[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 21.12.2005

KOM(2005) 666 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ressursside säästev kasutamine: jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia

{SEK(2005) 1681}{SEK(2005) 1682}

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Praegune olukord 4

3. ELi jäätmepoliitika arendamise eesmärgid 6

4. Tegevus 6

5. Kavandatud muudatuste mõju 8

6. Rahvusvaheline olukord 10

7. Järelevalve ja hindamine 11

8. Läbivaatamine 11

I LISA Peamised tegevused 12

II LISA Finantsselgitus 12

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ressursside säästev kasutamine: jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia (EMPs kohaldatav tekst)

1. SISSEJUHATUS

Eurooplaste jaoks on jäätmed keskkonnaalane, sotsiaalne ja majanduslik väljakutse. Mõnel inimesel seostuvad sellega negatiivsed kujundid: prügikotid, praht ja mürgiseid jäätmeid sisaldavad prügimäed. Teiste jaoks on jäätmed võimalus midagi teha – Euroopa soov käidelda jäätmeid keskkonnasõbralikul viisil on loonud töökohti ja ärivõimalusi. Jäätmekäitluse ja ringlussevõtu sektor kasvab kiiresti ja EL-25 hinnanguline käive on üle 100 miljardi euro. See on töömahukas sektor, milles leidub 1,2–1,5 miljonit töökohta. Ringlussevõtt annab töötlevale tööstusele üha enam ressursse: vähemalt 50% ELis toodetud paberist ja terasest, 43% klaasist ning 40% mitteraudmetallidest saadakse tänapäeval ringlussevõetud materjalidest.

Jäätmed on olnud ELi keskkonnapoliitika keskmes viimased 30 aastat ning sellel alal on tehtud ka olulisi edusamme. Rängalt saastavad prügilad ja jäätmepõletustehased on korda seatud. Ohtlike jäätmete töötlemiseks on välja töötatud uusi tehnoloogiaid. Sõidukitest ning elektri- ja elektroonikaseadmetest kõrvaldatakse ohtlikud ained. Vähendatud on jäätmepõletustehaste dioksiini- ja muude heidete taset.

Aja möödudes hakatakse üha enam mõistma, et jäätmed on väärtuslikud tööstusressursid. Reguleeritud jäätmete puhul (pakendijäätmed, kasutusest kõrvaldatud sõidukid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, biolagunevad jäätmed ja rehvid) on hakatud kasutama selliseid lähenemisviise nagu korduvkasutus, ringlussevõtt ja energia taaskasutamine. Kui biolagunevaid jäätmeid prügimäele mitte suunata ning suurendada jäätmete ringlussevõttu ja taaskasutamist, on võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Edusammudele vaatamata on jäätmed endiselt probleemiks. Jäätmete maht kasvab pidevalt. Mõnel juhul on seaduste rakendamine puudulik ja riikide lähenemisviisid erinevad üksteisest oluliselt. Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu võimalusi pole veel täielikult ära kasutatud. Kujunemisjärgus teadmised ressursside kasutamise keskkonnamõjudest ei kajastu veel täiel määral jäätmepoliitikas.

Mittesäästvad suundumused jäätmetekkes ja jäätmepoliitikas on murettekitavad, sest jäätmeteke võib tähendada keskkonna seisukohalt ebatõhusat ressursikasutust. Pealegi kaasnevad jäätmekäitlusega heited õhku, vette ja pinnasesse, samuti müra ja muud häiringud, mis suurendavad keskkonnaprobleeme ja põhjustavad majanduskulusid.

Lisaks on ELi jäätmeõigus vaatamata Euroopa Kohtu praktikale tihtipeale ebaselge ning selle tõlgendamine on põhjustanud palju vaidlusi. Pädevatele asutustele ja jäätmekäitlejatele toob see kaasa ettekirjutuste kattuvust ja ebakindlust ning võib takistada vajalike investeeringute tegemist.

Arvestades kõike seda, on saabunud aeg ELi jäätmepoliitika analüüsimiseks ja hindamiseks, et kujundada tuleviku tarbeks strateegiline raamistik. Vastavalt kuuendale keskkonnaalasele tegevusprogrammile nähakse selle strateegiaga ette eesmärgid ja võimalikud vahendid, mis aitavad ELil täiustada jäätmehooldust.

Ühtlasi võimaldab see ELi parema õigusloome eesmärgi kohaselt muuta lihtsamaks ja selgemaks olemasolevat õiguslikku raamistikku. Ühenduse õigusaktide lihtsustamisel loetakse jäätmeid eelisvaldkonnaks [KOM(2005) 535]. Kõnealuses strateegias kavandatakse esialgsed sammud, mille vajalikkus on selgunud esimese läbivaatamise käigus, ja sätestatakse komisjoni valitud viis ELi jäätmeõiguses parema reguleerimise saavutamiseks.

Strateegia rajaneb olemasolevatel õigusaktidel ja huvirühmadega peetud laialulatuslike konsultatsioonide tulemustel ning strateegias sätestatud eesmärkide poole liikumise tingimuseks on nende täielik ja tõhus rakendamine liikmesriikides.

2. PRAEGUNE OLUKORD

Praegu kõrvaldatakse ELi olmejäätmeid prügilatesse ladestamise (49%), põletamise (18%) ning ringlussevõtu ja komposteerimise (33%) teel. Uutes liikmesriikides, kus on tehtud suuri jõupingutusi ja investeeringuid ELi õigustiku järgimiseks, paraneb olukord kiiresti, kuid siiski domineerib neis prügiladestus. Liikmesriikidevahelised erinevused on suured – on riike, kus ringlussevõtt on minimaalne (90% jäätmetest ladestatakse prügilates, 10% suunatakse ringlusse ja energia taaskasutusse), ning riike, mis on keskkonnasõbralikumad (10% prügiladestus, 25% energia taaskasutus ja 65% ringlussevõtt).

Praegune ELi jäätmepoliitika põhineb kontseptsioonil, mida tuntakse jäätmehierarhiana. Ideaalis tähendab see seda, et jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik korduvkasutada, ringlusse võtta ja taaskasutada ning viia prügilasse võimalikult vähe jäätmeid. Keskkonnale on prügila halvim variant, sest see tähendab ressursside kaotust ja võib tulevikus kaasa tuua keskkonnaalaseid kohustusi. Jäätmehierarhiat ei tohiks võtta kui siduvat ja lõplikku eeskirja, eeskätt sellepärast, et eri jäätmekäitlusmeetoditel on erinev keskkonnamõju. Kuid eesmärgikindel liikumine ühiskonna poole, kus jäätmeid võetakse ringlusse ja taaskasutatakse, tähendab ka hierarhiaredelil ülespoole tõusmist ja prügilas ladestamisest loobumist, kasutades samal ajal üha enam jäätmete ringlussevõttu ja taaskasutamist.

Kõnealuse strateegilise lähenemise aluseks olev õigusraamistik[1] sisaldab jäätmehooldust käsitlevaid horisontaalõigusakte, nt jäätmete raamdirektiivi, ohtlike jäätmete direktiivi, samuti jäätmesaadetiste määrust. Viimaseid täiendavad üksikasjalikumad õigusaktid, mis käsitlevad jäätmekäitlust ja kõrvaldamistoiminguid, nt prügiladirektiiv ja jäätmepõletusdirektiiv, ning õigusaktid, millega reguleeritakse konkreetsete jäätmevoogude (õlijäätmete, PCBde/PCTde ja patareide) käitlemist. Ringlussevõtu ja taaskasutuse eesmärgid on seatud tähtsamatele jäätmevoogudele, nt pakenditele, kasutusest kõrvaldatud sõidukitele, elektri- ja elektroonikaseadmetele. Asjakohaseid õigusakte hõlmav tabel on esitatud komisjoni dokumendi SEK(2005) 1682 III lisas.

Vaatamata saavutatud märkimisväärsele edule kasvab jäätmete üldmaht ja prügilatesse minevate jäätmete absoluutne kogus ei vähene. Aastatel 1990–1995 kasvas jäätmete tekitamine ELi ja EFTA riikides 10%, samal ajal kui SKT kasvas 6,5%. Kasvule aitasid oluliselt kaasa tahked olmejäätmed ning see on seotud aktiivse majandustegevusega, kuna nii tahkete olmejäätmete tekitamine kui ka SKT kasvasid aastatel 1995–2003 EL-25s 19%. Suurenesid ka väiksemad, kuid olulised jäätmevood: ohtlike jäätmete kogused suurenesid aastatel 1998–2002 13% (SKT suurenes 10%). Koos majanduskasvu oodatava tõusuga jätkub ka üldise jäätmemahu suurenemine, mis puudutab enamikku jäätmeliike. Näiteks ennustab Euroopa Keskkonnaagentuur, et paberi-papi-, klaasi- ja plastijäätmeid tekib 2020. aastal 40% rohkem võrreldes 1990. aastaga. OECD ennustuste kohaselt kasvab tahkete jäätmete tekitamine kuni 2020. aastani, kuid veidi aeglasemas tempos. Teadusuuringute ühiskeskus ennustab tahkete jäätmete koguste suurenemist 2020. aastaks 42,5% võrreldes 1995. aasta tasemega. ELi 10 uues liikmesriigis ennustatakse tahkete jäätmete suhteliselt kiiremat kasvu.

Samal ajal kui suureneb jäätmete ringlussevõtt ja põletamine, ei vähene prügilates ladestatavate jäätmete üldkogused, sest jäätmete tekitamine kasvab. Näiteks suurenes aastatel 1990–2002 prügilas ladestatud plastijäätmete kogus 21,7%, kuigi nende osatähtsus kõikide prügilas ladestatud jäätmete seas langes 77 protsendilt 62 protsendile.

Selline mittesäästev suundumus on osaliselt tingitud jäätmeseaduste ebarahuldavast rakendamisest, mis omakorda on osaliselt tingitud jäätmepoliitika ja sellega seotud õigusliku raamistiku teatavatest elementidest, mida oleks võimalik parandada.

On mitmeid seaduste rakendamisega seotud probleeme, alates jäätmete ladestamisest hooldamata prügilates ja lõpetades rahvusvaheliste konventsioonide rikkumisega ohtlike jäätmete veol. Seaduste rakendamist takistavad ebaselged mõisted ja seaduste rakendamisega seotud eriarvamused, mis on viinud ka kohtuvaidlusteni. Vaatamata Euroopa Kohtu otsustele ei ole teatavad aspektid senini päris selged, näiteks millal lakkavad jäätmed olemast jäätmed.

Kuigi jäätmetekke vältimine on palju aastaid olnud nii liikmesriikide kui ka ELi jäätmehoolduspoliitika tähtsaim eesmärk, ei ole selle praktikasse rakendamisel erilist edu saavutatud. Ei ühenduse ega ka riiklikke varem seatud eesmärke pole rahuldavalt täidetud.

Ringlussevõtt ja taaskasutus kasvavad. Need hõlmavad siiski üksnes väikest osa jäätmetest. Ringlussevõtu direktiivid on seni käsitlenud eri jäätmevooge ja olnud ühenduse jäätmepoliitikas keskkonnamõju vähendamise vahendiks, soodustades selliste jäätmevoogude eraldamist ja ringlussevõttu, nagu patareid, pakendijäätmed, sõidukid ning elektri- ja elektroonikaseadmed. Kuna nimetatud kiiresti kasvavad jäätmevood on oma olemuselt ohtlikud ja keerulised, on need eriti olulised. Siiski moodustavad sellised jäätmed üksnes väikese osa kogu tekitatud jäätmete hulgast.

Samal ajal kui ringlussevõetavate jäätmete hulk suureneb, kehtivad käitlusstandardid üksnes prügilate ja jäätmepõletustehaste kohta ning katavad ringlussevõttu vaid osaliselt. See võib endast kujutada keskkonnaprobleemi, sest halvasti töötavad ringlussevõtuga tegelevad ettevõtted võivad keskkonda reostada. Standardid on vajalikud mitte üksnes keskkonnakaitseks, vaid ka ärilistel kaalutlustel – ringlussevõetavatele materjalidele tuleb luua võrdsed tingimused.

Sel taustal tähendas temaatiline strateegia ettevalmistamine olemasoleva olukorra laialdasemat ülevaatamist ning probleemide ja teemade kindlaksmääramist. Järgnevalt koostati allpool esitatud ettepanekud, et töötada välja ühtne lähenemisviis jäätmetekke vältimiseks ja jäätmete ringlussevõtuks.

3. ELI JÄÄTMEPOLIITIKA ARENDAMISE EESMÄRGID

ELi jäätmepoliitika võib aidata vähendada ressursikasutusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmetekke vältimine ning jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse edendamine tõhustab Euroopa majanduse ressursikasutust ja vähendab loodusressursside kasutusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Ühtlasi aitab see säilitada püsiva majanduskasvu jaoks olulisi loodusvarasid.

ELi praeguse jäätmepoliitika peaeesmärgid – vältida jäätmeteket ja edendada korduvkasutust, ringlussevõttu ja taaskasutust, et vähendada negatiivset keskkonnamõju – on endiselt jõus ja kirjeldatud mõjupõhine lähenemine toetab nende saavutamist .

ELi pikaajaliseks eesmärgiks on saada jäätmeid taaskasutavaks ühiskonnaks, mis püüab jäätmete teket vältida ja kasutab jäätmeid ressursina. Kui on kehtestatud kõrged keskkonnastandardid, lihtsustab siseturg ringlussevõttu ja taaskasutust.

4. TEGEVUS

Et saavutada nimetatud eesmärgid ja kindlustada seega kõrgem keskkonnakaitse tase, peab ettepanek ajakohastama olemasolevat õigusraamistikku – muutma olelustsükli analüüsi poliitiliste otsuste tegemise osaks ning muutma ELi jäätmeõiguse selgemaks, lihtsamaks ja täiuslikumaks. See aitaks lahendada praegusi õigusaktide rakendamise probleeme ja viia ELi otsustavalt lähemale ühiskonnale, kus kasutatakse majanduslikult tõhusat ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu. Püsiva majanduskasvu tagamiseks säilitatakse praegune keskkonnaeesmärkide tase ja täiustatakse seda.

Selleks on vaja ühendada jäätmetekke vältimist, ringlussevõttu ja korduvkasutust edendavad meetmed viisil, mis võimaldaks optimaalselt vähendada ressursside olelustsükli vältel kumuleeruvat keskkonnamõju. Tegevus peaks muuhulgas hõlmama järgmist.

- Olemasolevate õigusaktide täieliku rakendamise taotlemine . Seaduste rakendamisega on liikmesriikides mitmesuguseid probleeme, näiteks mõnes liikmesriigis on probleemiks ebaseaduslikud prügilad, teistes aga seaduste erinev tõlgendamine. Strateegia üks osa on kavandatud selleks, et kõrvaldada mitmetähenduslikkus, lahendada tõlgenduserimeelsused ja muuta õigusakte, mis ei ole toonud kaasa loodetud kasu keskkonnale. Teabe ja heade tavade vahetamiseks ning seaduste rakendamisega seotud raskuste väljaselgitamiseks kasutab komisjon foorumina jäätmehoolduskomiteed. Komisjon võtab ka edaspidi õiguslikke meetmeid, et tagada ühenduse õigustiku võrdne täitmine kõigis liikmesriikides.

- Olemasolevate õigusaktide lihtsustamine ja kaasajastamine keskkonnakaitse taset säilitades ning parema õigusliku reguleerimise eesmärgi kohaselt, kui kogemused näitavad, et see on vajalik halduskoormuse vähendamiseks. Selle tulemuseks on kulutõhusamad jäätmealased õigusaktid ning see hõlmab mitut meedet. Esiteks muudetakse jäätmete raamdirektiivi. See ühendatakse ohtlike jäätmete direktiiviga ning lisatakse toote olelustsüklil põhineva mõtteviisi käsitlus, selgitatakse, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed ning täpsustatakse taaskasutuse ja hävitamisega seotud mõisteid, lisatakse ringlussevõtu mõiste ning püütakse kaotada jäätmealaste ja muude keskkonnaalaste õigusaktide kattuvus. Teiseks tühistatakse õlijäätmete direktiiv ja viiakse selle õlijäätmete kogumist käsitlevad sätted üle jäätmete raamdirektiivi. Kolmandaks (ettepanek aastaks 2006) ühendatakse kolm titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitlevat direktiivi. Neljandaks hindab komisjon EL jäätmeõiguse pideva ja süstemaatilise läbivaatamise raames, kas lisaks strateegiaga seoses tehtud ettepanekutele on vaja muid meetmeid parema õigusloome ja lihtsustamise eesmärkide saavutamiseks vastavalt teatises KOM(2005) 535 sätestatud ajakavale. See hõlmab muu hulgas jäätmedirektiividega ette nähtud läbivaatamisi, näiteks kasutusest kõrvaldatud sõidukeid käsitleva direktiivi läbivaatamist 2006. aastal, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi läbivaatamist 2008. aastal ning jäätmenomenklatuuri süsteemi läbivaatamist. Kui strateegias kavandatud ühised standardid jõustuvad, tekivad uued võimalused jäätmeveo korra lihtsustamiseks, mis soodustab veelgi jäätmete ringlussevõttu ja taaskasutamist.

- Toote olelustsüklil põhineva mõtteviisi kaasamine jäätmepoliitikasse. Tavaliselt keskendub keskkonnapoliitika olelustsükli algus- ja lõppetappidele: ühelt poolt kaevandamisele, töötlemisele ja valmistamisele ning teiselt poolt jäätmekäitlusele. Praeguseks on mõistetud, et loodusvarade keskkonnamõju on sageli seotud kasutamisetapiga[2]. Arvestada tuleb loodusvarade olelustsükli kõigi etappidega, sest eri etapid võivad olla omavahel seotud ning ühel etapil keskkonnamõju vähendamiseks võetud meetmed võivad seda suurendada teisel etapil. Keskkonnapoliitika peaks kahtlemata tagama kahjuliku keskkonnamõju minimeerimise loodusvarade kogu olelustsükli jooksul. Olelustsüklil põhineva mõtteviisi kohaldamine võimaldab prioriteete lihtsamalt kindlaks määrata ning poliitikat tõhusamalt rakendada, et saavutada jõupingutustega maksimaalne keskkonnakasu.

Olelustsüklil põhinev mõtteviis kaasatakse ELi õigusaktidesse, selgitades jäätmete raamdirektiivi eesmärke nii, et nendes otseselt käsitletakse olelustsükli perspektiivi. See mõjutab edaspidi oluliselt uue poliitika kavandamist ning jäätmehoolduse põhimõtteid ja tavasid. Hiljutine pakendijäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse eesmärkide läbivaatamine oli esimene näide olelustsüklil põhineva mõtteviisi kasutamisest poliitika väljatöötamisel. Analüüsides materjali keskkonna- ja majandusmõju kogu olelustsükli jooksul, seatakse asjaomastele materjalidele uued eesmärgid. Olelustsüklil põhinevat mõtteviisi kohaldati ka õlijäätmete käitlemise läbivaatamisel.

- Ambitsioonikamate jäätmetekke vältimise strateegiate edendamine , selgitades liikmesriikide kohustusi üldkasutatavate jäätmetekke vältimise programmide väljatöötamisel. Heade tavade levitamiseks soodustab komisjon ELi tasandil IPPC direktiivi, IPP ja muude vahendite kasutamist.

- Teadmiste ja teabe täiendamine , mis on jäätmetekke vältimise strateegia jätkuva arendamise aluseks.

- Ühiste võrdlusstandardite väljatöötamine ringlussevõtu kohta. Ringlussevõtuga seotud siseturu normaalseks funktsioneerimiseks tehakse ettepanek kehtestada ringlussevõtule ja ringlussevõetavatele materjalidele kogu ühenduse piires minimaalsed standardid, et tagada keskkonnakaitse kõrge tase ja vältida ökodumpingu ohtu. Selline lähenemine põhineb jäätmete raamdirektiivi ning saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi muudatustel. Sellist lähenemist kohaldatakse esmajärjekorras biojäätmete suhtes.

- ELi ringlussevõtupoliitika täiustamine. Toetudes ELi olemasolevate jäätmealaste õigusaktide rakendamisele, otsitakse uusi ringlussevõtu edendamise viise. Tehakse üksikasjalik analüüs materjalipõhise lähenemise pikaajalise teostatavuse ja toimivuse kohta. Liikmesriike õhutatakse kasutama rohkem majandushoobasid ning vahetama kogemusi ja häid tavasid, kasutades jäätmehoolduskomitee tõhustatud abi.

Tegevust ja kavandatud muudatusi on üksikasjalikult kirjeldatud I lisas, kus on toodud ka temaatilise strateegia rakendamise ettepanekute esitamise orienteeruv ajakava.

5. KAVANDATUD MUUDATUSTE MÕJU

Loodetakse, et temaatiline strateegia mõjutab liikmesriikides levinud tavasid ning avab jäätmehoolduses lisaks prügilatesse ladestamisele ka muid võimalusi, soodustades tõusu jäätmehierarhias. Oodatavaid tulemusi kirjeldatakse kokkuvõtlikult allpool (üksikasju vt strateegiale lisatud mõju hinnangust).

Vähem jäätmeid prügilatesse

Temaatilisel strateegial põhinev tegevus aitab suunata jäätmevoogusid prügilatest eemale. Keskendumine õigusaktide rakendamisele ja majandushoobade edendamisele tõstab prügilahinnad tasemeni, mis kajastab paremini sellise jäätmekäitlusviisi tegelikku keskkonnamõju ning selle tulemusena peaks prügilatesse suunduma vähem jäätmeid. See võib siiski palju aega võtta, sest paljudes liikmesriikides on prügilatesse ladestamine endiselt peamine jäätmekäitlusviis. Pealegi võib mõne jäätmeliigi puhul prügila jääda ainsaks rakendatavaks lahenduseks. Uued liikmesriigid vajavad alternatiivse infrastruktuuri ülesehitamiseks ja minevikupärandiga toimetulekuks aega.

ELi prügilatesse minevad jäätmekogused vaadatakse üle aastal 2010. Kui prügilates ladestatavad jäätmekogused ja -liigid on vastuvõetamatud ja prügilate kasutamise vähendamine ei edene piisavalt kiiresti, kaalutakse uusi prügilate kasutamise keelde.

Jäätmetest saadakse rohkem komposti ja taaskasutatavat energiat

Kui jäätmeid enam prügilatesse ei suunata, kasutatakse nende käitlemiseks muid võimalusi, mis on jäätmehierarhias kõrgemal tasemel ja seega kõik keskkonnale ohutumad.

Kvaliteedikriteeriumide väljatöötamine komposteerimisrajatiste ja komposti jaoks suurendab komposteerimisvõimalusi.

Kui energia saamiseks kasutatakse jäätmeid, suurendab strateegia energiatõhusust. Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele tõhususkünnised, mille alusel olmejäätmete põletustehaste jäätmekäitlusviisid tunnistatakse kas taaskasutuseks või kõrvaldamiseks. See aitab ELil täita ka eesmärke, mis on seatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamist käsitleva direktiiviga.

Liikmesriigid peavad otsustama, milline variant on konkreetsetes tingimustes keskkonnale kõige ohutum.

Ringlussevõtu suurendamine ja parem korraldamine

Ringlussevõtudirektiivide rakendamise suhtes on järgmised viis aastat oluline periood. Kvaliteedinõuete kehtestamisega mõnedele ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele loodetakse muuta olukorda, kus kvaliteedinõuded on kehtestatud ainult 8–10% jäätmetest, ja saavutada olukord, kus kvaliteedinõuded hõlmaksid enamikku ringlussevõetavatest jäätmetest. Kvaliteedinõuded määratakse proportsionaalsed keskkonnariskiga. Sellega tagatakse, et kui ringlussevõtt muutub üha eelistatumaks, on selle keskkonnamõju kontrollitav ning luuakse turutingimused, mis võimaldavad ringlussevõtu praeguse kasvutempo jätkumist.

Ringlussevõtule seatud kvaliteedinõuded suurendavad nõudlust ringlussevõetavate materjalide järele ja nende vastuvõetavust. Seega suunatakse üha suurem osa jäätmevoogudest ringlusse ja taaskasutusse. Lisaks muule võimaldab ELi standarditel põhinev täiustatud ringlussevõtu siseturg kasutada ringlussevõttu seal, kus see on kõige tõhusam. Niimoodi vähendatakse kulusid ning hõlbustatakse ringlussevõttu ja korduvkasutust.

Paljude materjalide ringlussevõtt töötab praegu hästi ja tänu kõrgetele turuhindadele suureneb ringlussevõtu määr. Näiteks kahekordistus aastatel 1991–2004 paberijäätmete kasutamine uue paberi valmistamisel (1991. aastal 25% ja 2004. aastal 50%). Muude materjalide osas esineb tõkkeid, mis takistavad ringlussevõtuturu täielikku väljaarendamist, kuid töö nende kõrvaldamiseks käib. Olukord vaadatakse üle 2010. aastal. Kui selliseid materjale, mille ringlussevõtt oleks keskkonnale kasulik, siiski ringlusse ei võeta, tuleb neile materjalidele keskenduda ka edaspidi, kasutades selleks sobivamaid poliitilisi vahendeid (majanduslikke meetmeid, tootja vastutust, prügilasse ladestamise keelustamist, kogumise või ringlussevõtu eesmärke).

Peamised hüved ja positiivsed mõjud

Need jõupingutused võivad parandada ELi jäätmepoliitika kulutasuvust ja on kasulikud nii keskkonnale kui ka ühiskonnale järgmisel viisil:

- jäätmepoliitika keskendub rohkem keskkonnamõjule, muutudes seega tõhusamaks ja kulutasuvamaks;

- jäätmehooldustegevuse õiguslik keskkond paraneb, mistõttu vähenevad kulud ning ringlussevõtu ja taaskasutuse takistused;

- jäätmetekke vältimise poliitikat rakendatakse liikmesriikide tasandil, tagades keskkonna ja majanduse seisukohalt suurima tõhususe ning edendades meetmete võtmist võimalikult jäätmetekkekoha lähedal;

- suurem jäätmete taaskasutamine vähendab jäätmete kõrvaldamisel tekkivaid heiteid ja toob keskkonnale kasu, sest vähenevad näiteks kasvuhoonegaaside heited.

Neid positiivseid mõjusid võib illustreerida järgmiste näidetega:

- olmejäätmete suunamine prügilate asemel komposteerimisele, ringlussevõttu ja energia taaskasutusse võib vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 40–100 CO2 ekvivalendi megatonni võrra aastas;

- jäätmeid käsitlevate õigusaktidega seotud halduskulusid võib osaliselt vähendada, kui määratakse kindlaks, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Näiteks täitematerjalide ringlussevõtu sektoris arvatakse need kulud olevat ligikaudu 1% käibest;

- mida suurem on ringlussevõtt, seda rohkem luuakse töökohti: 10 000 tonni jäätmete ringlussevõtmiseks on vaja kuni 250 töökohta, võrreldes 20–40 töökohaga, mida vajatakse jäätmete põletamiseks ja umbes 10 töökohaga jäätmete prügilasse ladestamiseks. Arvestades sellega, et kaevandamisel ja esmatoorme tootmisel lisandub üha vähem uusi töökohti, luuakse kokkuvõttes uusi töökohti piiratud hulgal.

6. RAHVUSVAHELINE OLUKORD

Enamik kõrge majandustasemega riikidest ja paljud arengumaad püüavad jäätmehooldust parandada. Riigid, kus jäätmehooldussüsteem on vähem arenenud, üritavad täiustada peamisi jäätmekäitlusviise, eelkõige olmejäätmete prügilasse ladestamist ja ohtlike jäätmete käitlemist. Arenenuma jäätmehooldussüsteemiga riikides otsitakse mooduseid jäätmetekke vältimiseks ning jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise suurendamiseks.

Olulisemateks algatusteks rahvusvahelisel tasemel on ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon ning OECD töö jäätmeveo kontrollimisel ning rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumide väljatöötamisel keskkonnaohutu jäätmekäitluse jaoks. Selle eesmärgiks on muu hulgas jäätmekäitlusega seotud institutsioonilise ja mitteinstitutsioonilise suutlikkuse tugevdamine arengumaades. EL aitab rahvusvahelisel tasemel kontrollisüsteemi loomisele kaasa oma poliitika abil, eelkõige oma jäätmevedu käsitleva määrusega, mille eesmärk on tagada keskkonnakaitse kõrge tase.

Hiljuti hakkas G8 Jaapani algatusel tegelema jäätmete vähendamise, korduvkasutuse ja ringlussevõtuga.

Näiteid teistes tööstusriikides väljatöötatud poliitika kohta:

- Jaapanil on hulgaliselt jäätme- ning säästva tootmis- ja tarbimispoliitikaga seotud õigusakte, mida ühendab koondnimetus “3R” ( reducing, re-using and recycling –vähendamine, korduvkasutamine ja ringlussevõtt). Need hõlmavad seadusi, millega on kehtestatud jäätmetekke üldise vältimise, jäätmete ringlussevõtu ja lõplikust kõrvaldamisest hoidumise eesmärgid. Jaapani eesmärk on võtta ringlusse 24% olmejäätmetest ja piirata jäätmete lõplikku kõrvaldamist kuni 50%-ni. Lisaks nimetatud eesmärkidele on Jaapanis välja töötatud mitu ringlussevõttu käsitlevat seadust, millest mõned kajastavad ELi ringlussevõtudirektiivide eesmärke (pakendijäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmeid ning kasutusest kõrvaldatud sõidukeid käsitlevad direktiivid), teised on seotud küsimustega, mida ELi õigusaktid ei hõlma (ehitusmaterjalid ja toit). Mõned omavalitsused on kehtestanud jäätmekäitlusmaksud ja võtavad tööstusjäätmete prügilatesse ladestamise eest maksu.

- USAs on tegevuskavad välja töötatud föderaalsel ja osariigi tasandil. Föderaalvalitsus on kehtestanud pikaajalise eesmärgina olmejäätmete üleriigilise ringlussevõtu 35% määra ja toetab seda mitme peamiselt vabatahtliku programmi abil. See hõlmab intelligentse tehnoloogia edendamist ja toodete keskkonnamõju vähendamist. Mitmes osariigis on välja töötatud prügilate kasutamist piiravaid ja erinevate jäätmevoogude ringlussevõttu soodustavaid õigusakte, sealhulgas ka õigusakte, mis kajastavad ELi ringlussevõtudirektiivide eesmärke (pakendijäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmeid käsitlevad direktiivid). Tähelepanu pööratakse ka suurele olmejäätmete hulgale.

- Hiina on jõustanud mitmeid jäätmehooldusega seotud seadusi. Nende eesmärgiks on nn ringmajanduse edendamine. Selle kontseptsiooni arendamiseks koostatakse Hiinas praegu keskmise ja pika tähtajaga plaane. Samuti kasvab Hiinas nõudlus ringlussevõetavate materjalide järele. See on viimasel ajal mõjutanud nende materjalide turge ning eeldatavalt suureneb nõudlus edaspidi veelgi.

7. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Strateegiat kontrollitakse pidevalt. Selleks on vaja pidevaid jõupingutusi, et parandada prügilate ja ringlussevõtuga seotud statistikat ning tugevdada alusteadmisi keskkonnamõju ja mõjuindikaatorite kohta. Sellele aitab kaasa riikide jäätmepoliitika hindamine, liikmesriikide rakendamisaruannete analüüs ja pidev huvirühmadega konsulteerimine.

8. LÄBIVAATAMINE

Strateegia eesmärkide täitmisel saavutatud edu hindab komisjon aastal 2010. Eelkõige hinnatakse läbivaatamise käigus edusamme jäätmetekke vältimise valdkonnas, olelustsüklil põhineva mõtteviisi kohaldamisel jäätmekäitluses, sealhulgas biojäätmete käitlemisel, ning liikumisel jäätmeid taaskasutava Euroopa ühiskonna poole. Läbivaatamise tulemused lisatakse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi lõplikku hinnangusse.

I LISA Peamised tegevused

1. OLEMASOLEVATE ÕIGUSAKTIDE LIHTSUSTAMINE JA KAASAJASTAMINE

Jäätmete määratlus

Jäätmete raamdirektiiv määratleb jäätmed kasutusest kõrvaldatavate toodete ja materjalidena. Pärast huvirühmadega konsulteerimist jõudis komisjon järeldusele, et jäätmete määratlust ei ole vaja oluliselt muuta, kuid on vaja selgeks teha, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed (ning neist saab uus või sekundaarne toore). Sellepärast tehti ettepanek direktiivi muutmiseks, et kehtestada jäätmevoogudel põhinevad keskkonnakriteeriumid, mille järgi saab otsustada, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Julgustades ettevõtteid tootma keskkonnakriteeriumidele vastavaid ringlussevõetud tooteid, tõhustatakse ringlussevõetavate toodete keskkonnahoidlikkust ja vähendatakse madala riskitasemega ringlussevõtutoimingutele langevat tarbetut koormust. Õigusliku olukorra selgitamiseks ettevõtjatele ja pädevatele asutustele avaldab komisjon oma teatisena Euroopa Kohtu praktikal põhinevad ja asjaomaste tööstussektorite kõrvalsaadusi käsitlevad juhised selle kohta, millal kõrvalsaadusi tuleb pidada jäätmeteks ja millal mitte. Strateegia läbivaatamisel 2010. aastal hindab komisjon juhiste tõhusust.

Kehtiv jäätmete määratlus ei sea kindlaid piire selle kohta, millal tuleks jäätmeid pärast asjakohast käitlemist pidada tooteks. Tegemist on problemaatilise küsimusega, mis tekitab ettevõtetele ja pädevatele asutustele õiguslikku ebakindlust ja halduskulusid. Sellega seoses tekivad probleemid ka siseturul, sest arvamused võivad erineda nii liikmesriigiti kui ka piirkonniti. Lisaks kõigele muule ringleb turul halvakvaliteediline ringlussevõetud materjal, mis paneb raskesse olukorda nii potentsiaalsed ostjad kui ka ausad müüjad.

Huvirühmade ja liikmesriikide peetud arutlused ning komisjoni analüüs näitasid, et see küsimus puudutab suhteliselt väikest arvu jäätmevoogusid. See tähendab, et võimalik on valida need jäätmevood, mis vajavad kriteeriumide sätestamist keskkonna- ja majandustulu põhjal. Esimesena tuleks seda süsteemi kasutada jäätmevoogude puhul, mis on seotud komposteerimise, täitematerjalide ringlussevõtu ning poolelioleva keskkonnamõju hindamise tulemuste põhjal ka loomse rasva kütusena kasutamisega.

Selles küsimuses soovitab komisjon kasutada kaheastmelist lähenemist: esiteks kehtestada jäätmete raamdirektiivis kriteeriumide vastuvõtmise protseduur ja teiseks pakkuda süsteemi jaoks välja spetsiifilised jäätmevood, mis on valitud keskkonna- ja majandustulu põhjal. Enne ettepaneku esitamist teeb komisjon uuringud ja konsulteerib huvirühmadega.

Sellise lähenemise oodatavad tulemused on järgmised:

- ringlussevõetud tooted on keskkonnahoidlikumad, sest ettevõtjad soovivad viia oma tooted tasemeni, kus neid enam ei peeta jäätmeteks;

- ringlussevõetud toodete ja materjalide ostjatele pakutakse suuremat turvalisust ja paremat teavet;

- teisese materjalina kasutatavaid madala riskitasemega jäätmeid käsitlevad õigusaktid muutuvad lihtsamaks.

Üks sellise lähenemise rakendamise eeltingimusi on kõrgetasemeliste keskkonnakriteeriumide sätestamine, et vähendada ohtu keskkonnale. Selleks et ringlussevõetud tooted leiaksid toimiva turu, on lisaks keskkonnakriteeriumidele vaja sätestada ka kasutuskõlblikkuse kriteeriumid. Kasutuskõlblikkuse kriteeriumid võib võtta olemasolevatest Euroopa Standardikomitee (CEN) standarditest või samalaadsetest allikatest.

Jäätmevoogude valimisel ja kriteeriumide väljatöötamisel arvestatakse teatavaid tegureid. Nende hulka kuulub eelkõige oht, et ringlussevõetud toodet kasutatakse sobimatul viisil või veetakse ebaseaduslikuks kasutamiseks EList välja või on tootel muul põhjusel keskkonnamõju, mida jäätmeks klassifitseerimisel oleks saanud vältida. Teiseks teguriks on asjaomase ringlussevõetud materjali jaoks toimiva turu olemasolu. Komisjon kaalub neid tegureid enne jäätmevoogude ja kriteeriumide väljapakkumist.

Taaskasutuse ja kõrvaldamise määratlused

Peamine jäätmete raamdirektiivis esitatud taaskasutuse ja kõrvaldamise määratlustega seotud probleem on see, et neid kasutatakse eri eesmärkidel. Ringlussevõtu direktiivides kasutatakse neid eesmärkide määramiseks, jäätmeveo määruses aga selleks, et teha kindlaks, kas jäätmeveol kohaldatakse siseturu eeskirju.

Tegelikult tuleks neid kasutada üksnes eesmärkide püstitamiseks ning jäätmeveo jaoks võiks kasutada lihtsamat süsteemi. Siiski on praegu veel liiga vara muuta jäätmetega seotud õigusakte, sest Euroopa jäätmekäitluse standardites esineb lünki ning jäätmekäitlusega seotud struktuure ja tegevuskavasid on vaja kohandada.

Nagu näitavad Euroopa Kohtu tõlgendused, ei soodusta praegustes õigusaktides sisalduvad määratlused parimaid keskkonnatavasid, näiteks energia tootmist olmejäätmete põletustehastes. Komisjon peab vajalikuks määratluste täpsustamist ja paneb seepärast ette jäätmete raamdirektiivi muudatuse, mille kohaselt taaskasutuse määratlus põhineks ressursside asendamisel kogu majanduses, mitte konkreetses ettevõttes. Lisaks võimaldab muudatus käsitleda komiteemenetluse teel iga keskkonnaküsimust, mis tekib seoses uute tehnoloogiate ja tavadega.

Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele tõhususkünnised, mille alusel olmejäätmete põletustehaste jäätmekäitlusviisid tunnistatakse kas taaskasutuseks või kõrvaldamiseks. Euroopa Kohtu praegune praktika liigitab enamiku olmejäätmete põletustehastest jäätmete kõrvaldamise ettevõteteks. Sellisel liigitamisel võib olla negatiivne mõju, mis viib keskkonnaseisundi halvenemiseni. Näiteks loetakse jäätmete põletamist energia taaskasutuse eesmärgil vahendiks, millega välditakse biolagunevate olmejäätmete ladestamist prügilas. Murettekitav on see, et kui põletamine arvatakse sama kategooria alla kui prügilas ladestamine, võib kohalikel ametiasutustel tekkida kiusatus valida odavam variant (prügilas ladestamine), mis omakorda halvendab keskkonnaseisundit. Suure energiatõhususega olmejäätmete põletustehaseid diskrimineeritakse, võrreldes samasuguse energiatõhususega, kuid mitte nii range heitekontrolliga koospõletamistehastega.

Taaskasutuse määratlus, milles arvestatakse sellega, et olmejäätmete põletustehastes toodetud energia asendab teistes elektrijaamades kasutatavaid ressursse, kajastab paremini põletamise keskkonnakasulikkust. Siiski on olmejäätmete põletustehaste energiatõhusus väga erinev. Madala energiatõhususega põletamine ei pruugi sugugi olla prügilasse ladestamisest soodsam. Kõrge energiatõhususega põletamine võib teatavate jäätmevoogude korral olla sama soodne kui mehaaniline ringlussevõtt või komposteerimine.

Mõju hinnang näitab, et olmejäätmete põletustehaste suhtes energiatõhususe künnise kohaldamine võib tuua kasu nii majandusele kui ka keskkonnale. Künnise taseme sätestamine viitega parima võimaliku tehnikaga (BAT) tehase tulemustele muudab jäätmete prügilates ladestamise vähendamise eesmärgi kergemini saavutatavaks.

Komisjon paneb ette jäätmete raamdirektiivi muudatuse, millega nähakse ette energiatõhususe künnis, mille puhul olmejäätmete põletamine loetakse taaskasutamiseks. Künnise määramisel juhindutakse parimast võimalikust tehnikast (BAT) ja arvestatakse jäätmepõletust käsitleva parima võimaliku tehnika viitedokumendi (BREF-dokumendi) soovitusega, mille kohaselt elektrienergia võrdlemisel soojusenergiaga kasutatakse kordajat 2,6, s.t 1 kWh elektrit võrdub 2,6 kWh soojusega, kaugkütte puhul on kordajaks 1,1.

Ettepanek soodustab jäätmete prügilates ladestamise vähendamist ja parima võimaliku tehnika kasutamist olmejäätmete põletustehastes põletatud jäätmetest energia tootmisel. See võimaldab ka järjest parandada sellise energia taaskasutamise keskkonnahoidlikkust, sest tõhususkünnis vaadatakse regulaarselt üle, et võtta arvesse tehnoloogia arengut.

Selline määratluste täpsustamine peaks hõlbustama kõrgetele keskkonnastandarditele vastava ringlussevõtuga tegeleva siseturu toimimist. Samal ajal tuleb jätkuvalt olukorda kontrollida.

Teiseks näiteks küsimustest, mida sellise süsteemi abil saaks lahendada, on juhtumid, mille puhul jäätmete kasutamist prügila ehitamiseks võiks pidada taaskasutuseks.

Ringlussevõtu määratlus

Jäätmete raamdirektiivis on vaja sätestada ringlussevõtu määratlus, millest saab lähtuda ringlussevõtu strateegiate ja eesmärkide kavandamisel.

Muud lihtsustamisega seotud meetmed

Pidades silmas paremat õigusloomet:

- kaotatakse jäätmete raamdirektiivis ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (IPPC) direktiivis sätestatud loamenetluste kattuvused, sätestades, et kehtiva IPPC loa korral pole täiendavat jäätmeluba vaja;

- kattuvuste ja iganenud sätete kõrvaldamiseks ühendatakse jäätmete raamdirektiiviga direktiiv nr 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta;

- komisjon teeb 2006. aastal ettepaneku konsolideerida kolm titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitlevat direktiivi, ajakohastades nende sätted ja kõrvaldades iganenud sätted.

Komisjon arvestab parema õigusloome eesmärki ELi jäätmeid käsitlevate õigusaktidega nõutaval direktiivide läbivaatamisel, näiteks põletamist, kasutusest kõrvaldatud autosid, prügilaid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmeid käsitlevate direktiivide läbivaatamisel, ning paneb jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide süstemaatilise läbivaatamise raames ette kehtivate õigusaktide asjakohased muudatused.

2. OLELUSTSÜKLIL PÕHINEVA MÕTTEVIISI KAASAMINE JÄÄTMEPOLIITIKASSE

Jäätmepoliitika keskkonnatulu on keeruline nähtus, mida on raske hinnata ja võrrelda, sest see ilmneb olelustsükli eri etappidel ja eri vormides. Kuid jäätmepoliitika peaks kindlasti aitama vähendada keskkonnamõju kogu ressursside olelustsükli jooksul. Paljudel juhtudel tähendab see lihtsalt seda, et laiema terviku mõistmiseks tuleb kasutada kainet mõistust, kuid mõnikord võib see tähendada hindamisvahendite, näiteks olelustsükli hindamise kasutamist.

Olelustsüklil põhineva mõtteviisi otseseks rakendamiseks teeb komisjon ettepaneku selgitada jäätmepoliitika eesmärke jäätmete raamdirektiivis. ELi jäätmepoliitika eesmärk peaks olema jäätmetekke ja -käitluse kahjuliku keskkonnamõju vähendamine ning ressursside kasutamise üldise keskkonnamõju vähendamisele kaasaaitamine.

3. ALUSTEADMISTE PARANDAMINE

Olelustsüklil põhinev mõtteviis nõuab paremaid alusteadmisi ressursikasutuse, jäätmetekke ja -käitluse mõjude kohta ning süstemaatilisemat prognoosimist ja modelleerimist.

Seda võib saavutada peamiselt ressursside temaatilises strateegias kirjeldatud mehhanismidega ja integreeritud tootepoliitika raames tehtud algatustega. Lisaks sellele jätkavad Euroopa Keskkonnaagentuur, Eurostat ja teadusuuringute ühiskeskus jäätmepoliitikaga seotud põhjaliku teadus- ja infobaasi väljatöötamist.

Teiseks on oluline koostada huvirühmade ja teadusringkondadega konsulteerides põhilised juhised, et muuta kokkulepitud lähenemisel ja metoodikal põhinevad olelustsükli analüüsi vahendid jäätmepoliitika väljatöötamisel hõlpsasti kasutatavaks. Eesmärgiks on muuta need vahendid poliitiliste otsuste tegemisel hõlpsamalt kasutatavaks nii kohalikul kui ka Euroopa Liidu tasandil.

4. JÄÄTMETEKKE VÄLTIMINE

Jäätmetekke vältimise võimalused sõltuvad mitmest tegurist, nagu majanduskasv, jäätmetekke vältimise heade tavade rakendamise ulatus ettevõtetes jms. Jäätmetekke vältimine on võimalik üksnes siis, kui olelustsükli eri etappidel suudetakse mõjutada praktilisi otsuseid: seda, kuidas toode kujundatakse, valmistatakse, tarbijale kättesaadavaks tehakse ja lõpuni kasutatakse. Olmejäätmete teket mõjutab ka tarbijate käitumine, mis on seotud sotsiaalse struktuuri, inimeste sissetuleku ja ühiskonna jõukusega.

Strateegias ei sätestata ELi jäätmetekke vältimise eesmärke, kuna see pole kõige tõhusam ega keskkonnahoidlikum viis edendada jäätmetekke vältimist. See on nii, sest sellised eesmärgid ei kajasta keskkonnamõju komplekssust: jäätmemassi vähendades võib keskkonnamõju siiski suureneda, kuid jäätmemassi väiksem vähendamine võib tuua kaasa keskkonnamõju suure vähenemise. Lisaks peaks jäätmete vältimise poliitika arvestama riigisiseseid tootmis- ja tarbimisharjumusi ning nende prognoositud suundumusi ja seost majanduskasvuga.

Strateegiaga nähakse ette jäätmetekke vältimise koordineeritud lähenemisviis, mis keskendub keskkonnamõju vähendamisele ja loob riiklike tegevuskavade jaoks kindla raamistiku. Jäätmetekke vältimisega tuleb tegeleda kõigil juhtimistasanditel. Jäätmetekke vältimist Euroopa tasandil toetavad peamiselt saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv (IPPC) ja integreeritud tootepoliitika. Kasulikku teavet jäätmetekke vältimise kohta annavad IPPC alusel koostatud parima võimaliku tehnoloogia viitedokumendid (BREF-dokumendid). Neid BREF-dokumentide aspekte tuleks tugevdada ning liikmesriigid, tööstusringkonnad ning teised sidusrühmad võiksid heade tavade kohta regulaarselt teavet vahetada. Lisaks kavatseb komisjon integreeritud tootepoliitika raames uuesti tõstatada küsimuse ökodisaini (keskkonnahoidliku kavandamise) raamistiku väljatöötamiseks.

Enamik jäätmetekke vältimise meetmeid tuleb siiski vastu võtta riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil. See võiks sisaldada ka jäätmetekke vältimise eesmärke. Jäätmete raamdirektiivi muudetakse, et selgitada liikmesriikide kohustusi üldkasutatavate jäätmetekke vältimise programmide väljatöötamisel säästva tootmise ja tarbimise kontekstis.

5. JÄÄTMEID TAASKASUTAVA EUROOPA ÜHISKONNA POOLE

Kuna turule viidud ressursid muutuvad varem või hiljem jäätmeteks ja igasugune tootmine tekitab teatavaid jäätmeid, on vaja meetmeid jäätmete suunamiseks tagasi majandustsüklisse. Ringlussevõtusektor vajab õiguskeskkonda, mis julgustaks tegelema ringlussevõtuga.

Praeguseks suundumuseks on kontrolli ja piirangute suurendamine jäätmesaadetiste üle siseturul. See ei paranda märkimisväärselt keskkonnaseisundit ning võib viia selleni, et üksikasjalikud õigusaktid ja jäätmete käitlemismeetmed koostatakse riiklikul või piirkondlikul tasemel. Tõenäoliselt väheneb siis ringlussevõetavate jäätmete kättesaadavus ELi tööstuse jaoks, eriti väikestes liikmesriikides. Vastukaaluks sellisele suundumusele vajatakse jäätmete ringlussevõtule kogu ELis võrdseid tingimusi. Ringlussevõtt peab olema keskkonnahoidlik ja selleks on vaja kehtestada standardid.

Kuigi turujõud on ringlussevõtu arendamist teatavatel juhtudel soosinud, on turusignaalidest näha suundumust jäätmete kõrvaldamisele. Seega on jäätmete ringlussevõtuks ja taaskasutuseks vaja ergutusvahendeid. Siin on suur potentsiaal majandushoobadel ja siseriiklikel prügilamaksudel.

Võrdsed tingimused ringlussevõtule

Kõrgeid keskkonnastandardeid kohaldava siseturu loomine ringlussevõtu jaoks aitab kogu ELis levitada häid tavasid ja on abiks ringlussevõtuga tegelevale tööstusele, võimaldades sellel siseturul kasu saada.

Olemasolevaid õigusakte täiendatakse rea meetmetega, mis täidavad lüngad ELi jäätmeid käsitlevates standardites. Nendeks on:

- tõhususkriteeriumide sisseviimine jäätmete raamdirektiivis käsitletavatele teatavatele taaskasutamisega seotud protsessidele ja juhiste väljatöötamine jäätmevedu käsitleva määruse teatavate sätete kohaldamiseks, et võidelda ebaseadusliku taaskasutamise vastu;

- heade tavade levitamine asjakohaste taaskasutusviiside jaoks jäätmete raamdirektiivis sätestatud miinimumstandardite abil ning saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi reguleerimisala laiendamine teatavatele jäätmehooldustegevustele;

- uue sätte lisamine jäätmete raamdirektiivi, et oleks võimalik võtta vastu teatavate jäätmevoogude keskkonnakriteeriumid, mille alusel saab määrata kindlaks, millal jäätmed ei kuulu enam jäätmeid käsitlevate õigusaktide reguleerimisalasse ja loetakse toodeteks.

Parem teabevahetus riiklike jäätmekõrvaldusmaksude kohta

Selles osas, et jäätmete kõrvaldamise maksud on kulutasuvad ja võivad oluliselt parandada jäätmehooldust, valitseb täielik üksmeel. Suured liikmesriikidevahelised erinevused jäätmete kõrvaldamise maksudes võivad põhjustada tarbetut jäätmete vedu ja kahjustada konkurentsi eri liikmesriikide jäätmekäitlejate vahel.

Kuna kokkuleppe saavutamise võimalus ELi tasemel tegutsemiseks on selles valdkonnas piiratud, oleks esimeseks sammuks julgustada liikmesriike kasutama sama tüüpi majandushoobasid riigi tasandil. Komisjon julgustab liikmesriike vahetama teavet jäätmete kõrvaldamise maksude kohta, teavitades sellest komisjoni.

Uued võimalused ringlussevõtu edendamiseks

Viimase kümnendi kestel vastuvõetud ringlussevõtudirektiivid hõlbustavad suurte jäätmevoogude ringlussevõtu jaoks mõeldud infrastruktuuri rajamist ja finantseerimist. Sellise lähenemise kohaldamist uute jäätmevoogude suhtes on raske põhjendada. Väiksemate või väiksema keskkonnamõjuga jäätmevoogude puhul võib selline lähenemine põhjustada liigset halduskoormust, võrreldes saadud keskkonnatuluga.

Kui aga kõikide jäätmevoogude ringlussevõtu organiseerimine ja edendamine jätta turu hooleks, ei ole võimalik saada kogu keskkonnatulu, mida ringlussevõtt võib anda. Kuigi praeguseks prioriteediks on ringlussevõttu käsitlevate ELi direktiivide täielik rakendamine, siis edaspidi on vaja täiendavat lähenemisviisi, mis oleks paindlikum ja ulatuslikum. Strateegia läbivaatamisel hinnatakse, milliseid meetmeid oleks ringlussevõtu edendamiseks veel vaja. Kaalutakse liikumist veelgi materjalipõhisema lähenemise suunas, võimalik, et tootjavastutuse kasutamist. Sellega seoses hinnatakse ka, kas turg on ise võimeline teatava materjali ringlussevõttu juhtima või on ringlussevõtu takistuste ületamiseks vaja meetmeid. Kaaluda võiks mitmesuguseid meetmeid ja olelustsüklil põhinev mõtteviis aitab tagada, et jäätmete ringlussevõtu keskkonnakasu saavutatakse võimalikult väikeste kuludega.

Ringlussevõtu eesmärgid

Jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse eesmärke on kasutatud mitmes ELi jäätmedirektiivis. Pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevas direktiivis sisalduvate ringlussevõtu ja taaskasutuse eesmärkide hiljutine läbivaatamine näitas, kui oluline on püstitada eesmärke asjakohasel tasandil vastavalt määratluse ulatusele ning arvestada iga materjali spetsiifikat. Ilma sellise analüüsita on oht, et püstitatud eesmärgid soodustavad protsesse, mille keskkonnakasu on väike või puudub üldse või mis ei edenda suuremat keskkonnakasu toovate tehnoloogiate kasutamist, sest neid on raske turul juurutada.

Nende raskuste tõttu tuleb eesmärkide kindlaksmääramisel võtta arvesse eri materjalide ringlussevõttu käsitlevate määratluste ulatust, nagu seda tehti pakendeid käsitleva direktiivi eesmärkide läbivaatamisel, samuti tuleks arvestada iga materjali konkreetsete omadustega. Edaspidised ettepanekud ringlussevõtu ja taaskasutuse eesmärkide lisamiseks või muutmiseks peaksid optimeerima ringlussevõtu ja taaskasutuse kulutasuvust ning vältima konkreetse materjali jaoks ebasobivate tehnoloogiate juurutamist.

Biojäätmete käitlemine

Biojäätmete kahjulik mõju ilmneb prügilasse ladestamisel. Jäätmed tekitavad metaani, süsinikdioksiidist 21 korda mõjusamat kasvuhoonegaasi. Sellise keskkonnaohu vältimiseks nähakse prügilaid käsitlevas direktiivis 1999/31/EÜ ette, et kaks kolmandikku biolagunevatest olmejäätmetest tuleb suunata mujale kui prügilatesse, ja nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid ja vaataksid regulaarselt üle riiklikud strateegiad, mis on seotud prügimägedest kõrvalejuhitud jäätmete käitlemisega. Selle kohustuse täielik täitmine aitab oluliselt vähendada biojäätmete keskkonnamõju, eelkõige kasvuhoonegaaside heidet.

Komisjoni aruandes liikmesriikide strateegiate kohta järeldati: “Olles strateegiaid analüüsinud, jääb selgusetuks, kas prügilatesse ladestamise vähendamise eesmärgi saavutavad need liikmesriigid, kes pole seda veel teinud. Näib, et eesmärkide saavutamiseks on vaja teha lisapingutusi. Komisjon pöörab erilist tähelepanu 2006. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele ja võtab asjakohased meetmed, et tagada direktiivi täielik rakendamine”[3].

Prügilasse ladestamata biojäätmete käitlemiseks pole olemas ühest lahendust, mis oleks parim ka keskkonnale. Olemasolevate jäätmekäitlusvariantide üldmõju keskkonnale sõltub paljudest kohalikest teguritest, muu hulgas kogumissüsteemidest, jäätmete koostisest ja kvaliteedist, kliimatingimustest, mõjust kliimamuutustele, komposti võimest vähendada mulla degradeerumist ja muudest mõjuteguritest. Seega peavad liikmesriigid ise määrama strateegiad biojäätmete käitlemiseks, toetudes olelustsüklil põhinevale mõtteviisile.

Komisjon koostab juhised olelustsüklil põhineva mõtteviisi kohaldamiseks biojäätmete käitlemisel ja teavitab nendest liikmesriike ning palub neil oma riiklikud strateegiad üle vaadata. Juhised on abiks ka kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, kes vastutavad olmejäätmete käitlemise kavade koostamise eest.

Jäätmestandarditega seotud küsimustega tuleb samuti tegeleda ELi tasandil. Komposti kvaliteedikriteeriumid võetakse vastu jäätmete raamdirektiivi jaoks ette pandud jäätmeteks mittepidamise sätte alusel ja komisjon pakub välja, et jäätmete bioloogiline käitlemine tuuakse saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi reguleerimisalasse selle ülevaatamise ajal.

Kui on vastu võetud pinnase kaitsmist ja sellega seotud meetmeid käsitlev temaatiline strateegia, vaadatakse läbi nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses, et karmistada kõnealust kasutamist lubavaid kvaliteedistandardeid.

Strateegia läbivaatamisel pööratakse suurt tähelepanu biojäätmete käitluses saavutatud edusammudele ja hinnatakse lisameetmete vajadust.

Õlijäätmete käitlemine

Olelustsüklil põhinevat mõtteviisi on rakendatud õlijäätmeid käsitlevas õigusaktis (direktiiv 75/439/EMÜ).

Direktiiviga reguleeritakse õlijäätmete kõrvaldamist ja nähakse ette õlijäätmete regenereerimine. Selle õigusakti rakendamine ei ole läinud hästi ja mitu juhtumit on viidud Euroopa Kohtusse, kus viis liikmesriiki on protsessi kaotanud. Äsjane analüüs, kus kasutati olelustsüklil põhinevat mõtteviisi, näitas, et õlijäätmete regenereerimise eelistamine nende kasutamisele kütusena ei too keskkonnale silmanähtavat kasu ega ole seega õigustatud. Lisaks on õlijäätmete kogumise määrad liiga väikesed. Kuigi õlijäätmete ebaõigel kõrvaldamisel võib olla oluline negatiivne mõju ja seda tuleks vältida, ei võimalda kehtiv õigusakt soovitud tulemusi saavutada. Sellepärast see tühistatakse ja asendatakse jäätmete raamdirektiivi uute sätetega, mis kohustavad liikmesriike ka edaspidi koguma õlijäätmeid, kuid ei sea prioriteetseks regenereerimist. Sellega tagatakse, et liikmesriigid rakendavad täielikult õlijäätmete kogumise kohustust, mille eesmärk on suurima õlijäätmetega seotud keskkonnaprobleemi lahendamine.

Järgmised sammud: jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatilise strateegia rakendamise ajakava ning muud toetavad meetmed ja tegevused

Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatilises strateegias ette nähtud ja/või kavandatud tegevused | Ajakava |

Ettepanek direktiivi kohta, millega muudetakse jäätmete raamdirektiivi ja tunnistatakse kehtetuks õlijäätmeid käsitlev direktiiv | Esitatakse koos strateegiaga |

Direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta) rakendamise aruanne | 2006 |

Direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta) eesmärkide läbivaatamine | 2006 |

Ettepanek direktiivi kohta, millega ühendatakse kolm titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitlevat direktiivi | 2006 |

Euroopa Kohtu praktikal põhinevate juhiste avaldamine selle kohta, millal kõrvalsaadusi tuleks pidada jäätmeteks ja millal mitte | 2006 |

Liikmesriikide jaoks juhiste avaldamine olelustsüklil põhineva mõtteviisi rakendamise kohta prügilatesse ladestamata biolagunevate jäätmete käitlemisel | 2006 |

Ressursikasutuse, jäätmetekke ja jäätmehoolduse ning süstemaatilise prognoosimise ja modelleerimisega seotud teadmistebaasi täiustamine | Alates 2006 |

Ettepanek selgitada IPPC direktiivi ja laiendada selle reguleerimisala täiendavatele jäätmehooldustegevustele, sealhulgas taaskasutatavate jäätmete bioloogiline käitlemine ja ohtlike jäätmete ettevalmistamine põletamiseks ning põletamisel saadud räbu ettevalmistamine taaskasutuseks | 2007, kui toimub IPPC direktiivi üldine läbivaatamine |

Ettepanek nõukogu direktiivi 86/278/EÜ (keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses) läbivaatamise kohta | 2007 |

Põhijuhiste avaldamine koos ühiste seisukohtade ja metoodikaga, et olelustsükli analüüsi vahendid oleksid jäätmestrateegias kergesti kasutatavad | 2007 |

Juhiste avaldamine jäätmevedu käsitleva määruse teatavate sätete kohta, et võidelda ebaseadusliku taaskasutamise vastu | 2007 |

Juhiste avaldamine keskkonna miinimumstandardite kohta, et saada lubasid käitistele, mis ei kuulu IPPC direktiivi reguleerimisalasse, ja ohtlike jäätmete segamise parima võimaliku tehnika kohta | 2007 |

Olukorra ja lisameetmete vajaduse hindamine, et stimuleerida liikumist jäätmeid taaskasutava Euroopa ühiskonna poole | 2007 |

Direktiivi 2002/96/EÜ (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta) eesmärkide läbivaatamine | 2008 |

Kvaliteedistandardite vastuvõtmine, et määrata kindlaks, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed, alustades kompostist ja ringlussevõetud täitematerjalidest | 2008 – seoses muudetud jäätmete raamdirektiivi jõustumisega |

Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatilist strateegiat toetavad muud meetmed ja tegevused |

Turu arendamine Mitu liikmesriiki on käivitanud tegevused jäätmete ringlussevõtu turu arendamiseks eesmärgiga kõrvaldada ringlussevõtu tehnilised ja majanduslikud takistused ning suurendada nõudlust ringlussevõetavate materjalide järele (näiteks standardite väljatöötamine, turu seisukohalt olulise teabe kättesaadavuse parandamine ja riigihanked). Sellised lähenemisviisid võivad täiendada ringlussevõtupoliitika peamisi põhimõtteid ja neid võib kasutada riiklikes keskkonnatehnoloogia tegevuskava rakendamise plaanides. |

Teadusuuringud ja tehnoloogia Komisjon tagab, et jäätmetehnoloogia uuringuteks ja arendamiseks kasutatavad Euroopa Liidu vahendid aitavad paremini lahendada peamisi jäätmete keskkonnamõjuga seotud probleeme. |

Head tavad Komisjon toetab teadlikkuse, haridustaseme ja ergutustega seotud heade tavade ning riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasemel väljatöötatud algatusi ja süsteeme käsitleva teabe levitamist ja edastamist. |

Riigiabi Vaadatakse läbi juhised riigiabi saamise kohta keskkonnakaitseks. Läbivaatamisel selgitatakse muu hulgas, millistel juhtudel võib riigiabi anda jäätmete ringlussevõtuga seotud tegevuste toetamiseks. |

Vajaduse korral määratakse strateegia läbivaatamisel 2010. aastal kindlaks lisameetmed, mis on vajalikud jäätmetekke vältimiseks ja liikumiseks jäätmeid taaskasutava Euroopa ühiskonna poole.

II LISA FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE/EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Poliitikavaldkond: 07 – Keskkond

Meede: 07 04 – Keskkonnapoliitika rakendamine

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised rubriigid:

07 01 04 01- Seadusandlus, teavitustegevus ja muu ühenduse keskkonnaalaste tegevusprogrammidega seotud üldine tegevus — Halduskorralduskulud

07 04 02- Teavitustegevus ja muu ühenduse keskkonnaalaste tegevusprogrammidega seotud üldine tegevus

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

Strateegiat rakendatakse 10 aasta jooksul (2005–2015). Käesolev finantsselgitus hõlmab esimese viie aasta (2005–2010) finantsaspekte.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamakse | Kandidaatriikide osamaksed | Finantsperspektiivi rubriik |

07 04 02 | Mittekohustuslik | Liigend.[4] | EI | EI | EI | Nr 3 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

Personali- ja haldusressursside vajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile (keskkonna peadirektoraat) tehtud eraldisest iga-aastase eelarvemenetluse raames.

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | Aasta 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | Kokku |

Tegevuskulud[5] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0.230 | 0.380 | 0.230 | 0.230 | 0.080 | 1.150 |

Maksete assigneeringud | b | 0.130 | 0.280 | 0.330 | 0.230 | 0.180 | 1.150 |

Võrdlussummasse jäävad halduskulud[6] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0.230 | 0.380 | 0.230 | 0.230 | 0.080 | 1.150 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0.130 | 0.280 | 0.330 | 0.230 | 0.180 | 1.150 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[7] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0.486 | 0.486 | 0.486 | 0.486 | 0.486 | 0.486 | 2.916 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0.002 | 0.088 | 0.088 | 0.090 | 0.086 | 0.084 | 0.438 |

Meetmete soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0.488 | 0.804 | 0.954 | 0.806 | 0.802 | 0.650 | 4.504 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0.488 | 0.704 | 0.854 | 0.906 | 0.802 | 0.750 | 4.504 |

Kaasfinantseerimise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustage, milliste) poolset kaasfinantseerimist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasfinantseerimise hinnanguline tase (kui kaasfinantseerimist on planeeritud saada erinevatest asutustest, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

Kaasfinantseeriv asutus | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 | Kokku |

…………………… | f |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasfinantseerimine) KOKKU | a+c+d+e+f |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete[8] (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

4.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meedet [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personali arv kokku | 0.486 | 0.486 | 0.486 | 0.486 | 0.486 | 0.486 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Teadvustada jäätmehooldusega seotud keskkonnaprobleeme. Strateegiaga nähakse ette jäätmehooldust ning jäätmehooldustegevuse õiguslikku keskkonda parandavad meetmed.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Jäätmehooldus on majandustegevus, mis toimub siseturul. Nimetatud tegevus on rangelt reguleeritud ning seega on turu tõhustamiseks vajalik ühtne lähenemine.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Strateegia eesmärk on kavandada meetmeseeria, mis võimaldaks vähendada jäätmete keskkonnamõju ning ressursside kasutamisega kaasnevat keskkonnamõju.

Selleks on ette nähtud mitu konkreetset meedet:

1) jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide lihtsustamine ja ajakohastamine;

2) jäätmevaldkonda puudutava teadlikkuse tõstmine;

3) jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu ergutavate abinõude väljatöötamine.

Oodatavate tulemuste ja nende mõjude üksikasjad on esitatud vastavalt teatises ning sellele lisatud mõjude hinnangus.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

X Haldamine tsentraliseeritult

X otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, delegeerides haldamise:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused: käesoleva strateegia alusel ettenähtud meetmeid rakendavad otseselt komisjon (uuringute algatamine, kohtumiste korraldamine, teenuslepingute haldamine jne) ja liikmesriigid (õigusaktide ja soovituste rakendamine).

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvesüsteem

Komisjon teeb ettepaneku vaadata temaatilise strateegia tõhusus läbi viis aastat pärast nimetatud teatise avaldamist. Sel eesmärgil valmistab komisjon ette aruande, mis avaldatakse ja edastatakse asjakohastele asutustele.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Temaatilise strateegia kohta on koostatud mõju hinnang, mis avaldatakse teatise vastuvõtmisega samal ajal.

6.2.2. Vahe-/järelhindamise järel võetavad meetmed (samasugustest kogemustest varem saadud õppetunnid)

Temaatilise strateegia kasutamine poliitika väljatöötamise vahendina on kuuendast keskkonnaalasest tegevusprogrammist tulenev uuendus[10]. Siiski ei lähe käesolevas strateegias sisalduvad meetmed kaugemale tavalisest halduspraktikast (uuringute algatamine, ekspertide koosolekute korraldamine, suhteliselt väikese maksumusega teenuslepingud), mille jaoks on olemas asjakohane finantskontrolli menetlus.

6.2.3. Tulevase hindamise tingimused ja sagedus

Komisjon teeb ettepaneku vaadata temaatilise strateegia tõhusus läbi viis aastat pärast nimetatud teatise avaldamist. Sel eesmärgil valmistab komisjon ette aruande, mis avaldatakse ja edastatakse asjakohastele asutustele.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Kavandatud meetmed sisaldavad kulusid, mis on seotud personali, ekspertide koosolekute ja uuringulepingutega. Viimaste kohta kehtivad komisjoni tavapärased kontrollimehhanismid ning seetõttu ei ole vaja täiendavaid pettusevastaseid meetmeid.

Potentsiaalsed toetusesaajad ning lepinguosalised peavad järgima finantsmääruse sätteid ning tõendama oma majanduslikku ja juriidilist usaldatavust. Toetuste saamiseks tuleb neil esitada esialgne tulude ja kulude arvestus projekti/tegevuse kohta, mille rahastamist taotletakse. Väljamaksed tehakse vastavalt toetuslepingu tingimustele ning toetusesaaja poolt nõuetekohaselt kinnitatud tulude ja kulude arvestusele, mida kontrollib asjakohane komisjoni talitus. Kohapealsed kontrollimised on samuti võimalikud ning toetusesaajad peavad säilitama kõiki üksikasju ja tõendavaid dokumente viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist.

8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustused miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

Aasta 2005 | Aasta 2006 | Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 |

Ametnikud või ajutised töötajad[12] (XX 01 01) | A*/AD | 3.5 | 3.5 | 3.5 | 3.5 | 3.5 | 3.5 |

B*, C*/AST | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[13] |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[14] |

KOKKU | 4.5 | 4.5 | 4.5 | 4.5 | 4.5 | 4.5 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Tehtavad ülesanded on tavaliste haldustavade piires ning hõlmavad uuringute korraldamist, ekspertide kohtumiste korraldamist, teenuslepingute haldamist ja muud samalaadset.

8.2.3. Personali allikad (kohustuslik)

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt n aastaks ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud kulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | Aasta 2005 | Aasta 2006 | Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

- sisene |

- väline |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

Personali liik | Aasta 2005 | Aasta 2006 | Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010r |

Ametnikud ja ajutised töötajad (XX 01 01) | 0.486 | 0.486 | 0.486 | 0.486 | 0.486 | 2.430 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustage eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0.486 | 0.486 | 0.486 | 0.486 | 0.486 | 2.430 |

Arvestus– Ametnikud ja ajutised töötajad

Hinnanguliselt 108 000 eurot aastas iga täistööajale taandatud ametikoha jaoks.

Arvestus– Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (3 kohta pärast koma) |

Aasta 2005 | Aasta 2006 | Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0.002 | 0.008 | 0.008 | 0.010 | 0.006 | 0.004 | 0.038 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[16] | 0.080 | 0.080 | 0.080 | 0.080 | 0.080 | 0.400 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | 0.002 | 0.088 | 0.088 | 0.090 | 0.086 | 0.084 | 0.438 |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | 0.002 | 0.088 | 0.088 | 0.090 | 0.086 | 0.084 | 0.438 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Eelduse kohaselt on missiooni keskmine maksumus 1000 eurot.

[1] Õigusaktide loetelu vt III lisas.

[2] KOM(2003) 302, Terviklik tootepoliitika.

[3] KOM(2005) 105 - Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile liikmesriikide strateegiate kohta prügilatesse minevate biolagunevate jäätmete vähendamiseks vastavalt prügilaid käsitleva direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõikele 1.

[4] Liigendatud assigneeringud.

[5] Kulud, mis ei kuulu asjaomase xx jaotise xx 01 peatüki alla.

[6] Kulud, mis kuuluvad xx jaotise xx 01 04 artikli alla.

[7] Kulud, mis kuuluvad xx 01 peatüki alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[8] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[9] Vajaduse korral, st kui meede kestab üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1).

[11] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[12] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[13] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[14] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[15] Tuleks viidata konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[16] Täpsustage komitee liik ja grupp, millesse see kuulub.