[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 20.3.2006

KOM(2006) 129 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Lairibaühenduse lõhe ületamine{SEK(2006) 354}{SEK(2006) 355}

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Lairibaühenduse tähtsus 4

3. Lairibaühenduse lõhe: geograafiline lõhe 5

3.1. Lõhe suurus 5

3.2. Uued liikmesriigid 6

3.3. Tehnoloogilised lahendused 6

4. Senine poliitika 7

4.1. Poliitiline protsess 7

4.2. Riikliku sekkumise põhjendatus 7

4.3. Olemasolevad vahendid 8

5. Järeldused 10

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Lairibaühenduse lõhe ületamine

1. SISSEJUHATUS

Euroopa majanduse arenguvõime jaoks on uute tehnoloogiate väljatöötamine ja kasutuselevõtt väga oluline. Info- ja sidetehnoloogiate pakkumise ja nõudluse suurendamine on oluline, et saavutada uuendatud Lissaboni strateegia majanduskasvu- ja tööhõivealaseid eesmärke.[1]

Lairibaühenduse abil pakutav kiire Interneti-ühendus loob palju uusi võimalusi ning on kindlaks tõestuseks infoühiskonna kasulikkuse kohta. Lairibaühenduse eelised on sedavõrd suured, et sellele juurdepääsu puudumine on teema, millega tuleks kiiresti tegeleda. Lairibaühendusele juurdepääsu puudumine on üks osa laiemast probleemist, mida nimetatakse tavaliselt digitaalseks lõheks ning mis tähendab üksikisikute, ettevõtete ja piirkondade erinevaid võimalusi info- ja sidetehnoloogia kasutamisel.

Käesolevas teatises keskendutakse lairibajuurdepääsu territoriaalsele lõhele. Teatise eesmärk on teadvustada valitsustele ja kõigi tasandite ametiasutustele selle lõhe olulisust ning probleeme seoses piisavate lairibateenuste puudumisega ELi vähem arenenud piirkondades. Teatise abil rakendatakse ühte algatuse i2010 (Euroopa algatus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks[2]) prioriteeti.

Analüüsi aluseks on digitaalse lõhe foorumi aruande järeldused,[3] mis olid kättesaadavad avalikuks aruteluks kuni 16. septembrini 2005. Teatises vaadatakse üle lairibaühenduse kättesaadavuse paranemine ELi 15 vanas liikmesriigis ning Norras ja Islandil aastatel 2003–2004. Uute liikmesriikide kohta andmeid veel ei ole.

Avaliku arutelu käigus saadud märkuste alusel määratletakse käesolevas teatises mitmed vahendid, mida saaks kohalikul tasandil kasutada lairibaühenduse kättesaadavuse parandamiseks. Kõiki avaliku ja erasektori sidusrühmi kutsutakse üles käsitama selle olulise sideinfrastruktuuri arengut prioriteetsena ning liikmesriikidel soovitatakse jätkuvalt kohaldada oma riiklikke lairibastrateegiaid ja vajaduse korral neid tugevdada. Komisjon võtab omalt poolt mitmed meetmed asjakohase teabe kättesaadavuse ning parimate tavade vahetuse parandamiseks.

Lairibaühenduse geograafiline digitaalne lõhe on ainult üks laiema sotsiaalse ja majandusliku arengu aspekt. Vaja on rakendada nõudlusega seotud meetmeid, mis toetavad oskusi, ligipääsetavust, sidusteenuste kasutamist jms. Komisjon tegeleb nende küsimustega algatuse i2010 raames, samuti struktuurifondide ja maaelu arengu fondide toetamise kaudu.

2. Lairibaühenduse tähtsus

Internet on meie aja üks tähtsamaid uuendusi. See toob majandusele ja ühiskonnale olulist kasu.[4] Lairibaühenduse mõju alles hakatakse tundma. Täpset mõju on olnud keeruline mõõta. On aga selge, et võimalus kiireks teabevahetuseks eri platvormide kaudu on võtmeks uute toodete ja teenuste väljatöötamisele.

Lairiba võimaldab luua uusi rakendusi ja suurendab olemasolevate rakenduste jõudlust. Uute teenuste loomise ning uute investeerimis- ja töövõimaluste avamise kaudu soodustab see majanduskasvu. Samuti tõstab lairiba paljude seni kasutatavate protsesside tootlikkust, millega kaasneb palkade tõus ja investeeringutasuvuse parenemine. Kõik valitsustasandid on mõistnud lairiba võimalikku mõju igapäevaelule ning võtnud enda kohustuseks tagada, et sellest tulenev kasu on kõigile kättesaadav.[5]

Kõrvaliste piirkondade ja maapiirkondade pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine nõuab strateegilist lähenemist infoühiskonna arendamisele. Lairibateenuste kättesaadavusel on oluline osa kohalike kogukondade toetamisel ettevõtluse ligitõmbamise, kaugtöö võimaldamise, tervishoiuteenuste osutamise ning haridus- ja haldusteenuste parandamise kaudu. See annab hädavajaliku juurdepääsu teabele. Alljärgnevalt mõned näited.

Telemeditsiin ja e-tervishoid. Telemeditsiini ja e-tervishoiu rakenduste pakkumine lahendab aja- ja vahemaaprobleemid ning võimaldab inimestel kasutada teenuseid oma kodukohas. Maapiirkondade haiglad võivad kasutada lairiba selleks, et saada oma käsutusse samad meditsiinilised teadmised, mis on kättesaadavad linnakeskustes. Arvutivõrgu vahendusel on võimalik osta meditsiinivahendeid, saata retsepte ja pidada elektroonilisi registreid. Selle abil muudetakse võimalikuks elektrooniline järelevalve, millega antakse oluline lisavõimalus kodus hooldamist vajavatele isikutele.

E-valitsus. Lairibaühendus suurendab e-valitsuse teenuste võimalusi ja võimaldab paremat suhtlemist valitsusasutuste vahel, samuti lihtsustab kodanike ja ettevõtjate ligipääsu valitsusele. See soodustab kvaliteetsete teenuste väljatöötamist ning selle abil on võimalik suurendada organisatsiooni tulemuslikkust avaliku halduse tõhusamaks muutmise kaudu.

Haridus. Lairiba toetab elukestvat õpet ning võimaldab õppijatel saada reaalajas õpet kvalifitseeritud õpetajatelt ka piirkondades, kus vajalikku koolitust ei ole võimalik saada. Õppijatele on kättesaadavad alternatiivsed hariduse saamise võimalused ning uued hariduse sisu edastamise vormid. Lairibaühendus võimaldab pidada videokonverentse ning soodustab asutustevahelist koostööd.

Maaelu areng. Maapiirkondades on lairibaühendusel oluline roll talumajapidamiste ja ettevõtete ühendamisel riiklike ja rahvusvaheliste turgudega. Lairibaühendus aitab e-äri võimaldamise abil kaasa maapiirkondade majanduse arengule, eriti põllumajandus- ja toiduainesektoris. See soodustab mitmekesistumist, kuna muudab maapiirkonnad ligitõmbavamaks ning parandab niisuguste toodete ja teenuste turustusvõimalusi nagu turism ja maaelu hüved. Külade info- ja sidetehnoloogiaalased algatused, mis põhinevad lairibajaoturitel, võimaldavad ettevõtetele ja kohalikele kogukondadele tulusat lähenemisviisi teenuste osutamisele.

3. Lairibaühenduse lõhe: geograafiline lõhe

3.1. Lõhe suurus

Elanikele pakutavate lairibateenuste nõudlus ELis on kiiresti kasvanud. Viimase kahe aasta jooksul on lairiba ühendusliinide arv peaaegu kahekordistunud. 2005. aasta oktoobris oli ELi 25 liikmesriigis umbes 53 miljonit ühendust, mis hõlmab 11,5% elanikkonnast ja ligikaudu 20% kodumajapidamistest. Sellise arengu peamiseks põhjuseks on olnud turg ja kasvu on kiirendanud tihenenud konkurents.

Lairibaühendust võib pakkuda eri platvormide kaudu: telefoni- ja kaabeltelevisiooni kaablid, traadita ühendused, kiudoptilised kaablid, satelliidid ja elektriliinid. ELis on kõige levinumaks juurdepääsutehnoloogiaks digitaalne abonendiliin (DSL). Kõnealuse tehnoloogia osa üldisel lairibaturul kasvab, praegu moodustab see 80% kõigist ühendustest. Kasutatavuse poolest on tähtsuselt teine tehnoloogia kaabelmodem, mille osa on 18%. Muude tehnoloogiate osa on umbes 2%.

Hoolimata lairibaühenduste arvu üldisest kasvust on juurdepääs kõrvalistes piirkondades ja maapiirkondades hõredast asustusest ja kaugusest tulenevate suurte kulude tõttu piiratud. Hõre asustus piirab mastaabisäästu kasutamist, sellest tulenevalt vähenevad nõudlus ja kavandatav investeeringutasuvus. Kaugus tähendab tihti seda, et kohalikust keskjaamast kasutajate ning tuumvõrguni jõudmiseks tuleb ületada pikemaid vahemaid. Nendes piirkondades ei ole äriline huvi lairibaühendusse investeerimiseks tihti piisav. Positiivne on aga see, et tehnoloogilised uuendused vähendavad paigaldamiskulusid.

Selle tulemusena kasvas lairibavõrgu katvus 2004. aastal oluliselt, kuid 2005. aasta jaanuaris oli ELi 15 vanas liikmesriigis (samuti Norras ja Islandil) säilinud märkimisväärne lõhe linna- ja maapiirkondade vahel.[6] Aasta alguses oli DSL kättesaadav umbes 85%le kodumajapidamistest, mis on rohkem kui aastatagune 80%.[7] Arvestades selle tehnoloogia domineerivat osa, võib DSLi kättesaadavusele osutavat arvu pidada lairibavõrgu üldise kättesaadavuse puhul heaks näitajaks.[8]

Lairibaühendusega kodumajapidamised on koondunud linna- ja eeslinnapiirkondadesse. 2005. aasta jaanuaris oli DSL maapiirkondades kättesaadav ainult umbes 62%le kodumajapidamisest. Veelgi enam, neis piirkondades on lairibaühenduse abonendid ainult 8% kodumajapidamistest, võrreldes keskmiselt 18%ga linnapiirkondades.

Maapiirkonnad jäävad linnapiirkondadest maha ka ühenduse kiiruse poolest. Maapiirkondades on viimase kahe aasta jooksul enam levinud allalaadimiskiirused vahemikus 144–512 kbit/s. Enam linnastunud piirkondades on keskmised kiirused vahemikus 512–1000 kbit/s. Kui linnapiirkondades on selge suundumus suurema ribalaiuse poole, siis maapiirkondades jääb kiirus samaks. See erinevus tuleneb väiksematest tehnoloogilistest võimalustest, mida põhjustab nii kaugus kui ka konkurentsi puudumine. Väiksem kiirus võib piirata kasutuselevõttu nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste puhul, sest selline kiirus ei võimalda tõelist multimeediaelamust.

Kuigi ühenduvus areneb kiiresti, esineb piirkondade vahel suuri erinevusi nii lairibaühenduse katvuse kui ka kasutuselevõtu osas. Vähem arenenud piirkondades võivad struktuurilised iseärasused nagu väiksem sissetulek või madalam haridustase pidurdada nõudlust isegi siis, kui juurdepääs on olemas. Komisjon uurib seda probleemi algatuse i2010 iga-aastastes arenguaruannetes.

3.2. Uued liikmesriigid

Lairibaühenduse katvuse kohta uutes liikmesriikides võrdlusandmeid veel ei ole. Lairibaturg on hakanud just arenema, kuid seda takistab arvutite ja telefonide väiksem tihedus. Mõnes riigis kasutatakse aga oluliselt kaabeltelevisioonivõrke ning need on tähtsaks alternatiiviks telefonikeskjaamade uuendamisele.

Kui ELi 15 vanas liikmesriigis põhineb lairibateenuste arendamine peamiselt olemasolevate võrkude uuendamisel, on uute liikmesriikide puhul mõistlik eeldada teistsugust arengut. Neis riikides on tihti probleemiks pigem turu aeglane kohanemine, mitte turutõrked. Lisaks on kõnealustes riikides selge suundumus võtta tavatelefonide asemel kasutusele mobiiltelefonid. Kui see on võimalik, jätavad inimesed tavatelefoni Interneti-ühenduse jaoks arvatavasti alles, kuid traadita ühenduse areng omab lairibateenuste pakkumise puhul tõenäoliselt suuremat tähtsust.

3.3. Tehnoloogilised lahendused

Lairibateenuste osutamiseks saab kasutada sidevõrgutehnoloogiate kombinatsioone (platvorme). Tehnoloogiad võivad eelistatult kasutada kas fikseeritud või raadiosidel põhinevat infrastruktuuri ning nad võivad vastavalt olukorrale üksteist kas asendada või täiendada. Igal tehnoloogial on erilised omadused ning erinev mõju võrgu üldisele mahule ja suutlikkusele.[9]

Tehnoloogilised uuendused parandavad edukalt olemasolevate tehnoloogiate ulatust ja jõudlust, toovad turule uusi platvorme ning vähendavad nende minimaalset toimimiseks vajalikku mahtu, mis aitab saavutada mastaabisäästu.

Püsiva infrastruktuuri ehituskulusid saab veelgi vähendada, kui kasutada ära info- ja sidetehnoloogia, energia, vee ning transpordi infrastruktuuride ehitamist hõlmavaid koosmõjusid.

Eriti maapiirkondadesse sobivate uute traadita platvormide esiletõus on huvitav areng. See nõuab aga piisava spektri kättesaadavust, mis omakorda suurendab vajadust võtta kõnealuse napi ressursi[10] haldamiseks kasutusele tõhusamad ja paindlikumad viisid.

Tehnoloogiate optimaalne kombinatsioon sõltub iga asukoha eripärast. Tehnoloogiate maksumust mõjutavad võimalike kasutajate arv ning elamute kaugus ühenduspunktist ja tuumvõrgust. Hõreda asustusega isoleeritud alal võib kasulikum olla traadita ning väikelinnas juhtmega lahendus. Mõne raadiosidet kasutava lahenduse puhul on nõutav otsenähtavus, mida ei pruugi mägistes piirkondades alati olla.

Ükski konkreetne tehnoloogiline lahendus ei anna parimat ühenduvust kõigis olukordades. Optimaalne lahendus saavutatakse tihti eri tehnoloogiate ja lahenduste kombineerimise abil. Sellest võib järeldada, et parimad lahendused saab kindlaks määrata ainult kohalikul tasandil. Investeering ja valik tuleks teha senist kättesaadavust ning tegelikku nõudlust arvesse võttes.

4. Senine poliitika

4.1. Poliitiline protsess

Komisjon on geograafilise digitaalse lõhe probleemi korduvalt esile tõstnud.[11] Riikliku sekkumise ulatust alateenindatud piirkondades rõhutati teatises e-Euroopa 2005,[12] milles tõsteti esile struktuurifondide osa lairibaühenduse viimisel ebasoodsatesse piirkondadesse. Täpsustused kättesaadavuse ning riikliku rahastamise vastavuse kohta riigiabi eeskirjadele esitati dokumendis „Suunised struktuurifondide elektroonilise side jaoks kasutamise tingimuste ja viiside kohta”, mille komisjon avaldas 2003. aasta juulis.[13]

E-Euroopa 2005 kontekstis ja telekommunikatsiooninõukogude arutelude alusel kehtestasid 15 liikmesriiki 2003. aastal riiklikud lairibastrateegiad. Pärast seda on viis uut liikmesriiki otsustanud vastu võtta samalaadse dokumendi. Kõikides strateegiates tunnustatakse konkurentsi rolli erainvesteeringute edendajana. Turutõrgete puhul tunnustatakse strateegiates siiski valitsuse rolli katvuse ning väljakuulutatud toetusprogrammide olemasolu tagamisel. Senised algatused tegelevad nii turu pakkumise kui ka nõudluse poolega, et soodustada tõhusa ringi kujunemist, kus parema sisu ja teenuste väljatöötamine sõltub infrastruktuuri kasutamisest ja vastupidi. Mõned neist strateegiatest on viimasel ajal üle vaadatud, et lisada täpsustatud eesmärgid.

Algatusi kooskõlastatakse üldiselt riiklikul tasandil, kuigi nende rakendamisega tegeldakse piirkondlikul või kohalikul tasandil. Digitaalse lõhe foorumi aruandega, mis avaldati kosmosepoliitika valges raamatus,[14] pandi alus arutelule riikliku sekkumise soovitavuse üle. Selles esitati üksikasjalikult alternatiivsete tehnoloogiate maksumus ja jõudlus ning kirjeldati näiteid seniste algatuste kohta. Avalik arutelu kinnitab seda, kui tähtsaks peavad kõnealust probleemi kohalikud/piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused, samuti tööstusharu ning eri ühendused. Käesolevale teatisele on lisatud avaliku arutelu tulemuste põhjalik kokkuvõte.

4.2. Riikliku sekkumise põhjendatus

Kõigil valitsustasanditel võetavad meetmed saavad aidata parandada katvust alateenindatud piirkondades. Turutõrgete hindamine on siiski keeruline ülesanne, eriti kui puudub kindlus lairibaühenduse kasutuselevõtu tempo suhtes. Seepärast peab riigi sekkumisest saadav kasu olema selge ja oluline, et see korvaks soovimatute tagajärgede ohu võimaluse. Üks oht on seotud sellega, et teatavaid tehnoloogiaid valides või konkreetseid teenuseid kindlaks määrates võivad mõned riiklikud programmid takistada tehnoloogia arengut. Teine oht on see, et sekkumine võib moonutada konkurentsi ja mõjutada soovi ärieesmärkidel investeerida. Lõpuks, arvestades praegust lõhet katvuse ja kasutatavuse vahel, ei pruugi inimesed lihtsalt olla tehnoloogia kasutamisest huvitatud.

Kõiki kõnealuseid ohte tuleb nõudluse stimuleerimist ning koondamist, toetus- ja laenukavasid, kohalike omavalitsuste algatusi ning konkurentsi jms hõlmavaid lairibaalgatusi kavandades hinnata. Analüüsi jaoks tuleb poliitikakujundajatel jooksvalt ja õigeaegselt läbi vaadata lairibaühendust käsitlevad andmed. Eriti asjakohane on infrastruktuuri kaardistamine.

Kohalikel omavalitsustel on head võimalused kohaliku teabe kogumiseks ning lairibateenuste alase kohaliku nõudluse koondamiseks. Nad tunnevad kohalikke olusid ning võivad kindlaks määrata tehnoloogiate optimaalse kombinatsiooni. Nad võivad hõlbustada kohalike teenuste väljaarendamist või käivitada katseprojekte uute tehnoloogiate uurimiseks. Nad võivad toetada sellise tulevikku suunatud suure võimsusega infrastruktuuri väljaarendamist, mis on kõigile konkureerivatele teenusepakkujatele mittediskrimineerival viisil avatud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kohalikel/piirkondlikel ametiasutustel on kõige paremad võimalused kavandada lairibaprojekte, millega võetakse arvesse kohalikke vajadusi ja tehnoloogiaalaseid nõudeid. Riiklikke lairibastrateegiaid on vaja tugevdada, et need hõlmaksid kohalikke vajadusi ning võtaksid neid arvesse. Kuna projektid on hajutatud, saaksid kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused palju kasu ka parimate tavade ulatuslikumast vahetamisest.

4.3. Olemasolevad vahendid

Turutõrgete kõrvaldamise ja turujõudude tegevuse täiendamise alaste poliitiliste vahendite väljatöötamine ja rakendamine on keerukas ülesanne. Mitmed vahendid on aga ELi tasandil juba olemas.

i) Elektroonilise side alase õigusliku raamistiku rakendamine. Kõige kiiremini areneb lairibaühendus liberaliseeritud turul. Konkurentsi suurendamine on seega parim viis turu arengu soodustamiseks. Lisaks sellele, arvestades traadita lahenduste tähtsust maapiirkondades, võib ELi koordineeritum raadiospektripoliitika tuua kaasa suurema ühtlustatuse ning soodustada lairibaühenduse arengut.

Meede 1. Liikmesriigid rakendavad elektroonilise side alast õiguslikku raamistikku täies ulatuses, et kindlustada vaba juurdepääs ning toetada konkurentide turuletulekut maapiirkondades. Komisjon teeb spektri valdkonnas liikmesriikidega koostööd, et ühtlustada ELis traadita lairibaühenduse rakenduste tehnilised kasutustingimused eesmärgiga tugevdada ühtset turgu ning soodustada uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu.

ii) Riiklik rahastamine. Lairibaalgatustele antava riikliku toetuse suurenemine tõendab üha enam, et riiklik sekkumine võib soodustada lairibaühenduse kasutuselevõttu vähem tasuvates piirkondades, tagades samas vaba juurdepääsu alase nõude abil konkurentsi säilimise tulevikus.

Meede 2. Alateenindatud piirkondades tuleks edasi arendada riiklikku sekkumist laenude ja toetuste vormis, sageli avaliku ja erasektori koostöö kaudu. Liikmesriigid peaksid, võttes arvesse konkurentsieeskirju ja tehnoloogilist neutraalsust, kaaluma maksusoodustuste tegemist abonentidele.

iii) Riigiabi ja konkurentsipoliitika. Riiklik sekkumine võib konkurentsi moonutada ning riigiabi reguleerivates õigusaktides on konkurentsi kaitseks kehtestatud mitmed eeskirjad. Kui on kavas riigiabi anda, siis tuleb kõnealusest projektist teavitada Euroopa Komisjoni. Komisjon hindab seejärel kava vastavust asutamislepingu eeskirjadele. Kõrvalistes piirkondades ja maapiirkondades riiklikult rahastatavate lairibaprojektide kohta on juba tehtud mitmed otsused, mille kohta komisjon vastuväiteid ei esitanud. Kõnealuste otsuste kokkuvõte on esitatud digitaalse lõhe foorumi aruande 3. lisa 3. peatükis. Tõhusat konkurentsi kõige enam soodustav lahendus näib olevat sellise vaba juurdepääsuga infrastruktuuri kasutuselevõtt, mis määratakse kindlaks vastavalt tehnoloogilisele neutraalsusele ning mida haldab sõltumatu üksus.

Meede 3. Komisjon selgitab ja levitab jätkuvalt oma toimimisviisi, et anda suuniseid lairibaprojektide puhul kohaldatavate riigiabieeskirjade kohta.

iv) Riiklik rahastamine. Struktuurifondid ja Maaelu Arengu Fond. ELi tasandil aitavad mahajäänud piirkondade ja maapiirkondade arengule kaasa struktuurifondid ja Maaelu Arengu Fond. Uuendatud Lissaboni protsessi raames on komisjon teinud ettepaneku, et struktuurifondide toetatavate programmide eesmärk oleks investeerimine teadmistesse. Eriti kõrvalistes piirkondades ja maapiirkondades ning uutes liikmesriikides on struktuurifondide eesmärk tagada info- ja sidetehnoloogia infrastruktuuri kättesaadavus seal, kus turg ei suuda seda taskukohase hinnaga pakkuda, ning toetada vajalikke teenuseid piisavas ulatuses. Eelkõige peaksid struktuurifondid seadma eesmärgiks infoühiskonna leviku info- ja sidetehnoloogia toodete ning teenuste nõudluse ja pakkumise tasakaalustatud toetamise ning inimkapitali arendamise kaudu. Investeeringute jaotus peaks vastama olemasolevale lõhele lairibaühenduste kasutatavuse ja katvuse vahel kõnealuses piirkonnas.

2003. aastal avaldati suunised struktuurifondide kasutamise kohta elektroonilise side jaoks.[15] Uus Maaelu Arengu Fond keskendub samuti tulevikku suunatud investeeringutele inimkapitali ja innovatsiooni, hõlmates info- ja sidetehnoloogiate kasutuselevõttu maapiirkondades.[16] Maaelu arengu programmidel võib olla oluline osa asjakohase väikese mastaabiga kohaliku infrastruktuuri loomise tagamisel, et ühendada suurinvesteeringud põllumajandus- ja toiduainesektori võimaluste mitmekesistamise ja arendamise alaste kohalike strateegiatega. Alles siis avaldub täielikult kavandatud mõju töökohtade arvu suurenemise ja majanduskasvu kiirenemise näol.

Meede 4. Komisjon korraldab 2007. aasta esimesel poolel konverentsi, et tuua kokku info- ja sidetehnoloogia sektori ning maapiirkondade esindajad. Eesmärk on saada paremini aru maapiirkondade kasutajate vajadustest ning suurendada teadlikkust, mis on seotud info- ja sidetehnoloogia võimaliku kasuga maaelu arengule. Täpsemalt keskendutakse konverentsil sellele, kuidas maapiirkondade elanikud ning ettevõtted saavad info- ja sidetehnoloogia ning lairibajuurdepääsuga loodud võimalusi ära kasutada, ning struktuurifondide ja Maaelu Arengu Fondi vahelisele koosmõjule.

v) Nõudluse koondamine ja hanked. Nõudluse määramatus mõjutab investeeringutasuvust ja pärsib erasektori investeeringuid. Kohalikel omavalitsustel on head võimalused registreerimise korraldamiseks ning turule toodava teenuse kohaliku nõudluse hindamiseks. Kui kogukonna nõudlus ei ole piisav, võivad omavalitsused eri kogukondade nõudlusi liites kogunõudlust suurendada.

Meede 5. Komisjon käivitab veebisaidi, mis soodustab parimate tavade vahetamist ning aitab kaasa nõudluse koondamisele. See hakkab toimima keskse teabeplatvormina, kus avaldatakse pakkumiskutseid ning antakse kiire ja lihtne võimalus parimate tavade vahetamiseks. Nii võib veebisait saada pakkujate ja kohalike omavalitsusasutuste virtuaalseks kohtumispaigaks. Täpsemalt võiks veebisait anda väga hõreda asustusega piirkondadele võimaluse kooskõlastada nõudlused lairibaühenduse järele ning saada suurt katvust pakkuvate tehnoloogiliste lahenduste, näiteks satelliitside jaoks kokku vajalik hulk kasutajaid.

vi) Kaasaegsete avalike teenuste loomise toetamine. Kõik liikmesriigid toetavad veebipõhiste avalike teenuste väljatöötamist. Uudsete teenuste väljatöötamine soodustab omakorda kasutajapoolset nõudlust, mis aitab kaasa infrastruktuuri kasutuselevõtule. Kaasaegsete veebipõhiste avalike teenuste arendamine on lairibaühenduse nõudluse suurendamiseks tõhus vahend.

Meede 6. Aktiivne tegutsemine liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil seoses avaliku sektori asutustele, koolidele ja tervishoiuasutustele ühenduse pakkumisega loob olulise kasutajate hulga, stimuleerides samal ajal nõudlust lairibateenuste heade külgede näitamise kaudu. Komisjon võtab 2006. aastal oma e-valitsuse tegevuskava ette valmistades arvesse e-valitsuse teenuste stimuleerivat mõju ebasoodsates piirkondades.

5. Järeldused

Laialdane juurdepääs lairibaühendusele on kaasaegse majanduse arengu oluline tingimus ning Lissaboni tegevuskava tähtis osa. Euroopa Liit peab lairibateenuste kasutuselevõtu ja nende edasiarendamise soodustamise meetmetega kiiremini edasi liikuma, eriti ELi vähem arenenud piirkondades.

Käesolev teatis kutsub kõikide tasandite valitsusasutusi Euroopa Liidus üles kasutama olemasolevaid vahendeid ja tehnoloogiaid aktiivsemalt.

Liikmesriike kutsutakse üles ajakohastama oma olemasolevaid riiklikke lairibastrateegiaid, et anda lisasuuniseid kõikidele sidusrühmadele. Kõnealustes dokumentides võidakse määratleda eesmärgid nii katvuse kui ka kasutuselevõtu kaudu, arvestades aktiivset koostööd piirkondlike ametiasutustega ning koosmõju kasutamist eri rahastamisallikate (riiklik rahastamine, struktuurifondid, Maaelu Arengu Fond) vahel. Riiklike lairibastrateegiatega tuleks seada ka selged sihid, mis käsitlevad koolide, haldusasutuste ja tervishoiukeskuste ühenduvust.

Komisjon jälgib ja korraldab nende strateegiatega seonduvat arutelu i2010 kõrgetasemelises töörühmas.

Komisjon jätkab lairibaühenduse digitaalse lõhe järelevalvet järgmistel viisidel:

a) analüüsib lairibaühenduse lõhe kõiki aspekte i2010 iga-aastastes arenguaruannetes ning 2008. aastaks kavandatava e-osaluse algatuse kontekstis;

b) jälgib lairibaühenduse arengut uutes liikmesriikides ning andes selle kohta aru 2006. aastal. „On aeg tõsta tempot“.

[1] Euroopa Komisjoni 2006. aasta arenguaruanne majanduskasvu ja töökohtade loomise kohta: http://europa.eu.int/growthandjobs/annual-report_en.htm

[2] KOM(2005) 229.

[3] Kättesaadav veebisaidil:http://europa.eu.int/information_society/eeurope/i2010/digital_divide/index_en.htm

[4] M. O’Mahony ja B. Van Ark, „ELi tootlikkus ja konkurentsivõime: Tööstuse väljavaade.” http://www.ggdc.net/pub/EU_productivity_and_competitiveness.pdf.

[5] „Kiirete ühenduste Euroopa: Siseriiklikud lairibastrateegiad”, KOM(2004)369.

[6] Võrreldavaid andmeid katvuse kohta uutes liikmesriikides veel ei ole.

[7] DSLi katvus tähistab elanikkonna osa, kes sõltub DSLi jaoks kasutatavatest kommutaatoritest. DSLi katvuse määratlus hõlmab ka üksikisikuid ja ettevõtteid, kes asuvad kommutaatoritest nendeni jõudmiseks liiga kaugel, seega on see tegelikust katvusest suurem.

[8] Üldisemalt sõnastades ei hõlma ärilistel eesmärkidel välja arendatud võrk 2013. aastal hinnanguliselt vähemalt 4,7 miljonit kasutada soovivat isikut. Cfr 1. lisa, joonealune märkus 17.

[9] Nende omadusi on üksikasjalikult kirjeldatud digitaalse lõhe foorumi aruande 2. peatükis.

[10] Komisjon tutvustas raadiospektri optimaalse kasutamise alast Euroopat hõlmavat uut strateegiat 29. septembril 2005. Vt KOM(2005) 400, KOM(2005) 411 ja KOM(2005) 461.

[11] KOM(2003) 65, KOM(2003) 673, KOM(2004) 61, KOM(2004) 369, KOM(2004) 380.

[12] KOM(2002) 263.

[13] Kättesaadav veebileheküljel:http://europa.eu.int/comm/regional_policy/sources/docoffic/working/sf2000_en.htm.

[14] KOM(2003) 673.

[15] Cfr joonealune märkus 13.

[16] Komisjon tutvustas ühenduse strateegilisi suuniseid aastateks 2007–2013 (KOM(2005) 299 ja KOM(2005) 304), mis suunavad uue põlvkonna ühtekuuluvuspoliitika ning maaelu arengu programme enam majanduskasvu ja töökohtadega seotud eesmärkide poole.