[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 12.10.2006

KOM(2006) 589 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA ÜLEMKOGULE (20. OKTOOBRIL 2006 SOOMES LAHTIS TOIMUV MITTEAMETLIK KOHTUMINE)

Innovatsioonialdis ja uuenev Euroopa

I. Sissejuhatus

Konkurents on maailmas suhteliselt lühikese ajaga teravdunud, sest järjest rohkem riike on tulnud ülemaailmsele turule. Möödunud oktoobris Hampton Courtis toimunud kohtumisel tunnustasid riigipead ja valitsusjuhid seda, et elatustaseme säilitamiseks vajaliku majanduskasvu ja ülemaailmse majandusliku edu saavutamiseks peab Euroopa rakendama tõhusamalt oma loomingulist jõudu ja oskusi kasutada teadmisi selliste kõrgekvaliteediliste toodete, teenuste ja uute ettevõtlusmudelite loomiseks, mille järele on suur nõudlus kogu maailmas. Innovatsiooni edendamine on majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia edu alus.

Euroopa võib olla uhke oma jätkuvate leiutiste üle, mis on parandanud inimeste elu kogu maailmas: alates elu päästvatest ravimitest kuni täiustatud mobiilsideni. Innovatsioon on peamine vahend selleks, et vastata praegu meie ees seisvatele väljakutsetele, nagu kliimamuutus, haiguste avastamine ja ennetamine, liiklusummikud, turvalisuse puudumine ja sotsiaalne tõrjutus.

Komisjon on juba esitanud innovatsiooni edendamiseks Euroopas üldise raamistiku ja 10st punktist koosneva tegevuskava, [1] mida hiljuti arutati konkurentsivõime nõukogus. Käesolevas dokumendis käsitletakse mõningaid konkreetseid ettepanekuid, millel on üle-euroopaline mõõde ja mis riigipeade ja valitsusjuhtide toetuse korral võimaldaksid saavutada märkimisväärset kasu (suhteliselt lühikese aja jooksul).

II. Milline on Euroopa positsioon?

ELi innovatsioonisaavutused jäävad üldjoontes veel maha peamiste konkurentide omadest, kuigi mõningate liikmesriikide majandus on maailmas uuenduslikemate hulgas. Meiega traditsioonilistes tööjõumahukates majandusvaldkondades pikka aega konkureerinud Hiina ja India on teinud tohutuid edusamme innovatsiooni ja tehnoloogia alal. Tänu majandusreformidele on need ja teised tärkava majandusega riigid muutunud tõsisteks ülemaailmseteks konkurentideks mitmes suure kasvuga majandusvaldkonnas. Mitu nimetatud riiki on hakanud innovatsioonile strateegiliselt lähenema, investeerides märkimisväärselt kõrgtehnoloogilisse infrastruktuuri ja koolitades arvukalt andekaid ja kõrgelt haritud töötajaid.

ELil ja tema liikmesriikidel on palju innovatsioonieeliseid. Kuid meid kammitsevad ka mitmed paradoksid:

- Me leiutame, kuid sageli ei kasutata saavutatut uute toodete, töökohtade ega patentide loomiseks.

- Leidub arvukalt väikeseid ja väga uuenduslikke alustamisjärgus ettevõtteid, kuid need ei kasva kahjuks tihti suurteks ülemaailmselt edukateks ettevõteteks.

- Teatavates majandusvaldkondades, nagu telekommunikatsioon, on info- ja sidetehnoloogiaalaste uuenduste kasutuselevõtt tõstnud oluliselt tootlikkust, kuid teistes valdkondades, nagu finantsteenused ja kaubandus, ei ole seda toimunud.

Innovatsiooni mõjutavad mitmed tegurid:

Kõigepealt on ülimalt oluline pakkuda kõrgekvaliteedilist haridust, et valmistada kodanikke ette üleilmastumise väljakutseteks. Kui ettevõtted ei leia piisavalt sobivate oskustega inimesi Euroopast, hakkavad nad otsima uusi kohti investeerimiseks. ELi keskmine täisealine on märkimisväärselt vähem haritud kui muude tööstusriikide täisealine. [2] Me investeerime kõrgharidusse ka oluliselt vähem kui mitmed meie konkurendid.

Varem oli inimeste omandatud oskustest kasu aastakümneid. Nüüd peavad inimesed pidevalt oma oskusi ajakohastama ja uuendama, kuid ikka ei tehta Euroopas piisavalt palju jätku- ja ümberõppeprogrammide edendamiseks.

ELis nagu mitmes muus maailma piirkonnas leiavad tulevikus aset suured demograafilised muutused, kuna „beebibuumi“-põlvkond vananeb. 2030. aastaks väheneb tööjõulise elanikkonna arv 6,8% võrra. See süvendab oskustööliste puudujääki. Mitmes liikmesriigis on juba praegu puudus kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölistest, eelkõige teadlastest ning täppis- ja inseneriteaduse erialade lõpetanud inimestest, kes on tehnoloogiaarengu alustala.

Demograafilised muutused mõjutavad Euroopat laiemalt. Vähem kui kahekümne aasta pärast moodustavad üle 50aastased umbes poole Euroopa elanikkonnast võrreldes ühe inimesega kolmest praegu; noorte inimeste väiksem osakaal mõjutab paratamatult ühiskonna suutlikkust ümberkorraldusteks ja uuendusteks.

Meie haridussüsteemi peamine väljakutse on seotud ehk korraldusega. Euroopa haridussüsteem on killustatud; ülikoolid ei tee üksteisega nii palju koostööd kui vaja. Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis on paljud edukad uuendused saanud alguse ülikoolide ja ettevõtete tihedast koostööst. Euroopa on sellega suhteliselt hilja tegelema hakanud ja peab järelejõudmiseks palju pingutama.

Teine tõke laiemale innovatsioonile seisneb Euroopa oluliselt väiksemates investeeringutes teadus- ja arendustegevusse võrreldes teiste tööstusriikidega. Kui liikmesriigid täidavad oma kohustused, peaksid Euroopa teadus- ja arendustegevuse kulutused tõusma praeguselt 1,9%lt eeldatavalt 2,6%le SKTst 2010. aastaks. [3] Selle saavutamine eeldab märkimisväärseid jõupingutusi nii riiklikul kui ka ELi tasandil, eelkõige selleks, et muuta Euroopa teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute sihtkohana atraktiivsemaks. Teadusesse tehtavate investeeringute puudujääk Euroopas tuleneb peamiselt erasektori oluliselt väiksematest investeeringutest teadus- ja arendustegevusse, mis omakorda kajastab vähem soodsaid raamtingimusi ja muret vähese kasumlikkuse pärast.

Mitmes valdkonnas on endiselt tõkkeid, mis pärsivad majanduse dünaamilisust. Paljud ettevõtted põrkuvad teatavatel turgudel ligipääsuprobleemidele, riskikapitali nappusele ja õigusliku raamistiku puudujääkidele või bürokraatiale, mis takistab innovatsiooni ja ideede levikut. Peale selle teevad vananenud struktuurid ja tava kiirete muutustega kohanemise keerulisemaks.

III. Euroopa innovatsioonipotentsiaali rakendamise võimalused

Tehnoloogiline innovatsioon on oluline, kuid samas on vähemalt sama palju arenguruumi ka tehnoloogiaväliseks innovatsiooniks, näiteks ettevõtlusmudelite muutmine, parem disain ja tootmise ümberkorraldamine. Tehnoloogia arengu parimaks ärakasutamiseks on üldiselt tarvis organisatsioonilist ümberkorraldamist.

Meetmed järgmistes valdkondades tõstaksid märkimisväärselt Euroopa innovatsioonivõimet:

1) Euroopa juhtpositsiooni loomine strateegiliste tulevikutehnoloogiate alal

Praegu kannatab Euroopa ressursside vähesuse ja hajutatuse all. [4] Euroopa tehnoloogiaalased koostööprogrammid on suurepärane võimalus paremaks koostööks ja kriitilise massi saavutamiseks. Need programmid toovad kokku palju erinevaid avaliku ja erasektori sidusrühmi, et koostada ja viia ellu pikaajalised teadusuuringute ja tehnoloogia tegevuskavad. Nende raames pööratakse juba varakult tähelepanu raamtingimustele teadus- ja arendustegevuse tulemuste edukaks turule viimiseks. Riiklike ja piirkondlike ametiasutuste tugev toetus aitaks koostööprogrammidel saavutada eesmärke ja suurendaks nende võimalusi edu saavutamiseks.

Mõned koostööprogrammid on omandanud sellise ulatuse, et nende peamiste eesmärkide saavutamiseks on vaja luua sihtotstarbelisi avaliku ja erasektori partnerlusi, st luua „tehnoloogiaalaseid ühisalgatusi", mis tagaksid teadusuuringutesse tehtavate investeeringute jaoks suuremad ja püsivamad vahendid.

Paljulubavad valdkonnad, kus kavandatakse ühisalgatusi:– vesiniku- ja kütuseelemendid– nanoelektroonika– uued ravimid– arvuti manussüsteemid– aeronautika ja õhutransport („keskkonnahoidlik taevas“)– üleilmne keskkonna- ja turvaseire (GMES)

Euroopa tööstus on valmis investeerima suuri summasid nendesse algatustesse, eeldusel et nendele investeeringutele lisandub ELi rahaline toetus (seitsmenda raamprogrammi kaudu) ja liikmesriikide enda abi. Tugeval majanduslikul alusel ja heal haldustaval põhinevate ambitsioonikate avaliku ja erasektori partnerluste käivitamine on võimalus, mida me ei tohi käest lasta, kui soovime viia Euroopa juhtpositsioonile tulevikutehnoloogiate vallas. Euroopa tehnoloogiainstituut võiks jätkata algatusi kõnealustes ja muudes paljulubavates valdkondades.

Komisjon lisab aasta lõpus esitatavale majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia eduaruandele tegevuskava kõige arenenumate ühisalgatuste varaseks käivitamiseks.

2) Tugevamate sidemete loomine ülikoolide, teadlaste ja ettevõtjate vahel

Varem töötasid ülikoolid välja uued teadmised ja kui need olid piisavalt küpsed, hakkasid ettevõtted neid kaubanduslikuks rakendamiseks kasutama. Nii jäi liiga palju teadmisi vaid ülikooli seinte vahele ja uute teadmiste arendamisel ei arvestatud piisavalt ettevõtete vajadustega. Selline innovatsioonimudel on aegunud. Tänapäeval tegeldakse innovatsiooniga teadmusvõrgustikes, mis teadmiste jagamise, loomise ja kogumisega soodustavad toodete ja teenuste kiiret loomist uute ideede põhjal.

Kõige paremini sujuks selline koostöö ülikoolide, suurte ja väikeste ettevõtete, teadusasutuste, investorite ja isegi tarbijaühenduste vahel klastrites – geograafiliselt piiratud aladel, kus on olemasolevatel sidusrühmadel on võimalik omavahel otse suhelda ja kaasata samuti uusi sidusrühmi. On järjest rohkem selgeid tõendeid selle kohta, et kõnealustes rühmitustes koostööd tegevad ettevõtjad kuuluvad Euroopa uuenduslikemate hulka. [5] Klastrites töötamisest on saanud liikmesriikide innovatsioonistrateegiate oluline osa ja seda tuleks veelgi edendada.

Liikmesriigid ja ülikoolid saavad teha ja ka juba teevad palju ära selleks, et soodustada tihedamat koostööd. Oleks võimalik saada veel märkimisväärsemat kasu, kui suudaksime rakendada kogu Euroopas leiduvaid teadmisi ja oskusi. Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomise ettepanekus esitatakse uuenduslik, tiheda koostöö mudel ülikoolidele, teaduskeskustele ja ettevõtjatele. Tehnoloogiainstituut aitab kaasa liikmesriikide konkurentsivõimelisusele, kaasates partnerorganisatsioone integreeritud innovatsiooni-, teadus- ja haridustegevusse, mis vastab kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele. Tehnoloogiainstituut aitab koguda Euroopa ressursse, edendada erasektoripoolset rahastamist tipptasemel teadusuuringuteks, leida parimaid teadlasi kogu maailmast ja ergutada uuendusmeelsete väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tütarettevõtete loomist. Seeläbi muutuks instituut Euroopa koostöö ja uuenduslikkuse sümboliks.

3) Raamtingimuste täiustamine

Teadmiste kasutamine edukateks kommertsrakendusteks ei ole õnneküsimus. Vaid teadus- ja arendustegevusse investeerimisest ei piisa. On mitmeid üldisi ja valdkonnaomaseid raamtingimusi, mis täiustavad märkimisväärselt innovatsioonikeskkonda ja võimalusi saada kaubanduslikku tulu. Pärast ühise eesmärgi seadmist teadus- ja arendustegevuse rahastamisele peab Euroopa hakkama pingutama suurima kasu saamiseks sellisest investeeringust ja looma õiged raamtingimused.

Üldised raamtingimused:

Tõeliselt integreeritud ühtne turg

Suurema uuenduslikkuse eeltingimus on tõhus konkurents ja täielikult toimiv ühtne turg, mis on piisava ulatusega, et aidata suurtel ettevõtetel ja paljudel väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel konkureerida maailma tasandil.

Innovatsiooni rahastamine

On ilmselgelt oluline, et inimesed leiaksid oma heade ideede rakendamiseks rahastajaid. See ei olnud ka varem lihtne, kuid viimastel aastatel on rahastajate leidmine varases etapis oluliselt keerulisemaks muutunud. Riskikapitali fondid on vähem huvitatud väikesemahulistest investeeringutest. Selle tulemusel on tekkinud rahastamise nappus. Nii jäävad paljud perspektiivikad ideed ellu viimata. Peale selle peavad paljud kiiresti kasvavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted otsima vajalikku kapitali mujalt (Ameerikast).

Selle probleemi lahendamiseks imevõtteid ei ole. Mõned liikmesriigid on pakkunud maksusoodustusi erainvestoritele, kes soovivad investeerida väikestesse ja uutesse suure riskiga ettevõtjatesse. Hakatakse soodustama hea tava vahetamist ja uuritakse muid avaliku sektori võimalusi, millega saaks seda probleemi lahendada.

Intellektuaalomandialased tegevuspõhimõtted 21. sajandiks

Kui idee on küps, peaks omanik tagama seaduslikult selle kasutamise õigused. Intellektuaalomandi õigused on paljude ettevõtete põhiline vara ja nende konkurentsieelise alus.

Raamistiku kõige tõhusama ülesehituse kohta võidakse küll olla eriarvamusel, kuid enamik nõustub sellega, et Euroopa praegune tööstus- ja intellektuaalomandi kaitsesüsteem ei suuda pidada sammu (ühtse) turu kiire integratsiooni, kiire tehnoloogiaarengu ja muutuvate ettevõtlusmeetoditega.

Euroopa vajab kohe intellektuaalomandi kaitse selget ja järjekindlat õigusraamistikku, mis sobiks 21. sajandisse ja mis hõlmaks järgmisi põhimõtteid:

- kõrge kvaliteet: intellektuaalomandi aluseks peaksid olema ranged nõuded uudsuse ja leiutustaseme kindlakstegemiseks. Vähekvaliteetne patendisüsteem põhjustab õigusliku kindluse puudumist ja kohtuvaidlusi;

- jõukohasus: jõukohased patendi taotlemise menetlused, mille kulud on tasakaalustatud kvaliteedi ja õiguskindluse tagamisega, on prioriteetsed, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks;

- ühtlustamine: õigusaktide ühetaoline tõlgendamine ja ühtlustatud kohtumenetlused tõstavad õiguskindlust ja vähendavad märkimisväärselt kulusid;

- tasakaal: tulusa ja väärtusliku loomingu ning selle vahel, et tagada ideede vaba liikumine Euroopa dünaamilises infoühiskonnas.

Kulutasuva ühenduse patendi vastuvõtmine on kõige olulisem samm. Vahepeal peaksid aga liikmesriigid ja komisjon olulise innovatsiooni tõkke eemaldamiseks tõhustama olemasolevat patendisüsteemi, täiustades kohtumenetluse võimalusi ühenduse õigusakti abil. Euroopa Ülemkogu peaks osutama sellele, et ummikseisu lõpetamine asjaomases valdkonnas on prioriteet, ning kohustama nõukogu ja komisjoni esitama lahendust ülemkogu määratava ajavahemiku jooksul. Komisjon on alustanud laiaulatuslikku intellektuaalomandialaste tegevuspõhimõtete läbivaatamist ja teeb enne Euroopa Ülemkogu kohtumist 2007. aasta kevadel ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta ajakohastatud ja jõukohase raamistiku loomiseks.

Avatud koostalitusstandardite loomise kiirendamine

Isegi kui ideedest arendatakse kaubanduslikke tooteid, on vaja Euroopa standardeid, mis tagavad toote turule viimise ja koostalitlusvõime teiste rakendustega.

Standarditega määratakse ära uue tehnoloogia edukus. Ilma 1987. aastal kokkulepitud ühtse GSM standardita, mis sai alguse ELi rahastatud teadus- ja arendustegevusest, ei oleks Euroopa saavutanud ülemaailmset juhtpositsiooni mobiilsides.

Kiiresti arenevatel turgudel, nagu kõrgtehnoloogiatooted, on meie standardite loomise protsess liiga aeglaseks muutunud ja standardeid loovad järjest enam sihtotstarbelised asutused väljaspool Euroopat, kus Euroopa ettevõtete mõju on piiratud. Sellele vastukaaluks on standardimisasutused juurutanud uusi, vähem ametlikke töömeetodeid, mis võimaldavad kokkulepete kiiremat sõlmimist, kuid mis on viinud mitmekordsete koostalitusvõimeta standarditeni, näiteks hiljutised mobiiltelevisiooni standardid. Nii ei saa tekkida ühtset turgu ning nii kasutajad kui ka seadmete ja teenuste tootjad kannavad kulusid.

Sellise olukorra jätkumist ei saa lubada. Komisjon peab ettevõtjatega nõu ja esitab kiirkorras ettepaneku, kuidas luua standardeid piisavalt kiirelt, et tulla toime väga lühikeste innovatsioonitsüklitega, ja tagada samas täielik koostalitusvõime.

Valdkonnaomased tingimused

Üldiste raamtingimuste täiustamine aitab ettevõtetel innovatsiooniga tegelda, kuid ülemaailmne edu sõltub ka õigete tingimuste loomisest konkreetsete valdkondade jaoks.

Tehnoloogia praegune suundumus traadita side suunas saab hoogu juurde. Kui Euroopa ei koosta selleks vajaliku sagedusvahemiku haldamiseks tõelist ühist lähenemisviisi, pidurdub sellise tehnoloogia areng. Taastuvkütuse kui teise paljutõotava tehnoloogia valdkonnas tuleb leida lahendusi infrastruktuuri- ja turustamispiirangutele. Need on näited, mille puhul avaliku sektori sobiv poliitika saab anda Euroopa tööstusele otsustava edumaa.

Muudes valdkondades, nagu loodusvarade tõhus kasutamine ja keskkonnahoidlik uuendus, on valitsuste ülesanne tagada õiguslikult kindel raamistik, mis võimaldab ettevõtjatel investeeringuid kavandada. Valitsused saavad olla eeskujuks sel teel, et tagavad valitsushoonete vastavuse kõrgeimatele standarditele. Selle asemel, et osta valmis standardtooteid, võivad nad kasutada targalt oma suuri hankevahendeid ja taotleda uuenduslikke lahendusi. Sel viisil saavad nad luua vajaliku nõudluse mitme valdkonna arenguks, näiteks suurendada energiasäästlike busside arvu või luua keerulise ülesehitusega jäätmekäitlusrajatisi.

Sellistes valdkondades nagu tervishoid ja haridus, kus valitsus on ise üks peamisi osalejaid, on palju võimalusi kasutada rahalisi vahendeid või korralduslikku pädevust, et soodustada uuenduslikke lahendusi, mis tõstaksid teenuste kvaliteeti ja tõhusust. Üldisemalt saavad valitsused avaldada innovatsioonile soodsat mõju haldusasutuste ajakohastamisega, eelkõige e-valitsuse rakenduste kasutamisega.

Juhtivate turgude loomist soodustava algatuse raames alustab komisjon välisekspertide abiga sektorite analüüsimist valdkondades, millel on potentsiaali nõudluse tekitamiseks uuenduslike toodete ja teenuste järele. Selles analüüsis tehakse kindlaks kõrvaldamist vajavad tõkked ja hinnatakse, milline poliitika võimaldaks paljulubavatel rakendustel nii tipptasemel teadusuuringutes kui ka traditsioonilisemates valdkondades kõige paremini jõuda turule ja muutuda ülemaailmselt edukaks.

IV. Järeldus

Innovatsiooni edendamisel on mitu tahku. Mõningate riikide ja piirkondade edukus tõeliselt soodsa innovatsioonikeskkonna loomisel tugineb suures osas teadlikul poliitilisel otsusel läheneda innovatsioonile strateegiliselt, keskendudes peamistele raamtingimustele ja tagades, et nende rakendamist kontrollitaks ka kõige kõrgemal poliitilisel tasandil.

Lahtis toimuv mitteametlik Euroopa Ülemkogu kohtumine pakub Euroopa juhtidele võimalust anda selgeid suuniseid kindlates valdkondades, mis võiksid oluliselt edendada innovatsiooni Euroopas. See aitaks kaasa majanduskasvu ja töökohti käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia eesmärkidele. Uusi struktuure ei ole vaja luua. Euroopa Ülemkogu kevadisel istungil tuleks seoses Lissaboni strateegiaga jälgida seda, et kõnealuste meetmete puhul saavutataks kiiret edu.

[1] „Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia“, KOM (2006) 502 lõplik, 13/9/2006.

[2] Näiteks 2005. aastal oli vaid 22,8% ELi tööealistest elanikest (25-64 aastased) omandanud kõrghariduse, võrreldes 39%ga Ameerika Ühendriikides ja 37%ga Jaapanis (allikad: Eurostat, OECD).

[3] ELi teadus- ja arendustegevuse üldine eesmärk 2010. aastaks on 3% (millest 2% tuleks erasektorist ja 1% avalikust sektorist).

[4] Innovatsioonipoliitika suundumuste hartas on loetletud 130 innovatsiooni tugikava, mida kasutatakse 28 riigis.

[5] Vrd Innobarometer 2006 – www.europa-innova.org