 1831/94 muudeti 2005. aastal määrusega (EÜ) nr 2168/2005[5]. Muudatused hõlmavad järgmisi valdkondi: eeskirjade eiramise mõiste, nagu see on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2; pettuse kahtluse mõiste; selgitus, millal peab juhtumist teatama; mõiste „pankrot“ ning pankrotist teatamise kohustuse välja jätmine, välja arvatud juhtudel, mille puhul on tegemist pettuse kahtlusega; elektrooniline eeskirjade eiramisest teatamine; teatamise alammäära tõstmine 4 000 eurolt 10 000 euroni; eesmärkide ümbermääratlemine, rõhutades riskianalüüsi.

6. HINDAMINE

Kooskõlas 16. mai 1994. aasta läbivaadatud määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 13 sätetega peavad komisjon ja liikmesriigid tagama ühenduse abi tõhususe Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate projektide elluviimisel. Selleks kohaldatakse kontrolli- ja hindamismeetmeid jaoks, mille abil on võimalik projekte vastavalt kontrolli ja hindamise tulemustele kohandada.

Komisjon ja liikmesriigid viivad läbi, vajadusel koos Euroopa Investeerimispangaga (EIP), kõigi kaasrahastatud projektide (11 projekti 2005. aastal) eel- ja järelhindamise.

Projektide rakendamise ajal ja pärast nende lõppemist jälgivad komisjon ja liikmesriigid projektide teostumist, eesmärkidest kinnipidamist ja nende rakendamise mõju. Iga abitaotlusega koos esitatakse kulude-tulude analüüs. Analüüs peab näitama, et projektist keskpikas perspektiivis saadav sotsiaalmajanduslik kasu on võrdeline finantstoetusega. Komisjon vaatab need hinnangud läbi, lähtudes 2003. aastal avaldatud kulude-tulude analüüsi juhendist[6], mida kasutavad nii projektide rahastajad kui ka komisjon.

Selle juhendi alusel andis komisjon liikmesriikidele 2005. aastal olulist metoodilist abi ja aitas liikmesriikidel arendada suutlikkust, eesmärgiga parandada projektide järjepidevust eelneva rahandusliku ja majandusliku analüüsi abil. Arendati välja põhjalik kulude-tulude analüüsi tarkvara, mis peale testimisjärku on nüüd täielikult kasutuskõlblik. Tarkvara eesmärk on anda kõigepealt komisjonile ja seejärel abisaavale liikmesriigile vahend, mille abil saaks teha Ühtekuuluvusfondist rahastatavate projektide kulude-tulude analüüsi.

Lisaks tuli 2005. aastal võtta olulisi järelmeetmeid 1993–2002 Ühtekuuluvusfondi poolt kaasrahastatud 200 projektist koosneva valimi suhtes, mille järelhinnang tehti 2004. aastal: loodi ajutine töögrupp, et jätkata eelistuste seadmist ja käesoleva aruande soovituste ümbersõnastamist.

7. TEAVE JA AVALIKUSTAMINE

9. märtsil saatis komisjon liikmesriikidele suunisdokumendid. Nende dokumentide eesmärk on tuletada meelde teatavaid määruse 1164/94 sätteid ning kehtestada eeskirjad, et tagada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinnipidamist: 20%-lise ettemaksu maksmise kord; ettemakse tagasimakse (täielikult või osaliselt) rakendamise menetlus (M+12 reegel); määruse 1164/94 II lisa artikli C5 alusel kohaldatav menetlus (M+24 reegel); suunised Ühtekuuluvusfondi projekte hõlmavate otsuste muutmiseks; ISPAlt Ühtekuuluvusfondile ülemineku kord asjaomaste liikmesriikide jaoks.

Brüsselis peeti 20. aprillil ja 15. detsembril kaks teabekohtumist, millel osales 25 liikmesriiki. Esimesel kohtumisel tegi komisjon ettekande järelhindamise järelmeetmetest 200 Ühtekuuluvusfondi projekti kohta, mille lõpetamist arutati eelmisel kohtumisel 2004. aasta novembris. Detsembri kohtumisel vahetati häid kogemusi keskkonnamõjude hindamise kohta.

Pärast komisjoni määruse (EÜ) nr 621/2004 (teavitamise ja avalikustamise meetmete kohta) vastuvõtmist 1. aprillil avaldas peadirektoraat Inforegio veebilehel teabelehe ning uuendas Ühtekuuluvusfondi veebilehte.

[1] Põhineb nõukogu määruse (EÜ) nr 1164/94 artiklil 6, nagu see on komisjoni esitatud kodifitseeritud versioonis.

[2] Ettepanek nõukogu määruseks, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond,, artikkel 4, KOM(2004) 494 lõplik, 2004/0166(CNS).

[3] EÜT L 292, 15.11.1996, lk.2.

[4] EÜT L 191, 29.7.1994, lk.1.

[5] ELT L 345, 21.12.2005, lk.15.

[6] http://europa.eu.int/comm/regional_policy/sources/docgener/guides/cost/guide02_en.pdf

52006DC0635