Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel omavad õiguslikku toimet ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstid. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 67 – Ühtsed sätted, mis käsitlevad:

Sõidukites kasutatavad LPG osad klassifitseeritakse maksimaalse töörõhu ja funktsiooni järgi, nagu näidatud joonisel 1.

Käesolev eeskiri ei käsitle LPG osi, mis on projekteeritud atmosfäärirõhust vähem kui 20 kPa kõrgema maksimaalse töörõhu jaoks.

Osa võib koosneda mitmest koostisosast, mis kuuluvad vastavalt maksimaalsele töörõhule ja funktsioonile eri klassidesse.

„Rõhk” — atmosfäärirõhu suhtes mõõdetud rõhk, kui ei ole teisiti nimetatud.

2.1.1. „Tarnerõhk” — väljareguleeritud rõhk ühtlasel gaasitemperatuuril 15 °C.

2.1.2. „Katserõhk” — rõhk, milleni asjaomane osa viiakse tüübikinnituskatse käigus.

2.1.3. „Lubatud rõhk” — maksimaalne rõhk, mille jaoks asjaomane osa on projekteeritud ja mille alusel määratakse kindlaks osa tugevus.

2.1.5. „Maksimaalne töörõhk” — töö käigus osale avalduv maksimaalne rõhk.

2.1.6. „Klassifikatsioonirõhk” — maksimaalne lubatud töörõhk vastavalt osa klassifikatsioonile.

2.3.2. „Täiskomposiitmahuti” — üksnes komposiitmaterjalidest valmistatud ning mittemetalse vooderdisega mahuti.

2.3.3. „Mahutite partii” — maksimaalselt 200 sama tüüpi mahutit, mis on järjestikku toodetud samal tootmisliinil.

2.4. „Mahuti tüüp” — mahutid, mis ei erine üksteisest järgmiste 10. lisas nimetatud omaduste poolest:

„Mahutile kinnitatud lisaseadmed” — järgmised seadmed, mis võivad olla kas eraldi või ühendatud:

2.5.1. „Mahuti täitumise kontrollventiil (80 %)” — seade, mis piirab mahuti täitumist 80 %-ni mahutavusest.

2.5.2. „Tasemeindikaator” — mahutis oleva vedeliku taseme kontrollimise seade.

2.5.3.1. „Rõhuvabastusseade” — seade, mille eesmärk on kaitsta mahutit tulekahju korral lõhkemise eest, lastes mahutis olevat LPGd välja.

2.5.4. „Kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga” — seade, mis võimaldab alustada ja peatada LPG etteandmist aurustile/rõhuregulaatorile; kaugjuhitav tähendab, et hooldusklappi juhitakse elektroonilise juhtseadme abil; kui sõiduki mootor ei tööta, on klapp suletud; ülevooluklapp on seade, mis piirab LPG voolu.

2.5.5. „Kütusepump” — seade, mis alustab vedela LPG etteandmist mootorile, suurendades kütusepumba etteanderõhuga mahuti rõhku.

2.5.6. „Multiklapp” — punktides 2.5.1–2.5.3 ja 2.5.8 mainitud kõikidest või mõnedest lisaseadmetest koosnev seade.

2.5.7. „Gaasikindel kaitsekest” — seade, mis kaitseb lisaseadmeid ja suunab mis tahes lekke sõidukist välja.

2.5.9. „Tagasilöögiklapp” — seade, mis võimaldab vedela LPG voolu ühes suunas ja takistab selle voolu vastassuunas.

2.7. „Rõhuregulaator” — seade, mis alandab ja reguleerib veeldatud naftagaasi rõhku.

2.9. „Gaasitoru kaitseklapp” — seade, mis takistab rõhu suurenemist torudes üle eelnevalt kindlaksmääratud taseme.

2.10. „Gaasi sissepritseseade või pihusti või gaasisegisti” — seade, mis võimaldab vedela või aurustatud LPG sisestamist mootorisse.

2.11. „Gaasidosaator” — seade, mis mõõdab ja/või jaotab gaasi voolu mootorisse ning mis võib olla ühendatud gaasi sissepritseseadmega või eraldi.

2.12. „Elektrooniline kontrollplokk” — seade, mis kontrollib mootori LPG tarvet ja avariist või mootori seiskumisest tingitud kütusetoru purunemise korral sulgeb automaatselt LPG seadmestiku sulgklappide toite.

2.13. „Rõhu- või temperatuuriandur” — seade, mis mõõdab rõhku või temperatuuri.

2.14. „LPG filter” — LPGd filtreeriv seade; filtrit saab teiste osadega integreerida.

2.15. „Painduvad voolikud” — voolikud, mis edastavad LPGd kas vedelas või aurustatud olekus erinevatel rõhkudel ühest punktist teise.

2.16. „Täiteseade” — seade, mis võimaldab mahutit täita; täiteseade võib olla integreeritud mahuti täitumise kontrollventiiliga (80 %) või olla sõidukist väljaspool asuv kaugtäiteseade.

2.17. „Hooldusliitmik” — kütusemahuti ja mootori vahelise kütusetorustiku liitmik. Kui ainuküttega sõidukil lõpeb kütus, võib mootorit käitada hooldusliitmikuga ühendatava kütusemahuti abil.

2.18. „Kütusejuhik” — kütuse sissepritseseadet ühendav toru või torustik.

2.19. „Veeldatud naftafaas (LPG)” — toode, mis põhiliselt koosneb järgmistest süsivesinikest: propaan, propeen (propüleen), tavaline butaan, isobutaan, isobutüleen, buteen (butüleen) ja etaan.

Euroopa standardis EN 589:1993 on sätestatud nõuded ja katsemeetodid Euroopa Standardikomitee (CEN) liikmesriikides turustatava ja tarnitava, mootorsõidukites kasutatava LPG kohta.

KÜTUSENA VEELDATUD NAFTAGAASI KASUTAVATE MOOTORSÕIDUKITE ERISEADMETE TÜÜBIKINNITUS

3.1. Eriseadmete tüübikinnituse taotluse esitab kaubanime või -märgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

Sellele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

3.2.3. käesoleva eeskirja punktis 6 esitatud spetsifikatsioonidele vastavuse kinnitus.

3.3. Tüübikinnituskatsete eest vastutava tehnilise teenistuse nõudmisel tuleb esitada eriseadmete näidised.

4.1. Kõikidel tüübikinnituse saamiseks esitatud osadel peab olema tootja kaubanimi või -märk ja tüüp, mittemetallist osade puhul ka tootmiskuu ja -aasta; kõnealune märgistus peab olema selgelt loetav ja kustumatu.

4.2. Kõikidel seadmetel peab olema piisavalt ruumi tüübikinnitusmärgi, sealhulgas osa klassifikatsiooni (vt 2A lisa) jaoks; see koht on näidatud punktis 3.2.2 osutatud joonistel.

4.3. Iga mahuti külge peab olema keevitatud andmesilt järgmiste selgesti loetavate ja kustumatute andmetega:

5.1. Kui tüübikinnituse saamiseks esitatud seadmete näidised vastavad käesoleva eeskirja punktide 6.1–6.13 nõuetele, antakse asjaomastele seadmetele tüübikinnitus.

5.2. Igale kinnituse saanud seadmetüübile antakse tüübikinnitusnumber. Esimesed kaks numbrit (praegu 01 vastavalt 13. novembril 1999 jõustunud muudatuste seeriale 01) tähistavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kinnituse väljaandmise ajaks eeskirja tehtud kõige hilisemaid olulisi tehnilisi muudatusi. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele seadmetüübile.

5.3. Teade LPG seadmete tüübile või osale käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise või kinnituse andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2B lisas esitatud vormi. Kui teade käsitleb mahutit, lisatakse 2B lisa 1. liide.

Igale seadmele, mis vastab käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud seadmetüübile, tuleb lisaks punktides 4.1 ja 4.3. kirjeldatud märkidele kinnitada punktis 4.2 kirjeldatud nähtavale kohale rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest osadest:

5.4.1. ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riiki tähistav number (2);

5.4.2. punktiga 5.4.1 ettenähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja tüübikinnitusnumber. Osa tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad käesoleva eeskirja viimaste muudatuste seeriat ning järgnevad numbrikombinatsiooni kohad näitavad asjaomasele tüübikinnitustunnistusele kantud numbrit (vt punkt 5.2 ja 2B lisa).

5.6. Käesoleva eeskirja 2A lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis.

Kütusena LPGd kasutavate sõidukite eriseadmed peavad toimima nõuetekohaselt ja ohutult.

Seadmete materjalid, mis puutuvad kokku LPGga, peavad sobima LPGga kasutamiseks.

Seadmete koostisosi, mille nõuetekohast ja ohutut toimimist võivad mõjutada LPG, kõrge rõhk või vibratsioon, tuleb katsetada käesoleva eeskirja lisades kirjeldatud viisidel. Eriti peab olema tagatud punktide 6.2–6.13 nõuete täitmine.

Käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saavate LPG seadmete paigaldus peab vastama elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele, mis on ette nähtud eeskirja nr 10 muudatuste seerias 02, või samaväärsetele nõuetele.

LPG mahutitele antakse tüübikinnitus vastavalt käesoleva eeskirja 10. lisa sätetele.

Mahutil peavad olema järgmised lisaseadmed, mis võivad olla kas eraldi või ühendatud (multiklapp või -klapid):

6.3.3. Mahuti võib ajamite/LPG kütusepumba tarbeks olla varustatud elektrijuhtmete läbiviiguga.

6.3.6. Mahutil peab olema rõhuvabastusseade. Rõhuvabastusseadmena kinnitatakse järgmised seadmed või funktsioonid:

6.3.7. Punktides 6.3.1–6.3.6 nimetatud lisaseadmetele antakse tüübikinnitus vastavalt käesoleva eeskirja järgmistele sätetele:

Tabelis 1 nimetatud muudele osadele antakse tüübikinnitus vastavalt tabelis märgitud lisade sätetele.

6.15.1.1. Mahuti täitumise kontrollventiili (80 %) sulguri ja ujuki vaheline ühendus ei tohi tavalistes kasutustingimustes deformeeruda.

6.15.1.2. Kui mahuti täitumise kontrollventiilil (80 %) on ujuk, peab ujuk vastu pidama välisrõhule 4 500 kPa.

6.15.1.3. Sulgur, millega on varustatud seade, mis piirab 80 %-ni (+0/-5 %) sellise mahuti täitumist, mille jaoks mahuti täitumise kontrollventiil (80 %) on projekteeritud, peab vastu pidama rõhule 6 750 kPa. Suletud asendis ei tohi täitmiskiirus 700 kPa rõhuvahe juures ületada 500 cm3 minutis. Ventiili tuleb testida kõikidel mahutitel, millele see paigaldatakse, või tootja peab arvutuste abil tõendama, mis tüüpi mahutitele ventiil sobib.

6.15.1.4. Kui mahuti täitumise kontrollventiil (80 %) ujukit ei sisalda, peab täitmise jätkamine pärast ventiili sulgemist muutuma võimatuks, kui täitmiskiirus ületab 500 cm3 minutis.

6.15.1.5. Seadmel peab olema püsimärgistus, mis näitab mahuti tüüpi, mille jaoks ventiil on projekteeritud, läbimõõtu ja nurka ning, kui see on asjakohane, paigalduskohta.

Et vältida osa purunemisel elektrisädemeid purunemispinnal, peavad LPGga kokkupuutuvad elektriseadmed vastama järgmistele tingimustele:

6.15.2.1. Pagasiruumis ja sõitjateruumis olevad elektriühendused peavad vastama standardi IEC 529 isolatsiooniklassile IP 40.

6.15.2.2. Kõik muud elektriühendused peavad vastama standardi IEC 529 isolatsiooniklassile IP 54.

6.15.2.3. Isoleeritud ja kindla elektriühenduse tagamiseks peavad elektrijuhtmete läbiviigud (kütusepump/ajamid/kütusetasemeandur) olema õhutiheda liitega.

Elektritoitel/välisel (hüdraulilise, pneumaatilise energia) toitel aktiveeritavaid klappe käsitlevad erisätted

6.15.3.1. Elektri-/välistoitel aktiveeritavad klapid (nt mahuti täitumise kontrollventiil (80 %), hooldusklapp, sulgklapid, tagasilöögiklapid, gaasitoru kaitseklapp, hooldusliitmik) peavad toite väljalülitamisel olema suletud asendis.

6.15.3.2. Elektroonilise kontrollploki rikke või toitekatkestuse korral peab kütusepumba toide välja lülituma.

6.15.4.1. Seadme materjalid, mis puutuvad töötamise ajal kokku seadme soojuskandjaga, peavad kõnealuse vedelikuga sobima ning olema projekteeritud nii, et need peavad vastu soojuskandja rõhule 200 kPa. Materjal peab vastama 15. lisa punktis 17 sätestatud nõuetele.

6.15.4.2. Aurusti/rõhuregulaatori soojuskandjat sisaldav kamber peab olema lekkekindel rõhul 200 kPa.

6.15.5. Kõrge ja madala rõhuga koostisosast koosnev osa peab olema projekteeritud nii, et takistada rõhu tõusu madala rõhuga koostisosas üle 2,25-kordse maksimaalse lubatud rõhu, mille juures seda on katsetatud. Paagi survega otse ühendatud osad peavad olema projekteeritud klassifikatsioonirõhule 3 000 kPa. Tuulutamine mootoriruumi ega sõidukist välja ei ole lubatud.

6.15.6.1. Pump peab olema projekteeritud nii, et väljundsurve ei ületa mitte kunagi 3 000 kPa, nt kui torustik ummistub või sulgklapp ei avane. See võib toimuda pumba väljalülitamise või mahutisse ümbersuunamise teel.

6.15.6.2. Rõhuregulaator/aurusti peab olema projekteeritud nii, et kui LPGd suunatakse regulaatorisse/aurustisse rõhu all ≤ 4 500 kPa ja regulaator ei tööta, on gaasivool takistatud.

6.15.7.1. Gaasitoru kaitseklapp peab olema projekteeritud nii, et see avaneb rõhul 3 200 ± 100 kPa.

6.15.7.2. Gaasitoru kaitseklapil ei tohi tekkida siseleket rõhul kuni 3 000 kPa.

6.15.8.1. Kaitseklapp peab olema paigaldatud mahuti sisse või mahuti peale piirkonda, kus kütus on gaasilises olekus.

6.15.8.2. Kaitseklapp peab olema projekteeritud nii, et see avaneb rõhul 2 700 ± 100 kPa.

6.15.8.3. Kaitseklapi vooluhulk, mis määratakse kindlaks suruõhu abil tavalisest töörõhust 20 % kõrgemal rõhul, peab olema vähemalt

Kui kaitseklappi käsitletakse rõhuvabastusseadmena, peab vooluhulk standardtingimustel olema vähemalt 17,7 m3/min.

6.15.8.5. Rõhuvabastusseade (kaitse) peab olema projekteeritud nii, et see avaneb temperatuuril 120 ± 10 °C.

6.15.8.6. Rõhuvabastusseade (kaitse) peab olema projekteeritud nii, et avatuna on tema vooluhulk:

Voolukatse tuleb teha sissevoolu absoluutsel õhurõhul 200 kPa ja temperatuuril 15 °C.

6.15.8.7. Rõhuvabastusseade paigaldatakse mahuti piirkonda, kus kütus on gaasilises olekus.

6.15.8.8. Rõhuvabastusseade paigaldatakse mahutile nii, et see võimaldab väljalaset gaasikindlasse kaitsekesta juhul, kui gaasikindel kaitsekest on ette nähtud.

6.15.8.9. Rõhuvabastusseadet (kaitset) katsetatakse vastavalt 3. lisa punkti 7 sätetele.

Minimaalse kütusetaseme juures, mil mootor veel töötab, ei tohi kütusepumba (-pumpade) tekitatud soojus põhjustada kaitseklapi avanemist.

6.15.10.1. Täiteseadmel peab olema vähemalt üks pehme pesaga tagasilöögiklapp ning täiteseade peab olema projekteeritud nii, et seda ei ole võimalik demonteerida.

6.15.10.3. Täiteseadme ühenduskoha ehitus ja mõõtmed peavad vastama 9. lisas esitatud joonistele.

Joonisel 5 näidatud täiteseadet kasutatakse üksnes M2-, M3-, N2-, N3- ja M1-kategooria mootorsõidukitel maksimaalse registrimassiga > 3 500 kg (6).

6.15.10.4. Joonisel 4 näidatud täiteseadet võib samuti kasutada M2-, M3-, N2-, N3- ja M1-kategooria mootorsõidukitel maksimaalse registrimassiga > 3 500 kg (6).

6.15.10.6.1. Eesmise tihenduspinna ja tagasilöögiklapi esikülje vaheline tühimaht ei tohi ületada 0,1 cm3.

6.15.10.6.2. Ühendust läbiv vool 30 kPa suuruse rõhuerinevuse puhul peab veega katsetamisel olema vähemalt 60 liitrit minutis.

6.15.10.7.1. Eesmise tihenduspinna ja tagasilöögiklapi esikülje vaheline tühimaht ei tohi ületada 0,5 cm3.

6.15.10.7.2. Täiteseadet läbiv vool 50 kPa suuruse rõhuerinevuse puhul, kui tagasilöögiklapp on mehaaniliselt avatud, peab veega katsetamisel olema vähemalt 200 liitrit minutis.

6.15.10.7.3. Euro-täiteseade peab vastama 9. lisa punktis 7.4 kirjeldatud löögikatse nõuetele.

6.15.11.1. Mahutis oleva vedeliku taset kontrolliv seade peab olema kaudset tüüpi (näiteks magnetiline), paiknedes mahuti sise- ja väliskülje vahel. Kui mahutis oleva vedeliku taset kontrolliv seade on otsest tüüpi, peaksid elektriühendused standardi IEC EN 60529:1997–06 kohaselt vastama IP 54 spetsifikatsioonile.

6.15.11.2. Kui mahuti tasemeindikaatoril on ujuk, peab ujuk vastu pidama välisrõhule 3 000 kPa.

6.15.12.1. Gaasikindla kaitsekesta väljalaskeava vaba koguläbimõõt peab olema vähemalt 450 mm2.

6.15.12.2. Gaasikindel kaitsekest peab olema lekkekindel rõhul 10 kPa, kui ava(d) on suletud ja maksimaalne lubatud auruleke on 100 m3 tunnis, ning ilma püsiva deformatsioonita.

6.15.12.3. Gaasikindel kaitsekest peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu rõhule 50 kPa.

6.15.13.1.1. Kui hooldusklapp on ühendatud LPG kütusepumbaga, peab LPG mahuti andmesilt või multiklapp, kui see on olemas, kandma märget „SISALDAB PUMPA” ja pumpa identifitseerivat tähist. LPG mahuti sees paiknevad elektriühendused peavad vastama standardi IEC 529 isolatsiooniklassile IP 40.

6.15.13.1.2. Hooldusklapp peab avatud ja suletud asendis vastu pidama rõhule 6 750 kPa.

6.15.13.1.3. Hooldusklapp ei tohi suletud asendis võimaldada voolusuunalist siseleket. Tagasivoolu suunas on leke lubatud.

6.15.13.2.2. Ülevooluklapp peab olema projekteeritud möödavooluklapiga, et võimaldada rõhkude võrdsustumist.

6.15.13.2.3. Ülevooluklapp peab 90 kPA suuruse rõhuerinevuse korral voolu katkestama. Selle rõhuerinevuse juures ei tohi vool ületada 8 000 cm3/min.

6.15.13.2.4. Kui ülevooluklapp on suletud asendis, ei tohi möödavooluklappi läbiv vool 700 kPa rõhuerinevuse juures ületada 500 cm3/min.

Igast muudatusest LPG seadmete tüübis tuleb teatada tüübikinnituse andnud ametiasutusele. See asutus võib:

7.1.1. võtta seisukoha, et tehtud muudatused ei mõju tõenäoliselt kahjustavalt ja et seadmed vastavad endiselt nõuetele, või

7.2. Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 5.3 sätestatud korras.

7.3. Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus annab igale niisuguse laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri.

Tootmise nõuetele vastavuse kontrollimine peab olema kooskõlas kokkuleppe 2. liites (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) sätestatud menetlusega ning vastama järgmistele nõuetele.

9.1. Kõik käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saanud seadmed peavad olema valmistatud nii, et need vastaksid punktis 6 sätestatud nõuete kohaselt kinnitatud tüübile.

9.2. Punkti 9.1 nõuete täitmise tõendamiseks viiakse läbi asjakohane tootmise kontroll.

9.3. Täita tuleb käesoleva eeskirja 8., 10. ja 15. lisas sätestatud tootmise vastavuskontrolli miinimumnõuded.

9.4. Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida tootmisasutustes kasutatavaid vastavuskontrolli meetodeid. Selliseid kontrolle tuleks tavapäraselt teha üks kord aastas.

9.5. Lisaks sellele katsetatakse iga mahutit vastavalt käesoleva eeskirja 10. lisa punkti 2.3 nõuetele vähemalt 3 000 kPa suuruse rõhu juures.

9.6. Iga voolikukoostu, millele käesoleva eeskirja punktiga 2 ettenähtud klassifikatsiooni järgi avaldatakse kõrget rõhku (klass 1), tuleb poole minuti jooksul gaasiga katsetada 3 000 kPa suuruse rõhu juures.

9.7. Keevitatud mahutite puhul tuleb igast kahesajast mahutist üht ja ülejäänutest üht mahutit katsetada radiograafiliselt vastavalt 10. lisa punktile 2.4.1.

9.8. Tootmise ajal tuleb igast kahesajast mahutist üht ning ülejäänutest üht mahutit katsetada mehaaniliselt vastavalt 10. lisa punktile 2.1.2.

10.1. Käesoleva eeskirja kohaselt seadmetele antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punkti 9 nõudeid ei täideta.

10.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab oma eelnevalt antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2B lisas esitatud teatise vormi.

11.1. Alates käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda Euroopa Majanduskomisjoni (ECE) tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mis sisaldab 01-seeria muudatusi.

11.2. Kolm kuud pärast 01-seeria muudatuste ametlikku jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ECE tüübikinnituse vaid juhul, kui kinnitatav osa tüüp vastab käesolevale 01-seeria muudatusi sisaldavale eeskirjale.

11.3. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei või keelduda tüübikinnituse andmisest osa tüübile, mis on saanud kinnituse käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste alusel.

11.4. Kaheteistkümne kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva ei või ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest osa tüübile, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja algversiooni alusel.

11.5. Kaheteistkümne kuu möödumisel 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda sellise osa tüübi müügist, mis ei vasta eeskirja 01-seeria muudatuste nõuetele, välja arvatud juhul, kui osa on ette nähtud asendusena paigaldamiseks kasutuses olevatele sõidukitele.

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud seadmetüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Asjakohase teate saamisel teatab nimetatud asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2B lisas esitatud teatise vormi.

13. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE NING HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või nende ametiasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teatis teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, nende andmisest keeldumise või nende tühistamise kohta.

KÜTUSENA VEELDATUD NAFTAGAASI KASUTAMISEKS ERISEADMETEGA VARUSTATUD SÕIDUKITE TÜÜBIKINNITUS SEOSES ASJAOMASTE SEADMETE PAIGALDAMISEGA

14.1.1. „Sõiduki tüübikinnitus” — sõidukitüübi kinnitus seoses eriseadmete paigaldamisega veeldatud naftagaasi kasutamiseks sõiduki kütusena.

„Sõidukitüüp” — sõiduk või sõidukitüüpkond, millele on paigaldatud eriseadmed LPG kasutamiseks kütusena ning mis ei erine üksteisest järgmiste omaduste poolest:

15.1. Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses eriseadmete paigaldamisega LPG kasutamiseks kütusena esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

15.2. Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid kolmes eksemplaris: sõiduki kirjeldus, mis sisaldab kõiki käesoleva eeskirja 1. lisas nimetatud asjakohaseid üksikasju.

15.3. Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistustele tuleb esitada kinnitatava tüübi näidissõiduk.

16.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk on varustatud kõigi kütusena LPG kasutamiseks vajalike eriseadmetega ning vastab punkti 17 nõuetele, antakse sellele tüübikinnitus.

16.2. Igale kinnituse saanud sõidukitüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest kohta näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kõige hilisemaid tehnilisi muudatusi, mis tüübikinnituse väljastamise ajaks on eeskirja tehtud.

16.3. Teade LPGd kasutavale sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise või kinnituse andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2D lisas esitatud vormi.

Igale käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüübile vastavale sõidukile tuleb punktis 16.3 nimetatud tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavale ja kergesti juurdepääsetavale kohale kinnitada rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest osadest:

16.4.1. ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riiki tähistav number (7);

16.4.2. punktiga 16.4.1 ettenähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja tüübikinnitusnumber.

16.5. Kui sõiduk vastab ühe või mitme kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, ei pea punktiga 16.4.1 ettenähtud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse eeskirja ja tüübikinnituse numbrid ning täiendavad sümbolid kõigi eeskirjade kohta, mille kohaselt on antud tüübikinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, vertikaalsete tulpadena punktiga 16.4.1 ettenähtud sümbolist paremale.

16.7. Tüübikinnitusmärk kinnitatakse sõiduki andmesildi lähedale või selle peale.

16.8. Käesoleva eeskirja 2C lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised.

17. KÜTUSENA VEELDATUD NAFTAGAASI KASUTAVATE SÕIDUKITE ERISEADMETE PAIGALDAMISE NÕUDED

17.1.1. Sõidukile paigaldatud LPG seadmed peavad töötama nii, et ei oleks ületatud maksimaalne töörõhk, mille jaoks seadmed on projekteeritud ja kinnitatud.

17.1.2. Kõik seadmestiku koostisosad eraldi peavad olema saanud käesoleva eeskirja I osa kohase tüübikinnituse.

17.1.6. LPG seadmestik tuleb paigaldada selliselt, et see oleks parimal võimalikul moel kaitstud vigastuste, näiteks liikuvatest sõidukiosadest, kokkupõrkest, kruusast, peale- või mahalaadimisest või koorma paigalt liikumisest tulenevate vigastuste eest.

LPG seadmestikuga ei tohi olla ühenduses muid seadmeid peale nende, mida on sõiduki mootori nõuetekohaseks toimimiseks rangelt vaja.

17.1.7.1. Ilma et see piiraks punkti 17.1.7 sätete kohaldamist, võib maksimaalse registrimassiga > 3 500 kg M2-, M3-, N2-, N3- ja M1-kategooria sõidukitele sõitjateruumi kütmiseks paigaldada LPG seadmestikuga ühendatud küttesüsteemi.

17.1.7.2. Punktis 17.1.7.1 nimetatud küttesüsteemi lubatakse juhul, kui tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste arvates on küttesüsteem piisavalt kaitstud ega mõjuta LPG seadmestiku tavapärast nõuetekohast toimimist.

17.1.7.3. Ilma et see piiraks punkti 17.1.7 sätete kohaldamist, võib tagavarasüsteemita ainukütusega sõiduki LPG süsteemile paigaldada hooldusliitmiku.

17.1.7.4. Punktis 17.1.7.3 nimetatud hooldusliitmikku lubatakse juhul, kui tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste arvates on hooldusliitmik piisavalt kaitstud ega mõjuta LPG seadmestiku tavapärast nõuetekohast toimimist. Hooldusliitmik tuleb ühendada eraldi gaasikindla tagasilöögiklapiga nii, et käitada on võimalik üksnes mootorit.

17.1.7.5. Ainukütusega sõidukitel, mis on varustatud hooldusliitmikuga, peab hooldusliitmiku läheduses olema 17. lisas kirjeldatud kleebis.

17.1.8.1. M2- ja M3-kategooria sõidukitel peab olema 16. lisas kirjeldatud andmesilt.

17.1.8.2. Andmesilt paigaldatakse M2- või M3-kategooria sõiduki ette ja taha ning parempoolse rooliga sõidukite vasakpoolsete uste ja vasakpoolse rooliga sõidukite parempoolsete uste välisküljele.

17.2.1. Ükski LPG seadmestiku osa, sh nende osade kaitsematerjal, ei tohi sõidukist välja ulatuda, v.a täiteseade, juhul kui see ei ulatu kerepaneeli tingjoonest välja üle 10 mm.

17.2.2. Kui LPG mahuti välja arvata, ei tohi ükski LPG seadmestiku osa, sealhulgas nende osade kaitsematerjal, ulatuda allapoole sõiduki alumist serva, välja arvatud juhul, kui sõiduki mõni muu osa paikneb 150 mm raadiuses allpool.

17.2.3. Ükski LPG seadmestiku osa ei tohi asuda summutile või sarnasele soojaallikale lähemal kui 100 mm, välja arvatud juhul, kui sellised osad on kuumuse vastu piisavalt kaitstud.

17.3.2.1. gaasikindel kaitsekest, mis katab kütusemahutile kinnitatud lisaseadmeid;

17.3.2.8. mahutiga seotud elektrijuhtmete läbiviik (ajamid/kütusepump/kütusetasemeandur);

17.3.3. Punktides 17.3.1.2–17.3.1.5 osutatud mahuti lisaseadmed võivad olla omavahel ühendatud.

17.3.4. Punktis 17.3.1.7 osutatud kaugjuhitav sulgklapp võib olla ühendatud rõhuregulaatori/aurustiga.

17.3.5. LPG seadmestiku sellesse ossa, kus rõhk on alla 20 kPa, võib paigaldada mootori tõhusaks tööks vajalikke täiendavaid osi.

17.4.1. Kütusemahuti peab olema püsivalt sõidukile paigaldatud ega tohi asuda mootoriruumis.

17.4.2. Kütusemahuti tuleb paigaldada õigesse asendisse, järgides mahuti tootja juhiseid.

17.4.3. Kütusemahuti peab olema paigaldatud nii, et ei oleks kahe metallosa kontakti, välja arvatud mahuti alalistes kinnituskohtades.

17.4.4. Kütusemahutil peavad sõiduki külge kinnitamiseks olema alalised kinnituskohad või see tuleb sõidukile kinnitada mahutiraami ja mahutirihmade abil.

Sõiduki kasutusvalmis asendis peab mahuti olema vähemalt 200 mm teepinnast kõrgemal.

17.4.5.1. Punkti 17.4.5 nõue ei ole siduv, kui mahuti on eest ja külgedelt piisavalt kaitstud ning ükski mahuti osa ei asu sellest kaitsest madalamal.

17.4.6. Kütusemahuti(d) peab/peavad olema paigaldatud ja kinnitatud nii, et täis mahuti(te)ga oleks võimalik (ilma vigastuste tekkimiseta) taluda järgmisi kiirendusi:

Praktilise katsetamise asemel võib kasutada arvutusmeetodit, juhul kui tüübikinnituse taotleja suudab tehnilisele teenistusele selle samaväärsust rahuldavalt tõestada.

17.5.1. Kui ühe sissevoolutoruga on ühendatud rohkem kui üks LPG mahuti, tuleb igale mahutile paigaldada tagasilöögiklapp, mis paikneb kaugjuhitavast hooldusklapist allavoolu, ning sissevoolutorusse tagasilöögiklapist allavoolu tuleb paigaldada toru kaitseklapp. Tagasilöögiklapist (-klappidest) ülesvoolu tuleb paigaldada piisav filtrisüsteem, mis takistab tagasilöögiklapi (-klappide) saastumist.

17.5.2. Tagasilöögiklappi ja toru kaitseklappi ei nõuta, kui kaugjuhitava hooldusklapi tagasivoolurõhk on suletud asendis suurem kui 500 kPa.

Sel juhul peab kaugjuhitava hooldusklapi juhtimine olema konstrueeritud nii, et korraga ei oleks avatud rohkem kui üks kaugjuhitav klapp. Lülitust võimaldav kattuvusaeg ei tohi olla pikem kui kaks minutit.

17.6.1.1. Kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga paigaldatakse otse ilma vaheliitmiketa kütusemahutile.

17.6.1.2. Kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga on juhitav nii, et kui mootor ei tööta, sulgub see olenemata süüteluku asendist automaatselt ning jääb suletuks seni, kuni mootor ei ole tööle hakanud.

17.6.2.1. Vedruga kaitseklapp paigaldatakse kütusemahutisse nii, et see on ühendatud aururuumiga ja võimaldab väljalaset ümbritsevasse atmosfääri. Vedruga kaitseklapp võib võimaldada väljalaset gaasikindlasse kaitsekesta, kui gaasikindel kaitsekest vastab punkti 17.6.5 nõuetele.

17.6.3.1. Automaatne täitumistaseme piiraja peab kokku sobima mahutiga, millele ta on paigaldatud, ning olema paigaldatud õiges asendis, mis tagab, et mahutit ei oleks võimalik täita rohkem kui 80 % ulatuses.

17.6.4.1. Tasemeindikaator peab kokku sobima mahutiga, millele ta on paigaldatud, ning olema paigaldatud õiges asendis.

17.6.5.1. Kütusemahutile peab olema paigaldatud punktide 17.6.5.2–17.6.5.5 nõuetele vastav gaasikindel kaitsekest üle mahuti lisaseadmete, välja arvatud juhul, kui mahuti on paigaldatud sõidukist väljapoole ja mahuti lisaseadmed on prahi ja vee eest kaitstud.

17.6.5.2. Gaasikindel kaitsekest peab olema ühenduses atmosfääriga, vajadusel ühendusvooliku ja ühendustoru kaudu.

17.6.5.3. Gaasikindla kaitsekesta tuulutusava peab mootorsõidukist väljumise punktis olema suunatud allapoole. See ei tohi suubuda rattakoopasse ega olla suunatud kuumuseallikale, näiteks summutile.

17.6.5.4. Igal mootorsõiduki kere põhjas asuval gaasikindla kaitsekesta tuulutamiseks kasutataval ühendusvoolikul või ühendustorul peab olema vähemalt 450 mm2 suurune sulgemata ava. Kui ühendusvoolikusse ja ühendustorusse on paigaldatud gaasitoru, muu toru või elektrijuhe, peab sulgemata ava suurus samuti olema vähemalt 450 mm2.

17.6.5.5. Gaasikindel kaitsekest ja ühendusvoolikud peavad suletud avade korral olema gaasikindlad ning ilma püsiva deformatsioonita rõhul 10 kPa; maksimaalne lubatud lekkehulk on 100 m3 tunnis.

17.6.5.6. Ühendusvoolik peab olema nõuetekohaselt kinnitatud gaasikindla kaitsekesta ja ühendustoru külge, et tagada gaasikindel liide.

17.7.1. Gaasitorud peavad olema valmistatud õmbluseta torudest: kas vasest või roostevabast terasest või korrosioonikindla kattega terasest.

17.7.3. Vasest gaasitorude välisläbimõõt ei tohi ületada 12 mm ja seinte paksus peab olema vähemalt 0,8 mm; terasest ja roostevabast terasest gaasitorude läbimõõt ei tohi ületada 25 mm ning nende seinad peavad olema gaasitorule sobiva paksusega.

17.7.4. Gaasitoru võib olla valmistatud mittemetalsest materjalist, kui toru vastab käesoleva eeskirja punkti 6.7 nõuetele.

17.7.5. Gaasitoru võib asendada gaasivoolikuga, mis vastab käesoleva eeskirja punkti 6.7 nõuetele.

17.7.6. Gaasitorud, välja arvatud mittemetallist gaasitorud, peavad olema kinnitatud nii, et neile ei mõjuks vibratsioon ega pinged.

17.7.7. Gaasivoolikud ja mittemetallist gaasitorud peavad olema kinnitatud nii, et neile ei mõjuks pinged.

17.7.8. Kinnituskohas peab gaasitoru või -voolik olema kaetud kaitsematerjaliga.

17.7.10. Läbiviikudes peavad nii kaitseümbrisega kui ka ilma kaitseümbriseta gaasitorud ja voolikud olema kaetud kaitsematerjaliga.

17.8.2. Gaasitorusid tohib ühendada ainult korrosioonikindluse seisukohast sobivate liitmikega.

17.8.3. Roostevabast terasest torusid tohib ühendada ainult roostevabast terasest liitmikega.

17.8.5. Gaasitorud tuleb ühendada sobivate liidetega, näiteks terastorude puhul kaheosaliste surveliitmikega ja vasktorude puhul liitmikega, millel on mõlemas otsas rõngastihendid. Gaasitorud ühendatakse sobivate ühenduste abil. Mitte ühelgi juhul ei tohi kasutada liitmikke, mis kahjustavad toru. Paigaldatud liitmike lõhkemisrõhk peab olema toru jaoks ettenähtuga sama või sellest suurem.

17.8.7. Liited peavad asuma kohtades, millele on võimalik kontrollimiseks ligi pääseda.

Sõitjateruumis või sisemises pagasiruumis ei tohi gaasitoru või -voolik olla pikem kui mõistlikult vaja; käesolev nõue on täidetud, kui gaasitoru või -voolik ei ulatu kaugemale kui kütusemahutist sõiduki küljeni.

17.8.8.1. Sõitjateruumis ega sisemises pagasiruumis ei tohi olla gaasiühendusi, välja arvatud:

17.8.8.2. Punktide 17.8.8 ja 17.8.8.1 nõudeid ei kohaldata M2- ja M3-kategooria sõidukite suhtes, mille kütusetorud või -voolikud ja ühendused on kaetud atmosfääriga avatud ühenduses oleva, LPG-kindla ümbrisega. Ümbrise või kanali avatud ots peab asuma selle madalaimas punktis.

17.9.1. LPG mahutist rõhuregulaatori/aurustini viivasse gaasitorusse, võimalikult rõhuregulaatori/aurusti lähedale tuleb paigaldada kaugjuhitav sulgklapp.

17.9.2. Kaugjuhitav sulgklapp võib olla rõhuregulaatorisse/aurustisse sisse ehitatud.

17.9.3. Ilma et see piiraks punkti 17.9.1. sätete kohaldamist, võib kaugjuhitav sulgklapp olla paigaldatud LPG seadmestiku tootja määratud asukohta mootoriruumis, kui rõhuregulaatori ja LPG mahuti vahele on paigaldatud kütuse tagastussüsteem.

17.9.4. Kaugjuhitav sulgklapp paigaldatakse nii, et kütuse etteanne lõpeb, kui mootor ei tööta või kui teise kütusesüsteemiga varustatud sõiduki puhul valitakse teine kütus. Diagnostika jaoks on lubatud kahesekundiline viivitus.

17.10.1. Täiteseadme pöörlemine peab olema välistatud ja täiteseade peab olema kaitstud prahi ja vee eest.

17.10.2. Kui LPG mahuti on paigaldatud sõitjateruumi või sisemisse (pagasi)ruumi, peab täiteseade asuma sõidukist väljaspool.

LPG seadmestiku elektrilised osad peavad olema ülekoormuse eest kaitstud ning toitekaablil peab olema vähemalt üks eraldi kaitse.

17.11.1.1. Kaitse peab olema paigaldatud teadaolevasse asukohta, kus sellele on võimalik ilma tööriistade abita juurde pääseda.

17.11.2. LPG seadmestiku gaasijuhtivate osade elektritoide ei tohi kulgeda gaasitoru kaudu.

17.11.3. Kõik LPG seadmestiku sellisele koostisosale paigaldatud elektrilised osad, kus rõhk ületab 20 kPa, peavad olema ühendatud ja isoleeritud nii, et vool ei läbiks LPGd sisaldavaid koostisosi.

17.11.4. Elektrijuhtmed peavad olema vigastuste eest piisavalt kaitstud. Pagasiruumis ja sõitjateruumis olevad elektriühendused peavad vastama standardi IEC 529 isolatsiooniklassile IP 40. Kõik muud elektriühendused peavad vastama standardi IEC 529 isolatsiooniklassile IP 54.

17.11.5. Rohkem kui ühe kütusesüsteemiga sõidukitel peab olema kütusevalikusüsteem, mis tagab, et samaaegselt ei suunataks mootorisse rohkem kui üht kütust. Ümberlülitamiseks on lubatud lühike kattuvusaeg.

17.11.6. Ilma et see piiraks punkti 17.11.5 sätete kohaldamist, võib piloodi juhitava segaküttega mootori puhul ette anda rohkem kui üht kütust.

17.11.7. Gaasikindlas kaitsekestas asuvad elektriühendused ja elektrilised osad peavad olema konstrueeritud nii, et ei tekiks sädemeid.

17.12.1. Rõhuvabastusseade peab olema kinnitatud kütusemahuti(te)le viisil, mis võimaldab väljalaset gaasikindlasse kaitsekesta juhul, kui gaasikindel kaitsekest on ette nähtud ja vastab punkti 17.6.5 nõuetele.

Tootmise nõuetele vastavuse kontrollimine peab olema kooskõlas kokkuleppe 2. liites (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) sätestatud menetlusega ning vastama järgmistele nõuetele.

18.1. Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks eespool punktis 17 sätestatud nõuete kohaselt kinnitatud tüübile.

18.2. Punkti 18.1 nõuete täitmise kontrollimiseks viiakse läbi asjakohane tootmise kontroll.

18.3. Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida tootmisasutustes kasutatavaid vastavuskontrolli meetodeid. Selliseid kontrolle tuleks tavapäraselt teha üks kord aastas.

19.1. Käesoleva eeskirja kohaselt sõidukile antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punkti 18 nõudeid ei täideta.

19.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab oma eelnevalt antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2D lisas esitatud teatise vormi.

Igast eriseadmete paigalduse muutmisest kütusena LPGd kasutatavates sõidukites tuleb teatada sõidukitüübi kinnituse andnud ametiasutusele. See asutus võib:

20.1.1. võtta seisukoha, et tehtud muudatused ei mõju tõenäoliselt kahjustavalt ja et sõiduk vastab endiselt nõuetele, või

20.1.2. nõuda katseid tegevalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

20.2. Muudatuse kirjeldust sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktiga 16.3 ettenähtud korras.

20.3. Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab igale niisugusele laiendusele seerianumbri ja teavitab sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi, kasutades käesoleva eeskirja 2D lisas esitatud teatise vormi.

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teavitab ta sellest tüübikinnituse andnud asutust. Asjakohase teate saamisel teatab nimetatud asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2D lisas esitatud teatise vormi.

22. ÜLEMINEKUSÄTTED LPG SEADMETE ERI OSADE PAIGALDAMISE KOHTA JA KÜTUSENA VEELDATUD NAFTAGAASI KASUTAMISEKS ERISEADMETEGA VARUSTATUD SÕIDUKITE TÜÜBIKINNITUSE KOHTA SEOSES ASJAOMASTE SEADMETE PAIGALDAMISEGA

22.1. Alates käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda ECE tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mis sisaldab 01-seeria muudatusi.

22.2. Alates käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei või ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelata käesoleva 01-seeria muudatusi sisaldava eeskirja alusel tüübikinnituse saanud osa paigaldamist sõidukile ega esmase seadmena kasutamist.

22.3. Kaheteistkümne kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised lubada käesoleva eeskirja algversiooni alusel tüübikinnituse saanud osa kasutamist esmase seadmena, kui see on paigaldatud LPG kütusele üleviidud sõidukile.

22.4. Kaheteistkümne kuu möödumisel käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast peavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelama niisuguse osa esmase seadmena kasutamise, mis LPG kütusele üleviidud sõidukile paigaldatuna ei vasta käesoleva 01-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nõuetele.

22.5. Kaheteistkümne kuu möödumisel pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda niisuguse sõiduki esmakordsest riiklikust registreerimisest (esmakordsest kasutuselevõtust), mis ei vasta käesoleva 01-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nõuetele.

23. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE NING HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega).

(2) 1 — Saksamaa, 2 — Prantsusmaa, 3 — Itaalia, 4 — Madalmaad, 5 — Rootsi, 6 — Belgia, 7 — Ungari, 8 — Tšehhi Vabariik, 9 — Hispaania, 10 — Serbia, 11 — Ühendkuningriik, 12 — Austria, 13 — Luksemburg, 14 — Šveits, 15 — (vaba), 16 — Norra, 17 — Soome, 18 — Taani, 19 — Rumeenia, 20 — Poola, 21 — Portugal, 22 — Venemaa Föderatsioon, 23 — Kreeka, 24 — Iirimaa, 25 — Horvaatia, 26 — Sloveenia, 27 — Slovakkia, 28 — Valgevene, 29 — Eesti, 30 — (vaba), 31 — Bosnia ja Hertsegoviina, 32 — Läti, 33 — (vaba), 34 — Bulgaaria, 35 — (vaba), 36 — Leedu, 37 — Türgi, 38 — (vaba), 39 — Aserbaidžaan, 40 — endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 — (vaba), 42 — Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades oma vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 — Jaapan, 44 — (vaba), 45 — Austraalia, 46 — Ukraina, 47 — Lõuna-Aafrika, 48 — Uus-Meremaa, 49 — Küpros, 50 — Malta, 51 — Korea Vabariik, 52 — Malaisia, 53 –Tai, 54 ja 55 — (vabad) ja 56 — Montenegro. Edasised numbrid antakse muudele riikidele kronoloogilises järjekorras, kui nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel antud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teatab kokkuleppe osapooltele nendele riikidele antud numbritest.

(4) Kohaldatakse vaid juhul, kui gaasidosaatori ajam ei ole gaasi sissepritseseadmega integreeritud.

(5) Kohaldatakse vaid juhul, kui gaasisegisti töörõhk ületab 20 kPa (klass 2).

(6) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega).

3. LISA

LPG MAHUTI LISASEADMETE TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

Mahuti täitumise kontrollventiil (80 %)

1.1. Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.1.

1.2. Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 3.

1.3. Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa.

1.4. Arvutuslikud temperatuurid:

–20 °C kuni 65 °C.

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

1.5. Üldised projekteerimiseeskirjad:

punkt 6.15.1, mahuti täitumise kontrollventiili (80 %) käsitlevad sätted;

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

punkt 6.15.3.1, elektritoitel aktiveeritavaid klappe käsitlevad sätted.

1.6. Kohaldatavad katsemenetlused:

ülerõhukatse	15. lisa punkt 4
välisleke	15. lisa punkt 5
kõrge temperatuur	15. lisa punkt 6
madal temperatuur	15. lisa punkt 7
pesa leke	15. lisa punkt 8
kulumine	15. lisa punkt 9
töökatse	15. lisa punkt 10
LPGga kokkusobivus	15. lisa punkt 11 (1)
korrosioonikindlus	15. lisa punkt 12 (2)
vastupidavus kuivale kuumusele	15. lisa punkt 13 (1)
osooniga vanandamine	15. lisa punkt 14 (1)
roomavus	15. lisa punkt 15 (1)
temperatuuritsükkel	15. lisa punkt 16 (1)

Tasemeindikaator

2.1. Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.2.

2.2. Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 1.

2.3. Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa.

2.4. Arvutuslikud temperatuurid:

–20 °C kuni 65 °C.

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

2.5. Üldised projekteerimiseeskirjad:

punkt 6.15.11, tasemeindikaatorit käsitlevad sätted;

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted.

2.6. Kohaldatavad katsemenetlused:

ülerõhukatse	15. lisa punkt 4
välisleke	15. lisa punkt 5
kõrge temperatuur	15. lisa punkt 6
madal temperatuur	15. lisa punkt 7
LPGga kokkusobivus	15. lisa punkt 11 (1)
korrosioonikindlus	15. lisa punkt 12 (2)
vastupidavus kuivale kuumusele	15. lisa punkt 13 (1)
osooniga vanandamine	15. lisa punkt 14 (1)
roomavus	15. lisa punkt 15 (1)
temperatuuritsükkel	15. lisa punkt 16 (1)

Kaitseklapp (suruklapp)

3.1. Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.3.

3.2. Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 3.

3.3. Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa.

3.4. Arvutuslikud temperatuurid:

–20 °C kuni 65 °C.

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

3.5. Üldised projekteerimiseeskirjad:

punkt 6.15.8, kaitseklappi (suruklappi) käsitlevad sätted.

3.6. Kohaldatavad katsemenetlused:

ülerõhukatse	15. lisa punkt 4
välisleke	15. lisa punkt 5
kõrge temperatuur	15. lisa punkt 6
madal temperatuur	15. lisa punkt 7
pesa leke	15. lisa punkt 8
kulumine	15. lisa punkt 9 (200 töötsükliga)
töökatse	15. lisa punkt 10
LPGga kokkusobivus	15. lisa punkt 11 (1)
korrosioonikindlus	15. lisa punkt 12 (2)
vastupidavus kuivale kuumusele	15. lisa punkt 13 (1)
osooniga vanandamine	15. lisa punkt 14 (1)
roomavus	15. lisa punkt 15 (1)
temperatuuritsükkel	15. lisa punkt 16 (1)

Kaugjuhitav hooldusklapp koos ülevooluklapiga

4.1. Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.4.

4.2. Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 3.

4.3. Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa.

4.4. Arvutuslikud temperatuurid:

–20 °C kuni 65 °C.

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

4.5. Üldised projekteerimiseeskirjad:

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

punkt 6.15.3.1, elektri- /välistoitel aktiveeritavaid klappe käsitlevad sätted;

punkt 6.15.13, kaugjuhitavat hooldusklappi koos ülevooluklapiga käsitlevad sätted

4.6. Kohaldatavad katsemenetlused:

ülerõhukatse	15. lisa punkt 4
välisleke	15. lisa punkt 5
kõrge temperatuur	15. lisa punkt 6
madal temperatuur	15. lisa punkt 7
pesa leke	15. lisa punkt 8
kulumine	15. lisa punkt 9
töökatse	15. lisa punkt 10
LPGga kokkusobivus	15. lisa punkt 11 (1)
korrosioonikindlus	15. lisa punkt 12 (2)
vastupidavus kuivale kuumusele	15. lisa punkt 13 (1)
osooniga vanandamine	15. lisa punkt 14 (1)
roomavus	15. lisa punkt 15 (1)
temperatuuritsükkel	15. lisa punkt 16 (1)

Elektrijuhtmete läbiviik

5.1. Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.8.

5.2. Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 1.

5.3. Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa.

5.4. Arvutuslikud temperatuurid:

–20 °C kuni 65 °C.

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

5.5. Üldised projekteerimiseeskirjad:

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

punkt 6.15.2.3, elektrijuhtmete läbiviiku käsitlevad sätted.

5.6. Kohaldatavad katsemenetlused:

ülerõhukatse	15. lisa punkt 4
välisleke	15. lisa punkt 5
kõrge temperatuur	15. lisa punkt 6
madal temperatuur	15. lisa punkt 7
LPGga kokkusobivus	15. lisa punkt 11 (1)
korrosioonikindlus	15. lisa punkt 12 (2)
vastupidavus kuivale kuumusele	15. lisa punkt 13 (1)
osooniga vanandamine	15. lisa punkt 14 (1)
roomavus	15. lisa punkt 15 (1)
temperatuuritsükkel	15. lisa punkt 16 (1)

Gaasikindel kaitsekest

6.1. Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.7.

6.2. Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1):

ei kohaldata.

6.3. Klassifikatsioonirõhk: ei kohaldata.

6.4. Arvutuslikud temperatuurid:

–20 °C kuni 65 °C

Eespool osutatud väärtusi ületavate temperatuuride korral kohaldatakse katsetamise eritingimusi.

6.5. Üldised projekteerimiseeskirjad:

punkt 6.15.12, gaasikindlat kaitsekesta käsitlevad sätted.

6.6. Kohaldatavad katsemenetlused:

ülerõhukatse	15. lisa punkt 4 (50 kPa)
välisleke	15. lisa punkt 5 (10 kPa)
kõrge temperatuur	15. lisa punkt 6
madal temperatuur	15. lisa punkt 7

Rõhuvabastusseade (kaitsme) tüübikinnitust reguleerivad sätted

7.1. Mõiste: vt käesoleva eeskirja punkt 2.5.3.1.

7.2. Osa klassifikatsioon (vastavalt punkti 2 joonisele 1): klass 3.

7.3. Klassifikatsioonirõhk: 3 000 kPa.

7.4. Arvutuslik temperatuur:

kaitse peab olema projekteeritud avanema temperatuuril 120 ± 10 °C.

7.5. Üldised projekteerimiseeskirjad:

punkt 6.15.2, elektriisolatsiooni käsitlevad sätted;

punkt 6.15.3.1, elektritoitel aktiveeritavaid klappe reguleerivad sätted;

punkt 6.15.7, gaasitoru kaitseklappi käsitlevad sätted.

7.6. Kohaldatavad katsemenetlused:

ülerõhukatse	15. lisa punkt 4
välisleke	15. lisa punkt 5
kõrge temperatuur	15. lisa punkt 6
madal temperatuur	15. lisa punkt 7
pesa leke (pesa olemasolul)	15. lisa punkt 8
LPGga kokkusobivus	15. lisa punkt 11 (1)
korrosioonikindlus	15. lisa punkt 12 (2)
vastupidavus kuivale kuumusele	15. lisa punkt 13 (1)
osooniga vanandamine	15. lisa punkt 14 (1)
roomavus	15. lisa punkt 15 (1)
temperatuuritsüklid	15. lisa punkt 16 (1)

7.7. Nõuded rõhuvabastusseadmele (kaitsele)

Tootja ettenähtud rõhuvabastusseadme (kaitsme) sobivust kasutustingimuste jaoks tõendatakse järgmiste katsetega.

a)	Üht näidist tuleb 24 h hoida kontrollitaval temperatuuril vähemalt 90 °C ja rõhul, mis ei ole väiksem katserõhust (3 000 kPa). Selle katse lõpus ei tohi esineda leket ega olla nähtavaid disainilahenduses kasutatud kergsulamite väljapressimise märke.

Ühe näidisega tehakse survetsüklisagedusega kuni 4 tsüklit minutis järgmine väsimuskatse:

i)	hoitakse temperatuuril 82 °C ja samal ajal tehakse 10 000 survetsüklit vahemikus 300–3 000 kPa;

ii)	hoitakse temperatuuril –20 °C ja samal ajal tehakse 10 000 survetsüklit vahemikus 300–3 000 kPa.

Selle katse lõpus ei tohi esineda leket ega olla nähtavaid disainilahenduses kasutatud kergsulamite väljapressimise märke.

Rõhuvabastusseadme katmata valgevasest rõhkuhoidvad detailid peavad ilma pingekorrosioonimõradeta pidama vastu ASTM B154 standardi kohasele elavhõbenitraadikatsele (3). Rõhuvabastusseade kastetakse 30 minutiks elavhõbenitraadi vesilahusesse, mis sisaldab liitri lahuse kohta 10 g elavhõbenitraati ja 10 ml lämmastikhapet. Sissekastmise järel tuleb rõhuvabastusseadet katsetada lekkimise suhtes, avaldades ühe minuti vältel 3 000 kPa suurust õhusurvet, mille jooksul kontrollitakse detaili välise lekke suhtes. Leke ei tohi ületada 200 cm3/h.

d)	Rõhuvabastusseadme katmata roostevabast terasest rõhkuhoidvad detailid peavad olema valmistatud sulamitüübist, mis peab vastu kloriidi tekitatud pingekorrosiooni pragudele.

(1) Üksnes mittemetallosade puhul.

(2) Üksnes metallosade puhul.

(3) Seda või sellega samaväärset menetlust lubatakse kuni rahvusvahelise standardi vastuvõtmiseni.

8. LISA

ÜHENDUSTEGA VARUSTATUD PAINDUVATE VOOLIKUTE TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

REGULEERIMISALA

Käesoleva lisa eesmärk on kehtestada LPGga kasutatavate, kuni 20 mm siseläbimõõduga painduvate voolikute tüübikinnitusega seotud tingimused.

Käesolev lisa hõlmab kolme tüüpi painduvaid voolikuid:

i)	kummist kõrgrõhuvoolikud (klass 1, nt täitevoolik);

ii)	kummist madalrõhuvoolikud (klass 2);

iii)	sünteetilised kõrgrõhuvoolikud (klass 1).

1. KUMMIST KÕRGRÕHUVOOLIKUD, KLASS 1, TÄITEVOOLIK

1.1. Üldised nõuded

1.1.1. Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu maksimaalsele töörõhule 3 000 kPa.

1.1.2. Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu temperatuurile –25 °C kuni +80 °C. Eespool osutatud väärtusi ületavate töötemperatuuride puhul tuleb katsetemperatuure kohandada.

1.1.3. Siseläbimõõt peab vastama standardi ISO 1307 tabeli 1 nõuetele.

1.2. Vooliku ehitus

1.2.1. Voolik peab koosnema siledast torust ja sobivast sünteetilisest materjalist kattest ning olema tugevdatud ühe või mitme sisekihiga.

1.2.2. Tugevdav sisekiht peab/tugevdavad sisekihid peavad olema kaitstud korrosioonivastase kattega.

Kui tugevdava sisekihi/tugevdavate sisekihtide valmistamiseks on kasutatud korrosioonikindlat materjali (nagu roostevaba teras), ei ole katet vaja.

1.2.3. Vooderdis ja kate peavad olema siledad ning poorideta, aukudeta ja võõrelementideta.

Tahtlikult kattesse tehtud torget ei loeta puuduseks.

1.2.4. Mullide tekkimise vältimiseks peab kate olema sihipäraselt perforeeritud.

1.2.5. Kui kattesse on tehtud torge ja sisekiht ei ole korrosioonikindlast materjalist, peab sisekiht olema korrosiooni vastu kaitstud.

1.3. Vooderdisele esitatavad nõuded ja nõutavad katsed

Tõmbetugevus ja venivus

1.3.1.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

1.3.1.2. Vastupidavust n-pentaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-pentaan;

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 20 %

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 30 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass võrreldes algsega olla vähenenud rohkem kui 5 %.

1.3.1.3. Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 70 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii)	kokkupuuteaeg: 168 tundi.

Nõuded:

i)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %

ii)	maksimaalne katkevenivuse muutus: –30 % ja +10 %

1.4. Nõuded kattele ja katsemeetodid

Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

1.4.1.1. Vastupidavust n-heksaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-heksaan;

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 30 %;

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %;

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 35 %.

1.4.1.2. Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 70 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii)	kokkupuuteaeg: 336 tundi.

Nõuded:

i)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %

ii)	maksimaalne katkevenivuse muutus: –30 % ja +10 %.

Osoonikindlus

1.4.2.1. Katse tuleb sooritada kooskõlas standardiga ISO 1431/1.

1.4.2.2. Katsekehasid, mida venitatakse 20 %, tuleb 120 tunni vältel hoida kokkupuutes õhuga temperatuuril 40 °C osoonisisaldusega 50 osakest 100 miljoni kohta.

1.4.2.3. Katsekehad ei tohi praguneda.

1.5. Nõuded ühendusteta voolikule

Gaasikindlus (imbuvus)

1.5.1.1. Voolik vaba pikkusega 1 m tuleb ühendada mahutiga, mis on täidetud vedela propaaniga temperatuuril 23 ± 2 °C.

1.5.1.2. Katse tuleb teha standardis ISO 4080 kirjeldatud meetodi kohaselt.

1.5.1.3. Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

Vastupidavus madalale temperatuurile

1.5.2.1. Katse tuleb teha standardis ISO 4672:1978 kirjeldatud meetodi B kohaselt.

1.5.2.2. Katsetemperatuur: –25 ±3 °C.

1.5.2.3. Pragunemine ega rebenemine ei ole lubatud.

1.5.3. (ei kasutata)

Paindekatse

1.5.4.1. Tühi, umbes 3,5 m pikkune voolik peab murdumata vastu pidama 3 000 korrale allpool kirjeldatud vahelduvale painutamisele. Pärast katset peab voolik vastu pidama punktis 1.5.5.2 nimetatud katserõhule.

Joonis 1

(ainult näiteks)

Vooliku siseläbimõõt [mm]	Painderaadius [mm] (joonis 1)	Keskpunktide vaheline kaugus [mm] (joonis 1)
Vooliku siseläbimõõt [mm]	Painderaadius [mm] (joonis 1)	vertikaalne b	horisontaalne a
kuni 13	102	241	102
13 kuni 16	153	356	153
16 kuni 20	178	419	178

1.5.4.3. Katseseade (joonis 1) peab koosnema terasraamist, millel on kaks puust ratast veljelaiusega umbes 130 mm.

Rataste veerepind peab olema vooliku juhtimiseks soonestatud. Rataste raadius soone põhjas mõõdetuna peab vastama punkti 1.5.4.2 nõudele.

Rataste keskpikitasapinnad peavad asuma samal vertikaaltasapinnal ning rataste keskpunktide vaheline kaugus peab vastama punkti 1.5.4.2 nõudele.

Rattad peavad saama oma pöördtelje ümber vabalt pöörelda.

Jõuseade tõmbab voolikut üle rataste kiirusega neli täispööret minutis.

1.5.4.4. Voolik peab olema asetatud S-kujuliselt üle rataste (vt joonis 1).

Ots, mis jookseb ülemisel rattal, tuleb varustada piisava massiga, et voolik oleks täielikult surutud rataste vastu. Alumisel rattal jooksev osa on kinnitatud jõuseadme külge.

Seade tuleb reguleerida selliselt, et voolik liiguks mõlemas suunas kokku 1,2 m.

Hüdraulilise katse rõhk ja minimaalse lõhkemisrõhu kindlaksmääramine

1.5.5.1. Katse tuleb teha standardis ISO 1402 kirjeldatud meetodi kohaselt.

1.5.5.2. Kümne minuti vältel avaldatakse katserõhku 6 750 kPa ning leket ei tohi esineda.

1.5.5.3. Lõhkemisrõhk peab olema vähemalt 10 000 kPa.

1.6. Ühendused

1.6.1. Ühendused peavad olema terasest või valgevasest ja nende pind peab olema korrosioonikindel.

Ühendused peavad olema pressühendatavad.

1.6.2.1. Mutritel peavad olema UNF-keermed.

1.6.2.2. Mutri sulgemiskoonus peab olema selline, et vertikaalne poolnurk on 45°.

1.6.2.3. Ühendused võib teha kas mutri või kiirühenduse tüüpi.

1.6.2.4. Kiirühendust peab olema võimatu ilma spetsiaalsete meetmeteta või tööriistadeta lahti ühendada.

1.7. Toru ja ühenduste koost

1.7.1. Ühenduste konstruktsioon peab olema selline, et katet ei oleks vaja eemaldada, v.a juhul, kui toru tugevdus on korrosioonikindlast materjalist.

Torukoostuga tuleb sooritada standardi ISO 1436 kohane löökpaindekatse.

1.7.2.1. Katse tuleb teha ringleva õliga temperatuuril 93 °C ja rõhuga vähemalt 3 000 kPa.

1.7.2.2. Torule tuleb avaldada 150 000 lööki.

1.7.2.3. Pärast löökpaindekatset peab toru vastu pidama punktis 1.5.5.2 nimetatud katserõhule.

Gaasikindlus

1.7.3.1. Voolikukoost (voolik koos ühendustega) peab viie minuti vältel ilma lekketa vastu pidama gaasirõhule 3 000 kPa.

1.8. Märgistus

Igale torule peavad olema kantud mitte suuremate kui 0,5 m pikkuste vahedega järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märkidest, arvudest ja sümbolitest koosnevad tähised:

1.8.1.1. tootja kaubanimi või kaubamärk;

1.8.1.2. valmistamise aasta ja kuu;

1.8.1.3. suuruse ja tüübi märgistus;

1.8.1.4. tähis „LPG klass 1”.

1.8.2. Igal ühendusel peab olema koostu tootja kaubanimi või kaubamärk.

2. KUMMIST MADALRÕHUVOOLIKUD, KLASS 2

2.1. Üldised nõuded

2.1.1. Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu maksimaalsele töörõhule 450 kPa.

2.1.2. Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu temperatuurile –25 °C kuni + 125 °C. Eespool osutatud väärtusi ületavate töötemperatuuride puhul tuleb katsetemperatuure kohandada.

2.2. Vooliku ehitus

2.2.1. Voolik peab koosnema siledast torust ja sobivast sünteetilisest materjalist kattest, mis on tugevdatud ühe või mitme sisekihiga.

2.2.2. Tugevdav sisekiht peab/tugevdavad sisekihid peavad olema kaitstud korrosioonivastase kattega.

Kui tugevdava sisekihi/tugevdavate sisekihtide valmistamiseks on kasutatud korrosioonikindlat materjali (nagu roostevaba teras), ei ole katet vaja.

2.2.3. Vooderdis ja kate peavad olema siledad ning poorideta, aukudeta ja võõrelementideta.

Tahtlikult kattesse tehtud torget ei loeta puuduseks.

2.3. Vooderdisele esitatavad nõuded ja nõutavad katsed

Tõmbetugevus ja venivus

2.3.1.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

2.3.1.2. Vastupidavust n-pentaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-pentaan;

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 20 %;

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 30 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass võrreldes algsega olla vähenenud rohkem kui 5 %.

2.3.1.3. Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii)	kokkupuuteaeg: 168 tundi.

Nõuded:

i)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

ii)	maksimaalne katkevenivuse muutus: –30 % ja +10 %.

2.4. Nõuded kattele ja katsemeetod

2.4.1.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

2.4.1.2. Vastupidavust n-heksaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-heksaan;

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 30 %;

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %;

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 35 %.

2.4.1.3. Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii)	kokkupuuteaeg: 336 tundi.

Nõuded:

i)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

ii)	maksimaalne katkevenivuse muutus: –30 % ja +10 %.

Osoonikindlus

2.4.2.1. Katse tuleb sooritada kooskõlas standardiga ISO 1431/1.

2.4.2.2. Katsekehasid, mida venitatakse 20 %, tuleb 120 tunni vältel hoida kokkupuutes õhuga temperatuuril 40 °C osoonisisaldusega 50 osakest 100 miljoni kohta.

2.4.2.3. Katsekehad ei tohi praguneda.

2.5. Nõuded ühendusteta voolikule

Gaasikindlus (imbuvus)

2.5.1.1. Voolik vaba pikkusega 1 m tuleb ühendada mahutiga, mis on täidetud vedela propaaniga temperatuuril 23 ± 2 °C.

2.5.1.2. Katse tuleb teha standardis ISO 4080 kirjeldatud meetodi kohaselt.

2.5.1.3. Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

Vastupidavus madalale temperatuurile

2.5.2.1. Katse tuleb teha standardis ISO 4672–1978 kirjeldatud meetodi B kohaselt.

2.5.2.2. Katsetemperatuur: –25 ± 3 °C.

2.5.2.3. Pragunemine ega rebenemine ei ole lubatud.

Paindekatse

2.5.3.1. Tühi, umbes 3,5 m pikkune voolik peab murdumata vastu pidama 3 000 korrale allpool kirjeldatud vahelduvale painutamisele. Pärast katset peab voolik vastu pidama punktis 2.5.4.2 nimetatud katserõhule.

Joonis 2

(ainult näiteks)

Vooliku siseläbimõõt [mm]	Painderaadius [mm] (joonis 2)	Keskpunktide vaheline kaugus [mm] (joonis 2)
Vooliku siseläbimõõt [mm]	Painderaadius [mm] (joonis 2)	vertikaalne b	horisontaalne a
kuni 13	102	241	102
13 kuni 16	153	356	153
16 kuni 20	178	419	178

2.5.3.3. Katseseade (joonis 2) peab koosnema terasraamist, millel on kaks puust ratast veljelaiusega umbes 130 mm.

Rataste veerepind peab olema vooliku juhtimiseks soonestatud. Rataste raadius soone põhjas mõõdetuna peab vastama punkti 2.5.3.2 nõudele.

Rataste keskpikitasapinnad peavad asuma samal vertikaaltasapinnal ning rataste keskpunktide vaheline kaugus peab vastama punkti 2.5.3.2 nõudele.

Rattad peavad saama oma pöördtelje ümber vabalt pöörelda.

Jõuseade tõmbab voolikut üle rataste kiirusega neli täispööret minutis.

2.5.3.4. Voolik peab olema asetatud S-kujuliselt üle rataste (vt joonis 2).

Ots, mis jookseb ülemisel rattal, tuleb varustada piisava massiga, et voolik oleks täielikult surutud rataste vastu. Alumisel rattal jooksev osa on kinnitatud jõuseadme külge.

Seade tuleb reguleerida selliselt, et voolik liiguks mõlemas suunas kokku 1,2 m.

Hüdraulilise katse rõhk ja minimaalse lõhkemisrõhu kindlaksmääramine

2.5.4.1. Katse tuleb teha standardis ISO 1402 kirjeldatud meetodi kohaselt.

2.5.4.2. Kümne minuti vältel avaldatakse katserõhku 1 015 kPa ning leket ei tohi esineda.

2.5.4.3. Lõhkemisrõhk peab olema vähemalt 1 800 kPa.

2.6. Ühendused

2.6.1. Ühendused peavad olema valmistatud korrosioonikindlast materjalist.

2.6.2. Paigaldatud ühenduse lõhkemisrõhk ei tohi ühelgi juhul olla väiksem toru või vooliku lõhkemisrõhust.

Paigaldatud ühenduse lekkerõhk ei tohi ühelgi juhul olla väiksem toru või vooliku lekkerõhust.

2.6.3. Ühendused peavad olema pressühendused.

2.6.4. Ühendused võib teha kas mutri või kiirühenduse tüüpi.

2.6.5. Kiirühendust peab olema võimatu ilma spetsiaalsete meetmeteta või tööriistadeta lahti ühendada.

2.7. Toru ja ühenduste koost

2.7.1. Ühenduste konstruktsioon peab olema selline, et katet ei oleks vaja eemaldada, v.a juhul, kui toru tugevdus on korrosioonikindlast materjalist.

Torukoostuga tuleb sooritada standardi ISO 1436 kohane löökpaindekatse.

2.7.2.1. Katse tuleb teha ringleva õliga temperatuuril 93 °C ja rõhuga vähemalt 1 015 kPa.

2.7.2.2. Torule tuleb avaldada 150 000 lööki.

2.7.2.3. Pärast löökpaindekatset peab toru pidama vastu punktis 2.5.4.2 nimetatud katserõhule.

Gaasikindlus

2.7.3.1. Voolikukoost (voolik koos ühendustega) peab viie minuti vältel ilma lekketa vastu pidama gaasirõhule 1 015 kPa.

2.8. Märgistus

Igale torule peavad olema kantud mitte suuremate kui 0,5 m pikkuste vahedega järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märkidest, arvudest ja sümbolitest koosnevad tähised:

2.8.1.1. tootja kaubanimi või kaubamärk;

2.8.1.2. valmistamise aasta ja kuu;

2.8.1.3. suuruse ja tüübi märgistus;

2.8.1.4. tähis „LPG klass 2”.

2.8.2. Igal ühendusel peab olema koostu tootja kaubanimi või kaubamärk.

3. SÜNTEETILISED KÕRGRÕHUVOOLIKUD, KLASS 1

3.1. Üldised nõuded

3.1.1. Käesoleva peatüki eesmärk on kehtestada LPGga kasutatavate, kuni 10 mm läbimõõduga painduvate voolikute tüübikinnitusega seotud tingimused.

3.1.2. Käesolev peatükk hõlmab lisaks sünteetiliste voolikute üldistele nõuetele ja katsetele ka eri tüüpi materjalide või sünteetiliste voolikute suhtes kohaldatavaid nõudeid ja katseid.

3.1.3. Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu maksimaalsele töörõhule 3 000 kPa.

3.1.4. Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu temperatuurile –25 °C kuni + 125 °C. Eespool osutatud väärtusi ületavate töötemperatuuride puhul tuleb katsetemperatuure kohandada.

3.1.5. Siseläbimõõt peab vastama standardi ISO 1307 tabeli 1 nõuetele.

3.2. Vooliku ehitus

3.2.1. Voolik peab koosnema termoplasttorust ja sobivast termoplastsest materjalist õli- ja veekindlast kattest, mis on tugevdatud ühe või mitme sünteetilise sisekihiga. Kui tugevdava sisekihi/tugevdavate sisekihtide valmistamiseks on kasutatud korrosioonikindlat materjali (nagu roostevaba teras), ei ole katet vaja.

3.2.2. Vooderdis ja kate peavad olema poorideta, aukudeta ja võõrelementideta.

Tahtlikult kattesse tehtud torget ei loeta puuduseks.

3.3. Vooderdisele esitatavad nõuded ja nõutavad katsed

Tõmbetugevus ja venivus

3.3.1.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 20 MPa ja katkevenivus vähemalt 200 %.

3.3.1.2. Vastupidavust n-pentaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-pentaan;

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 20 %;

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 30 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass võrreldes algsega olla vähenenud rohkem kui 5 %.

3.3.1.3. Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii)	kokkupuuteaeg: 336 tundi.

Nõuded:

i)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %;

ii)	maksimaalne katkevenivuse muutus: –30 % ja +10 %.

Polüamiid-6 materjalide tõmbetugevus ja katkevenivus

3.3.2.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistel tingimustel:

i)	näidise tüüp: tüüp 1 BA;

ii)	tõmbekiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist hoida vähemalt 21 päeva temperatuuril 23 °C ja suhtelisel niiskusel 50 %.

Nõuded:

i)	tõmbetugevus vähemalt 20 MPa;

ii)	katkevenivus vähemalt 50 %.

3.3.2.2. Vastupidavust n-pentaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-pentaan;

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 2 %;

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %;

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass võrreldes algsega olla vähenenud rohkem kui 5 %.

3.3.2.3. Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii)	kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast vanandamist, enne punkti 3.3.2.1 kohase tõmbekatse tegemist tuleb näidiseid vähemalt 21 päeva hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelisel niiskusel 50 %.

Nõuded:

i)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus pärast 336 tundi kestnud vanandamist 35 % võrreldes 24 tundi vanandatud materjali tõmbetugevusega;

ii)	maksimaalne katkevenivuse muutus pärast 336 tundi kestnud vanandamist 25 % võrreldes 24 tundi vanandatud materjali katkevenivusega.

3.4. Nõuded kattele ja katsemeetodid

3.4.1.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 20 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

3.4.1.2. Vastupidavust n-heksaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-heksaan;

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 30 %;

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %;

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 35 %.

3.4.1.3. Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii)	kokkupuuteaeg: 336 tundi.

Nõuded:

i)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

ii)	maksimaalne katkevenivuse muutus: –30 % ja +10 %.

Osoonikindlus

3.4.2.1. Katse tuleb sooritada kooskõlas standardiga ISO 1431/1.

3.4.2.2. Katsekehasid, mida venitatakse 20 %, tuleb 120 tunni vältel hoida kokkupuutes õhuga, mille temperatuur on 40 °C, suhteline niiskus 50 % ±10 % ja osoonisisaldus 50 osakest 100 miljoni kohta.

3.4.2.3. Katsekehad ei tohi praguneda.

Nõuded polüamiid-6 materjalist valmistatud kattele ja katsemeetodid

3.4.3.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistes tingimustes:

i)	näidise tüüp: tüüp 1BA;

ii)	tõmbekiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist hoida vähemalt 21 päeva temperatuuril 23 °C ja suhtelisel niiskusel 50 %.

Nõuded:

i)	tõmbetugevus vähemalt 20 MPa;

ii)	katkevenivus vähemalt 100 %.

3.4.3.2. Vastupidavust n-heksaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-heksaan;

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 2 %;

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %;

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %.

3.4.3.3. Vastupidavust vanandamisele tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii)	kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast vanandamist, enne punkti 3.3.1.1 kohase tõmbekatse tegemist tuleb näidiseid konditsioneerida vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

i)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus pärast 336 tundi kestnud vanandamist 20 % võrreldes 24 tundi vanandatud materjali tõmbetugevusega;

ii)	maksimaalne katkevenivuse muutus pärast 336 tundi kestnud vanandamist 50 % võrreldes 24 tundi vanandatud materjali katkevenivusega.

3.5. Nõuded ühendusteta voolikule

Gaasikindlus (imbuvus)

3.5.1.1. Voolik vaba pikkusega 1 m tuleb ühendada mahutiga, mis on täidetud vedela propaaniga temperatuuril 23 ± 2 °C.

3.5.1.2. Katse tuleb teha standardis ISO 4080 kirjeldatud meetodi kohaselt.

3.5.1.3. Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

Vastupidavus madalale temperatuurile

3.5.2.1. Katse tuleb teha standardis ISO 4672 kirjeldatud meetodi B kohaselt.

3.5.2.2. Katsetemperatuur: –25 ± 3 °C.

3.5.2.3. Pragunemine ega rebenemine ei ole lubatud.

Vastupidavus kõrgele temperatuurile

3.5.3.1. Vähemalt 0,5 m pikkune voolikutükk rõhul 3 000 kPa tuleb panna 24 tunniks ahju temperatuuril 125 °C ± 2 °C.

3.5.3.2. Leke ei ole lubatud.

3.5.3.3. Pärast katset peab voolik 10 minutit vastu pidama katserõhule 6 750 kPa. Leke ei ole lubatud.

Paindekatse

Tühi, umbes 3,5 m pikkune voolik peab murdumata vastu pidama 3 000 korrale allpool kirjeldatud vahelduvale painutamisele. Pärast katset peab voolik vastu pidama punktis 3.5.5.2 nimetatud katserõhule.

Joonis 3

(ainult näiteks) (a = 102 mm; b = 241 mm)

3.5.4.2. Katseseade (joonis 3) peab koosnema terasraamist, millel on kaks puust ratast veljelaiusega umbes 130 mm.

Rataste veerepind peab olema vooliku juhtimiseks soonestatud. Rataste raadius soone põhjas mõõdetuna peab olema 102 mm.

Rataste keskpikitasapinnad peavad asuma samal vertikaaltasapinnal. Rataste keskpunktide vaheline kaugus peab vertikaalsuunas olema 241 mm ja horisontaalsuunas 102 mm.

Rattad peavad saama oma pöördtelje ümber vabalt pöörelda.

Jõuseade tõmbab voolikut üle rataste kiirusega neli täispööret minutis.

3.5.4.3. Voolik peab olema asetatud S-kujuliselt üle rataste (vt joonis 3).

Ots, mis jookseb ülemisel rattal, tuleb varustada piisava massiga, et voolik oleks täielikult surutud rataste vastu. Alumisel rattal jooksev osa on kinnitatud jõuseadme külge.

Seade tuleb reguleerida selliselt, et voolik liiguks mõlemas suunas kokku 1,2 m.

Hüdraulilise katse rõhk ja minimaalse lõhkemisrõhu kindlaksmääramine

3.5.5.1. Katse tuleb teha standardis ISO 1402 kirjeldatud meetodi kohaselt.

3.5.5.2. Kümne minuti vältel avaldatakse katserõhku 6 750 kPa ning leket ei tohi esineda.

3.5.5.3. Lõhkemisrõhk peab olema vähemalt 10 000 kPa.

3.6. Ühendused

3.6.1. Ühendused peavad olema terasest või valgevasest ja nende pind peab olema korrosioonikindel.

3.6.2. Ühendused peavad olema pressühendused ja koosnema voolikuühendus- või banjopoldist. Tihendus peab olema LPG-kindel ja vastama punktile 3.3.1.2.

3.6.3. Banjopolt peab vastama standardile DIN 7643.

3.7. Toru ja ühenduste koost

Torukoostuga tuleb sooritada ISO 1436 standardi kohane löökpaindekatse.

3.7.1.1. Katse tuleb teha ringleva õliga temperatuuril 93 °C ja rõhuga vähemalt 3 000 kPa.

3.7.1.2. Torule tuleb avaldada 150 000 lööki.

3.7.1.3. Pärast löökpaindekatset peab toru pidama vastu punktis 3.5.5.2 nimetatud katserõhule.

Gaasikindlus

3.7.2.1. Voolikukoost (voolik koos ühendustega) peab viie minuti vältel ilma lekketa vastu pidama gaasirõhule 3 000 kPa.

3.8. Märgistus

Igale torule peavad olema kantud mitte suuremate kui 0,5 m pikkuste vahedega järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märkidest, arvudest ja sümbolitest koosnevad tähised:

3.8.1.1. tootja kaubanimi või kaubamärk;

3.8.1.2. valmistamise aasta ja kuu;

3.8.1.3. suuruse ja tüübi märgistus;

3.8.1.4. tähis „LPG klass 1”.

3.8.2. Igal ühendusel peab olema koostu tootja kaubanimi või kaubamärk.

10. LISA

LPG MAHUTITE TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi sümboleid ja mõisteid:

Ph	=	hüdraulilise katse rõhk (kPa);
Pr	=	mahuti lõhkemisrõhk mõõdetuna mahuti lõhkemiseni survestamisel (kPa);
Re	=	materjalistandardiga tagatud väikseim elastsuspiir (N/mm2);
Rm	=	materjalistandardiga tagatud väikseim tõmbetugevus (N/mm2);
Rmt	=	tegelik tõmbetugevus (N/mm2);
a	=	silinderkere seina arvutuslik väikseim paksus (mm);
b	=	kumerpõhjade arvutuslik väikseim paksus (mm);
D	=	mahuti nominaalne välisläbimõõt (mm);
R	=	standardballooni kumerpõhja siseraadius (mm);
r	=	standardballooni kumerpõhja üleminekukoha siseraadius (mm);
H	=	mahuti otsa kumera osa väliskõrgus (mm);
h	=	kumerpõhja silindrilise osa kõrgus (mm);
L	=	mahuti pingekindla kere pikkus (mm);
A	=	põhimaterjali pikenemisväärtus (%);
V0	=	mahuti algruumala hetkel, mil lõhkemiseni survestamisel rõhku tõstma hakatakse (dm3);
V	=	mahuti lõplik ruumala lõhkemisel (dm3);
g	=	raskusjõud (m/s2);
c	=	kujutegur;
Z	=	pingevähendustegur.

1. TEHNILISED NÕUDED

1.1. Käesolev lisa hõlmab järgmisi balloone:

LPG-1 metallmahutid

LPG-4 täiskomposiitmahutid

1.2. Mõõtmed

Kõikide mõõtmete suhtes, mille puhul lubatud hälvet ei ole märgitud, kohaldatakse standardiga EN 22768–1 üldiselt lubatud hälbeid.

1.3. Materjalid

1.3.1. Pingekindla mahuti kere tootmiseks kasutatud materjal peab olema euronormile EN 10120 vastav teras (muid materjale võib kasutada tingimusel, et mahuti ohutusnäitajad jäävad samaks ja tüübikinnitust andev asutus kinnitab need).

1.3.2. Põhimaterjal viitab materjali olekule enne selle transformeerimist tootmisprotsessi raames.

1.3.3. Kõik mahuti kere komponendid ja kõik mahuti külge keevitatud osad peavad olema valmistatud vastastikku kokkusobivatest materjalidest.

1.3.4. Täitematerjalid peavad põhimaterjaliga kokku sobima, moodustades keevisõmblused, mille omadused on samaväärsed põhimaterjali jaoks kindlaksmääratud omadustega (EN 288–39).

1.3.5. Mahuti tootja peab hankima ja esitama:

a)	metallmahutite puhul: keemilise valuanalüüsi tunnistused;

b)	täiskomposiitmahutite puhul: keemilise vastupidavuse analüüsi tunnistused seoses 6. liite nõuetele vastavate katsetega;

c)	surve all olevate osade tootmiseks kasutatud terase või muude materjalide mehaanilised omadused.

1.3.6. Inspekteerimisasutusel peab olema võimalus teha sõltumatuid analüüse. Nimetatud analüüsid tuleb teha kas mahuti tootjale tarnitud materjalide hulgast võetud näidistega või valmismahutitega.

1.3.7. Tootja peab tegema inspekteerimisasutusele kättesaadavaks põhi- ja täitematerjali keevisõmbluste metallurgiliste ja mehaaniliste katsete ja analüüside tulemused ning esitama asutusele niisuguste rakendatud keevitusmeetodite ja protsesside kirjelduse, mida võib pidada tootmise ajal tehtud keevitustööde tüüpilisteks näideteks.

1.4. Arvutuslikud temperatuurid ja rõhud

1.4.1. Arvutuslik temperatuur:

mahuti projekteeritud töötemperatuur on –20 °C kuni 65 °C. Eespool osutatud väärtusi ületavate äärmuslike töötemperatuuride puhul kohaldatakse katsetamisel pädeva asutusega kokkulepitud eritingimusi.

1.4.2. Arvutuslik rõhk:

mahuti arvutuslik töörõhk on 3 000 kPa.

1.5. Metallmahutite termotöötlus peab vastama järgmistele nõuetele.

1.5.1. Termotöötlus tehakse mahuti osadele või kogu mahutile.

1.5.2. Mahuti rohkem kui 5 % deformeerunud osadele tuleb teha järgmine termotöötlus: normaliseerimine.

Mahutitele seina paksusega ≥ 5 mm tuleb teha järgmine termotöötlus:

1.5.3.1. kuumvaltsitud ja normaliseeritud materjal: pingetustamine või normaliseerimine;

1.5.3.2. muud liiki materjal: normaliseerimine.

1.5.4. Tootja peab esitama kasutatud termotöötluse protseduuri.

1.5.5. Valmis mahuti kohalik termotöötlus ei ole lubatud.

1.6. Surve all olevate osadega seotud arvutused

Metallmahutite surve all olevate osadega seotud arvutused

Mahuti silinderkere seina paksus ei tohi olla väiksem paksusest, mis arvutatakse valemiga:

1.6.1.1.1. ilma pikiõmblusteta mahutite puhul:

Formula

1.6.1.1.2. pikiõmblustega mahutite puhul:

Formula

i)	z = 0,85, kui tootja kontrollib iga keevisõmbluse lõikejoont radiograafiliselt ning pikiõmbluse puhul 100 mm ja ringõmbluse puhul 50 mm (25 mm kummaltki küljelt) ulatuses üle lõikejoone. Kõnealune katse tuleb katkematu tootmise puhul teha iga masina kohta iga töövahetuse alguses;

ii)

z = 1, kui tootja kontrollib juhuslikult valitud mahutite keevisõmbluse lõikejoont radiograafiliselt ning pikiõmbluse puhul 100 mm ja ringõmbluse puhul 50 mm (25 mm kummaltki küljelt) ulatuses üle lõikejoone.

Kõnealune katse tuleb teha 10 %-le toodetud mahutitest; katsetatavad mahutid valitakse juhuslikult. Kui kirjeldatud radiograafilised kontrollimised paljastavad punktiga 2.4.1.4 kindlaks määratud lubamatuid defekte, siis tuleb astuda kõik vajalikud sammud kõnealuse mahutite partii kontrollimiseks ja defektide kõrvaldamiseks.

Põhjade mõõdud ja arvutused (vt käesoleva lisa 4. liite joonised)

1.6.1.2.1. Mahutite põhjad peavad olema valmistatud ühest tükist ning olema surve suhtes nõgusa, kas ovaloidse või elliptilise kujuga (näited on esitatud 5. liites).

1.6.1.2.2. Mahutite põhjad peavad vastama järgmistele tingimustele.

Ovaloidpõhjad

Samaaegsed piirangud:

0,003 D ≤ b ≤ 0,08 D
r ≥ 0,1 D
R ≤ D
H ≥ 0,18 D
r ≥ 2 b
h ≥ 4 b
h ≤ 0,15 D	(ei kohaldata käesoleva lisa 2. liite joonisel 2a osutatud mahutite suhtes).

Elliptilised põhjad

Samaaegsed piirangud:

0,003 D ≤ b ≤ 0,08 D
H ≥ 0,18 D
h ≥ 4 b
h ≤ 0,15 D	(ei kohaldata käesoleva lisa 2. liite joonisel 2a osutatud mahutite suhtes).

1.6.1.2.3. Niisuguste kumerpõhjade paksus ei tohi tervikuna olla väiksem arvust, mis leitakse järgmise valemi abil:

Formula

Täispõhjade puhul kasutatav kujutegur C on esitatud käesoleva lisa 4. liite tabelis ja joonistel.

Põhjade silindriliste servade seina paksus ei tohi olla väiksem kere väikseimast seina paksusest ega erineda sellest rohkem kui 15 %.

1.6.1.3. Silindrilise osa ja kumerpõhja seina nimipaksus ei või mingil tingimusel olla väiksem kui:

Formula

minimaalselt peab see olema 1,5 mm.

1.6.1.4. Mahuti kere võib olla valmistatud ühest, kahest või kolmest osast. Kui kere koosneb kahest või kolmest osast, peavad pikiõmblused olema nihutatud/pööratud vähemalt mahuti seina kümnekordse paksuse ulatuses (10 · a). Põhjad peavad olema valmistatud ühest tükist ning olema kumera pinnaga.

1.6.2. Täiskomposiitmahutite surve all olevate osadega seotud arvutused

Iga mahuti tüübi puhul tuleb arvutada mahuti pinged. Nendeks arvutusteks tuleb kasutada arvutuslikku rõhku ja lõhkemiseni survestamise rõhku. Arvutamisel tuleb kasutada sobivaid analüüsimeetodeid, et teha kindlaks pinge jagunemine mahutis.

1.7. Konstruktsioon ja töötlus

Üldnõuded

1.7.1.1. Tootja peab sobiva kvaliteedikontrollisüsteemi olemasolu kaudu näitama, et tal on vajalikud tootmisrajatised ja -protsessid toodetud mahutite käesoleva lisa nõuetele vastavuse tagamiseks.

1.7.1.2. Tootja peab piisava järelevalve abil tagama, et mahutite tootmiseks kasutatud põhimaterjalid ja pressitud osad ei sisalda defekte, mis võivad halvendada mahuti kasutamise ohutust.

Surve all olevad osad

1.7.2.1. Tootja peab kirjeldama kasutatud keevitusmeetodeid ja -protsesse ning nimetama tootmise ajal toimunud kontrollid.

1.7.2.2. Tehnilised keevitusnõuded

Põkk-keevised tuleb teha automaatse keevitusprotsessina.

Põkk-keevised ei või pingekindlal kerel asuda üheski profiili muutumise kohas.

Nurkõmblusi ei või teha põkk-keeviste peale, vaid need peavad paiknema põkk-keevistest vähemalt 10 mm kaugusel.

Mahuti kere erinevaid osi ühendavad keevisõmblused peavad vastama alltoodud tingimustele (vt käesoleva lisa 1. liites näidetena esitatud joonised):

pikiõmblus: see keevisõmblus tehakse põkk-keevisena seina materjali täislõikel;

ringõmblus:

see keevisõmblus tehakse põkk-keevisena seina materjali täislõikel. Paindservkatteliite õmblust peetakse eritüüpi põkk-keeviseks;

klapi naastplaadi või -võru keevisõmblused tehakse vastavalt 1. liite joonisele 3.

Kraed või tugesid mahuti külge kinnitav keevisõmblus võib olla kas põkk-keevis või nurkõmblus.

Keevitatud paigaldustoed keevitatakse ringõmblusega. Keevisõmblused peavad olema piisavalt tugevad, et vastu pidada vibratsioonile, pidurdamismõjudele ja igast suunast avalduvatele vähemalt 30 g välisjõududele.

Põkk-keeviste korral ei või liitepindade eritelgsus ületada üht viiendikku seinte paksusest (1/5 a).

1.7.2.3. Keeviste kontrollimine

Tootja peab tagama, et keevisõmbluste läbikeevituse sügavus on pidev, et keevisõmbluses ei ole kõrvalekaldeid ning et õmblustel ei ole defekte, mis võivad halvendada mahuti kasutamise ohutust.

Kahest tükist valmistatud mahutite puhul (välja arvatud käesoleva lisa 1. liite 1. leheküljel osutatud paindservkatteliite õmbluste puhul) tuleb ringjaid põkk-keeviseid radiograafiliselt 100 mm ulatuses kontrollida katkematu tootmise puhul iga töövahetuse alguses ühel ja iga töövahetuse lõpus valitud ühel mahutil, kui aga tootmine katkestatakse vahepeal enam kui 12 tunniks, siis esimesel keevitatud mahutil.

1.7.2.4. Mitteümarus

Mahuti silinderkere mitteümarus peab olema piiratud selliselt, et sama ristlõike maksimaalse ja minimaalse välisläbimõõdu erinevus ei oleks suurem kui 1 % nimetatud läbimõõtude keskmisest.

Abidetailid

1.7.3.1. Toed tuleb toota ja mahuti kere külge kinnitada nii, et nimetatud tegevusega ei põhjustataks pingete ohtlikke kontsentratsioone või vee kogunemist.

1.7.3.2. Mahuti alus peab olema piisavalt tugev ning valmistatud mahuti jaoks kasutatud terasetüübiga kokkusobivast metallist. Aluse vorm peab tagama mahutile piisava stabiilsuse.

Aluse ülemine serv tuleb keevitada mahuti külge nii, et nimetatud tegevusega ei põhjustataks vee kogunemist ning et keevis ei laseks veel aluse ja mahuti vahele tungida.

1.7.3.3. Mahutitele kinnitatakse nende õige paigalduse tagamiseks kontrollmärk.

1.7.3.4. Kui mahuti on tunnusplaatidega varustatud, siis peavad need olema kinnitatud pingekindlale kerele ning ei tohi olla eemaldatavad. Tuleb võtta kõik vajalikud korrosioonitõrjemeetmed.

1.7.3.5. Mahutil peab olema võimalus mahuti lisaseadmeid katva gaasikindla kaitsekesta või kaitseseadme paigaldamiseks.

1.7.3.6. Tugede valmistamiseks võib sellegipoolest kasutada ükskõik millist muud materjali tingimusel, et on tagatud selle tugevus ja kõrvaldatud mahuti põhja korrodeerumise oht.

Tulekaitse

1.7.4.1. Mahuti tüübi näidisega, millele on paigaldatud kõik lisaseadmed ja täiendav isolatsioon või kaitsematerjal, tuleb teha käesoleva lisa punktis 2.6 kirjeldatud lahtise tule katse.

2. KATSED

Tabelid 1 ja 2 annavad ülevaate nii LPG mahuti prototüüpidega kui ka tootmisprotsessi ajal tehtavatest katsetest olenevalt mahutite liigist. Kõik katsed tuleb teha ümbritseva õhu temperatuuril 20 ± 5 °C, kui ei ole osutatud teisiti.

Tabel 1.

Ülevaade metallmahutitele tehtavatest katsetest

Tehtav katse	Tootmine Partiikatsed	Tüübikinnituseks katsetatavate mahutite arv	Katse kirjeldus
Tõmbekatse	1 partii kohta	2 (1)	Vt punkt 2.1.2.2.
Paindekatse	1 partii kohta	2 (1)	Vt punkt 2.1.2.3.
Lõhkemiseni survestamine		2	Vt punkt 2.2.
Hüdrauliline katse	Iga mahuti	100 %	Vt punkt 2.3.
Lahtise tule katse		1	Vt punkt 2.6.
Radiograafiline uurimine	1 partii kohta	100 %	Vt punkt 2.4.1.
Makroskoopiline uurimine	1 partii kohta	2 (1)	Vt punkt 2.4.2.
Keeviste kontrollimine	1 partii kohta	100 %	Vt punkt 1.7.2.3.
Mahuti osade visuaalne kontroll	1 partii kohta	100 %

Märkus 1: tüübikinnituseks esitatakse kuus mahutit.

Märkus 2: ühel prototüübil määratakse kindlaks mahuti mahutavus ja mahuti iga osa seina paksus.

Tabel 2.

Ülevaade täiskomposiitmahutitega tehtavatest katsetest

Tehtav katse	Tootmine Partiikatsed	Tüübikinnituseks katsetatavate mahutite arv	Katse kirjeldus
Lõhkemiseni survestamine	1 partii kohta	3	Vt punkt 2.2.
Hüdrauliline katse	Iga mahuti	Kõik mahutid	Vt punkt 2.3.
Survetsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril	1 viie partii kohta	3	Vt punkt 2.3.6.1.
Survetsüklikatse kõrgel temperatuuril		1	Vt punkt 2.3.6.2.
Välislekke katse		1	Vt punkt 2.3.6.3.
Imbumiskatse		1	Vt punkt 2.3.6.4.
LPG tsüklikatse		1	Vt punkt 2.3.6.5.
Kõrge temperatuuri katse		1	Vt punkt 2.3.6.6.
Lahtise tule katse		1	Vt punkt 2.6.
Löögikatse		1	Vt punkt 2.7.
Kukkumiskatse		1	Vt punkt 2.8.
Pöördkangi jõumomendikatse		1	Vt punkt 2.9.
Happelise keskkonna katse		1	Vt punkt 2.10.
Ultraviolettkiirguse katse		1	Vt punkt 2.11.

2.1. Mehaanilised katsed

Üldnõuded

Mehaaniliste katsete sagedus

2.1.1.1.1. Metallmahuteid katsetatakse järgmise sagedusega: igast partiist üks mahuti tootmise ajal ja tüübikinnituskatsetel, vt tabel 1.

Katsekehad, mis ei ole lamedad, tuleb külmprotsessi teel lamestada.

Kõikide keevisõmblust sisaldavate katsekehade puhul tuleb õmblus töödelda ühetasaseks.

Metallmahutitega tuleb teha tabelis 1 kirjeldatud katsed.

Ainult üht ringõmblust sisaldavate mahutite puhul (kahest tükist valmistatud mahutid) võetakse katsekehad 2. liite joonisel 1 näidatud kohtadest.

Nii piki- kui ka ringõmblusi sisaldavate mahutite puhul (kolmest või rohkemast tükist valmistatud mahutid) võetakse katsekehad 2. liite joonisel 2 näidatud kohtadest.

2.1.1.1.2. Täiskomposiitmahuteid katsetatakse järgmise sagedusega:

a)	tootmise ajal: igast partiist üks mahuti;

b)	tüübikinnituskatse puhul vt tabel 2.

2.1.1.2. Kõik mahuti pingekindlate kerede põhimetalli ja keeviste omaduste kontrollimiseks tehtavad mehaanilised katsed tuleb teha valmismahutitelt võetud katsekehadel.

Katsete tüübid ja katsete tulemuste hindamine

Iga näidismahutiga tehakse järgmised katsed:

2.1.2.1.1. Nii piki- kui ka ringõmblusi sisaldavate mahutite puhul (kolmest tükist valmistatud mahutid) tehakse katsed käesoleva lisa 2. liite joonisel 1 näidatud kohtadest võetud katsekehadega:

a)	põhimaterjali üks tõmbekatse; katsekeha tuleb võtta pikisuunas (kui see ei ole võimalik, võib katsekeha võtta ristsuunas);

b)	põhja põhimaterjali üks tõmbekatse;

c)	üks pikiõmbluse suhtes ristsuunaline tõmbekatse;

d)	üks ringõmbluse suhtes ristsuunaline tõmbekatse;

e)	üks pikiõmbluse paindekatse, mille puhul sisepind on pingestatud;

f)	üks pikiõmbluse paindekatse, mille puhul välispind on pingestatud;

g)	üks ringõmbluse paindekatse, mille puhul sisepind on pingestatud;

h)	üks ringõmbluse paindekatse, mille puhul välispind on pingestatud;

i)	üks keevislõigu makroskoopiline katse;

(ml, m2) Punktis 2.4.2 osutatud, külgseinale paigaldatud klappide puhul vähemalt kaks klapi ümbrismuhvi/plaadi lõike makroskoopilist katset.

2.1.2.1.2. Ainult ringõmblusi sisaldavate mahutite puhul (kahest tükist valmistatud mahutid) tehakse katsed käesoleva lisa 2. liite joonistel 2a ja 2b näidatud kohtadest võetud katsekehadega:

punktis 2.1.2.1.1, välja arvatud alapunktides c, e ja f loetletud katsed. Põhimaterjali tõmbekatse katsekeha võetakse, nagu on osutatud punkti 2.1.2.1.1 alapunktis a või b.

2.1.2.1.3. Katsekehad, mis ei ole piisavalt lamedad, tuleb külmalt pressides lamestada.

2.1.2.1.4. Kõikide keevisõmblust sisaldavate katsekehade puhul tuleb õmblus töödelda ühetasaseks.

Tõmbekatse

Põhimaterjali tõmbekatse

2.1.2.2.1.1. Tõmbekatse tehakse vastavalt euronormidele EN 876, EN 895 ja EN 10002–1.

2.1.2.2.1.2. Elastsuspiiri, tõmbetugevuse ja katkevenivuse jaoks kindlaksmääratud väärtused peavad vastama metalli omadustele esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud käesoleva lisa punktis 1.3.

Keevisõmbluste tõmbekatse

2.1.2.2.2.1. Keevisõmbluse suhtes risti tehtav tõmbekatse tuleb sooritada katsekehal, millel on vähendatud ristlõige 25 mm laiusega pikkuses, mis ulatub kuni 15 mm üle õmbluse servade, nagu seda on kujutatud käesoleva lisa 3. liite joonisel 2.

Sellest keskkohast mõlemale poole peab katsekeha laius progressiivselt suurenema.

2.1.2.2.2.2. Saadud tõmbetugevuse väärtus peab vastama EN 10120 nõutavale miinimumile.

Paindekatse

2.1.2.3.1. Keevitatud osade paindekatse tehakse vastavalt standarditele ISO 7438:2000 ja ISO 7799:2000 ning euronormile EN 910. Paindekatsed tehakse pingestatud sisepinnale ja pingestatud välispinnale.

2.1.2.3.2. Kui katsekeha painutatakse torni ümber seni, kuni siseservad on üksteisest eraldatud vahemaa võrra, mis ei ole suurem kui torni läbimõõt + 3a (vt käesoleva lisa 3. liite joonis 1), ei tohi katsekehal ilmneda pragusid.

2.1.2.3.3. Torni läbimõõdu ja katsekeha paksuse suhe (n) ei tohi ületada järgmises tabelis esitatud väärtusi.

Tegelik tõmbetugevus Rt (N/mm2)	Väärtus n
kuni 440 (kaasa arvatud)	2
üle 440 kuni 520 (kaasa arvatud)	3
üle 520	4

Tõmbe- ja paindekatse kordamine

2.1.2.4.1. Tõmbe- ja paindekatset võib korrata. Teisel korral katsetatakse samalt mahutilt võetud kaht katsekeha.

Kui nende katsete tulemus on rahuldav, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.2. Lõhkemiseni survestamine hüdraulilise surve all

Katsetingimused

Mahutitel, millega seda katset tehakse, peavad olema pealdised; need on soovitav kanda mahuti selle osale, mis surve alla seatakse.

2.2.1.1. Hüdraulilise surve all lõhkemiseni survestamise katset tuleb teha seadmega, mis võimaldab survet kuni mahuti lõhkemiseni ühtlaselt suurendada ning andmed muutuva surve kohta registreerida. Maksimaalne voolukiirus ei tohiks katsetamise ajal ületada 3 % mahuti mahutavusest minutis.

Katse tõlgendamine

Lõhkemiseni survestamise tõlgendamiseks ettenähtud kriteeriumid on järgmised:

2.2.2.1.1. metallmahuti mahtpaisumine, mis võrdub: vee mahuga, mida kasutatakse surve tõusma hakkamise hetke ning mahuti lõhkemise vahelisel ajal;

2.2.2.1.2. rebendi ja selle servade kuju uurimine;

2.2.2.1.3. lõhkemisrõhk.

Katse nõuetekohasuse tingimused

2.2.3.1. Mõõdetud lõhkemisrõhk (Pr) ei tohi mingil tingimusel olla väiksem kui 2,25 · 3 000 = 6 750 kPa.

2.2.3.2. Metallmahuti mahu konkreetne muutus lõhkemise ajal ei tohi olla väiksem kui:

20 %, kui metallmahuti pikkus on selle läbimõõdust suurem;

17 %, kui metallmahuti pikkus on selle läbimõõduga võrdne või sellest väiksem;

8 %, kui on tegemist 5. lisa 1. leheküljel joonistel A, B ja C näidatud erimetallmahutiga.

Lõhkemiseni survestamine ei tohi põhjustada mahuti kildudeks purunemist.

2.2.3.3.1. Peamisel murdepinnal ei tohi esineda rabedust, st murru servad ei tohi olla radiaalsed, vaid peavad olema diametraalpinna suhtes nurga all ja nende ristlõige peab olema kogu paksuses ahenenud.

2.2.3.3.2. Metallmahutite murdepind ei tohi viidata metalli veale. Keevisõmblus peab olema vähemalt sama tugev, kuid eelistatavalt tugevam kui algmetall.

Täiskomposiitmahutite puhul ei tohi murdepind viidata konstruktsiooni vigadele.

2.2.3.4. Lõhkemiseni survestamise kordamine

Lõhkemiseni survestamist tohib korrata. Teine lõhkemiseni survestamine tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui selle katse tulemus on rahuldav, ei võeta esimese katse tulemust arvesse.

Kui üks või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.3. Hüdrauliline katse

2.3.1. Tüübikinnituseks esitatud mahuti tüübi näidised (ilma lisaseadmeteta, kuid suletud väljalaskeavadega) peavad ilma lekketa ja ilma jäävdeformatsioonideta vastu pidama rõhule 3 000 kPa vastavalt järgmistele nõuetele.

2.3.2. Veerõhk peab mahutis kuni proovirõhu 3 000 kPa saavutamiseni ühtlaselt suurenema.

2.3.3. Mahuti peab jääma proovirõhu alla piisavalt kauaks, et oleks võimalik kindlaks teha, ega rõhk ei kahane ning kas mahutit võib pidada lekkekindlaks.

2.3.4. Mahutil ei tohi pärast katse tegemist olla jäävdeformatsiooni märke.

2.3.5. Mahutid, mis katset ei läbi, tuleb lugeda mittesobilikuks.

Täiskomposiitmahutitel tehtavad täiendavad survekatsed

Survetsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril

2.3.6.1.1. Katsemenetlus

Valmismahutiga tehakse kuni 20 000 survetsüklit järgmiselt:

a)	katsetatav mahuti täidetakse mittekorrosiivse vedeliku, näiteks õli, inhibeeritud vee või glükooliga;

b)	rõhku mahutis muudetakse tsüklitena maksimaalselt 300 kPa-lt vähemalt 3 000 kPa-ni sagedusega, mis ei ületa 10 tsüklit minutis. Seda korratakse vähemalt 10 000 korda ja kui ei esine leket, jätkatakse kuni 20 000 korrani;

c)	tsüklite arv kuni vea tekkeni registreeritakse koos vea tekkimise alguse ja koha kirjeldusega.

2.3.6.1.2. Katse tõlgendamine

Enne 10 000 tsükli läbimist ei tohi mahutil viga ega leket tekkida.

Pärast 10 000 tsükli läbimist võib mahuti enne purunemist lekkida.

2.3.6.1.3. Korduvkatsetamine

Survetsüklikatset ümbritseva õhu temperatuuril võib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

Survetsüklikatse kõrgel temperatuuril

2.3.6.2.1. Katsemenetlus

Valmismahutitega tehakse tsüklikatsed, milles asjaomastel mahutitel ei tohi olla märke rebenemisest, lekkest ega kiu hargnemisest, järgmistel tingimustel:

a)	katsetatav mahuti täidetakse mittekorrosiivse vedeliku, näiteks õli, inhibeeritud vee või glükooliga;

b)	hoitakse 48 tundi nullrõhu, 65 °C ning 95 % või kõrgema suhtelise niiskuse juures;

c)	tehakse 3 600 hüdraulilise surve tsüklit kiirusel kuni 10 tsüklit minutis kõige rohkem 300 kPa-st kuni vähemalt 3 000 kPa-ni temperatuuril 65 °C ja vähemalt 95 % niiskuse juures.

Pärast survetsüklikatset kõrgel temperatuuril tehakse mahutitele välislekke katse ning seejärel hüdraulilise surve katse kuni vea tekkeni vastavalt lõhkemiseni survestamise katse menetlusele.

2.3.6.2.2. Katse tõlgendamine

Mahuti peab vastama punktis 2.3.6.3 kindlaks määratud välislekke katse nõuetele.

Mahuti peab saavutama minimaalse lõhkemisrõhu, mis on vähemalt 85 % lõhkemisrõhust.

2.3.6.2.3. Korduvkatsetamine

Survetsüklikatset kõrgel temperatuuril võib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui selle katse tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

Välislekke katse

2.3.6.3.1. Katsemenetlus

Mahuti viiakse lekke tuvastamiseks seebivette rõhu all 3 000 kPa (mullikatse).

2.3.6.3.2. Katse tõlgendamine

Mahutil ei tohi tekkida leket.

2.3.6.3.3. Korduvkatsetamine

Välislekke katset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui selle katse tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse. Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

Imbumiskatse

2.3.6.4.1. Katsemenetlus

Kõik katsed tehakse temperatuuril 40 °C mahutiga, mis on 80 % ulatuses mahuti veemahutavusest täidetud kaubandusliku propaaniga.

Katse kestab vähemalt kaheksa nädalat, kuni imbumist läbi püsiolekus konstruktsiooni on vaadeldud vähemalt 500 tunni vältel.

Seejärel mõõdetakse mahuti massikao ulatus.

Massi muutus päevade arvu kohta registreeritakse graafiliselt.

2.3.6.4.2. Katse tõlgendamine

Massikao väärtus peab olema väiksem kui 0,15 g tunnis.

2.3.6.4.3. Korduvkatsetamine

Imbumiskatset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse. Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

LPG tsüklikatse

2.3.6.5.1. Katsemenetlus

Imbumiskatse edukalt läbinud mahutiga tehakse survetsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril vastavalt käesoleva lisa punkti 2.3.6.1 nõuetele.

Mahuti kuju mõõdetakse üle ja kontrollitakse vooderdise ja pöördkangi ühendust.

2.3.6.5.2. Katse tõlgendamine

Mahuti peab vastama nõuetele, mis esitatakse survetsüklikatse puhul ümbritseva õhu temperatuuril.

Mahuti vooderdise ja pöördkangi ühenduse kontrollimisel ei tohi ilmneda kahjustusi, nagu väsimise või elektrostaatilise lahenduse märke.

2.3.6.5.3. Korduvkatsetamine

LPG tsüklikatset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

Kõrge temperatuuri katse

2.3.6.6.1. Üldmärkused

Kõnealune katse tehakse ainult täiskomposiitmahutitele, mille vaigu põhiaine klaasistumistemperatuur (TG) on arvutuslikust temperatuurist +50 °C madalam.

2.3.6.6.2. Katsemenetlus

Ühte valmismahutit tuleb katsetada järgmiselt.

Mahuti survestatakse rõhuni 3 000 kPa ja hoitakse katseperioodi kestuse alusel järgmises tabelis kindlaksmääratud temperatuuril.

Tabel 3.

Kõrge temperatuuri katse kestusega seotud katsetemperatuur

T (°C)	Kokkupuute kestus (h)
100	200
95	350
90	600
85	1 000
80	1 800
75	3 200
70	5 900
65	11 000
60	21 000

b)	Mahutiga tehakse välislekke katse.

2.3.6.6.3. Katse tõlgendamine

Mahu maksimaalne lubatud suurenemine on 5 %. Mahuti peab vastama käesoleva lisa punktis 2.4.3 kindlaksmääratud välislekke katse ja punktis 2.2 kindlaksmääratud lõhkemiseni survestamise nõuetele.

2.3.6.6.4. Korduvkatsetamine

Kõrge temperatuuri katset võib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui selle katse tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.4. Mittepurustav uurimine

Radiograafiline uurimine

2.4.1.1. Keevisõmblusi tuleb radiograafiliselt uurida vastavalt ISO spetsifikatsioonile R 1106, klass B.

2.4.1.2. Traaditüüpi indikaatori kasutamisel ei või nähtava traadi väikseim läbimõõt olla üle 0,10 mm.

Samm- ja auktüüpi indikaatori kasutamisel ei või väikseima nähtava augu läbimõõt olla üle 0,25 mm.

2.4.1.3. Keevisõmbluste radiograafiliste andmete hindamisel tuleb tugineda originaalfilmidele vastavalt praktikale, mida soovitatakse ISO standardi 2504–1973 punktis 6.

Järgmised defektid ei ole vastuvõetavad:

mõrad, ebapiisavad õmblused või läbikeevituse ebapiisav sügavus.

2.4.1.4.1. Seina paksusega ≥ 4 mm mahutite puhul loetakse vastuvõetavaks järgmisi suletisi:

kuni a/4 mm suurused gaasisuletised;

üle a/4 mm, kuid mitte üle a/3 mm suurused gaasisuletised, mis on rohkem kui 25 mm kaugusel teistest üle a/4 mm, kuid mitte üle a/3 mm suurustest gaasisuletistest;

pikisuletised või ümarate suletiste grupp reas, mille pikkus (keevisõmbluse pikkusel 12a) ei ole suurem kui 6 mm;

õmbluse 100 mm pikkusel lõigul olevad gaasisuletised, mille kogupind ei ole suurem kui 2a mm2.

2.4.1.4.2. Seina paksusega < 4 mm mahutite puhul loetakse vastuvõetavaks järgmisi suletisi:

kuni a/2 mm suurused gaasisuletised;

üle a/2 mm, kuid mitte üle a/1,5 mm suurused gaasisuletised, mis on rohkem kui 25 mm kaugusel teistest üle a/2 mm, kuid mitte üle a/1,5 mm suurustest gaasisuletistest;

pikisuletised või ümarate suletiste grupp reas, mille pikkus (keevisõmbluse pikkusel 12a) ei ole suurem kui 6 mm;

õmbluse 100 mm pikkusel lõigul olevad gaasisuletised, mille kogupind ei ole suurem kui 2a mm2.

2.4.2. Makroskoopiline uurimine

Keevisõmbluse täieliku põiklõike makroskoopiline uurimine peab näitama täielikku sulatust ükskõik millise happega töödeldud pinnal ning koostedefektide, oluliste suletiste ega muude defektide esinemine ei ole lubatud.

Kahtluse korral tuleb kahtlast kohta mikroskoopiliselt uurida.

2.5. Metallmahuti keevisõmbluse välispinna uurimine

2.5.1. Nimetatud uuring tehakse pärast keevisõmbluse valmimist.

Uuritav keevitatud pind peab olema hästi valgustatud ning rasva- ja tolmuvaba, metalltagi jääkideta ja kaitsekatteta.

2.5.2. Keevitatud metalli kokkusulamine põhimetalliga peab olema sile ning söövitusevaba. Keevitatud pinnal ja keevise lähedal ei või olla mõrasid, sooni või poorseid laike. Keevitatud pind peab olema korrapärane ja ühetasane. Kui on kasutatud põkk-keevist, siis ei tohi liigpaksus ületada 1/4 õmbluse laiusest.

2.6. Lahtise tule katse

2.6.1. Üldmärkused

Lahtise tule katse eesmärk on näidata, et projektis ettenähtud tulekaitsesüsteemiga varustatud mahuti ei lõhke ettenähtud tuletingimuste juures katsetamisel. Tootja peab kirjeldama täieliku tulekaitsesüsteemi toimimist, sealhulgas ettenähtud langust atmosfäärirõhuni. Käesoleva katse nõuded loetakse täidetuks, kui mahutil on järgmised algmahutiga ühised omadused:

a)	sama tüübikinnituse omanik;

b)	sama kuju (silinder, erikuju);

c)	sama materjal;

d)	sama suur või suurem seina paksus;

e)	sama või väiksem läbimõõt (ballooni puhul);

f)	sama või väiksem kõrgus (erikujulise mahuti puhul);

g)	sama suur või väiksem välispind;

h)	sama lisaseadmete konfiguratsioon (2).

2.6.2. Mahutite paigutamine

a)	Tootja paigutab mahuti projektis ettenähtud asendisse nii, et mahuti põhi jääb tuleallikast umbes 100 mm kaugusele.

b)	Sulava korgi (rõhuvabastusseadme) lahtise tulega kokkupuutumise vältimiseks kasutatakse kaitset. Kaitse ei tohi olla sulava korgiga (rõhuvabastusseadmega) otseses kokkupuutes.

c)	Ettenähtud tulekaitsesüsteemi osade hulka mittekuuluva klapi, liitmiku või toru mis tahes tõrge katse jooksul muudab tulemuse kehtetuks.

d)	Lühemad kui 1,65 m pikkused mahutid: mahuti keskkoht paigutatakse tuleallika keskkohaga kohakuti.

1,65 m pikkused või pikemad mahutid: kui mahuti ühte otsa on paigaldatud rõhuvabastusseade, peab tuleallikas algama mahuti teisest otsast. Kui mahutil on rõhuvabastusseadmed mõlemas otsas või ühes või mitmes kohas mahuti küljel, tuleb tuleallika keskkoht paigutada kahe teineteisest suurimal horisontaalsel kaugusel asuva rõhuvabastusseadme vahelise lõigu keskpunkti kohale.

2.6.3. Tuleallikas

1,65 m pikkune ühtlase tule allikas peab heitma leeki kogu mahuti pinnale.

Tuleallikas võib kasutada mis tahes kütust tingimusel, et see annab ühtlast kuumust, mis on piisav, et hoida ettenähtud katsetemperatuure kuni mahuti mahajahutamiseni. Tule paigutus tuleb registreerida piisavalt täpselt, et mahuti soojuskoormus oleks hiljem taastatav. Tuleallika mis tahes tõrge või väär toimimine muudab tulemuse kehtetuks.

2.6.4. Temperatuuri ja rõhu mõõtmine

Lahtise tule katses tuleb mõõta järgmist:

a)	tule temperatuur vahetult mahuti all, piki mahuti põhja, vähemalt kahes kohas, mis ei paikne teineteisest kaugemal kui 0,75 m;

b)	seina temperatuur mahuti põhjas;

c)	seina temperatuur kuni 25 mm kaugusel rõhuvabastusseadmest;

d)	seina temperatuur mahuti peal, tuleallika keskkohas;

e)	rõhk mahutis.

Termoelementide lahtise tulega kokkupuutumise vältimiseks kasutatakse metallist kaitset. Teise variandina võib termoelemendid panna metallplokkidesse, mis on väiksemad kui 25 mm2. Termoelementide temperatuurid ja mahuti rõhk registreeritakse kahesekundiliste või lühemate intervallidega.

2.6.5. Üldised katsenõuded

a)	Mahuti täidetakse 80 % ulatuses LPGga (kaubanduslik kütus) ja mahutit katsetatakse lubatud rõhul horisontaalasendis.

b)	Vahetult pärast süütamist peab tuli tekitama mahuti pinnale leegi tuleallika pikkuse 1,65 m ulatuses ja üle kogu mahuti.

c)	Viie minuti jooksul pärast süütamist peab vähemalt üks termoelement näitama vahetult mahuti all temperatuuri vähemalt 590 °C. Seda temperatuuri hoitakse kogu ülejäänud katse jooksul, kuni mahutis enam ülerõhku ei ole.

d)	Ümbritsevad tingimused (nt vihm, mõõdukas/tugev tuul vms) ei tohi katsetingimusi mõjutada.

2.6.6. Katse tulemused

a)	Mahuti lõhkemine muudab katse tulemuse kehtetuks.

b)	Kui rõhk on katse ajal suurem kui 3 700 kPa, st 136 % kaitseklapi seaderõhust (2 700 kPa), muudab see katse tulemuse kehtetuks. Rõhk vahemikus 3 000 kuni 3 700 kPa muudab katse tulemuse kehtetuks üksnes juhul, kui täheldatakse nähtavat plastilist deformatsiooni.

c)	Kui kaitsesüsteemi toimimine ei vasta tootja spetsifikatsioonile ja põhjustab katsetingimuste nõrgenemise, muudab see katse tulemuse kehtetuks.

d)	Komposiitmahuti puhul on LPG ohjatud eraldumine mahuti pinna kaudu lubatav. Gaasilise LPG eraldumine kahe minuti jooksul pärast katse algust või eraldumine mahus, mis ületab 30 liitrit minutis, muudab katse tulemuse kehtetuks.

Tulemused esitatakse katse kokkuvõttes ja peavad iga mahuti puhul sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

—	mahuti konfiguratsiooni kirjeldus;

—	mahuti ja rõhuvabastusseadme paigutuse foto;

—	kohaldatud meetod, sealhulgas mõõtmistevaheline ajavahemik;

—	tule süütamisest kuni LPG ja tegeliku rõhu väljalaskmiseni kulunud aeg;

—	atmosfäärirõhu saavutamiseks kulunud aeg;

—	rõhu- ja temperatuurijoonised.

2.7. Löögikatse

2.7.1. Üldmärkused

Tootja valikul võib kõik löögikatsed teha ühe ja sama mahutiga või iga katse erineva mahutiga.

Katsemenetlus

Selles katses kasutatakse vedelikuna vee ja glükooli segu või muud madala külmumistemperatuuriga vedelikku, mis ei muuda mahuti materjali omadusi.

Mahutit, mis on täidetud vedelikuga, mille mass on võrdne LPG massiga mahuti 80 % täitmise korral ning tuletatud mass 0,568 kg/l, tõugatakse paralleelselt selle sõiduki pikiteljega (x-telg joonisel 1), millesse mahuti kavatsetakse paigaldada, kiirusel V = 50 km/h jäiga kiilu vastu, mis on kinnitatud horisontaalselt, mahuti liikumisega ristisunnas.

Kiil paigaldatakse nii, et mahuti raskuskese tabab kiilu keskkohta.

Kiilu nurk α peab olema 90° ja kokkupõrkepunkt ümar, maksimaalse raadiusega 2,5 mm. Kiilu pikkus L peab olema vähemalt võrdne mahuti laiusega seoses mahuti liikumisega katse ajal. Kiilu kõrgus H peab olema vähemalt 600 mm.

Joonis 1.

Löögikatse menetluse kirjeldus

Kui mahutit võib sõidukisse paigaldada rohkem kui ühes asendis, tuleb katsetada iga asendit.

Pärast seda katset tehakse mahutile välislekke katse vastavalt käesoleva lisa punktile 2.3.6.3.

2.7.3. Katse tõlgendamine

Mahuti peab vastama käesoleva lisa punktis 2.3.6.3 sätestatud välislekke katse nõuetele.

2.7.4. Korduvkatsetamine

Löögikatset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.8. Kukkumiskatse

2.8.1. Katsemenetlus

Ühe valmismahutiga tehakse kukkumiskatse ümbritseva õhu temperatuuril ilma sisemise rõhu ja paigaldatud klappideta. Pind, millele mahutid kukutatakse, peab olema ühtlane horisontaalne betoonist platvorm või põrand.

Kukutamiskõrgus (Hd) on 2 m (mahuti madalaimast punktist mõõdetuna).

Üht ja sama tühja mahutit kukutatakse:

—	horisontaalasendis;

—	vertikaalasendis kummalegi otsale;

—	45° nurga all.

Pärast kukkumiskatset tehakse mahutitele survetsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril vastavalt käesoleva lisa punkti 2.3.6.1 nõuetele.

2.8.2. Katse tõlgendamine

Mahutid peavad vastama käesoleva lisa punktis 2.3.6.1 sätestatud ümbritseva õhu temperatuuril tehtava survetsüklikatse nõuetele.

2.8.3. Korduvkatsetamine

Kukkumiskatset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.9. Pöördkangi jõumomendikatse

2.9.1. Katsemenetlus

Mahuti korpust pingestatakse pööramissuunale vastupidises suunas ja mõlemale pöördkangile avaldatakse jõumomenti, mis on kaks korda suurem tootja poolt klapile või rõhuvabastusseadmele ettenähtud jõumomendist, kõigepealt keermestatud ühenduse sulgemise suunas, siis avamise suunas ja lõpuks jälle sulgemise suunas.

Seejärel tehakse mahutile välislekke katse vastavalt käeoleva lisa punkti 2.3.6.3 nõuetele.

2.9.2. Katse tõlgendamine

Mahuti peab vastama käesoleva lisa punktis 2.3.6.3 kindlaks määratud välislekke katse nõuetele.

2.9.3. Korduvkatsetamine

Pöördkangi jõumomendikatset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.10. Happelise keskkonna katse

2.10.1. Katsemenetlus

Valmismahutil, milles on rõhk 3 000 kPa, lastakse 100 tunni jooksul kokku puutuda 30 %-lise väävelhappelahusega (akuhape suhtelise tihedusega 1,219). Katse ajal peab vähemalt 20 % mahuti kogupinnast olema väävelhappelahusega kaetud.

Seejärel tehakse mahutile lõhkemiseni survestamine vastavalt käesoleva lisa punktile 2.2.

2.10.2. Katse tõlgendamine

Mõõdetud lõhkemisrõhk peab olema vähemalt 85 % mahuti lõhkemisrõhust.

2.10.3. Korduvkatsetamine

Happelise keskkonna katset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

2.11. Ultraviolettkiirguse katse

2.11.1. Katsemenetlus

Kui mahuti on päikesevalguse käes (ka klaasi taga), võib ultraviolettkiirgus polümeermaterjale kahjustada. Sellepärast peab tootja tõendama, et väliskihi materjal suudab oma 20-aastase kasutusea jooksul ultraviolettkiirgusele vastu pidada.

a)	Kui väliskiht on mehaanilise (kande-)funktsiooniga, tuleb mahutile pärast ultraviolettkiirguse katset teha lõhkemiseni survestamine vastavalt käesoleva lisa punkti 2.2 nõuetele.

b)	Kui väliskihil on kaitsev toime, peab tootja tõendama, et kiht püsib 20 aastat terve, et kaitsta selle all paiknevaid struktuurikihte ultraviolettkiirguse eest.

2.11.2. Katse tõlgendamine

Kui väliskihil on mehaaniline funktsioon, peab mahuti vastama käesoleva lisa punktis 2.2 sätestatud lõhkemiseni survestamise nõuetele.

2.11.3. Korduvkatsetamine

Ultraviolettkiirguse katset tohib korrata.

Teine katse tehakse kahe mahutiga, mis on esimese mahutiga samast partiist ja toodetud vahetult pärast seda.

Kui nende katsete tulemused on rahuldavad, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse.

Kui üks korduskatse või mõlemad korduskatsed ei vasta nõuetele, tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

(1) Need katsekehad võib võtta ühelt mahutilt.

(2) Lisaseadmete lisamine ning nende muutmine ja laiendamine on võimalik ilma uue katsetamiseta tingimusel, et need ei avalda tõenäoliselt olulist ebasoodsat mõju ja nendest teatatakse mahuti tüübi kinnitanud asutusele. Asutus võib nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt edasiste katsete protokolli. Mahuti ja selle lisaseadmete konfiguratsiooni kirjeldus sätestatakse 2B lisa liites.

1. liide

Joonis 1.

Pikisuunaliste põkk-keeviste põhitüübid.

Joonis 2.

Ringsuunaline põkk-keevis.

Joonis 3.

Keevisnaastplaatide näidised

Joonis 4.

Äärikuga keevisvõrude näidised

2. liide

Joonis 1.

Piki- ja ringõmblustega mahutid, katsekehade asukoht

Joonis 2a.

Ainult ringõmblustega ja küljele paigaldatud ventiiliplokkidega mahutid, katsekehade asukoht

Joonis 2b.

Üksnes ringõmblustega ning mahuti otsa paigaldatud ümbrismuhvi/plaadiga mahutid

3. liide

Joonis 1.

Paindekatse illustratsioon

Joonis 2.

Keevise suhtes ristsuunalise tõmbekatse katsekeha

4. liide

Märkus: ovaloidpõhjade puhul

Formula

H/D ja kujuteguri C vaheline seos

Kujuteguri C väärtused, kui H/D on vahemikus 0,20–0,25

H/D ja kujuteguri C vaheline seos

Kujuteguri C väärtused, kui H/D on vahemikus 0,25–0,50

5. liide

ERIANUMATE NÄIDISED

6. liide

MATERJALIDE KATSEMEETODID

Keemiline vastupidavus

Täiskomposiitmahuti valmistamiseks kasutatavaid materjale tuleb katsetada toatemperatuuril 72 tunni jooksul vastavalt standardile ISO 175.

Keemilist vastupidavust võib tõendada ka kirjanduse andmetele tuginedes.

Kontrollida tuleb kokkusobivust järgmiste keskkondadega:

a)	pidurivedelik;

b)	aknapesuvedelik;

c)	jahutusvedelik;

d)	pliivaba bensiin;

e)	deioniseeritud vee, naatriumkloriidi (massiprotsent 2,5 % ±0,1 %), kaltsiumkloriidi (massiprotsent 2,5 % ±0,1 %) ja pH taseme 4,0 ±0,2 saavutamiseks piisava koguse väävelhappe segu.

Katse nõuetekohasuse tingimused

a)	Venivus Termoplastse materjali venivus peab pärast katsetamist olema vähemalt 85 % algsest venivusest. Elastomeeri venivus peab pärast katsetamist olema suurem kui 100 %.

b)	Struktuurikomponendid (nt kiud) Struktuurikomponentide jääktugevus peab pärast katsetamist olema vähemalt 80 % algsest tõmbetugevusest.

c)	Mittestruktuurikomponendid (nt kattekiht) Nähtavad mõrad ei ole lubatud.

2. Komposiidi struktuur

Põhiainesse lisatud kiud

Tõmbeomadused:	ASTM 3039	kiu ja vaigu komposiidid
	ASTM D2343	klaas, aramiidkiud (klaaskiu tõmbeomadused)
	ASTM D4018.81	üsinik (filamentaarniidi tõmbeomadused) erimärkusega põhiaine kohta
Nihkeomadused:	ASTM D2344	(paralleelkiudkomposiidi kihtidevaheline nihketugevus lühikese kangi meetodil)

Kuivad kiud isotensoidse kujuga anumal

Tõmbeomadused:

ASTM D4018.81

Süsinik (filamentaarniit), muud kiud.

3. Kaitsekiht

Ultraviolettkiirgus kahjustab polümeermaterjali, mis on otseselt päikesevalguse käes. Olenevalt paigaldusest peab tootja tõendama kaitsekihi vastupidavust.

4. Termoplastosad

Termoplastosa Vicat’ pehmenemistemperatuur peab olema kõrgem kui 70 °C. Struktuurikomponentide puhul peab Vicat’ pehmenemistemperatuur olema vähemalt 75 °C.

5. Termokõvastuvad osad

Termokõvastuva osa Vicat’ pehmenemistemperatuur peab olema kõrgem kui 70 °C.

6. Elastomeerosad

Elastomeerosa klaasistumistemperatuur (Tg) peab olema madalam kui –40 °C. Klaasistumistemperatuuri katsetatakse vastavalt standardile ISO 6721 „Plastid — dünaamiliste mehaaniliste omaduste määramine”. Tg algus tuletatakse elastsusmooduli ja temperatuuri diagrammist, määrates kindlaks temperatuuri, mille puhul lõikuvad kaks puutujat, mis tähistavad diagrammi kallakuid enne ja pärast olulist jäikusekadu.

15. LISA

KATSEMENETLUSED

1. Klassifikatsioon

1.1. Sõidukites kasutatavad LPG-osad klassifitseeritakse maksimaalse töörõhu ja funktsiooni järgi vastavalt käesoleva määruse punktile 2.

1.2. Osa klass määrab, millised katsed tuleb osa või selle koostisosa tüübikinnituseks teha.

2. Kohaldatavad katsemenetlused

Tabelis 1 on näidatud vastavalt klassifikatsioonile kohaldatavad katsemenetlused.

Tabel 1

Katse	Klass 1	Klass 2A	Klass 3	Punkt
Ülerõhk	x	x	x	4
Välisleke	x	x	x	5
Kõrge temperatuur	x	x	x	6
Madal temperatuur	x	x	x	7
Pesa leke	x		x	8
Kulumise/funktsionaalne katse	x		x	9
Töökatse			x	10
LPGga kokkusobivus	x	x	x	11
Korrosioonikindlus	x	x	x	12
Vastupidavus kuivale kuumusele	x		x	13
Osooniga vanandamine	x		x	14
Roomavus	x		x	15
Temperatuuritsükkel	x		x	16
Soojuskandjaga kokkusobivus		x

3. Üldnõuded

3.1. Lekkekatsed tuleb teha rõhu all oleva gaasiga, nagu õhk või lämmastik.

3.2. Hüdraulilise surve katseks nõutava rõhu saamiseks võib kasutada vett või muud vedelikku.

3.3. Kõik katseväärtused peavad asjakohasel juhul viitama kasutatavale katsekeskkonnale.

3.4. Lekkekatse ja hüdraulilise surve katse kestus ei tohi olla lühem kui üks minut.

3.5. Kõik katsed tuleb teha toatemperatuuril 20 ± 5 °C, kui ei ole osutatud teisiti.

4. Ülerõhukatse hüdraulilistes tingimustes

LPGd sisaldav osa peab vähemalt ühe minuti jooksul kõrgrõhuosa väljalaske suletud asendis vastu pidama tabelis 1 sätestatud (klassifikatsioonirõhust 2,25 korda kõrgemale) hüdraulilisele katserõhule ilma nähtavate rebenemise või püsiva moonutuse märkideta.

Näidised, millega on eelnevalt sooritatud punkti 9 vastupidavuskatse, tuleb ühendada hüdraulilise surve allikaga. Hüdraulilise surve avaldamise torustikku tuleb paigaldada automaatsulgeventiil ja rõhumõõtur katserõhust vähemalt 1,5, kuid mitte rohkem kui 2 korda suurema rõhuulatusega.

Tabelis 2 on näidatud klassifikatsioonirõhk ja ülerõhukatses vastavalt klassifikatsioonile kasutatav rõhk.

Tabel 2

Osa klassifikatsioon	Klassifikatsiooni- rõhk [kPa]	Hüdraulilise katse rõhk ülerõhukatse puhul [kPa]
Klass 1, 3	3 000	6 750
Klass 2A	120	270
Klass 2	450	1 015

5. Välislekke katse

5.1. Osa peab punktis 5.3 kirjeldatud viisil, nullrõhu ja tabelis 3 näidatud rõhu vahemikku jääva õhusurvega katsetamisel olema vaba leketest toru- ja korpusetihendite ning muude ühenduste kaudu, samuti ei tohi ilmneda valumi poorsust. Eespool kirjeldatud tingimused on täidetud, kui on täidetud punkti 5.4 nõuded.

5.2. Katse tuleb teha järgmistes tingimustes:

i)	toatemperatuuril;

ii)	minimaalsel töötemperatuuril;

iii)	maksimaalsel töötemperatuuril.

Maksimaalne ja minimaalne töötemperatuur on esitatud lisades.

5.3. Kõnealuse katse jooksul on katsetatav seade ühendatud (maksimaalsest rõhust 1,5 korda kõrgema ning klassi 3 kuuluva osa puhul maksimaalsest klassifikatsioonirõhust 2,25 korda kõrgema) aerostaatilise rõhu allikaga. Surve avaldamise torustikku tuleb paigaldada automaatsulgeventiil ja rõhumõõtur katserõhust vähemalt 1,5, kuid mitte rohkem kui 2 korda suurema rõhuulatusega. Rõhumõõtur tuleb paigaldada automaatsulgeventiili ja katsetatava näidise vahele. Kasutatava katserõhu all tuleb näidis viia lekke tuvastamiseks vee alla või kasutada muud samaväärset katsemeetodit (voolu mõõtmine või rõhu langetamine).

Tabel 3

Klassifikatsioonirõhk ja klassifikatsioonile vastav lekkekatse rõhk

Osa klassifikatsioon	Klassifikatsiooni- rõhk [kPa]	Katserõhk välislekke katse puhul [kPa]
Klass 1	3 000	4 500
Klass 2A	120	180
Klass 2	450	675
Klass 3	3 000	6 750

5.4. Välisleke peab olema väiksem kui lisades kirjeldatud nõuetes ette nähtud; kui lekkepiiranguid ei ole sätestatud, peab see olema väiksem kui 15 cm3/h, kui väljalase on suletud ja gaasirõhk on võrdne lekkekatse rõhuga.

6. Kõrge temperatuuri katse

LPGd sisaldav osa ei tohi lisas nimetatud maksimaalsel töötemperatuuril lekkekatse rõhuga (punkt 5.3, tabel 3) võrdsel gaasirõhul väljalaske suletud asendis lekkida rohkem kui 15 cm3/h. Osa hoitakse sel temperatuuril vähemalt kaheksa tundi.

7. Madala temperatuuri katse

LPGd sisaldav osa ei tohi minimaalsel töötemperatuuril (–20 °C) lekkekatse rõhuga (punkt 5.3, tabel 3) võrdsel gaasirõhul väljalaske suletud asendis lekkida rohkem kui 15 cm3/h. Osa hoitakse sel temperatuuril vähemalt kaheksa tundi.

8. Pesa lekke katse

Järgmised pesa lekke katsed tuleb sooritada hooldusklappide või täiteseadmega, millega on eelnevalt tehtud punktis 5 kirjeldatud välislekke katse.

8.1.1. Pesa lekke katsed tehakse nii, et näidisklapi sisselase on ühendatud aerostaatilise rõhu allikaga, klapp on suletud ja väljalase avatud. Surve avaldamise torustikku tuleb paigaldada automaatsulgeventiil ja rõhumõõtur katserõhust vähemalt 1,5, kuid mitte rohkem kui 2 korda suurema rõhuulatusega. Rõhumõõtur tuleb paigaldada automaatventiili ja katsetatava näidise vahele. Kui ei ole teisiti märgitud, tuleb kasutatava katserõhu avaldamisel teha tähelepanekuid lekke kohta, mis võib ilmneda vee alla kastetud avatud väljalaskeava puhul.

8.1.2. Vastavus punktide 8.2–8.8 nõuetele määratakse kindlaks toru ühendamisega klapi väljalaskeavasse. Selle väljalasketoru lahtine ots asetatakse tagurpidi keeratud mõõtesilindrisse, mis on kalibreeritud kuupsentimeetrites. Tagurpidi silinder tuleb sulgeda veekindla tihendiga. Aparatuur tuleb reguleerida nii, et:

1)	väljalastetoru ots asub mõõtesilindris umbes 13 mm üle veetaseme ja

vesi mõõtesilindri sees ja sellest väljas on samal tasemel. Kui aparatuur on nii seatud, tuleb registreerida veetase mõõtesilindris. Kui klapp on suletud asendis, nagu tavapärase kasutuse puhul eeldatav, juhitakse klapi sisselaskesse vähemalt kaheminutilise katseperioodi jooksul ettenähtud katserõhul õhku või lämmastikku. Selle aja jooksul tuleb vajadusel mõõtesilindri vertikaalasendit kohandada, et hoida selle sees ja sellest väljas sama veetaset.

Katseajavahemiku lõpus ja olukorras, kus veetase mõõtesilindri sees ja sellest väljas on samal tasemel, registreeritakse veetase uuesti. Ruumala muutusest mõõtesilindri sees arvutatakse lekkemäär järgmise valemi abil:

Formula

kus

V1	=	lekkemäär, õhu või lämmastiku leke kuupsentimeetrites tunnis;
Vt	=	ruumala suurenemine mõõtesilindris katse ajal;
t	=	katse kestus minutites;
P	=	õhurõhk katse ajal (kPa);
T	=	ümbritseva õhu temperatuur katse ajal (K).

8.1.3. Eespool kirjeldatud meetodi asemel võib lekke mõõtmiseks kasutada ka katsetatava klapi sisselaskele paigaldatud vooluhulgamõõturit. Vooluhulgamõõtur peab suutma täpselt näidata kasutatava katsevedeliku puhul maksimaalseid lubatud lekkemäärasid.

8.2. Suletud asendis peab sulgklapi pesa olema lekkevaba rõhuvahemikus 0–3 000 kPa.

8.3. Vormi säilitava pesaga tagasilöögiklapp ei tohi suletud asendis lekkida aerostaatilise rõhu vahemikus 50–3 000 kPa.

8.4. Metall-metall-tüüpi pesaga tagasilöögiklapp ei tohi suletud asendis katserõhuni (punkt 5.3, tabel 3) ulatuva sisselaskerõhu juures lekkida rohkem kui 0,50 dm3/h.

8.5. Täiteseadme koostus kasutatava ülemise tagasilöögiklapi pesa peab suletud asendis olema lekkevaba aerostaatilise rõhu vahemikus 50–3 000 kPa.

8.6. Suletud asendis peab hooldusliitmiku pesa olema lekkevaba rõhuvahemikus 0–3 000 kPa.

8.7. Gaasitoru kaitseklapil ei tohi tekkida siseleket rõhul kuni 3 000 kPa.

8.8. Kaitseklapil (suruklapil) ei tohi tekkida siseleket rõhul kuni 2 600 kPa.

9. Kulumiskatse

9.1. Täiteseade või hooldusklapp peab pärast lisades ettenähtud korduva avamise ja sulgemise tsükleid vastama punktides 5 ja 8 sätestatud lekkekatse nõuetele.

9.2. Sulgklappi katsetatakse väljalaske suletud asendis. Klapi kere täidetakse n-heksaaniga ja klapi sisselaskele avaldatakse survet 3 000 kPa.

9.3. Kulumiskatset sooritatakse kiirusega kuni kümme korda minutis. Sulgklapi puhul peab sulgemise jõumoment vastama klapi käitamiseks kasutatava käsiratta, mutrivõtme või muu vahendi suurusele.

9.4. Punktis 5 kirjeldatud välislekke katse ja punktis 8 kirjeldatud pesa lekke katse tuleb teha kohe pärast kulumiskatset.

Mahuti täitumise kontrollventiili (80 %) kulumiskatse

9.5.1. Mahuti täitumise kontrollventiil (80 %) peab vastu pidama 6 000 täieliku täitmise tsüklile.

10. Töökatsed

(Gaasitoru) kaitseklapi töökatse

10.1.1. Kaitseklappide puhul tuleb väljalaske alguse rõhu ja taassulgumisrõhu katse teha iga suuruse, projekti ja seadistusega kaitseklapi kolme näidisega. Sama kolme klapi komplekti kasutatakse ka vooluhulga katsetes järgmistes punktides osutatud muude vaatluste tegemiseks.

Punktides 10.1.2 ja 10.1.4 kirjeldatud 1. ja 3. katse käigus tehakse kõigile kolmele katsetatavale klapile vähemalt kaks järjestikust väljalaske alguse rõhu ja taassulgumisrõhu vaatlust.

Kaitseklappide väljalaske alguse rõhk ja taassulgumisrõhk — 1. katse

10.1.2.1. Enne vooluhulga katset peab kõigi kolme sama suuruse, projekti ja seadistusega kaitseklapinäidise väljalaske alguse rõhk olema +3 % piires rõhkude keskmisest, kuid mitte ühegi klapi väljalaske alguse rõhk ei tohi olla madalam kui 95 % ega kõrgem kui 105 % klapile märgitud seaderõhust.

10.1.2.2. Kaitseklapi taassulgumisrõhk peab enne vooluhulga katset olema vähemalt 50 % eelnevalt vaadeldud väljalaske alguse rõhust.

10.1.2.3. Kaitseklapp tuleb ühendada õhu- või muu aerostaatilise rõhu allikaga, mis suudab hoida tegelikku rõhku vähemalt 500 kPa üle katsetatavale klapile märgitud seaderõhu. Surve avaldamise torustikku tuleb paigaldada automaatsulgeventiil ja rõhumõõtur katserõhust vähemalt 1,5, kuid mitte rohkem kui 2 korda suurema rõhuulatusega. Rõhumõõtur tuleb paigaldada katsetatava klapi ja automaatventiili vahele. Väljalaske alguse rõhku ja taassulgumisrõhku tuleb vaadelda läbi maksimaalselt 100 mm sügavuse vesiluku.

10.1.2.4. Pärast klapi väljalaske alguse rõhu registreerimist tuleb rõhku suurendada väljalaske alguse rõhuga võrreldes piisavalt palju, et tagada klapi pesast väljumine. Seejärel tuleb sulgklapp tihedalt sulgeda ja hoolikalt jälgida vesilukku ja rõhumõõturit. Rõhk, mille juures mullid vees lakkavad, registreeritakse klapi taassulgumisrõhuna.

Kaitseklappide vooluhulk — 2. katse

10.1.3.1. Kõigi kolme sama suuruse, projekti ja seadistusega kaitseklapinäidise vooluhulk peab jääma 10 % piiresse suurimast registreeritud hulgast.

10.1.3.2. Ühegi klapi vooluhulga katse ajal ei tohi esineda märke värinast ega muudest ebanormaalsetest töötingimustest.

10.1.3.3. Iga klapi läbipuhkerõhk peab olema vähemalt 65 % algselt registreeritud väljalaske alguse rõhust.

10.1.3.4. Kaitseklapi vooluhulga katse tuleb teha vooluhulga kindlaksmääramise rõhul, mis on 120 % maksimaalsest seaderõhust.

10.1.3.5. Kaitseklapi vooluhulga katsetamisel kasutatakse mõõtediafragmaga ääriktüüpi vooluhulgamõõturit, mis on nõuetekohaselt projekteeritud ja kalibreeritud ning ühendatud piisava mahu ja rõhuga õhu etteandeallikaga. Kasutatav vooluhulgamõõtur võib erineda käesolevas eeskirjas kirjeldatust ning muud aerostaatilise voolu keskkonda kui õhk tohib kasutada tingimusel, et lõpptulemus on sama.

10.1.3.6. Vooluhulgamõõtur tuleb paigutada nii, et mõõtediafragma ees ja taga on piisavalt pikk torulõik, või muul moel, sh suunurite abil, et vältida mõõtediafragma juures häireid seoses mõõtediafragma ja kasutatavate torude läbimõõtude suhtega.

Äärikud, mille vahele mõõtediafragma on kinnitatud, peavad olema varustatud manomeetriga ühendatud harutorudega. Kõnealune mõõteriist näitab rõhkude vahet kahel pool mõõtediafragmat ning seda näitu kasutatakse vooluhulga arvutamisel. Sellele mõõtediafragmast allavoolu paiknevale mõõtetoru lõigule paigaldatakse kalibreeritud rõhumõõtur. Nimetatud mõõtur näitab voolurõhku ja ka seda näitu kasutatakse vooluhulga arvutamisel.

10.1.3.7. Mõõtetoruga ühendatakse mõõtediafragmast allavoolu temperatuurinäitur, mis näitab kaitseklappi voolava õhu temperatuuri. Selle mõõteriista näitu kasutatakse arvutuses õhuvoolu temperatuuri korrigeerimiseks baastemperatuurile 15 °C. Valitsev atmosfäärirõhk määratakse baromeetri abil.

Baromeetri näit liidetakse õhuvoolu manomeetrilisele rõhule. Saadud absoluutrõhk lisatakse samamoodi vooluarvutusse. Vooluhulgamõõturile avalduvat õhurõhku reguleeritakse sobiva ventiiliga, mis paigaldatakse vooluhulgamõõturist eespool asuvasse õhu etteande torustikku. Katsetatav kaitseklapp tuleb ühendada vooluhulgamõõturi väljalaskeotsaga.

10.1.3.8. Kui kõik ettevalmistused vooluhulga katseks on tehtud, tuleb õhu etteande toru ventiil aeglaselt avada ning katsetatavale klapile avalduvat rõhku suurendada sobiva vooluhulga kindlaksmääramise rõhuni. Selle aja jooksul tuleb rõhk, mille juures klapp avaneb, registreerida avanemisrõhuna.

10.1.3.9. Eelnevalt määratud vooluhulga kindlaksmääramise rõhku tuleb hoida lühiajaliselt konstantsena seni, kuni mõõteriistade näidud stabiliseeruvad. Voolurõhu mõõturi, rõhkude vahe manomeetri ja voolava õhu temperatuurinäituri näidud registreeritakse samaaegselt. Seejärel alandatakse rõhku seni, kuni väljalase klapist lõpeb.

Rõhk, millel väljalase lõpeb, registreeritakse klapi läbipuhkerõhuna.

10.1.3.10. Katsetatava kaitseklapi õhuvooluhulk arvutatakse registreeritud andmete ja vooluhulgamõõturi mõõtediafragma teadaoleva koefitsiendi põhjal järgmise valemi abil:

Formula

kus

Q	=	kaitseklapi vooluhulk (m3/min) absoluutrõhul 100 kPa ja temperatuuril 15 °C;
Fb	=	vooluhulgamõõturi mõõtediafragma alustegur absoluutrõhul 100 kPa ja temperatuuril 15 °C;
Ft	=	voolava õhu temperatuuri tegur, mille abil registreeritud temperatuur korrigeeritakse baastemperatuurile 15 °C;
h	=	mõõturi mõõtediafragma rõhkude vahe (kPa);
p	=	kaitseklapile avalduv õhuvoolurõhk (kPa) (registreeritud manomeetriline rõhk, millele on liidetud baromeetrirõhk);
60	=	nimetaja, millega võrrand konverteeritakse ühikust m3/h ühikuks m3/min.

10.1.3.11. Kolme kaitseklapi keskmine vooluhulk lähima viie ühikuni ümardatuna loetakse vastava suuruse, projekti ja seadistusega kaitseklapi vooluhulgaks.

Kaitseklappide väljalaske alguse rõhu ja taassulgumisrõhu ülekontrollimine — 3. katse

10.1.4.1. Pärast vooluhulga katseid peab kaitseklapi väljalaske alguse rõhk olema vähemalt 85 % ja taassulgumisrõhk vähemalt 80 % punktis 10.1.2 kirjeldatud 1. katses registreeritud väljalaske alguse rõhust.

10.1.4.2. Need katsed tuleb teha umbes üks tund pärast vooluhulga katset, lähtudes punktis 10.1.2 kirjeldatud 1. katse menetlusest.

Ülevooluklapi töökatse

10.2.1. Ülevooluklapp peab töötama vahemikus kuni 10 % üle ja kuni 20 % alla tootja ettenähtud sulgemisvooluhulga ning automaatselt sulguma, kui rõhkude vahe kahel pool klappi on allpool kirjeldatud töökatsetes väiksem kui 100 kPa.

10.2.2. Katsed tehakse klapi iga suuruse ja mudeli kolme näidisega. Üksnes vedelikuga kasutamiseks ettenähtud klappi katsetatakse veega, muul juhul tehakse katsed nii õhu kui ka veega. Iga vertikaalses, horisontaalses ja pöördasendis paigaldatud näidisega tuleb teha eraldi katse, välja arvatud punktis 10.2.3 osutatud juhul. Õhuga katsed tuleb teha ilma, et katsenäidise väljalaskega oleks ühendatud toru või muu takistus.

10.2.3. Ühes asendis paigaldamiseks ettenähtud klappi võib katsetada ainult ettenähtud asendis.

10.2.4. Õhuga katsetamisel kasutatakse mõõtediafragmaga ääriktüüpi vooluhulgamõõturit, mis on nõuetekohaselt projekteeritud ja kalibreeritud ning ühendatud piisava mahu ja rõhuga õhu etteandeallikaga.

10.2.5. Katsenäidis tuleb ühendada vooluhulgamõõturi väljalaskega. Katsenäidise sissevoolule tuleb sulgumisrõhu mõõtmiseks paigaldada manomeeter või kalibreeritud rõhumõõtur, mis fikseerib näidud sammuga kuni 3 kPa.

10.2.6. Katse tehakse, suurendades vooluhulgamõõturit läbivat õhuvoolu väga aeglaselt seni, kuni tagasilöögiklapp sulgub. Sulgumise hetkel tuleb registreerida rõhkude vahe kahel pool vooluhulgamõõturi mõõtediafragmat ja rõhumõõturi sulgumisrõhu näit. Seejärel arvutatakse voolukiirus sulgumisel.

10.2.7. Kasutada võib muud tüüpi vooluhulgamõõtureid ja muud gaasi kui õhk.

10.2.8. Veega katse puhul kasutatakse vedeliku vooluhulgamõõturit (või sellega samaväärset mõõteriista), mis paigaldatakse vajaliku voolu tekitamiseks piisava rõhuga torustikule. Seadmestikku peab kuuluma sisselaske piesomeeter või toru, mis on katsetatavast klapist vähemalt ühe suuruse võrra suurem, ning vooluhulgamõõturi ja piesomeetri vahele tuleb paigaldada voolu reguleerimise ventiil. Ülevooluklapi sulgumisel tekkiva rõhulöögi mõju vähendamiseks võib kasutada voolikut või hüdrostaatilist kaitseklappi või mõlemat.

10.2.9. Katsenäidis tuleb ühendada piesomeetri väljalaskeotsaga. Sulgumisrõhu mõõtmiseks tuleb katsenäidise sissevoolu harutorule ühendada manomeeter või aeglustustüüpi kalibreeritud rõhumõõtur, mis võimaldavad näite vahemikus 0–1 440 kPa. Ühendamiseks kasutatakse rõhumõõturi ja harutoru vahelist kummivoolikut; rõhumõõturi sisselaskele paigaldatakse klapp, mis võimaldab õhku seadmestikust välja lasta.

10.2.10. Enne katset tuleb voolu reguleerimise ventiil vähesel määral avada, hoides rõhumõõturi väljalaskeklappi avatuna, et eemaldada õhk seadmestikust. Seejärel väljalaskeklapp suletakse ja sooritatakse katse, suurendades voolu aeglaselt seni, kuni tagasilöögiklapp sulgub. Katse ajal peab rõhumõõtur olema paigutatud katsenäidisega samale tasandile. Sulgemise hetkel tuleb registreerida voolukiirus ja sulgumisrõhk. Ajal, mil ülevooluklapp on suletud asendis, tuleb registreerida voolu lekke- või möödavoolumäär.

10.2.11. Täiteseadme koostus kasutatav ülevooluklapp peab allpool kirjeldatud katses automaatselt sulguma, kui rõhkude vahe ei ületa 138 kPa.

10.2.12. Need katsed tehakse klapi iga suuruse kolme näidisega. Katsed tehakse õhuga ning iga näidisega tehakse eraldi katse vertikaalses ja horisontaalses asendis. Katsed tehakse punktides 10.2.4–10.2.7 kirjeldatud viisil, ühendades katsenäidisega täiteseadme voolikuliitmiku ja hoides ülemist tagasilöögiklappi avatud asendis.

Täitmiskiiruse katse

10.3.1. Mahuti täitumist piirava seadme tööd katsetatakse täitmiskiirustel 20, 50 ja 80 l/min või kuni maksimaalse voolukiiruseni sissevoolu absoluutrõhul 700 kPa.

Täitumispiiraja kulumiskatse

Mahuti täitumist piirav seade peab vastu pidama 6 000 täielikule maksimaalse täitmise tsüklile.

10.4.1. Reguleerimisala

Kõikide seadmete suhtes, mis piiravad mahuti täitumist ja töötavad ujuki põhimõttel ning millele tehtud katsed tõendavad, et:

—	seade piirab mahuti täitumist kuni 80 %-ni mahuti mahutavusest;

—	seade ei võimalda suletus asendis mahutit täita suurema kiirusega kui 0,5 l/min,

kohaldatakse punktis 10.5.5 või 10.5.6 sätestatud üht katsemenetlust, tagamaks, et seadme ehitus talub eeldatavaid dünaamilisi vibratsioonipingeid ning et kasutamisel vibratsioonikeskkonnas ei halvene seadme töö ega teki talitlushäireid.

Vibratsioonikatse menetlus

10.5.1. Seadmed ja paigaldusmeetodid

Katsetatav objekt kinnitatakse vibratsiooniseadme külge — kas otse vibratsioonierguti või üleminekuplaadi külge — tavapäraste kinnitusvahenditega või jäiga kinnitusega, mis suudab edasi anda ettenähtud vibratsioonitingimused. Kiirendus- või amplituuditaseme ja sageduse mõõtmiseks ja/või registreerimiseks kasutatava seadme mõõtetäpsus peab olema vähemalt 10 % mõõdetavast väärtusest.

10.5.2. Menetluse valik

Tüübikinnitust andva asutuse valikul tehakse katsed kas punktis 10.5.5 kirjeldatud A menetluse või punktis 10.5.6 kirjeldatud B menetluse kohaselt.

10.5.3. Üldmärkused

Järgmised katsed tehakse piki katsetatava objekti kõiki kolme ortogonaalset telge.

A menetlus

10.5.4.1. Resonantsiotsing

Täitumispiiraja resonantssagedused määratakse kindlaks, muutes ettenähtud piirides aeglaselt tekitatava vibratsiooni sagedust vähendatud katsenivool, kuid piisava amplituudiga, et objekti ergutada. Sinusoidaalse resonantsi otsingu võib teha, kasutades tsüklikatse jaoks ettenähtud katsenivood ja tsükliaega, tingimusel et resonantsiotsingu aeg arvatakse punktis 10.5.5.3 nõutavasse tsüklikatse aja hulka.

10.5.4.2. Resonantsi viivituskatse

Katsetatavat objekti vibreeritakse piki iga telge 30 minutit kõige suurematel punkti 10.5.5.1 kohaselt kindlaksmääratud resonantssagedustel. Katsenivoo on 1,5 g (14,7 m/sek2). Kui mis tahes teljel leitakse rohkem kui neli olulist resonantssagedust, valitakse selle katse jaoks neli kõige suuremat resonantssagedust. Kui resonantssagedus katse ajal muutub, registreeritakse muutumise aeg ning sagedust korrigeeritakse viivitamatult, et säilitada tippresonantsiseisund. Registreeritakse lõplik resonantssagedus. Viivituskatse koguaeg arvatakse punktis 10.5.5.3 nõutud tsüklikatse aja hulka.

10.5.4.3. Sinusoidaalne tsüklikatse

Katsetatavale objektile rakendatakse kolme tunni jooksul harmoonilist võnkumist piki iga ortogonaalset telge järgmistel tingimustel:

—	kiirendusnivoo 1,5 g (14,7 m/sek2);

—	sagedusala 5–200 Hz;

—	sagedusala läbimise aeg 12 minutit.

Tekitatava vibratsiooni sagedust muudetakse ettenähtud sagedusala piires logaritmiliselt.

Sagedusala läbimiseks ettenähtud aeg hõlmab liikumist madalaimast kõrgeima sageduseni ja tagasi.

B menetlus

10.5.5.1. Katse tehakse harmoonilise võnkumise stendil püsival kiirendusel 1,5 g ja vahemikus 5–200 Hz vahelduval sagedusel. Katse kestus on iga punktis 10.5.4 osutatud telje puhul viis tundi. Sagedusala 5–200 Hz kaetakse kummaski suunas 15 minuti jooksul.

10.5.5.2. Kui katset ei tehta püsiva kiirenduse stendi abil, võib sagedusala 5–200 Hz jagada 11 pooloktavribaks, millest igaüks kaetakse püsiamplituudiga, nii et teoreetiline kiirendus on vahemikus 1–2 g (g = 9,8 m/sek2).

Iga riba võnkeamplituud on järgmine.

Amplituud (mm) (harjaväärtus)	Sagedus (Hz) (kiirendus = 1 g)	Sagedus (Hz) (kiirendus = 2 g)
10	5	7
5	7	10
2,50	10	14
1,25	14	20
0,60	20	29
0,30	29	41
0,15	41	57
0,08	57	79
0,04	79	111
0,02	111	157
0,01	157	222

Iga riba kaetakse mõlemas suunas kahe minuti jooksul, kokku iga riba kohta 30 minutit.

10.5.6. Spetsifikatsioon

Pärast üht eespool kirjeldatud vibratsioonikatse menetlust ei tohi seadmel esineda mehaanilisi rikkeid ning seade loetakse vibratsioonikatse nõuetele vastavaks üksnes juhul, kui tema parameetrite väärtused:

—	täitumistase suletud asendis;

—	suletud asendis lubatud täituvus

ei ületa ettenähtud piire ega vibratsioonikatse menetluse eelnevaid väärtusi rohkem kui 10 %.

11. Sünteetiliste materjalide LPGga kokkusobivuse katse

11.1. Vedela LPGga kokkupuutuv sünteetiline osa ei tohi ülemääraselt muuta ruumala ega väheneda massis.

Vastupidavust n-pentaanile tuleb katsetada vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-pentaan;

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi.

11.2. Nõuded

—	Maksimaalne ruumala muutus 20 %.

Pärast 48 tundi hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass võrreldes algsega olla vähenenud rohkem kui 5 %.

12. Korrosioonikindlus

LPGd sisaldav metallosa peab kõigi ühenduste suletud asendis vastama puntides 4, 5, 6 ja 7 kirjeldatud lekkekatsete nõuetele pärast 144-tunnist standardi ISO CD 9227 kohast soolveekatset

või valikulist katset:

LPGd sisaldav metallosa peab kõigi ühenduste suletud asendis vastama punktides 4, 5, 6 ja 7 kirjeldatud lekkekatsete nõuetele pärast IEC 68–2–52 Kb standardi kohast soolveekatset: soolveeudu katse.

Katsemenetlus

Enne katset tuleb asjaomane osa tootja juhiste järgi puhastada. Kõik ühendused tuleb sulgeda. Katse jooksul asjaomast osa ei käitata.

Seejärel piserdatakse asjaomast osa kahe tunni vältel soolalahusega, mis sisaldab 5 massiprotsenti NaCl, milles on alla 0,3 % lisandeid, ja 95 % destilleeritud või demineraliseeritud vett, mille temperatuur on 20 °C. Pärast piserdamist hoitakse osa 168 tundi temperatuuril 40 °C suhtelisel niiskusel 90–95 %. Seda tegevust korratakse neli korda.

Pärast katset puhastatakse osa ja kuivatatakse ühe tunni vältel temperatuuril 55 °C. Seejärel hoitakse osa enne edasist katsetamist nelja tunni vältel võrdlustingimustes.

12.2. LPGd sisaldav vasest või valgevasest osa peab vastama punktide 4, 5, 6 ja 7 lekkekatsete nõuetele pärast standardi ISO CD 6957 kohaselt kõigi ühenduste suletud asendis 24 tundi ammoniaagis hoidmist.

13. Vastupidavus kuivale kuumusele

Katse tuleb teha vastavalt standardile ISO 188. Katsekeha hoitakse 168 tundi õhus, mille temperatuur võrdub maksimaalse töötemperatuuriga.

Lubatud tõmbetugevuse muutus ei ületa +25 %.

Lubatud katkevenivuse muutus ei ületa järgmisi väärtusi:

maksimaalne suurenemine 10 %;

maksimaalne vähenemine 30 %.

14. Osooniga vanandamine

14.1. Katse tuleb teha vastavalt standardile ISO 1431/1.

Katsekeha, mida pingestatakse 20 % venimiseni, hoitakse 72 tundi õhus temperatuuriga 40 °C ning osoonikontsentratsiooniga 50 osakest 100 miljoni kohta.

14.2. Katsekeha ei tohi praguneda.

15. Roomavus

Vedelat LPGd sisaldav mittemetallosa peab vastama punktide 5, 6 ja 7 lekkekatsete nõuetele pärast seda, kui osale on vähemalt 96 tunni vältel temperatuuril 120 °C avaldatud hüdraulilist survet, mis on 2,25 kord kõrgem maksimaalsest töörõhust. Katsel võib kasutada vett või mis tahes muud hüdraulilist vedelikku.

16. Temperatuuritsüklikatse

LPGd sisaldav mittemetallosa peab vastama punktides 5, 6 ja 7 kirjeldatud lekkekatsete nõuetele pärast 96-tunnist temperatuuritsüklikatset maksimaalsel töörõhul minimaalselt töötemperatuurilt maksimaalse töötemperatuurini, nii et ühe tsükli kestus on 120 minutit.

17. Mittemetallosade kokkusobivus soojuskandjaga

17.1. Katsenäidised asetatakse 168 tunniks temperatuuril 90 °C soojuskandjasse ja kuivatatakse seejärel 48 tunni vältel temperatuuril 40 °C. Katses kasutatav soojuskandja koosneb 50 % veest ja 50 % etüleenglükoolist.

17.2. Katse tulemust loetakse rahuldavaks, kui ruumala muutus on väiksem kui 20 %, massi muutus väiksem kui 5 %, tõmbetugevuse muutus väiksem kui –25 % ja katkevenivuse muutus vahemikus –30 % ja +10 %.

klassi 1 kuuluvad osad:	3 000 kPa
klassi 2 kuuluvad osad:	450 kPa
klassi 2A kuuluvad osad:	120 kPa

klass 1	:	mahutite survega kokkupuutes olev osa;
klass 2	:	reguleeritud rõhuga kokkupuutes olev osa, mille suurim reguleeritud rõhk töö ajal on 450 kPa;
klass 2A	:	reguleeritud rõhuga kokkupuutes olev osa, mille suurim reguleeritud rõhk töö ajal on 120 kPa.

klassi 1 kuuluvad osad:	3 000 kPa
klassi 2 kuuluvad osad:	450 kPa
klassi 2A kuuluvad osad:	120 kPa

klass 2	:	osa, mille suurim reguleeritud rõhk töö ajal on 450 kPa;
klass 2A	:	osa, mille suurim reguleeritud rõhk töö ajal on 120 kPa.

klassi 2 kuuluvad osad:	450 kPa;
klassi 2A kuuluvad osad:	120 kPa.

Klass 1	Kõrge rõhuga osad — hõlmab torusid ja toruliitmikke, mis sisaldavad vedelat LPGd aururõhul või kõrgendatud aururõhul kuni 3 000 kPa.
Klass 2	Madala rõhuga osad — hõlmab torusid ja toruliitmikke, mis sisaldavad aurustatud LPGd atmosfäärirõhust vähem kui 450 kPa ja rohkem kui 20 kPa kõrgemal maksimaalsel töörõhul.
Klass 2A	Madala rõhuga osad piiratud rõhuvahemikus — hõlmab torusid ja toruliitmikke, mis sisaldavad aurustatud LPGd atmosfäärirõhust vähem kui 120 kPa ja rohkem kui 20 kPa kõrgemal maksimaalsel töörõhul.
Klass 3	Sulgklapid ja kaitseklapid vedelfaasis töötades.

Punkt	Osa	Lisa
6.4.	Kütusepump	4
6.5.	Aurusti (3) rõhuregulaator (3)	6
6.6.	Sulgklapid Tagasilöögiklapid Gaasitoru kaitseklapid Hooldusliitmikud	7
6.7.	Painduvad voolikud	8
6.8.	Täiteseade	9
6.9.	Gaasi sissepritseseadmed/gaasisegisti (5) või pihustid	11
6.10.	Gaasidosaatorid (4)	12
6.11.	Rõhuandurid Temperatuuriandurid	13
6.12.	Elektrooniline kontrollplokk	14
6.13.	LPG filtrid	5
6.14.	Rõhuvabastusseade	3

Q	=	vooluhulk m3/min standardtingimustel (absoluutrõhul 100 kPa ja temperatuuril 15 °C)
A	=	mahuti välispind, m2.

Q	=	õhuvool m3/min standardtingimustel (absoluutrõhul 100 kPa ja temperatuuril 15 °C)
A	=	mahuti välispind, m2.

ülerõhukatse:	15. lisa punkt 4
välisleke	15. lisa punkt 5
kõrge temperatuur	15. lisa punkt 6
madal temperatuur	15. lisa punkt 7
LPGga kokkusobivus	15. lisa punkt 11 (1)
korrosioonikindlus	15. lisa punkt 12 (2)
vastupidavus kuivale kuumusele	15. lisa punkt 13 (1)
osooniga vanandamine	15. lisa punkt 14 (1)
roomavus	15. lisa punkt 15 (1)
temperatuuritsükkel	15. lisa punkt 16 (1)

aurusti	:	vt käesoleva eeskirja punkt 2.6;
rõhuregulaator	:	vt käesoleva eeskirja punkt 2.7.

klassi 1 kuuluvad osad:	3 000 kPa;
klassi 2 kuuluvad osad:	450 kPa:
klassi 2A kuuluvad osad:	120 kPa.

Värvid
	Taust:	roheline
	Äär:	valge või peegeldav valge
	Kirjad:	valge või peegeldav valge
Mõõtmed
	Raami laius:	4–6 mm
	Tähtede kõrgus:	≥ 25 mm
	Tähtede paksus:	≥ 4 mm
	Kleebise laius:	110–150 mm
	Kleebise kõrgus:	80–110 mm

Värvid
	Taust:	punane
	Kirjad:	valge või peegeldav valge
Mõõtmed
	Tähtede kõrgus:	≥ 5 mm
	Tähtede paksus:	≥ 1 mm
	Kleebise laius:	70–90 mm
	Kleebise kõrgus:	20–30 mm