Brüssel 13.10.2004

KOM(2004) 668 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Tekstiili- ja rõivatööstus pärast 2005. aastat –tekstiili- ja rõivatööstuse kõrgetasemelise kogu soovitused

{SEK (2004) 1240}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE Tekstiili- ja rõivatööstus pärast 2005. aastat – tekstiili- ja rõivatööstuse küsimuste kõrgetasemelise kogu soovitused 1

1. Sissejuhatus 3

2. Euroopa Liidu tekstiili- ja rõivatööstuse sektori majanduslik olukord 4

3. Tekstiili- ja rõivatööstuse küsimuste kõrgetasemelise kogu soovitused 4

3.1. Uuringud ja innovatsioon 5

3.2. Haridus, koolitus ja tööhõive 5

3.3. Muud konkurentsivõimega seonduvad küsimused 6

3.4. Regionaalsed aspektid 7

3.5. Kaubanduspoliitika küsimused 8

4. Järeldused 9

Sissejuhatus

29. oktoobril 2003 võttis komisjon vastu teatise “Tekstiili- ja rõivatööstuse sektori tulevik laienenud Euroopa Liidus”[1], mis kujutas endast Euroopa Liidu tööstus- ja kaubanduspoliitika kohandamist ühele sektorile, võttes arvesse selle sektori iseärasusi. Praegu ja lähiaastatel selle sektori ees seisvaid väljakutseid arvestades koostas komisjon ülevaate oma poliitikatest ja kasutatavatest abinõudest eesmärgiga leida tegevusmeetmeid, mille abil sektori konkurentsipositsiooni parandada.

27. novembril 2003. aastal tervitas konkurentsipoliitika nõukogu teatist ja rõhutas Euroopa Liidu tasandil teostatavate poliitikate tulemusliku vastastikuse mõju tagamise tähtsust. Oma järeldustes rõhutas nõukogu, et konkurentsivõime tõstmine, seda eriti uuringute, innovatsiooni, koolitusmeetmete ja intellektuaalomandi õiguste kaitsmise abil omab sektori jaoks strateegilist tähtsust. Lisaks märkis nõukogu turgudele pääsu parandamise ja Euroopa-Vahemeremaade vabakaubanduspiirkonna lõpliku moodustumise olulisust. Nõukogu tervitas komisjoni kava tekstiili- ja rõivatööstuse kõrgetasemelise kogu moodustamiseks.

Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2004. aasta otsuses kutsutakse komisjoni kehtestama teatises esitatud ideede kiireks realiseerimiseks täpset ajakava ja finantsraamistikku. Muuhulgas kutsutakse dokumendis eeskätt antud sektorist enam sõltuvates piirkondades läbi viima tekstiili- ja rõivatööstuse sektorile suunatud Euroopa Liidu tasandi programmi, mis oleks küllaldaselt ressurssidega kaetud, hõlmaks uurimis- ning innovatsioonitoetusi, kutseõppeks ja väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele antavaid toetusi, kiirendaks kaubavahetuse teelt mittetariifsete tõkete kaotamist ja kogu Euroopa ning Vahemere piirkonda hõlmava vabakaubanduspiirkonna loomist, samuti Hiinast Euroopa Liitu toimuva impordi terast jälgimist.

2004. aasta alguses moodustas komisjon oma teatises toodud ettepanekute edendamiseks tekstiili- ja rõivatööstuse kõrgetasemelise kogu (KTK), mis peab formuleerima rea konkreetseid kompleksseid algatusi elluviimiseks regionaalsel, riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil, eesmärgiga aidata sektoril peamiste enda ees seisvate väljakutsetega kohaneda ja soovitada abinõusid tema konkurentsivõime tõstmiseks.

Kõrgetasemeline kogu viib kokku Euroopa Liidu antud sektori tipptasandi otsustajad. Sellesse kuuluvad volinikud, valitsuste esindajad neljast tekstiili- ja rõivatööstuse suure osakaaluga Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Parlamendi esindaja, töösturid, jaemüüjad ja importijad, Euroopa kutseühingute, ametiühingute ja kohalike tekstiili- ning rõivatööstuse ühenduste esindajad. 2004. aasta esimesel poolel käis kõrgetasemeline kogu kolmel korral koos.

Madalamal (“šerpade”) tasandil moodustati töörühmad, mis tegelevad kaubandusküsimuste, intellektuaalomandi õiguste (IOÕ), uuringute ja innovatsiooni, hariduse, koolituse ja tööhõive küsimuste, regionaalsete probleemide ning konkurentsiküsimustega. Sellel tasandil peeti meetmete osas soovituste väljatöötamiseks üle kahekümne nõupidamise.

Arvestades, et kõrgetasemelisel kogul oli selleks esimeseks tööjärguks väga vähe aega, jõuti arupidamistel käsitleda paljusid, ehkki mitte kõiki teatises tõstatatud küsimusi. Töörühmade järelduste põhjal esitas KTK 30. juunil 2004. aastal oma esimesed soovitused ettekandes pealkirjaga “2005. aasta väljakutse – Euroopa tekstiili- ja rõivatööstus kvootideta keskkonnas”[2].

Ka 27. novembril 2003. aastal kogunenud konkurentsipoliitika nõukogu kutsus komisjoni 2004. aasta juuliks arenguaruannet esitama. Käesoleva teatisega tahetaksegi sellele taotlusele vastata, anda ülevaade 2003. aasta oktoobri teatise järelmeetmetest ja tuua välja mitmed konkreetsed ettepanekud, mida kirjeldatakse lähemalt tekstiili- ja rõivatööstuse kõrgetasemelise kogu soovitustele lisatud komisjonisiseses töödokumendis[3].

EUROOPA LIIDU TEKSTIILI- JA RÕIVATÖÖSTUSE SEKTORI MAJANDUSLIK OLUKORD

Tekstiili- ja rõivatööstuse sektori majanduslik olukord Euroopa Liidus on jätkuvalt raske. Pärast kolme viimase aasta jooksul toimunud toodangumahu ja tööhõive märgatavat langust vähenes toodang 2003. aastal hinnanguliselt veel 4.4% ja tööhõive – 7.1% võrra (EU-25, allikas: Eurostat). Selle põhjuseks on keerukas tegurite kombinatsioon. Kõigepealt on sektor täiel määral kogenud Euroopa Liidus ja tema peamistel eksporditurgudel toimunud majanduskasvu aeglustumise mõju. Teiseks on USA dollari ja euro vahetuskurss avaldanud jätkuvalt kahandanud mitmesuguste tooteliikide hinna konkurentsivõimet. Ja lõpuks on Euroopa-Vahemere piirkonna tsooni areng ning ettevalmistused pärast 2005. aastat ning kvootide kaotamist saabuvaks majanduslikuks tegelikkuseks põhjustanud tootmise edasist ümberpaigutamist nii EU-25 siseselt kui ka väljaspool seda.

Tekstiili- ja rõivatööstuse küsimuste kõrgetasemelise kogu soovitused

Kõrgetasemelise kogu ettekanne[4] kinnitab seisukohta, mille kohaselt Euroopa Liidu tekstiili- ja rõivatööstuse sektori strateegilises tulevikuvisioonis oleks kõige õigem keskenduda Euroopa tööstuse praegustele konkurentsieelistele. Need on seotud uuringute, innovatsiooni ja koolituse jätkuva arenguga koos Pan-Euroopa-Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkonna progresseeruva ülesehitamise ja kaubandusküsimustes kõigile ühesuguste tingimuste kehtestamisega eriti selles, mis puudutab juurdepääsu turgudele ja intellektuaalomandi õiguste tulemuslikku kaitset.

Et sektor saaks oma konkurentsipotentsiaali täielikult ära kasutada, tuleb lisaks tagada selleks vajalikud raamtingimused, pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Sellega seoses tõi kõrgetasemeline kogu ühe põhjalikumat uurimist ja ametivõimude ning huvigruppide endi tähelepanu vajava küsimusena välja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete raskused laenude saamisel.

Kõrgetasemelise kogu aruandest selgub, et kui ühelt poolt saab komisjon tekstiili- ja rõivatööstuse sektori konkurentsivõime tugevdamiseks vajaliku raamistiku edasiseks täiustamiseks vajalikke abinõusid tulemuslikult rakendada, siis samal ajal sõltub sektori edukus ka liikmesriikide riiklikul ja regionaalsel tasandil tehtavatest algatustest ning huvigruppide tegevusest.

Kõigil eri tegevustasanditel on mitmed konkreetsed ja mõningaid kõrgetasemelise kogu soovitusi järgivad algatused juba rakendunud. Ülejäänutega tegeldakse vastavalt käesoleva teatise ettepanekutele lähemas tulevikus.

Samas pakutakse mõnedes soovitustes välja Euroopa Liidu tekstiili- ja rõivatööstuse sektori probleemidele lähenemise konkreetne strateegia. Komisjoni arvates ei tuleks neid soovitusi järgida. See puudutab eriti üleskutset Ühenduse tekstiili- ja rõivatööstuse valdkonnaprogrammi käivitamiseks ja konkreetseid valdkonna- ning regionaalseid algatusi puudutavaid ettepanekuid.

Uuringud ja innovatsioon

Uurimis- ja arendustöö vallas peaks komisjon positiivselt reageerima ettepanekule kaaluda Euroopa tehnoloogiaedendusplatvormi loomist, strateegiliste uuringute kava koostamist ja elluviimist, rõhutades samas huvigruppide selgelt väljenduva panuse vajalikkust sellise algatuse juhtimisel ja elluviimise jälgimisel. Selle kõrval on huvigruppide NMP programmi[5] projektitaotlused olnud uurimis- ja arendustegevuse 6. raamprogrammi raames teretulnud. Need avavad tee tehnoloogilisele murrangule rõivatootmises ning ökoloogiliselt tõhusate protsesside arendamisel, kõrge lisandväärtusega toodete valmistamisele ja tekstiilitööstuse jaoks hea kasvupotentsiaaliga sidusturgudele. Lisaks on 2005. aastal selle NMP programmi all lisaks juba käimasolevatele tekstiilialastele projektidele ette nähtud eraldi konkursikutse eesmärgiga edendada rakendusuuringuid polüfunktsionaalsete kiudmaterjalide ja tekstiilipõhiste tehniliste toodete ning nendega seotud protsesside vallas. Infoühiskonna tehnoloogiate teema strateegilise eesmärgi “informatsiooni- ja sidetehnoloogia võrgustatud firmadele” raames on sektoril ka võimalik esitada tarneketi juhtimise parandamisele suunatud projektitaotlusi. 7. raamprogrammi all, mille üksikasju alles arutatakse, teeb komisjon ettepaneku senisest rohkem altpoolt tulevaid algatusi arvestavaks ja probleemidele orienteeritud lähenemiseks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele koos nende administratiivsete ja regulatiivsete kohustuste kergendamisega kõikjal, kus see on vajalik ja võimalik.

Haridus, koolitus ja tööhõive

Komisjon tunnistab sotsiaaldialoogi kui edukate majandus- ja ühiskondlike reformide liikumapaneva jõu tähtsust ja toetab seda jätkuvalt. Euroopa sotsiaaldialoogil on tekstiili- ja rõivatööstuse sektoris oluline osa reageerimisel sellistele suurematele sektori ees seisvatele väljakutsetele nagu oskuste ja kvalifikatsiooni tõstmine, töökorralduse moderniseerimine, võrdsete võimaluste toetamine ja aktiivsete vananemispoliitikate väljatöötamine. Sotsiaaldialoog ja sotsiaalpartnerlus on ka tõhusate ja vastutustundlike ümberkorralduste oluline osa. Selles kontekstis kujutavad sotsiaalpartnerite vahelised läbirääkimised ümberkorralduste ja muutuste juhtimisega seotud küsimuste puhul kõige paremat edenemisviisi.

Mis haridusse ja kutseõppesse puutub, siis siin võib komisjon nõustuda kõrgetasemelise kogu analüüsiga, mille kohaselt antud sektor vajab kogu Euroopat hõlmava elukestva koolituse strateegiat ning seda, et oleks tagatud koolituse pakkumise parem vastavus nõudlusele. Euroopa Liidu tasandil võimaldavad programm Leonardo da Vinci ja Euroopa Sotsiaalfondi “artikli 6” alla kuuluvad meetmed rahastada selliseid valdkonnaprojekte, mis loovad Euroopa tasandil lisaväärtust ja pakuvad uuenduslikke meetmeid tööhõive ning tööstuses toimuvate muutustega kohanemise vallas.

Muud konkurentsivõimega seonduvad küsimused

REACH

Tekstiili- ja rõivatööstus kasutab väga intensiivselt keemiatööstuse tooteid. Komisjon uurib hoolikalt kavandatava uue kemikaalidepoliitika (REACH) mõju sellele sektorile ja käivitab koos tekstiili- ja rõivatööstusega uuringu selle hindamiseks, millist mõju REACH võib avaldada tekstiilitööstusele ja talle kemikaalide tarnijatele. Uuringu tulemused peaksid olema saadaval 2005. aasta keskpaigaks.

Intellektuaalomandi õigused

Intellektuaalomandi õiguste (IOÕ) vallas peab komisjon oluliseks nende õiguste kaitse ning realiseerimise parandamist kolmandates riikides ning õiguste valdajate teadlikkuse tõstmist toodete järeletegemise ja sellega seotud ohtude osas. Kõrgetasemeline kogu kutsub üles rakendama tulemuslikke teadlikustamismeetmeid, koolitama õiguste valdajaid ja võtma kasutusele vajalikke abinõusid võltsingute ning piraatluse vastu võitlemiseks. Komisjon kavatseb uurida üleeuroopalise kasutajasõbraliku IOÕle pühendatud veebilehekülje loomise teostatavust ja toetada informatsiooni levitamist rea seminaride ning asjaosaliste nõupidamiste kaudu.

Valmistajamaa märgistus

Arvamuste lahknemise tõttu ei õnnestunud kõrgetasemelisel kogul toodete päritolu tähistamist puudutavate soovitustega välja tulla. Kui mõned kogu liikmed märkisid, et tegemist on otsustava tähtsusega valdkonnaga, mille osas kõrgetasemeline kogu peaks soovitama abinõude tarvituselevõtmist, siis teised olid vastupidisel seisukohal, arvates, et praegust olukorda ei tohiks muuta. Komisjon on valmis uurima, kas sellekohased algatused võiksid Euroopa Liidu konkurentsipositsiooni koduturul parandada või mitte.

Finantseerimise kättesaadavus

Tekstiili- ja rõivatööstuses on valdavaks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, millel on üha raskem krediiti saada. Samas ei pruugi mitmed finantsinstrumendid seda tüüpi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, nagu need tekstiili- ja rõivatööstuses tegutsevad, sobida. Euroopa Väikeettevõtete Harta täitmise neljanda aruande[6] kohaselt jäävad rahastamisvõimalused mõningasele edasiminekule vaatamata kogu Euroopa Liidus endiselt oluliseks piiravaks teguriks. Nagu viimaste aastate arengutest nähtub, on rakendatud mitmeid abinõusid olukorra parandamiseks. Väikefirmade rahastamisvõimaluste parandamisele suunatud avaliku sektori meetmetest saadud kogemused näitavad, et parimaid tulemusi saavutatakse siis, kui avalik sektor teeb finantsturgudega tihedat koostööd ja toetab nende arengut. Komisjon tegeleb mitmete erinevate rahastamisvõimaluste kättesaadavuse parandamise algatustega. Ühenduse rahastamisvahendite abil pakutakse üleeuroopalist finantsvõimendust ja väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete finantseerimistoetust. Riskikapitali tegevuskava[7] koostamine on oluline saavutus ja Finantsteenuste tegevuskava[8] valmimine hõlbustab edaspidi nii pangalaenude saamist kui ka omakapitali laiendamist.

Regionaalsed aspektid

Kõrgetasemeline kogu soovitab regionaalpoliitika osas mitmeid meetmeid. Esiteks soovitab ta tekstiili- ja rõivatööstusel senisest rohkem osaleda liikmesriikide sisestes regionaalprogrammides ja kutsub piirkondlikke võime koostama koos kohalike huvigruppidega kohalikke strateegilisi kavasid riiklike ressursside paremaks jaotamiseks. Samal ajal soovitab kõrgetasemeline kogu rakendada tekstiili- ja rõivatööstuse jaoks valdkonnaspetsiifilist Ühenduse programmi ja eraldi regionaalset algatust. Seniste kogemuste põhjal ei pea komisjon seda õigeks ega soovita valdkonnaspetsiifilisi Ühenduse programme, mis võivad Euroopa Liidu tööstus- ja regionaalpoliitikat killustada ilma sektorit tervikuna märkimisväärselt mõjutamata. Selle asemel annab tekstiili- ja rõivatööstuse osalemine mitut sektorit hõlmavates programmides sektori toetamiseks piisava ja tunduvalt tõhusama raamistiku, samas võimaldab see jagada tootmist erinevate sektorite vahel ja toob lõppkokkuvõttes kõnealus(t)e regiooni(de) majandusele suuremat kasu.

Samas on olemas reaalne vajadus tekstiili- ja rõivatootmise sektori tulevasi arenguid ette näha. Ehkki Euroopa-Vahemere piirkonna tsooniga loodavad tingimused lubavad sektoril edaspidigi Euroopa tööstustoodangusse olulise panuse anda, ei saa poliitikakujundajad ignoreerida tõsiasja, et pideva moderniseerimise ja restruktureerimise tulemusena jätkub siin lähiaastatel tööhõive vähenemine. Seetõttu peab siin saama rakendada vajalikke programme mitte ainult tekstiili- ja rõivatööstuse töötajate parema koolitamise eesmärgil, vaid ka selleks, et leevendada muutuste sotsiaalmajanduslikke mõjusid piirkondades, kuhu antud sektori ettevõtted on koondunud. Sellega seoses võiks mainida hiljaaegu komisjoni poolt vastu võetud ettepanekut[9], mille kohaselt liikmesriikidel tuleks eraldada 1% oma iga-aastastest struktuurifondide sissemaksetest “vastastikuse lähenemise” ja 3% “piirkondliku konkurentsivõime ning tööhõive” eesmärgi alla, et katta majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorralduste või kaubanduspiirangute kaotamise tagajärgedega seotud ettenägematutest kohalikest või valdkondlikest kriisidest põhjustatud kulusid. Nii nagu teiste ettenägematuid või valdkondlikke kriise kogevate sektorite puhul, saaks ka tekstiili- ja rõivatööstuse sektori kulusid selle paindliku reservi alt katta.

Tekstiili- ja rõivatööstusest tugevasti sõltuvates piirkondades vajab olemasolevatele ja ettenähtavatele probleemidele püsivate lahenduste leidmine kompleksset lähenemist. Kui ametivõimude ülesanne on kehtestada investeeringute ligimeelitamiseks, tööhõive suurendamiseks ja konkurentsivõime tõstmisele, koolitusele ning ümberõppele suunatud algatuste soodustamiseks vajalikud raamtingimused, siis kohalikud asjaosalised ja muud huvigrupid peavad välja tulema antud piirkondade vajadustele vastavate konkreetsete ettepanekutega.

Kaubanduspoliitika küsimused

Strateegilisest seisukohast on Euroopa Liidu tekstiili- ja rõivatööstuse sektori jaoks otsustava tähtsusega, et kiiresti saaks lõpliku kuju Paneuroopa-Vahemere piirkonna tsoon, kuna see võimaldab sektoril säilitada kogu tootmisketti Euroopa turu läheduses ja kombineerida omavahel kulude, kvaliteedi ning lähedusega seotud eeliseid. Komisjon tunnistab, et edasiminek, eriti asjaosaliste riikide vaheliste vabakaubanduslepingute (VKL) sõlmimisel, on siin olnud aeglane, ja leiab, et asjaga seotud osapooled peaksid sellesuunalisi jõupingutusi jätkama.

Paneuroopa-Vahemere piirkonna koosluse realiseerumise kiirendamiseks soovitavad kõrgetasemelise kogu tekstiilitööstuse esindajatest liikmed ajutise abinõuna VKL nõude paindlikku tõlgendamist eeldusel, et asjaosalised riigid lähtuvad ühesugustest päritolureeglitest, et halduskoostöö toimib vajalikul tasemel ja et asjaosalistes riikides on tekstiili- ja rõivatööstusega seonduv piisavalt liberaliseeritud. Vastavalt Neljanda Euroopa-Vahemere Piirkonna Kaubandusministrite Konverentsi lõppjäreldustele uurib Komisjon koos teiste Paneuroopa-Vahemere piirkonna partneritega seda kõrgetasemelise kogu ettepanekut. Seejuures ei poolda komisjon aga valdkondlikku lähenemist ja leiab, et kõrgetasemelise kogu seatud tingimustele lisaks tuleks vabakaubanduslepingutega vähemalt algust teha ja neid katseliselt rakendada.

Kõrgetasemelise kogu soovitustes rõhutatakse ka vajadust parandada juurdepääsu turgudele. See on tekstiili- ja rõivatööstuse osas Euroopa Liidu kaubanduspoliitika pikaajaline eesmärk. Komisjon jääb Doha Arenguagenda (Doha Development Agenda) läbirääkimistel tekstiili- ja rõivatööstuse toodetega seotud küsimustes oma senise ründava hoiaku juurde ja püüab saavutada pääsu kolmandate riikide turgudele tingimustel, mis oleksid ühtaegu õiglased ja suuremate tekstiili- ning rõivatootjate osas ülemaailmselt võrreldavad. Komisjon kutsub jätkuvalt WTO liikmeid – vähimarenenud maad välja arvatud – oma tollimakse ühtsele võimalikult madalale tasemele alandama ja mittetariifseid tõkkeid kõrvaldama. Et tariifisoodustused enam hästi ei toimi, võiks tekstiili- ja rõivatoodete ekspordist suuresti sõltuvate arengumaade murede leevendamiseks välja töötada alternatiivseid abinõusid (näiteks tarnijatepoolsed arengukoostöö meetmed). Kahepoolsetel läbirääkimistel asjaosaliste riikide või piirkondadega nõuab komisjon ka edaspidi kõigile võrdseid tingimusi. 7. juulil 2004 võttis komisjon vastu teatise “Arengumaad, rahvusvaheline kaubandus ja säästev areng: Ühenduse üldise soodustuste süsteemi (ÜSS) toimimine aastatel 2006 kuni 2015”[10]. Muuhulgas soovitati selles keskenduda ÜSS-i soodustuste osas sellistele kõige enam puudust kannatavatele riikidele nagu vähimarenenud maad ja kõige ohualtimad arenguriigid.

Tekstiili- ja rõivatööstuse sektorile teeb tõsist muret ka Hiina kaupade sissevedu Euroopa Liitu. Kõrgetasemeline kogu teeb ettepaneku kehtestada Hiina impordi seire süsteem, mille abil kogutaks regulaarselt andmeid peamiste tooteliikide koguste ja keskmiste ühikuhindade kohta, uuritaks tekstiilitoodete ja rõivaste tootmise tingimusi Hiinas ja hinnataks regulaarselt, kuidas Hiina täidab oma kohustusi WTO liikmena, seda eeskätt Hiina turule pääsemise tingimuste osas. Komisjon mõistab sellist muret ja peab impordi seiret tollideklaratsioonide kaudu samuti tõhusaks meetodiks, millega oleks võimalik pärast kvoodisüsteemi lõppemist impordi kohta andmeid saada. Komisjoni talitused uurivad selles osas võimalikke valikuvariante. Samuti on komisjon esinenud algatusega alustada vastavate Hiina ametiasutustega lõpptulemustele suunatud dialoogi, milles osaleksid ka tööstuse ja teiste huvigruppide esindajad.

Ja lõpuks kavatsevad komisjoni talitused turukaitseabinõudega seoses muuta enne 2004. aasta lõppu kättesaadavaks juhendid menetluste ja kriteeriumide kohta, mida komisjon kavatseb kooskõlas nõukogu poolt vastu võetud vastavate määrustega järgida kaitsemeetmeid käsitlevate klauslite ja eeskätt Hiina WTO liikmeks vastuvõtmise protokolliga kehtestatud tekstiilitooteid puudutavate kaitsemeetmete klausli rakendamisel. Lisaks võetakse enne 2004. aasta lõppu vastu praktilised meetmed, mis hõlbustavad kaubandustõkete määruse ja turukaitsevahendite kasutamist sektorites, kus on valdavaks väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted.

JÄRELDUSED

Tekstiili- ja rõivatööstuse küsimuste kõrgetasemeline kogu on esimese osa oma tööst edukalt lõpule viinud ja jõudnud vägagi piiratud tähtaja piirides ühistele seisukohtadele mitmetes laienenud Euroopa Liidu tekstiili- ja rõivatööstuse tuleviku seisukohalt strateegilist tähtsust omavates valdkondades antavate soovituste osas. Nende soovitustega seoses komisjoni poolt ettenähtud järelmeetmeid kirjeldatakse lähemalt juurdelisatud komisjonisiseses töödokumendis[11].

Ons ilmne, et vajalike märkimisväärsete struktuursete muutuste läbiviimine eeldab pühendumust ja pingutusi eeskätt huvigruppidelt, sealhulgas sotsiaalpartneritelt ja teises järjekorras üleeuroopalistelt, riiklikelt ja piirkondlikelt ametivõimudelt. Käesolevast teatisest nähtub, et üleeuroopalisel tasandil saab Euroopa Liidu horisontaalpoliitika juhiste täitmisel konkreetsete sektorite vajadusi arvesse võtta. Kõigis valdkondades, mida kõrgetasemelise kogu soovitused hõlmavad, on seatud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud abinõud juba käivitunud ja kavandatakse uusi samasihilisi meetmeid. Muudel juhtudel kaalutakse algatusettepanekute teostatavust.

Tuleb märkida, et kõrgetasemelise kogu poolt välja pakutud ja komisjoni heakskiitu leidnud meetmed kuuluvad strateegiasse, mida kirjeldatakse teatises “Tekstiili- ja rõivatööstuse tulevik laienenud Euroopa Liidus”[12]. Komisjon on endiselt veendunud, et tekstiili- ja rõivatööstuse sektori ees seisvatele struktuursetele väljakutsetele püsivate lahenduste leidmiseks tuleb tugevdada Euroopa tööstuse konkurentsieeliseid ja selleks vajalikke raamtingimusi.

Teadusuuringute, hariduse ja koolituse ning kaubanduspoliitika valdkonnas ettenähtud meetmetega reageeritakse Euroopa Liidu tekstiili- ja rõivatootmise sektori konkurentsivõimet ähvardavatele ohtudele. Kuid eriti uuringute, hariduse, koolituse ja tööhõive vallas rakendatavatele meetmetele peab lisanduma samu konkurentsivõimet mõjutavaid tegureid soodustav riiklik ja regionaalne toetus. Selles mõttes annavad horisontaalpoliitika juhiste valdkonniti rakendamisel parimaid kogemusi mõningate liikmesriikide mitmed algatused, mille strateegiates keskendutakse vastavatele valdkonna konkurentsivõimet mõjutavatele teguritele, toetades seda samaaegselt juba olemasolevate horisontaalvahendite kaudu.

Kõrgetasemeline kogu jõudis tema käsutuse olnud piiratud ajaga käsitleda suurt osa Euroopa tekstiili- ja rõivatööstuse sektori konkurentsivõimet mõjutavatest küsimustest. Mõnede küsimuste, eriti mittetehnoloogilise innovatsiooni, rahastamisvõimaluste kättesaadavuse ja Euroopa Liidu sisese ning mitteliikmesriikidest pärit partneritega tehtava tööstusalase koostöö osas tuleks aga kasuks põhjalikum arutelu. Sellele vaatamata esineb komisjon mõnes neist küsimustest täiendavate algatustega. Nii näiteks uurib komisjon võimalusi tööstusalase koostöö tihendamiseks Vahemere piirkonna partneritega ja nende sidumiseks algatustega, mille eesmärgiks on oskuste täiustamine, innovatsiooni soodustamine ja intellektuaalomandi õiguste kaitse Paneuroopa-Vahemere piirkonna turu potentsiaali täielikku realiseerimist ja Euroopa-Vahemere piirkonna tekstiili- ning rõivatööstuse konkurentsivõime tõstmist silmas pidades.

Lisaks vajab põhjalikumat uurimist pärast 2005. aasta jaanuari toimuva kvootide kaotamise mõju sektorile. Sellepärast soovitab komisjon kõrgetasemelisel kogul jätkata järgnevatel kuudel ja 2005. aastal tööd “šerpade” ja töörühmade tasandil ja kutsuda kõrgetasemeline kogu taas kokku enne 2005. aasta lõppu.

[1] COM(2003) 649 (lõplik), 29.10.2003

[2] Kõrgetasemelise kogu ettekande täisteksti saab lugeda internetiaadressil: http://europa.eu.int/comm/enterprise/textile/documents/hlg_report_30_06_04.pdf

[3] SEC(2004) 1240, 13.10.2004

[4] vt 2. joonealune märkus

[5] Nanoteadused, teadmistepõhised polüfunktsionaalsed materjalid ja uued tootmisprotsessid ning seadmed

[6] KOM(2004) 64 (lõplik), 11.02.2004

[7] http://europa.eu.int/comm/economy_finance/publications/riskcapital_en.htm

[8] http://europa.eu.int/comm/internal_market/en/finances/actionplan/index.htm

[9] Ettepanek nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi puudutavad üldsätted, COM(2004) 492 (lõplik), 14.07.2004

[10] COM(2004) 461 (lõplik), 07.07.2004

[11] SEC(2004) 1240, 13.10.2004

[12] Vt 1. joonealune märkus.