[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 6.4.2005

KOM(2005) 111 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Ühenduse programmid „Toll 2013” ja „Fiscalis 2013”

{SEK(2005) 423}

SISUKORD

1. Taust 4

1.1. Toll 4

1.2. Kaudne maksustamine 4

1.2.1. Käibemaks 4

1.2.2. Aktsiisimaksud 5

1.3. Otsene maksustamine 5

1.4. Finantsperspektiiv 5

2. Praegused programmid 5

2.1. Üleeuroopaline arvutivõrkude süsteem 6

2.2. Tollitegevuse valdkonnas kasutatavad üleeuroopalised arvutivõrgud 6

2.3. Maksustamise valdkonnas kasutatavad üleeuroopalised arvutivõrgud 6

2.4. Ühismeetmed 6

3. Poliitilised väljakutsed, mida tuleb jätkuprogrammides käsitleda 7

3.1. Toll 7

3.2. Maksustamine 8

4. Rakendamisega seotud väljakutsed jätkuprogrammidele 9

4.1. Üleeuroopalised arvutivõrgud 9

4.2. Üleeuroopaliste arvutivõrkude strateegiline tähtsus 9

4.3. Ühismeetmed 9

4.4. Ühised koolitusvahendid 10

4.5. Kandidaatriigid, Lääne-Balkani riigid, Euroopa naabruspoliitika ja kolmandad riigid 10

5. Eelarve 10

6. Järeldus 11

1. TAUST

Kui 1993. aastal loodi siseturg, oli kõige märgatavamaks muudatuseks piirikontrolli kaotamine EL-i liikmesriikide vahel, mis tegi võimalikuks kaupade ja teenuste vaba liikumise. Ühendusesisese kaubanduse maht on nüüd ligikaudu 1500 miljardit eurot aastas ning alates sisepiiride kaotamisest on see peaaegu kahekordistunud.

Tolli- ja maksuametid täidavad ühenduses siseturu säilitamisel ja arendamisel, välispiiridel kontrolli rakendamisel ning ühenduse finants- ja muude huvide kaitsmisel ülitähtsat rolli. Selles töös on tolli- ja maksualased programmid ülimalt olulised ning nende puudumine häiriks tõsiselt Euroopa kaubandust, nõrgestaks tema konkurentsivõimet ning ohustaks tema kodanike ohutust ja julgeolekut. Uute väljakutsete ja pideva muutusega silmitsi seistes on täiustamine ja areng vältimatu, seda eriti infotehnoloogia valdkonnas. Käesoleva teatisega kavandatakse ühtne strateegia nendele väljakutsetele vastamiseks tulevaste EL-i tolli- ja maksuprogrammide kaudu.

Sõltuvalt vahepealsete hindamiste tulemustest ennetab käesolev teatis ühenduse programmide „Toll 2013” ja „Fiscalis 2013” kohta, mis eeldatavalt vältavad ajavahemikus 2007–2013, komisjoni ettepanekut jätkuprogrammide „Toll 2013” ja „Fiscalis 2013” kohta.

1.1. Toll

Tänane tollitegevus peab ühelt poolt tagama väliskaubanduse sujuvuse, kontrollides ühtlasi tõhusalt rahvusvahelist tarneahelat, et:

- tagada EL-i kodanike ohutus ja julgeolek;

- soodustada seaduslikku kaubandust, kaitstes samas ühendust ebaõiglase ja ebaseadusliku kaubanduse eest;

- suurendada Euroopa ettevõtluse konkurentsivõimet kaasaegsete töömeetodite kaudu, mida toetab hõlpsa juurdepääsuga elektrooniline tollikeskkond;

- kaitsta EL-i ja tema liikmesriikide finantshuve;

- hallata välispiiri[1], mis on nii Euroopa Liidu kui tema naabrite huvides;

- teha pettuse vastu võitlemiseks ja seadusliku kaubanduse soodustamiseks siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd.

1.2. Kaudne maksustamine

1.2.1. Käibemaks

Ühenduse sisepiiridel kontrolli kaotamise otsese tagajärjena nõutakse maksuametitelt teabe vahetamist, tagamaks seda, et maksukohustuslased peaksid käibemaksu kohta nõuetekohast arvestust. Siseturu põhimõtted, eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõte, on muutnud maksuametid vastastikku rohkem sõltuvaks. Selline vastastikune sõltuvus avaldub kahel viisil. Esiteks sõltuvad maksuametid üksteisest käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) kaudu liikuvate elektrooniliste andmete osas, mis annavad maksuametitele vajalikku teavet, et tagada liikmesriikide vahelisest kaubavahetusest tuleneva käibemaksu õige arvestus. Teiseks peavad maksuametid tegema tihedat koostööd, et tagada petturlike kauplejate kiire tuvastamine ja nende suhtes meetmete võtmine, vältimaks konkurentsi võimalikku kahjustamist ühtsel turul.

1.2.2. Aktsiisimaksud

EL-i aktsiisialastes õigusaktides ette nähtud sihtkoha põhimõte on muutnud aktsiisisüsteemi haldamise keerukaks ning nõudnud haldussüsteemidelt aktsiisitoodete liikmesriikide vahelise liikumise füüsilist jälgimist.

1.3. Otsene maksustamine

Ühisturu toimimist mõjutavad ka otsesed maksud. Seepärast peab maksupoliitika selgelt arvesse võtma liidu olulisi eesmärke, nagu näiteks ühtse turu toimimise jätkuv süvendamine ja toetamine ning kasvu ja tööhõive soodustamine, kaitstes samas maksubaase kahjustava maksukonkurentsi ja maksupettuste eest ning hõlbustades seaduslikku ettevõtlust.

1.4. Finantsperspektiiv

Siseturu sujuva toimimise tagamisega aitavad programmid „Fiscalis” ja „Toll” kaasa 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi käsitlevas komisjoni teatises[2] sätestatud laiemale eesmärgile saavutada järjepidev majanduskasv. Teises komisjoni teatises[3] perspektiivi kohta viidatakse otseselt programmidele „Fiscalis” ja „Toll” kui ühele vajalikest praktilistest meetmetest. Need programmid kuuluvad alamrubriiki 1a – „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel”.

2. PRAEGUSED PROGRAMMID[4]

Programmi „Toll 2007”[5] eesmärk on tagada siseturu tõhus toimimine tollitegevuse valdkonnas ning programmi „Fiscalis 2003–2007”[6] eesmärk on parandada siseturu maksustamissüsteemide toimimist.

Mõlema programmi vahehinnang, mille koostamist alustati 2005. aasta alguses, ja nende mõju hindamine annavad täiendavat materjali jätkuprogrammide toetamiseks. Seal esitatud soovitused kaasatakse jätkuprogramme käsitlevatesse ettepanekutesse, mis kavatsetakse esitada vastuvõtmiseks 2006. aasta alguses.

2.1. Üleeuroopaline arvutivõrkude süsteem

Elektroonilise teabevahetuse tugisambaks on nii tolli- kui maksuametite kasutatav ja mõlema programmi raames rahastatav turvaline võrk CCN/CSI (ühine sidevõrk/ühine süsteemiliides) . CCN/CSI kaudu saab siseriiklikku ja ühenduse dokumentatsiooni kasutada väga turvaliselt üleeuroopalisel tasandil. 2004. aastal käsitleti CCN/CSI kaudu ligikaudu 180 miljonit teadet.

Enamiku ühenduse andmebaaside (EBTI, TQS, ECICS[7]) ja mõningate siseriiklike dokumentidega saab tutvuda interneti teel EUROPA veebilehel asuva DDS-i (andmelevisüsteem) nimelise portaali kaudu. 2004. aastal tehti seal üle 34 miljoni päringu.

2.2. Tollitegevuse valdkonnas kasutatavad üleeuroopalised arvutivõrgud

Tollitegevuse valdkonnas tagab uus arvutipõhine transiidisüsteem (NCTS) tollitransiidi kaubadeklaratsiooni edastamise üheaegselt kaupade füüsilise liikumisega ja enne seda. See suurendab tolli võimet sellist liikumist kontrollida ning samas vähendada ettevõtjate kulusid. 2004. aastal registreeriti enam kui 5,5 miljonit rahvusvahelist transiitvedu. Ühtne ühenduse tariifisüsteem (TARIC) pakub ülitähtsat teavet, mis võimaldab kõigil liikmesriikidel tariifialaseid õigusakte väliskaubanduse suhtes õigesti ja ühtselt kohaldada. 2004. aastal tehti ligikaudu 27 miljonit päringut.

Elektroonilise tolli algatuse käivitamisega on tehtud esimene samm paberita tollikeskkonna suunas.

2.3. Maksustamise valdkonnas kasutatavad üleeuroopalised arvutivõrgud

Käibemaksuteabe vahetamise süsteem (VIES) ühendab siseriiklikke käibemaksualaseid andmebaase. Selle põhieesmärgiks on võimaldada liikmesriikide vahelist andmevahetust seoses maksuvabade ühendusesiseste kaubatarnetega, andes seeläbi maksuametitele võimaluse ühtsel turul kaubatarnete maksustamist õigesti kontrollida. 2004. aastal vahetati VIES-i kaudu 80 miljonit teadet.

Komisjon töötab välja ka aktsiisikaupade liikumise ja jälgimise süsteemi (EMCS)[8] projekti, millega luuakse infotehnoloogiasüsteem selliste aktsiisitoodete liikumise jälgimiseks, mille puhul on aktsiisimaks peatatud. Samal ajal on loodud mitmeid vahepealseid süsteeme, mis võimaldavad vahetada aktsiisiga maksustavate kaupade, ladude ja aktsiisikaupadega kauplejatega seotud andmeid ning mida pidevalt ajakohastatakse ja parandatakse.

2.4. Ühismeetmed

Ametnike tegevuse korraldamisel on pikaajalised kogemused, mille juured ulatuvad programmidele „Toll” ja „Fiscalis” eelnenud, 1991. aastal käivitatud programmideni.

Sellised ühismeetmed on osutunud äärmiselt kasulikeks parimate haldustavade väljatöötamisel ja levitamisel, usalduse suurendamisel ning riikide haldusasutuste vahelise koostöö ergutamisel ja arendamisel.

3. POLIITILISED VÄLJAKUTSED, MIDA TULEB JÄTKUPROGRAMMIDES KÄSITLEDA

3.1. Toll

Ühenduse tollialaste õigusaktide ühtne rakendamine on hädavajalik turumoonutuste vältimiseks. Kaubanduse globaliseerumise seisukohalt peab tollitegevus olema järjepidev, et tagada Euroopa Liidu konkurentsivõime püsimine. Seepärast peab toll tagama kaubavoogude sujuvuse, teostades ühtlasi vajalikku kontrolli väliskaubandusega kaasneda võivate ohtude üle julgeolekule, tervishoiule, ohutusele ja liidu majandushuvidele.

Tollil on ainulaadne positsioon turustusahela turvalisuse tagamise osas. Omades kontrolli kõigi rahvusvahelise liikumise tahkude üle, on tollil ülevaade kõigist turul tegutsejatest, seda nii EL-is, füüsilisel välispiiril kui kolmandates riikides. Kuna ühenduse välise maismaapiiri kontrollimise kohustus on ebaproportsionaalselt äsja liikmeks saanud riikide õlul, on samuti oluline kaaluda rahalise toetuse võimalikkust ühiseks tegutsemiseks, et kontrollimist paremini kooskõlastada.

Tõhusat kontrolli on võimalik saavutada üksnes ühise riskide maandamise kaudu. Riskide maandamine tuleb liita tollitöö igasse tahku, sealhulgas infotehnoloogiasüsteemidesse, ning seda tuleb ka pidevalt jälgida ja arendada. Selleks, et riskide maandamine ja iseloomustamine oleks tõhus, tuleb tagada kiire teabevahetus nii tollikontrolli punktide vahel kui ka muude asutustega.

Et vältida kaubanduse tõsist kahjustamist ning ohtu ühenduse julgeolekule, on vaja jätkata jõupingutusi, tagamaks kontrolli tõhus rakendamine ühenduse tolliterritooriumi igas punktis. See nõuab operatiivmeetmeid, mis on konkreetselt suunatud kontrollistandardite kehtestamisele ja jälgimisele ning riiklikele tolliametitele nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite tagamisele. Uute töötavade väljatöötamine ja rakendamine, tihedam koostöö[9] ja üldiste tavade süstemaatiline jagamine, mida toetab mõõtmine, järelevalve ja aruandlus, on uute julgeoleku ja ohutusega seotud riskidega toimetuleku ning kõrgetasemelise tõhusa tollikontrolli eelduseks. Tegevus selles valdkonnas aitab vastata ka eri sidusrühmade ootustele, eelkõige ettevõtjate eeskirjade täitmisega kaasnevate kulude vähendamisele. Samuti on oluline tagada programmi „Toll 2013” alusel rahastatava tollitegevuse ja inimeste välispiiril kontrollimisega seotud tegevuse, sealhulgas välispiiride agentuuri tegevuse vastastikune täiendavus.

Võltsimine ja piraatlus tekitavad tohutut majanduskahju ja kuna toll on selliste kaupade peamine kinnipidaja, on hädavajalik nende vastu tõhusalt võidelda. See hõlmab ka vastavate riskinäitajate parandamist.

Nende esmatähtsate küsimustega tegelemiseks, ning tunnustades suundumust e-valitsuse poole, on vaja tollialaseid õigusakte kaasajastada ning neid radikaalselt lihtsustada. Õigusaktidest üksinda ei piisa; on tungiv vajadus töötada välja uued integreeritud süsteemid või olemasolevad süsteemid ümber kujundada. Kõnealune programm on ainus viis muuta elektroonilise tolli algatus[10] täielikult toimivaks. Infotehnoloogilisest vaatenurgast võimaldab see eri liikmesriikide tolliasutuste vahelist tollideklaratsioonide edastamist ning vastastikust teabevahetust olemasolevate andmebaasidega. See ei tõhusta mitte üksnes imporditud ja eksporditud kaupadega seotud riskide maandamist, vaid ka tollivormistust juhul, kui saabumis- või väljumistolliasutus asub muus liikmesriigis kui impordi- või eksporditolliasutus.

3.2. Maksustamine

Komisjon usub, et maksupoliitika põhiprioriteet on siseturul tegutsevate üksikisikute ja ettevõtete probleemide käsitlemine , keskendudes igat liiki piiriülese majandustegevusega seotud maksutõkete kõrvaldamisele . Lisaks sellele on ilmne, et käsitleda tuleb ka muid turu toimimist kahjustavaid küsimusi, eelkõige võitlust kahjuliku maksukonkurentsi ja maksupettuste vastu.

Kõiki käibemaksu, aktsiisi ja otsese maksustamise valdkonnas tehtavat koostööd käsitlevaid õigusakte on hiljuti tõhusamaks muudetud. Need õigusaktid on veelgi tugevdanud hästi väljatöötatud ja tõhusa halduskoostöö struktuuri, mida toetab ka programm „Fiscalis”. Jätkuprogramm peaks tuginema praeguste programmidega tehtud tööle ning selle eesmärgiks peaks olema ühenduse õigusaktide parem mõistmine ja rakendamine, tõhusam koostöö, halduskorra jätkuv parandamine haldusasutuste ja maksumaksjate jaoks, hea haldustava levitamine ning võitlus pettuse vastu.

Ametitevaheline teabevahetus mängib olulist rolli mitmete keeruliste küsimuste lahendamisel, nagu näiteks hoiuste intresside tõhusa maksustamise võimaldamine. Samamoodi nähakse teabevahetust käibemaksu ja aktsiisi valdkonnas peaaegu eeltingimusena edasisele arengule. Näited selle filosoofia kohta käibemaksu vallas hõlmavad komisjoni ettepanekut[11] seoses rohkem kui ühes liikmesriigis kauplevate ettevõtete ainukontrolliga ja ettepanekut muuta teenuste osutamise paika. Tulevikus on üha tõenäolisem, et eelistatuima võimalusena nähakse infotehnoloogilist lahendust.

Kasvav vajadus läbipaistvuse suurendamise ja tõhusa teabevahetuse järele ei piirdu liikmesriikide või EL-i lähinaabritega . Finants- ja ärialaste eeskirjade rikkumise ennetamist ja selle vastu suunatud võitlust käsitlevas ühenduse teatises[12] kirjeldatud heade tavade aktiivsel soodustamisel võib programm „Fiscalis” osutuda ka kasulikuks vahendiks, mille kaudu toetada reforme niinimetatud koostööd tegevates maksuparadiisides ja EL-i partnerites üldisemalt. Hiljutistest palju tähelepanu pälvinud pettusejuhtumitest saadud õppetunnid on veennud komisjoni, et eeskirjadega manipuleerimise vältimiseks vastutustundetute ettevõtete poolt on tarvis laiendada halduskoostööd.

4. RAKENDAMISEGA SEOTUD VÄLJAKUTSED JÄTKUPROGRAMMIDELE

4.1. Üleeuroopalised arvutivõrgud

Viimastel aastatel on üleeuroopalised arvutivõrgud saavutanud Euroopa tolli- ja maksuametite operatiivtegevuse seisukohalt strateegilise tähtsuse. CCN/CSI ning maksu- ja tollialaste infotehnoloogiasüsteemide hiiglasliku edu tulemuseks on nende süsteemide kasutamise tohutu kasv, mis on põhjustanud nende võimsuse iga-aastase kahekordistumise. See kasv tuleneb ainult osaliselt 10 uue liikmesriigiga kaasnevast kaubavahetuse suurenemisest, kuna eelkõige on selle impulsi põhjuseks süsteemide intensiivsem kasutamine kaubanduse hõlbustamiseks, suurema osa piiriüleste tehingute kontrollimiseks ja pettuste vastu võitlemiseks. Eeldatavalt kasutavad maksu- ja tolliametnikud neid süsteeme järgnevatel aastatel veelgi ulatuslikumalt.

Süsteemide intensiivsem kasutamine nõuab CCN-süsteemi ajakohastamist ning eeldatavalt tuleb turvameetmed lähiajal läbi vaadata ja neid tõhustada.

Samuti omab suurt tähtsust ja mõju nende üleeuroopaliste arvutivõrkude keskse toimimise ja juhtimise järk-järguline rakendamine. Lisaks suuremale tõhususele, mis tuleneb ühtse süsteemi kasutamisest praegu eksisteerivate mitmete riiklike süsteemide asemel, võimaldaks see riiklikul tasandil olulist kokkuhoidu.

4.2. Üleeuroopaliste arvutivõrkude strateegiline tähtsus

Kui Euroopa tollialast arvutivõrku poleks olemas, tuleks kasutada vana paberkandjate süsteemi. See tekitaks tõsiseid viivitusi kaupade liikumisel, millega ettevõtjad enam ei nõustu. Selliste süsteemide puudumine või talitlushäired avaldaksid tariifi- ja tollieeskirjade vale rakendamise ja piiril tekkivate liiklusummikute kaudu ettevõtlusele märkimisväärset kahjulikku mõju, mis viiksid kiiresti kaubandust kahjustavate tagajärgedeni.

Samamoodi ohustaks VIES-süsteemi puudumine või selle talitlushäired käibemaksu kontrollimist ja sillutaksid teed ulatuslikele pettustele, näiteks nn. karussellpettustele.

4.3. Ühismeetmed

Lissaboni strateegias rõhutatakse, et siseturul tehtav töö keskendub seaduste koostamise asemel meetmete igapäevasele praktilisele rakendamisele liikmesriikide poolt. Seda küsimust on algusest saadik käsitletud ühismeetmetes, mis on muutunud komisjonile ja liikmesriikidele peamiseks vahendiks liikmesriikide vahel ainulaadse koostöökultuuri edendamisel. Tuleb tagada liikmesriikide aktiivne osalus nende teadmiste ja kogemuste tõttu mitmes valdkonnas, jätkuvalt tugevdada vastastikust abistamist ning kaasata koostöösse ka väljaspool peakontorit töötavad ametnikud.

Ühenduses saadaolevate vahendite tõhusaks kasutamiseks tuleb uurida mitmeid võimalusi, sealhulgas seadmete jagamist liikmesriikide vahel, seadmete tarvituselevõtmise ja kasutamisega seotud oskusteabe vahetamist ning rahalist toetust seadmete ostmiseks.

4.4. Ühised koolitusvahendid

Liikmesriikide tegevuses ühtse lähenemisviisi tagamiseks on ühine väljaõpe hädavajalik. Ühiste koolitusvahendite arendamise ja e-õppe kasutamisega tehtav töö peab jätkuma ning tegevuse tulemuste levitamisele tuleb anda uus tõuge. Lisaks sellele peab eriti tollinduses kaaluma Euroopa tasandil toimuva ühise väljaõppe pakkumist põhivaldkondades.

4.5. Kandidaatriigid, Lääne-Balkani riigid, Euroopa naabruspoliitika ja kolmandad riigid

Nii programmis „Toll 2013” kui ka „Fiscalis 2013” on väline komponent, mida rahastatakse „Finantsperspektiiv 2007–2013” rubriiki 4 kuuluvast ühinemiseelsest rahastamisvahendist. Asjaomaste rahaliste vahendite kavandamise ja kasutamise kord lepitakse kokku välissuhete peadirektoraadiga (RELEX).

Julgeoleku osas on ühistel standarditel ja kontrolli vastastikusel tunnustamisel põhinev rahvusvaheline koostöö ainus viis tõhusalt kergendada seaduslikel kauplejatel lasuvat koormat. Seega on selline koostöö uue programmi raames esmatähtis ülesanne .

Programmidega pakutakse abi kandidaatriikidele ning võidakse pakkuda abi Euroopa naabruspoliitikas osalevatele riikidele ja muudele kolmandatele riikidele. Tolli valdkonnas on tähtis luua algatusi, mis ühtlustaksid meie naabrite ja kaubanduspartnerite töötavad ühenduse õigusaktidega ning tugevdaksid nende haldus- ja tegevussuutlikkust, näiteks keelatud, ohtlike ja ebaseaduslike kaupade kontrollimisel. Maksude valdkonnas on tähtis aidata neil riikidel suurendada oma haldussuutlikkust, et nad oleksid võimelised koostöös osalema, seda eriti piiriüleste maksupettuste vastase võitluse osas. Kandidaatriikide tolli- ja maksuametite vastastikune ühendatavus meie arvutivõrkudega tuleb luua enne ühinemise kuupäeva. Ette võib näha ka vastastikuse ühendatavuse muude naaberriikide tolli- ja maksuametitega, iga juhtumi puhul eraldi ja vastavalt vajadustele.

5. EELARVE

Programmideks kavandatud eelarvetes esineb kuueaastase ajavahemiku jooksul märkimisväärne kasv, 157,435 miljonilt eurolt 323,8 miljoni euroni programmi „Toll” puhul ja 67,25 miljonilt eurolt 175,30 miljoni euroni programmi „Fiscalis” puhul. Kasv on tingitud peamiselt lähitulevikus tolli ja maksustamise vallas oodatud ettevõtlusalaste ja seadusandlike algatuste toetamiseks mõeldud uute arvutipõhiste süsteemide väljatöötamisest.

Tolli vallas nähakse ette, et olemasolevate TRANSIT- ja Tariff-süsteemide[13] tööshoidmiseks ja arendamiseks on vaja 77 miljonit eurot. Programmi „Toll 2013” eelarve hõlmab kuue aasta jooksul 104,5 miljonit eurot hetkel koostamisel oleva elektroonilise tolli projekti elluviimiseks. Tollipoliitika julgeolekutahkudega seotud algatuste haldamiseks vajalike süsteemide jaoks on kavandatud 38,7 miljonit eurot.

Programmi „Toll 2013” eelarves on 46 miljoni euro suurune summa ette nähtud ühismeetmete rahastamiseks. Eelarve suureneb aastast 2007 aastani 2008, kuna välispiiri käsitleva poliitika tulemusel kasvavad eeldatavalt toimingud EL-i mittekuuluvate riikidega, eriti naaberriikidega[14]. Lõpuks nähakse programmis „Toll” kuue aasta jooksul ette 11,4 miljoni euro suurune summa ühiste koolitusvahendite väljatöötamiseks, et toetada eespool nimetatud tollipoliitika eesmärke. Ühise väljaõppega seotud algatused jätkavad praeguse programmi alusel väljatöötatud algatusi.

Maksuvaldkonnas on VIES-süsteemi tööshoidmiseks ja arendamiseks vaja 30,3 miljonit eurot. Alates aastast 2009 hõlmab programm „Fiscalis 2013” EMCS-süsteemi. Arvestatakse, et kuue aasta jooksul on EMCS-i jaoks vaja 19,5 miljonit eurot. Lõpuks on eelarves kavandatud 37 miljoni euro suurune summa maksuvaldkonna uute poliitiliste algatuste jaoks, nagu näiteks VIES II süsteem, kauplejate ainukontrolli võimalus ja uued algatused teabevahetuse osas. Maksustamist käsitlevate ühismeetmete jaoks on eelarves ette nähtud 39 miljonit eurot. Ka programm „Fiscalis” toetab ühiste koolitusvahendite väljatöötamist. Tegemist on uue algatusega, millega eeldatavalt alustatakse uue programmi alguses seoses uute seadusandlike algatustega. Eelarves on selleks kavandatud 3,3 miljonit eurot.

Lõpuks hõlmavad mõlemad jätkuprogrammid märgatavalt suuremat summat CCN-süsteemi jaoks – kummaski programmis on selleks kavandatud 46,2 miljonit eurot, võrrelduna 18,5 miljoni euroga kummagi praeguse programmi puhul. Selline järsk tõus on eelarves ette nähtud selleks, et toetada praegust suundumust, mille kohaselt võimsus igal aastal kahekordistub. Seda kinnitab jätkuv vajadus koostalitlusvõime ning nõutud kättesaadavuse taseme järele. Üha enam programmide raames rahastatavatest infotehnoloogiasüsteemidest peakski olema kasutatav pidevalt, 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas. Sellise kättesaadavuse taseme saavutamiseks tuleb eelarves ette näha oluline kasv, kuna sellega kaasneb varustruktuuride ja seotud teenuste loomine.

Hetkel rahastatakse programmi „Toll” raames üksnes esimese samba alla kuuluvat tegevust. Kuna tollitegevust ei ole võimalik konkreetse samba alla kuuluva tegevusega piiritleda, tuleks tulevases programmis võimaldada kaasfinantseerimist esimese ja kolmanda samba programmidest.

6. JÄRELDUS

2007. aasta programmidega „Toll” ja „Fiscalis” parandatakse tolli- ja maksuametite ning nende ametnike vahelist koostööd ja luuakse üleeuroopalised arvutivõrgud, mis on vajalikud selleks, et täita siseturul tollikontrolli kohustusi ning säilitada sellel turul kaupade ja teenuste maksustamise vastavus siseriiklikele ja ühenduse maksualastele õigusaktidele. Need programmid mängivad siseturu sujuvas toimimises ja EL-i välispiiri haldamises võtmerolli ning aitavad seega kaasa komisjoni 2005.–2009. aasta eesmärkide ja Lissaboni strateegia elluviimisele. Seepärast teeb komisjon ettepaneku kahe jätkuprogrammi, „Fiscalis 2013” ja „Toll 2013”, lisamiseks 2007.-2013. aasta finantsperspektiivi ning EMCS-projekti rahastamiseks programmi „Fiscalis 2013” raames alates aastast 2009[15].

Programmide uuendamine on Euroopa kaubanduse konkurentsivõime, ühenduse tulude sissenõudmise ja kaitsmise ning EL-i kodanike ohutuse ja julgeoleku jaoks hädavajalik. Tollideklaratsioonide tohutu hulga, seadusliku kaubanduse soodustamise nõuetega ja sidusrühmade ootustega nende huvide kaitsmise suhtes on võimalik toime tulla üksnes nende meetmetega, mida toetatakse programmiga „Toll”. Ühenduse osa infotehnoloogiasüsteemides on ülitähtis: kontrolli parandamiseks ja kaubanduse tõhusamaks soodustamiseks on vajalik elektrooniline andmevahetus ettevõtjate ja tolli vahel, kõrge riskiastmega teabe kiire edastamine tollipunktidele ning oluliste osaliste juurdepääs ajakohastatud tolliteabele. Ühtne turg nõuab kogu ühenduses võrdset kohtlemist ja programm „Toll” aitab märkimisväärselt kaasa ühenduse õigusaktide kohaldamisel esinevate kõrvalekallete vältimisele tollitegevuses. Lisaks sellele oleks tollil ilma selle programmita palju keerulisem teostada tõhusat kontrolli, millega ettevõtjatele kaasneksid mõistlikud eeskirjade täitmisega seotud kulud. Programmi „Toll” lõpetamine seaks ohtu Euroopa konkurentsivõime, julgeoleku ja tööhõive ning mõjutaks rahvusvahelistes aruteludes kahjulikult arusaama EL-ist kui ühtsest tervikust.

Praeguse programmi „Fiscalis” rolli tõttu nii käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) kui ka mitmete võtmetähtsusega aktsiisisüsteemide rahastamises kahjustaks selle programmi katkemine ühtse turu toimimist. Praegu annab VIES-süsteem liikmesriikidele teavet, võimaldades neil seeläbi kontrollida sisepiirideta EL-is ühendusesiseseid maksutehinguid; ühtlasi muudab see siseturul kauplemise ettevõtjate jaoks lihtsamaks. Ilma sellise elektroonilise teabevahetuseta peaksid liikmesriigid leidma käibemaksu kontrollimiseks mõne muu meetodi, mis kujutaks endast ettevõtetel lasuvate kohustuste seisukohalt sammu tagasi. Lisaks sellele on maksuametite vahelise halduskoostöö soodustamine ja arendamine hädavajalik ning programm „Fiscalis” sobib selleks ideaalselt.

ANNEX 1

Budget of Customs 2007, Fiscalis 2007 and EMCS

The development and maintenance of the Trans-European Computerised Networks for the exchange of information consume the largest part of the budget. The remainder is spent on activities for improving cooperation between officials. After the May 2004 enlargement, the Customs programme budget was increased from €133 million to €165 million and the Fiscalis budget from €44 million to €67 million. EMCS has a total budget of €35 million.

Customs 2007 Programme Budget

2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | Total |

Internal Budget Line |

Joint Actions | 3.180.000 | 6.220.000 | 7.830.000 | 7.890.000 | 7.795.000 | 32.915.000 |

IT Actions | 16.965.000 | 22.230.000 | 27.230.000 | 26.680.000 | 27.160.000 | 120.265.000 |

Total | 24.200.000 | 28.450.000 | 35.060.000 | 34.570.000 | 39.495.000 | 157.235.000 |

External Budget Line |

Total | 1.500.000 | 1.550.000 | 1.700.000 | 1.755.000 | 1.810.000 | 8.315.000 |

Fiscalis 2003 – 2007 Programme Budget

2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | Total |

Joint Actions | 2.750.000 | 4.600.000 | 4.850.000 | 5.850.000 | 6.350.000 | 24.400.000 |

IT Actions | 6.600.000 | 8.350.000 | 9.750.000 | 9.150.000 | 9.000.000 | 42.850.000 |

Total | 9.350.000 | 12.950.000 | 14.600.000 | 15.000.000 | 15.350.000 | 67.250.000 |

EMCS Budget A small amount of the total EMCS budget is used for Joint Action type activities.

2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | Total |

Total Budget | 3.000.000 | 5.500.000 | 5.400.000 | 8.300.000 | 7.300.000 | 5.500.000 | 35.000.000 |

ANNEX 2

SIMPLIFIED LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

1. NAME OF THE PROPOSAL :

Communication (EC) of the Commission to the European Parliament and the Council on Community programme Customs 2013.

2. ABM / ABB FRAMEWORK

Policy Area(s) concerned and associated Activity/Activities:

1404 Customs Policy

3. BUDGET LINES

1. Budget lines (operational lines and related technical and administrative assistance lines (ex- B..A lines)) including headings :

2. 14040X Customs 2013 programme

3. 1401040X Customs 2013 programme – Expenditure on administrative management

4. The final budgetary structure will be decided at a later stage.

5. Duration of the action and of the financial impact:

6. The period of validity of the legal base runs from 01/01/2008 to 31/12/2013.

7. The payments will continue after 31/12/2013

8. Budgetary characteristics :

Budget line | Type of expenditure | New | EFTA contribution | Contributions from applicant countries | Heading in financial perspective |

14040X | Non-comp | Diff[16] | YES | NO | YES | 1a |

1401040 X | Non-comp | Diff[17] | YES | NO | YES | 1a |

9. 4. SUMMARY OF RESOURCES

10. Financial Resources

11. Summary of commitment appropriations (CA) and payment appropriations (PA)

EUR million (to 3 decimal places)

Total cost | Total cost | Total cost | Total cost | Total cost | Total cost | Total cost |

- Common Training Tools | 1.500 | 1.500 | 1.750 | 2.000 | 2.200 | 2.450 | 11.400 |

- Transit | 7.500 | 7.500 | 7.000 | 7.000 | 6.000 | 6.000 | 41.000 |

- Tariff | 6.000 | 6.000 | 6.000 | 6.000 | 6.000 | 6.000 | 36.000 |

- Security Aspects for Customs (electronic customs) | 5.000 | 6.000 | 6.500 | 7.200 | 7.200 | 6.800 | 38.700 |

- Electronic customs | 12.000 | 15.000 | 18.000 | 18.000 | 20.000 | 21.500 | 104.500 |

TOTAL COST | 46.500 | 51.000 | 54.650 | 55.900 | 57.200 | 58.550 | 323.800 |

23. ANNEX 3

SIMPLIFIED LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

24. NAME OF THE PROPOSAL :

Communication (EC) of the Commission to the European Parliament and the Council on the Community Programme Fiscalis 2013.

25. ABM / ABB FRAMEWORK

Policy Area(s) concerned and associated Activity/Activities:

1405 Taxation Policy

26. BUDGET LINES

27. Budget lines (operational lines and related technical and administrative assistance lines (ex- B..A lines)) including headings :

28. 14050X Fiscalis 2013 programme

29. 1401040X Fiscalis 2013 programme – Expenditure on administrative management

30. The final budgetary structure will be decided at a later stage.

31. Duration of the action and of the financial impact:

32. The period of validity of the legal base runs from 01/01/2008 to 31/12/2013.

33. The payments will continue after 31/12/2013

34. Budgetary characteristics ( add rows if necessary ) :

Budget line | Type of expenditure | New | EFTA contribution | Contributions from applicant countries | Heading in financial perspective |

14050X | Non-comp | Diff[24] | YES | NO | YES | 1a |

1401040 X | Non-comp | Diff[25] | YES | NO | YES | 1a |

36. SUMMARY OF RESOURCES

37. Financial Resources

38. Summary of commitment appropriations (CA) and payment appropriations (PA)

EUR million (to 3 decimal places)

50. | |Total cost | |Total cost | |Total cost | |Total cost | |Total cost | |Total cost | |Total cost | |OPERATIONAL OBJECTIVE No.1 [31]……… | | | | | | | | | | | | | | | | Action 1 – Joint Actions | | | | | | | | | | | | | | | | - Joint Actions | |6.500 | |6.500 | |6.500 | |6.500 | |6.500 | |6.500 | |39.000 | | - Common Training Tools | |400 | |450 | |600 | |600 | |600 | |650 | |3.300 | | Action 2 – IT Actions. | | | | | | | | | | | | | | | | - CCN CSI | |7.000 | |7.500 | |7.700 | |8.000 | |8.000 | |8.000 | |46.200 | |- Taxation Systems (VIES) | |5.000 | |5.000 | |5.000 | |5.000 | |5.000 | |5.300 | |30.300 | |- Excise Systems (EMCS) | | | |3.000 | |4.500 | |4.000 | |4.000 | |4.000 | |19.500 | |- New IT Developments | |4.000 | |5.000 | |6.000 | |7.000 | |7.000 | |8.000 | |37.000 | | TOTAL COST | |22.900 | |27.450 | |30.300 | |31.100 | |31.100 | |32.450 | |175.300 | |

[1] KOM(2003) 452 ja ELT C 96, 21.4.2004, lk 5 – Paberita tolli- ja kaubanduskeskkond välispiiridel.

[2] KOM(2004) 101, 10.2.2004 (ELT C 98, 23.4.2004, lk 6).

[3] KOM(2004) 487, 14.7.2004, lk 13 (ELT C 24, 29.1.2005, lk 6).

[4] Teave eelarve kohta on esitatud 1. lisas.

[5] 11. veebruari 2003. aasta otsus nr 253/2003/EÜ (ELT L 36, 12.2.2003, lk 1).

[6] 3. detsembri 2002. aasta otsus nr 2235/2002/EÜ (EÜT L 34, 17.12.2002, lk 1).

[7] EBTI: Euroopa siduva tariifiinformatsiooni süsteem; TQS: tariifikvootide seiresüsteem; ECICS: Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu.

[8] 16. juuni 2003. aasta otsus nr 1152/2003/EÜ (ELT L 162, 1.7.2003, lk 5).

[9] Eelkõige välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuriga (nõukogu 25. novembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004).

[10] KOM(2003) 452, 24.7.2003 (ELT C 96, 21.4.2004, lk 5).

[11] KOM(2004) 728, 29.10.2004 (ELT C 24, 29.1.2005, lk 9).

[12] KOM(2004) 611, 27.9.2004.

[13] Transit 41 miljonit eurot ja Tariff 36 miljonit eurot.

[14] Siseeelarverea ühismeetmetest rahastatakse liikmesriikide osalus nendes meetmetes. Kolmandate riikide osalemine rahastatakse väliseelarverealt.

[15] Jätkuprogrammid vältavad 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013.

[16] Differentiated appropriations.

[17] Differentiated appropriations.

[18] Expenditure that does not fall under Chapter xx 01 of the Title xx concerned.

[19] Expenditure within article xx 01 04 of Title xx.

[20] The administrative expenditure line anticipates the possible externalisation of activities under the programme. Budgetary figures will only be available after the completion in 2006 of a feasibility study on the topic.

[21] Expenditure within chapter xx 01 other than articles xx 01 04 or xx 01 05.

[22] If more than one method is indicated please provide additional details in the "Relevant comments" section of this point.

[23] As described under Section 5.3.

[24] Differentiated appropriations.

[25] Differentiated appropriations.

[26] Expenditure that does not fall under Chapter xx 01 of the Title xx concerned.

[27] Expenditure within article xx 01 04 of Title xx.

[28] The administrative expenditure line anticipates the possible externalisation of activities under the programme. Budgetary figures will only be available after the completion in 2006 of a feasibility study on the topic.

[29] Expenditure within chapter xx 01 other than articles xx 01 04 or xx 01 05.

[30] If more than one method is indicated please provide additional details in the "Relevant comments" section of this point.

[31] As described under Section 5.3.