[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 1.2.2006 KOM(2006) 35 lõplik VALGE RAAMAT EUROOPA TEABEVAHETUSPOLIITIKA KOHTA (komisjoni esitatud) Kodanikke hõlmav arutelu Euroopa üle SISSEJUHATUS: „LÕHE VÄHENDAMINE“ Euroopa Liit on viimase kahekümne aasta jooksul teinud läbi palju muutusi. Tema ülesanded on mitmekesistunud ja mõjutavad inimeste elu mitmel eri viisil. Samas ei ole kodanikega toimuv teabevahetus nende muutustega sammu pidanud. Ei ole uudis, et Euroopa Liidu ja tema kodanike vahel valitseb lõhe. Viimastel aastatel on paljud Eurobaromeetri avaliku arvamuse uuringute raames küsitletutest tunnistanud, et nad ei ole ELi tegevusega kursis ega tunneta oma osa otsuste tegemisel. Teabevahetusel on demokraatia toimimise seisukohast oluline roll. Demokraatia omakorda on kahepoolne protsess ja saab olla edukas ainult siis, kui kodanikud on otsustega kursis ja saavad nende tegemisel igakülgselt osaleda. Teabevahetust ei saa vaadelda lahus edastatavast sõnumist. Kodanikud ootavad, et Euroopa Liit pakuks neile üleilmastumise tingimustes heaolu, solidaarsust ja turvalisust. Seepärast on mis tahes teabevahetuspoliitika eelduseks, et liidul on tõhus poliitiline programm ja et ta viib selle ka ellu. Kuid ainuüksi lubaduste elluviimisest ei piisa. Komisjon esitas eelmisel aastal tegevuskava koos üksikasjaliku loeteluga konkreetsetest meetmetest, mida ta kavatseb võtta, et parandada teabevahetust kodanikega[1]. Nende meetmete hulka kuuluvad näiteks komisjoni esinduste tugevdamine, asutusesisese töö parem kooskõlastamine ja kavandamine, keelekasutuse ja esitluse selgemaks muutmine ja infopunktide lisamine. Komisjon on samuti käivitanud demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava[2], mille eesmärk on kaasata kodanikud Euroopa Liitu käsitlevasse ulatuslikku arutellu selle üle, mis on liidu ülesanne, milline on tema tulevik ja mida ta peaks tegema. Kõnealuste komisjoni algatuste õnnestumiseks on aga vaja, et nendes osaleks veel palju teisi jõude. Koostöö on oluline, kuna edu saavutamiseks tuleb kaasata kõik olulisemad pooled – muud ELi institutsioonid ja asutused, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused, Euroopa erakonnad ja kodanikuühiskond. Käesoleva valge raamatu põhiline eesmärk on teha ettepanekuid edasiseks tegevuseks ja kutsuda asjaosalisi üles esitama oma ideid selle kohta, kuidas lähendada üheskoos liitu tema kodanikele. Selle tulemusena peaks sündima tulevikku suunatud tegevuskava, mille eesmärk on parandada teabevahetust, et tugevdada ELis avalikku arutelu[3]. Nimetatud tegevuskava ei piirdu ainult komisjoni enda tegevuskavaga. Sellesse püütakse kaasata kõiki liikmesriikide valitsustasandeid ja organisatsioone ja selle kestus on pikem. Käesoleva valge raamatu eesmärk on algatada elav ja avatud arutelu. I osas on esitatud komisjoni nägemus ELi teabevahetuspoliitikast ja selle eesmärkidest ning II osas osutatakse tähtsamatele arutelu vajavatele teemadele ja edaspidistele meetmetele. Kuidas arutelu toimub? Kastides on esitatud küsimused, mille kohta komisjon soovib kuulda arvamusi ja teeb omalt poolt ettepanekuid. Parlamenti, nõukogu ja muid ELi institutsioone ja asutusi kutsutakse üles vastama käesolevale valgele raamatule tavalisi kanaleid pidi. Euroopa Liidu kodanikke ja sidusrühmi palutakse vastata spetsiaalse mitmekeelse veebisaidi http:/europa.eu.int/comm/communication_white_paper kaudu või järgmisel postiaadressil: White Paper Consultation - European Commission -Directorate General Communication - B-1049 Brussels - Belgium. Komisjon korraldab koos muude ELi institutsioonidega hulga spetsiaalseid foorumeid, kuhu kutsutakse konkreetsed sidusrühmad (valitsusvälised organisatsioonid, kaubandusorganisatsioonid ja muud sidusrühmad). 2006. aasta kevadel käivitatakse spetsiaalsed Eurobaromeetri uuringud, et saada analüüsimiseks võimalikult täpsed andmed. Avalik arutelu kestab kuus kuud. Pärast seda võtab komisjon vastused kokku ja teeb neist järeldused, et koostada igas töövaldkonnas tegevuskavade ettepanekud. | - I OSA TEABEVAHETUS KODANIKE TEENISTUSES 1. TEABEVAHETUS KUI TÄIEÕIGUSLIK POLIITIKAVALDKOND Euroopa Liidu ja tema kodanike vahelise teabevahetuse lünklikkusele on osutatud ka varem. Selle üle peeti ELis aru juba rahvahääletuste ajal, mis eelnesid Maastrichti lepingu jõustumisele 1992. aastal. Viimastel aastatel on kõik ELi institutsioonid pööranud teabevahetusele enam tähelepanu. Üldiselt leitakse siiski, et see töö ei ole olnud piisav. Teabevahetus on seni olnud liiga „Brüsseli-keskne“, keskendudes enamjaolt inimeste teavitamisele ELi tegevusest. Vähem on tehtud inimeste arvamuse ärakuulamiseks. Kuigi konsultatsioonidest on saanud töö tavaline osa, hõlmavad need üksnes konkreetseid poliitilisi algatusi ja inimestel on sageli tunne, et neil ei ole arutelus osalemiseks piisavalt kanaleid või et nad ei pääse neile kanalitele ligi. On selge, et institutsioonidepoolne teavitamine on oluline ja aina paraneb, kuid see ei ole olnud puuduste kõrvaldamiseks piisav. Seetõttu paneb Euroopa Komisjon ette täiesti uue poliitika, mis võimaldaks astuda ühepoolselt teavitamiselt otsustava sammu tugevama dialoogi suunas, keskenduda teabevahetusel institutsioonide asemel kodanikele ja detsentraliseerida Brüsseli-keskse lähenemisviisi. Teabevahetusest peaks saama täieõiguslik ELi poliitikavaldkond, mis oleks kodanike teenistuses. See peaks rajanema tõelisel inimeste ja poliitikute vahelisel dialoogil ja poliitikaküsimusi käsitleval elaval kodanikuarutelul. Kõikide elualade esindajatel peaks olema võimalus saada Euroopa Liidu kohta ausat ja täielikku teavet ning neil peaks olema kindlustunne, et liidu institutsioonid kuulavad nende arvamused ja probleemid ära. Euroopa Parlamendil, liikmesriikidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on siinkohal eriline roll, kuna rahva toetus Euroopa Liidule on kõigi huvides. 2. ARUTELU JA DIALOOGI TUGEVDAMINE – EUROOPA AVALIKKUS Praegu saavad Euroopa kodanikud oma poliitilisi õigusi kasutada peamiselt riiklikul ja kohalikul tasandil. Samuti on neil poliitilised õigused seoses Euroopa Liiduga, näiteks õigus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel. Inimeste teadmised poliitikast ja sellega seotud küsimustest põhinevad samas aga riiklikul haridussüsteemil ning riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel massiteabevahenditel. Nad tutvuvad erakondade programmidega, milles käsitletakse riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke küsimusi, ning nad arutavad viimaseid põhiliselt oma kaaskodanikega. Seega toimub suurem osa Euroopa Liidu poliitikaga seotud avalikust arutelust liikmesriikide sisepoliitilise arutelu raames. Kui Euroopa küsimused üldse päevakorda kerkivad, siis vaadeldakse neid oma riigi vaatepunktist. Keelebarjääri tõttu on igal riigil endiselt oma massiteabevahendid ning eri liikmesriikide kodanikel on vähe võimalusi, et üksteist tundma õppida ja arutada ühist huvi pakkuvate küsimuste üle. Samal ajal võetakse paljud ELi elanike igapäevaelu mõjutavad poliitilised otsused vastu liidu tasandil. Inimesed tunnevad, et neid on selliste otsuste tegemisest ja Euroopa institutsioonidest kõrvale jäetud. Brüsseli suhtes tuntakse võõrastust, mis tuleneb osaliselt üleüldisest ükskõiksusest poliitika vastu. Selle üks põhjus on piisavalt välja arenemata Euroopa avalik arutelu, mis võimaldaks käsitleda ELiga seotud küsimusi. Kuigi inimesed valivad saadikuid Euroopa Parlamenti, on neil sageli tunne, et neil on vähe võimalusi Euroopa asjades oma arvamust avaldada. Samuti puudub spetsiaalne foorum, kus nad saaksid küsimusi ühiselt arutada. Euroopa ühine poliitiline kultuur, mille juurde kuuluksid kogu liitu hõlmavad poliitilised rühmitused ja organid, on alles kujunemisjärgus. Euroopa Liit peab samuti leidma oma koha juba praegu riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil toimuvas avalikus arutelus ning sellist arutelu tuleb süvendada kõigis riikides. See on eelkõige liikmesriikide ametiasutuste ülesanne. Riigi valitsus ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peavad teavitama kodanikke poliitilistest otsustest, sealhulgas ELi poliitikast ja selle mõjust igapäevaelule, pidama kodanikega nende üle nõu ning looma foorumi sellealase arutelu elavdamiseks. Euroopa küsimuste lülitamisest liikmesriikides toimuvasse arutelusse oleks reaalselt kasu. Kodanikud tajuvad, et siseriiklik arutelu jääb poolikuks, kui selles vaadatakse mööda neile olulistest poliitilistest tahkudest. Euroopa Liidu eesmärk ei ole konkureerida liikmesriikidega. Kaugel sellest – mida enam liikmesriigid tema poliitikat arvesse võtavad, seda usaldusväärsem on nende endi poliitika. Seepärast peavadki riiklikud ametiasutused, kodanikuühiskond ja Euroopa Liidu institutsioonid tegema koostööd, et suurendada liidu rolli avalikes aruteludes. II OSA TÖÖ JÄTKAMINE Tegevuskava Komisjon on määranud ELi institutsioonide, liikmesriikide ja kodanikuühiskonna jaoks kindlaks viis koostöövaldkonda. See loetelu on esialgne ja kasvab sedamööda, kuidas ühiskond areneb ja tehnoloogia muutub. Nimetatud viiele valdkonnale on lisatud võimalikud meetmed, mida käesoleva valge raamatu raames võiks arutada. 1. ÜHISTE PÕHIMÕTETE MÄÄRATLEMINE | Õigus saada teavet ja sõnavabadus on Euroopa demokraatia põhialused. Neile põhimõtetele on osutatud nii Euroopa Liidu lepingus kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas[4]. Sellest tuleb ka lähtuda ELi teabevahetuspoliitika ühiste põhimõtete määratlemisel ja ühise nägemuse kujundamisel selles valdkonnas. Teabevahetuse puhul on keskse tähtsusega ka muud põhimõtted: - Kaasatus. Kõigil kodanikel peaks olema võimalik saada oma keeles teavet üldist huvi pakkuvate küsimuste kohta. See tähendab, et teavet tuleks levitada paljude eri kanalite kaudu, sealhulgas massiteabevahendite ja uute tehnoloogiate, näiteks Interneti kaudu. Kõigil ELi elanikkonna rühmadel tuleks aidata omandada teabe leidmiseks ja kasutamiseks vajalikud oskused. See on eriti oluline vähemuste, puuetega inimeste ja muude rühmade puhul, kes on sageli avalikust arutelust kõrvale tõrjutud. - Mitmekesisus. ELi kodanikud on väga erineva sotsiaalse ja kultuuritaustaga ning poliitiliste vaadetega. Liidu teabevahetuspoliitikas tuleb avaliku arutelu läbiviimisel arvestada kõigi seisukohtadega. - Osalemine. Kodanikel peaks olema õigus väljendada oma arvamust ja saada ära kuulatud ning neil peaks olema võimalus astuda poliitikutega dialoogi. See põhimõte on eriti oluline ELi institutsioonide puhul, mis võivad jääda kodanike jaoks kaugeks. Ühiste põhimõtete määratlemine: kuidas minna edasi? Euroopa Liidu küsimusi käsitlevat teabe- ja teabevahetustegevust reguleerivad ühised põhimõtted ja nõuded võiks sätestada raamdokumendis, näiteks teabevahetusalases Euroopa hartas või tegevusjuhendis . Selle eesmärk oleks saavutada, et kõik osapooled (ELi institutsioonid, liikmesriikide valitsused, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja valitsusvälised organisatsioonid) kohustuksid järgima nimetatud põhimõtteid, ning tagada, et ELi teabevahetuspoliitika teeniks tema kodanike huve. Sellise kohustuse võtmine on vabatahtlik. Komisjon avab veebis kodanike erifoorumi arvamuste saamiseks sellise raamdokumendi vajalikkuse, sisu ja otstarbe kohta. Foorum tegutseb kuus kuud ja lisaks sellele korraldatakse kohtumisi sidusrühmadega. Toimub ka avalik arutelu ning liikmesriike kutsutakse üles edendama mõttevahetust ja konsultatsioone riiklikul tasandil. Veebisaiti ajakohastatakse korrapäraselt, et kajastada olukorda liidus, liikmesriikides ja piirkondades. Pärast avaliku arutelu lõppu esitab komisjon saadud tulemused ja kaalub, kas teha ettepanek harta, tegevusjuhendi või mõne muu dokumendi vastuvõtmiseks. 2. Kodanike kaasamine Et olla edukas, peab ELi teabevahetuspoliitika keskenduma kodanike vajadustele. Seepärast tuleb selles pöörata põhitähelepanu selliste vahendite (näiteks aruteluks ettenähtud foorumite ja avalike teabevahetuskanalite) loomisele, mis annaksid võimalikult paljudele inimestele võimaluse saada teavet ja väljendada oma arvamust. Edaspidine töö selles valdkonnas peaks taotlema kolme põhieesmärki : - Kodanikuõpetuse parandamine. Kodanikuõpetus on oluline, sest ta õpetab inimesi kasutama oma poliitilisi ja kodanikuõigusi ja osalema avalikus elus, ning selle korraldamine on liikmesriikide ülesanne. Kodanikuõpetus ei peaks piirduma ainult ELi institutsioonide ja tegevusega seotud teadmiste jagamisega kooliõpilastele. See peaks aitama igas vanuses inimestel kasutada selliseid vahendeid nagu Internet, et saada teavet poliitika kohta ja avaldada nendes küsimustes oma arvamust. See on eriti oluline vähemuste, puuetega inimeste ja muude rühmade puhul, kes võiksid muidu avalikust arutelust kõrvale jääda.Euroopa Liidu küsimuste arutamist saab otseselt toetada ELi programmidest. Leonardo da Vinci, Socrates, Erasmus, „Aktiivsed Noored“ ja muud programmid pakuvad haridus- ja koolitusvõimalusi tuhandetele õpilastele ja noortele üle kogu Euroopa. Nn digitaalse lõhe vähendamiseks ja tõrjutuse vastu võitlemiseks on loodud infotehnoloogiaprogrammid. - Kodanikevaheliste sidemete loomine. Selleks et tekiks vastastikune usaldus, lugupidamine ja tahe teha ühiste eesmärkide nimel koostööd, on vaja uusi foorumeid, mis oleksid mõeldud Euroopa Liidu küsimuste avalikuks arutamiseks. Sidetehnoloogia on seejuures küll oluline, kuid inimestevahelised kohtumised on siiski otsustava tähtsusega. Olemasolevad algatused, nagu D-kava ja programmid „Aktiivsed Noored“ ja „Kultuur“, on tõestanud, et EL saab aidata korraldada kohtumisi kodanikevahelise arutelu eesmärgil. - Programmi „Kodanikud Euroopale“ eelnõu vastuvõtmine annaks uue võimaluse kodanike ühendamiseks ja võimaldaks neil liidu juhtimises rohkem sõna võtta. Programmi ülesanne on samuti aidata üleeuroopalistel kodanikuorganisatsioonidel korraldada kogu liitu hõlmavaid ja kodanikuaktiivsust edendavaid projekte ja pidada avalikku arutelu Euroopa küsimustes.Lisaks võiks täiendavalt ära kasutada paljusid käimasolevaid ja kavandatavaid ELi programme, mis aitaksid Euroopa kodanikke ühendada ja mobiliseerida. Komisjon võiks teha olemasolevatest kavadest kokkuvõtte, et teha kindlaks head tavad ja neid levitada. Eeskujuks võiks näiteks võtta eduka üliõpilasprogrammi Erasmus. Selles osalenud on aastate jooksul loonud omal algatusel võrgustiku, mis ühendab 150 000 üliõpilast eri liikmesriikides. Nende veebisaidid kujutavad endast foorumit, mille kaudu korraldatakse ühistegevust ja omavahelisi kohtumisi ning arutatakse erinevaid Euroopa küsimusi. - Sideme loomine kodanike ja avaliku võimu vahel. Kodanike ja avaliku võimu vaheline aktiivne teabevahetus on demokraatia toimimiseks väga oluline. Tuleb veelgi jätkata jõupingutusi, mida praegu tehakse selleks, et muuta ELi institutsioonid vastuvõtlikumaks, avatumaks ja ligipääsetavamaks . Kuid sama kehtib ka riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste kohta. Euroopa Liidu ja tema kodanike vahelise lõhe ületamiseks on vaja luua ja säilitada kodanike ja avaliku võimu vahelised sidemed, mis ulatuksid kohalikult tasandilt liidu tasandile.ELi institutsioonid on teinud selles suhtes olulisi edusamme. Euroopa Parlament võitleb läbipaistvuse eest ja Sevillas toimunud Euroopa Ülemkogu istungjärgul lepiti kokku, et nõukogu istungid peavad olema avalikud, kui ta võtab ELi õigusakte vastu koos parlamendiga. 2005. aastal vastuvõetud komisjoni tegevuskavas Euroopast teavitamise parandamiseks[5] rõhutatakse kodanike ärakuulamise olulisust ja kirjeldatakse meetmeid, mida komisjon kavatseb võtta oma töö parandamiseks selles valdkonnas. Komisjon on juba teinud suuri edusamme avalike arutelude korraldamisel oluliste poliitiliste algatuste puhul ja kehtestanud konsulteerimise miinimumnõuded . Ta on käivitanud omalt poolt ka Euroopa läbipaistvuse algatuse[6]. Lisaks pööratakse üha suuremat tähelepanu sellele, et kodanikud saaksid kasutada oma õigust suhelda institutsioonidega emakeeles. Keeleline mitmekesisus moodustab lahutamatu osa Euroopa Liidu tegevuse õiguspärasusest, läbipaistvusest ja demokraatlikkusest. Kuidas jõuda kodanikuni? Kuigi kodanikuõpetus on iga liikmesriigi või piirkonna ülesanne, võib EL aidata kaasa heade tavade levikule ja hõlbustada ühiste õppevahendite väljatöötamist, et Euroopa küsimused oleksid paremini kajastatud. Liikmesriike võiks kutsuda üles uurima, kuidas oleks kõige parem ühendada kodanikuõpetuse õpetajaid: kas võrgustiku kaudu, eriprogrammi teel, mis toimuks sellise olemasoleva struktuuri raames nagu Euroopa Kolledž, või uue struktuuri abil, mis võimaldaks vahetada ideid uuenduslike kodanikuõpetuse meetodite üle ja omandada uusi oskusi. Teine oluline projekt on Euroopa raamatukogude elektrooniline ühendamine, nii et neid võiks kasutada teabe- ja õppekeskusena, tagades kõigile kodanikele vaba juurdepääsu infotehnoloogiale ja olulisele teabele. Selle projekti väljaarendamise eest vastutavad liikmesriigid. Liikmesriigid võiksid teha koostööd, et luua oma kodanike jaoks uusi võimalusi kohtumisteks, mille raames saaks korraldada Euroopa-teemalisi poliitilisi ja kultuuriüritusi ning mis oleksid avatud igas vanuses inimestele, olenemata nende taustast. ELi institutsioonid ja asutused võiksid teha koostööd, et kooskõlastada, parandada ja laiendada oma külastusprogramme. ELi institutsioonid peaksid kaaluma võimalust luua ELi veebisaitide juurde Interneti-foorumid (nn virtuaalsed kohtumispaigad), millele oleksid lisatud viidad muudele teabeallikatele. ELi institutsioonid peavad jätkama oma jõupingutusi, et luua kodanikega parem side. Komisjoni konsulteerimise miinimumnõuded võiks läbi vaadata, et tagada huvirühmade tasakaalustatum esindatus ja aktiivsem tagasiside. Kolm suuremat institutsiooni võiksid samuti kaaluda selliste ühiste avatud mõttevahetuste korraldamist, mis täiendaksid parlamendi arutelusid ja kus kuulajad või ajakirjanikud saaksid esitada küsimusi. | - 3. Massiteabevahendite ja uute tehnoloogiate kasutamine Massiteabevahenditel on Euroopa Liidu teabevahetuspoliitikas juhtroll. Kõik Euroopa institutsioonid on viimastel aastatel teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et parandada oma suhteid massiteabevahenditega. Kuna Brüsselis on üle tuhande akrediteeritud ajakirjaniku, pööratakse ühe suuremat tähelepanu sellele, et ajakirjandust teavitataks olulistest otsustest kohe pärast nende vastuvõtmist. Telekanal Europe by Satellite edastab massiteabevahenditele kolme suurema institutsiooni nimel video-, heli- ja pildimaterjali ja Euroopa Parlament kavatseb muuta oma töö veebi-tv kaudu kõigile nähtavaks. Europa veebisait on maailma suurim. Vaatamata neile jõupingutustele ja Brüsseli korrespondentide pädevusele, on Euroopa küsimuste käsitlemine massiteabevahendites siiski endiselt piiratud ja lünklik. Sellised olulisemad sündmused nagu Euroopa Ülemkogu istungjärgud pälvivad küll liikmesriikide ajakirjanduses tähelepanu, kuid muul ajal puudub täielik ülevaade liidu tegevusest. Piirkondlikel ja kohalikel ajalehtedel on suur lugejaskond, kuid nendes kirjutatakse üldiselt vähe Euroopa asjadest. Televisiooni ja raadio saatekava ülesehitus on muutunud, mistõttu poliitikale ja Euroopa küsimustele pühendatud aeg on veelgi lühenenud ja eetriajale on üha enam konkurente. Infotehnoloogiline revolutsioon on põhjalikult muutnud juurdepääsu teabele ja loonud seoses interaktiivse meediaga uued võimalused. Senisest märksa suurem arv inimesi saab nüüd omavahel vabalt ühenduses olla ja osaleda erinevates võrgustikes. Kuid selleks, et infotehnoloogia võimalusi täielikult ära kasutada ja kõrvaldada teabepuudus, tuleb näha veel palju vaeva. Tegutseda tuleks järgmiste eesmärkide nimel: - Inimlikuma palge andmine Euroopale. Euroopa Liit mõjub tihti anonüümsena, kuna tal ei ole kindlat avalikku nägu. Tuleb aidata kaasa sellele, et kodanikud saaksid end liiduga samastada. Lisaks on poliitiline teave palju mõjuvam, kui seda esitada inimlähedaselt, nii et kodanikud mõistaksid, miks see on neile isiklikult oluline. Nii ELi institutsioonid kui ka kõik valitsustasandid võiksid edastada oma sõnumi palju inimesekesksemalt. - Riikliku, piirkondliku ja kohaliku eripära arvestamine. Kodanikele antav teave peab olema pidev ja ühtne, kui tahetakse näidata, et Euroopa Liidu küsimused on kõigi jaoks ühised ja olulised. Siinkohal on oluline koht üleeuroopalistel massiteabevahenditel ja erialasel ajakirjandusel. Samas tuleb Euroopa asju arutada ka riiklikust ja kohalikust vaatepunktist. Seda tehakse teataval määral niikuinii, kuna riikliku ja kohaliku tasandi poliitikud ja asutused on niisugusest arutelust rohkem huvitatud. Samas peavad ELi institutsioonid selles aktiivselt osalema vähemalt selleks, et selgitada liidu poliitikat kohaliku olukorra taustal. - Uute tehnoloogiavõimaluste ärakasutamine. Digitaaltehnoloogia, näiteks Interneti abil on võimalik luua uusi kanaleid Euroopa Liidu teemaliseks teabevahetuseks, uusi foorumeid kodanikuaruteluks ja uusi vahendeid demokraatia levikuks üle riigipiiride. Et Euroopa saaks Interneti võimalustest maksimaalselt kasu ja oleks välistatud uute ühiskondlike lõhede tekkimine, on siiski vaja poliitilisi otsuseid. Infoühiskonna „rikaste ja vaeste“ vahelist lõhet püütakse juba kõrvaldada algatusega i2010, milles käsitletakse selliseid küsimusi nagu võrdsed võimalused, info- ja sidetehnoloogia alased oskused ja Euroopa piirkondade ebavõrdne juurdepääs Internetile. Kuidas kaasata massiteabevahendeid tõhusamalt Euroopa Liidu küsimustega seotud teabevahetusse? Euroopa Liidu teabevahetuspoliitika peaks ergutama liidu, riiklikke ja kohalikke avalikke asutusi: pakkuma massiteabevahenditele kvaliteetseid uudiseid ja päevakajalist materjali; tegema tihedamat koostööd ringhäälingute ja meediaettevõtjatega; looma uusi sidemeid piirkondlike ja kohalike sidesüsteemidega; kasutama aktiivselt uusi tehnoloogiaid. ELi institutsioonid peaksid olema paremini varustatud sidevahenditega, mille võimsus peaks olema suurem. Kaks võimalust selle ülesande täitmiseks oleksid: täiustada telekanalit Europe by Satellite, keskendudes sellise kvaliteetse audiovisuaalse materjali tootmisele, mida massiteabevahenditel oleks lihtne kasutada ja mis oleks kodanike jaoks huvitav, ning uurida vajadust kutsealanõuete kohaselt tegutseva institutsioonidevahelise teenistuse järele; luua Euroopa avaliku teabevahetuse alase koolituse programm, mille raames ELi ja liikmesriikide asutuste ametnikud saaksid teabevahetuse ja meediatehnoloogiate alast koolitust. ELi institutsioonid peaksid uurima koos erinevate meediaorganisatsioonidega, kuidas pakkuda (üleeuroopalistele, riiklikele ja kohalikele) massiteabevahenditele paremini ja huvitavamat materjali, et kohandada teavet vastavalt eri riikide ja elanikkonna rühmade vajadustele. Et täiendada juba käimasolevaid algatusi digitaalse lõhe kõrvaldamiseks, võiks Euroopa demokraatia ümarlaual paluda koostada aruande infotehnoloogia ja demokraatia kohta Euroopas, nagu soovitatakse D-kavas. | - 4. Euroopa avaliku arvamuse mõistmine Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas pööravad poliitikud avaliku arvamuse analüüsimisele suurt tähelepanu, kasutades selleks näiteks avaliku arvamuse uuringuid ja jälgides massiteabevahendeid. Nende vahendite tähtsus on aina kasvanud, kuna kodanikel on üha enam kalduvus hoida kõrvale tavapoliitikast (erakondadesse astumisest, valimistel hääletamisest jne). Kuna liikmesriikide seisukohad erinevad, on Euroopa avalik arvamus kompleksne ja mitmekülgne ning seetõttu on selle tõlgendamine eriti raske. Euroopa Komisjon on olnud esirinnas selliste tänapäevaste vahendite (nt Eurobaromeetri uuringute) väljatöötamisel, mis võimaldavad uurida Euroopa avalikku arvamust: - Eurobaromeetri uuringutest on kujunenud Euroopas oluline andmebaas, mis mõõdab regulaarselt avalikku arvamust kõigis liikmesriikides ja kandidaatriikides, küsitledes iga kord tuhandeid inimesi. Iga uuringut kontrollivad sõltumatud asjatundjad ja see tehakse kättesaadavaks üldsusele ja teadlastele. - Liidu teadusfondide toel on hästi edenenud Euroopa küsimusi käsitlevad sõltumatud ühiskonnauuringud – alates 1994. aastast on viidud ellu üle 350 rahvusvahelise projekti. Need sõltumatul analüüsil põhinevad uuringud on aidanud palju paremini mõista, miks Euroopa poliitikute suhted kodanikega on olnud edukad või ebaedukad. - Eurobaromeetri uuringute kvaliteeti ja mõju on püütud pidevalt tõsta. Praegu on käimas selle metoodika ümberhindamine, mis on tingitud tõsisest vajadusest laiendada ja süvendada Euroopa avaliku arvamuse arengu analüüsi. Kuidas võiks paremini mõõta eurooplaste arvamust? ELi institutsioonid võiksid teha Eurobaromeetri uuringute koostamisel ja kavandamisel ja nende tulemuste levitamisel tihedamat koostööd. Iga uue Eurobaromeetri uuringu puhul võiksid ELi institutsioonid korraldada avaliku arutelu kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Selle esimeseks etapiks võiks olla 2006. aasta kevadel korraldatav spetsiaalne Eurobaromeetri küsitluste ja kvalitatiivsete uuringute sari ELi teabevahetuspoliitika kohta. Et avalikku arvamust Euroopa tuleviku seisukohast tähtsate küsimuste puhul paremini mõista ja ennetada, tuleks uurida Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide vahelisi uusi koostöövõimalusi. Kaks võimalust selleks oleks: Luua avaliku arvamuse uurimisega tegelevate riiklike asjatundjate võrgustik, mis aitaks vahetada häid tavasid ja suurendada kõigil tasanditel tehtava teadustöö koostoimet. ELi institutsioonid ja liikmesriigid võiksid ühendada olemasolevad vahendid, et moodustada sõltumatu Euroopa Avaliku Arvamuse Uuringute Keskus, mis jälgiks avaliku arvamuse arengut ja uuriks seda süvitsi. | 5. KOOSTÖÖ | - Toimivat Euroopa avalikku arutelu ei saa töötada välja Brüsselis. Niisugune arutelu saab tekkida ainult siis, kui sellel on peamiste osapoolte toetus ja kui seda edendatakse kõikidel tasanditel. Igasugune poliitiline arutelu saab eelkõige alguse riigi tasandil, mistõttu liikmesriikide valitsused ja muud riiklikud osapooled peavad kasutama riigisiseseid kanaleid, et tagada Euroopa avaliku arutelu lai kandepind. Koostöösse tuleb kaasata kõik peamised osapooled: - Liikmesriigid on võtnud endale juba ammu kohustuse teha Euroopa institutsioonidega koostööd, et teavitada inimesi Euroopa asjadest ja luua riiklikke sidemeid Brüsseliga. Mõned liikmesriigid on aktiivselt toetanud avalikku arutelu, näiteks ELi põhiseaduse eelnõu üle, kuid arenguruumi on veel küllaga[7]. - ELi institutsioonid peaksid tegema teabevahetuse parandamiseks omavahel rohkem koostööd. Institutsioonidevahelises teaberühmas osalevad ELi institutsioonid ja asutused peaksid aitama kaasa ELi teabevahetuse detsentraliseerimisele, minnes kohalikule tasandile, ning toetama liikmesriike, et nad teavitaksid kodanikke ELi asjadest aktiivsemalt. - Suurt osa Euroopa poliitikast ja programmidest rakendatakse piirkondlikul ja kohalikul tasandil . Seega on piirkondlikel ja kohalikel asutustel lihtne astuda kodanikega dialoogi ja kaasata kohalikke kogukondi aktiivselt ELi küsimuste arutamisse. Juba praegu on näiteid sellise koostöö edukast toimimisest. Nii osaleb komisjon konkreetses projektis Šoti omavalitsusega, et „tuua otsuste tegemine inimestele lähemale“, kasutades selleks kodanike ja institutsioonide vahelisi mõlemapoolseid algatusi. - Erakondadel on oluline koht avaliku arvamuse kujundamisel Euroopa küsimustes, samuti mõttevahetuse elavdamisel ja Euroopa avaliku arutelu toetamisel. - Kodanikuühiskonna organisatsioonid , sealhulgas kutseala- ja valdkondlikud organisatsioonid, mängivad samuti väga tähtsat rolli üleüldise teadlikkuse tõstmisel Euroopa küsimustest ja poliitilistest aruteludest ning inimeste aktiivse osalemise toetamisel nendes aruteludes. Kuidas koostööd korraldada? Liikmesriikide ja Euroopa Liidu vaheline koostöö võiks hõlmata uusi algatusi riiklikul tasandil, näiteks komisjoni iga-aastaste strateegiliste prioriteetide arutamine avalikult ja parlamendis ning liikmesriigi ministrite ja Euroopa Liidu volinike vahelised silmast-silma kohtumised, mida kantaks üle riiklikes massiteabevahendites. Eriti võiks pöörata tähelepanu neile valdkondadele, kus EL ja liikmesriigid tegutsevad juba praegu paralleelselt. Koostöö võiks olla rahaline, nagu näiteks komisjoni ja Saksamaa ametiasutuste vahel sõlmitud juhtimispartnerluse puhul, või põhineda tegevusel, hõlmates koostööd Euroopa võrgustike ja infopunktidega, näiteks võrgustikuga Europe Direct. Avaliku teabevahetusega tegelevate riiklike ametiasutustega tuleks luua uus struktureeritud koostöö, et jagada Euroopa Liidu küsimustega seotud teabevahetuse alaseid kogemusi ja töötada välja ühisalgatusi. Eriti oluline on leida tõhusamaid koostöövorme välissuhete alal. ELi rahvusvahelist rolli käsitlev teavitustöö on tõhus viis nii oma kodanike tähelepanu saavutamiseks kui ka ELi toetuse ja mõistmise suurendamiseks muudes riikides. Välissuhete valdkonnas võiks kaaluda mitut täiendavat koostöövõimalust, sealhulgas avaliku diplomaatia tugevdamist. ELi institutsioonide lähenemisviis peaks olema kooskõlastatum ja rohkem kodanikule suunatud. Eelkõige võiks laiendada komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahelist koostööd ja parandada institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) praegust töökorraldust. Seejuures tuleks vaadata läbi ka olemasolevad algatused, mida rahastatakse programmi PRINCE eelarveridadelt[8]. Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee toetavad juba piirkondlikul ja kohalikul tasandil arutelu Euroopa küsimuste üle, millesse on kaasatud ka kodanikuühiskond. Nad sõlmisid hiljuti komisjoniga koostööprotokollid, mis rajavad teed ulatuslikumale koostööle nimetatud valdkonnas. Erakonnad võiksid arutada oma liikmetega põhjalikumalt Euroopa poliitilisi küsimusi ja aidata üleeuroopaliste ajutrustide kaudu kaasa avalikule arutelule. Erakondi tuleks julgustada töötama välja oma programmilised seisukohad Euroopa asjades. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel on Euroopa avalikus arutelus oluline roll. Seda saaks tugevdada avaliku teabevahetuse alaste kindla suunitlusega koostööprojektide kaudu. | - 6. JÄRELDUS Euroopa Liit on ühine ettevõtmine, milles osalevad kõik valitsustasandid, igat liiki organisatsioonid ja kogu elanikkond. Kodanikel on õigus saada Euroopa Liidu ja tema konkreetsete kavade kohta teavet, esitada nende kohta oma arvamusi ja saada ära kuulatud. Selles seisnebki teabevahetuspoliitikale esitatud väljakutse – hõlbustada arvamuste vahetust, teadmiste omandamist ja dialoogi. Et Euroopa Liidu tegevus oleks edukas, peavad kõik asjaosalised leppima kokku ühistes eesmärkides ja saama kasutada ühtseid meetmeid. Selleks tuleb neil leida uuenduslikke koostööviise. Käesolevas valges raamatus on kirjeldatud praeguseid probleeme ja osutatud sellele, kuidas neid oleks võimalik lahendada. Nüüd ootab komisjon Euroopa institutsioonide, liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonide, sidusrühmade ja Euroopa kodanike arvamusi selle kohta, kuidas luua omavahel parem side ja teabevahetus. FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU NIMETUS: VALGE RAAMAT EUROOPA TEABEVAHETUSPOLIITIKA KOHTA 2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE/EELARVESTAMISE RAAMISTIK Asjaomane poliitikavaldkond: 16 – PRESS JA TEAVE Seonduvad meetmed: 16.03 – Avaliku arvamuse arengusuundade analüüs ja kodanikele mõeldud üldteabe väljatöötamine 16.04 – Teabevahendite integreeritud haldamine 3. EELARVEREAD 3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised BA read)), sh järgmised rubriigid: 16 03 01 – Avaliku arvamuse analüüs ja sellega seonduvad meetmed 16 03 02 – Meetmed teabevahetuse valdkonnas 16 04 03 – Teabevahendid 3.2. Meetme kestus ja finantsmõju Euroopa teabevahetuspoliitikat käsitleva valge raamatu avaldamise eesmärk on algatada arutelu, mille kestuseks on kavandatud kuus kuud: 2006. aasta veebruarist kuni juuni/juulini. Seega piirdub valge raamatuga seotud finantsmõju meetmetega, mis on vajalikud arutelu nõuetekohaseks toimimiseks. 3.3. Eelarve tunnusjooned Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamakse | Taotlejarii-kide osamaksed | Finants-perspektiivi rubriik | 16 03 01 | Mittekohust. | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr 3 | 16 03 02 | Mittekohust. | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr 3 | 16 04 03 | Mittekohust. | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr 3 | 4. ÜLEVAADE VAHENDITEST 4.1. Rahalised vahendid 4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Kulu liik | Jao nr | 2006 | Hilisemad aastad | Kokku | Tegevuskulud | Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0,875 | --- | 0,875 | Maksete assigneeringud | b | 0,875 | --- | 0,875 | VÕRDLUSSUMMA KOKKU | Kulukohustuste assigneeringud | a | 0,875 | --- | 0,875 | Maksete assigneeringud | b | 0,875 | --- | 0,875 | Võrdlussummast välja jäävad halduskulud | Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0,405 | --- | 0,405 | Meetme soovituslik finantskulu kokku Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+d | 1,280 | --- | 1,280 | Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+d | 1,280 | --- | 1,280 | 4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga Selle ettepaneku finantsmõju piirdub 2006. eelarveaastaga. Nimetatud eelarve raames on ettepanek kooskõlas olemasoleva finantsplaneeringuga. Kavandatud meetmete rakendamise kulud kaetakse 16. jaotises olemasolevate assigneeringute ümberpaigutamise teel. 4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad), vt täpsemalt punktis 8.2.1. Aastane vajadus | 2006 | Personali arv kokku | 5 | 5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID Euroopa teabevahetuspoliitikat käsitleva valge raamatu peamine eesmärk on algatada ulatuslik arutelu Euroopa teabevahetuspoliitika üle üldiselt ning valges raamatus esitatud ettepanekute üle konkreetsemalt. Seega ei ole nimetatud ettepanekud selles etapis veel konkreetsed tegevusettepanekud ning seepärast on need käesolevast finantsselgitusest välja jäetud. Arutelu kavandatud kestuseks on kuus kuud: 2006. aasta veebruarist kuni juuni/juulini. Alles pärast arutelu lõppemist teeb komisjon oma võimalikud ametlikud ettepanekud ja lisab neile finantsselgitused. 5.1. Vajalikud meetmed Aruteluks on vaja luua kaks veebisaiti: üks teabe- ja teabevahetusealast Euroopa hartat käsitleva arutelu ning teine valge raamatu sisu käsitleva arutelu jaoks. Selleks tuleb luua personali komisjoni peadirektoraatide vahel ümberpaigutamise teel töörühm, kelle ülesanne on teostada järelevalvet arutelu üle ning rakendada tulemusi. Samuti korraldatakse koos asjaomaste partneritega 2006. aasta veebruarist kuni juuni/juulini Brüsselis viis spetsiaalset konverentsi (võimaluse korral koostöös teiste institutsioonidega) . 2006. aasta kevadel korraldatakse spetsiaalsed Eurobaromeetri uuringud, eesmärgiga saada analüüsimiseks võimalikult täpsed andmed. 5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime Valge raamat põhineb komisjoni institutsioonilistel õigustel ja selle eesmärk on suurendada ühenduse meetme lisandväärtust, kui tegemist on Euroopa asjadest parema teavitamisega. Nagu Euroopa Ülemkogu veelkord oma 2005. aasta juuni istungjärgu järeldustes kinnitas, jaguneb vastutus parema Euroopa asjadest teavitamise eest ühenduse institutsioonide, eelkõige komisjoni, ning liikmesriikide riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et komisjoni eriline roll seisneb üldiste tegevuskavade väljatöötamises ja erinevate partnerite võetud meetmete kooskõlastamises. 5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames Valge raamatu eesmärk on jõuda konkreetsete ettepanekute väljatöötamiseni viies kindlaksmääratud töövaldkonnas. Lisaks kahele loodavale veebisaidile ja Eurobaromeetri uuringutele korraldatakse Brüsselis koos kõikide komisjoni partneritega (muud institutsioonid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid) arutelu toetuseks viis teabevahetuse alast konverentsi. Arutelu kulgemise edukust võib mõõta partnerite osalemismääraga eespool nimetatud konverentsidel ning nimetatud kahele veebisaidile saadetud kommentaaride arvuga. Pärast arutelu lõppemist (juuli 2006) moodustatakse igas kindlaksmääratud töövaldkonnas ühised (komisjon + partnerid) temaatilised töörühmad konkreetsete tegevusettepanekute koostamiseks. 5.4. Rakendusmeetod Haldamine tsentraliseeritult: otse, haldajaks on komisjon 6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE 6.1. Järelevalvesüsteem Pärast arutelu lõppemist kontrollitakse, mil määral on arutelu tulemused aidanud kaasa üksmeele saavutamisele valges raamatus tehtud ettepanekute rakendamise suhtes. 6.2. Hindamine 6.2.1. Eelhindamine Arvestades ettepaneku laadi, tuleb märkida, et ettepaneku kohta on koostatud mõju hinnang. Arutelu raames kavandatud meetmed kuuluvad tegevusvaldkondadesse, mis kuuluvad tavaliselt teabe peadirektoraadi haldusalasse. 6.2.2. Vahepealse või järelhindamise järel võetavad meetmed Arutelu tulemuste kohta koostatakse aruanne. 6.2.3. Tulevase hindamise tingimused ja sagedus Arutelu tulemusena saadud tegevusettepanekuid hinnatakse. Hindamine sõltub ettepanekute arvust ja laadist. 7. PETTUSEVASTASED MEETMED ARUTELU TOIMIMISEKS KAVANDATUD MEETMETE SUHTES KOHALDATAKSE EELARVE TÄITMISEGA, ERITI JÄRELEVALVEMEETMETEGA, SEOTUD FINANTSEESKIRJADE SÄTTEID. 8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA 8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi Järgnevas tabelis on esitatud summad, mis on vajalikud punktis 5.1 kirjeldatud meetmete rakendamiseks. Kulukohustused miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Väljundi liik | Keskmine kulu | 2006 | KOKKU | Väljundi-te arv | Kulud kokku | Väljundi-te arv | Kulud kokku | - Konverentsid (16 03 02) | Konverentside korraldamine | 0,025 | 5 | 0,125 | 5 | 0,125 | - Veebisaidid (16 04 03) | Veebisaitide väljaarendamine ja haldus | 0,075 | 2 | 0,150 | 2 | 0,150 | KULUD KOKKU | 0,875 | 8.2. Halduskulud 8.2.1. Personali arv ja liik Selles tabelis on esitatud ajutise töörühma moodustamiseks vajalik personal, kelle ülesanne on tagada arutelu järelevalve ning analüüsida ja töötada läbi laekunud ettepanekud, eesmärgiga valmistada ette konkreetsete tegevusettepanekute koostamine viies kindlaksmääratud töövaldkonnas. Nimetatud töörühm moodustatakse teabe peadirektoraadis töötavatest ametnikest. Kaks ametikohta täidetakse personali ümberpaigutamise teel, milleks on teabe peadirektoraat andnud oma nõusoleku (lisaks juba sisestruktuuris ümberkorralduse raames toimunud ümberpaigutamistele). Kolm ülejäänud ametikohta täidetakse 2006. aastaks teabe peadirektoraadile ettenähtud ressurssidest: esialgu esindustesse töötajate arvu suurendamiseks ettenähtud personal paigutatakse ümber valge raamatuga seotud meetmete jaoks. Ametikoha liigid | Personal, kes tuleb määrata meetme haldamiseks olemasolevaid vahendeid kasutades (täistööajale taandatud ametikohtade arv) | 2006 | Ametnikud või ajutised töötajad (16 01 01) | A*/AD | 5 | KOKKU | 5 | 8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus Teabe peadirektoraadi alla paigutatud A-kategooria ametnikest moodustatakse töörühm, kelle ülesanne on arutelu juhtimine ja valge raamatu raames kogutud ettepanekute põhjal tehtud konkreetsete tegevusettepanekute rakendamine. 8.2.3. Personali allikad (kohustuslik) ( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud ( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks ette nähtud ( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus X Ametikohad, mis tuleb teabe peadirektoraadi olemasolevaid inimressursse kasutades ümber paigutada (kaks ametikohta) + kolm ametikohta 2006. aastaks ettenähtud inimressursside ümberpaigutamise teel ( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud 8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud) Ei kohaldata 8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Personali liik | 2006 | Ametnikud ja ajutised töötajad (16 01 01) | 0,405 | (Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,405 | Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad 5 ametnikku valitud ajavahemikul aprillist detsembrini aastal 2006: 5 ametnikku x 108 000 eurot/aastas 9 kuu jooksul = 405 000 eurot | 8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2006 | KOKKU | 16 01 02 11 05 – Infosüsteemid | p.m. | p.m. | 2. Muud juhtimiskulud kokku (16 01 02 11) | p.m. | p.m. | 3. Muud halduskulud | (Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | p.m. | p.m. | [1] Tegevuskava, SEK(2005) 985, 20. juuli 2005. [2] D-kava, KOM(2005) 494, 13. oktoober 2005. [3] Käesoleva valge raamatu ettevalmistamisel on komisjon võtnud nõuetekohaselt arvesse soovitusi, mis Euroopa Parlament on esitanud oma resolutsioonis Euroopa Liidu info- ja kommunikatsioonistrateegia rakendamise kohta (raportöör Herrero, 2004/2238(INI)). Komisjon on samuti võtnud arvesse seisukohti, mis esitati mitmel avalikul üritusel või laekusid eraviisiliselt asjatundjatelt ja sidusrühmadelt. 8. novembril 2005 korraldas Majandus- ja Sotsiaalkomitee sidusrühmade foorumi „Lõhe ületamine: Kuidas tuua Euroopa oma kodanikele lähemale?“ (http://www.esc.eu.int/stakeholders_forum/index_en.asp). 25. novembril toimus Regioonide Komitee plenaaristung, kus käsitleti komisjoni valge raamatu peasõnumit. Ettevalmistustöö ajal saadud üksikasjalikke ettepanekuid ja soovitusi uuritakse uuesti pärast seda, kui käesoleva valge raamatu üle on toimunud arutelu. [4] Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 on sätestatud: (1) Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. (2) Massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust austatakse. [5] Tegevuskava, SEK(2005) 985, 20. juuli 2005. [6] Euroopa läbipaistvuse algatus, SEK(2005) 1300/6, 9. november 2005. [7] Näiteks sarnaselt Iiri riikliku aruteluga Euroopa küsimuste üle (Irish National Forum on EU matters). [8] Programm PRINCE loodi 1995. aastal, et määratleda esmatähtsad teemad, millest teavitamist rahastatakse ELi eelarvest. 2006. aastal rahastatakse teavitamist viiel teemal („Majandus- ja rahaliit“, „Euroopa Liidu tulevik“, „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, „Euroopa Liidu roll maailmas“ ja „Laienemine“).