ET

Brüssel, 25.10.2006

KOM(2006)620 lõplik

KOMISJONI TEATIS

NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Tamperes 27.–28. novembril 2006 toimuva Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse välisministrite konverentsi ettevalmistamiseks

Euroopa-Vahemere partnerlus: Aeg tegutseda

KOMISJONI TEATIS

NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Tamperes 27.–28. novembril 2006 toimuva Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse välisministrite konverentsi ettevalmistamiseks

Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlus: Aeg tegutseda

1. Rohkem kui kümne aasta jooksul on Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlus olnud Euroopa ja Vahemere lõunapiirkonna partnerite [1] vaheliste suhete keskne raamistik. 2005. aasta Barcelona tippkohtumisel leppisid riigipead ja valitsusjuhid kokku viie aasta tööplaanis, mis oli koostatud muu hulgas poliitilise dialoogi ja reformide edendamiseks, piirkondlike ja ülemaailmsete julgeoleku- ja stabiilsusohtude maandamiseks, säästva sotsiaalmajandusliku arengu toetamiseks, vabakaubanduspiirkonna suunas liikumise kiirendamiseks, Vahemere saastest puhastamiseks, koostöö laiendamiseks hariduse ja kultuuri valdkonnas ning rändevoogude juhtimiseks laiapõhjalise ja integreeritud lähenemisviisi abil.

2. Lähis-Idas valitseva keerulise olukorra taustal omandab Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlus kõiki osalejaid hõlmava piirkondliku koostöö struktuurina veelgi suurema rolli. 2006. aasta suvel Palestiina territooriumil, Liibanonis ja Põhja-Iisraelis aset leidnud vägivald ja kannatused viitavad rahuprotsessile uue hoo andmise tähtsusele. Euroopa panus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1701 täitmisel on märkimisväärne, nagu oli ka ELi kiire reageerimine humanitaar- ja keskkonnavajadustele konflikti kestel ja selle järel. ELi võetud kohustus abistada Liibanoni valitsust vajalike poliitiliste, julgeoleku, majanduslike ja sotsiaalreformide elluviimisel on samuti märkimisväärne ja loob aluse ELi ülesehitus- ja taastusabile. Nõukogu väljendas tugevat tahet, et kõik piirkonna pooled aitaksid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1701 täitmisele konstruktiivselt kaasa.

3. Palestiina aladel aset leidnud sündmused osutavad ELi abi tähtsusele nii palestiinlastele esmatähtsate teenuste osutamisel kui ka vajadusele tegelda edasi liikumisvabaduse ja juurdepääsuküsimustega. EL on koondanud Palestiina inimeste kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks rohkem vahendeid kui kunagi varem, olles muu hulgas kasutanud ajutist rahvusvahelist mehhanismi. See mehhanism on võimaldanud suunata viimaste kuude jooksul olulise hulga vahendeid otse Palestiina inimestele ja selle kasutamist on pikendatud. Hiljutised dramaatilised sündmused osutavad ka kiireloomulisele vajadusele jõuda vägivalla ja vihkamise juurest rahu ja kindluseni. EL on endiselt veendunud, et Lähis-Ida probleeme ei saa lahendada sõjaliste ega ühepoolsete meetmega. Rahu ja turvalisuse püsima jäämist selles piirkonnas saab tagada vaid kõiki pooli rahuldav tulemus, mille peamine osa on kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus Iisraeli-Palestiina konfliktile.

4. Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlus on jõudmas uude, kriitilise tähtsusega faasi, mis tuleks keskendada Barcelona tippkohtumisel kokkulepitud eesmärkide saavutamisele ning teha jõupingutusi valitsuste ja kodanikuühiskonna kõrgete ootuste täitmiseks. Barcelona protsessi prioriteet on arendada Euroopa ja Vahemere lõunapiirkonna riikide laiapõhjalise partnerluse piirkondlikku mõõdet vastavalt tulemustele suunatud Euroopa naabruspoliitikale. Koostoimes Euroopa naabruspoliitikaga on Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlus ainus piirkondlik foorum, millel on võimalik pidada poliitilist ja julgeolekualast dialoogi kõikide Euroopa-Vahemere piirkonna partnerite vahel, arutada piirkondlikku integratsiooni kui stabiilsuse ja majanduskasvu tegurit ja teha asjakohaseid kokkuleppeid ning käsitleda selliste strateegiliste küsimuste piirkondlikku mõõdet, nagu säästev energia, keskkonnapoliitika, transport, vaesuse vähendamine, naiste rolli tugevdamine ühiskonnas ja ränne.

5. Käesoleval teatisel on kolm eesmärki:

a) vaadata läbi 2005. aasta Barcelona tippkohtumise järel tehtud töö;

b) valmistada ette järgmine Euroopa-Vahemere piirkonna riikide välisministrite konverents Tamperes, pakkudes välja prioriteedid viie aasta tööplaani rakendamiseks 2007. aastal ja terrorismivastase võitluse tegevusjuhendi kasutamiseks;

c) arendada partnerluse töömeetodeid, et parandada Barcelona protsessi toimimist kooskõlas mõningate ELi liikmesriikide ja Vahemere piirkonna partnerite tehtud soovitustega.

A) Barcelona tippkohtumise järel tehtud töö

1. Barcelona protsessi 35 partnerit ja Euroopa Komisjon alustasid viie aasta tööplaani täitmist kohe pärast Barcelona tippkohtumist. Aasta 2006 kui esimene rakendusaasta on kriitilise tähtsusega.

2. Austria eesistumisajal aasta esimesel poolel pidasid pooled 24. märtsil Marrakechis kaubandusministrite konverentsi, kus nad vaatasid läbi Palermo tegevuskava rakendamise, kinnitasid kaubanduse liberaliseerimiseks tehtavate pingutuste jätkamise eelkõige lõuna-lõuna teljel. Partnerite tähtsaim tegevus oli alustada läbirääkimisi teenuste ja asutamisvabaduse üle. Pärast seda arutati majandus- ja rahandusministrite konverentsil Tunisis (25.–26. juuni) võimalusi riigi rahanduse juhtimise parandamiseks, mis on keskse tähtsusega osa laiapõhisest majandus- ja rahandusküsimusi käsitlevast tegevuskavast. Eesistujariik ja komisjon korraldasid 22.–23. mail Viinis ühiselt ksenofoobia, rassismi ja meedia teemal olulise kohtumise, kuhu kogunesid meediaasjatundjad Euroopa-Vahemere piirkonnast, et arutada võimalusi rassismi, ksenofoobia ja vihkamise õhutamise probleemide lahendamiseks ning kõikide usundite ja kultuuride austamise soodustamiseks. See konverents osutas partnerluse märkimisväärsele rollile erinevate kultuuridevaheliste eraldusjoonte ületamisel kogu Vahemere piirkonnas. Peale selle peeti Brüsselis 6.–7. juunil iga-aastane majandusliku ülemineku seminar („Partneritele kaasamine siseturule“) ja Rabatis 14.–16. juunil Euroopa-Vahemere piirkonna esimese naiste rolli ühiskonnas käsitleva konverentsi ettevalmistav kohtumine. Infoühiskonna dialoog, mis kiideti heaks 2005. aastal ministrite kohtumisel Dundalkis, sai alguse aprillis 2006, kui peeti esimene Euroopa-Vahemere piirkonna infoühiskonna foorum.

3. Pärast Tampere konverentsi jätkavad partnerid Soome eesistumise ajal aasta teisel poolel tööd sellistes valdkondades nagu sooline võrdõiguslikkus ja naiste roll ühiskonnas. Esimene Euroopa-Vahemere piirkonna ministrite kohtumine toimub Istanbulis novembris 2006. Pärast Vahemere saastest puhastamise algatuse (Horizon 2020) käivitamist Barcelona tippkohtumisel ja sellele järgnenud arutelusid partnerriikide ja teiste selle piirkonna sidusrühmadega (Vahemere piirkonna kodanikuühiskond, ettevõtjad, piirkonnad ja linnad), on komisjon valmistanud ette teatise, mis sisaldab ettepanekut meetmete ajakava kohta. Kairos 2006. aasta novembriks kavandatud Euroopa-Vahemere piirkonna keskkonnaministrite kohtumiselt oodatakse Horizon 2020 rakendusmeetmete ajakava valmimist ja vastuvõtmist. Euroopa-Vahemere piirkonna tööstusministrid kohtuvad Rhodesel, et leppida kokku Euroopa naabruspoliitika raames toimuva majanduskoostöö eelisvaldkonnad ning tugevdada koostööd konkurentsi, turulepääsu, innovatsiooni ja investeeringute alal. Partnerid jätkavad ka Euroopa-Vahemere piirkonna rändeministrite kohtumise ettevalmistamist, pidades selleks veel ühe kõrgematest ametnikest ekspertide kohtumise. Euroopa-Vahemere piirkonna energiafoorum tuli uuesti kokku (21. septembril 2006) Brüsselis peadirektorite tasandil, et vaadata läbi energiaalase koostöö edusammud ja alustada tulevase Euroopa-Vahemere piirkonna energiastrateegia ettevalmistamist (2007–2010 ja järgnevad aastad).

4. Euroopa Komisjon valmistab omalt poolt ette riiklikke ja piirkondlikke strateegiadokumente ning näidisprogramme, millega luuakse raamistik uue Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi alusel toimuvale Euroopa-Vahemere piirkonna riikide ja piirkondade rahanduskoostööle alates 2007. aastast. Kui piirkondlik strateegia- ja näidisprogramm ametlikult heaks kiidetakse, hakatakse selle alusel alates 2007. aastast rahastama peamiselt Barcelona tippkohtumisel kokkulepitud viie aasta tööplaanis täpsustatud prioriteete.

5. Euroopa Komisjon tähtsustab kodanikuühiskonna rolli Barcelona protsessis. Euroopa-Vahemere piirkonna välisministrite konverents Tamperes annab valitsusvälise platvormi esindajatele võimaluse esitleda Marrakechi kodanikefoorumi (3.–5. november) tulemusi. See on esimene partnerriigis toimuv kodanikefoorum. Selle raames peaksid ministrid toetama partnerluse konteksti kuuluvaid kodanikuühiskonna rolli ja positsiooni tugevdavaid algatusi, sealhulgas looma konsultatsioonimehhanismid kõikidel tasanditel. Sellega võiks kaasneda riikide valitsusväliste platvormide kui Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse tugevdamise vahendite loomine lähitulevikus.

B) kümme tegevussuunist viie aasta tööplaani teiseks rakendusaastaks

I. Poliitiline ja julgeolekualane dialoog

1. Barcelona protsess on alates selle loomisest 1995. aastal aidanud soodustada koostööd poliitiliste ja julgeolekualaste küsimuste valdkonnas, mille tulemusel on mitmed olulised partnerluse ülesehitamise meetmed juba olemas. Euroopa-Vahemere piirkonna partnerid on sellele lisaks korrapäraselt rõhutanud dialoogi- ja koostöökultuuri kujundamise vajadust, et aidata kaasa piirkonna rahu ja stabiilsusega seotud eesmärkide saavutamisele. Peale selle on jõutud ühisele seisukohale, et alates 1995. aastast on Euroopa-Vahemere piirkonna partnerite julgeolekuohud märkimisväärselt muutunud. Need ohud on tänapäeval raskemini etteennustatavad, mitmekülgsemad ja hõlmavad selliseid probleeme nagu terrorism, massihävitusrelvade levik, piirkondlikud konfliktid ja organiseeritud kuritegevus. Ebaseaduslik kaubitsemise käsi- ja kergrelvadega on üks peamisi tegureid ebastabiilse olukorra tekitamisel riikides ja kaasneb paratamatult kõigi eespool nimetatud ohtudega. Seega on Euroopa-Vahemere piirkonna partnerite jaoks tegemist ühega peamistest julgeolekualastest küsimustest.

2. Valitseb üldine arusaam, et Barcelona protsessiga saab tugevdada piirkondlikku rahu ja julgeolekut, eelkõige soodustades universaalsete standardite ning asjakohaste mitmepoolsete desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate lepingute rakendamist ja täitmist. Selle taustal ning eesistujariigi ja nõukogu toetusel julgustab komisjon kõiki partnereid pingutama selleks, et korraldada nii jalaväemiine käsitlev piirkondlik seminar kui ka massihävitusrelvi ja nende kandevahendeid käsitlev Euroopa-Vahemere piirkonna erakorraline kohtumine. Komisjon teeb lisaks ettepaneku pidada 2007. aastal Euroopa-Vahemere piirkonna julgeolekualane seminar, millega saaks aidata kaasa ühise arusaama loomisele piirkonna peamiste julgeolekuprobleemide kohta.

3. Barcelona protsess annab olulise raamistiku poliitilise dialoogi süvendamiseks ja võimaldab seega Euroopa-Vahemere piirkonna partneritel püüelda rahumeelse, turvalise ja stabiilse Euroopa-Vahemere piirkonna loomise suunas, mida toetaksid säästev areng, õiguskord, demokraatia ja inimõigused. Barcelona tippkohtumisel leppisid Euroopa-Vahemere piirkonna partnerid kokku selles, et nad arutlevad sügavama koostöö üle valimiste korraldamisel rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite järgimise valdkonnas. Selle taustal teeb komisjon ettepaneku pidada 2007. aastal Euroopa-Vahemere piirkonna piirkondlik seminar, mis käsitleb koostööd, head tava ja kogemuste vahetamist valimiste valdkonnas.

4. Komisjon toetab tugevalt Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarset assambleed, sest komisjon usub kindlalt, et Barcelona protsessi näol on tegemist poliitiliselt juhitava protsessiga, mille raames seadusandlikud organid kui iga demokraatliku süsteemi alustalad suudavad ja tahavad täita aktiivset rolli. Komisjon on võtnud kohustuse tugevdada vahetustegevusi Barcelona protsessi parlamentaarse organiga, et saavutada Barcelona tippkohtumisel seatud ambitsioonikaid eesmärke. Selle taustal peaksid partnerid arutama ka võimalusi tehniliseks koostööks riikide parlamentide vahel.

II. Terrorismivastase võitluse tegevusjuhendi täitmine

1. Euroopa-Vahemere piirkonna terrorismivastase võitluse tegevusjuhendi vastuvõtmine on märkimisväärne poliitiline saavutus, mis kajastab ühist arusaamist sellest, et Euroopa-Vahemere piirkondlik raamistik võib olla oluline kogemuste vahetamisel ja sobiliku aluse loomisel süvendatud koostööks. Edu on saavutatud ka koostöö tugevdamisel politsei, kohtuasutuste ja teiste ametiasutuste vahel, eelkõige piirkondliku justiits- ja siseküsimuste programmi kaudu. Seda arendatakse edasi programmi teises faasis. Partnerid peaksid nüüd keskenduma ühiselt kokkulepitud tegevusjuhendi rakendamise praktilistele meetmetele.

2. Euroopa-Vahemere piirkonna terrorismivastase võitluse tegevusjuhendi rakendamisele kaasaaitamiseks ja kooskõlas Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse raames toimunud viimase erakorralise kohtumisega (15. mai 2006) teeb komisjon ettepaneku pidada 2007. aastal Euroopa-Vahemere piirkonna seminar meedia rolli kohta vaenu õhutamise ennetamisel tõhusa ja professionaalse teabeedastuse abil. Komisjon teeb ettepaneku kasutada kavandatava seminari puhul kõnealuses valdkonnas olemasolevaid dialoogi- ja koostööraamistikke, nagu Euroopa-Vahemere piirkonna ja meedia algatus. Eesmärk on pakkuda poliitika kujundajatele ja meediavaldkonna töötajatele foorum, millel saaks vahetada konkreetseid kogemusi seoses meedia rolliga kõnealuses valdkonnas.

3. Kooskõlas naabruspoliitika tegevuskavade ja terrorismivastase võitluse tegevusjuhendi inimõigusi käsitlevate sätetega kavandab komisjon sellele lisaks pidada 2007. aastal Euroopa-Vahemere piirkonna seminari inimõiguste järgimise tagamise kohta terrorismivastses võitluses kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Seminar toob kokku valitsusametnikud, kohtunikud, juristid ja kodanikuühiskonna esindajad, et koostada rida soovitusi.

III. Euroopa-Vahemere vabakaubandus- ja investeerimispiirkond

1. Barcelona tippkohtumisel novembris 2005 kokkulepitud suuniste alusel on Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse raames käivitatud mitmeid algatusi, et aidata saavutada Euroopa-Vahemere vabakaubanduspiirkond 2010. aastaks. Sellel aastal Marrakechis peetud Euroopa-Vahemere piirkonna konverentsil kinnitatu kohaselt keskendatakse 2007. aasta tegevuskava kõnealuste algatuste rakendamiseks, milleks täpsemalt on läbirääkimised teenuste turu liberaliseerimise ja asutamisõiguse üle, läbirääkimised põllumajanduse süvendatud liberaliseerimiseks, vaidluste lahendamise mehhanismi loomiseks ja õigusaktide ühtlustamiseks. Edasiste kaubanduse liberaliseerimist käsitlevate läbirääkimiste puhul on olulised Euroopa-Vahemere vabakaubanduspiirkonna säästvale arengule avalduva mõju hindamise tulemused, mida oodatakse 2006. aasta lõpuks. Kõnealustes valdkondades tehtud edusammude hindamiseks võiksid Euroopa-Vahemere piirkonna kaubandusministrid kavandada 2007. aasta teiseks pooleks kohtumise.

2. Teenuste ja asutamisvabaduse kohta on alustatud kõnelusi seitsme Vahemere piirkonna partnerriigiga (Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina omavalitsus ja Tuneesia). Kõnelused toimuvad piirkondlikul tasandil, et määrata kindlaks kõikide Vahemere piirkonna partnerite jaoks ühised üldpõhimõtted. Sellele järgnevad kahepoolsed läbirääkimised iga Vahemere piirkonna partneriga konkreetsete kohustuste üle.

3. Põllumajanduses on töödeldud põllumajandus- ja kalatoodete puhul alustatud mitmete Vahemere piirkonna partneritega läbirääkimisi kaubanduse järkjärgulise liberaliseerimise üle vastavalt Rabati tegevuskavale (2005) eesmärgiga sõlmida kokkulepped ja alustada nende täitmist võimalusel juba 2007. aastal. Komisjon rõhutab põllumajandustoodetega kauplemise mittetariifsete aspektidega kaasnevates meetmetes ja muudes küsimustes, nagu maaelu areng, saavutatud edusammude tähtsust, sest need on eeldus edukale ja tulemuslikule täitmisele, millest saavad kasu kõik pooled. Peale selle kutsub komisjon üles võtma naabruspoliitika tegevuskavades ettenähtud seonduvaid meetmeid õigeaegselt.

4. Kaubandusvaidluste lahendamiseks on käivitatud ühised läbirääkimised kõikide Vahemere piirkonna partneritega, et leppida kokku vaidluste lahendamise mehhanism, mis sisaldaks konkreetseid menetluseeskirju.

5. Euroopa-Vahemere piirkonna tööstusalase koostöö 2007.–2008. aasta tööprogramm, mille tööstusministrid septembris 2006 Rhodesel Euroopa-Vahemere piirkonna konverentsil kinnitasid, koosneb viiest osast: ettevõtete konkurentsivõime, innovatsioon, tööstustoodetega kauplemise soodustamine, dialoog tekstiili- ja rõivatööstuse tuleviku üle ja investeeringud.

6. 2007.–2008. aastaks ettevõtjate konkurentsivõime tõstmiseks tehtud ettepanekutega peaks tagatama Vahemere piirkonna partnerriikide suurem toetus Euroopa-Vahemere piirkonna ettevõtlushartale kõikides asjaomastes majandusvaldkondades riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Eelkõige on eesmärk kaasata erasektor, sealhulgas ettevõtjate organisatsioonid tihedamalt hartaga seonduvasse otsuste tegemisse ja täitmisse. Peale selle avatakse ELi arvukad innovatsiooni edendamisele suunatud programmid ja tegevused Vahemere piirkonna partneritele.

7. Valdkondades, kus ühtlustatakse õigusakte ELi tasandil, julgustatakse Vahemere piirkonna partnerriike oma õigusakte, standardeid ja vastavushindamismenetlusi ELi süsteemiga vastavusse viima, et kõrvaldada erinevatest tehnilistest eeskirjadest ja standarditest tulenevad tehnilised tõkked kaubandusele. Vahemere piirkonna partnerriigid saavad abi, et kiirendada reforme ja õigusaktide lähendamist ning luua või ajakohastada vajalik kvaliteediinfrastruktuur ja õigusaktid, eesmärgiga sõlmida tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise kokkulepped ühist huvi pakkuvates valdkondades kohe, kui tingimused on täidetud.

8. Viie aasta tööplaaniga nähakse ette ajutise töörühma loomine Vahemere piirkonna investeerimisvoogude suurendamise viiside ja vahendite analüüsimiseks. 2007. aasta esimesel poolel kavatseb komisjon koostöös asjaomaste Euroopa-Vahemere piirkonna ametiasutustega kutsuda kokku ajutise töörühma esimese koosoleku. Ajutise töörühma eesmärk on selgitada välja struktuursed ja õiguslikud takistused asjaomase piirkonna riikide siseinvesteeringutele, pakkuda nende takistuste kõrvaldamiseks välja meetmeid, sealhulgas piirkondliku hea tava lähendamine, ja tuua esile investeerimise edendamisele suunatud tegevusi. Arvestades seda, kui oluliseks peavad Vahemere piirkonna partnerid investeerimist kui koostöövaldkonda, kavatseb komisjon lisada 2007.–2009. aasta piirkondlikku näidisprogrammi investeerimise koostööprogrammi.

9. Kooskõlas majandus- ja rahandusministrite nõukogu 2003. aasta novembri otsusega, millega soovitati vaadata Euroopa–Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu läbi enne 2006. aasta lõppu, ja lähtudes teisest Euroopa-Vahemere piirkonna majandus- ja rahandusministrite / Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu konverentsist Tunises 25.-26. juunil 2006, esitavad komisjon ja Euroopa Investeerimispank läbivaatamise kohta ühisaruande majandus- ja rahandusministrite nõukogule, kes teeb otsuse Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu tuleviku kohta novembris 2006. Järgmine Euroopa-Vahemere piirkonna majandus- ja rahandusministrite/ Euroopa–Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu konverents kavatsetakse pidada mais 2007 Küprosel.

IV. Energia ja transport

1. Energia- ja transpordiküsimused, mille erakordset tähtsust Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse majandusliku mõõtme jaoks tunnistati juba 1995. aasta Barcelona konverentsil, muutuvad Euroopa-Vahemere piirkonna partneritele järjest olulisemaks. Seda rõhutati ka 15.–16. juunil 2006 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldustes, kus kutsuti üles looma ja rakendama ELi energiaalast välispoliitikat, täpsemalt laiendama ELi energia siseturgu naabritele.

2. Euroopa-Vahemere piirkonna energiaalase koostöö prioriteetide vastuvõtmine 2003. aastal Ateena ja Rooma energiaministrite konverentsidel ja nende rakendamine aastatel 2003–2006 oli oluline samm täielikult omavahel ühendatud ja integreeritud Euroopa-Vahemere piirkonna energiaturu loomise suunas. Septembris 2006 Brüsselis toimunud Euroopa-Vahemere piirkonna energiafoorumil lepiti kokku soovitustes eelseisva perioodi kohta, täpsemalt uurida võimalusi Magribi allpiirkondade elektrienergia alase integratsiooni laiendamiseks maagaasile, laiendada Mašriki allpiirkondade gaasialast integratsiooni elektrienergiale, kui see on võimalik, integreerida Euroopa-Vahemere piirkonna ja Sahara-taguse Aafrika piirkondade elektrienergiaturud ning lõpetada vajalikud energiainfrastruktuuri projektid. Lisaks arvestati foorumil 2006. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustega, milles rõhutati ELi energiapoliitika väliste aspektide tähtsust, sealhulgas võrkude ühendamise prioriteetplaanide väljatöötamist elektrienergia ja gaasivõrkude jaoks. Foorumil arutati ka energiasektori säästvat arengut ja vajadust mitmekesistada energiavarustuse allikaid, edendada taastuvenergia arendamist ja kasutada energiat tõhusamalt. Järgmine Euroopa-Vahemere piirkonna energiakonverents toimub 2007. aastal, et leppida kokku energiaalase koostöö prioriteedid eelseisvaks perioodiks.

3. Euroopa-Vahemere piirkonna transpordialase koostöö prioriteetide vastuvõtmine 2006. aastal Marrakechis toimunud transpordiministrite konverentsil ja nende rakendamine aastatel 2007–2012 kujutab endast olulist sammu Euroopa-Vahemere piirkonna integreeritud mitmeliigilise transpordi võrgustiku loomise ning Euroopa-Vahemere piirkonna transpordisektoris tehtava tulevase koostöö peamiste strateegiliste kavade rakendamise suunas (nimetatud koostöö hõlmab eelkõige mere- ja õhutranspordi ajakohastamist, mitmeliigilise transpordi tugevdamist ja globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi programmi tutvustamist asjaomases piirkonnas). Need prioriteedid tuginevad Vahemere piirkonna transpordi alusdokumendile, mis töötati välja Euroopa-Vahemere piirkonna transpordifoorumil ja milles esitatakse peamised Euroopa-Vahemere piirkonna integreeritud transpordisüsteemi arengusuunad eelseisvaks perioodiks, ning kõrgetasemelise töörühma lõpparuandele üleeuroopalise transpordivõrgu prioriteetsete telgede laiendamise kohta naaberriikidele, eelkõige selle mõjude kohta Vahemere piirkonnale. Komisjon on nende väljakutsetega tõsiselt tegelnud, käivitades viimase 12 kuu jooksul projekte tsiviillennunduse ümberkorralduse valdkonnas ja Vahemere piirkonna merekiirteede arendamise alal. Peale selle võeti Euroopa-Vahemere piirkonna transpordifoorumil meetmeid vastavalt viie aasta tööplaani eesmärgile võidelda Vahemere saastatusega, käivitades piirkonna meresaaste vastu kolmeaastase projekti SAFEMED. Järgnevate kuude jooksul oodatakse Euroopa-Vahemere piirkonna transpordifoorumilt piirkondliku transpordi tegevuskava vastuvõtmist järgmiseks viieks aastaks, et rakendada alusdokumendis ja kõrgetasemelise töörühma lõpparuandes esitatud soovitusi.

V. Keskkond

1. 2007. aastal algab Vahemere saastest puhastamise algatuse Horizon 2020 rakendamine, mille käigus määratakse kindlaks reostuse vähendamise prioriteetsed projektid ja alustatakse prioriteetsete suutlikkuse suurendamise meetmetega partnerriikides. Seda tehakse tihedas koostöös partnerriikide, rahastajate (nt Euroopa Investeerimispank ja Maailmapank) ning keskkonna valdkonna sidusrühmade ja võrgustikega nagu ÜRO Keskkonnaprogramm / Vahemere Tegevuskava ja Vahemere piirkonna säästva arengu komisjon. Keskendutakse ka keskkonnaalaste teadusuuringute peamiste vajaduste väljaselgitamisele. Algatust Horizon 2020 hakkab juhtima loodav juhtrühm, kes tegutseb vastavalt näitajatele ja tulemustabelile, mille koostavad ühiselt Euroopa Keskkonnaagentuur, Vahemere Tegevuskava ja Euroopa Komisjon, kaasates aktiivselt asjaomases piirkonnas asuvaid riike.

2. Tugevdatakse ühenduse ja Vahemere partnerite vahelist Vahemere kalavarude säästvaks majandamiseks tehtavat koostööd eelkõige asjaomaste piirkondlike asutustega (Vahemere Piirkonna Kalanduse Üldkomisjon ja Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon) kooskõlas deklaratsiooniga, mis võeti vastu Vahemere kalanduse säästvat arendamist käsitleval ministrite konverentsil Veneetsias (november 2003). Lisaks kutsutakse Euroopa Komisjoni rohelise raamatu „Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses” avalike arutelude käigus partnereid üles pakkuma oma lähenemisviise eelkõige Vahemere meremajanduse alase koostöö tugevdamiseks, juhtimiseks ja ressursside haldamiseks.

VI. Haridus ja sotsiaalne areng

1. Haridus ning kutseõpe ja -koolitus olid Barcelona tippkohtumise tähtsad teemad. Euroopa-Vahemere piirkonna riigipead ja valitsusjuhid leppisid kokku hariduse rahastamise märkimisväärses suurendamises, et tõsta õpilaste arvu, laiendada ja tõhustada kirjaoskamatuse kaotamist, eelkõige tüdrukute ja naiste puhul, ning suurendada ülikoolide suutlikkust, sealhulgas julgustada nende vahelist koostööd ja kehtestada kõrgharidusstandard. Mõningaid neist eesmärkidest on edukalt käsitletud nii komisjoni programmides Tempus ja Erasmus Mundus kui ka kahepoolsetes haridusprogrammides. Kahepoolne koostöö ja ühenduse programmid jätkuvad ka eelseisval perioodil. Piirkondlikul tasandil käivitab komisjon sellele lisaks 2007. aasta stipendiumikava Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide üliõpilastele ja teeb ettepaneku pidada 2007. aastal Euroopa-Vahemere piirkonna kõrghariduse ja teaduskonverents, et arutada kõrgharidusealast koostööd ja kõrgharidusstandardeid. Komisjon jätkab ka Vahemere piirkonna püüdluste toetamist kutseõppe- ja koolituse valdkonnas piirkondlikul tasandil (MEDA tööhõivega seotud hariduse ja koolituse projekt) ja kahepoolsetes suhetes.

2. Kooskõlas viie aasta tööplaani prioriteetidega säästva sotsiaalmajandusliku arengu ja reformide alal kavatseb komisjon koostada süstemaatilisema lähenemisviisi koostööks selles sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majandusarengu parandamisel kõige tähtsamas valdkonnas. Euroopa-Vahemere raamistik saab soodustada kogemuste vahetamist ja pakub sobivat alust süvendatud koostööks. Partnerid peaksid nüüd keskenduma sotsiaalse arengu prioriteetide elluviimise praktilistele meetmetele vastavalt naabruspoliitika tegevuskavale. Komisjon teeb ettepaneku korraldada 2007. aastal Euroopa-Vahemere piirkonna tööhõivepoliitika seminar töökohtade loomise praktiliste meetme arutamiseks. Struktureeritud teabevahetuse eesmärk selles kontekstis on vaadata läbi hea tava ja töötada välja sobiv tugi reformimeetmete jaoks, kaasates asjaomaseid sidusrühmi ja tööturul osalejaid. Kavandatava seminari abil saaks teha ettevalmistusi 2008. aastal peetavale Euroopa-Vahemere piirkonna tööhõiveministrite konverentsile.

3. Komisjon kavatseb osana viie aasta tööplaanist koostada süstemaatilisema lähenemisviisi koostööks tervishoiu valdkonnas, mis on üks tähtsamaid valdkondi sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majandusarengu parandamiseks. Komisjon teeb ettepaneku korraldada 2007. aastal Euroopa-Vahemere piirkonna seminar nakkushaiguste seire ja kontrolli kohta. Selline seminar täidaks selgelt vastastikuseid huvisid ja aitaks ohjata kõigi elanikkonna rühmade terviseriske piirkondlikul tasandil. Selline struktureeritud teabevahetus väliskoostöö kogemuste ja hea tava vahetamise kohta aitaks teha järeldusi koostööprogrammidest ja riigi meetmetest saadud kogemuste kohta, et aidata kaasa eesmärkide ja mõistete ühesele tõlgendamisele ja tagada reformimeetmetele vajalik tugi. Kavandatava seminari abil saaks teha ettevalmistusi 2008. aastal peetavale Euroopa-Vahemere piirkonna tervishoiuministrite konverentsile, mis käsitleks muu hulgas tervishoiusüsteeme ning kvaliteetse, jätkusuutliku ja õiglase tervishoiu tagamise praktilisi meetmeid ja tegevusi.

VII. Naiste rolli tugevdamine ühiskonnas

Esimesel, 14.–15. novembril 2006 Istanbulis peetaval Euroopa-Vahemere piirkonna ministrite konverentsil naiste rolli tugevdamise kohta ühiskonnas tuleks vastu võtta viie aasta tegevuskava (aastateks 2007–2011) naiste täieliku osalemise edendamiseks Euroopa-Vahemere piirkonna majandus-, poliitilises ja ühiskondlikus elus. Kõik Euroopa-Vahemere piirkonna partnerid peaksid võtma kohustuse koguda rahalisi vahendeid selle tegevuskava rakendamise toetamiseks (riiklik rahastamine, Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend, kahepoolne rahastamine liikmesriikidest, Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu ning muud asjakohased rahastamisvahendid). Komisjon tegutseb tegevuskavas sätestatud eesmärkide täitmise nimel järgmisel viiel aastal ja koostab 2007. aastal uue piirkondliku programmi (jätkamaks Euroopa-Vahemere piirkondliku programmi „Naiste võimaluste suurendamine majanduselus“), mis sisaldaks konkreetseid algatuste ja projektide ettepanekuid kolme peamise teema kohta: naiste õigused ja osalemine poliitikas, sotsiaalmajanduslik integratsioon, sooliste stereotüüpide muutmine hariduse ja meedia abil. Istanbuli konverentsi järel luuakse kõrgetasemeline töörühm selliste näitajate väljatöötamiseks, millega saaks kogu tegevuskava täitmist kontrollida ja hinnata. Kõrgetasemeline töörühm koostab oma esimese aruande 2007. aastal ja esitab selle Euroopa-Vahemere piirkonna komiteele ja tema soovitused esitatakse omakorda Euroopa-Vahemere piirkonna välisministrite konverentsile. Euroopa-Vahemere piirkonna ministrite konverentsi jätkuüritus tegevuskava rakendusküsimuste arutamiseks toimub 2009. aastal.

VIII. Infoühiskond

Esimesel Euroopa-Vahemere piirkonna infoühiskonnaalasel konverentsil, mis toimus aprillis 2005 Dundalkis (Iirimaal) loodi Euroopa-Vahemere piirkonna dialoog infoühiskonna arendamiseks, sealhulgas elektroonilise side reguleerimiseks. Komisjon teeb ettepaneku pidada teine Euroopa-Vahemere piirkonna infoühiskonnaalane konverents 2007. aastal, soovitavalt Vahemere piirkonna partnerriigis, et hinnata edasiminekut õigusaktide ühtlustamisel ja koostööd haldusasutuste vahel, telekommunikatsiooniturgude avamist ning kogemuste vahetamist e-õppe ja e-valitsuse küsimustes. Teine Euroopa-Vahemere piirkonna infoühiskonnaalane konverents võimaldaks hinnata riiklikes naabruspoliitika tegevuskavades seatud eesmärkide täitmise seisu. Sellega seoses võivad ministrid soovida läbi vaadata telekommunikatsioonituru avamiseks, ühtse reguleeriva raamistiku loomiseks ja infoühiskonna edendamiseks (muu hulgas Interneti leviku laiendamine) võetud meetmeid.

IX. Kultuurialane dialoog

1. Barcelona protsessi kultuuridevaheline dialoog peaks võimaldama uute meetmete koostamist kultuuride atraktiivsemaks muutmiseks ning võitlema meie kultuuride ja ühiskondade vahele lõhe tekitamise vastu. Euroopa-Vahemere piirkonna kultuuripärandi programm ja Anna Lindhi fond aitavad selle eesmärgi saavutamisele jätkuvalt kaasa. Anna Lindhi fondi 35 võrgustikku (kuhu kuulub üle 1000 organisatsiooni) peaksid täitma olulist rolli, käivitades erinevaid algatusi vastastikuse mõistmise tugevdamiseks Euroopa-Vahemere piirkonnas. Ministrid võiksid Tamperes võtta arvesse võrgustike juhtide kohtumisel esitatud ideid/ettepanekuid. Anna Lindhi fond tuleks ka kutsuda andma oma panust kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta (2008) ettevalmistamisse. 2007. aastal võiks kokku kutsuda Euroopa-Vahemere piirkonna kultuuriministrite kohtumise, et arutada Barcelona protsessi kultuuridevahelist tegevuskava, vaadata üle Anna Lindhi fondi esimese kolme tegevusaasta tulemused ja pakkuda välja sidumine muude algatustega, näiteks UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni vastuvõtmisele järgnenud meetmete või tsivilisatsioonide liiduga.

2. Pärast seda, kui Euroopa-Vahemere piirkonna komitee arutas karikatuuride intsidenti, toetati üldiselt komisjoni ettepanekuid (Dekaloog DS 29/06) Euroopa-Vahemere piirkonna vahendite tõhusama kasutamise kohta kultuuridevahelise dialoogi edendamisel, eelkõige meedia ja arvamusliidrite kaasamise ja kodanikuühiskonnaga suhtlemise parandamisel. Ministrid võiksid need soovitused heaks kiita ja anda Euroopa-Vahemere piirkonna komiteele volitused Dekaloogi elluviimiseks.

X. Ränne

1. Rändest, sotsiaalsest integratsioonist, õigusest ja julgeolekust on saanud Barcelona protsessi peamised poliitilised küsimused. Barcelona tippkohtumisel võetud poliitilised kohustused tuleb ellu viia konkreetsete meetmete ja tegevuste kujul, et käsitleda neid teemasid põhjalikult ja üksteisega seotult. Piirkondliku raamdokumendi vastuvõtmine Valencias 2002. aastal ja sellele järgnev piirkondliku MEDA sise- ja justiitsküsimuste programmi rakendamine on olnud oluline edusamm, mis on ergutanud ka kahepoolset koostööd. Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade jälgimine õiguse ja turvalisusküsimuste allkomiteedes ning rände ja sotsiaalküsimustega tegelevates töörühmades loob tugeva aluse assotsiatsioonilepingute ja Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade rakendamiseks.

2. Euroopa-Vahemere piirkonna raamistikus käsitletakse rännet eelkõige piirkondlikul tasandil ja peamiselt raamistikule antud õiguslike ja rahaliste vahenditega, mis võimaldab kujundada strateegilist lähendamist rändest tuleneva kasu optimeerimiseks kõikide partnerite jaoks. Kooskõlas Barcelona tippkohtumisel vastuvõetud viie aasta tööplaani IV peatükiga ja arvestades 20. juunil 2006 toimunud kõrgematest ametnikest ekspertide edukat kohtumist, teeb komisjon ettepaneku tõhustada piirkondlikku rändealast dialoogi operatiivkoostöö abil.

3. Kõikide Euroopa-Vahemere piirkonna partneritega konsulteerimise tulemusel teeb komisjon ettepaneku üksikasjaliku ja sihtotstarbelise tööprogrammi koostamiseks, mis sisaldaks konkreetseid algatuste ja projektide ettepanekuid kolme peamise teema kohta: seaduslik ränne, ränne ja areng ning ebaseaduslik ränne. Siinkohal tuleks võtta arvesse panuseid, mis on saadud muudest rahvusvahelistest algatustest, nagu Rabatis toimunud Euroopa-Aafrika ministrite rändeküsimusi käsitlev kohtumine. Praeguse rändega seotud tegevuse üheseks tõlgendamiseks vaadatakse kõikide partnerite esitatud teabe alusel läbi olemasolevad kahepoolsed ja ühenduse rahastatavad projektid rände ja arengu, seadusliku ja ebaseadusliku rände valdkonnas. Sellest tööprogrammist saab Euroopa-Vahemere piirkonna ministrite 2007. aastal toimuva rändealase kohtumise alus ja selle eesmärk on leppida kokku mitmes täiendavas, kõigis rändeküsimustes tehtava koostöö edendamise meetmes.

C) Töömeetodid

1. Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlus on olnud edukas pikaajaliste poliitiliste ja institutsioonidevaheliste sidemete loomisel Euroopa ja tema Vahemere piirkonna partnerite vahel kahel teineteist täiendaval tasandil: a) mitmepoolne tasand, mis koosneb Euroopa-Vahemere piirkonna välisministrite konverentsidest ja Euroopa-Vahemere piirkonna konverentsidest mitmetes arvukates valdkondades ja b) kahepoolne tasand, mis koosneb assotsiatsioonilepingute sõlmimisest ning Euroopa naabruspoliitikast ja selle riiklikest tegevuskavadest. Samas on üldlevinud arvamus, et Barcelona protsessi piirkondlikku ja rahvusvahelist tasandit on vaja 35 partneri ja Euroopa Komisjoni keeruliste ja üha muutuvate poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste suhete vajaduste rahuldamiseks täiustada. Partnerlus vajab paremat teabevahetust, kõikide sidusrühmade ja osalejate vastutuse parandamist ning suuremat operatiivsust, tõhusust ja tulemustele orienteeritust.

2. Komisjon toetab partnerite püüdlusi tugevdada protsessi läbipaistvust ja vastutust ning tagada Barcelona tippkohtumisel järgmiseks viieks aastaks kokkulepitud kohustuste tõhus ja tulemuslik täitmine. Komisjon kutsub üles paremale kooskõlastamisele asjaomaste ministeeriumide vahel, kodanikuühiskonna suuremale kaasamisele, sealhulgas erasektori esindajate kaasamine, ja suuremate pingutuste tegemisele partnerluse töökorralduse täiustamiseks, mis oleks oluline samm piirkondliku raamistiku tõhustamisel ja operatiivsemaks muutmisel. Eesmärk on Euroopa-Vahemere piirkonna välisministrite konverentside parem ettevalmistus ja struktureeritus. Välisministrite konverentside parem ettevalmistus hõlmab ka eesistujariigi prioriteete sisaldava dokumendi vastuvõtmist ning komisjoni teatise avaldamist piisavalt varakult enne ministrite konverentsi toimumist, samuti konsulteerimist ja kõikide partnerite poolt väljendatud prioriteetide vajalikku arvestamist. Euroopa-Vahemere piirkonna ministrid võiksid kohtuda iga aasta teises pooles, et leppida kokku viie aasta tööplaani prioriteetide rakendamises järgneval aastal. Selliste korralduslike muudatusega, mida täiendaksid ajutise uurimisrühma esitatavad üksikasjalikud ettepanekud, pannakse alus partnerluse institutsioonilise struktuuri edaspidisele arendamisele, kui poliitiline olukord seda võimaldab.

[1] Al˛eeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina omavalitsus, Süüria, Tuneesia ja Türgi.

--------------------------------------------------