[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 1.8.2005

KOM(2005) 356 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa keeleoskuse näitaja

SISUKORD

I SISSEJUHATUS 3

1 Mitmekeelsus Euroopa ühiskonnas 3

2 Olemasolevate andmete piiratus 3

3 Vajadus usaldusväärsemate andmete järele 5

II NÄITAJA RAKENDAMINE 6

1 Eesmärk 6

2 Meetod 6

3 Sihtrühmad 6

4 Mõõtkava 7

5 Keeled 7

6 Oskused 7

7 Muu teave 7

8 Koostöö 8

9 Euroopa keeleoskuse näitaja nõuandekomitee 8

10 Rahalised mõjud 9

11 Ajastamine 9

III JÄRELDUS 9

I SISSEJUHATUS

1 Mitmekeelsus Euroopa ühiskonnas

Isikute, kapitali, kaupade ja teenuste vabale liikumisele üles ehitatud Euroopa Liit on praegu koduks 450 miljonile erineva rahvusliku, kultuurilise ja keelelise taustaga inimesele.

Komsjoni teatises „Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamine: tegevuskava aastateks 2004–2006“[1] rõhutati ühiskonna ja iga üksikisiku mitmekeelsuse soodustamise tähtsust Euroopa Liidus. Oskus aru saada võõrkeelest ja suhelda mõnes muus keeles peale oma emakeele on Euroopa kodanikule esitatav esmanõue. Võõrkeeleoskuse edasisel arendamisel on tähtis osa liidusisese liikumise soodustamisel;[2] see aitab kaasa tõelise Euroopa tööturu loomisele, sest vaid keeleoskus võimaldab kodanikel täies ulatuses nautida vabadust töötada ja õppida mõnes muus liikmesriigis. Lisaks annab praktilise keeleoskuse ja kultuuridevahelise suhtlusoskusega tööjõu olemasolu Euroopa ettevõtetele võimaluse pakkuda globaalsel tööturul suuremat konkurentsi.

Teiste keelte õppimine ja rääkimine aitab kaasa avatumale suhtumisele teistesse, nende kultuuridesse ja vaateviisidesse. Lisaks sellele paranevad teiste keelte õppimise kaudu kognitiivsed oskused ja areneb emakeele oskus, sealhulgas nii lugemis- kui kirjutamisoskus. Vaid ühe lingua franca õppimisest ei piisa. Komisjoni eesmärk on tõeliselt mitmekeelne Euroopa ühiskond: ühiskond, kus kodanike mitmekeelsuse tase pidevalt tõuseb, kuni igal kodanikul on praktilised oskused vähemalt kahes keeles lisaks oma emakeelele.

Riigi- ja valitsusjuhid püstitasid 2002. aasta märtsis Barcelonas eesmärgi saavutada aastaks 2010 Euroopa Liidu haridus- ja kutseõppesüsteemides maailmatase, öeldes: „ edasiseks tegevuseks … põhioskuste parandamisel on eelkõige vähemalt kahe võõrkeele õpetamine väga varasest vanuseastmest alates… “.[3] Samal ajal algatasid nad „ 2003. aasta keeleoskuse näitaja kasutuselevõtmise “.[4] Asjaomane otsus sündis, tingituna Euroopa Liidu rahvaste tegeliku keeleoskuse hetkeandmete puudumisest ja vajadusest kõnealuse uue eesmärgi edusammude mõõtmisel kasutatava usaldusväärse süsteemi järele.

2 Olemasolevate andmete piiratus

Praegu olemasolevad andmed piirduvad esiteks sisestatud andmetega, nt teave keelte õpetamisest koolides, ja teiseks avaliku arvamuse küsitluse tulemustega.

Eespool nimetatud andmetest järeldub, et on kasvamas õpilaste osakaal, kes juba algastmes õpivad võõrkeelt, et õpitavate keelte valik on kõigis vanuseastmetes äärmiselt väike ning et valikuvõimalus erinevate keelte õppimiseks järjest väheneb; kasvamas on tendents, et võõrkeele õppimise all mõistetakse enamasti inglise keele õppimist.

Keskmine keskhariduse baasil omandatud võõrkeelte arv on kaugel Barcelona Euroopa Ülemkogus püstitatud eesmärgist, milleks oli kaks võõrkeelt väga varasest vanuseastmest alates,[5] nagu järeldub alljärgnevast tabelist.

[pic]

Kõnealused sisestatud andmed on küll väärtuslikud, kuid ei anna täielikku ülevaadet keeleõpetamise olukorrast. Näiteks ei selgu neist midagi õpilaste kommunikatiivsete oskuste kohta.

Täiskasvanute koolituse alane uuring ( Adult Education Survey/ AES-uuring), mida Eurostatis praegu välja töötatakse ja peaks 2006. aastal liikmesriikides läbi viidama, sisaldab moodulit, kus vastajad ise hindavd oma keeleoskuse taset Euroopa ühise keelte raamskaala alusel. AES-uuringut korratakse iga viie aasta järel. Kõnealuse uuringu käigus saadakse väärtuslikke asjakohaseid andmeid selle kohta, kuidas täiskasvanud kodanikud hindavad oma keeleoskust. Samas ei ole kõnealune uuring mõeldud keeleoskuse objektiivseks hindamiskes.

Kuni need andmed saadakse, on ainsaks praegu olemasolevaks teabeks keeleoskuse kohta Eurobaromeetri arvamusküsitluste tulemused. Küsitlustes paluti vastajatel ise oma oskusi hinnata ja seega on nende usaldusväärsus piiratud. Näiteks annavad standardsed Eurobaromeetri andmed järgmise pildi (Kõnealuse Eurobaromeetri välitöö toimus aastal 2001):

[pic]

Andmetest järeldub, et keelte vahel valitseb lõhe – keeleoskused on maade vahel ebavõrdselt jaotunud, millest saab võib-olla järeldada, mil määral ühiskond erinevates liikmesriikides tähtustab keeleõpet. Võõrkeele õppimine on juba õppekava osa kõigis liikmesriikides, tõestades, et kõikide riikide asjaomased pädevad asutused, õpetajad ja õpilased on teinud jõupingutusi.[6] Selle põhjal võib oletada, et lõhe vähendamiseks ei tule lihtsalt õpetada rohkem keeli, vaid neid tuleb õpetada tõhusamalt.

Seega võtab veel aega, enne kui kõik kodanikud on omandanud vajalikul tasemel keeleoskuse ja kultuuridevahelise suhtlusoskuse, et saada kasu Euroopa Liidu kodanikuks olemisest, ning enne kui liikmesriigid on viinud ellu oma riigi- ja valitsusjuhtide soovi, et kõik õpilased õpiksid alates väga varasest vanuseastmest vähemalt kahte võõrkeelt

3 Vajadus usaldusväärsemate andmete järele

Edusamme kõnealuse eesmärgi saavutamisel saab mõõta ainult võõrkeele õpetamise ja õppimise tulemusi käsitlevate usaldusväärsete andmete põhjal. Kõnealused andmed peavad põhinema objektiivsetel keeletestidel. Kõnealuste andmete analüüs muudaks keelepoliitika ja keeleõppemetoodika võrdlemise liikmesriikide vahel lihtsamaks ning aitaks nende häid külgi ära tunda ja teistega jagada.

Barcelona Euroopa Ülemkogus tegid riigi- ja valitsusjuhid ettepaneku välja töötada Euroopa keeleoskuse näitaja.

Kõnealusel näitajal oleksid tohutud metoodilised eelised: ta kindlustaks, et andmed oleksid poliitikute, õpetajate ja keeleõppijate silmis õiged ja usaldusväärsed. Lõplik eesmärk on esitada liikmesriikidele kõnealuste andmete näol kindlad tõendid, millele nad saaksid üles ehitada oma võõrkeele õpetamise ja õppimise strateegia väljatöötamiseks vajalikud kohandused.

Kõnealust näitajat tuleks vaadata ka seonduvalt nende näitajatega, mille liikmesriigid heaks kiitsid, et programmi „Haridus ja kutseõpe 2010“ tegevusi edasi arendada.

II NÄITAJA RAKENDAMINE

Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamise tegevuskava teeb komisjoni ülesandeks kõnealuse näitaja väljatöötamise. Komisjon alustas kõnealuse ülesande täitmist koostöös liikmesriikide esindajatega, st keelteekspertide ning näitajate ja võrdlusuuringute kriteeriumide ekspertide töörühmadedega, kellega ta arutas üksikasjalikult läbi põhimõtted, millel kõnealune näitaja peaks põhinema.

Vahepeal on jõutud mõningate valikute tegemiseni näitaja üldiste parameetrite suhtes, st lähenemise seisukohtade osas, mida oleks vaja vastu võtta andmete kogumise ja halduskorralduse esimeses järgus.

Komisjoni kavandatud lähenemine on järgmine.

Parameetrid

1 Eesmärk

Kõnealuse näitaja eesmärk on mõõta üldisi võõrkeeloskusi kõigis liikmesriikides.

Kõnealuse näitaja täpsus ja usaldusväärsus peab olema kõrgetasemeline ning tagama poliitilise arvestatavuse.

Nagu teistegi rahvusvaheliste näitajate puhul, tuleb andmeid koguda korrapäraste ajavahemike järel, nt kolmeaastaste vahedega.

2 Meetod

Kuna Euroopa Liidus puuduvad standardiseeritud keeloskuse uuringud, on tehtud ettepanek vastata Barcelona Ülemkogu üleskutsele „parandada põhioskuste tundmist, eelkõige kahe võõrkeele õpetamise kaudu väga varasest vanuseastmest alates“, korraldades kõikides liikmesriikides just selleks otstarbeks väljatöötatud keeleteste valitud haridus- ja kutseõppeasutuste õpilaste hulgas. Vahendite optimaalse kasutamise tagamiseks testide ettevalmistamisel võetakse arvesse asjaomaste varasemate komisjoni poolt algatatud projektide tulemusi. Kõnealune meetod ei näita kogu täiskasvanud rahvastiku keeleoskust tervikuna, sest metoodilised raskused ning keerukus ja halduskulud testide läbiviimisel täiskasvanud rahvastiku hulgas muudaks kõnealuse lähenemise praeguses etapis probleemseks.

3 Sihtrühmad

Barcelona Ülemkogu üleskutse „… parandada põhioskuste tundmist, eelkõige kahe võõrkeele õpetamise kaudu väga varasest vanuseastmest alates …“ valguses on kõige sobivam koguda andmeid kõnealuse näitaja tarvis õpilastelt, kes lõpetavad kohustusliku hariduse või kutseõppe, pärast mida peaksid olema saavutatud kõik õppekava põhieesmärgid.

Kooli lõpetamise vanus Euroopa Liidus on väga erinev. Muude rahvusvaheliste näitajate ja testide osas (nt PISA) on tavaliselt kokku lepitud vanuseks 15 aastat. Komisjon peab seda sobivaks vanuseks ka kõnealuse näitaja puhul.

On tehtud ettepanek koguda andmeid 15. aastaste õpilaste hulgast.

4 Mõõtkava

Näitaja peab olema vastavuses Euroopa ühise keelte raamskaala kõigi kuue mõõtkava taseme valimi nõuetega (Euroopa Nõukogu).[7] See on juba ulatuslikult heaks kiidetud ja kasutusel mitmetes liikmesriikides, et neis määrata oma võrdlusuuringu kriteeriumid kõnealuses valdkonnas.

5 Keeled

Barcelona Ülemkogu soovidele vastavalt peaks kõnealune näitaja valimi iga kandidaadi puhul mõõtma vähemalt kahe keele oskusi peale emakeele.

Põhimõtteliselt peaks kõnealune näitaja mõõtma kõiki esimese ja teise põhivõõrkeele oskusi haridus- ja kutseõppesüsteemides. Komsjon teeb ettepaneku, et esmasel läbiviimisel testitaks praktilistel põhjustel võõrkeeloskusi viies Euroopa Liidus kõige sagedamini õpetatavas võõrkeeles (nt inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keeles[8]). Testide esmasel läbiviimisel saadud kogemused võimaldaksid järgnevatel etappidel testida laiemas valikus keeli.

6 Oskused

Kõnealune näitaja peab mõõtma nelja keele osaoskust: lugemist, kuulamist, rääkimist ja kirjutamist. Võib-olla (ning jällegi praktilistel põhjustel) ei testita esmasel läbiviimisel rääkimisoskust; sel juhul peaksid esmases testide läbiviimise voorus saadud kogemused võimaldama järgmistes voorudes kõigi nelja osaoskuse testimist.

7 Muu teave

Liikmesriikide jaoks on oluline, et nad oskaksid panna näitajas sisalduvad andmed õigesse konteksti. Sageli mõjutavad keeleoskust nii haridussüsteemivälised tegurid (nt TV-keeled, kodune keelekeskkond) kui ka süsteemisisesed tegurid (nt õpetajate kogemused, keeletundide üldarv jne). Seetõttu peaksid testidele lisaks olema taustteabe saamiseks täiendavad küsimustikud õpetajatele ja õpilastele.

Halduskorraldus

8 Koostöö

Komisjonil on kindel soov täita Euroopa Nõukogult saadud ülesanne. On täiesti selge, et kõnealune näitaja on liikmesriikide jaoks oluline – ta on paljude uute andmete allikaks, mille alusel nad saavad otsustada võõrkeelte õpetamise põhimõtete ja meetodite üle ja vahetada häid tavasid. Ka liikmesriikidel endal on rahvusvaheliste näitajate väljatöötamise alal hulgaliselt kogemusi, mida tuleb täies ulatuses ära kasutada. Seega leiab komisjon, et liikmesriigid peaksid olema täielikult kaasatud kõnealuse näitaja väljatöötamisse ja selle rakendamisse.

Kõnealuse protsessi keskse koordineerimise ja esitatud materjalide keskse analüüsi viib läbi komisjon, kasutades välist abi tavamenetluse käigus sõlmitud lepingu alusel.

Komisjon vajab liikmesriikide nõu ja abi kõnealuste lepingutingimuste ettevalmistamisel, järgmise lepingu järelvalve alal, kõige sobivama testide läbiviimise korralduse määramisel liikmesriikides ja kõnealuse näitaja rakendamisel üldiselt. .

On vaja luua üksused, mille liikmed on oma liikmesriikide osas pädevad komisjonile nõu andma kõnealustes poliitilistes ja tehnilistes küsimustes ning kes peavad aru andma kõnealuse näitaja rakendamise käigust oma liikmesriikides. Praegustel ekspertide rühmadel ei ole selleks vajalikke volitusi, samuti puuduvad neil vajalikud tehnilised pädevused keeletestideks või keeletestide läbiviimiseks väljatöötatud näitajate arendamiseks.

9 Euroopa keeleoskuse näitaja nõuandekomitee

Käesolevaga teeb komisjon ettepaneku luua liikmesriikide esindajatest nõuandekomitee, kellel on järgmised ülesanded:

- komisjoni nõustamine testimisvahendite pakkumistingimuste ja pakkujate väljavalimise kriteeriumide väljatöötamisel;

- komisjoni nõustamine lepinguliste tööde hindamise osas;

- nõustamine sobiva korralduse, andmekogumistegevuste normide ja tehniliste protokollide sisseviimisel liikmesriikides;

- kõnealuse näitaja rakendamise edu tagamine liikmesriikides;

- tulemuste kontroll.

Andmete kogumiseks vajaliku praktilise tegevuse viib läbi liikmesriik (või liikmesriigi pädev asutus, näiteks statistikaamet) komisjoni poolt nõuandekomitee kaasabil sätestatud protokollide ja normide alusel. See tegevus hõlmab järgmist:

- valimis osalevate asutuste organiseerimine;

- testide materjalide väljajagamine läbiviijatele ja testide toimumise praktiline korraldamine;

- vastuste kogumine ja jälgimine, et nad oleksid märgistatud vastavalt kehtestatud normidele;

- saadud andmete edastamine kesksele koordinaatorile.

Seega loob komisjon, pärast seda, kui nõukogu on kinnitanud käesolevaga avalikustatud lähenemise, nõuandekomitee ning palub igal liikmesriigil nimetada sinna ühe esindaja.

10 Rahalised mõjud

On läbi viidud kesksete kulude hinnang (põhineb PISA kesksetel kuludel). Vastavalt sellele on heaks kiidetud vastavad vahendid Socratese ja Leonardo da Vinci programmide eelarvetes aastaks 2005, sarnased summad eraldatakse aastaks 2006 ja komisjon on teinud ettepaneku, et kõnealused kulud peaksid aastast 2007 olema kaetud uue elukestva õppe valdkonna programmiga.

Hinnang selle kohta, kui palju on liikmesriikides vaja vahendeid, sõltub suuresti sellest, millised metoodilised vahendid liikmesriikide esindajad arutelude käigus lõplikult välja valivad. On selge, et eespool sätestatud ülesanded nõuavad kulusid. Kõnealuseid kulusid saab määrata PISA läbiviimiseks kulunud asjaomaste riiklike eelarvete põhjal.

11 Ajastamine

Komisjon tahab esimese Euroopa keeleoskuse näitaja nõuandekomitee koosoleku kokku kutsuda enne 2005. aasta lõppu, et teha pakkumine kõnealuse näitaja keskse koordinaatori leidmiseks 2006. aasta kevadel ja organiseerida esimene kavandatud testivahendite testimise katse 2007. aastal.

III JÄRELDUS

Euroopa keeleoskuse näitajal on oma tähendus. Selle alusel saame me teada noorte Euroopa kodanike mitmekeelsetest võimetest palju rohkem, kui me teame praegu või kui me saaksime teada muul viisil. Samal ajal sümboliseerib ta enamat. Kui Barcelona Euroopa Ülemkogus kutsuti üles võtma kasutusele kõnealune näitaja, rõhutati ka, et vähemalt kahe võõrkeele õpetamine väga varasest vanuseastmest alates on oluline osa Euroopa kodanike põhioskustest – osa nende sünniõigusest. Samuti rõhutas Euroopa Ülemkogu, et Euroopa Liit on koduks mitmete kultuuride ja keeltega inimestele ja nende keelte ńing kultuuride õppimine on osa eurooplaseks olemisest.

Komisjon palub nõukogul heaks kiita käesolevas teatises avaldatud seisukohad Euroopa keeleoskuse näitaja rakendamise kohta, et ettevalmistustöö saaks sobivas tempos jätkuda. Ajagraafikust kinnipidamise tagamiseks on nõukogult toetusesaamine vajalik veel enne käesoleva aasta lõppu.

FICHE FINANCIÈRE

1. DÉNOMINATION DE LA PROPOSITION :

The European Indicator of Language Competence – Implementation

2. CADRE ABM / EBA (GESTION/ÉTABLISSEMENT DU BUDGET PAR ACTIVITÉS)

Domaine(s) politique(s) concerné(s) et activité(s) associée(s):

Education et culture

Culture et langues

3. LIGNES BUDGÉTAIRES

3.1 Lignes budgétaires (lignes opérationnelles et lignes connexes d'assistance technique et administrative (anciennes lignes BA)), y compris leurs intitulés:

15.02.02.02 Socrates

15.03.01.02 Leonardo da Vinci

puis, à partir de 2007, la ligne budgétaire qui correspondra au programme Lifelong Learning dont la proposition de décision a été adoptée par la Commission en juillet 2004.

3.2 Durée de l'action et de l'incidence financière:

L’action débutera en 2005 ; elle pourrait avoir un caractère permanent ; elle durera au minimum 3 ans.

3.3 Caractéristiques budgétaires (ajouter des lignes le cas échéant):

Ligne budgétaire | Nature de la dépense | Nouvelle | Participation AELE | Participation pays candidats | Rubrique PF |

15.02.02.02 Socrates | DNO | CD | NON | OUI | OUI | N° 3 |

15.03.01.02 Leonardo da Vinci | DNO | CD | NON | OUI | OUI | N° 3 |

4. RÉCAPITULATIF DES RESSOURCES

4.1 Ressources financières

4.1.1 Article Récapitulatif des crédits d'engagement (CE) et des crédits de paiement (CP)

millions d'euros (à la 3 ème décimale)

Nature de la dépense | Section n° | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 et suiv. | Total |

Dépenses opérationnelles[9] |

Crédits d'engagement (CE) | 8.1 | a | pm | pm | pm | pm | pm | pm | pm |

Crédits de paiement (CP) | b | pm | pm | pm | pm | pm | pm | pm |

Dépenses administratives incluses dans le montant de référence[10] |

Assistance technique et administrative – ATA (CND) | 8.2.4 | c | - | - | - | - |

MONTANT TOTAL DE RÉFÉRENCE |

Crédits d'engagement | a+c | pm | pm | pm | pm | pm | pm | pm |

Crédits de paiement | b+c | pm | pm | pm | pm | pm | pm | pm |

Dépenses administratives non incluses dans le montant de référence[11] |

Ressources humaines et dépenses connexes (CND) | 8.2.5 | d | 0,054 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,594 |

Frais administratifs autres que les ressources humaines et coûts connexes, hors montant de référence (CND) | 8.2.6 | e | 0,086 | 0,086 | 0,086 | 0,086 | 0,086 | 0,086 | 0,516 |

Total indicatif du coût de l'action

TOTAL CE y compris coût des ressources humaines | a+c+d+e | 0,140 | 0,194 | 0,194 | 0,194 | 0,194 | 0,194 | 1,110 |

TOTAL CP y compris coût des ressources humaines | b+c+d+e | 0,140 | 0,194 | 0,194 | 0,194 | 0,194 | 0,194 | 1,110 |

Remarque:

La mise sur pied de l'indicateur n'entraînera pas de dépense opérationnelle supplémentaire à charge du budget de l'Union: les dépenses correspondantes seront supportées par les programmes Socrates et Leonardo da Vinci (puis Lifelong Learning) sans augmentation des dotations globales de ces programmes; de là la mention "pm" reprise ci-dessus. Pour information, la contribution annuelle de ces programmes au financement de l'indicateur devrait être globalement de l'ordre de 2,5 MioEUR.

Détail du cofinancement

Néant. Il n'y aura pas de cofinancement des dépenses centrales impliquées par ce projet (les Etats membres ne prendront en charge que les dépenses, décentralisées, d'administration des enquêtes).

4.1.2 Compatibilité avec la programmation financière

( Proposition compatible avec la programmation financière existante.

( Cette proposition nécessite une reprogrammation de la rubrique concernée des perspectives financières.

( Cette proposition peut nécessiter un recours aux dispositions de l'accord interinstitutionnel[12] (relatives à l'instrument de flexibilité ou à la révision des perspectives financières).

The appropriations from 2007 are subject to the approval of the next financial programming period.

4.2.3 Incidence financière sur les recettes

( Proposition sans incidence financière sur les recettes

( Incidence financière - L'effet sur les recettes est le suivant:

4.2 Ressources humaines FTE (y compris fonctionnaires, personnel temporaire et externe) - voir détail sous le point 8.2.1.

Besoins annuels | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 et suiv. |

Total des effectifs de ressources humaines | 0,5 | 1,0 | 1,0 | 1,0 | 1,0 | 1,0 |

5. CARACTÉRISTIQUES ET OBJECTIFS

Des précisions relatives au contexte de la proposition sont exigées dans l'exposé des motifs. La présente section de la fiche financière doit contenir les éléments d'information complémentaires ci-après:

5.1 Réalisation nécessaire à court ou à long terme

L'action vise à court terme l'élaboration de l’indicateur européen de compétence linguistique qui a été demandé par le Conseil européen de Barcelone de 2002. L’existence de ce nouvel indicateur comblera une vide que les états membre ont constaté.

5.2 Valeur ajoutée de l'implication communautaire, compatibilité de la proposition avec d'autres instruments financiers et synergie éventuelle

L’implication communautaire permettra la coordination d’un travail en commun des États Membre pour la mise en œuvre d’un projet qui a été demandé par les chefs d’État et de Gouvernement. L’approche proposée à été choisie parce qu’elle implique un équilibre efficace et performant entre une action décentralisée et hétérogène, et une action complètement centralisée.

5.3 Objectifs, résultats escomptés et indicateurs connexes de la proposition dans le cadre de la gestion par activités (ABM)

L’action proposée contribuera à l’objectif "Promouvoir la diversité linguistique". Il s'agit de promouvoir la diversité linguistique et l’apprentissage des langues par la mise en oeuvre d'une stratégie communautaire et des actions linguistiques dans les programmes d'éducation et de formation, afin d'améliorer quantitativement et qualitativement les connaissances de langues dans l'Union européenne.

Les résultats escomptés seront la définition d’un nouvel indicateur de compétence en langues et la création de tests de langue et la récolte de données pour alimenter cet indicateur. Les tests seront administrés à un échantillon quantitatif et représentatif dans chaque pays, afin de mesurer son niveau de compétence en langues. Les compétences seront mesurées selon les 6 niveaux établis dans le Cadre Commun de Référence en Langues.

Les indicateurs principaux de la réussite de cette action seront :

- l'existence d'un système UE de tests pour recueillir les données sur les compétences en langues d’un échantillon d’élèves, dans chaque pays;

- l'existence et la qualité des données ainsi recueillies ; et

- à travers l’analyse de ces données, des comparaisons des ‘output’ et de l’efficacité des différents systèmes d’apprentissage de langues,

- permettant ainsi au états membres d’y apporter les réorientations nécessaires.

5.4 Modalités de mise en œuvre (indicatives) Indiquer ci-dessous la (les) modalité(s) [13] de mise en œuvre choisie(s).

( Gestion centralisée

( directement par la Commission

( indirectement par délégation à:

( des agences exécutives,

( des organismes créés par les Communautés, tels que visés à l'article 185 du règlement financier,

( des organismes publics nationaux/organismes avec mission de service public.

( Gestion partagée ou décentralisée

( avec des Etats membres

( avec des pays tiers

( Gestion conjointe avec des organisations internationales (à préciser)

Remarques:

La proposition de la Commission est que la coordination centrale soit assurée par la Commission (et donc que les coûts centraux, notamment les coûts de réunions du Board et les coûts de la création de tests, de la coordination de leur correction, de l’établissement des données finales par pays et de l’indicateur lui-même soient couverts par le budget communautaire). Les tâches d’administration des tests dans un échantillon d’institutions dans tous les pays seront assurées par les États membres (et les coûts supportés par eux).

Cette fiche financière ne concerne que les coûts à charge du budget communautaire.

6. CONTRÔLE ET ÉVALUATION

6.1 Système de contrôle

Selon les procédures appliqués pour les programmes Socrates et Leonardo da Vinci.

6.2 Évaluation

6.2.1 Évaluation ex-ante

Cette proposition répond au constat des Chefs d’État et de Gouvernement lors du Conseil européen de Barcelone que l’Union ne possède pas de données fiables sur les compétences linguistiques de ses citoyens et à sa demande relative à l’établissement d’un Indicateur Européen de Compétences Linguistiques.

Une étude élaborée par un consultant externe a confirmé la non-existence de tests en langues adaptés pour être utilisés pour recueillir les données requises à l'échelle européenne[14]

La proposition a été rédigée suite à des discussions détaillées avec le groupe d’experts nationaux en matière de langues et avec le groupe d’experts nationaux en matière d'Indicateurs et Benchmarks.

6.2.2 Mesures prises suite à une évaluation intermédiaire/ex-post (leçons tirées des expériences antérieures similaires)

Aucune évaluation intermédiaire n’existe à présent.

6.2.3 Conditions et fréquence des évaluations futures

Les résultats de cette action seront pris en compte et communiqués notamment dans le contexte des futurs rapports sur le processus ‘Éducation et Formation 2010’.

7. MESURES ANTIFRAUDE

Selon les procédures appliquées pour les programmes Socrates et Leonardo da Vinci.

8. DÉTAIL DES RESSOURCES

8.1 OBJECTIFS DE LA PROPOSITION EN TERMES DE COÛTS

Crédits d'engagement en millions d'euros (à la 3 ème décimale)

2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 et suiv. |

Fonctionnaires ou agents temporaires[15] (XX 01 01) | A*/AD | 0,25 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 |

B*, C*/AST | 0,25 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 |

Personnel financé[16] par art. XX 01 02 |

Autres effectifs financés[17] par art. XX 01 04/05 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

TOTAL | 0,5 | 1,0 | 1,0 | 1,0 | 1,0 | 1,0 |

Note: ces ressources humaines additionnelles sont prévues par la décision APS 2006.

8.2.2 Description des tâches découlant de l'action

Gestion du Groupe d’experts des États membres (préparation des réunions, documents), gestion d’appels d’offres, conseils politiques.

8.2.3 Origine des ressources humaines (statutaires)

Lorsque plusieurs origines sont indiquées, veuillez indiquer le nombre de postes liés à chacune d'elles).

( Postes actuellement affectés à la gestion du programme à remplacer ou à prolonger

( Postes pré-alloués dans le cadre de l'exercice de APS/APB pour l'année 2006.

( Postes à demander lors de la prochaine procédure de APS/APB

( Postes à redéployer en utilisant les ressources existantes dans le service concerné (redéploiement interne)

( Postes nécessaires pour l'année n mais non prévus dans l'exercice de APS/APB de l'exercice concerné

8.2.4 Autres dépenses administratives incluses dans le montant de référence (XX 01 04/05 – Dépenses de gestion administrative)

millions d'euros (à la 3 ème décimale)

Ligne budgétaire (n° et intitulé) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 et suiv. | TOTAL |

1. Assistance technique et administrative (comprenant les coûts de personnel afférents) |

Agences exécutives[18] |

Autre assistance technique et administrative |

- intra muros |

- extra muros |

Total assistance technique et administrative | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

8.2.5 Coût des ressources humaines et coûts connexes non inclus dans le montant de référence millions d'euros (à la 3 ème décimale)

Type de ressources humaines | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 et suiv. |

Fonctionnaires et agents temporaires (XX 01 01) | 0,054 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 |

Personnel financé par art. XX 01 02 (auxiliaires, END, personnel intérimaire, etc.) (indiquer la ligne budgétaire) | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Coût total des ressources humaines et coûts connexes (NON inclus dans le montant de référence) | 0,054 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 |

Calcul – Fonctionnaires et agents temporaires

Se référer au point 8.2.1 le cas échéant

Application du forfait de 108 kEUR par homme/an.

Calcul - Personnel financé par article XX 01 02

Se référer au point 8.2.1 le cas échéant

Néant.

Autres dépenses administratives non incluses dans le montant de référence

millions d'euros (à la 3ème décimale)

2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 et suiv. | TOTAL |

XX 01 02 11 01 – Missions |

XX 01 02 11 02 – Réunions et conférences | 0,086 | 0,086 | 0,086 | 0,086 | 0,086 | 0,086 | 0,516 |

XX 01 02 11 03 - Comités[19] |

XX 01 02 11 04 - Études et consultations |

XX 01 02 11 05 - Systèmes d'information |

2. Total autres dépenses de gestion (XX 01 02 11) |

3. Autres dépenses de nature administrative (préciser en indiquant la ligne budgétaire) |

Total des dépenses administratives autres que ressources humaines et coûts connexes (NON inclus dans le montant de référence) | 0,086 | 0,086 | 0,086 | 0,086 | 0,086 | 0,086 | 0,516 |

Les besoins en ressources humaines et administratives seront couverts à l’intérieure de la dotation allouée à la DG gestionnaire dans le cadre de la procédure d’allocation annuelle.

Calcul - Autres dépenses administratives non incluses dans le montant de référence:

Montant retenu pour les réunions du comité consultatif (Board de représentants des Etats membres):

4 réunions par an * 25 participants (un par EM) * 860 EUR

[1] KOM (2003) 449 (lõplik)

[2] Komisjoni oskuste ja liikuvuse tegevuskava (KOM (2002) 72 lõplik) tegevus 18 kutsub arendama keele- ja kultuuriüleseid õpioskusi elukestva õppe mudeli osana kõigis liikmesriikides.

[3] Barcelona Euroopa Ülemkogu, 15.-16. märts 2002, eesistujariigi järeldused, I osa, 43.1.

[4] (Ibid)

[5] Euroopa kooli keeleõppe põhiseisukohad. (Eurydice, 2005; ISBN 92 894 8681-3)

[6] Eurydice, 2005 vt eelm

[7] Common European Framework of Reference for Languages : Learning, teaching, assessment ; Cambridge University Press 2001 ; ISBN 0 521 80313 6

[8] Eurydice, 2005 vt eelm; lk 47 - 52

[9] Dépenses ne relevant pas du Chapitre xx 01 du Titre xx concerné.

[10] Dépenses relevant de l'article xx 01 04 du Titre xx.

[11] Dépenses relevant du Chapitre xx 01, sauf articles xx 01 04 et xx 01 05.

[12] Voir points 19 et 24 de l'accord interinstitutionnel.

[13] Si plusieurs modalités sont indiquées, veuillez donner des précisions dans la partie «Remarques» du présent point.

[14] Report « Language Skills Indicator » by Anne West, Professor of Education Policy, Centre for Educatinal Research, Department of Social Policy, London School of Economics and Political Science 2003

[15] Dont le coût n'est PAS couvert par le montant de référence.

[16] Dont le coût n'est PAS couvert par le montant de référence.

[17] Dont le coût est inclus dans le montant de référence.

[18] Il convient de mentionner la fiche financière se rapportant spécifiquement à l'agence/aux agences exécutive(s) concernée(s).

[19] Préciser le type de comité ainsi que le groupe auquel il appartient.