52006DC0224

Komisjoni aruanne - 2006. aasta lähenemisaruanne Sloveenia kohta (koostatud asutamislepingu artikli 122 lõike 2 kohaselt Sloveenia taotlusel) {SEK(2006) 615} /* KOM/2006/0224 lõplik */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.5.2006

KOM(2006) 224 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

2006. AASTA LÄHENEMISARUANNE SLOVEENIA KOHTA

(koostatud asutamislepingu artikli 122 lõike 2 kohaselt Sloveenia taotlusel) {SEK(2006) 615}

1. ARUANDE EESMÄRK

Asutamislepingu artikli 122 lõige 2 sätestab, et vähemalt kord kahe aasta kohta või selle liikmesriigi taotlusel, kelle suhtes on kehtestatud erand, annavad komisjon ja EKP nõukogule aru liikmesriikide edusammudest nende kohustuste täitmisel, mis on seotud majandus- ja rahaliidu loomisega.

Käesolev aruanne on koostatud Sloveenia taotlusel, mis esitati 2. märtsil 2006. aastal. Vastastikuse lähenemise olukorra üksikasjalikum hinnang Sloveenia kohta on esitatud käesoleva aruande tehnilises lisas [SEK(2006) 615].

Komisjoni ja EKP koostatavate aruannete sisu on reguleeritud asutamislepingu artikli 121 lõikega 1. Nimetatud artiklis on sätestatud, et aruannetes vaadeldakse liikmesriigi õigusaktide, sealhulgas tema keskpanga põhikirja kooskõla asutamislepingu artiklite 108 ja 109 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPSi) ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirjaga. Aruannetes tuleb vaadelda ka püsiva vastastikuse lähenemise kõrge taseme saavutamist selle alusel, kuidas asjaomane liikmesriik on täitnud lähenemiskriteeriume (hindade stabiilsus, riigi rahanduse stabiilsus, vahetuskursi stabiilsus, pikaajalised intressimäärad), ning võtta arvesse teisi, artikli 121 lõike 1 viimases lõigus nimetatud tegureid. Nelja nimetatud lähenemiskriteeriumi on üksikasjalikumalt käsitletud asutamislepingule lisatud protokollis (protokoll nr 21 lähenemiskriteeriumide kohta).

2. ÕIGUSAKTIDE KOOSKÕLA

2004. aasta lähenemisaruandes [KOM(2004) 690] järeldas komisjon, et euro kasutuselevõtmise ajal keskpanga EKPSiga lõimumise osas ei olnud Sloveenia õigusaktid, eelkõige Sloveenia Panga seadus täielikult kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 109 ja EKPSi/EKP põhikirjaga. Lisaks soovitati parandada mõned puudused, eelkõige panga eesmärkide ning ka isikusõltumatuse ja institutsioonilise sõltumatuse osas.

Mittevastavused kõrvaldati Sloveenia Panga seaduse muudatusega, mille Sloveenia Parlament võttis vastu 30. märtsil 2006. aastal. Eelkõige täpsustati seadusemuudatusega, et Sloveenia Panga rahapoliitiliste funktsioonide, toimingute ja vahendite alane pädevus läheb euro Sloveenias käibele laskmise päeval üle EKPSile. Lisaks on valitsuselt võetud võimalus osaleda panga välisvaluutavara haldamises. Leitud puudusi arvestades on Sloveenia Panga juhatuse liikmete ametist vabastamise alused viidud vastavusse EKPS/EKP põhikirjas sätestatutega. Lõpuks muudeti Sloveenia Panga eesmärke ja nüüd peegeldavad need täpsemini EÜ asutamislepingu artikli 105 lõike 1 sõnastust. Eelkõige on panga teisene eesmärk (üldise majanduspoliitika toetamine EÜ asutamislepinguga sätestatud eesmärkide kohaselt) nüüd selgelt allutatud esmasele eesmärgile (hindade stabiilsus). Siiski ei ole kolmas eesmärk (seotud finantsstabiilsusega, mis on kooskõlas avatud turumajanduse ja vaba konkurentsi põhimõtetega) selgelt allutatud esmasele ja teisesele eesmärgile; seda tuleb lugeda puuduseks.

Sloveenia õigusaktid, eelkõige Sloveenia Panga seadus on kooskõlas EÜ asutamislepingu ja EKPSi/EKP põhikirjaga.

3. HINDADE STABIILSUS

Kontrollväärtuse muutumine

2004. aasta lähenemisaruandes leiti, et Sloveenia ei täida hindade stabiilsuse kriteeriumi. Sloveenia keskmine inflatsioonimäär 2004. aasta augustile eelnenud 12 kuu jooksul oli 4,1%, mis on kontrollväärtusest (2,4%) kõrgem.

Lähenemise hindamisel vaadeldav 12 kuu keskmine inflatsioon vähenes 8,6%-lt 2001. aastal 2,3%-le 2006. aasta märtsis. Selle tulemusena lähenes see jõudsalt kontrollväärtusele ning saavutas selle esmakordselt 2005. aasta novembris. Alates 2006. aasta jaanuarist on 12 kuu keskmine inflatsioon püsinud kontrollväärtusest madalamal. 2006. aasta märtsis oli kontrollväärtus 2,6%, mis arvutati nii, et kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi (Rootsi, Soome ja Poola) 12 kuu keskmisele inflatsioonimäärale liideti 1,5 protsendipunkti. Sloveenia asjaomane inflatsioonimäär oli 2,3%, mis on 0,3 protsendipunkti alla kontrollväärtuse.

Alustegurid ja jätkusuutlikkus

1999. aasta keskpaiga ja 2000. aasta keskpaiga vahel tõusis inflatsioon Sloveenias, peamiselt käibemaksu kasutuselevõtu tõttu, umbes 9%-ni. Inflatsioon hakkas taas vähenema 2001. aasta teisel poolel, kui Sloveenia Pank võttis vastu uue rahanduspoliitika raamistiku keskpikaks ajavahemikuks. Selle peaeesmärk oli tagada kiire liitumine eurotsooniga inflatsiooni vähendamise ja vahetuskursi kiirendatud stabiliseerimise kaudu. 2003. aastast alates on inflatsiooni vähenemist toetanud Sloveenia valitsuse ja Sloveenia Panga kooskõlastatud poliitika. Tõhus kontroll jäikade hindade üle, palgakasvu piiramine avalikus sektoris ja vahetuskursi stabiliseerumine alates 2004. aasta keskpaigast on veelgi suurendanud usku inflatsioonitempo aeglustumisse, mis omakorda on pidurdanud palgakasvu erasektoris. Inflatsiooni vähenemist on viimastel aastatel toetanud ka rida konservatiivseid poliitikameetmeid ja asjaolu, et 2001.–2003. aastal oli majanduskasv madalam tegelikust kasvupotentsiaalist. Töötuse määra kiirenev kahanemine alates 2003. aastast ja majanduse elavnemine ei põhjustanud siiski töötasu ja hindade tõusu; see näitab, et inflatsiooni vähendasid pigem sellised tegurid, mis võivad säilitada madala inflatsiooniga keskkonda ka keskpikas perspektiivis.

Inflatsiooni muutumist 2005. aastal mõjutas teatud kaubaliikide hindade soodne areng, milles avaldus Euroopa Liiduga ühinemise kasulik mõju; see aitas tasakaalustada maailmaturu naftahinna tõusu tugevat negatiivset mõju. Ühinemine Euroopa Liiduga suurendas ka konkurentsi kohalikel turgudel, mis avaldas püsimõju inflatsioonile, kuid võib arvata, et vähemalt osa hindades avaldunud soodsast mõjust järk-järgult peagi kaob.

Sellele vaatamata on inflatsiooni väljavaated 2006. aasta ülejäänud osas soodsad. Väliskeskkonna negatiivne mõju energiahindadele võib nõrgeneda, kuid seda peaks üldiselt tasakaalustama inflatsioonimäära aeglane tõus muudes valdkondades, kuna 2005. aastal oli inflatsioonitase ikkagi ebatavaliselt madal. Samas eeldatakse, et 2002. aastal alanud tööjõu erikulu kasvu aeglustumine jätkub ka 2006. aastal, ja keskmine inflatsioon peaks veidi langema: 2,5%-lt 2005. aastal 2,4%-le 2006. aastal.

Pikemas perspektiivis on kohalike intressimäärade lõplik lähenemine eurotsooni tasemele ja 2007. aastaks kavandatav käibemaksumäära tõstmine tegurid, mis võivad inflatsiooni suurendada. Seega peab Sloveenia säilitama valvsuse, et kaitsta oma madala inflatsiooniga keskkonda ja soodsat konkurentsipositsiooni. Inflatsiooniohtu aitaks vähendada ambitsioonikam maksupoliitika ja palgatõusu piiramist tuleks jätkata ka pärast 2006. aasta lõppu.

Inflatsioon Sloveenias on olnud kontrollväärtusest madalam alates 2005. aasta novembrist ja tõenäoliselt jääb sellest madalamaks ka lähikuudel. Sloveenia on täitnud hindade stabiilsuse kriteeriumi.

4. RIIGI RAHANDUSE STABIILSUS

2004. aasta lähenemisaruandes kinnitas komisjon, et Sloveenia kohta ei ole nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta ja et Sloveenia on täitnud riigi rahanduse stabiilsuse kriteeriumi.

Riigi rahanduse olukord halvenes Sloveenias ajavahemikus 2000–2001 ning 2001. aastal ulatus valitsemissektori eelarve puudujääk 4,3%-ni SKTst. Pärast 2002.-2003. aasta muudatusi on eelarve puudujääk alates 2002. aastast püsinud allpool läviväärtust 3% SKTst.

Paranenud eelarvedistsipliin ja 2004. aastal alanud majanduse elavnemine on toetanud valitsemissektori eelarve puudujäägi edasist vähenemist 2004. ja 2005. aastal vastavalt 2,3 ja 1,8%-le SKTst. Valitsuse otsustavus järgida usaldusväärset eelarvepoliitikat oli kõige ilmsem 2004. aastal, kui käibemaksu vähesest laekumisest tekkinud eelarvepuudujääk nõudis kulutuste kärpimist, et mitte ületada puudujäägile seatud piirväärtust.

Sloveenia on endale eesmärgiks seadnud valitsussektori 2006. aasta eelarvepuudujäägi viimise 1,8%-le SKTst, mis on mõnevõrra madalam komisjoni teenistuste prognoosist 2006. aasta kevadel. 2005. aastaga võrreldes ei ole puudujäägi vähendamist kavandatud. Vastupidi, soodsat majanduslikku keskkonda eeldades oletatakse struktuurilise puudujäägi suurenemist 1,4%-lt SKTst 2005. aastal 1,8%-ni SKTst. Samas eeldatakse, et see jääb allapoole stabiilsuse ja kasvu paktiga sätestatud alumist võrdlusnäitajat 1,9%, mis jätaks teatava varu ja hoiaks makromajanduse normaalsete kõikumiste korral ära kontrollväärtuse, 3% SKTst, ületamise.

Valitsemissektori koguvõlg on alates 2000. aastast püsinud veidi alla 30% SKTst. 2005. aasta lõpus arvestati koguvõlaks 29,1% SKTst, mis on väiksem 2004. aasta väärtusest 29,4%. Võib arvata, et keskpikas perspektiivis jääb valitsemissektori koguvõlg alla 30% SKTst.

2005. aasta detsembri lähenemisprogrammiga taotletakse eelarvepuudujäägi vähendamist 2008. aastaks järk-järgult 1%-le SKTst. Programmiga nähti ette maksureformi meetmed, millega vähendatakse nii tulude kui ka kulutuste suhet SKTsse: tulusid vähendatakse 1,8 ja kulutusi 2,5 SKT protsendipunkti võrra. Viimati ajakohastatud lähenemisprogrammiga nähakse ette mõned konkreetsed meetmed selle stabiliseerimise tagamiseks, täiendavaid meetmeid veel kaalutakse.

Nõukogu tutvus Sloveenia ajakohastatud lähenemisprogrammiga 2006. aasta 14. veebruaril. Nõukogu leidis, et eelarvestrateegia eesmärgid on teostatavad ja et programmi eelarve-eesmärkide saavutamist takistavaid tegureid on üldiselt arvesse võetud. Siiski leiti, et Sloveenia pikaajalist jätkusuutlikkust ähvardab tõsine oht. Praegustel meetmetel põhinevate prognooside kohaselt ähvardab Sloveenia rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust vananemisega seotud kulutuste oluline suurenemine. Seetõttu kutsus nõukogu Sloveeniat üles kiirendama eelarve stabiliseerimist, milleks eelkõige on vaja teha võimalikult kiiresti jõupingutusi majanduse kohandamiseks ja võtta meetmeid riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamiseks.

Sloveenia kohta ei ole nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta ja Sloveenia on täitnud riigi rahanduse stabiilsuse kriteeriumi.

5. VAHETUSKURSI STABIILSUS

2004. aasta lähenemisaruandes leiti, et Sloveenia ei täida vahetuskursi stabiilsuse kriteeriumi. Kontrolli läbiviimise ajaks oli Sloveenia II vahetuskursimehhanismis (ERM II) osalenud kaks kuud.

Vahetuskursi stabiilsuse hindamisel vaadeldav kaheaastane ajavahemik kestab 2004. aasta maist 2006. aasta aprillini. Sloveenia liitus ERM IIga 28. juunil 2004 ja on selles osalenud 22 kuud. Tolari puhul ERM IIs säilitatud keskmine pariteet vastab viimasel kauplemiskuupäeval enne ERM IIga liitumise otsust turul kehtinud vahetuskursile. Kuna pikaajaline tolari väärtuse pideva kahandamise poliitika kestis ERM IIga liitumiseni, jõudis tolari ja euro vahetuskurss, mis 2004. aasta mai alguses oli 0,45% kõrgem tulevasest keskkursist, kahe kuu jooksul enne ERM IIga liitumist 2004. aasta 25. juunil tulevase keskkursini. ERM IIs on tolari-euro vahetuskurss püsinud keskmise määra lähedal, odavnedes kuni 0,16% ja kallinedes kuni 0,10%. Käesolevas hinnangus vaadeldud ajavahemikul oli tolari-euro vahetuskursi keskmine absoluutne hälve keskmisest pariteedist 0,08%.

Vahetuskursi stabiilsus ERM IIs on saavutatud nii, et samal ajal erines intressimäär kogu aeg eurotsooni intressimääradest ja oli suurema osa vaadeldud ajavahemikust veidi alla 2 protsendipunkti viimastest madalam. Pärast seda, kui EKP suurendas 2005. aasta detsembrist rahapoliitilisi intressimäärasid ja Sloveenia Pank vähendas 2006. aasta jaanuarist intressimäära, see vahe kahanes ja on nüüd alla 1 protsendipunkti. Koos Sloveenia ERM II varade riskipreemiate tõenäolise vähenemisega aitas intressimäära positiivne erinevus tõsta tolari tugevust.

Tolari-euro vahetuskursi stabiilsust on toetanud 2001. aastal Sloveenia Panga ja enamiku kommertspankade vahel sõlmitud leping koostöö kohta sekkumistel välisvaluutaturule. Sloveenia Pank on välisvaluuta vahetustehinguid kasutanud eelkõige tolari-euro vahetuskursi märkimisväärse stabiilsuse säilitamiseks ERM IIs. Kuna ERM II keskmine pariteet on hästi täitnud oma finantsturgude ootuste suunaja ülesannet, ei ole selle lepinguga ettenähtud „hindadesse sekkumisi“ (kus keskpank kehtestab baasvahetuskursi, mis on lepingus osalevate kommertspankade jaoks kauplemisel kohustuslik) kasutatud esimesest kuust pärast ERM IIga liitumist. Üleminek uuele süsteemile nõudis ajutist otsest sekkumist valuutabörsi töösse, et teavitada vahetuskursirežiimis kehtima hakanud muudatusest. Kuna tolar stabiliseerus 2004. aasta juuli alguses, pole otsest sekkumist ERM IIs enam vaja läinud.

Käesolevas hinnangus vaadeldud kahe aasta jooksul on tolar püsinud väga lähedal ERM II keskmisele määrale. Sloveenia algatusel ei ole tolarit ERM II keskmise pariteedi suhtes devalveeritud. Nõukogu võimaliku otsuse tegemise ajaks 2006. aasta juulis on tolar osalenud ERM IIs rohkem kui 24 kuud. Sloveenia on täitnud vahetuskursi kriteeriumi.

6. PIKAAJALISED INTRESSIMÄÄRAD

2004. aasta lähenemisaruandes leiti, et Sloveenia on täitnud intressimäärade lähenemise kriteeriumi. Keskmine pikaajaline intressimäär 2004. aasta augustis lõppenud üheaastasel ajavahemikul oli Sloveenias 5,1%, mis on madalam kui kontrollväärtus 6,4%.

Erinevus eurotsooni keskmistest pikaajalistest intressimääradest vähenes oluliselt 2002. aasta keskpaigast kuni 2004. aasta lõpuni, peegeldades peamiselt Sloveenia inflatsioonimäära langust, aga ka lühiajaliste rahapoliitiliste määrade vähendamist, maariski preemiate vähenemist ja eurotsooniga liitumise väljavaateid. Alates ERM IIga liitumisest 2004. aasta juunis on erinevus olnud vahemikus 10–70 baaspunkti.

12 kuu libisev keskmine pikaajaline intressimäär, mis on oluline asutamislepingu kriteeriumide täitmise hindamiseks, on kogu vaadeldava ajavahemiku vältel langenud. 2006. aasta märtsis (kuu, mille kohta on viimased andmed) oli kontrollväärtuseks 5,9%, mille leidmiseks on Rootsi, Soome ja Poola keskmisele pikaajalisele intressimäärale liidetud 2 protsendipunkti. Kümneaastase tähtajaga Sloveenia võlakirjadest saadava tulu 12 kuu libisev keskmine oli 3,8%, mis jääb allapoole kontrollväärtust. Sloveenia on täitnud pikaajalise intressimäära lähenemise kriteeriumi.

7. TÄIENDAVAD TEGURID

Sloveenia rahandussüsteem on tugevasti lõimunud laiemasse Euroopa Liidu rahandussüsteemi. Vastavus ühenduse õigustikule finantsteenuste valdkonnas oli üldjoontes saavutatud juba ühinemise ajaks ning finantsteenuste tegevuskava raames vastu võetud õigusaktide ülevõtmisel on tehtud suuri edusamme. Rahandussüsteemi ulatus on jäänud mõnevõrra väiksemaks, kui seda võiks eeldada majandusarengu võrdlemisi kõrge taseme põhjal. Samas kui mujal ELis asuvate rahandusasutuste pakutavad piiriülesed teenused suurendavad Sloveenias konkurentsi, ei ole Sloveenia rahandussüsteem täielikult privatiseeritud; välisosaluse määr selles on lähedane sellele, mis on tavaks teistes euroala liikmesriikides, kuid on madalam kui uutes liikmesriikides. Tugev majanduskasv ja intressimäärade lähenemine on stimuleerinud erasektorile, eriti aga majapidamistele pangalaenude andmise jõudsat kasvu. Välisvaluutalaenude osakaal, eriti kodumajapidamiste puhul, on kasvanud 2003. aasta väga madalalt tasemelt ligikaudu 50%-ni uutest laenudest 2005. aastal.

Sloveenia majandus on väga avatud kaubandusele, ent suhteliselt vähe vastuvõtlik välismaiste otseinvesteeringute sissevoolule. Samuti on Sloveenia otsustanud üpris aeglaselt viia läbi struktuurireforme, eriti liberaliseerimist ja erastamist. Samas sarnaneb Sloveenia tööstuse struktuur euroala omale. Sisenevate välismaiste otseinvesteeringute suhteliselt madal tase on seotud erastamisprotsessiga, milles ei ole soositud välisinvestorite osalemist. Välismaiste otseinvesteeringute väike maht võib piirata konkurentsi siseturul. Lisaks on Sloveenia siseturu sujuvaks toimimiseks tähtis, et edukalt jätkuks Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmine ja kohaldamine.

Sloveenia jooksevkonto on olnud üldiselt tasakaalus; põhimõtteliselt on kaubavahetuse puudujääki seejuures tasakaalustanud teenustekaubanduse ülejääk koos jooksvate ülekannete positiivse saldoga. 2005. aastal oli Sloveenia jooksevkonto puudujääk 1,1% SKTst; 2004. aasta näitajaga 2,1% võrreldes on see väiksem. See paranemine peegeldas peamiselt kaubavahetuse tasakaalu halvenemise trendi pöördumist alates 2005. aasta teisest kvartalist ja teenusekaubanduse ülejäägi kiiret kasvu. See näitab, et tõenäoliselt oli jooksevkonto seisu halvenemine 2004. aastal ajutine nähtus, mille tõttu ei ole vaja karta Sloveenia majanduse konkurentsivõime halvenemist või raskusi vahetuskursi hoidmisel. Sloveenia põhiülesanne lähitulevikus on kaitsta oma praegust head konkurentsivõimet; selleks on hädavajalik piirata palgatõusu. Vaatamata kohaliku säästmise kõrgele määrale võib Sloveenias olla võimalusi välismaiste säästude laialdasemaks kasutamiseks, et suurendada investeeringuid Sloveeniasse ja tõsta tootlikkust.

* * *

Vastastikuse lähenemise kriteeriumide täitmist hinnates leiab komisjon, et Sloveenia on saavutanud püsiva vastastikuse lähenemise kõrge taseme.