Brüssel 4.8.2004

KOM(2004) 537 lõplik

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

millega käsitletakse Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide nimel tehtavaid ettepanekuid 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli I–III lisa ja Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooni A–C lisa muudatuste osas

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta jõustus 23. oktoobril 2003. Protokolli eesmärk on atmosfääri kaudu kaugele üle riigipiiride levimise tulemusel inimeste tervisele või keskkonnale märkimisväärset kahjulikku mõju avaldavate püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda juhtimise, heite ja kadude reguleerimine, vähendamine või kõrvaldamine. Protokolli I, II ja III lisas loetletakse 16 ainet, mille suhtes kohaldatakse tootmis- ja kasutamiskeelde või -piiranguid või heite kontrollimise meetmeid.

Nõukogu võttis otsuse protokolli sõlmimise kohta vastu ühenduse nimel 17. veebruaril 2004. Ühenduse ratifitseerimiskiri anti hoiule 30. aprillil 2004.

Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsioon jõustus 17. mail 2004. Konventsiooni eesmärk on inimeste tervise ja keskkonna kaitsmine püsivate orgaaniliste saasteainete eest. Konventsioonis sätestatakse ettevaatusprintsiibil põhinev raamistik, mis on mõeldud kaheteistkümne esialgse prioriteetse püsiva orgaanilise saasteaine kõrvaldamiseks tootmisest, kasutamisest, impordist ja ekspordist, nende ohutuks käsitsemiseks ja kõrvaldamiseks ning teatavate püsivate orgaaniliste saasteainete juhulisandite heite kõrvaldamiseks või vähendamiseks.

Komisjon tegi 2003. aasta juunis ettepaneku nõukogu otsuse kohta konventsiooni sõlmimiseks ühenduse nimel. Nõukogu on jõudnud ettepaneku suhtes kokkuleppele, kuid ei ole veel otsust vastu võtnud. Eeldatakse siiski, et ühendus saab konventsiooniosaliseks 2004. aasta lõpuks.

Vastavalt protokolli artiklile 14 võib iga osaline teha ettepaneku protokolli I, II või III lisa muutmiseks, esitades ettepanekud kirjalikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile. Ettepaneku tegija esitab täitevorgani otsuses 1998/2 osutatud teabe. Konventsiooni artikli 8 lõikega 1 nähakse ette, et iga osaline võib esitada sekretariaadile ettepaneku kemikaali lisamiseks A, B või C lisasse. Ettepanek sisaldab D lisas osutatud teavet. Lisade muudatuste vastuvõtmise kord sätestatakse protokolli artiklis 14 ja konventsiooni artiklis 22.

Ettepanekuid konventsiooni või protokolli lisade muutmiseks tuleks teha ainult ühenduse ja selle liikmesriikide nimel, tuginedes EÜ asutamislepingu artiklist 10 tulenevale kohustusele koostöö ja ühenduse rahvusvahelise esinduse ühtsuse suhtes.

Protokolli I ja II lisa sisaldavad praegu kolme Stockholmi konventsioonis loetlemata püsivat orgaanilist saasteainet. Need sihipäraselt toodetavad ained, kloordekoon, heksabromobifenüül ja heksaklorotsükloheksaan (HCH, kaasa arvatud lindaan), rahuldavad konventsiooni D lisas sätestatud valikukriteeriume ning tuleks lisada ka ülemaailmse konventsiooni A lisasse, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

Vastavalt olemasolevale teaduslikule teabele ja olemasolevatele läbivaatusaruannetele ning võttes nõuetekohaselt arvesse konventsiooni D lisas ja täitevorgani otsuses 1998/2 sätestatud valikukriteeriume, ilmnevad heksakloorbutadieenil, pentakloorbenseenil ja polüklooritud naftaleenidel püsivate orgaaniliste saasteainete omadused. Sama kehtib pentabromodifenüüleetri suhtes, mille suhtes Norra on juba teinud ettepaneku see protokolli lisada, oktabromodifenüüleetri suhtes ja lühiahelaliste klooritud parafiinide suhtes, millest kõiki on hinnatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 793/93 (olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta)[1] alusel ning mille turustamine ja kasutamine on keelatud või rangelt piiratud direktiiviga 76/769/EMÜ (liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega).[2]

Kõnealuste ainete tootmine, turuleviimine ja kasutamine ühenduses on juba lõpetatud või rangelt piiratud, mis ei välista, et neid toodetakse või kasutatakse endiselt teistes riikides. Et sellised kemikaalid võivad keskkonna kaudu kaugele levida, ei ole siseriiklikult või ühenduse tasandil võetavad meetmed piisavad keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks, vaid on vaja laialdasemat rahvusvahelist tegevust.

Nõukogu otsus ettepanekute kohta uute ainete lisamiseks protokolli ja konventsiooni käsitleb keskkonnakaitset. Seepärast on asjakohane, et otsus põhineb artikli 175 lõikel 1 koostoimes artikli 300 lõikega 2.

Seega on asjakohane teha ettepanek ühenduse ja liikmesriikide nimel, kes on protokolli- ja konventsiooniosalised, heksakloorbutadieeni, pentakloorbenseeni, polüklooritud naftaleenide, oktabromodifenüüleetri ja lühiahelaliste klooritud parafiinide lisamiseks protokolli ja Stockholmi konventsiooni asjakohastesse lisadesse. Lisaks sellele tuleks teha ettepanek pentabromodifenüüleetri, kloordekooni, heksabromobifenüüli ja HCH, kaasa arvatud lindaani, lisamiseks Stockholmi konventsiooni A lisasse.

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

millega käsitletakse Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide nimel tehtavaid ettepanekuid 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli I–III lisa ja Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooni A–C lisa muudatuste osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti artikli 175 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 teise lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[3]

ning arvestades järgmist:

Vastavalt asutamislepingu artiklile 174 on ühenduse keskkonnapoliitika üheks eesmärgiks edendada rahvusvahelisel tasandil meetmeid regionaalsete või ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega tegelemiseks.

Ühendus ratifitseeris 30. aprillil 2004 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokolli püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (edaspidi “protokoll”) ning on ratifitseerimas Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooni (edaspidi “konventsioon”).

Protokolli eesmärk on atmosfääri kaudu kaugele üle riigipiiride levimise tulemusel inimeste tervisele või keskkonnale märkimisväärset kahjulikku mõju avaldavate püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda juhtimise, heite ja kadude reguleerimine, vähendamine või kõrvaldamine. Protokolliga nähakse üldiselt ette kuueteistkümne püsiva orgaanilise saasteainena käsitletava aine tootmise ja kasutamise ning heite kõrvaldamine või vähendamine.

Konventsioonis sätestatakse ettevaatusprintsiibil põhinev raamistik, mis on mõeldud kaheteistkümne esialgse prioriteetse püsiva orgaanilise saasteaine kõrvaldamiseks tootmisest, kasutamisest, impordist ja ekspordist, nende ohutuks käsitsemiseks ja kõrvaldamiseks ning teatavate püsivate orgaaniliste saasteainete juhulisandite heite kõrvaldamiseks või vähendamiseks.

Protokolli artikli 14 ja konventsiooni artikli 8 kohaselt võib iga osaline teha ettepaneku vastavalt protokolli või konventsiooni muutmiseks. Lisade muudatuste vastuvõtmise kord sätestatakse protokolli artiklis 14 ja konventsiooni artiklis 22. Tuginedes kohustusele tagada ühenduse rahvusvahelise esinduse ühtsus ning tagamaks, et ettepanekud on põhjendatud ja leiavad ühenduses piisavalt toetust, tuleks esitada ainult ühenduse ja liikmesriikide ühisettepanekuid.

Võttes nõuetekohaselt arvesse piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ja konventsiooni D lisa täitevorgani otsust 1998/2, on tõestatud, et heksakloorbutadieenil, pentakloorbenseenil ja polüklooritud naftaleenidel, pentabromodifenüüleetril, oktabromodifenüüleetril ning lühiahelalistel klooritud parafiinidel ilmnevad püsivate orgaaniliste saasteainete omadused. Et need kemikaalid võivad keskkonna kaudu kaugele levida, ei ole siseriiklikult või ühenduse tasandil võetavad meetmed piisavad keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks, vaid on vaja laialdasemat rahvusvahelist tegevust. Seepärast on asjakohane, et ühendus ja liikmesriigid, kes on protokolli- või konventsiooniosalised, teevad ettepaneku nende ainete lisamiseks protokolli ja konventsiooni asjakohastesse lisadesse, võttes arvesse olemasolevaid ühenduse õigusakte ning nendega ettenähtud võimalikke lubatud kasutusviise ja erandeid.

Kloordekoon ja heksabromobifenüül on praegu loetletud protokolli I lisas ning heksaklorotsükloheksaan (HCH, kaasa arvatud lindaan) protokolli II lisas. Kuna kõnealustel ainetel on püsivate orgaaniliste saasteainete omadused ja pidades nõuetekohaselt silmas konventsiooni D lisa, on vaja globaalset koostööd. Seepärast on asjakohane, et ühendus ja liikmesriigid, kes on konventsiooniosalised, teevad ettepaneku nende ainete lisamiseks konventsiooni asjakohastesse lisadesse.

Protokolli ja konventsiooni sätted käsitlevad keskkonnakaitset, mistõttu on asjakohane valida õiguslikuks aluseks artikli 175 lõige 1 koostoimes artikli 300 lõikega 2,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjonil on õigus esitada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretariaadile ettepanek ühenduse ja liikmesriikide nimel, kes on 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli osalised, järgmiste ainete lisamiseks protokolli:

a) protokolli I lisasse:

- heksaklorobutadieen (CASi nr: 87-68-3),

- oktabromodifenüüleeter (CASi nr: 32536-52-0) ja

- pentaklorobenseen (CASi nr: 608-93-5);

b) protokolli I ja III lisasse:

- polüklooritud naftaleenid (ühte kuni kaheksat kloori aatomit sisaldavate ainete rühm);

c) protokolli II lisasse:

- lühiahelalised klooritud parafiinid (alkaanid, C10-C13-, kloro-).

Komisjon tagab koos liikmesriikidega, et sekretariaadile esitatakse ettepanekutele lisatud asjakohane teave.

Artikkel 2

Komisjonil on õigus esitada konventsiooni sekretariaadile ettepanek ühenduse ja liikmesriikide nimel, kes on Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooni osalised, järgmiste ainete lisamiseks konventsiooni:

a) konventsiooni A lisasse:

- artikli 1 punktis a loetletud ained,

- pentabromodifenüüleeter (CASi nr: 32534-81-9),

- kloordekoon (CASi nr: 145-50-0),

- heksabromobifenüül (CASi nr: 36355-01-8) ja

- heksaklorotsükloheksaan (HCH, kaasa arvatud lindaan) (CASi nr: 608-73-1 ja 58-89-9);

b) konventsiooni A ja C lisasse:

- polüklooritud naftaleenid (ühte kuni kaheksat kloori aatomit sisaldavate ainete rühm);

c) konventsiooni B lisasse:

- lühiahelalised klooritud parafiinid (alkaanid, C10-C13-, kloro-).

Komisjon tagab koos liikmesriikidega, et sekretariaadile esitatakse ettepanekutele lisatud asjakohane teave.

Brüssel, .

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1.

[2] EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/21/EÜ (ELT L 57, 25.2.2004, lk 4). Pentabromodifenüüleetri suhtes on algatatud seadusandlik menetlus, et võimaldada ajaliselt piiritletud erandit seoses lennureisijate turvalisusega.

[3] ELT C , , lk .