Brüssel 06.10.2004

KOM(2004)636 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Siirdumine Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammi kasutuselevõtu- ja rakendusetappi

Sissejuhatus

Nõukogu võttis pärast komisjoni 18. veebruari 2004. aasta teatise[1] arvessevõtmist 9. märtsil 2004 vastu otsuse, milles kutsuti komisjoni esitama 2004. aasta oktoobriks teatis, mille põhjal nõukogul on võimalik teha aasta lõpuks vajalikud poliitilised otsused programmi kasutuselevõtu- ja rakendusetappide alustamise kohta, sealhulgas nendele etappidele antava Euroopa Ühenduse maksimaalse rahalise toetuse ja teenuste määratluse kohta. Alates 2002. aastast on programm olnud arendusetapis, millele järgnevad kasutuselevõtuetapp (2006-2007) ja rakendusetapp (alates aastast 2008).

Enne kasutuselevõtu- ja rakendusetapi alustamist tuli lahendada neli küsimust:

- kinnitus selle kohta, et erasektor toetab oluliselt kõnealuste etappide rahastamist;

- pakutavate teenuste määratlus;

- süsteemi juhtimisstruktuuride väljatöötamine;

- Ameerika Ühendriikidega sõlmitav kokkulepe, millega nähakse ette Euroopa ja Ameerika süsteemide koostalitlusvõime.

Kaks viimast küsimust on praeguseks lahendatud. Süsteemi juhtimisstruktuurid on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta, ja ühismeetmega 2004/552/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi rakendamist Euroopa Liidu julgeoleku seisukohast. Mõlemad dokumendid on dateeritud 2004. aasta 12. juuliga.[2] Lisaks on Euroopa ja Ameerika süsteemide täielik koostalitlusvõime selgesõnaliselt ette nähtud Ameerika Ühendriikidega 26. juunil 2004 allakirjutatud kokkuleppes.

Erasektori vahenditest rahastamise osas on alates 2003. aasta suvest tegutsevale ühisettevõttele Galileo tehtud ülesandeks viia lõpule tegevusloa omaniku valikumenetlus. Esimene etapp (s.t esimene valik) viidi lõpule 2004. aasta veebruaris. 2004. aasta augusti lõpus esitasid kaks esimese valiku läbinud kolmest konsortsiumist menetluse teise etapi raames oma üksikasjaliku pakkumise. Ühisettevõte hindas pakkumisi 2004. aasta septembris ja esitas asjaomase aruande. Ühisettevõte valib oma volituste kohaselt välja tegevusloa omaniku kandidaadi ja vastav ettepanek esitatakse heakskiitmiseks ühisettevõtte haldusnõukogule.

Käesolevale teatisele lisatud ühisettevõtte aruande eesmärk on tagada vajalikud poliitilised suunised seoses programmi järgmiste etappide riikliku rahastamise ja avalike teenuste osutamisega, eelkõige teenuste määratlemisega. Selle põhjal võib ühisettevõte käivitada tegevusloa omaniku valiku viimase etapi, läbirääkimised kontsessioonilepingu sõlmimiseks, millele tuleb alla kirjutada 2005. aasta jooksul. See toimub tihedas koostöös järelevalveasutusega, kes kirjutab tegevusluba väljaandva asutusena lepingule alla ja tagab selle rakendamise vastavalt eespool nimetatud määruse (EÜ) nr 1321/2004 artikli 2 lõikele 1.

1. KASUTUSELEVÕTU- JA RAKENDUSETAPI RAHASTAMINE

Satelliit-raadionavigatsiooniga seotud turgude märkimisväärse arengu tõttu eelistavad Euroopa Liidu institutsioonid Galileo programmi kasutuselevõtu- ja rakendusetappides avaliku ja erasektori koostööd tegevusloa alusel. Isegi kui erasektor on ärilist perspektiivi arvesse võttes valmis projekti olulisel määral investeerima, on ühenduse rahaline toetus siiski programmi finantsstabiilsuse tagamiseks oluline.

1.1. Suur äriline perspektiiv

Satelliit-raadionavigatsiooniga seotud turgude märkimisväärset arenguperspektiivi on rõhutatud erinevates uuringutes,[3] mida komisjon on tellinud alates 1999. aastast ja mille tulemustest on teavitatud nõukogu. Viimaste aastate areng kinnitab satelliit-raadionavigatsiooniga seotud toodete ja teenuste turgude kasvu. Isegi kõige optimistlikumad prognoosid on ületatud.

Satelliit-raadionavigatsiooniga seotud toodete ja teenuste maailmaturg kahekordistus 2002. ja 2003. aasta vahel 10 miljardilt eurolt 20 miljardile eurole. 2020. aastaks kasvab see hinnanguliselt 300 miljardi euroni, kusjuures kasutusel on ligikaudu 3 miljardit vastuvõtjat. Nende vastuvõtjatega saab kasutada kõiki Galileo, EGNOS ja GPS süsteemide pakutavaid teenuseid.

Uuenduslikke rakendusi tuuakse turule iga päev ja vastuvõtjate hind langeb pidevalt. Praegu on võimalik osta vastuvõtjaid alla 150 euro eest. Nii nagu mõned aastad tagasi mobiiltelefonide puhul, toob hinnalangus kaasa raadionavigatsiooniteenuste kiire leviku kõikides sektorites, mis muudab nende kasutamise sama igapäevaseks kui sellise tarbeelektroonika nagu kella, fotoaparaadi ja mobiiltelefoni kasutamine. Satelliit-raadionavigatsioon tungib ühiskonna kõikidesse osadesse ja annab seega Galileo programmile kodanikke mõjutava mõõtme.

Galileo projekti algusest saadik on nõukogu soovinud, et programmis osaleks aktiivselt ka erasektor. 19. juuli 1999. aasta resolutsiooniga kutsus nõukogu komisjoni üles "looma õigeaegsed ja realistlikud tingimused, et tagada avaliku ja erasektori koostöö raames rahastamine valdavalt eraallikatest."[4] Seda seisukohta on edaspidi pidevalt kinnitatud. 26. märtsil 2002 vastuvõetud otsuses otsustas nõukogu kasutuselevõtuetapi rahastamiseks "tagada jaotuse, mille kohaselt maksimaalselt üks kolmandik pärineks ühenduse eelarvest ja vähemalt kaks kolmandikku erasektorist." Lisaks nägi nõukogu selles otsuses ja 9. märtsil 2004 vastuvõetud otsuses selgesõnaliselt ette ühenduse vahendite eraldamise rakendusetapi rahastamiseks.

1.2. Erasektori rahastamisallikad

Ühisettevõtte Galileo koostatud vahearuande kohaselt kinnitavad esimese etapi läbinud konsortsiumide pakkumised nõukogu kavas esitatud eeldusi kasutuselevõtu- ja rakendusetapi rahastamise kohta. Iga konsortsium kohustub rahastama vähemalt kaht kolmandikku kasutuselevõtuetapi kuludest, mis on hinnanguliselt 2,1 miljardit eurot, ja taotleb tasakaalustava toetuse maksmist esimestel aastatel pärast süsteemi kasutuselevõttu.

Eespool nimetatud 18. veebruari 2004. aasta teatises on komisjon loetlenud mitmeid võimalikke erasektori allikaid, millest kasutuselevõtu- ja rakendusetappe rahastada.

Teenuste müügiga seotud sissetulekud moodustavad olulise osa esimese valiku läbinud konsortsiumide esitatud rahastamiskavadest. Need tulud laekuvad otse tegevusloa omanikule, võimaldades tal investeeritud kapitalilt tulu saada ja võetud laenud tagasi maksta. Tuleb märkida, et kõik konsortsiumid rõhutavad avalike reguleeritud teenuste müügist prognoositava tulu tähtsust.

Intellektuaalomandiõigustest saadav tulu on esimese valiku läbinud konsortsiumide rahastamiskavades samuti märkimisväärne tegur. Nii nagu teenuste müügiga seotud tulude puhul, laekub see otse tegevusloa omanikule, kellele järelevalveasutus annab kontsessioonilepingu raames litsentsid, mis võimaldavad kasutada süsteemi osade ja rakendustega seotud intellektuaalomandiõigusi. Ühisettevõte Galileo on koostöös komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuriga välja töötanud üldise korra, mille eesmärk on tagada süsteemi põhiosade õiguskaitse, eelkõige signaalide töötlemise osas. Kõnealune kord võimaldab hõlmata kõiki kasutajaid, sõltumata nende kasutatavast teenusest. Tegevusloa taotlejad pooldavad nimetatud korda, pidades seda oluliseks tuluallikaks, mis muudab tarbetuks 18. veebruari 2004. aasta teatises kavandatud vastuvõtjate maksustamise.

Lõpuks tuleb märkida, et esimese valiku läbinud konsortsiumide esitatud rahastamiskavades nähakse ette ka tugeval pangatagatisel põhinev oluline omakapital. Euroopa Investeerimispank, kellel on erinevate tegevusloa taotlejatega tihedad sidemed, mängib rahastamissüsteemis olulist osa, andes väga pikaajalisi laene, millega kaasneb asjakohane ajapikendus.

1.3. Nõutav ühendusepoolne rahastamine

Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteem moodustab märkimisväärse avaliku infrastruktuuri, mis pakub Euroopa Liidule mitmeid eeliseid. See võimaldab kesksetes rakendusvaldkondades, mille arv päev-päevalt üha kasvab, mitte enam sõltuda monopoolses seisus kolmandatest süsteemidest. Samuti tagab see kontrolli nõutava tehnoloogia ja majanduse seisukohast oluliste raadionavigatsiooni- ja ajastusfunktsioonide üle. See on kodanike jaoks kavandatud tsiviilotstarbeline süsteem, mis vastab vajadustele, mida olemasolev süsteem ei rahulda. Süsteem on kooskõlas 11. novembril 2003 esitletud komisjoni valges raamatus.[5] kirjeldatud Euroopa kosmosepoliitikaga. Kõik eespool nimetatud tegurid põhjendavad ametivõimude osalemist programmi kasutuselevõtu- ja rakendusetapi rahastamises.

Kõnealuse kahe etapi rakendamiseks vajalik avaliku sektori vahendite osa täiendab erasektori vahenditest rahastamist. Riikliku rahastamise maht sõltub ühelt poolt sellest, kui laiaulatuslikku ja kvaliteetset projekti Euroopa Ühendus soovib, ja teiselt poolt tuludest, mida süsteemi rakendamine tõenäoliselt kaasa toob.

Kasutuselevõtuetapi kulud on hinnanguliselt 2,1 miljardit eurot. Kõik esimese valiku läbinud konsortsiumid on kohustunud kandma kaks kolmandikku kuludest, s.t 1,4 miljardit eurot, mistõttu 700 miljonit eurot kõnealuse etapi rahastamisest jääb ühenduse eelarve kanda.

Rakendusetapi rahastamise eest vastutab erasektor. Võttes arvesse ühelt poolt piiranguid, mis tulenevad Galileo süsteemi suguse olulise avaliku infrastruktuuri rakendamise puhul kehtivatest avaliku teenuse kohustustest, ja teiselt poolt aega, mida erasektor vajab, et satelliit-raadionavigatsiooniga seotud turg ja asjaomaste teenuste turustamine täielikult välja arendada, tuleb programmi rakendusetapi esimeste aastate jooksul tagada siiski teatav erakorraline riiklik rahastamine.

Et tagada ühenduse eelarvest kantava osa rahastamine, esitas komisjon 14. juulil 2004 ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseks, mis käsitleb Euroopa satelliit-navigatsiooniprogrammi kasutuselevõtu- ja rakendusetappide elluviimist.[6] Selle ettepanekuga luuakse Galileo programmi jaoks konkreetne õiguslik alus, mis on kooskõlas tulevase Euroopa kosmoseprogrammiga ja vastab paremini selle vajadustele, olles samas vastavuses usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega. Ettepanekuga nähakse ette, et Euroopa Ühenduse rahaline toetus ajavahemikus 1. jaanuar 2007 - 31. detsember 2013 on 1 miljard eurot. 500 miljonit eurot on eraldatud kasutuselevõtuetapi rahastamiseks, kusjuures kõnealune etapp peaks praegu 2006. aastaks ettenähtud finantsperspektiivi alusel saama veel 200 miljonit eurot. 500 miljonit eurot on ette nähtud rakendusetapi esimeste aastate rahastamiseks. Viimane number on suunav ja seda kohandatakse vajaduse korral vastavalt tegevusloa taotlejatega peetavate läbirääkimiste tulemusele.

Galileo programmile antava ühenduse toetuse kasutamise haldamise ja kontrollimise eest vastutab ülemaailmse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) Euroopa järelevalveasutus vastavalt eespool nimetatud nõukogu määrusele nr 1321/2004. Järelevalveasutuse loomine on kavandatud 2005. aasta esimesse poolde. Ei ole välistatud, et Euroopa Kosmoseagentuur võib vajaduse korral aidata programmi kasutuselevõtu- ja rakendusetappe rahastada järelevalveasutuse toetuse abil.

Tuleb rõhutada, et riikliku rahastamise osakaalu võib vähendada sõltuvalt majanduslikust tulust, mida tegevusloa omanik süsteemi rakendamisel saab. Selle kohta on kontsessioonilepingus eraldi klausel.

Komisjon püüab omalt poolt edendada satelliit-raadionavigatsiooni kasutamist oma algatustes, mis puudutavad eri valdkondi, nagu näiteks hädaabikõned, meresõiduohutus, kalandus ja põllumajandus koos ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) süsteemiga, raudteetranspordisüsteemide koostalitlusvõime, justiits- ja siseküsimused jne.

1.4. Kolmandatest riikidest saadav tulu

Rahvusvahelise koostöö tihenemine jätkub. Mitmed kolmandad riigid soovivad eriti osaleda Galileo programmis, sealhulgas selle rahastamises. 30. oktoobril 2003 kirjutati alla koostööleping Hiinaga ja 13. juulil 2004 Iisraeliga. Lisaks Vene Föderatsioonile, Indiale ja Ukrainale, kellega läbirääkimised lepingu sõlmimiseks juba käivad, on loodud paljulubavaid kontakte Lõuna-Korea, Austraalia, Mehhiko ja Brasiiliaga. Ka Euroopa Kosmoseagentuuri kuuluvad Šveits ja Norra ning selle assotsieerunud liige Kanada kaaluvad võimalust programmi järgmiste etappide rahastamises osaleda. Kõnealustelt kolmandatelt riikidelt võib oodata olulist rahalist toetust.

Galileo programmis osalevad kolmandad riigid annavad hea võimaluse turu laiendamiseks. Kõigis neist riikidest on äriühinguid, kellel on kosmosetehnoloogia ja satelliit-raadionavigatsiooni valdkonnas märkimisväärseid tehnilisi ja kaubanduslikke ressursse, millega Euroopa tööstust edendada. Kõikides nendes riikides rõhutavad nii ettevõtjad kui ka kasutajad vajadust kodanikele mõeldud satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi järele, mille viis erinevat teenusterühma vastaks spetsiaalselt nende vajadustele ja millega seonduksid kõnealuse uue tehnoloogia laiaulatuslikuks arendamiseks vajalikud funktsioonid: terviklikkus, teenuste tagamine ja ühendus sidevahenditega. Sellest tulenevalt hindavad nad Galileo süsteemi erinevust võrreldes Ameerika GPS süsteemiga ja mõistavad selliste kahepoolsete kokkulepete tähtsust, mis hõlmavad kõiki koostöövaldkondi ja võimaldavad osaleda tulevikus selle paljulubava tehnoloogia erinevates aspektides.

Galileo programm on avatud laiaulatuslikule koostööle kolmandate riikidega, andes seeläbi nendele riikidele võimaluse osaleda strateegilise infrastruktuuri ülesehitamises, arendamises ja haldamises. Sellega seoses on programmil oluline mõju Euroopa Ühenduse poliitika välismõõtmele. Kavandatud osalemismeetodite mitmekesisus ja ulatus toob rahvusvahelisele koostööle kindlasti kasu. Kõnealused meetodid puudutavad tegevuslubade andmist, uurimisprogramme, Euroopa Kosmoseagentuuri sõlmitud lepinguid, regulatiivseid aspekte, osalemist ühisettevõttes ja assotsieerumist tulevase järelevalveasutusega.

Koostöö kolmandate riikidega võimaldab samuti tagada kõnealuste riikide toetuse nendes rahvusvahelistes organites, kes vastutavad sageduse eraldamise ja standardimise eest. Lisaks tagatakse sellega, et süsteemi pakutavaid teenuseid turustatakse asjaomastes riikides ilma mingite takistusteta.

2. PAKUTAVATELE TEENUSTELE ESITATAVAD NÕUDED

Galileo süsteem peab pakkuma erinevaid täpselt määratletud teenuseid ja tagama turvalisuse kõrge taseme.

2.1. Pakutavad teenused

Galileo süsteemi pakutavad teenused on üksikasjalikult esitatud komisjoni 24. septembri 2002. aasta teatise[7] lisas 1. Need on määratletud 2002. aastal koostatud kõrgema tasandi määratlusdokumendis ("high-level definition document"), mida on erinevate kasutajarühmadega konsulteerides pidevalt ajakohastatud. Selle põhjal teatas nõukogu oma 6. detsembri 2002. aasta otsuses, et Galileo programmiga seoses käivitatud pakkumismenetlused, eelkõige need, mis puudutavad tegevusloa andmist, hõlmavad viit teenust: avatud teenus, kaubandusteenus, ohutusteenus, avalik reguleeritud teenus ja COSPAS-SARSAT süsteemi ja muid asjakohaseid süsteeme hõlbustav otsingu- ja päästeteenus.

Pakkumised, mille põhjal käivad läbirääkimised esimese valiku läbinud konsortsiumidega, on kooskõlas nõutavate tehniliste eriomadustega ja kõik pakuvad viit eespool nimetatud teenust.

Tuleks rõhutada, et avalik reguleeritud teenus on üks programmi olulisemaid aspekte. See võimaldab riigiasutustel kasutada turvalisi ja kõrgetasemelisi teenuseid. Mitmed ministeeriumid on osalenud selle teenuse tehnilises määratlemises ja kinnitavad selle loomise vajadust. See kehtib eriti teenistuste puhul, kes vastutavad piirivalve ja sisejulgeoleku eest ning võitlevad kuritegevuse, salakaubaveo, ebaseadusliku sisserände ja terrorismiga, samuti kodanikukaitserühmade puhul. Avaliku reguleeritud teenuse kasutamine jääb siiski vabatahtlikuks. Liikmesriigid ja nende haldusüksused võivad seda kasutada või mitte. Esimese valiku läbinud tegevusloa taotlejad kinnitavad oma koostamisel olevates ärikavandi projektides, et mitmes liikmesriigis on selle teenuse järele märkimisväärne nõudlus, ja rõhutavad, kui oluline on sellest prognoositav sissetulek. Avaliku reguleeritud teenuse kasutamise kulud kannavad üksnes kasutajad, kuid heade haldustavade kohaselt jäävad need kulud mõistlikuks.

Lisaks hõlmavad avaliku reguleeritud teenuse süsteemi lisamisega tekkinud kulud väga väikese osa infrastruktuuri kogukuludest. Kõnealusel teenusel on peamiste satelliidiparameetrite, nimelt seadmete kaalu, võimsuse ja mahu määratlusele väga väike mõju. Mõju süsteemi maapealse osa kuludele on marginaalne.

Lisaks on kahe viimase aasta jooksul läbiviidud uurimused ja arutelud Ameerika Ühendriikidega võimaldanud määrata täpselt viie pakutava teenuse kavandatavad sagedused. Ameerika Ühendriikidega 26. juunil 2004 allakirjutatud kokkulepe kõrvaldab selle plaani heakskiitmise teelt viimased poliitilised takistused.

EGNOSi süsteemi osas märkis nõukogu oma 5. juuni 2003. aasta otsuses, et "eeliseid, mis kaasnevad EGNOSi haldamise võimaliku lisamisega Galileo haldamist käsitlevasse tulevasse kontsessioonilepingusse, tuleks hinnata koos potentsiaalsete Galileo süsteemi tegevusloa omanikega." Sellest tulenevalt kaasas Galileo ühisettevõte EGNOSi läbirääkimistesse, mida peetakse esimese valiku läbinud konsortsiumidega, kes on teatanud oma valmisolekust vastutada EGNOSi haldamise eest Galileo süsteemi tegevusloa raames. Seda küsimust käsitletakse komisjoni ettepanekus, mille aluseks on esimese valiku läbinud kandidaatidega peetavate läbirääkimiste tulemused, tsiviillennunduse järelevalve eest vastutavate liikmesriikide asutustega peetavate arutelude tulemused ja uurimisaluse Euroopa navigatsioonikava üksikasjad.

2.2. Julgeolekunõuete täitmine

Nagu nõukogu on mitmel puhul rõhutanud, on Galileo süsteem tundlik infrastruktuur, mis nõuab erilisi julgeoleku ja turvalisusega seotud kaitsemeetmeid. Oluline on vältida kaht võimalikku ohtu: süsteemi tuleb kaitsta selle rakendamist ähvardavate ohtude eest, olgu need kuritahtlikud või mitte, samuti tuleb vältida süsteemi kasutamist EL ja selle liikmesriikide huvidega vastuolulistel eesmärkidel.

Eespool nimetatud 12. juuli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1321/2004 ja ühismeede 2004/552/ÜVJP on need kaks teksti, millel Galileo süsteemi julgeolek ja turvalisus oma kasutuselevõtu- ja rakendusetapis rajanevad. Määrusega moodustatakse järelevalveasutus, kes vastutab eelkõige süsteemi julgeoleku ja turvalisusega seotud tehniliste küsimuste eest. Ühismeetmes käsitletakse süsteemi terviklikkust või selle rakendamist ähvardavaid ohte ja kriisiolukorras võetavaid meetmeid. Järelevalveasutuse loodav süsteemi turvalisuse ja julgeoleku komitee koosneb liikmesriikide esindajatest ja jätkab Galileo julgeolekunõukogu tööd.

Ühisettevõte on kinnitanud, et esimese valiku läbinud konsortsiumid on esitanud kõik julgeoleku ja turvalisuse seisukohast vajalikud tagatised. Süsteemi haldamise eest vastutavad üksused koosnevad töötajatest, kellel on lubatud kasutada salastatud dokumente ja menetlusi. Kõik konsortsiumid on oma pakkumistes kohustunud täitma julgeolekumeetmeid, mida julgeolekunõukogu praegu koostab ja mida edaspidi hakkab koostama järelevalveasutus. Samuti on ette nähtud võimalus, et nõukogu võib mõnes piirkonnas esineva kriisi korral nõuda signaali kvaliteedi muutmist.

Otsused

Galileo ühisettevõte on vastavalt oma pädevusele tulevaste tegevusloa omanike valikumenetluse edukalt lõpule viinud. Galileo programmi alustamist reguleerivad tingimused on täidetud. Eelkõige on kinnitus saadud järgmistes küsimustes:

- sellise infrastruktuuri strateegilised aspektid, mille eesmärk on tagada EL sõltumatus, kuid kindlustada ühtlasi vastastikune täiendavus Ameerika GPS süsteemiga;

- sellise süsteemi tehniline määratlus, mis annab EL-le kontrolli satelliit-raadionavigatsiooni tehnoloogia üle;

- süsteemi äriline tasuvus olulise sissetulekuvõimaluse tõttu;

- programmiga ettenähtud viie tsiviilotstarbelise teenuse vastastikune täiendavus;

- võimalus integreerida Euroopa üldise satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi eelkäija EGNOS rakendatavasse lähenemisviisi, sealhulgas kontsessioonilepingusse;

- erasektori märkimisväärne rahaline toetus;

- projekti rahvusvaheline mõõde ja kolmandate riikide kasvav soov osaleda aktiivselt programmis ja selle rahastamises.

Samuti on täidetud muud tingimused, mis nõukogu on näinud ette siirdumiseks programmi järgmistesse etappidesse, s.t süsteemi kasutuselevõtu- ja rakendusetappidesse:

- Ameerika Ühendriikidega 26. juunil 2004 allakirjutatud kokkulepe, mis käsitleb Euroopa ja Ameerika süsteemide koostalitlusvõimet;

- süsteemi edaspidiste haldusstruktuuride, järelevalveasutuse ja julgeolekukorralduse määratlemine, millega seoses võtab nõukogu vastu eespool nimetatud kaks 2004. aasta 12. juuliga dateeritud teksti.

- Kõik tingimused on seega täidetud ja nõukogu võib kinnitada:

- takistusteta siirdumise programmi kasutuselevõtu- ja rakendusetappidesse;

- süsteemi põhiomadused, eelkõige teenuste osas;

- ametivõimude osalemise süsteemi kasutuselevõtu- ja rakendusetappide rahastamises ja süsteemi järelevalves.

- Kõnealuste punktide kinnitamine on oluline selleks, et:

- võimaldada ühisettevõttel viia lõpule 2005. aasta jooksul allakirjutatavat kontsessioonilepingut käsitlevad läbirääkimised;

- võimaldada eraettevõtjatel kinnitada oma pakkumised ja finantskohustused.

Komisjon teavitab ka edaspidi Euroopa Parlamenti ja nõukogu regulaarselt programmi arengust. Ühisettevõtte järelevalvenõukogu jätkab omalt poolt tegevusloa andmise menetluse rakendamist. Komisjon esitab kõnealuse menetluse tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule kokkuleppel järelevalveasutusega, kes alustab 2005. aasta alguses kasutuselevõtu- ja rakendusetapi elluviimisega seotud oluliste ülesannete täitmist.

[1] KOM(2004)112 lõplik

[2] ELT 246, 20.7.2004, lk 1 ja lk 30.

[3] Eelkõige järgmised uuringud: GALA, Geminus, Pricewaterhouse Coopers ja Galilei.

[4] EÜT C 221, 3.8.1999, lk 1.

[5] KOM(2003)673

[6] KOM(2004)477 lõplik

[7] KOM(2002)518 lõplik