52005DC0535




[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 25.10.2005

KOM(2005) 535 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Ühenduse Lissaboni kava rakendamine:õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia (EMPs kohaldatav tekst)

1. SISSEJUHATUS

2005. aasta märtsi teatises „Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks“[1] nimetati lihtsustamist üheks ELi esmatähtsaks tegevuseks. Kõnealune tegevus on vastus Euroopa Parlamendi ja nõukogu palvele lihtsustada ELi õigusakte ning tõhustada nende kvaliteeti. See on täielikult hõlmatud Euroopas majanduskasvu edendamist ja töökohtade loomist käsitlevasse muudetud Lissaboni strateegiasse ning selles keskendutakse seetõttu ELi ettevõtete konkurentsivõimet käsitlevatele acquis’ osadele, et suurendada ettevõtete tõhusust, minimeerida kulusid ja vähendada bürokraatlikke kohustusi. Selle üldine eesmärk on anda panus Euroopa reguleerivasse raamistikku, milles järgitakse õigusloome kõrgemaid standardeid ning peetakse kinni subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest.

Kõnealuste põhimõtete kohaselt peaks EL reguleerima ainult siis, kui kavandatavat eesmärki on lihtsam saavutada ELi tasandil. ELi tasandil võetud meetmetega ei tohiks minna kaugemale kui on vajalik seatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Meetmed peaksid olema majanduslikult tõhusad ning võimalikult vähe reguleerivad. Selles suhtes on lihtsustamise eesmärk muuta nii ühenduse kui ka siseriiklikud õigusaktid vähem koormavaks, lihtsamini kohaldatavaks ning seega ka eesmärke tõhusamini saavutavaks.

Euroopa Liidu areng viimase poole sajandi jooksul on toonud kaasa suure hulga ühenduse õigusakte ehk teisisõnu ühenduse acquis ’d , mille abil on sageli 25 eeskirjakogu asendatud ühega. Tänu sellele on ettevõtetel kindlam õiguskeskkond ja võrdne mängumaa, kus tegutseda. See õigusaktide kogum on olnud vajalik näiteks ühtse turu loomisel, ELi keskkonnaalase poliitika väljatöötamisel ning kogu ELis kehtiva töötaja- ja tarbijakaitse taseme kehtestamisel. Samas võib iga õigusakt endaga kaasa tuua kulusid, piirata äritegevust, suunata ressursse tõhusamast kasutusest eemale ning olla mõningatel juhtudel takistuseks uuendustele, tootlikkusele ja majanduskasvule. Eesmärk on tasakaal paika saada, nii et õiguskeskkond oleks asjakohane, lihtne ja tõhus.

Oma 2005. aasta märtsi teatises esitas komisjon muudetud lähenemisviisi, mille eesmärgiks on edendada paremat õiguslikku reguleerimist, et parandada konkurentsivõimet. Teatises keskendutakse järgmistele ülesannetele:

1) uute ettepanekute mõju hindamise parandamine ja arendamine, sealhulgas halduskulude mõõtmise meetodite arendamine[2]. 2005. aasta juunis võttis komisjon vastu uued laiendatud mõjuhindamise suunised. Mõjuhindamine põhineb säästva arengu põhimõttel ning on kujundatud nii, et see võimaldaks seadusandjatel teha valikuid uute õigusaktide võimaliku majandusliku, sotsiaalse või keskkonnaalase mõju põhjaliku analüüsi põhjal;

2) menetluses olevate seadusandlike ettepanekute läbivaatamine. 2005. aasta septembris teatas komisjon oma kavatsusest võtta laiendatud läbivaatamise tulemusena tagasi 68 menetluses olevat ettepanekut[3];

3) olemasolevate õigusaktide lihtsustamise uue meetodi kehtestamine. Käesolevas teatises on esitatud komisjoni muudetud lähenemisviis tuleviku lihtsustustöö jaoks.

Lihtsustamine ei ole uus tegevus[4]. Sellegipoolest on meil aeg oma pingutustes sammu võrra edasi astuda. Kõnealune lähenemisviis toetub ühenduse eeskirjade täiustamiseks institutsioonide varem tehtud tööle ning huvigruppide nõuannetele. Rõhk on kindlalt asetatud sellise Euroopa õigussüsteemi loomisele, mis aitaks kaasa Lissaboni agenda eesmärkide saavutamisele.

Kõnealusel algatusel on eriline tähtsus just Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) jaoks, mis moodustavad 99% kõikidest ettevõtetest ja hõlmavad kaks kolmandikku tööhõivest. Oma väiksuse tõttu kannatavad VKEd ülemääraselt õigusaktidest tuleneva ja haldusliku koormuse all, kuna sageli keeruliseks osutuvate eeskirjade ja õigusaktide järgmiseks on neil väiksemad ressursid ja eriteadmised. Seetõttu tuleb hinnata, kuidas saab nende erivajadusi lihtsustamise kontekstis arvesse võtta. Seoses sellega väärib erilist tähelepanu VKEde puhul statistika esitamise ja andmete kogumise vähendamine.

Parem õiguslik reguleerimine ei tähenda aga kindlasti reguleerimise kaotamist. Lihtsustamine ühenduse ja siseriiklikul tasandil tähendab kodanikele ja ettevõtjatele asjade lihtsamaks tegemist. Selle tulemuseks peaks omakorda olema tõhusam õigusraamistik, mille abil on võimalik paremini ühenduse poliitilisi eesmärke saavutada.

2. UUS LIHTSUSTUSSTRATEEGIA EUROOPA LIIDU TASANDIL

Acquis’ läbivaatamisest peab saama järjepidev ja süstemaatiline protsess, mis võimaldab seadusandjal vaadata läbi õigusakte, võttes arvesse kõiki erasektori ja avalikke huve.

Protsessi alustamiseks on laiaulatusliku arutelu põhjal kindlaks määratud algne lihtsustatavate õigusaktide kogum. Sellele järjepidevale protsessile annavad seejärel oma panuse uued süsteemsemad läbivaatusmenetlused, mille abil õigusaktide mõju laiaulatusliku analüüsi põhjal tuvastatakse tulevased lihtsustamisprioriteedid. See protsess hõlmab põhjalikku majanduslikku analüüsi ning Euroopa Liidu sotsiaalsete ja keskkonnaalaste ambitsioonide kui asutamislepingus sätestatud säästva arengu üldeesmärgi põhiosade arvessevõtmist.

a. Huvigruppide praktilistel kogemustel põhinev jätkuv programm

Käesoleva teatise 2. lisas on esitatud jätkuv programm, mis on osa uuest lihtsustusstrateegiast. Programmis määratakse kindlaks õigusaktid, mida tuleb komisjoni arvates järgmise kolme aasta jooksul lihtsustamise eesmärgil läbi vaadata ja hinnata.

Komisjon käivitas käesoleval aastal liikmesriikide ja äriringkondadega laiaulatuslikku aruteluprotsessi. Seda täiendas ka avalik Interneti-arutlus[5]. Arutelu tulemusi, mis on võetud kokku käesoleva teatise 1. lisas, võrreldakse iga lihtsustusettepaneku heade ja halbade külgede hindamiseks komisjoni enda kogemustega. Komisjonis vaadatakse läbi konkurentsivõimet ilmselt piiravad eeskirjad (sealhulgas haldusnõuded), et teha kindlaks, kas need eeskirjad on vajalikud ja proportsionaalsed teiste avalike huvidega. Seoses sellega võetakse probleemi lahkamisel ja võimalike lahenduste leidmisel arvesse abiteenistuse SOLVIT[6] kogutud andmeid ning avalike arutelude tuelmusi.

Jätkuvas programmis käsitletakse mitmeid laiaulatusliku arutelu käigus esile kerkinud küsimusi sellistes ärikonkurentsi võtmevaldkondades nagu äriühinguõigus, finantsteenused, transport, tarbijakaitse ja jäätmed. Programm hõlmab ka juba nõukogu poolt kindlaks määratud prioriteete[7]. Programmi vaadatakse läbi ning ajakohastatakse süstemaatiliselt.

Lisaks hõlmab komisjon suuremad seadusandlikud lihtsustusalgatused oma iga-aastastesse seadusandliku töö programmidesse ning kavatseb avaldada rea täiendavaid teatisi, milles kirjeldatakse üksikasjalikumalt, kuidas lihtsustustööd põllumajandus-,[8] keskkonna-,[9] töötervishoiu ja -ohutuse[10], kalandus-[11], maksustamis-, tolli-, statistika-[12] ja tööõigussektoris[13] läbi viiakse ning kõnealustesse sektoritesse integreeritakse. Need teatised on abiks kõikide huvigruppide vahelises arutelus.

Jätkuv programm hõlmab laiahaardelisi lihtsustusalgatusi sellistes ärikonkurentsi võtmevaldkondades nagu jäätmed ja pakendite märgistamine. Liskas hõlmab programm nii valdkondlikke eeskirju sellistes valdkondades nagu autod ja ehitustooted kui ka valdkonnaülese mõjuga horisontaaleeskirju sellistes valdkondades nagu riigihanked ja maksustamine. |

b. Pideval põhjalikul sektoriviisilisel hindamisel põhinev lähenemisviis

Et acquis’ hindamine toimuks ka väljaspool kõnealust lihtsustusprogrammi, määrab komisjon kindlaks lihtsustamisvajaduse erinevate sektorite seisukohalt. Selline lähenemisviis võimaldab asjaomase sektori õigusraamistiku üldise tõhususe ja edasise lihtsustamisvajaduse hindamist. See tähendab seda, et iga asjaomase sektori puhul uuritakse nii üldõigusaktide kui ka konkreetseid valdkondi käsitlevate õigusaktide mõju. Sektoriviisiline lähenemine hõlmab asjaomase õigusaktiga kaasnevate (haldus- ja muude) tulude ja kulude analüüsi.

Rõhk on esialgu kolmel sektoril: mootorsõidukid, ehitus ja jäätmed. Nende tööstusvaldkondade säästva arengu kavandamiseks ja parima võimaliku regulatiivse lähenemisviisi määratlemiseks hinnatakse praeguse õiguskeskkonna mõju tihedas koostöös huvigruppidega. Näiteks kavatseb mootorsõidukite sektori alase algatusega CARS 21[14] tegelev rühm soovitada ühenduse õigusaktide mahu märkimisväärset vähendamist, rahvusvahelistele meetmetele otse viitamist ning vastavushindamise ja mootorsõidukite katsemenetluste paindlikkuse parandamist.

Teatises „Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks – süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale“[15] esitatud eesmärkide kohaselt kasutab komisjon kõnealust lähenemisviisi ka teistes tööstussektorites, näiteks farmaatsia, masinatööstuse, info- ja sidetehnoloogia sektoris ning energiamahukates sektorites. Lihtsustamist rakendatakse ka nendes õigusvaldkondades, millel on valdkonnaülene mõju. Kõnealuste läbivaatuste tulemused integreeritakse jätkuvasse programmi.

Kõnealust lähenemisviisi laiendatakse ka teenustele, mis moodustavad üle 70% ELi SKTst. Teenused toetavad ülejäänud majandust ning loovad olulist turgu toodetele (näiteks telekommunikatsioonivahendid, raudteetooted ja elektrienergia tootmise vahendid). Kuna siseturu teenused on üha enam piiriülesed, on väga oluline, et ELi õiguskeskkond võimaldaks teenustel parandada oma konkurentsivõimet, mis omakorda annab konkurentsieelise kogu ELi majandusele.

Lihtsustamine põhineb huvigruppidele, kaasa arvatud ettevõtlusele ja tööstusele avalduva mõju põhjalikul hindamisel, kusjuures arvesse võetakse õigusaktide eesmärke. Käesolevas teatises on määratud kindlaks töötleva tööstuse esmatähtsad sektorid. |

3. KOMISJONI LÄHENEMISVIIS LIHTSUSTAMISELE

Komisjon kavatseb lihtsustamisel kasutada järgmisi meetodeid.

a. Kehtetuks tunnistamine

Alates 1957. aastast vastu võetud mitmed õigusaktid on muutunud mitteasjakohasteks või on aegunud seoses tehnika või tehnoloogia arenguga, Euroopa Liidu uute tegevuspõhimõtetega, asutamislepingu üldeeskirjade kohaldamise muutumisega või rahvusvaheliste eeskirjade ja standardite arenguga. Sageli on sellised aegunud õigusaktid juba ametlikult kehtetuks tunnistatud. Siiski on veel kehtivaid õigusakte, mille mõju on väike või millel ei ole mingisugust praktilist mõju. Selliste õigusaktide mõningad sätted tekitavad nii asutustele kui ettevõtetele kohustusi, mis kipuvad enamasti olema halduslikku laadi. Komisjon jätkab jõupingutuste tegemist, et tagada mitteasjakohaste ja aegunud õigusaktide kehtetuks tunnistamist[16].

Siiski on oodatud praktilise mõju saavutamiseks oluline, et ühenduse õigusaktide tühistamisega kaasneks ka vastavate riigisiseste rakendusmeetmete tühistamine. Tuleb tagada, et ühenduse lihtsustatud õiguskeskkonnast tulenev kasu ei jääks tulemata uute siseriiklike eeskirjade või uute tehniliste tõkete tõttu. Seoses sellega näeb komisjon oma müügipakendeid käsitleva direktiivi[17] kehtetuks tunnistamise ettepanekut katsena, millega tehakse kindlaks kaasseadusandja poliitiline valmisolek lihtsustamiseks.

Arutatud on ajaliste piirangute ( sunset clauses ) lisamise võimalust komisjoni seadusandlikesse ettepanekutesse, et vältida aegumist ja üldisemas mõttes sundida seadusandjat jõusolevate õigusaktide asjakohasust, tõhusust ja proportsionaalsust regulaarselt kontrollima. Seda võimalust välistamata arvab komisjon, et läbivaatamisklauslid täidavad sama eesmärki ega kujuta sealjuures nii suurt riski seadusandlike lünkade tekkimiseks.

Aegumise vältimiseks kavatseb komisjon tulevikus seadusandlikesse ettepanekutesse lisada kas läbivaatamisklausli või kui õiguslik järjepidevus ei ole ohustatud, siis ajalised piirangud. |

b. Kodifitseerimine[18]

Kodifitseerimine aitab suurel määral kaasa ühenduse õigusaktide mahu vähendamisele ning kodifitseerimise tulemusel saame hõlpsamini loetavad ja õiguslikult usaldusväärsemad tekstid; tänu sellele paraneb läbipaistvus ja rakendamine. Komisjon viib ellu oma kodifitseerimisprogrammi[19], mille eesmärk on acquis’ kodifitseerimine lõpetada 2007. aastaks. Õigusaktide tõlge kõigisse 20 ametlikku keelde ja järgnev konsolideerimine[20] põhjustab olulise kasvu 2005. aasta lõpust alates vastuvõetavate kodifitseeritud tekstide mahus.

c. Uuesti sõnastamine[21]

Uuesti sõnastamine on tõhus lihtsustusmeetod, kuna selle abil õigusakte üheaegselt nii muudetakse kui ka kodifitseeritakse.

Institutsioonidevahelise kokkuleppe[22] kohaselt kavatseb komisjon olemasolevate õigusaktide muudatusettepanekute tegemisel kasutada vastavalt vajadusele kõnealust tehnikat. Erilist tähelepanu pööratakse õigusaktide liitmisele koosmõju maksimeerimiseks, kattumiste ja ülearuste sätete minimeerimiseks ning ühenduse eeskirjade selguse ja järjekindluse parandamiseks. Arvestades kõnealuse tehnika nii tõhusust kui ka keerulisust, kasutatakse seda eelkõige olulisemate muudatuste puhul, kui kõnealune meetod aitab selgelt kaasa ühenduse õiguse selgemaks, tõhusamaks ja lihtsamaks muutmisele.

Jäätmesektorit reguleeritakse 18 direktiiviga ja kuue määrusega ning toiduainete märgistamist mitte vähem kui 22 ühenduse õigusaktiga. Kõnealuste õgusaktide uuesti sõnastamisega loome ettevõtjatele selgema ja tõhusama reguleeriva raamistiku. |

d. Regulatiivse lähenemisviisi muutmine

Parema õiguskeskkonna loomise seisukohast on vajalik aastakümneid olemas olnud õigusaktide küsimuse alla seadmine. Poliitilise konsensuse kaasnemine ja toetus on mis tahes tegevusvaldkonnas muutuste läbiviimisel väga suure tähtsusega.

Kaasreguleerimine ja põhinõuded

Kaasreguleerimine võib mõningatel juhutudel võimaldada teatavate poliitiliste eesmärkide majanduslikult tõhusamat ja kiiremat saavutamist kui klassikalised seadusandlikud vahendid. Sõltumatute asutuste teostatav standardimine on näide hästi tunnustatud kaasreguleerimise vahendist. Komisjon toetab seda aktiivselt kui alternatiivi või täiendust õigusaktidele[23].

Kuigi tulemused on olnud vahel erinevad, pakub paremat õigusloomet käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe nüüd reguleerimise alternatiivmeetodite jaoks stabiilset raamistikku, mis peaks tugevdama nende usaldusväärsust ja lõppkokkuvõttes hõlbustama nende kasutamist.

Paljude tööstus- ja tarbekaupade puhul tõendab CE-märgis, et toode on sertifitseeritud ning et seda võib ühenduse piires turustada. Asjakohase tehnilist ühtlustamist käsitleva ühenduse lähenemisviisiga piiratakse ühenduse õigusaktide sisu oluliste nõueteni, viidates üksikasjalikke tehnilisi kirjeldusi käsitlevatele Euroopa ühtlustatud standarditele ning pakkudes lihtsaid vastavushindamise menetlusi. Kõnealune poliitika on viimase kahekümne aasta jooksul toonud kaasa märkimisväärse (siseriiklike ja Euroopa) ametivõimude sekkumise vähenemise enne toodete turustamist ja suurema turujõudude usaldamise selle tagamisel, et turule jõuaksid ainult ohutud tooted.

Kõnealune regulatiivne lähenemisviis on praegu komisjonis läbivaatamisel. Pärast läbivaatamist peaks kõnealust lähenemisviisi hakkama kasutama võimalikult paljudes sektorites ja isegi väljaspool tööstustoodete tehnilist ühtlustamist (nt teenuste sektoris). Saavutusi, mis on tehtud sellistes ohutusega seotud valdkondades nagu meditsiiniseadmed või masinad, saab kindlasti ka teistes valdkondades kas kasutada või edasi arendada, näiteks valdkondades, mis on seotud kosmeetikaga, masinate tekitatava müraga või töötervishoiu ja-ohutusega.

Teistes sektorites võiks ELi õigusaktide põhitekstid sisaldada vähem üksikasjalikke sätteid ning olla sellest tulenevalt paindlikumad, kui raamseaduste põhjal tunnustataks komisjoni pädevust kehtestada rakendusmeetmed kiiremate menetluste abil. 2004. aasta aprillis muutis komisjon oma ettepanekut, et muuta komisjoni rakendusvolitusi käsitlevaid eeskirju[24].

Komisjon edendab lihtsamat seadusandlikku meetodit, mille väärtus on kaupade vaba liikumise kontekstis juba tõendust leidnud. Näiteks võimaldab Euroopa standardite väljatöötamine puidu tehniliste kirjelduste jaoks tunnistada kehtetuks olemasoleva direktiivi. Teiseks näiteks on heade laboritavade standardid, tänu millele on kosmeetikat käsitlevate direktiivide nõudeid võimalik rakendada ilma täiendavate seadusandlike algatusteta. |

Direktiivid määrusteks

Nagu komisjon selgitas oma teatises, mis käsitleb paremat õiguslikku reguleerimist majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks, peab asjakohase õigusliku lähenemisviisi valik põhinema hoolikal analüüsil. Direktiivide määrustega asendamine võib teatud olukordades aidata kaasa lihtsustamisele, kuna määrusi saab vahetult kohaldada ja nendega tagatakse, et kõikide asjaosaliste isikute suhtes kehtivad ühel ajal samad eeskirjad; samuti on võimalik pöörata põhitähelepanu ELi eeskirjade konkreetsele täitmisele. Direktiivide määrustega asendamise panust lihtsustamisse tunnustati arutelude käigus laialdaselt ning rõhutati seisukohta, et see aitaks vältida liikmesriikides erinevat rakendamist.

Kooskõlas asutamislepinguga ning võttes arvesse asutamislepingu protokolli, milles käsitletakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, kavatseb komisjon iga üksikjuhtumi puhul eraldi kaaluda lihtsustamisvõimalust direktiivide määrustega asendamise kaudu. |

e. Infotehnoloogia kasutamise edendamine

Infotehnoloogia märkimisväärset potentsiaali saaks palju paremini ära kasutada. Turvalise ja integreeritud e-valitsuse abil on võimalik vähendada halduskulusid, kuna e-valitsusega kiirendatakse menetlusi, kärbitakse paberkandjatel dokumentide hulka, muudetakse seaduste rakendamine ühtsemaks ja vähendatakse eksimise ohtu.

Lihtsustamist käsitletakse eraldi komisjoni valmivas tegevuskavas e-valitsuse kohta, mis käivitatakse 2006. aastal i2010 algatuse[25] raames. Tegevuskavas tuginetakse sellistele konkreetsetele kogemustele ja headele tavadele, mille abil saavutatakse tõhususes ja kasutajate rahulolus tõelisi tulemusi.

Komisjon tagab, et ELi õigus- ja tegevusraamistik toetaks lihtsustatud ja paberivaba menetlusi.

Vastavalt vajadusele teeb komisjon ettepanekuid õigusaktide muutmiseks, et muuta menetlusi nii, et need võimaldaksid moodsate vahendite ja tehnoloogia kasutamist. Tolliseadustiku ajakohastamise ettevalmistused on jõudsalt edenenud ning maksustamise kohta tehtud ettepanekud on juba menetluses. IT-vahendite laialdasema kasutamisega on samuti võimalik lihtsustada ettevõtete kohustusi seoses statistika esitamisega.

Komisjon tugevdab oma algatusi e-valitsuse valdkonnas 2006. aastal e-valitsuse tegevuskava käivitamisega. Vajaduse korral kohandatakse ühenduse eeskirju, et saada täit kasu moodsa infotehnoloogia võimalustest. |

4. INSTITUTSIOONIDE JA LIIKMESRIIKIDE TOETUS

Komisjon saab ühise eesmärgi – Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks ettevõtetele ja kodanikele parema õiguskeskkonna edendamine – täide viia ainult juhul, kui kõik institutsioonid strateegiat täielikult toetavad ning selle saavutamisse oma panuse annavad. See tähendab mitte üksnes ühise meetodi, vaid ka ühiste arusaamade väljaarendamist.

- Komisjon kasutab oma algatusõigust lihtsustusettepanekute koostamiseks. Kooskõlas paremate reguleerimistavadega hõlmab see põhjalikku järelhindamist, arutelu huvigruppidega ja mitmete võimaluste hoolikat hindamist, mille abil tõentatakse esitatud meetmete lisaväärtust seoses majanduskasvu edendamise ja töökohtade loomisega. Lihtsustusprioriteetide õigeaegse rakendamise tagamiseks kõikides valdkondades kehtestab komisjon asjakohased sisemeetmed arengu jälgimiseks ja kolleegiumile aruandmiseks.

- Arvestades sellega, et komisjoni tehtud lihtsustusettepanekute vastuvõtmine on kaasseadusandja ülesanne, on oluline täielikult rakendada paremat õigusloomet käsitlevat 2003. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet ning kasutada kõnealuse raamistiku kontekstis kõiki ELi õigusaktide lihtsustamise vahendeid. Seoses sellega tuletab komisjon meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu võetud kohustust parandada lihtsustamise töömeetodeid[26]. Kolm institutsiooni on tunnistanud ka vajadust kehtestada ühine lähenemisviis mõjuhindamisele ning komisjon loodab, et asjaomase kokkuleppeni jõutakse aasta lõpuks.

- Lisaks tuleb arvestada sellega, et ELi ettevõtteid reguleerivat õiguskeskkonda saab parandada üksnes siis, kui ELi tasandi algatustele vastavad ka liikmesriikides sama ambitsioonikad programmid. Vastupidiselt laialt levinud arvamusele koosneb ettevõtteid reguleeriv õiguskeskkond peamiselt riigisisestest eeskirjadest. Riigisisesed reguleerijad lisavad ühenduse õigusaktidele veel täiendavaid tehnilisi nõudeid, pakendite märgistamise kohustusi, lubade andmise menetlusi või muid haldusnõudeid. Komisjon jätkab parema reguleerimise poole pürgimist, kasutades selleks Lissaboni agenda eesmärkide täitmise jälgimiseks loodud avatud kooskõlastusmeetodit. Komisjon toetab lihtsustamist ka riigisiseste meetmete ühenduse õigusele vastavuse kontrollimise kontekstis.

5. JÄRELDUSED

Alustades liikmesriikide ja huvigruppide panusel põhinevast tööprogrammist, töötab komisjon oma lihtsustusprioriteedid välja vastavalt järgmistele teguritele:

- valitud sektorite laiaulatuslik analüüs seoses õigusaktide mõjuga, võttes muuhulgas arvesse majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid aspekte;

- lihtsustusmeetod, mis põhineb sellistel menetlusviisidel nagu kehtetuks tunnistamine, kodifitseerimine, uuesti sõnastamine ja rakendusmeetodite muutmine;

- seadusandlik meetod, milles eelistatakse pigem põhinõudeid kui tehnilisi kirjeldusi, rohkem kaasreguleerimise kasutamist, infotehnoloogia edendamist ja suuremat kasutust;

- direktiivide ja läbivaatamisklauslite asemel laialdasem määruste kasutamine vastavalt vajadusele ja arvestades iga üksikjuhtu eraldi.

Lihtsustusprioriteetide õigeaegse rakendamise tagamiseks muudab komisjon sujuvamaks oma sisemised töömeetodid, millega ta kindlustab lihtsustusprotsessi laiaulatusliku järelevalve ja järeltegevuse nii halduslikul kui ka poliitilisel tasandil. Lisaks jätkab komisjon regulaarset arutelu huvigruppidega selle üle, kuidas lihtsustusprogrammi järgmiste aastate jooksul edasi arendada.

Arvestades institutsioonide vajalikku ühist lihtsustamiskohustust, kutsub komisjon Euroopa Parlamenti, nõukogu, majandus- ja sotsiaalkomiteed ning regioonide komiteed üles esitama käesoleva teatise kohta oma tähelepanekud.

LISA 1

Arutlusprotsessi tulemused

Liikmesriigid ja peamised ettevõtjate ühendused saatsid üksikasjalikud dokumentid, mis koosnesid tüüpiliselt esinevate probleemide kirjeldustest ja nende lahendamise ettepanekutest. Kõige tihedamini nimetatud valdkond oli keskkonnakaitse, millele järgnesid põllumajandus ja toiduohutus, äriühinguõigus, transport ning tarbijapoliitika.

Jätkuva Interneti-arutluse algne analüüs näitab, et suur osa avalikust huvist on seotud pigem riiklikes ja kohalikes eeskirjades kui ELi õigusaktides esineva bürokraatiaga. Kõige sagedamini nimetatud probleemid on seotud maksustamis- ja tööhõive-eeskirjadega, mille puhul mängivad olulist rolli siseriiklikud õigusaktid.

Liikmesriikide ja huvigruppidega peetud arutlustest tulenenud lihtsustusvajadused võib jagada viieks üldkategooriaks:

- õigusaktide selgemaks ja loetavamaks muutmine: palju probleeme on ebaselgete või mittetäielike mõistete, määratluste või sätetega. Ebaselgused põhjustavad õiguslikku ebakindlust ja erinevusi ELi direktiivide ülevõtmisel siseriiklikesse õigusaktidesse. See omakorda toob kaasa konkurentsimoonutused ja siseturu killustumise. Siinkohal rõhutati ka asjaolu, et direktiivide asendamine määrustega vähendaks siseriiklikul tasandil ekslikku või kõrvalekalduvat õigusaktide ülevõtmist. Tähelepanu pöörati ka jätkuvale vajadusele ühenduse õigusakte konsolideerida ja kodifitseerida, et parandada nende kättesaadavust ja loetavust;

- reguleeriva raamistiku ajakohastamine: huvigrupid juhtisid tähelepanu mitmele õigusaktile, mis sisaldavad määratlusi või menetlusi, mis ei ole enam kooskõlas tehnilise, majandusliku või valdkondliku olukorraga, ning menetlustele, mis on põhjusetult koormavad ja aeganõudvad. Huvigrupid esitasid ka näiteid õigusaktidest, mis on acquis’ muude osade, asutamislepingu või rahvusvaheliste eeskirjade muudatuste tõttu kaotanud suure osa oma sisust. Lõpuks jõuti järeldusele, et osa õigusaktidest ei ole täitnud oma eesmärke ning sellest tulenevalt tehti ka ettepanekud lähenemisviisi muutmiseks;

- halduskulude vähendamine:[27] paljud arutelus osalenud tõid esile jäikade, põhjendamatult keeruliste ja liiga bürokraatlike menetluste probleemi, mis kahjustab eriti just VKEsid, kellel napib inimressursse. Näiteks märkisid nii ettevõtted kui ka riigiasutused aruannete või statistika esitamise kohustuse sagedust ja kattuvust ning neis nõutavat üksikasjalikkust;

- Acquis’ järjekinduse tugevdamine: palju märkusi esitati ELi õigusaktide kattuvuse, ebapiisava kooskõla ja ebajärjekindluse kohta. Mõned huvirühmad esitasid konkreetseid näiteid juhtude kohta, mil nende arvates puudus õigusaktides järjekindlus kas ühe ja sama poliitikavaldkonna puhul või sektoreid läbivalt;

- acquis’ proportsionaalsuse parandamine : mitmed vastajad arvasid, et teatavad sätted on seoses seatud eesmärkidega liialt ettekirjutavad, ebaproportsionaalsed ja liiga kulukad. See on tõenäoliselt kõige ulatuslikum probleem, kuid samas on seda kõige keerulisem lahendada, kuna see mõjutab õigusaktide sisu, mis on määratud kindlaks seadusandlike protsesside tulemusena, mille käigus seadusandja on nende probleemidega arvestanud. Selline hindamine saab aset leida vaid iga juhtumi puhul eraldi, arvestades sealjuures kõiki põhjendatud erasektori ja avalikke huve.

2. LISA

Jätkuv lihtsustamisprogramm

Kõnealune jätkuv lihtsustamisprogramm on nähtud ette valdkondlike ja horisontaalõigusaktide jaoks, mille lihtsustamine peaks aitama kaasa tööstuse konkurentsivõime parandamisele. Programm loodi pärast liikmesriikidega ja huvirühmadega konsulteerimist.

Alljärgnevas nimekirjas on esitatud nii paremat reguleerimist käsitlevas komisjoni teatises kindlaks määratud valdkondlikud prioriteedid (jäätmed, mootorsõidukid, ehitus) kui ka liikmesriikidega ja huvirühmadega peetud laiaulatuslike arutelude tulemused.

Esitatud valdkonnad hõlmavad põllumajandust ja toiduaineid, tööstust (kosmeetika- ja farmaatsiatooted ja surveseadmed) ning teenuseid. Lisaks hõlmab programm valdkonnaülese mõjuga regulatiivvaldkondi, näiteks äriühinguõigust, intellektuaalomandit, maksustamist, tolli ja statistikat.

* = nõukogu 2004. aasta 25. novembri esmatähtsate õigusaktide loetellu kuuluv õigusakt

Ettevõtlus-sektor | Poliitikavaldkond | Õigusakt | Tegevus |

2005 |

Kõik sektorid | Ettevõtlusstatistika | Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 58/97 struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta | * | Uuestisõnastamine. |

Tööjõu vaba liikumine | Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord | Läbivaatamine – uus rakendusmäärus, mis asendab määrust (EMÜ) nr 574/72, lihtsustab korda nii ELi kodanike kui ka liikmesriikide ametiasutuste jaoks. |

Tervishoid ja ohutus | Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta ning 19 muud tervishoiu ja ohutuse direktiivi, mis tuleb läbi vaadata liikmesriikide suhtes kohaldatavate andmete esitamise nõuete seisukohast | Reguleerimisviisi läbivaatamine, ühtlustades andmete esitamise tihedust ning asendades võimalusel mitu aruannet ühe kõiki aspekte hõlmava aruandega (konsultatsioonid tööturu osapooltega jätkuvad). |

Põllumajandus- ja toiduainetööstus | Mahepõllundus | Nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta | Uuestisõnastamine selleks, et määratleda mahepõllunduse aluspõhimõtted, vähendada ELi tasandil vastu võetavate sätete üksikasjalikkust, tagada turu nõuetekohane toimimine ning luua alaline impordisüsteem. |

Taimetervis | Nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiiv 66/401/EMÜ söödakultuuride seemne turustamise kohta. Nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiiv 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta. Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/54/EÜ peediseemne turustamise kohta. Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta. Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta. | Uuestisõnastamine eesmärgiga lihtsustada selliste seemnete ajutiste müügilubade väljaandmise eeskirju, mis ei vasta minimaalse idanevuse nõuetele. Kiirem reageering ajutistele puudujääkidele seemnete pakkumises. Selged eeskirjad, mida liikmesriigid peavad järgima, komiteemenetlusega vastuvõetud ad hoc erandite asemel. |

Kvaliteedipoliitika | Nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta | Läbivaatamine registreerimisprotsessi tõhususe parandamiseks, lihtsustades kohaldatavat korda, parandades järjepidevust ja selgitades kõigi osalejate rolle. |

Nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2082/92 põllumajandustoodete ja toiduainete eripärasertifikaatide kohta | Uuestisõnastamine menetluste lihtsustamiseks ja registreerimisprotsessi parandamiseks. |

Kiirguskaitse | Komisjoni 27. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1661/1999, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 737/90 (kolmandatest riikidest pärinevate põllumajandussaaduste ja -toodete imporditingimuste kohta pärast Tšernobõli tuumaelektrijaama avariid) üksikasjalikud rakenduseeskirjad | Uuestisõnastamine eelkõige kõnealuse määruse lisa 3 kõrvaldamiseks (loend tollipunktidest, kus I lisas loetletud tooteid võib deklareerida ühenduses vabasse ringlusse lubamiseks). |

Suhkur | Nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta. | Suhkruturu ühise korralduse läbivaatamine, et täita rahvusvahelisi kohustusi ning parandada konkurentsivõimet, kehtestada sektori ümberkorraldamise ajutine rahastamine ning liita abi suhkrupeedi kasvatajatele ühtse otsemaksete kavaga. |

Töötlev tööstus | Farmaatsiatööstus | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet | Uus määrus VKEde toetamiseks keskse lubade väljastamise korra kontekstis, võimaldades VKEdel pöörduda kõigis ravimite lubade väljaandmisega seotud aspektides Euroopa Ravimihindamisameti poole ja täpsustades asjaolusid, mille puhul VKEdel vähendatakse tasusid või pikendatakse makseaega. |

Finantsteenused | Kreeditkorraldusega tehtud välismaksed | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta direktiiv 97/5/EÜ, krediitkorraldusega tehtud välismaksete kohta | Uuestisõnastamine (uus direktiivi ettepanek tühistab olemasoleva direktiivi ja kolm soovitust). |

Transporditeenused | Õhutransport | Nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 2299/89 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul. Nõukogu 29. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 3089/93, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2299/89 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul. Nõukogu 8. veebruari 1999. aasta määrus (EÜ) nr 323/1999, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2299/89 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul. | Kolme määruse tühistamine, sest turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ohtu konkurentsi seisukohast, mis oli algselt kolme määruse vastuvõtmise põhjus, enam ei ole. Kõnealuste õigusaktide tühistamine praegustes suurema konkurentsi tingimustes aitab turu toimimist tõhustada. |

Meretransport | Nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiiv 95/21/EÜ laevaohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes (sadamariigi kontroll) | Alusdirektiivi ja viie seda muutva direktiivi uuestisõnastamine eesmärgiga panna alus uuele IT-süsteemile ning muuta vastavalt andmete esitamise nõudeid. |

Nõukogu direktiiv 94/57/EÜ laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (lipuriigid/klassifikatsiooniühingud) | Alusdirektiivi ja kolme seda muutva direktiivi uuestisõnastamine eesmärgiga muuta tekst selgemaks ja tõhustada rakendamist. |

2006 |

Kõik sektorid | Äriühinguõigus | Nõukogu 9. märtsi 1968. aasta esimene direktiiv 68/151/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks. Nõukogu 9. oktoobri 1978. aasta kolmas direktiiv 78/855/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g. Nõukogu 17. detsembri 1982. aasta kuues direktiiv 82/891/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside jagunemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/…/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriüleste ülevõtmiste kohta [kümnes äriühinguõiguse direktiiv, mis ei ole veel ametlikult vastu võetud]. Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta üheteistkümnes direktiiv 89/666/EMÜ avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt. Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta kaheteistkümnes äriühinguõiguse direktiiv 89/667/EMÜ ühe osanikuga osaühingute kohta Euroopa parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/58/EÜ, millega muudetakse direktiivi 68/151/EMÜ teatud liiki äriühingute avalikustamisnõuete osas | Kodifitseerimine või uuestisõnastamine (olenevalt praegu toimuva läbivaatamise tulemustest, mille juurde kuulub ka huvirühmadega konsulteerimine). |

Autoriõigus | Nõukogu 14. mai 1991. aasta direktiiv 91/250/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta. Nõukogu 19. novembri 1992. aasta direktiiv 92/100/EMÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas. Nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiiv 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta. Nõukogu 29. oktoobri 1993. aasta direktiiv 93/98/EMÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja ühtlustamise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas. | Uuestisõnastamine eesmärgiga parandada õigusraamistiku sidusust ja toimimist ning kohandada seda uutele digitaalajastu väljakutsetele vastavaks. |

Tolliseadustik | Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik. Nõukogu 28. märtsi 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 918/83, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem Nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 82/2001, mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid ühenduse tolliterritooriumi ning Ceuta ja Melilla vahelises kaubavahetuses Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3925/91 ühendusesiseseid lende tegevate isikute salongi- ja registreeritud pagasi ning ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide ja formaalsuste lõpetamise kohta. Nõukogu 11. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1207/2001, millega nähakse ette Euroopa Ühenduse ja teatavate riikide vahelist kaubavahetuse enamsoodustusrežiimi reguleerivate sätete kohaste liikumissertifikaatide EUR.1 väljastamise, kaubaarve deklaratsioonide ja vormide EUR.2 koostamise ning teatavate heakskiidetud eksportija tunnistuste väljastamise lihtsustamise kord ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 3351/83 | Tolliseadustiku uuestisõnastamine ja kaasajastamine uue määrusena. Ajakohastatud tolliseadustik loob elektrooniliste tolliprotseduuride algatuse kontekstis õigusliku aluse elektrooniliseks andmevahetuseks kõikide tolliprotseduurides osalevate huvigruppide (kauplejad, liikmesriikide tolliasutused, piiriteenistused, näiteks politsei- või veterinaarteenistused) vahel. Rahvusvaheline kaubandus muutub lihtsamaks tänu sujuvamatele ja lihtsustatud tolliprotseduuridele ja -eeskirjadele, automatiseeritud ja omavahel seotud tollisüsteemidele ning tihedale koostööle nende asutuste ja teenistuste vahel, kes on seotud kaupade liikumisega üle ühenduse piiri. |

Tollieeskirjad | Päritolureeglid (põhinevad ühenduse tolliseadustikul) | Uuestisõnastamine päritolureeglite süsteemi lihtsustamiseks. |

Keskkond (jäätmed) | Nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiiv 75/442/EMÜ jäätmete kohta. Nõukogu 18. märts 1991. aasta direktiiv 91/156/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta. Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. | * | Läbivaatamine jäätmete vältimise ja ringlussevõtu temaatilise strateegia raames. |

Nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiiv 75/439/EMÜ vanaõli kõrvaldamise kohta | * | Kehtetuks tunnistamine jäätmete vältimise ja ringlussevõtu temaatilise strateegia raames. |

Tervishoid ja ohutus | Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). Nõukogu 5. detsembri 1995. aasta direktiiv 95/63/EÜ, millega muudetakse direktiivi 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/45/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/655/EMÜ, mis käsitleb tööl töövahendite kasutamisega seotud tööohutuse ja töötervishoiu miinimumnõudeid (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 määratletud tähenduses). | Kodifitseerimine. |

Nõukogu 19. septembri 1983. aasta direktiiv 83/477/EMÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (teine üksikdirektiiv direktiivi 80/1107/EMÜ artikli 8 tähenduses). Nõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiv 91/382/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 83/477/EMÜ töötajate kaitse kohta asbestiga kokkupuutest tingitud ohtude eest tööl (teine üksikdirektiiv direktiivi 80/1107/EMÜ artikli 8 tähenduses). Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. märtsi 2003. aasta direktiiv 2003/18/EÜ, millega muudetakse direktiivi 83/477/EMÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl. | Kodifitseerimine. |

Tööstusomand | Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta ja selle muudatused: määrus 3288/94, määrus 1653/2003, määrus 807/2003, määrus 1992/2003 and määrus 422/2004. | Kodifitseerimine. |

Maksejõuetus | Nõukogu 20. oktoobri 1980. aasta direktiiv 80/987/EMÜ töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/74/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/987/EMÜ töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta. | Kodifitseerimine. |

Riigihanked | Nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiv 71/304/EMÜ riiklike ehitustöölepingutega seotud teenuste osutamise vabadust ning esinduste ja filiaalide kaudu tegutsevate tööettevõtjatega riiklike ehitustöölepingute sõlmimist käsitlevate piirangute kaotamise kohta | Kehtetukstunnistamine (pärast käimasolevat läbivaatamist). |

Komisjoni 13. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/78/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/36/EMÜ IV lisa, nõukogu direktiivi 93/37/EMÜ IV, V ja VI lisa, nõukogu direktiivi 92/50/EMÜ III, IV lisa, mida on muudetud direktiiviga 97/52/EÜ, III ja IV lisa ning nõukogu direktiivi 93/38/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 98/4/EÜ, XII–XV, XVII ja XVIII lisa (direktiiv tüüpvormide kasutamise kohta hanketeadete avaldamisel) | Uuestisõnastamine ja määrusega asendamine |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta. | Ühtse riigihangete klassifikaatori ajakohastamine, muutes selle täielikult elektrooniliste hankemenetluste teostamise tööriistaks. |

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta. Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta. | Toimub läbivaatamine, mille tulemusena leiab tõenäoliselt aset direktiivide lihtsustamine. |

Reguleeritud kutsealad | Nõukogu 4. juuni 1974. aasta direktiiv 74/556/EMÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad üleminekumeetmete kohta, mis käsitlevad tegelemist ja kauplemist toksiliste toodetega ja nende vahendamist ning tegevusi, mis eeldavad selliste toodete erialast kasutamist, kaasa arvatud vahendajate tegevus. Nõukogu 4. juuni 1974. aasta direktiiv 74/557/EMÜ asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate ja vahendajate tegutsemisega toksiliste toodetega kauplemise ja nende turustamise valdkonnas. | Kehtetukstunnistamine (pärast käimasolevat läbivaatamist). |

Riigiabi | Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes Komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 363/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 68/2001 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta koolitusabi suhtes. Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes. Komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 364/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 seoses selle kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile. Komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes Komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2204/2002 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes) parandus (EÜT L 337, 13.12.2002). | Komisjoni määrus, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist piirkondliku, VKEdele antava riigiabi, teadus- ja arendustegevusele antava riigiabi, keskkonnaabi, tööhõivealase riigiabi ja koolitusabi suhtes. Nelja olemasoleva õigusakti (muudetud kujul) uuestisõnastamine ja konsolideerimine üheks üldiseks grupierandit käsitlevaks õigusaktiks ning kahe uue aspekti lisamine (piirkondlik abi ja keskkonnaabi), mis moel välditakse vajadust lisaks kahe uue õigusakti järele. Grupierand võetakse vastu komisjoni määruse kujul. See on menetlusmeede teatavate artikli 87 lõike 3 sätetele vastavate abitüüpide vabastamiseks artikli 87 lõike 1 kohasest eelneva teavitamise kohustusest. |

Maksustamine | Nõukogu 17. juuli 1969. aasta direktiiv 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta | Uuestisõnastamine olemasolevate ühenduse õigusaktide lihtsustamiseks ja ajakohastamiseks kapitali suurendamise kaudse maksustamise valdkonnas ning kapitalimaksu järkjärgulise kaotamise sätestamiseks. |

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas. | Läbivaatamine: 1) finantsteenuseid, sealhulgas kindlustust, käsitlevate käibemaksusätete seisukohast: selliste olemasolevate aegunud eeskirjade ajakohastamine, mis kahjustavad ELi finantsteenustesektori (pangad, finantskontsernid) tõhusust; 2) ametiasutuste käibemaksuga maksustamise seisukohast ning teatava avalikes huvides tegutsemise puhul tehtavate maksuvabastuste seisukohast: läbivaatamine eesmärgiga tagada ühtlasem ja neutraalsem käibemaksusüsteem ning luua ELi avalike ja eraasutuste jaoks võrdne mänguruum. |

Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta. | Uuestisõnastamine eesmärgiga nõudeid lihtsustada ja ajakohastada ning menetlusi arvutistada. |

Kaubandusstatistika | Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (“koondnomenklatuur”) | Lihtsustamine, selleks et vähendada alamrubriikide arvu, hinnates ümber üksikasjaliku statistilise teabe vajadused eesmärgiga kergendada ettevõtjate aruandlust. |

Põllumajandus- ja toiduainetööstus | Ühine turukorraldus | Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1786/2003 kuivsöödaturu ühise korralduse kohta. Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta. Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta. Nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2529/2001 lamba- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta. Nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta. Nõukogu 27. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1673/2000 kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta. Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EMÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EMÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta. Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta Nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrus (EMÜ) nr 2201/96 töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta. Nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta. Nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta. Nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2075/92 toortubakaturu ühise korralduse kohta. Nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta. Nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta. Nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta. Nõukogu 26. oktoobri 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 2358/71 seemneturu ühise korralduse kohta. Nõukogu 26. juuli 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1696/71 humalaturu ühise korralduse kohta. Nõukogu 28. juuni 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 827/68 teatavate asutamislepingu II lisas loetletud toodete turu ühise korralduse kohta (Solde Regulation). Nõukogu 27. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 234/68 elustaimede ja lillekasvatustoodete turu ühise korralduse kehtestamise kohta. Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 865/2004, mis käsitleb oliiviõli- ja lauaoliivide turu ühist korraldust ja millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 827/68. | Sammsammulise protsessi käivitamine, mille käigus sõnastatakse uuesti 21 olemasolevat erinevate sektorite ühise turukorralduse määrust ning kodifitseeritakse need üheks horisontaalseks ühise turukorralduse õigusaktiks. |

Munade turustusnormid | Nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1907/90 munade teatavate turustusnormide kohta | Uuestisõnastamine eesmärgiga lihtsustada munade turustamisnormide rakendamist tarbijate, tootjate, müüjate ja riigiasutuste jaoks. |

Energeetilised põllukultuurid | Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 | Abikavasid käsitlevate sätete läbivaatamine (artikkel 90). |

Toiduained | Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/107/EMÜ toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiiv 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiiv 94/36/EÜ toiduainetes kasutatavate värvainete kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 1995. aasta direktiiv 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta | Uuestisõnastamine üheks õigusaktiks olemasolevate toiduainetes kasutatavate lisaainete kohta ning hindamis- ja loa andmise menetluste (Euroopa Toiduohutusameti menetlused, komiteemenetlused) lihtsustamine. Direktiivi asendamine ühe määrusega: Tõhusamad hindamis- ja heakskiitmismenetlused kiirendavad otsustamisprotsessi ja võimaldavad tootjatel ja tarbijatel kiiremini uutest lisaainetest kasu saada. Lisaainetele lubade andmine on praegu sätestatud kolmes eri direktiivis (värvained, magusained ja muud lisaained), millest mõnda on mitu korda muudetud. Liites lubade andmise sätted ja praeguse raamdirektiivi sätted üheks määruseks, piirdume lisaainete reguleerimisel ühe kokkuvõtliku õigusaktiga, mida on ka huvirühmadel lihtsam kasutada. Lisaainete hindamis- ja loa andmise menetlus on välja töötatud koos sama menetlusega lõhna- ja maitseainete jaoks. |

Nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiiv 88/388/EMÜ toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2232/96, milles sätestatakse ühenduse menetlus toiduainetes kasutatud või kasutatavate lõhna- ja maitseainete suhtes. | Uuestisõnastamine eesmärgiga olemasolevaid lõhna- ja maitseaineid käsitlevaid õigusakte ajakohastada ja tehnoloogia ja teaduse arengule vastavalt kohandada ning kehtestada selged hindamis- ja loa andmise menetlused (Euroopa Toiduohutusameti menetlused, komiteemenetlused). Uus raamistik võimaldab Euroopa tööstusel tõhusamalt uusi lõhna- ja maitseaineid ning uusi rakendusi välja töötada. Selgitatakse, millal tuleb lõhna- või maitseained hinnata ja millal mitte ning mis tingimustel võib lõhna- või maitseainet looduslikuks nimetada. Lubade andmise menetluse selgitamine. Asendamine määrusega. |

Puu- ja köögiviljad (värsked ja töödeldud) | Nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2201/96 töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta. Nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2202/96, millega kehtestatakse teatavate tsitrusviljade tootjatele ühenduse toetuskava. | Läbivaatamine eesmärgiga parandada töödeldud puu- ja köögiviljadega tegelevate tööstusharude konkurentsivõimet ja turukorralduse õigusakte, vähendada kaubanduse moonutusi ning kaotada aegunud õigusaktid. |

Taimekaitsevahendid | Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta. | * | Uuestisõnastamine ja direktiivi asendamine määrusega. Läbivaatamise eesmärgid on taimekaitsevahendite lubade andmise menetluse edasine ühtlustamine, Euroopa Toiduohutusameti ülesannete määratlemine toimeainete hindamisel ning andmekaitse-eeskirjade läbivaatamine, selleks et säilitada tasakaal teadusuuringutega tegelevate ja geneeriliste ravimite tootjate huvide vahel. Tõhusamad hindamis- ja heakskiitmismenetlused aitavad vältida topelttööd, kiirendada otsustamisprotsessi ja tagada taimekaitsevahendite ühtlasemat kättesaadavust ühenduse piirides. Uues määruses sätestatakse ka, et loa kehtetukstunnistamine ja ajapikenduste lõpp ei muuda taimekaitsevahendi tavalist kasutusperioodi. Direktiivi on praeguseks muudetud rohkem kui 50 korda. Kavandatakse sätestada kõik muudatused piiratud arvus rakendusmäärustes või lisades. |

Kartulitärklis | Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1868/94, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem. | Olemasoleva kartulitärklise tootmise kvoodisüsteemi asendamine uue määrusega, mida kohaldatakse alates turustusaastast 2007–2008. |

Riigiabi käsitlevad eeskirjad | Komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (EÜT C 28, 1.2.2000). Ühenduse suunised, mis käsitlevad riigiabi andmist EÜ asutamislepingu I lisas loetletud ja teatavate I lisas loetlemata toodete reklaamimiseks (EÜT C 252, 12.9.2001). Ühenduse suunised, mis käsitlevad riigiabi andmist seoses TSE testide, surnud loomade ja tapamaja jäätmetega (EÜT C 324, 24.12.2002). Komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1860/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris. Komisjoni teatis riigiabi kohta: subsideeritud lühiajalised laenud põllumajanduses (crédits de gestion) (EÜT C 44, 16.2.1996). Komisjoni teatis, millega muudetakse uurimis- ja arendustegevuse jaoks mõeldud riigiabi ühenduse raamistikku (ainult põllumajanduse osa) (EÜT C 48, 13.2.1998). | Uuestisõnastamine – seitse jõusolevat riigiabi käsitlevat teksti vähendatakse kolmeks tekstiks: erandimäärus, üks suuniste kogum ja vähese tähtsusega abi määrus. |

Vein | Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta | Uuestisõnastamine sektori konkurentsivõime ja säästvuse parandamiseks, veinituru parema järelevalve ja korraldamise tagamiseks ning pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu parandamiseks nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses mõttes. |

Kiirguskaitse | Nõukogu 22. detsembri 1987. aasta määrus (Euratom) nr 3954/87 toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või muu kiirgusavarii korral, mida on muudetud järgmiste määrustega: - Nõukogu 18. juuli 1989. aasta määrus 2218/89, millega muudetakse nõukogu määrust (Euratom) nr 3954/87. - Komisjoni 29. märtsi 1990. aasta määrus (Euratom) nr 770/90 loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või muu kiirgusavarii korral - Komisjoni 12. aprilli 1990. aasta määrus nr 944/89, millega kehtestatakse vähem tähtsate toiduainete radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tuuma- või muu kiirgusavarii korral | Kodifitseerimine. |

Nõukogu 22. märtsi 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 737/90 kolmandatest riikidest pärinevate põllumajandustoodete imporditingimuste kohta pärast Tšernobõli tuumaelektrijaama avariid Nõukogu 20. märtsi 2000. aasta määrus (EÜ) nr 616/2000, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 737/90 kolmandatest riikidest pärinevate põllumajandustoodete imporditingimuste kohta pärast Tšernobõli tuumaelektrijaama avariid | Kodifitseerimine. |

Töötlev tööstus | Farmaatsiatööstus | Nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2377/90, milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes | Uuestisõnastamine eesmärgiga: - vähendada ainete loetelude arvu, – parandada hindamismenetluse läbipaistvust, – tagada vastavus rahvusvahelise kaubanduse eeskirjadele. Uuestisõnastamine aitab tagada veterinaarravimite kättesaadavuse toiduloomade jaoks ja järjepidevuse loomsetes toiduainetes esinevate jääkide kontrolli käsitlevate õigusaktide paralleelse läbivaatamisega. |

Puit | Nõukogu 23. jaanuari 1968. aasta direktiiv 68/89/EMÜ toorpuidu liigitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta | Kehtetukstunnistamine. |

Finantsteenused | Kindlustus | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/78/EÜ kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta. Nõukogu 24. juuli 1973. aasta esimene direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta. Nõukogu 29. juuni 1976. aasta direktiiv 76/580/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta. Nõukogu 10. detsembri 1984. aasta direktiiv 84/641/EMÜ, millega muudetakse eriti turistiabi osas esimest direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta. Nõukogu 22. juuni 1987. aasta direktiiv 87/343/EMÜ, millega muudetakse krediidi- ja garantiikindlustuse osas esimest direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta. Nõukogu 22. juuni 1987. aasta direktiiv 87/344/EMÜ kohtukulude kindlustusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta. Nõukogu 22. juuni 1988. aasta teine direktiiv 88/357/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks ja muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ. Nõukogu 8. novembri 1990. aasta direktiiv 90/618/EMÜ, millega muudetakse eelkõige mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse osas direktiivi 73/239/EMÜ ja direktiivi 88/375/EMÜ, mis käsitlevad otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist. Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/12/EÜ. Nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiiv 73/240/EMÜ, millega kaotatakse asutamisvabaduse piirangud otsekindlustuse, välja arvatud elukindlustuse puhul. Nõukogu 30. mai 1978. aasta direktiiv 78/473/EMÜ ühenduse kaaskindlustust käsitlevate õigusnormide kooskõlastamise kohta. | Asjakohaste kindlustusdirektiivide uuestisõnastamine üheks õigusaktiks projekti Solvency II kontekstis. |

Liikluskindlustus | Nõukogu 24. aprilli 1972. aasta direktiiv 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mida on muudetud järgmiste direktiividega: nõukogu 19. detsembri 1972. aasta direktiiv 72/430/EMÜ, millega muudetakse mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist käsitlevat nõukogu 24. aprilli 1972. aasta direktiivi 72/166/EMÜ; nõukogu 30. detsembri 1983. aasta teine direktiiv 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta; nõukogu 14. mai 1990. aasta kolmas direktiiv 90/232/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. mai 2000. aasta direktiiv 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ning nõukogu direktiivide 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ muutmise kohta (neljas liikluskindlustuse direktiiv); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/14/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 72/166/EMÜ, 84/5/EMÜ, 88/357/EMÜ ja 90/232/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohta. | Uuestisõnastamine üheks direktiiviks (kuue direktiivi asemel). |

Tagatised | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides | Direktiivi järelhinnatakse. Komisjon võtab hindamisaruande vastu 2005. aasta lõpus või 2006. aasta alguses. |

A. Ühenduse õiguse UCITS/investeerimisfonde käsitlevad põhielemendid, mida kodifitseeritakse: Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiiv 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta. Nõukogu 22. märtsi 1988. aasta direktiiv 88/220/EMÜ, millega muudetakse teatavate avatud investeerimisfondide (UCITS) investeerimispoliitikaga seoses direktiivi 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta direktiiv 2001/107/EÜ, millega muudetakse avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitlevat nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ, et reguleerida fondivalitsejate ja lihtsustatud emissiooniprospektidega seonduvat. Euroopa parlamendi ja nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta direktiiv 2001/108/EÜ, millega muudetakse avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitlevat nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ seoses avatud investeerimisfondide (UCITS) investeeringutega B. Muude mitmeid tooteid/teenusi käsitlevate õigusaktidega kehtestatud muudatused, mis samuti kodifitseeritud versiooni integreeritakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiv 95/26/EÜ krediidiasutusi käsitlevate direktiivide 77/780/EMÜ ja 89/646/EMÜ, kahjukindlustust käsitlevate direktiivide 73/239/EMÜ ja 92/49/EMÜ, elukindlustust käsitlevate direktiivide 79/267/EMÜ ja 92/96/EMÜ, investeerimisühinguid käsitleva direktiivi 93/22/EMÜ ning avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitleva direktiivi 85/611/EMÜ muutmise kohta, et tugevdada järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise üle. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2005, direktiiv 2005/1/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 85/611/EMÜ, 91/675/EMÜ, 92/49/EMÜ ja 93/6/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/19/EÜ, 98/78/EÜ, 2000/12/EÜ, 2001/34/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2002/87/EÜ ning luuakse finantsteenuste komiteede uus organisatsiooniline struktuur | Avatud investeerimisfonde käsitleva acquis’ kodifitseerimine üheks direktiiviks, mille tulemusena luuakse: neli ühenduse õiguse UCITS/investeerimisfonde käsitlevat põhielementi ja kolm muud mitmeid tooteid/teenusi käsitlevat õigusakti, mis samuti kodifitseeritud versiooni integreeritakse. |

Transporditeenused | Õhutransport | Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta. Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele. Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2409/92 piletihindade ja lastitariifide kohta. | Uuestisõnastamine, et parandada loetavust ning jätta välja mitmeti mõistetavad ja aegunud sätted. |

Meretransport | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/25/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta | Kodifitseerimine. |

Raudteetransport | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) | Nimetatud õigusaktide muutmine eesmärgiga lihtsustada raudteeettevõtete ja raudteetööstuse sertifitseerimise protsessi. See saavutatakse Euroopa Raudtee Ameti (ERA) pädevuse laiendamise tulemusena. |

Maanteetransport | Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/96/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta | Alusakti ja selle alusel vastu võetud nelja komisjoni direktiivi (millega alusakti kohandatakse vastavalt tehnika arengule) kodifitseerimine ja võimalik lihtsustamine pärast käimasoleva 2006. aasta lõpuks lõpetatava uuringu tulemuste selgumist. |

Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/26/EÜ siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta | Uuestisõnastamine, mille käigus lihtsustatakse menetlusi. |

Komisjoni 6. aprilli 2004. aasta soovitus liiklusohutust käsitlevate õigusaktide täitmise tagamise kohta (2004/345/EÜ) | Andmete esitamise nõuete lihtsustamine (vahend – liikmesriikide esindajatest koosnev töörühm), lisaaktide vältimine, töö jätkub. |

Ohtlike kaupade vedu | Nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiv 94/55/EÜ ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/49/EÜ ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. | Uuestisõnastamine: uus direktiiv või määrus ning samal ajal lõpetatakse lisade tõlkimine ja avaldamine kõikides ühenduse keeltes (±900 lehekülge transpordiliigi kohta). |

Ohtlike kaupade vedu | Nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiiv 96/35/EÜ ohtlike kaupade maantee-, raudtee- või siseveevedude ohutusnõustajate määramise ja kutsekvalifikatsiooni kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2000. aasta direktiiv 2000/18/EÜ ohtlike kaupade maantee-, raudtee- või siseveevedude ohutusnõustajate eksami miinimumnõuete kohta. | Kehtetukstunnistamine: nimetatud direktiivide sätted on juba hõlmatud olemasolevate rahvusvaheliste lepingutega. |

Energeetika | Uued ja taastuvad energiaallikad | Nõukogu 22. septembri 1992. aasta direktiiv 92/75/EMÜ kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses | Uuestisõnastamine eelkõige selleks, et laiendada direktiivi kohaldamisala. |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2422/2001 ühenduse kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmi kohta | Uuestisõnastamine (Energy Star’i rahvusvahelise kokkuleppe uuendamise kontekstis – sisaldab uue nõukogu otsuse ettepanekut) selleks, et menetlusi lihtsustada ja vähendada liikmesriikidele esitatavate nõuete hulka. |

Tuumaenergia | EURATOMi nõukogu: EURATOMi tarneagentuuri põhikiri (EÜT 027, 6.12.1958). EURATOMi tarneagentuur: Euroopa Aatomienergiaühenduse Tarneagentuuri eeskiri, millega määratakse maakide, lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide nõudmise ja pakkumise tasakaalustamise viis (EÜT 032, 11.5.1960). | Uuestisõnastamine: tarnelepingute heakskiitmise menetlusi lihtsustatakse. |

Naftavarud | Nõukogu 20. detsembri 1968. aasta direktiiv 68/414/EMÜ, millega EMÜ liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid. 68/416/EMÜ: nõukogu 20. detsembri 1968. aasta otsus liikmesriikide toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarude säilitamise kohustusega seotud valitsustevaheliste üksiklepingute sõlmimise ja rakendamise kohta. Nõukogu 19. detsembri 1972. aasta direktiiv 72/425/EMÜ, millega muudetakse nõukogu 20. detsembri 1968. aasta direktiivi, millega EMÜ liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid. Nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiiv 73/238/EMÜ toornafta ja naftatoodete tarneraskuste mõju leevendamise meetmete kohta. 77/706/EMÜ: Nõukogu 7. novembri 1977. aasta otsus ühenduse eesmärgi kohta vähendada primaarenergia allikate tarbimist toornafta ja naftatoodete tarneraskuste korral. 79/639/EMÜ: Komisjoni 15. juuni 1979. aasta otsus, millega sätestatakse nõukogu otsuse 77/706/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Nõukogu 14. detsembri 1998. aasta direktiiv 98/93/EÜ, millega muudetakse direktiivi 68/414/EMÜ, millega EMÜ liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid. | Uuestisõnastamine/kehtetukstunnistamine. |

Kalandussektor. | Looduskaitsepoliitika | Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu ja selle muudatused. | Uuestisõnastamine eesmärgiga selgitada ja parandada tehniliste meetmete loetavust, suurendada nende järjepidevust ja ajakohastada reguleeriv raamistik. |

Kontroll ja järelevalve kalandussektoris | Nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93 millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem. | Kõigi kalastustegevuse kontrolli ja seire aspektide uuestisõnastamine ühe dokumendina (püügi deklareerimine, lubatud kõikumine, lossimisdeklaratsioonid, transport, laevastiku lokaliseerimine, jne) ning IT-vahendite kasutamise suurendamine andmete esitamise kohustuste vähendamiseks. |

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 3317/94, millega kehtestatakse üldsätted, mis käsitlevad kalapüügi lubamist kolmanda riigi vetes kalastuskokkuleppe alusel | Uuestisõnastamine eesmärgiga selgitada ja parandada kalapüügilubade haldamist ning võtta kasutusele IT-vahendid (kalapüügilubade jaoks). |

Kalanduse rahastamisvahend | Komisjoni 22. veebruari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 366/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 2792/1999 sätestatud meetmete üksikasjalikud rakenduseeskirjad Komisjoni 2. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 908/2000, millega kehtestatakse liikmesriikide kalandus- ja akvakultuurisektori tootjaorganisatsioonidele ettenähtud abi arvutamise üksikasjalikud eeskirjad Komisjoni 13. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2722/2000, millega kehtestatakse Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) rahalise toetuse saamise tingimused akvakultuuri patoloogiliste riskide likvideerimiseks | Uuestisõnastamine üheks dokumendiks. |

2007 |

Kõik sektorid | Raamatupidamine | Nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljas direktiiv 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid Nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmes direktiiv 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid Nõukogu 10. aprilli 1984. aasta kaheksas direktiiv 84/253/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb raamatupidamisdokumentide seadusjärgse auditeerimise eest vastutavate isikute tunnustamist Nõukogu 8. novembri 1990. aasta direktiiv 90/604/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 78/660/EMÜ raamatupidamise aastaaruannete kohta ning direktiivi 83/349/EMÜ konsolideeritud aastaaruannete kohta seoses väikestele ja keskmise suurusega äriühingutele tehtavate eranditega ning aruannete eküüdes avaldamisega Nõukogu 8. novembri 1990. aasta direktiiv 90/605/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 78/660/EMÜ raamatupidamise aastaaruannete kohta ning direktiivi 83/349/EMÜ konsolideeritud aastaaruannete kohta nende direktiivide reguleerimisala suhtes Nõukogu 21. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/8/EÜ, millega muudetakse direktiivi 78/660/EMÜ seoses eküüdes väljendatud summade muutmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/65/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ ja 86/635/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute ning pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete hindamisnormidega Nõukogu 13. mai 2003. aasta direktiiv 2003/38/EÜ, millega muudetakse direktiivi 78/660/EMÜ teatud liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruannete kohta eurodes väljendatud summade osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/51/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ, 86/635/EMÜ ja 91/674/EMÜ teatud tüüpi äriühingute, pankade ning teiste finantsasutuste ja kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta (EMPs kohaldatav tekst) | * | Raamatupidamise acquis uuestisõnastamine ja kodifitseerimine järgmistel eesmärkidel: VKEsid määratlevate künniste tõstmine (vabastades seeläbi rohkem ettevõtteid andmete esitamise kohustustest) (*); raamatupidamiseeskirjade lihtsustamine ja ajakohastamine VKDde äriühinguõiguse neljanda ja seitsmenda direktiivi kohaselt; kõigi ELis jõus olevate rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS), rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS), rahvusvahelist tegevusalade klassifikaatorit (SIC) ja rahvusvahelist finantsaruandluse tõlgendamise komiteed (IFRIC) käsitlevate komisjoni määruste konsolideerimine (see võib viia kuue määruse tühistamiseni); auditeerimise rahvusvaheliste standardite inkorporeerimine (ISA) muudetud äriühinguõiguse kaheksandasse direktiivi. |

Äriühinguõigus | Nõukogu 9. märtsi 1968. aasta esimene direktiiv 68/151/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks. Nõukogu 9. oktoobri 1978. aasta kolmas direktiiv 78/855/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g. Nõukogu 17. detsembri 1982. aasta kuues direktiiv 82/891/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside jagunemist asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/…/EÜ krediitkorraldusega tehtud välismaksete kohta [kümnes äriühinguõiguse direktiiv, mis ei ole veel ametlikult vastu võetud] Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta üheteistkümnes direktiiv 89/666/EMÜ avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt. Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta kaheteistkümnes äriühinguõiguse direktiiv 89/667/EMÜ ühe osanikuga osaühingute kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta 2003/58/EÜ, millega muudetakse direktiivi 68/151/EMÜ teatud liiki äriühingute avalikustamisnõuete osas | Terve äriühinguõigust käsitleva acquis’ laiaulatuslik uuestisõnastamine. |

Tarbijakaitse acquis | Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiiv 85/577/EMÜ tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral. Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiiv 97/7/EÜ, tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral; nõukogu ja parlamendi avaldus artikli 6 lõike 1 kohta; komisjoni avaldus artikli 3 lõike 1 esimese lõigu kohta. Komisjoni 28. juuli 1997. aasta direktiiv 97/47/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivide 77/101/EMÜ, 79/373/EMÜ ja 91/357EMÜ lisasid Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/27/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta | Acquis’ ratsionaliseerimine ja lihtsustamine eesmärgiga vabaneda võimalikest vastuoludest, kattumistest, siseturutõketest ja konkurentsimoonutustest. Kui komisjon leiab diagnoosimisetapis, et ühenduse õigustikku tuleks muuta või täiendada, on komisjonil teoreetiliselt kaks teed: a) vertikaalne lähenemine, mis tähendab olemasolevate direktiivide ühekaupa muutmist (nt kinnisvara osaajalise kasutamise direktiivi muutmine) või konkreetsete sektorite reguleerimist (nt turismi käsitlev direktiiv, mis hõlmaks reisipakettide ja kinnisvara osaajalise kasutamise direktiivide sätteid); b) horisontaalsem lähenemine, mis tähendab ühenduse õigustiku ühisjoonte reguleerimiseks ühe või mitme raamdokumendi vastuvõtmist. Need raamdokumendid sätestaksid ühtsed mõisted ja reguleeriksid tarbijate peamisi lepingulisi õigusi ning õiguskaitsevahendeid. Vastavalt parema regulatsiooni põhimõttele, täiustaks see dokument regulatiivset raamistikku oluliselt, kuna kõik asjaomaste olemasolevate direktiivide asjaomased sätted süstematiseeritaks uude direktiivi. Käsitletakse 8 direktiivi ja 6 muutvat direktiivi. |

Keskkonnaauditeerimine | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) | Lähenemisviisi uuestisõnastamine/muutmine, sealhulgas meetmed VKEde osalemise lihtsustamiseks. |

Keskkond Tööstusettevõtete heited | Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saaste kompleksse vältimise ja kontrolli kohta Nõukogu 24. novembri 1988. aasta direktiiv 88/609/EMÜ suurtest põletusseadmetest õhku paiskuvate teatud saasteainete emissiooni piiramisest. Nõukogu 11. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/13/EÜ teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta. | Saaste integreeritud vältimist ja kontrolli käsitleva (IPPC) direktiivi ja muude tööstusheiteid käsitlevate seotud õigusaktide läbivaatamine eesmärgiga need selguse, järjepidevuse ja lihtsuse parandamiseks (eriti andmete esitamise osas) vajadusel uuesti sõnastada. |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta | * |

Keskkond: osoonikiht | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta | Uuestisõnastamine eesmärgiga muuta olemasolevat raamistikku vajadusel paremaks ja selgemaks. |

Tööõigus | Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest Nõukogu 20. juuli 1998. aasta 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses | Kodifitseerimine üheks direktiiviks. |

Statistika – Intrastat | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3330/91 kehtetuks tunnistamise kohta | * | Statistiliste andmete esitamise lihtsamaks muutmine ettevõtetele, võttes arvesse käimasoleva halduskulude pilootprojekti ja eelseisva teostatavusuuringu (mis analüüsib üheks andmekogumisvooks koondatud andmete kogumise süsteemi teostatavust) tulemusi. |

Põllumajandus- ja toiduainetööstus | Nõuetele vastavus | Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 | Kohustuslike majandamisnõuete läbivaatamine (artikkel 8) koos asjakohaste ettepanekutega |

Loomasöödad | Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/373/EMÜ segasööda turustamise kohta. Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/25/EÜ, mis käsitleb söödatoorainete ringlust ning millega muudetakse direktiive 70/524/EMÜ, 74/63/EMÜ, 82/471/EMÜ ja 93/74/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 77/101/EMÜ Nõukogu 30. juuni 1982. aasta direktiiv 82/471/EMÜ teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta Nõukogu 13. septembri 1993. aasta direktiiv 93/74/EMÜ eritoitmiseks mõeldud söötade kohta. | Direktiivide uuestisõnastamine, ajakohastamine ja nelja direktiivi asendamine määruse abil olemasolevate sööda märgistamise nõuete muutmiseks, söödatoorainete avatud nimekirja laiendamiseks ning loa andmise menetluste vastavusse viimiseks üldiste toidualaste õigusnormide põhimõtete ja sätetega. Tulevase ettepaneku peamised eesmärgid on tagada toidu ja sööda ohutus, soodustada siseturu ladusat toimimist ja kaitsta põllumajandustootjate majandushuve. Uuestisõnastamine: kõrvaldab olemasolevad erinevused liikmesriikide õigus- ja haldusnormides, mis takistavad siseturu ladusat toimimist; suurendab selgust ja otstarbekust: ettevõtjad väidavad, et sarnaste toodete puhul kehtivad mitmesugustes õigusaktides erinevad nõuded parandab toidu ja sööda ohutust: ühtlustatud lähenemine teatud söödatoorainete lubamiseks ja teatavate toidu ohutust kahjustada võivate märgistamise sätete läbivaatamine. Lisaks neljale direktiivile käsitletakse ligikaudu 30 muutvat direktiivi. |

Toiduained | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ning neli seotud direktiivi | * | Märgistamist käsitlevate õigusaktide uuestisõnastamine laias ulatuses erinevate tekstide ajakohastamiseks ja üheks määruseks liitmiseks. See peaks lihtsustama ja muutma selgemaks olemasolevaid märgistamist käsitlevaid õigusakte nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, koondades ühised aspektid ühte õigusakti. See aitab paremini kehtestada märgistamise eeskirju, et võimaldada tarbijatel teha teadliku, kindla, tervisliku ja säästva valiku. aidata kaasa konkurentsi soodustavale turukeskkonnale, kus ettevõtted saavad märgistamist oma toodete müügil tõhusalt kasutada Läbivaatamise käigus võib pöörata tähelepanu ka järjepidevusele muude tervise (toitumisalase teabega märgistamine, alkohoolsete jookide märgistamine), eetika (loomade heaolu, head kaubandustavad), päritolu või muu sellisega seotud märgistusnõuetega. |

Komisjoni 19. veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 298/97, millega määratakse kindlaks kodulinnuliha ja munasektori ning ovoalbumiini täiendavad imporditollimaksud ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 | Määruse uuestisõnastamine ja ajakohastamine, loa andmise tsentraliseeritud menetluse rakendamine. |

Puu- ja köögiviljad – piirkondlik rakendamine | Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 | Artikli 60 sätete läbivaatamine koos asjakohaste ettepanekutega |

Töötlev tööstus | Ehitus | Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/106/EMÜ ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta | * | Lihtsustamine, selgitamine ning halduskulude ja -koormuse vähendamine, eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, tehniliste kirjelduste paindlikuma sõnastamise ja kasutamise ning lihtsamate sertifitseerimise eeskirjade abil, ja rakendamise takistuste kõrvaldamine, mis seni ei võimaldanud ehitustoodete siseturu loomist. |

Kosmeetikatooted | Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta ja seda muutvad tekstid (7 hilisemat muudatustega direktiivi, 2 direktiivi, millega lükatakse edasi kuupäev, millest alates on loomkatsed keelatud, samuti 37 tehnika arenguga kohandamist käsitlevat direktiivi) | Lihtsustamine / kodifitseerimine. |

Meditsiiniseadmed | Nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta. | Uuestisõnastamine üheks määruseks. Müügiloa andmise menetluste vastuvõtmine |

Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta. | * |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/70/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ inimverest või inimese vereplasmast saadud püsiaineid sisaldavate meditsiiniseadmete suhtes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/104/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta. | Uuestisõnastamine üheks määruseks, et parandada järjepidevust ja kasutada infotehnoloogiat teabe edastamiseks. |

Mootorsõidukid | Ligikaudu 28 eridirektiivi mootorsõidukite kohta, mis põhinevad nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivil 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta | Kui direktiivi 70/156/EMÜ uuestisõnastus on vastu võetud, saab komisjon eeldatavasti 2007. aastal tunnistada kehtetuks ligikaudu 28 direktiivi 56 direktiivist (EMK määruste kohustuslikuks muutmisega). Lihtsustamine võimaldab tööstusel kiiremini kohanduda tehnika arenguga rahvusvahelisel tasandil. |

Üle kümne direktiivi, mis määravad mootorsõidukite geomeetrilised nõuded (nt nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/21/EMÜ M1-kategooria mootorsõidukite masside ja mõõtmete kohta) | Virtuaalsete katsete ja enesetestimise sisseviimine olemasolevate menetluste kulude ja haldusliku koormuse vähendamiseks. Virtuaalsed katsed ja enesetestimine kiirendavad tootearendust ja vähendavad nii tööstuse kui ka tarbijate kulusid |

Toodete tehniline ühtlustamine | 25 direktiivi, mis määravad teatavatesse tootekategooriatesse kuuluvate toodete vaba liikumise nõuded siseturu piires (niinimetatud uue lähenemisviisi direktiivid) | Sertifitseerimiseeskirjade lihtsustamine. |

Finantsteenused | Järelevalve | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ | Läbivaatamine |

Transporditeenused | Meretransport | Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/98/EÜ laevavarustuse kohta | Uuestisõnastamine. |

2008 |

Kõik sektorid | Maksundus | Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta | Uuestisõnastamine, et lihtsustada olemasolevaid ühenduse õigusakte, konsolideerides õiguslikku teksti ja lihtsustades kinnipeetavatest maksudest vabastamise menetlusi. |

Põllumajandus- ja toiduainetööstus | Piimatoodete sektor | Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris | Sätete läbivaatamine koos asjakohaste ettepanekutega |

Kuivsööt | Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1786/2003, 29. september 2003, kuivsöödaturu ühise korralduse kohta | Sätete läbivaatamine koos asjakohaste ettepanekutega |

Töötlev tööstus | Surveanumad ja -seadmed | Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/767/EMÜ surveanumaid ja nende kontrollimise meetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühissätete ühtlustamise kohta. Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/404/EMÜ, lihtsaid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiiv 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/36/EÜ transporditavate surveseadmete kohta. | * | Uuestisõnastamine üheks õigusaktiks, rakendades läbivaadatud reguleerimisviisi tehniliseks ühtlustamiseks |

Keskkond Jäätmed | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta | Läbivaatamine põhineb direktiivi kohaldamise kogemusel, riigi tehnoloogia arengul, saadud kogemustel, keskkonnanõuetel ja siseturu toimimisel. Vajaduse korral lisatakse läbivaatamisele ettepanekud kõnealuste direktiivide asjakohaste sätete parandamiseks. |

Transporditeenused | Õhutransport | Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/670/EMÜ lennunduspersonali lennunduslubade vastastikuse tunnustamise kohta tsiviillennunduses. Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses. | Pärast Euroopa Lennundusohutusameti pädevuse laiendamist, eriti lendude ja lendurilubade osas, tühistatakse kaks nimetatud õigusakti ja nende tehnilised kohandused ja muudatused. |

Infrastruktuur | Nõukogu 18. septembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas | Uuestisõnastamine |

Maanteetransport | Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta | Uuestisõnastamine |

Nõukogu 26. märtsi 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 881/92 turulepääsu kohta sellise ühenduses toimuva kaupade autoveo puhul, mille algus- või lõpp-punkt asub liikmesriigi territooriumil või mis läbib ühe või mitme liikmesriigi territooriumi. Nõukogu 16. märtsi 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 684/92 bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ühiseeskirjade kohta Nõukogu 23. juuli 1962. aasta esimene direktiiv liikmesriikidevahelise teatavat liiki kaupade maanteeveo ühiseeskirjade kehtestamise kohta. Nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 3118/93, millega nähakse ette tingimused, mille alusel mitteresidendist vedajad võivad osutada liikmesriigis riigisisese autoveo teenuseid Komisjoni 27. jaanuari 1998. aasta direktiiv 98/12/EÜ, millega kohandatakse nõukogu direktiivi 71/320/EMÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) tehnika arenguga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1. märtsi 2002. aasta määrus (EÜ) nr 484/2002, millega muudetakse juhitõendi kehtestamiseks nõukogu määrusi (EMÜ) nr 881/92 ja (EMÜ) nr 3118/93 | Uuestisõnastamine: üksainus määrus tagab järjepidevuse sektori eri osade käsitlemisel ja sektori reguleerimisviisi sidususe |

Meretransport | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta | Uuestisõnastamine |

Energia | Kiirguskaitse | Nõukogu 27. novembri 1989. aasta direktiiv 89/618/Euratom elanikkonna teavitamise kohta kiirgushädaolukorra korral rakendatavatest tervisekaitsemeetmetest ja kasutatavatest abinõudest. Nõukogu 4. detsembri 1990. aasta direktiiv 90/641/Euratom kontrolltsoonis töötamisel ioniseeriva kiirgusega kokkupuutuvate välistöötajate kaitse kohta. Nõukogu 3. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/3/Euratom liikmesriikidevaheliste ning ühendusse suunduvate ja ühendusest väljuvate radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve ja kontrolli kohta. Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiv 97/43/ Euratom, mis käsitleb üksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84/466/ Euratom. Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta Nõukogu 8. juuni 1993. aasta määrus (Euratom) nr 1493/93 radioaktiivsete ainete vedude kohta ühest liikmesriigist teise. 93/552/Euratom: komisjoni 1. oktoobri 1993. aasta otsus, millega kehtestatakse nõukogu direktiivis 92/3/Euratom nimetatud radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve ja kontrolli tüüpvorm. 90/143/Euratom: komisjoni 21. veebruari 1990. aasta soovitus avalikkuse kaitsmise kohta radooniga kokkupuute eest siseruumides Komisjoni 20. detsembri 2001. aasta soovitus avalikkuse kaitsmise kohta radooniga kokkupuute eest joogivees (teatavaks tehtud numbri K(2001) 4580 all). | Uuestisõnastamine üheks nõukogu direktiiviks, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kokkupuutest tulenevate ohtude vastu. |

[pic][pic][pic][pic][pic][pic]

[1] KOM(2005) 97, 16.3.2005.

[2] Komisjoni teatis, mis käsitleb ELi ühist metoodikat õigusaktidega kehtestatud halduskulude hindamiseks, KOM(2005) 518, 21.10.2005 ja SEC(2005) 1329.

[3] Komisjoni teatis, milles käsitletakse menetluses olevate seadusandlike ettepanekute läbivaatamise tulemusi KOM(2005) 462.

[4] Esimene ulatuslik lihtsustussprogramm – KOM(2003) 71 – käivitati 2003. aasta veebruaris, et parandada õiguskeskkonda ning seeläbi pakkuda kodanikele tõhusamat, mõjuvamat ja läbipaistvamat reguleerimissüsteemi ning tugevdada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja säästvat arengut. 42 tegevusvaldkonna läbivaatuse tulemusena tuvastas komisjon üle 200 õigusakti, mida saaks lihtsustada ning võttis vastu 35 lihtsustamisalgatust. Hetkel on veel 15 seadusandlikku lihtsustusettepanekut seadusandja käes menetluses. Lisaks on ühenduse acquis’ kättesaadavuse, loetavuse ja järjepidevuse parandamiseks tehtud ära märkimisväärne töö konsolideeritud ja kodifitseeritud tekstide koostamisega. Peale selle on mitusada tühistamist ja vananenuks tunnistamist oluliselt panustanud acquis’ mahu edasisse vähendamisse.

[5] Komisjon käivitas 1. juunil 2005 uuringu majanduskeskkonna parandamiseks (http://europa.eu.int/yourvoice/forms/dispatch?form=418&lang=EN). Arutelu kestab käesoleva aasta lõpuni.

[6] http://europa.eu.int/solvit/

[7] 2004. aasta novembris määras konkurentsivõime nõukogu kindlaks ELi õigusaktide 15 valdkonda, mille lihtsustamine on esmatähtis. Kolme seadusandliku ettepaneku vastuvõtmise ja seitsme mitteseadusandliku algatuse (mis võivad hiljem saada ka seadusandlikeks algatusteks) käivitamisega on komisjon aasta lõpuks tegelenud 15st nõukogu prioriteedist 13ga.

[8] Teatis, milles käsitletakse ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamist; KOM(2005) 509.

[9] Komisjon võttis vastu töödokumendi, mis käsitleb keskkonnaga seotud paremat õiguslikku reguleerimist ja temaatilisi strateegiaid – COM(2005) 466 .

[10] 2006. aastal esitab komisjon uue tervishoiu- ja ohutusstrateegia ajavahemikuks 2007–2012.

[11] 2004. aasta detsembris võttis komisjon vastu teatise „Ühise kalanduspoliitika (CFP) õiguskeskkonna lihtsustamise ja parandamise väljavaated“ (KOM(2004) 820) ja töödokumendi pealkirjaga „Ühise kalanduspoliitika õiguskeskkonna ja selle rakendamise lihtsustamise ja parandamise võimaluste analüüs“ (SEC(2004) 1596). Komisjon võtab pärast riiklike haldusasutustega ja tööstusharuga konsulteerimist enne aasta lõppu vastu mitmeaastase kava ühise kalanduspoliitika lihtsustamise kohta.

[12] Peagi valmiv komisjoni ettepanek mitmeaastase statistikaprogrammi kohta aastateks 2008–12 ning 2007. aasta tööprogramm (katse korras) hõlmavad mitmeid algatusi, mille eesmärk on vähendada statistilisi nõudeid vähemtähtsates valdkondades.

[13] 2006. aastal esitab komisjon tööiguse arengut käsitleva rohelise raamatu.

[14] Algatus „ Competitive Automotive Regulatory System for the 21 st century “ („21. sajandi mootorsõidukitööstuse konkurentsi reguleeriv süsteem“) ehk CARS 21 hõlmab kõrgetasemeliste ekspertide rühma, kes vaatavad olemasolevad õigusaktid läbi mootorsõidukitööstuse konkurentsivõimet mõjutava regulatiivse raamistiku parandamise seisukohast. Kõnealune ekspertide rühm esitab oma soovitused järgmiseks 10 aastaks koostatud regulatiivses tegevuskavas. Lisainformatsiooni leiate veebisaidilt http://europa.eu.int/comm/enterprise/automotive/pagesbackground/competitiveness/cars21.htm.

[15] KOM(2005) 474.

[16] Peasekretär ja õigustalitus esitasid iseseisvate komisjoni õigusaktide lihtsustamispoliitika seda aspekti käsitlevad üksikasjalikud rakendamiseeskirjad komisjoni talitustele 2004. aasta veebruaris.

[17] KOM(2004) 708. Ettepanek sisaldab mehhanismi, millega keelatakse liikmesriikidel riigi tasandil reguleerida seda, mida ühenduse tasandil ei reguleerita.

[18] Kodifitseerimine on protsess, mille käigus koondatakse õigusakti sätted ja kõik õigusakti muudatused uude õiguslikult siduvasse akti, millega tunnistatakse kehtetuks kõik uue aktiga asendatavad õigusaktid, kusjuures asjaomaste sätete sisu ei muudeta.

[19] 2001. aasta novembris käivitas komisjon olulise kodifitseerimisprogrammi (KOM(2001) 645) kõikide ühenduse teiseste õigusaktide kodifitseerimiseks.

[20] Konsolideerimine on protsess, mille käigus kogutakse õigusakti sätted ja kõik õigusakti muudatused mehaaniliselt kokku, ilma neid muutmata. Terve ELi acquis’ konsolideerimine lõpetati kavakohaselt 2003. aasta suveks ning selle tulemused on avalikkusele EUR-Lexi vahendusel vabalt kättesaadavad.

[21] Uuesti sõnastamine on protsess, mille puhul koondatakse uude õiguslikult siduvasse akti, millega tunnistatakse kehtetuks uue aktiga asendatavad õigusaktid, nii õigusaktide sisulised muudatused kui ka õigusaktide muutmatuks jääv kodifitseeritud tekst.

[22] 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilisema kasutamise kohta (EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1).

[23] Komisjoni teatis, mis käsitleb Euroopa standardimise rolli Euroopa poliitika ja õigusaktide raamistikus (KOM(2004) 674) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanek Euroopa standardimise rahastamiseks (KOM(2005) 377).

[24] KOM(2004) 324, millega muudetakse KOM(2002) 719.

[25] i2010 – kasvu ja tööhõivet edendav Euroopa infoühiskond.

[26] Viisteist 2003. aasta lihtsustusprogrammi raames esitatud seadusandlikku ettepanekut on endiselt seadusandja menetluses.

[27] Halduskulud on kulud, mis tekivad ettevõtetel, vabatahtlikul sektoril, ametiasutustel ja kodanikel õiguskohustuste täitmisel, mille puhul esitatakse teavet nende tegevuse või toodete kohta kas ametiasutustele või eraõiguslikele isikutele. Teavet tuleb siin mõista laias tähenduses: see hõlmab teabe esitamiseks ja registreerimiseks vajalikke märgistamis-, aruandlus-, järelevalve- ja hindamiskulusid.