Komisjoni teatis Nõukogule ja Euroopa Parlamendile HIV/AIDSi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006-2009 /* KOM/2005/0654 lõplik */

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 15.12.2005

KOM(2005) 654 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

HIV/AIDSi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006–2009

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

HIV/AIDSi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006–2009

SISSEJUHATUS

Käesolev teatis põhineb põhimõtetel ja prioriteetidel, mis on sätestatud komisjoni töödokumendis „Koordineeritud ja integreeritud lähenemine HIV/AIDSi vastasele võitlusele Euroopa Liidus ja selle naabruses“ (“Coordinated and integrated approach to combat HIV/AIDS within the European Union and in its neighbourhood”) , ning sellega kehtestatakse peamised tegevussuunad kuni 2009. aasta lõpuni. Töödokumendi. lisas on esitatud üksikasjalikum tegevuskava praeguse etapi kohta. Paljud neist tegevustest tuleb täita koos partneritega, mis nõuab eri osaliste tihedat koostööd liikmesriikides. Kõnealusesse dokumenti on koondatud asjaomaseid ELi poliitikad ja olemasolevad vahendid, millel on tähtis osa HIV/AIDSi-vastases võitluses. Käesolev teatis on välismeetme osas täielikus kooskõlas üldise poliitilise raamistikuga[?] ning aitab kaasa selle rakendamisele.

HIV/AIDSi strateegiad on tihedalt seotud üldiste Euroopa väärtuste tugevdamisega inimeste turvalisuse ja inimõiguste kaitse vallas, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivsed õigused, vähemuste õigused ning migrantide, põgenike ja ümberasustatud isikute põhiõigused.

Käesoleva dokumendi üldised eesmärgid, mis on esitatud temaatilistes peatükkides (2.–6. peatükk) peegeldavad ÜRO peaassamblee eriistungjärgul (UNGASS)[?] ning Dublini ja Vilniuse[?] deklaratsioonides võetud kohustusi. 7. peatükis uuritakse võimalusi HIV/AIDSi-poliitika laiendamiseks Venemaal ja Euroopa naabruspoliitikaga[?] hõlmatud piirkonnades. Viimases peatükis (8. peatükk) loetletakse kõigi partnerite ees seisvaid kohustusi ja kirjeldatakse võimalusi järelevalve parandamiseks.

HIV/AIDS-epideemia olukord Euroopas ja Vahemere piirkonnas on esitatud joonisel 1. Üksikasjalikumat teavet epideemia arengu kohta võib leida veebisaidilt: www.eurohiv.org.

[pic]

Komisjon tunneb muret selle üle, et vähenenud on keskendumine ennetamisele, mis on HIV/AIDSi vastu võitlemise tervikliku lähenemise raamistikus endiselt kõigi muude tegevuste nurgakiviks. Kui ei edendata aktiivselt esmaseid ennetusmeetmeid, nagu haridust, kondoomide kasutamist ja kahjuvähendusmeetmete rakendamist (näiteks nõelte ja süstalde vahetamine), ei ole võimalik saavutada teisi püstitatud eesmärke (näiteks nakkuse emalt lapsele ülekandumise ärahoidmine või ravi üldine kättesaadavus). Muud tugevdamist vajavad tegevusvaldkonnad on inimõiguste küsimused, järelevalve ning konkreetsetele haavatavatele riskigruppidele suunatud meetmed[?].

Euroopa Liidu HIV/AIDSi vastu suunatud tegevuse peamiseks lisandväärtuseks on poliitiline juhtimine ja toetus. Komisjon jätkab oma senist tegevust: hoiab HIV/AIDSi ja sellega seotud teemasid üldises poliitilises päevakorras, juhib stigmatiseerimise ja diskrimineerimise vastast võitlust ning toetab üldist ligipääsetavust ennetusteenustele, antiretroviirusravile ning süstivate narkomaanide jaoks ettenähtud kahjuvähendusteenustele. Selle teema koordineerimine, ühtse teadmistebaasi arengule kaasa aitamine, ühtsete otsustamismehhanismide ja rahaliste lisavahendite võimaldamine riiklike meetmete ning teadus- ja arendustegevuse programmide toetuseks on need valdkonnad, mille puhul ELi/Euroopa tasandi ühismeetmed võivad lisada väärtust mujal tehtud tööle.

KODANIKUÜHISKONNA KAASAMINE

Eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonna kaasatust kõigis epideemiaga võitlemise valdkondades, sealhulgas poliitikate kujundamine, rakendamine, seire ja hindamine.

**********

Alates Dublini deklaratsioonist on komisjon kaasanud kodanikuühiskonna[?] organisatsioone HIV/AIDSi uurimiskeskusesse, mis on nüüdseks loonud HIV/AIDSi-alase kodanikuühiskonna foorumi, mis tuli esmakordselt kokku 2005. aasta septembris. Tegemist on mitteametliku töörühmaga, mis võimaldab valitsusväliste organisatsioonide, sealhulgas HIV-positiivseid ja/või AIDSi põdevaid inimesi esindavate organisatsioonide osalemist poliitika kujundamises ja rakendamises ning teabevahetuses. Foorum hõlmab kõikjalt Euroopast pärit 30 organisatsiooni, kes esindavad erinevaid tegevusvaldkondi.

Meede

Komisjon hakkab kodanikuühiskonda ja eriti inimesi, kellel on HIV/AIDS, aktiivselt kaasama poliitikate väljatöötamisse, rakendamisesse ning järelevalvesse. Komisjon kutsub piirkondlikke ja riiklike ametivõime üles toetama valitsuseväliseid ja ühendusepõhiseid organisatsioone[?] ning nende kaasatust poliitikate väljatöötamisse, rakendamisse ja järelevalvesse nii ELi piires kui ka teistes Euroopa riikides.

Partnerlus erasektoriga

Paljudele ettevõte puhul avaldab HIV/AIDS mõju juba ka nende konkurentsivõimele. Teiste jaoks on potentsiaalne risk märkimisväärne, olenemata sellest, kas HIV/AIDSi levimus on kõrge või madal. Maailma Majandusfoorumi[?] 2004. aastal läbiviidud uuringu kohaselt usub 10% Lääne-Euroopa tegevjuhtidest ja 19% Ida-Euroopa tegevjuhtidest, et HIV/AIDS hakkab nende ettevõttele teatavat mõju avaldama.

Komisjon on loonud partnerluse Mikrobiotsiidide Arendamise Liiduga ( Alliance for Microbicide Development) ja Ülemaailmse HIVi Vaktsiini Ettevõttega ( Global Vaccine Enterprise) ning algatanud koostöö Ülemaailmse Äriliiduga ( Global Business Coalition) , ravimistööstuste ja teiste toetavate ettevõtetega, et määratleda need valdkonnad, kus neil oleks võimalik HIV/AIDSi vastases võitluses koostööd teha.

Meede

Komisjon kutsub Euroopa ettevõtteid Euroopa Tööstuse- ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse[?] [?] (UNICE) ja muude kanalite kaudu üles tugevdama reageerimist epideemiale ja täitma oma osa käesoleva strateegia rakendamisel.

JÄRELEVALVE

Eesmärgid:

- parandada ja ühtlustada järelevalvesüsteeme vastuvõtlikkuse jälgimiseks ja seireks epideemia, riskikäitumise ja HIV/AIDSi suhtes;

- aidata kaasa andmete ja teabe levitamisel muude sugulisel teel edasikanduvate nakkuste, C- ja B-viirushepatiidi ning tuberkuloosi esinemise ja levimuse kohta, eriti nende inimeste seas, kelle risk on suurim ja kes on kõige vastuvõtlikumad;

- toetada järelevalvet HIVi testide üle.

**********

Praegu koordineerib Euroopas HIV/AIDSi järelevalvet EuroHIV[?] järelevalvevõrgustik, mida Euroopa Komisjon kaasfinantseerib Rahvatervise programmi[?] raames. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)[?] võtab alates 2008. aastast selle võrgustiku juhtimise üle. Kuna ECDC üheks ülesandeks on järelevalvevõrgustike integreeritud toimimise tagamine, siis saadetakse neile andmed kattuvuste ja sünergiate kohta HIVi, tuberkuloosi ja teiste sugulisel teel levivate nakkuste ning B- ja C- viirushepatiidi järelevalves.

Euroopas on peamiseks epideemiaseire vahendiks kujunenud HIVi juhtumite registreerimine. Seetõttu on oluline saada andmeid kõigist Euroopa riikidest, kuid praegu ei ole see veel võimalik. Paremad strateegiad ja sihipärasemad teenused vajavad paremat teavet selliste käitumuslike riskitegurite kohta, nagu kondoomi kasutamine või nõelte ja süstalde vahetamine. HIVi väikese levikuga riikides peaks ka järelevalve olema korraldatud nii, et saaks tuvastada varajasi märke HIVi jõudmisest elanikkonna rühmadesse, kellel on kõige suurem oht nakatuda. Selleks et aidata kaasa ravi ja teenuste planeerimisele tulevikus, tuleks teada ka tegelikku uute HIViga nakatumiste [HIVi juhtumite] arvu aastas. Preagu on enamik uuena registreeritud juhtumitest tegelikult aastate eest toimunud nakatumised.

Suutlikkus teostada HIVi ja antiretroviiruse ravimite vastuvõtlikkuse alast seiret tuleks kujundada HIVi järelevalve lahutamatuks osaks riiklikul ja Euroopa tasandil.

Meede

Komisjon edendab järelevalvet kui HIV/AIDSi-vastase võitluse strateegia ja poliitika olulist alust.

Komisjon toetab olemasolevate struktuuride kaudu[?] vastuvõtlikkuse kohta käivate andmete kogumist ja analüüsimist ning võimaldab olemasolevate ELi rahastamisvahendite kasutamist selleks eesmärgiks.

Selle saavutamiseks peaksid liikmesriigid tagama ressursside [inimressursside, rahaliste vahendite, varustuse] kättesaadavuse ning kaaluma ELi vahendite kasutamist selleks eesmärgiks.

Tihedas koostöös ECDC, liikmesriikide, naaberriikide ja teiste partneritega teeb komisjon järgmist:

- aitab lõpule viia HIVi juhtumite registreerimise täieliku piirkondliku hõlmatuse;

- hindab ümber AIDSi järelevalve eesmärgid ja lisab selle kohta aruande integreeritud järelevalve süsteemile;

- kujundab välja ühtse lähenemise asjakohastele ennetusindikaatoritele;

- valmistab ette prognoosid HIVi juhtude kohta Euroopas;

- aitab kaasa kõrge riskiga gruppide pideva järelevalvesüsteemi[?] loomisele;

- aitab kaasa praktiliste lahenduste rakendamisele, et tegelda konfidentsiaalsusest tulenevate takistustega.

UUTE HIV-NAKKUSTE ENNETAMINE

Eesmärgid:

- võimaldada kogu elanikkonda hõlmavate ja sihipäraste HIVi ennetusmeetmete rakendamist;

- tagada, et kõik kodanikud omavad juurdepääsu teabele, haridusele ja teenustele, mis aitavad vähendada nende vastuvõtlikkust HIV/AIDSile;

- suurendada süstivate narkomaanide juurdepääsu teenustele, mis on suunatud ennetustegevusele, narkosõltuvuse ravile ja kahjude vähendamisele;

- käsitleda sisserännanud elanikkonna erivajadusi ja nõudeid diskrimineerimiseta juurdepääsule teabele ja ennetusele, ravile, hooldusele ja toetusele;

- toetada ennetusmeetodite seiret ja hindamist.

**********

Kuna vaktsiini või tervendavat ravi ei ole, jääb ennetamine HIV/AIDSi vastase võitluse nurgakiviks. Esmaste ennetavate meetmete rakendamine, haridus, kondoomide kasutamise propageerimine, kahjuvähendusteenused ning juurdepääs vabatahtlikule nõustamisele ja testimisele on vältimatud teistes valdkondades seatud eesmärkide saavutamiseks. Mitmetest Euroopa maadest võib leida tõendeid selle kohta, et HIVi levikut on võimalik tõenditel põhineva tõestatud sekkumise abil ennetada, piirata või tagasi pöörata.

ELi ja naaberriikide HIVi epidemioloogiast lähtudes on olemas vajadus intensiivistatud ennetusmeetmete järele, mis on suunatud kogu elanikkonnale ning selle erirühmadele – noortele, naistele, süstivatele narkomaanidele, meestele, kes on seksuaalsuhetes meestega, elukutselistele seksitöötajatele, vangidele ja migrantidele.

Hinnangute kohaselt saaks terviklike HIVi ennetusmeetmete abil 45 miljonist uuest nakatumisest, mida on kogu maailmas oodata ajavahemikus 2002- 2010,[?] ennetada 63%.

Kuigi inimeste arv, kellel on HIV/AIDS, kasvab iga aastaga, ei kasva ennetusteenused sama kiirusega. ÜRO hinnangu kohaselt[?] on praegu maailmas 13 miljonit regulaarselt süstivat narkomaani ning ainuüksi Venemaal on neid oletatavasti 1,5 miljonit[?] – üle 11% arvatavast maailma koguhulgast. Pealegi on hiljutiste aruannete kohaselt[?] kõigest 7,6%-l süstivatest narkomaanidest juurdepääs kahjuvähendusprogrammidele.

Ennetamine on raviga tihedalt seotud, kuna parem juurdepääs antiretroviirusravile tugevdab suurenenud vabatahtliku nõustamise ja testimise kaudu HIVi ennetust. See omakorda aitab kaasa, et vähendada stigmatiseerimist ja diskrimineerimist, mis endiselt takistavad edu saavutamist. Teiseks edu saavutamise takistuseks võib olla olemasolevate ennetusprogrammide vähene tõhusus ja üldine kvaliteet, mille hindamine ja seire on siiani kehv.

Emalt lapsele edasiandmise ennetamine jääb üheks Vilniuse konverentsi[?] eelisarendatavaks meetmeks. Komisjon on sel teemal nõu pidanud asjaomaste huvirühmade ja ekspertidega ning jätkab nende valdkondade määratlemist, kus on vajalik ELi tasandil sekkumine.

Meede

Komisjon edendab terviklike ennetusprogrammide rakendamist ja laiendamist, et jõuda kõige enam vastuvõtlike elanikkonna rühmadeni.

Komisjon seab prioriteediks töö seksuaalse ja reproduktiivse tervisega, et välja arendada uuenduslikud turvalise seksuaalelu strateegiaid ning käsitleda rahvatervise programmi raames noorte kasvavat riskikäitumist.

Komisjon valmistab ette ülevaate emalt lapsele edasiandmise kohta Euroopas. Selle põhjal hinnatakse vajadust edasiseks tegutsemiseks.

4.1 Narkomaaniast tingitud tervisekahjustuste vähendamine

Nõukogu võttis aastate 2005–2012 ELi narkomaaniavastase strateegia vastu 2004. aasta detsembris ja aastate 2005–2008 ELi narkomaaniavastase tegevuskava,[?] millega strateegiat rakendatakse, 2005. aasta juunis. HIV/AIDSi ennetamine on keskne teema narkomaaniavastases tegevuskavas, mis kutsub üles rakendama integreeritud ja hõlmavaid programme riiklikul ja piirkondliku tasandil.

ELi narkomaaniavastast poliitikat peaks rakendama kooskõlas HIV/AIDSi poliitikaga. Ühe näitena võib sünergiaid leida teadustöö valdkonnas, kus narkomaaniavastane tegevuskava kutsub üles uurima tõhusaid sekkumisviise HIV/AIDSi ennetamiseks ning ennetavate tegurite väljaselgitamiseks riikides, kus HIV/AIDSi levik narkomaanide hulgas on väike.

Komisjon valmistab ette arenguaruande narkomaaniast tingitud tervisekahjustuste ennetamist käsitlevate nõukogu soovituste [?] rakendamise kohta 2003. aastal. Selle eduraporti põhjal hinnatakse edasise tegutsemise vajadust.

Meede

Komisjon kutsub liikmesriike üles parandama kahjuvähendusteenuste kättesaadavust ja juurdepääsu neile, et vältida narkootikumide tarvitamisest tulenevaid terviseriske ja narkomaaniast tingitud surmasid.

Komisjon kutsub liikmesriike üles tagama asendusravi kättesaadavust vastavalt nõudmisele sellise ravi järgi.

4.2 Haridus

HIV ja teiste sugulisel teel levivate nakkuste ennetamine on võimalik üksnes juhul, kui teadmisi kombineeritakse tervislike käitumuslike muutustega. Seetõttu on ülimalt oluline kaasata koole ja teisi haridusasutusi eluks vajalikke oskusi andvate terviseõpetusprogrammide kaudu HIV/AIDSi ennetusse. Koolid ja teised haridusasutused saavad samuti kaasa aidata HIV/AIDSiga seotud stigmatiseerimise ja diskrimineerimise vähendamisele.

Meede

Komisjon aitab kaasa spetsiaalse koolitusprogrammi väljatöötamisele tervishoiutöötajate jaoks, kes tegelevad HIV/AIDSiga inimestega ning HIV/AIDSile eriti vastuvõtliku elanikkonnaga (sealhulgas veeni süstivad narkomaanid ja sisserändajad).

Komisjon toetab oskustele põhinevat lähenemisviisi, mis aitab tõhusalt muuta noorte käitumist, levitades koolides ja muudes sobilikes kohtades teavet ja häid tavasid ning töötades välja sobilikke koolitusmooduleid.

VABATAHTLIK NÕUSTAMINE JA TESTIMINE, RAVI, HOOLDUS JA TOETUS

Eesmärgid:

- võidelda Euroopas nende inimeste stigmatiseerimise ja diskrimineerimise vastu, kellel on HIV/AIDS;

- toetada üldist juurdepääsu tõhusale, taskukohasele ja võrdsele ravile ja hooldusele, sealhulgas turvalisele antiretroviirusravile;

- toetada nende inimeste sotsiaalse ja tööhõivealase integratsiooni edendamist, kellel on HIV/AIDS.

**********

Taskukohased ja kättesaadavad teenused ja head ravitulemused vähendavad stigmatiseerimist ja sotsiaalset tõrjutust ning edendavad vastutustundlikku seksuaalkäitumist, mis omakorda aitab kaasa HIVi leviku tõkestamisele.

Et pakkuda kvaliteetset ravi ja hooldust on vaja terviklikku terviseteenuste paketti. Vabatahtlik nõustamine ja testimine (VCT) on kõikide teenuste nurgakiviks, kuna need võimaldavad HIV-nakkuse varast diagnoosimist ja tagavad nakatunule õigeaegse juurdepääsu sobivale sekkumisviisile. Need teenused peaksid katma ka HIV-positiivseid inimesi, kes on lisaks nakatunud veel B- või C-viirushepatiiti või tuberkuloosi. Süstivate narkomaanide narkootikumiasendusravi on oluline teenuste komponent, mis aitab ravi ja hooldust tõhusamaks muuta.

Inimesed, kellel on HIV/AIDS, peaksid täitma olulist osa oma seisundiga hakkama saamisel (ravivalmidus). Osutatavad teenused peaksid olema toetavad, kaasavad ja tugevdavad, andes inimestele rohkem kontrolli oma elu üle. Sotsiaalteenused peaksid olema tervishoiuteenustega võimalikult tihedasti integreeritud ning konkreetsete haavatavate gruppide suhtes eriti tundlikud.

Kõrge aktiivsusega antiretroviirusravi (HAART) omab märkimisväärset mõju nende inimeste elukvaliteedile, kellel on HIV/AIDS. HAARTi edukus sõltub jõupingutuste suurusest, mida tehakse eluaegsest ravist kinnipidamiseks, ning vahendite olemasolust, mille abil teostada järelevalvet ravi tulemuste, narkootikumimürgituste ja interaktsioonide üle. Mõnes riigis võib ravi pakkumise veelgi keerulisemaks muuta teenusepakkujate vähesus, kellel on kogemusi, et jõuda teatavate haavatavate gruppideni, näiteks süstivate narkomaanideni ja migrantidest elanikkonnani.

Kuna viirusel on võime välja arendada resistentsus antiretroviiruse agentide suhtes, on resistentsete haigustüvede kujunemise jälgimisel üha kasvav tähtsus. Ebapiisav laboratoorne võimsus võib vastuvõtlikkusega seotud asjaomaste andmete kogumisel takistuseks saada.

Meede

Komisjon toetab teenusepakkujate suutlikkuse tõstmist. Eelistatakse vajadustel põhinevaid koolitusprogramme tervishoiutöötajatele ning teistele töötajatele, kes on seotud teenuste osutamisega inimestele, kellel on HIV/AIDS, ning elanikkonnale, kes on HIV/AIDSi suhtes eriti vastuvõtlik.

Komisjon toetab liikmesriike HIV/AIDSi vallas tegutsevate ravinõustamise ja parema ravivalmiduse toetamisega tegelevate valitsuseväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamisel.

Komisjon aitab Euroopa tasandil kaasa HIV/AIDSi järelevalvesüsteemi väljatöötamisele, et lisada sellesse andmed teenuste kasutamise ja ravitulemuste kohta.

Komisjon aitab kaasa töövahendite väljatöötamisele liikmesriikide jaoks, pakkudes valiku Euroopa mudelitest terviklike HIV/AIDSi teenuste kohta. Need töövahendid võiks kättesaadavaks teha ka Euroopa naabruspoliitika partneritele[?].

Komisjon toetab asjaomaste liikmesriikide jõupingutusi taskukohase antiretroviirusravi kättesaadavuse tagamiseks. Lisaks sellele uurib komisjon rahvatervise eriolukordade, näiteks tõsise HIV/AIDSi-epideemia puhul kasutusele võetavaid uusi võimalusi.

HIV/AIDS I ALANE TEADUSTÖÖ

Eesmärgid:

- laiendada uurimis- ja arendustegevust vaktsiinide ja mikrobiotsiidide väljatöötamiseks;

- investeerida taskukohaste ja kergestikasutatavate ravimite ja diagnostikameetodite väljatöötamisse, et toetada laienenud juurdepääsu ravile;

- toetada rahvatervise vajadustest tulenevat teadustööd;

- toetada erasektori (eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete) kaasamist ja osalust;

- toetada käitumuslike ennetusmeetodite uurimise arendamist ning nende hindamist.

**********

Teadusuuringute ja arendustegevuse kuuenda raamprogrammi alusel (FP6, 2002-2006), on HIV/AIDSi alane teadustöö saanud Euroopa Komisjoni esmaseks prioriteediks. Sellele uurimisteemale eraldatakse aastas ligikaudu 50 miljonit eurot, millest rahastatakse nii ennetavaid kui ka ravilähenemisi. Projektid, mida rahastatakse, hõlmavad suurt konsortsiumi, mis on suunatud HIV/AIDSi ennetamise ja ravitoodetega töötavate teadlaste integreerimisele ja võrgustikutööle ning väga innovaatilistele lähenemistele ja paremini fokuseeritud teadustööle uute viirusega võitlemise kontseptsioonide väljatöötamiseks.

Kuues raamprogramm rõhutab uute liikmesriikide ja Ida-Euroopa naaberriikide osalust, julgustades neid osalema nii ELi rahastatud ettepanekutes kui ka hindamisprotsessis. Üks näide nende kaasamisest on kohordiuuringute koordineerimine[?] HIVi viirusega nakatunud täiskasvanute, laste ja rasedate naiste kohta, HIVi resistentsuse ja emalt lapsele kandumise kohta. Teine näide on tippkeskuste võrgustik (tippkeskuste võrgustik on uus vahend 6. raamprogrammis) kliiniliste uuringute jaoks, mille puhul uute liikmesriikide ja Ida-Euroopa naaberriikide osalemist eriti julgustatakse. Ootuste kohaselt toimib keskus ajavahemikus 2006-2010 ning see on suunatud HIV/AIDSi kliiniliste uuringute väljatöötamisele, standardiseerimisele ja koordineerimisele Euroopa tasandil. Keskuse eesmärk peaks olema optimaalse strateegia määratlemine HIV-nakkuse leviku tõkestamiseks ning suuniste väljatöötamine tõhusaks sekkumiseks nii Lääne- kui ka Ida-Euroopas.

Meede

Komisjon on esitanud ettepaneku seitsmenda raamprogrammi kohta (FP7), mille üle peetakse läbirääkimisi ELi liikmesriikidega. HIV/AIDSi-alane teadustöö on seitsmenda raamprogrammi alusel jätkuvalt prioriteediks. Komisjon on teinud ettepaneku programmi rahastamise suurendamiseks ning jätkab selle tähtsuse rõhutamist. Tervisealane teadustöö keskendub kolmele peamisele sambale: inimtervise biotehnoloogia, translatiivsed uuringud ning tervishoiuteenuste pakkumine Euroopa kodanikele.

n AABRUS

Käesoleva dokumendi mõistes on „naabrus” Vene Föderatsioon ning Euroopa naabruspoliitika (ENP) alla kuuluvad partnerid. Euroopa naabruspoliitika hõlmab 16 olemasolevat või potentsiaalset partnerit: Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Moldaavia, Maroko, Palestiina omavalitsus, Süüria, Tuneesia ja Ukraina.

Muud kanditaatriigid on meetmetesse kaasatud liitumisprotsessi ja liitumisvahendite kaudu. Komisjon uurib võimalusi ja praktilisi lahendusi HIV/AIDSi meetmete edaspidiseks laiendamiseks Lääne-Balkanile ja Kesk-Aasiasse.

Üldised põhimõtted HIV/AIDSiga tegelemiseks naaberriikides jäävad samaks nagu on märgitud komisjoni töödokumendis. Komisjon toetab tugeva ja aruandva poliitilise juhtimise väljakujunemist HIV/AIDSi-epideemiaga toimetulekuks. Komisjon kasutab kõiki olemasolevaid vahendeid ja tuleviku teadus- ja arendustegevust, eriti kliinilisi uuringuid ja tulemusi, et paremini vastata naaberriikide vajadustele, järgides samal ajal välisabi menetluskorda ning asjaomastes strateegiadokumentides ja näidisprogrammides kokku lepitud volitusi meetmete suhtes. See võimaldab komisjoni operatiivüksustel sekkuda, et:

- aidata kaasa tõenditel põhinevale sekkumisele, mille aluseks on siseriiklike ametiasutuste ja teiste partneritega kokku lepitud riiklik strateegia, tööprogramm ja kulude raamistik;

- ühendada jõud teiste osalevate partneritega sellise lähenemise soodustamiseks, mis võib olla heade tavade näiteks naaberriikidele;

- optimeerida olemasolevate vahendite, nagu Ülemaailmse fondi ning Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse (EDCTP) programmi kasutamist ELi tugevama kaasatuse kaudu.

Lisaks sellele kavatseb komisjon suurendada naaberriikide kaasatust Euroopa Liidu HIV/AIDSi meetmetesse, et vahetada teavet ja häid tavasid.

Komisjon tagab sobilike sisemiste mehhanismide loomise, et kindlustada sidusus kahepoolsel (EL, liikmesriigid ja teised kahepoolsed partnerid) ja mitmepoolsel (WHO, UNAIDS, Ülemaailmne fond) tasandil välja pakutud välissekkumismeetmete lähendamise vahel, arvestades minevikus saadud õppetunde.

7.1 Vene Föderatsioon

2003. aastal leppisid EL ja Venemaa kokku omavahelise koostöö tugevdamises, luues selleks partnerlus- ja koostöölepingu raames neli „ühispiirkonda”. Ühispiirkondade rakendusplaanides lepiti kokku ELi ja Venemaa tippkohtumisel 2005. aasta mais ning need moodustavad järgmistel aastatel ELi ja Venemaa vahelise koostöö aluse. HIV/AIDSi mainitakse seoses narkomaania ennetamise poliitikaga ning noortele hariduse andmisega, mis mõlemad on tervikliku HIV/AIDSi strateegia olulised tegurid.

Põhjamõõtme[?] poliitika edendab dialoogi ja praktilist koostööd Venemaa, Norra ja Islandi vahel. Tervis on üks viiest kindlaksmääratud võtmevaldkonnast ning seda on edendatud seoses programmiga Põhjamõõtme partnerlus rahvatervise ja sotsiaalse heaolu vallas ( Northern Dimension Partnership in Public Health and Social Wellbeing) [?]. HIV/AIDS on olnud prioriteetne tegevusvaldkond selles kontekstis, nagu ka Barentsi regiooni[?] valitsustevahelises koostöös.

Meede

Esmane vastutus Vene kodanike heaolu ja tervise eest lasub Vene Föderatsioonil. Ühiste erimeetmete kavandamise protsess põhineb ühispiirkondade rakendusplaanides toodud prioriteetidel ning uurib erinevaid võimalusi parimate tavade vahetamiseks ja võrgustikutööks kindlaksmääratud piirkondades.

Komisjon jätkab dialoogi poliitilisel tasandil, et võimaldada juhtimise ning asjaomase koostöö väljakujunemist erinevate ametivõimude vahel toimetulekuks HIV/AIDSiga.

Komisjon kutsub Vene Föderatsiooni üles tegema koostööd ühiste ELi-Venemaa seminaride organiseerimisel HIV/AIDSi ja nendega seotud küsimustes.

Komisjon kutsub Vene Föderatsiooni esindajaid üles osalema HIV/AIDSi uurimiskeskuses ja kodanikuühiskonna foorumil.

Komisjon jätkab tööd Põhjamõõtme poliitika õnnestumiseks ning põhjamõõtme rahvatervise alase partnerluse alla kuuluvate algatuste toetamist.

7.2 Euroopa naabruspoliitika partnerid

Euroopa naabruspoliitika kõik partnerid vastutavad HIV/AIDSi-epideemia riikliku strateegia juhtimise, kujundamise ja rakendamise eest.

2004. aastal avaldas komisjon riikide aruanded seitsme Euroopa naabruspoliitika partneri kohta (Iisrael, Jordaania, Moldaavia, Maroko, Palestiina omavalitsus, Tuneesia ja Ukraina), millele järgnesid kolme kuni viie aastase kestusega läbirääkimised Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade küsimuses, mille rakendamine on praegu pooleli. 2005. aastal avaldati aruanded veel viie riigi kohta (Armeenia, Aserbaidžaan Egiptus, Gruusia, ja Liibanon) ning praegu toimub nende riikide Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade väljatöötamine. Kõik need tegevuskavad viitavad rahvatervisealasele koostööle, samas mainivad Ukraina ja Moldaavia tegevuskavad ka HIV/AIDSiga seotud meetmeid.

Mitmed tugevasti mõjutatud riigid vajavad ulatuslikke välisvahendeid sekkumise laiendamiseks ning tehnilist abi nende tervishoiusüsteemide tugevdamiseks, mis on eelduseks, et HIV/AIDSile adekvaatselt reageerida.

Meede

Komisjon kutsub üles Euroopa naabruspoliitika partnereid, eriti neid, kellel on olemas tegevuskava, osalema mitmesugustes Euroopa Liidu HIV/AIDSi meetmetes, nagu uurimiskeskus ja kodanikuühiskonna foorum.

TEGEVUSKAVA

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku, et partnerid peaksid tööd jätkama vastavalt eelmistes peatükkides kirjeldatud poliitilisele raamistikule ning tegevuskava erimeetmele (lisa), mis on hiljem kättesaadav Internetis ning mida komisjon täiendab, konsulteerides HIV/AIDSi uurimiskeskuse ja kodanikuühiskonna foorumi ning teiste oluliste huvirühmadega.

Komisjon teeb rahvatervise veebisaidil kättesaadavaks ülevaate võimalikest rahastamisvahenditest, mida saab käesoleva strateegia rakendamiseks kasutada.

Komisjon koos partneritega (näiteks uurimiskeskus, UNAIDS, ja WHO) töötab välja sobivad põhinäitajad protsessi seireks. Eesmärk ei ole jälgida üksnes tulemusi, vaid ka nende meetmete mõju. See töö põhineb olemasolevatele töövahenditele ja kasutatud meetoditele[?] ning peaks kaasa aitama ka ÜRO peaassamblee eriistungjärgu deklaratsioonis (UNGASS Declaration of Commitments on HIV/AIDS ) HIV/AIDSi suhtes võetud kohustuste ning Dublini ja Vilniuse deklaratsioonide järelevalvele.

Annex : Action Plan (as 29/11//2005)

1. Leadership and advocacy |

Human rights | Establish a working group to conceptualise problems and define where action at EU level is needed | Second half of 2006 | Proposal for a list of priorities for action | Civil society HIV/AIDS Think Tank Commission Neighbouring countries |

Organise a Conference on HIV/AIDS and human rights | Spring 2007 | Council Presidency Commission Member States Neighbouring countries Partners |

2. Involvement of civil society |

Participation in policy development and implementation | HIV/AIDS Civil Society Forum | Twice a year | Commission HIV/AIDS civil society representatives |

Participation in prevention and treatment | Develop and implement a training programme for NGOs with a view to their involvement in ARV treatment and in prevention programmes | Ready by mid-2007 | Training programme on treatment preparedness Training programme on prevention with specific focus on harm reduction measures for IDUs | Commission Member States Non-governmental organisations |

Implement the training programme | From 2008 on | Number of NGO representatives trained annually | Commission Member States NGOs |

3. Surveillance |

Coverage of data | Complete the geographic coverage of HIV case reporting within the EU and the WHO European region Complete the geographic coverage of HIV single case reporting within the EU and the WHO European region | 2006 2008 | Complete surveillance data | ECDC/EuroHIV Member States WHO Euro ECDC/EuroHIV Member States WHO Euro |

HIV-related information | Reassess the objectives of HIV/AIDS surveillance in order to gain information on severe HIV-related morbidity, access to diagnosis and treatment | 2006 | ECDC/EuroHIV Member States |

Developing behavioural data collection | Start with establishing an inventory of behavioural surveys/surveillance already existing in each country | 2006 | Inventory of available methods | ECDC/EuroHIV Member States UNAIDS EMCDDA |

Establish a list of important prevention indicators to be collected on an annual basis (e.g. % of IDUs sharing equipment in the past x months, % of MSM having unprotected anal intercourse at last sex) | 2007-2009 | Data on behavioural risk factors | ECDC/EuroHIV Member States UNAIDS EMCDDA |

Sentinel surveillance for early warning | Facilitate the setting-up of sentinel surveillance in high-risk groups in countries with a low-level epidemic | 2006 | Number of countries with sentinel surveillance | ECDC/EuroHIV Countries concerned |

3. Surveillance (cont’d) |

Data protection | Work with the Member States to identify possible practical problems with the protection of personal data and with the free movement of such data in the context of HIV/AIDS surveillance | 2006-2007 | Commission ECDC/EuroHIV Member States |

4. Prevention of new HIV infections |

Sexual transmission | 1) Develop innovative strategy to promote safe sex and address the increase in risk-taking behaviour among youth 2) Implement the strategy | 2006– 2009- | 1) Innovative safe sex strategy developed 2) Number of countries implementing the strategy | Commission Member States Civil society organisations International organisations |

Blood | Monitor the data compiled by Member States under the Commission Directive on traceability and adverse events and reactions (adoption expected in September 2005) related to transmission of HIV (and other diseases) by blood and blood components | Annual reporting to Commission to begin by end of 2007 | Report | Member States Commission |

Youth | Include youth as a priority target group for the development of public health intervention | 2006- | Commission Member States Civil society organisations International organisations |

Prisoners | Develop HIV prevention strategies for prisons Identify best practices for HIV prevention in prisons in Europe | 2006- | HIV prevention strategies developed for prisons | Commission Member States Civil society organisations International organisations |

Awareness-raising among general public | 1) Bring visibility to HIV/AIDS in Europe 2) Link Europe into the World AIDS Campaign 3) Promote prevention and Voluntary Counselling and Testing | 2006-2009 May June/July December | One to three EU-led events on HIV/AIDS every year | Commission Member States ECDC/EuroHIV WAC Other partners |

Education | 1) Organise a consensus meeting on best practice on HIV/AIDS peer education 2) Develop a training module for HIV/AIDS peer education 3) Implement the training module | 2006 2006-2007 2007-2009 | 1) Consensus report 2) Training module 3) Number of national HIV/AIDS focal points and peer education officials trained | Commission Member States WHO, UNAIDS, other partners |

5.Treatment, care and support |

Access of vulnerable groups to services | 1) Prepare a European inventory on best practices/know-how on drug treatments 2) Prepare guidelines/best practices on access to treatment for vulnerable populations | 1) Inventory of best practices 2) Guidelines on access to treatment | Commission Member States |

Support capacity-building among service providers to improve access for vulnerable groups Continue the development of European curricula/training modules | 2006- | Training programme for service providers | Commission Member States |

Treatment preparedness | Develop patient-friendly information on treatment | Number of information packages developed | Commission Member States NGOs |

Develop a training module on treatment preparedness | 2006- | Training module on adherence | Commission Member States NGOs |

Service standards | Provide a toolkit for Member States for developing comprehensive HIV/AIDS services | 2006- | Toolkit for service standards |

Affordable ARV | Continue exploring possible solutions | Feasible solution to reduce the cost of ARV | Commission Pharmaceutical industry Member States concerned |

Laboratory capacity Training of personnel | Integrate in curricula of university and continuing medical education | Commission, ECDC, Universities, Medical associations, ESCMID, WHO Euro |

Networking of laboratories for susceptibility testing | Establish a Europe-wide network of national [reference] laboratories for HIV susceptibility testing | Network of specialist laboratories established | ECDC Member States |

Upgrading national laboratories | Assess the needs [training, equipment, etc.] in HIV laboratories at national level | Number of national inventories ready | Member States ECDC |

6. Research |

Facilitate vaccine/microbicide research | Establish a European network for vaccine/microbicide research | 2006-2010 | Standardisation of HIV research tools; new vaccine/microbicide candidates; closer European collaboration with global research initiatives and partnerships | Commission Member States Research centres Industry, SMEs |

7. Neighbouring countries |

Russian Federation |

EC participation in the work of the Country Coordinating Mechanism | 2006- | EC Delegation Russian Federation CCM |

Expert meetings on HIV/AIDS-related issues | 1) Organise an expert meeting on HIV/AIDS 2) Finnish Presidency meeting | 1) 2006 2) September 2006 | 1) Commission Russian Federation Partners 2) Council Presidency |

European Neighbourhood Policy partners |

EC participation in the work of the Country Coordinating Mechanism | 2006- | EC Delegation CCM ENP Partners |

Invite ENP partners to EU activities | 1) Invite ENP partners to Think Tank meetings on specific topics 2) Invite ENP partners to HIV/AIDS-related meetings/conferences | 2006- | Exchange of information and best practises | Commission Member States NGOs Partners |

Explore the scope for specific HIV/AIDS meetings targeted at ENP partners | Hold exploratory meeting with ENP Partners [in particular those with an ENP Action Plan] Hold a series of follow-up meetings on specific topics, countries or regions | 2007 2008- | Exchange of information and best practises | Commission Member States Partners |

[1] Prevention of mother-to-child transmission.

[i] Commission communication “A Coherent European Policy Framework for External Action to Confront HIV/AIDS, Malaria and Tuberculosis” (COM(2004)726). Commission communication (COM(2005) 179) “A European Programme for Action (PfA) to Confront HIV/AIDS, Malaria and Tuberculosis through External Action (2007-2011)”.

[ii] http://www.unaids.org/en/events/un+special+session+on+hiv_aids.asp.

[iii] http://europa.eu.int/comm/health/ph_threats/com/aids/keydocs_aids_en.htm.

[iv] European Neighbourhood Policy, EU/Russia Partnership and Cooperation Agreement (PCA).

[v] In this document the specific vulnerable groups are defined for each of the priority areas, but it should be noted that they may differ, depending on the state of the HIV/AIDS epidemic and economic and cultural setting in the particular area of concern.

[vi] The institutional forms of civil society are distinct from those of the state, family and market and civil society commonly embraces a diversity of spaces, stakeholders and institutional forms, of varying degrees of formality, autonomy and power. Civil societies are often populated by organisations such as registered charities, development non-governmental organisations, community groups, women's organisations, faith-based organisations, professional associations, trade unions, self-help groups, social movements, business associations, coalitions and advocacy groups. http://www.lse.ac.uk/.

[vii] These are private, non-profit organisations based in and working in local communities. Normally they are created in response to some particular need or situation (high unemployment rate - employment promotion) in the community and work is done by local people.

[viii] www.weforum.org/globalhealth/globalsurvey.

[ix] http://www.unice.org/Content/Default.asp?.

[x] http://www.eurohiv.org

OJ L 271, 09/10/2002, p.1 - 12.

[xi]OJ L 142, 30/04/2004, P. 1 - 11. http://www.ecdc.eu.int.

[xii] European Centre for Disease Prevention and Control, http://www.ecdc.eu.int/ and Research FP5 supported SPREAD –programme, http://www.umcutrecht.nl/afdeling/index.asp?dep=9

[xiii] Surveillance based on selected population samples chosen to represent the relevant experience of particular groups (Last, JM edit A Dictionary of Epidemiology, 4th edition, 2001), such as testing of blood for the purpose of monitoring the prevalence and trends in HIV infection among commercial sex workers in a city during six months.

[xiv] Stover, J., Walker, N., Garnett, G. P., et al. Can we reverse the HIV/AIDS pandemic with an expanded response? Lancet 2002; 360(9326):73-77.

[xv] Aceijas, C., Hickman, M., Stimson, G., Rhodes, T. Global overview of HIV among injecting drug users, AIDS 2004;18: 2295-2302.

[xvi] Global Illicit Drug Trends 2002, UNODC, 2003, Vienna.

[xvii] Intensifying HIV prevention. UNAIDS policy position paper. UNAIDS/PCB 05.329, June 2005.

[xviii] http://www.aids.lt/iac/

[xix] OJ C 169, 8.7.2005, p. 1. http://europa.eu.int/comm/health/ph_determinants/life_style/drug_en.htm.

[xx] OJ L 165, 3.7.2003, p 31.

[xxi] See Chapter 7.

[xxii] Research methods that involve observations of the same items [large numbers of people] over a long period of time with comparison of incidence rates in groups that differ in exposure levels.

[xxiii] http://europa.eu.int/comm/external_relations/north_dim/index.htm.

[xxiv] http://www.ndphs.org/index.php?cat=29143.

[xxv] http://www.beac.st/.

[xxvi] UNAIDS (2005). Monitoring the Declaration of Commitment on HIV/AIDS: guidelines on construction of core indicators, Geneva: UNAIDS.

WHO/UNAIDS (2005). National AIDS programmes: A guide to monitoring and evaluating antiretroviral programmes. Geneva: WHO.

WHO/UNAIDS (2004). [xxvii] !"(+National AIDS programmes: A guide to monitoring and evaluating national HIV/AIDS care and support. Geneva: WHO.

WHO/UNAIDS (2004). Guide to monitoring and evaluating national HIV/AIDS prevention programmes for young people. Geneva: WHO.

Family Health International (2000). Behavioural Surveillance Surveys: Guidelines for repeated Behavioural Surveys in populations at Risk of HIV. Arlington, USA: Family Health International.

52005DC0654