[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 9.9.2005

KOM(2005) 415 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

TRANSPORDITAVAID SURVESEADMEID KÄSITLEVA NÕUKOGU DIREKTIIVI 99/36/EÜ KOHALDAMISE KOHTA LIIKMESRIIKIDES

SISUKORD

1. DIREKTIIV 99/36/EÜ 3

2. DIREKTIIVI 99/36/EÜ ARTIKKEL 4 4

3. ARTIKLI 4 KOHALDAMINE LIIKMESRIIKIDES 4

4. ARTIKLI 4 RAKENDAMINE LIIKMESRIIKIDES 4

5. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED 4

LISA: KOKKUVÕTE DIREKTIIVI 99/36/EÜ ARTIKLI 4 KOHALDAMISE JA RAKENDAMISE KOHTA LIIKMESRIIKIDES 6

KOMISJONI ARUANNE

TRANSPORDITAVAID SURVESEADMEID KÄSITLEVA NÕUKOGU DIREKTIIVI 99/36/EÜ KOHALDAMISE KOHTA LIIKMESRIIKIDES

1. DIREKTIIV 99/36/EÜ

Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 99/36/EÜ (transporditavate surveseadmete kohta)[1] koos sellesse tehtud muudatustega[2] on akt, mis põhineb „uuel lähenemisviisil” tooteregulatsioonile, käsitledes selliste seadmete sertifitseerimist. Direktiivi eesmärk on suurendada transporditavate surveseadmete ohutust ohtlike kaupade sisetranspordis ning tagada selliste seadmete vaba liikumine, sealhulgas turustamine ja jätkuv kasutamine ühenduse piires.

Direktiivi 99/36/EÜ IV ja V lisas on sätestatud konkreetne sertifitseerimise kord uute ja olemasolevate seadmete suhtes ning need lisad hõlmavad:

- uute transporditavate surveseadmete vastavushindamist ;

- olemasolevate transporditavate surveseadmete uut vastavushindamist ja perioodilist inspekteerimist .

Kõnealuses direktiivis on samuti sätestatud, et selle sertifitseerimiskorra alusel on lubatud seadmeid sertifitseerida üksnes teatavatel riigi pädevate asutuste akrediteeritud kontrollorganitel. Tavaliselt peab vastavushindamist ja uut vastavushindamist tegema teavitatud asutus . Vastavushindamist uute seadmete siseriiklikuks turustamiseks teatavas liikmesriigis ning perioodilist inspekteerimist võib siiski teha ka volitatud asutus. Kõnealuse direktiivi I, II ja III lisas on sätestatud miinimumkriteeriumid, millele teavitatud asutused ja volitatud asutused peavad vastama.

Direktiivi VII lisas on määratud, et seadmetele tuleks sertifitseerimise tõenduseks kinnitada pii-märk.

Liikmesriigid pidid olema vastu võtnud ja avaldanud kõnealuse direktiivi täitmiseks vajalikud siseriiklikud õigusaktid hiljemalt 1. detsembril 2000. Samuti pidid liikmesriigid vastu võtma kõnealuse direktiivi kohaldamiseks vajalikud sätted hiljemalt 1. juulil 2001, kuid teatavate seadmete suhtes seda tähtaega pikendati. Surveanumate, balloonikogumite ja paakide suhtes lükati rakendamise kuupäeva komisjoni 18. juuli 2003. aasta otsusega[3] edasi 1. juulile 2005. aastal.

2. DIREKTIIVI 99/36/EÜ ARTIKKEL 4

Direktiivi 99/36/EÜ artikkel 4 sisaldab konkreetseid sätteid transporditavate surveseadmete siseriiklikuks turustamiseks teatavas liikmesriigis.

Artikli 4 alusel võivad liikmesriigid lubada oma territooriumil mahutite turuleviimist, vedu ja kasutuselevõttu, kui nende nõuetele vastavust on hinnanud volitatud asutus .

Artikli 4 lõikes 5 on sätestatud, et komisjon peab jälgima ja hindama artikli 4 toimet alates 1. juulist 2004 ning andma selle kohta aru nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Selleks tehti juulis 2004 liikmesriikide hulgas uuring. Liikmesriikidel paluti anda komisjonile teavet artikli 4 kohaldamise ja rakendamise kohta nende territooriumil. Nõutud teabe saatsid kõik liikmesriigid, välja arvatud Kreeka.

Uuringu põhipunktideks oli kaks küsimust, mis käsitlesid artikli 4 kohaldamist ja rakendamist:

1) „Kas teie [liikmesriik] lubate oma territooriumil mahutite turuleviimist, vedu ja kasutuselevõttu, kui nende nõuetele vastavust on hinnanud volitatud asutus, nagu on lubatud artikli 4 lõikega 1? Kui lubate, siis palun näidake ära oma õigusaktide asjakohane artikkel ning see, milliseid vastavushindamise mooduleid võivad need volitatud asutused kasutada, kui need ei kattu kõigi artikli 4 lõikes 4 nimetatutega.”

2) „Kas on üksusi, kes on palunud enda tunnustamist volitatud asutusena eespool mainitud mahutite siseriiklikuks turustamiseks? Kui paljusid nendest üksustest on selles suhtes vastavalt tunnustatud kui volitatud asutusi?”

Liikmesriikide poolt nendele küsimustele antud vastused on kokku võetud käesoleva aruande lisas.

3. ARTIKLI 4 KOHALDAMINE LIIKMESRIIKIDES

Vastustest küsimusele 1 nähtub, et paljud liikmesriigid ei ole kasutanud artikliga 4 pakutavat võimalust. Kümme liikmesriiki (Belgia, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Ungari, Malta, Madalmaad, Sloveenia ja Ühendkuningriik) otsustasid kõnealust võimalust kasutada. Siiski otsustasid 14 liikmesriiki seda võimalust mitte kasutada (Kreeka ei vastanud).

4. ARTIKLI 4 RAKENDAMINE LIIKMESRIIKIDES

Vastustest küsimusele 2 nähtub, et artikli 4 rakendamine praktikas ei ole peaaegu alanudki. Samal ajal kui 10 liikmesriiki olid otsustanud kasutada artikliga 4 pakutavat võimalust, olid vaid Leedu, Ungari ja Sloveenia saanud taotlusi mõningate volitatud asutuste tunnustamiseks. Ükski taotleja ei ole seni siiski tunnustust saanud.

5. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

Enamik liikmesriike on otsustanud mitte kasutada oma siseriiklikes õigusaktides võimalust, mida pakub direktiivi 99/36/EÜ artikkel 4. Teisisõnu ei luba enamik liikmesriike volitatud asutustel teha vastavushindamist uute transporditavate surveseadmete turuleviimiseks.

Lisaks sellele ei ole artikliga 4 pakutavat võimalust kasutanud liikmesriikides praktiline rakendamine peaaegu alanudki. Ainult Leedus, Ungaris ja Sloveenias on läbivaatamisel taotlused volitatud asutuste tunnustamiseks, kuid ühtegi neist ei ole seni tunnustatud.

Arvestades, et kõnealune direktiiv on siiani ja kuni 1. juulini 2005 osaliselt rakendatud, tuleks lõppjäreldusi teha ja lõplikke soovitusi artikli 4 kohta anda alles pärast seda kuupäeva, st siis, kui direktiiv on muutunud täielikult kohaldatavaks kõikide transporditavate surveseadmete (sealhulgas surveanumate, balloonikogumite ja paakide) suhtes.

Komisjon naaseb selle küsimuse juurde, kui liikmesriikidel on tekkinud kogemusi kõnealuse direktiivi kohaldamisega terviklikult.

LISA

KOKKUVÕTE DIREKTIIVI 99/36/EÜ ARTIKLI 4 KOHALDAMISE JA RAKENDAMISE KOHTA LIIKMESRIIKIDES

LIIKMESRIIGID | Vastus küsimusele 1 | Vastus küsimusele 2 |

BELGIQUE − BELGIÊ (Belgia) | JAH | EI |

CESKA REPUBLIKA (Tšehhi Vabariik) | EI | EI |

DANMARK (Taani) | EI | EI |

DEUTSCHLAND (Saksamaa) | EI | EI |

EESTI (Eesti) | EI | EI |

ELLAS (Kreeka) | — | — |

ESPAÑA (Hispaania) | EI | EI |

FRANCE (Prantsusmaa) | JAH | EI |

IRELAND (Iirimaa) | JAH | EI |

ITALIA (Itaalia) | JAH | EI |

KYPROS (Küpros) | EI | EI |

LATVIJA (Läti) | EI | EI |

LIETUVA (Leedu) | JAH | JAH (tunnustatud seni ei ole) |

LUXEMBOURG (Luksemburg) | EI | EI |

MAGYARORSZAG (Ungari) | JAH | JAH (tunnustatud seni ei ole) |

MALTA (Malta) | JAH | EI |

NEDERLAND (Madalmaad) | JAH | EI |

ÖSTERREICH (Austria) | EI | EI |

POLSKA (Poola) | EI | EI |

PORTUGAL (Portugal) | EI | EI |

SLOVENIJA (Sloveenia) | JAH | JAH (tunnustatud seni ei ole) |

SLOVENSKO (Slovakkia) | EI | EI |

SUOMI (Soome) | EI | EI |

SVERIGE (Rootsi) | EI | EI |

UNITED KINGDOM (Ühendkuningriik) | JAH | EI |

[1] EÜT L 138, 1.6.1999, lk 20.

[2] Direktiivi 99/36/EÜ muudeti, et kohandada selle lisasid tehnika arenguga, komisjoni 4. jaanuari 2001. aasta direktiiviga 2001/2/EÜ (EÜT L 5, 10.1.2001, lk 4) ja komisjoni 6. juuni 2002. aasta direktiiviga 2002/50/EÜ (EÜT L 149, 7.6.2002, lk 28).

[3] ELT L 183, 22.7.2003, lk 45.