[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 19.12.2005

KOM(2005) 672 lõplik

ROHELINE RAAMAT

mis käsitleb EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamist

(komisjoni esitatud) {SEK(2005) 1732}

SISUKORD

1 Rohelise raamatu taust ja eesmärgid 3

1.1 Kahjunõuded kui ühenduse konkurentsiõiguse täitmise tagamise osa 3

1.2 Küsimuse lühiülevaade 4

1.3 Eesmärgid 4

2 põhiküsimused 4

2.1 Juurdepääs tõenditele 5

2.2 Süü nõue 6

2.3 Kahjutasu 7

2.4 Kahjude edasisuunamine kaitsena ja kaudse ostja õigus esitada nõue 7

2.5 Tarbijate huvide kaitse 8

2.6 Kohtukulud 9

2.7 Eeskirjade täitmise kooskõlastatud tagamine avaliku ja eraõiguse kaudu 9

2.8 Kohtualluvus ja kohaldatav õigus 10

2.9 Muud küsimused 11

ROHELINE RAAMAT

mis käsitleb EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamist

Tugev konkurents avatud siseturul on Euroopa ettevõtjatele parim stiimul oma tootlikkuse ja uuendusliku potentsiaali suurendamiseks. Seepärast on konkurentsiõiguse täitmise tagamine oluline osa Lissaboni strateegiast, mille eesmärk on Euroopa Liidu jätkuv majanduskasv ja uute töökohtade loomine Euroopa kodanikele.

Käesolev roheline raamat ja sellele lisatud komisjoni personali töödokument, kus käsitletakse EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjunõuete esitamise tingimusi, moodustab osa jõupingutustest, mida on tehtud pärast Euroopa Liidu lepingu artiklitega 81 ja 82 seotud menetlusõiguse ajakohastamist selleks, et tagada konkurentsiõiguse parem täitmine. Nendes dokumentides tuuakse esile tegurid, mis takistavad kahjunõuete tõhusat esitamist ning pakutakse võimalusi, kuidas neid küsimusi lahendada. Konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamise parem kord lihtsustaks nii tarbijatel kui ettevõtetel selliste kahjude sissenõudmist ning parandaks konkurentsiõiguse jõustamist.

1 Rohelise raamatu taust ja eesmärgid

1.1 Kahjunõuded kui ühenduse konkurentsiõiguse täitmise tagamise osa

Lepingu artiklite 81 ja 82 konkurentsieeskirjade täitmine tagatakse nii avaliku kui eraõiguse kaudu. Mõlemad on ühise täitmissüsteemi osa ja nende eesmärgid on samad: hoida ära konkurentsieeskirjades keelatud konkurentsivastane tegevus ning kaitsta ettevõtjaid ja tarbijaid konkurentsivastase tegevuse ja sellega kaasneva kahju eest. Konkurentsieeskirjade täitmise tagamine nii avalikus kui ka eraõiguses on oluline konkurentsivõimelise majanduse loomise ja säilitamise seisukohast.

Avaliku õiguse puhul kohaldavad nii komisjon kui ka liikmesriikide konkurentsiasutused üksikjuhtumite puhul konkurentsiõigust. Määruse 1/2003 kohaselt moodustavad komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused konkurentsiasutuste võrgustiku, mis vastutab ühenduses kohaldatavate konkurentsieeskirjade rakendamise eest. Need ametiasutused võtavad rakendamistöö osana muu hulgas vastu konkurentsiõiguse rikkumist ning trahvide kehtestamist käsitlevaid otsuseid. Eeskirjade rakendamine avalikus õiguses on asendamatu põhilepingus sätestatud õiguste tõhusal kaitsel ning kohustuste täitmisel.

Lepingu artiklite 81 ja 82 kõik osad on vahetult kohaldatavad. Samuti on eraõigus olnud algusest peale olulisel kohal lepingu artiklite 81 ja 82 rakendamisel. Eraõiguse all mõeldakse siinkohal konkurentsiõiguse kohaldamist tsiviilasjade puhul, mis on esitatud menetlemiseks siseriiklikele kohtutele. Selline kohaldamine võib toimuda eri vormides. Lepingu artikli 81 lõikes 2 sätestatakse, et artikliga 81 keelatud kokkulepped või otsused on kehtetud. Lisaks saab lepingu eeskirju kasutada kohustuste täitmata jätmisest tulenevate nõuete sissenõudmisel. Samuti saab kahjutasu maksta isikutele, kellele on tekitatud kahju seoses konkurentsieeskirjade rikkumisega.

Käesolevas rohelises raamatus keskendutakse ainult kahjunõuetele. Konkurentsiõiguse rikkumise puhul rakendatavatel kahjunõuetel on mitu eesmärki - hüvitada kannatajale konkurentsivastase käitumisega tekitatud kahju ja tagada konkurentsivastase tegevuse takistamise kaudu lepingu konkurentsieeskirjade täielik toimimine ning seeläbi ühenduses kaasa aidata tõhusa konkurentsi säilimisele[1] (hoiatamine). Kahjunõude esitamise võime aitab tuua konkurentsieeskirju Euroopa ettevõtjatele ja tarbijatele lähemale, millega tagatakse nende aktiivsem osalemine kõnealuste eeskirjade rakendamisel. Lepinguga antud õiguste tõhusaks kaitseks näeb Euroopa Ühenduste Kohus ette, et artiklite 81 ja 82 rikkumisega tekitatud kahju eest on isikul õigus nõuda kahjutasu.[2]

1.2 Küsimuse lühiülevaade

Ühenduse õiguse seisukohast on vaja konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjunõuete käsitlemiseks tõhusat süsteemi, kuid 25 liikmesriigi õiguses on see valdkond täielikult välja arendamata.[3]

Euroopa Ühenduste Kohtu otsuse kohaselt tuleb asjaomaste ühenduse eeskirjade puudumise korral liikmesriikide õigussüsteemidel tagada kahjunõuete menetlemiseks üksikasjalikud eeskirjad. Kuna ühenduse kohtutel puudub kõnealuses küsimuses pädevus (v.a eelotsuse tegemise menetlus), arutavad üldjuhul asja liikmesriikide kohtud. Eri liikmesriikides on märkimisväärseid takistusi, mis raskendavad kahjunõuete tõhusat menetlemist ühenduse konkurentsiõiguse rikkumise korral.

1.3 Eesmärgid

Selle rohelise raamatu ja komisjoni personali töödokumendi eesmärk on välja selgitada takistused, mis raskendavad kahjude hüvitamise tõhusat menetlemist ning pakkuda erinevaid võimalusi kõnealuste menetluste tõhustamiseks nii jätkumeetmete puhul (näiteks asjades, kus pärast konkurentsiasutuse poolt tuvastatud rikkumist algatatakse tsiviilasi) kui üksikmeetmete puhul (menetlused, mis ei tulene konkurentsiasutuse järeldusest konkurentsiõiguse rikkumise kohta).

2 põhiküsimused

Põhiküsimuste kokkuvõte on esitatud allpool, kuid põhjalikuma ülevaate leiab töödokumendist. Kõiki huvitatud isikuid kutsutakse üles selles esitatud kaalutlusi vaagima. Lisatud töödokumendis on ka üksikasjalik loetelu teabeallikatest, mida kasutati kaalutluse tegemisel.

Komisjon kutsub üles kõiki huvitatud isikuid esitama märkusi käsitletud küsimuste ning nende võimalike lahenduste kohta. Lisaks kutsutakse üles arutama konkurentsiõiguse rikkumisest tulenevate kahjunõuete muid aspekte. Need märkused aitavad komisjonil langetada otsust, kas ühenduse tasandil on vaja võtta meetmeid, et parandada kahjunõuete menetlemise tingimusi konkurentsiõiguse rikkumise korral.

2.1 Juurdepääs tõenditele

Konkurentsiasjades esitatud kahjunõuete puhul tuleb üldjuhul uurida laia asjaolude ringi. Peamine raskus sellise kohtuasja puhul seisneb selles, et asjaomased tõendid on sageli raskesti kättesaadavad ning üldjuhul selle poole valduses, kelle tegevus on konkurentsiõigusega vastuolus. Seega on juurdepääs sellistele tõenditele kahjude tõhusa sissenõudmise seisukohast oluline. Seepärast tuleb kaaluda dokumentide andmise kohustuse või muul viisil tõenditele juurdepääsu kehtestamise võimalusi. Eriti tähtis on see üksikmeetmete puhul.

Lisaks tuleb kaaluda kohustuse kehtestamist süüdistatavale avalikustada konkurentsiasutusele esitatud dokumendid. On tõenäoline, et need dokumendid sisaldavad asjades, mille suhtes komisjon või liikmesriigi konkurentsiasutus on algatanud uurimise, asjaomaseid tõendeid, mis võivad osutuda nõude sissenõudjale jätkumeetmete käigus oluliseks. Nende materjalide kasutamine edasistes tsiviilasjades võib kahjunõude tõendamisele kaasa aidata. Konkurentsiasutuste halduskoorma vähendamiseks peaksid huvitatud isikud omavahel lahendama dokumentidele juurdepääsu korraldusliku külje.

Tõendamiskohustust ja tõendite piisavust käsitlevad eeskirjad saavad siin nõude esitajat samuti aidata. Samuti on olulise tähtsusega küsimus, kas liikmesriigi konkurentsiasutuse otsuseid saab tõenditena käsitleda.

Küsimus A: | Kas ELi lepingu artiklite 81 ja 82 kohaste kahjunõuete puhul tsiviilasjades on vaja erieeskirju tõendavate dokumentide avalikustamiseks? Kui vastus on jaatav, millises vormis peaks avalikustamine toimuma? |

1. võimalus: | Avalikustamine peaks toimuma pärast seda, kui osapool onn välja toonud üksikasjad ning esitanud oma väidete kinnituseks mõistlikult kättesaadavad tõendid (asjaolude kaitse). Avalikustamine peaks piirduma ainult asjaomaste ja võimalikult täpselt kindlaks määratud üksikdokumentidega ning avalikustamist peaks nõudma kohus. |

2. võimalus: | Kui asjaolude kaitsest ei tulene teisiti, peaks teatavate dokumentide liikide kohustuslik avalikustamine poolte vahel olema kohtu korraldusel võimalik. |

3. võimalus: | Kui asjaolude kaitsest ei tulene teisiti, peaks kõigi kohtuvaidluses osalejate puhul kehtima kohustus esitada kohtuvaidluses osalevatele teistele pooltele nimekirja tema valduses olevatest asjaomastest dokumentidest, mis on ka nendele kättesaadavad. |

4. võimalus: | Karistused tõendite hävitamise eest, mille abil saaks tagada võimalustes 1–3 kirjeldatud avalikustamise. |

5. võimalus: | Kohustus säilitada asjaomaseid tõendeid. Enne kui tsiviilmenetlus tegelikult algab, võib selle reegli kohaselt kohus nõuda asjaomaste tõendite säilitamist. Sellise kohustuse kehtestamist nõudev osapool peab esitama mõistlikult kättesaadavad tõendid, mis kinnitavad prima facie rikkumist. |

Küsimus B: | Kas konkurentsiasutuse valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu reguleerivad erieeskirjad aitaksid kaasa kahjunõuete menetlemisele konkurentsiõiguse rikkumise korral? Kuidas peaks selline juurdepääs olema korraldatud? |

6. võimalus: | Kõigi menetluspoole kohustus konkurentsiasutuse ees esitada tsiviilasjade menetluse vaidluspoolele kõik dokumendid, mis on asutusele esitatud, välja arvatud leebema kohtlemise menetluse korral. Ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe avalikustamisega seotud küsimusi ning õigust kaitsele käsitletakse kohtu asukohariigi (s.t asukohariigi pädeva kohtu) õiguse kohaselt. |

7. võimalus: | Siseriiklike kohtute juurdepääs komisjoni valduses olevatele dokumentidele. Sellega seoses soovib komisjon saada tagasisidet (a) siseriiklike kohtute suutlikkuse kohta kaitsta ärisaladust ja muud konfidentsiaalset teavet ja (b) olukordade kohta, kus siseriiklikud kohtud paluvad komisjonilt sellist teavet, mida pooled suudaksid samuti anda. |

Küsimus C: | Kas nõude esitaja koormat konkurentsiõiguse rikkumisest tekkinud kahjude tõendamisel tuleks kergendada? Kui jah, siis kuidas? |

8. võimalus: | Teha ELi liikmesriikide konkurentsiasutuste rikkumisotsused tsiviilkohtutele siduvaks või vastasel korral panna tõendamiskohustus kostjale, kui selline rikkumisotsus on olemas. |

9. võimalus: | Kui nõude esitaja ja süüdistatava valduses oleva teabe hulk on erinev, vähendada tõendamiskohustust või panna see teisele poolele, et kaoks kõnealune asümmeetria. Sellised eeskirjad võivad nõude esitajale teataval määral kompenseerida olematuid või nõrku avalikustamiseeskirju. |

10. võimalus: | Poole põhjendamata keeldumine tõendi esitamisest võib mõjutada nii ümberlükatavate kui ka ümberlükkamatute tõendite esitamise kohustust ning kohtul võimalust võtta asjaomase asjaolu tõendamise hindamisel keeldumist lihtsalt arvesse. |

2.2 Süü nõue

Mitmes liikmesriigis nõutakse, et kahjunõuete puhul tuleb tõendada süüd. Mõnes liikmesriigis eeldatakse süüd, kui tegevus on ebaseaduslik konkurentsiõiguse tähenduses. Teistes riikides selline eeldus jälle puudub. Seepärast tuleks kaaluda, millist rolli peaks süü kahjunõuete puhul mängima.

Küsimus D: | Kas süü nõue peaks kehtima konkurentsiõiguse rikkumisest tekkivate kahjunõuete menetlemise puhul? |

11. võimalus: | Rikkumise kohta esitatud tõenditest peaks piisama (sarnane objektiivse vastutusega). |

12. võimalus: | Rikkumise koha esitatud tõenditest peaks piisama ainult kõige raskemate konkurentsiõiguse rikkumiste puhul. |

13. võimalus: | Süüdistataval peaks olema võimalus näidata, et tema juriidiline või faktiline eksimus on vabandatav. Selliste asjaolude korral ei kaasne rikkumisega vastutust kahjude eest (vabandatava eksimuse tõendamine). |

2.3 Kahjutasu

Kahjunõude ulatusega on seotud mitu küsimust. Kõigepealt tuleb määratleda kahjutasu summa. Seda võib teha mitmel viisil, lähtudes eelkõige ebaseaduslikult saadud tulu hüvitamisest või sissenõudmisest. Lisaks tuleb kaaluda, kas kahjutasult tuleks arvestada intressi. Kui jah, siis millist intressimäära ja intressi arvutamismetoodikat kasutada. Edasi tuleb kaaluda kohtu äranägemisel kahjutasu automaatset või tingimuslikku kahekordistamist, kui on tuvastatud horisontaalseid kartellirikkumisi.

Kahjutasu maksmise õigusliku määratluse kõrval on oluline ka kahjude mõõtmise küsimus. Kahjude arvutamiseks keerulistes olukordades on välja töötatud mitmeid majandusmudeleid. Kahjunõudeid käsitlevates kohtuvaidlustes tuleks kaaluda nende mudelite kasutamist.

Küsimus E: | Kuidas tuleks kahjutasu määratleda? |

14. võimalus: | Kahjutasu määratlemine kahju eest, mille süüdistatav tekitas nõude esitajale rikkumise tulemusena (hüvitatav kahju). |

15. võimalus: | Kahjutasu määratlemine rikkuja saadud ebaseadusliku tulu seisukohast (ebaseadusliku tulu sissenõudmine). |

16. võimalus: | Kahekordne kahjutasu horisontaalsete kartellide puhul. Sellist kahjutasu võib nõuda automaatselt, tingimuslikult või kohtu äranägemisel. |

17. võimalus: | Intresside arvutamine alates rikkumise kuupäevast või kahju tekkimise kuupäevast. |

Küsimus E: | Millist meetodit tuleks kasutada kahjutasu arvutamisel? |

18. võimalus: | Millised on kahjunõuete sissenõudmise puhul keeruliste majandusmudelite eelised lihtsamate meetodite ees? Kas kohtul peaks olema õigus kahjunõuet hinnata õigluse põhimõttest lähtuvalt? |

19. võimalus: | Kas komisjon peaks avaldama kahjutasu mõõtmist käsitlevad suunised? |

20. võimalus: | Kohtuvaidluse lihtsustamiseks menetluse jagamine rikkuja vastutuse tuvastamise ja kahjutasu määra kehtestamise osaks. |

2.4 Kahjude edasisuunamine kaitsena ja kaudse ostja õigus esitada nõue

Kaitse edasiandmine on õiguslik asjaolu käsitlus, mille puhul konkurentsiõigust rikkuvalt hankijalt kaupu või teenuseid ostev äriühing vähendab oma majanduslikku kahju, jättes enammakstud summad oma klientide kanda. Konkurentsivastasest tegevusest tekkinud kahjusid saab seega tarneahelas edasi suunata kuni lõpptarbijani või need võivad jääda koguni täies ulatuses tema kanda. Õiguse seisukohast tuleks kaaluda, kas rikkuja tohib sellist kahjude edasisuunamist kaitsena kasutada. Samuti tuleb kaaluda kaudsete ostjate nõude esitamise õigust sellest hoolimata, kas neil tuli maksta kõrgemat hinda või mitte.

Kahjude edasisuunamise kasutamine kaitseargumendina suurendab oluliselt kahjunõuete keerukust, kuna kahjude jagunemist tarneahelas on väga raske tõendada. Tõenditega seotud küsimused raskendavad ka kaudsete ostjate tegevust, sest neil võib olla keeruline tõendada neile tekitatud kahju ulatust ja selle põhjuslikku seost konkurentsiõiguse vastase tegevusega.

Küsimus G: | Kas oleks vaja eeskirju, mis reguleeriksid kahjude edasisuunamise vastuvõetavust ja kasutamist kaitseargumendina? Kui jah, siis millises vormis peaksid need eeskirjad olema? Kas kaudsel ostjal peaks olema nõude esitamise õigus? |

21. võimalus: | Kahjude edasisuunamise kasutamine kaitseargumendina on lubatud ning nii otsestel kui kaudsetel ostjatel on õigus rikkujalt kahjutasu kohtulikult sisse nõuda. Selle võimalusega kaasneks oht, et otsene ostja ei suuda kahjutasu edukalt sisse nõuda, sest rikkuja saab kasutada enda kaitseks kahjude edasisuunamist. Samuti ei suudaks kaudsed ostjad kahjutasu edukalt sisse nõuda, kuna nad ei suuda näidata, kas ja millises ulatuses on kahjusid tarneahelas edasi suunatud. Seda silmas pidades tuleb tõendamiskohustusele erilist tähelepanu pöörata. |

22. võimalus: | Kahjude edasisuunamise kasutamine kaitseargumendina on välistatud ning ainult otsestel ostjatel on õigus rikkujalt kahjutasu kohtulikult sisse nõuda. Selle võimaluse kohaselt on otsesed ostjad paremas olukorras, sest kahjude sellise edasisuunamisega kaasnevad raskused ei koorma menetlust. |

23. võimalus: | Kahjude edasisuunamise kasutamine kaitseargumendina on välistatud ning nii otsestel kui kaudsetel ostjatel on õigus rikkujalt kahjutasu kohtulikult sisse nõuda. Kuigi kulude edasisuunamise välistamine kaitseargumendina muudab nõude esitajate menetlused vähem koormavaks, kaasneb käesoleva valikuga võimalus, et süüdistatavalt nõutakse välja mitmekordne kahjutasu, sest nii kaudsetel kui otsestel ostjatel on võimalus kahjunõue esitada. |

24. võimalus: | Kaheetapiline menetlus, milles välistatakse kulude edasisuunamise kaitseargumendina kasutamise võimalus ning kus esimeses etapis on igal kannatanul õigus rikkujalt kahjutasu kohtulikult sisse nõuda. Teises etapis jaotatakse ülemäärane ostuhind kõikide kahju kannatanud poolte vahel. See võimalus on tehniliselt raske, kuid see-eest tagab kõikidele ohvritele õiglase hüvitise. |

2.5 Tarbijate huvide kaitse

Praktilistel põhjustel on ebatõenäoline, kui mitte võimatu, et tarbijad ja ostjad esitaksid konkurentsiõiguse rikkumisest tekkinud väikeste nõuete puhul kohtu korras kahjunõude. Seepärast tuleb kaaluda võimalusi, kuidas parandada nende huvide kaitset ühisnõuete teel. Lisaks tarbijate huvide kaitsele saab ühishagi teel koondada mitu väiksemat nõuet ühte menetlusse, millega hoitakse kokku nii aega kui raha.

Küsimus H: | Kas ühisnõuete esitamiseks ja tarbijate huvide kaitseks oleks vaja erimenetlusi? Kui jah, siis kuidas sellised menetlused peaksid olema kavandatud? |

25. võimalus: | Tarbijaühingute võimalused nõude esitamiseks ilma et üksiktarbija kaotaks nõude esitamise õigust. Tähelepanu tuleb pöörata küsimustele, nagu nõude esitamise õigus (võimalik registreerimis- või heakskiidusüsteem), kahjude jagunemine (kas ainult tarbijaühingule või jaguneb see tema liikmete vahel), kahjude mõõtmine (tarbijaühingule hüvitatavat kahju võib arvutada süüdistatava ebaseaduslikult saadud tulu alusel, kuid tarbijaühingu liikmetele hüvitatavat kahju arvutatakse kahju alusel, mida liige tegelikult kandis). |

26. võimalus: | Erisäte ühisnõude kohta, mille esitavad ostjate rühmad, kes ei ole lõpptarbijad. |

2.6 Kohtukulud

Kohtukulude tasumist käsitlevad eeskirjad on nõude esitamisel tihti nii positiivseks kui negatiivseks ajendiks. Nii ühenduse õigusega kui Euroopa inimõiguste konventsiooniga nähakse tsiviilnõuete puhul ette tõhus juurdepääs kohtutele. Seepärast tuleb kaaluda, kuidas kohtukulusid käsitlevad eeskirjad saaksid sellist juurdepääsu lihtsustada.

Küsimus I: | Kas nõude esitaja kulude vähendamiseks oleks vaja erieeskirju? Kui jah, siis milliseid eeskirju? |

27. võimalus: | Kehtestada eeskiri, mille kohaselt nõude esitajal tuleb tasuda ebaõnnestunud nõudega kaasnevad kulud ainult siis, kui nõue esitati põhjendamatult. Lisaks võiks kaaluda võimalust anda kohtule õigus teha kohtumenetluse alguses ettepanek, et nõude esitajal ei tule tasuda kulusid ka siis, kui nõue jäetakse rahuldamata. |

2.7 Eeskirjade täitmise kooskõlastatud tagamine avaliku ja eraõiguse kaudu

Avalik ja eraõigus täiendavad teineteist eeskirjade täitmise tagamisel ning seepärast tuleb neid optimaalselt kooskõlastada. Konkurentsiasutuste otsused mõjutavad oluliselt nõude esitaja tegelikke võimalusi kohtuasja tõendamisel (vt punkt 2.1, küsimus C, 8. võimalus). Optimaalne kooskõlastamine on eriti tähtis leebema kohtlemise ja kahjunõuete kooskõlastamise seisukohast eeskirjade täitmise tagamisel avaliku õiguse kaudu. Nii leebem kohtlemine kui tsiviilvastutus aitavad kaasa sama eesmärgi saavutamisele: tõhusamalt hoiatada kartellide moodustamise eest. Arvesse tuleb võtta kahjunõuete mõju leebema kohtlemise menetlusele, et säilitada nende menetluste tõhusus. Sellega seoses tuleks arvesse võtta, et leebema kohtlemise menetlused on üldjuhul kasulikud kahjumenetluses osalevatele erapooltele, kuna leebema kohtlemise menetlused paljastavad salajasi kartelle.

Küsimus K: | Kuidas tagada eeskirjade täitmise optimaalne kooskõlastamine avalikus ja eraõiguses? |

28. võimalus: | Leebema kohtlemise avastamise välistamine, kaitstes seega konkurentsiasutusele leebema kohaldamise käigus esitatud dokumentide konfidentsiaalsust. |

29. võimalus: | Iga kahjunõude tingimuslik vähendamine leebema kohaldamise korral, kuid jätta kord muutmata nende nõuete puhul, mis on esitatud teiste rikkujate vastu, kes vastutavad kahju eest koos ja solidaarselt. |

30. võimalus: | Leebema kohtlemise taotlejalt ühise vastutuse äravõtmine, vähendades seega taotleja ohtu olla sunnitud hüvitama kahjusid. Üks võimalik lahendus on piirata leebema kohtlemise taotleja vastutust selle osaga kahjudest, mis vastab taotleja osale kartelliturul. |

2.8 Kohtualluvus ja kohaldatav õigus

Kohtualluvust kohtuasjades, mille kostjad asuvad liikmesriikides, reguleeritakse määrusega 44/2001.[4] Sellise kostja võib kaevata selle riigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht, või nõude esitaja valikul selle riigi kohtusse, kus kahjustav sündmus toimus. Kahjustava sündmuse toimumise koht saab olla kas (a) koht, kus kahju põhjustanud sündmus toimus või (b) koht, kus kahju tekkis (nõude esitaja valikul). Määruse artiklite 6, 27 ja 28 kohaselt tohib erinevaid, kuid omavahel seotud menetlusi kooskõlastada.

Kohaldatava õiguse seisukohast tuleb arvesse võtta komisjoni ettepanekut määruse kohta, mis käsitleb mittelepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigust (Rooma II määrus).[5] Kuna kahjunõuded on üldjuhul seotud lepinguvälise kahjuga, kuuluvad need selle ettepaneku reguleerimisalasse. Seda arvestades tuleks kaaluda, kas ettepaneku artiklis 5 esitatud üldreegli kohaldamine konkurentsiõiguse rikkumisega seotud asjades on asjakohane või tuleks kehtestada selgitav erireegel. Selline erireegel selgitaks mõjudel põhineva lähenemisviisi järgimist. Teise võimalusena võib kõigi kohtuasjade puhul kohaldatava õigusena kasutada kohtu asukohamaa õigust. Täiendavat tähelepanu tuleb pöörata nendele kohtuasjadele, mis käsitlevad konkurentsiõiguse rikkumist rohkem kui ühe riigi territooriumil.

Küsimus K: | Millist materiaalõigust tuleks kohaldada konkurentsiõiguse rikkumisest tekkinud kahjunõuete suhtes? |

31. võimalus: | Kohaldatav õigus tuleks kindlaks määrata Rooma II määruse artikli 5 üldreegli alusel, võttes arvesse kahju tekkimise asukohta. |

32. võimalus: | Konkurentsiõiguse rikkumisega kaasnevate kahjunõuete suhtes oleks vaja eraldi reeglit. Sellisel juhul tuleks selgitada, et selliste nõuete puhul tähendab artikli 5 üldreegli kohaldamine nende riikide õiguse kasutamist, kelle turgudel nõude esitaja sai konkurentsiõiguse rikkumisest tekkinud kahju osaliseks. |

33. võimalus: | Erireegel võiks olla, et kohaldatakse kohtu asukohariigi siseriiklikku õigust. |

34. võimalus: | Olukordades, kus rohkem kui ühe riigi territoorium on kaasatud konkurentsivastasesse tegevusse, mille kohta nõue on esitatud, ning kui kohtul on pädevus langetada otsus hagi esitajale tekkinud tervikkahju kohta, tuleks kaaluda hagi esitajale võimaluse andmist määrata kindlaks kohtuvaidluses kohaldatav õigus. See valik võiks piirduda ühe kohaldatava õiguse valimisega nende seast, mida kohaldatakse mõjutatud turgude puhul. Lisaks võiks pakkuda võimalust valida, kas kohaldada ühte konkreetset õigust, iga kahjunõude puhul erinevat õigust või kohaldada kohtu asukohariigi siseriiklikku õigust. |

2.9 Muud küsimused

Arvestades konkurentsiõiguse rikkumisest tekkinud kahjunõuete keerukust, on ekspertide kasutamine tõhusa kohtumõistmise seisukohast eriti oluline. Kui eksperdid määrab kohus, on võimalik kulusid kokku hoida, kuna sellisel juhul on kasutatavate ekspertide arv tõenäoliselt väiksem. See väldiks ka olukorda, kus eksperdid sõltuvad oma klientide seisukohtadest ja esitavad vastuolulisi tõendeid.

Küsimus L: | Kas eksperdi peaks määrama kohus? |

35. võimalus: | Nõuda poolte nõusolekut selleks, et eksperti ei määra nemad ise, vaid seda teeb kohus. |

Aegumistähtaja peatamine või pikendamine mängib kahjunõuete tõhusal esitamisel olulist rolli, eelkõige jätkumeetmete puhul.

Küsimus M: | Kas aegumistähtaegade kohaldamine tuleks peatada? Kui jah, siis millisest kuupäevast alates? |

36. võimalus: | Kahjunõuete aegumistähtaegade peatamine alates komisjoni või riikliku konkurentsiasutuse poolt algatatud menetluse kuupäevast. Alternatiivina võiks aegumistähtaeg hakata kehtima pärast seda, kui viimase instantsi kohus on rikkumise kohta otsuse langetanud. |

Põhjuslik seos on iga kahjunõude puhul oluline nõue. Kuigi põhjusliku seose tõendamine rikkumise ja kahju vahel on väga raske eelkõige nende küsimuste majandusliku keerukuse tõttu, ei peeta liikmesriikide pretsedendiõiguses välja töötatud mõisteid põhjusliku seose kohta nõude esitajatele oluliseks takistuseks. Kuid samas ei tohiks põhjusliku seose kohaldamise tulemusena tekkida olukord, kus isikul, kes on seoses konkurentsiõiguse rikkumisega kannatanud kahju, puudub võimalus kahju sisse nõuda.

Küsimus N: | Kas kahjunõuete menetlemise lihtsustamiseks on vaja põhjusliku seose nõuet selgitada? |

Küsimus O: | Kas on muid küsimusi, mille kohta sidusrühmad soovivad märkusi esitada? |

Komisjon kutsub üles esitama märkusi käesoleva rohelise raamatu ja eelkõige eespool loetletud küsimuste ja võimaluste kohta, et kaaluda ühenduses võetavate meetmete vajalikkust ja asjakohasust kahjunõuete menetlemisel kehtivate tingimuste parandamiseks.

Arvamuste vahetamise lihtsustamiseks on avatud rohelise raamatu veebileht järgmisel aadressil:

http://europa.eu.int/comm/competition/antitrust/others/actions_for_damages/gp.html

Kuni 21. aprillini 2006 võib märkusi saata elektronpostiga aadressil:

comp-damages-actions@cec.eu.int

või posti teel:

European CommissionDirectorate-General for CompetitionUnit COMP/A-1 – Antitrust policy and strategic supportReview of damages actions for breach of the EC antitrust rulesB-1049 Brussels.

Konkurentsi peadirektoraadi üldine tava on avaldada avaliku konsulteerimise käigus saadud märkused. Samas on võimalik esitada taotlus, et märkust või selle teatavaid osi käsitletaks konfidentsiaalsetena. Sellisel juhul palun tehke märkuse esilehele selge märge, et märkust ei tohi avalikustada ning lisage ka märkuse mittekonfidentsiaalne versioon, mille konkurentsi peadirektoraat võib avaldada.

[1] Vt Courage v . Crehan, kohtuasi C-453/99, kohtu 20. septembri 2001. aasta otsus, lõiked 26–27.

[2] Vaata Courage ’i otsust joonealuses märkuses 1.

[3] Ülevaade kahjunõuete esitamiste tingimuste kohta EÜ konkurentsieeskirjade rikkumise korral asub komisjoni veebilehel järgmisel aadressil:http://europa.eu.int/comm/competition/antitrust/others/private_enforcement/index_en.html.

[4] Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, EÜT L 12, 2001, lk 1. Taanis reguleerib kohtualluvust Brüsseli konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT C 189, 1990, lk 2), mida on muudetud ning mis on sisuliselt võrdne määrusega 44/2001.

[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanek määruse kohta, mis käsitleb mittelepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigust (Rooma II), KOM(2003) 427(lõplik), mida on parandatud muudetud ettepanekuga (viide pole kättesaadav).