Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, 27.6.2006, mis käsitleb Euroopa Liidus asuvate sidusühingute siirdehindade dokumenteerimise tegevusjuhendit (EU TPD)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse komisjoni uuringut pealkirjaga “Äriühingute maksustamine siseturul” (1),

võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2001. aasta teatises pealkirjaga “Takistusteta siseturg — strateegia äriühingute konsolideeritud tulumaksubaasi loomiseks seoses ELis sooritatud toimingutega” esitatud ettepanekut ELi ühise siirdehindade foorumi loomiseks (2),

võttes arvesse nõukogu 11. märtsi 2002. aasta järeldusi, milles komisjoni ettepanekut pooldati, ning siirdehindade foorumi asutamist 2002. aasta juunis,

arvestades, et siseturg hõlmab sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine,

arvestades, et kuna siseturul on samad tunnused mis riigisisesel turul, ei tohiks eri liikmesriikides paiknevate sidusühingute vaheliste tehingute suhtes kohaldada ebasoodsamaid tingimusi kui samade tehingute puhul ühes liikmesriigis asuvate sidusühingute vahel,

arvestades, et siseturu tõhusa toimimise huvides on äärmiselt oluline vähendada kulutusi, mis on seotud siirdehindade dokumenteerimise nõuete täitmisega sidusühingute vahel tehtud tehingute puhul,

arvestades, et käesolevas resolutsioonis sisalduv tegevusjuhend aitab liikmesriikidel ja maksumaksjatel rakendada Euroopa Liidus standardiseeritud ja osaliselt tsentraliseeritud siirdehindade dokumenteerimise süsteeme, lihtsustades dokumenteerimisnõudeid piiriüleste toimingute puhul,

arvestades, et liikmesriikide nõusolek siirdehindade dokumenteerimise nõuete standardiseerimiseks ja osaliseks tsentraliseerimiseks eesmärgiga toetada siirdehindade dokumenteerimist reaalturuväärtuse alusel võimaldab ettevõtjatel ühisturu eeliseid paremini ära kasutada,

arvestades, et siirdehindade dokumenteerimisel Euroopa Liidus on vaja lähtuda OECD siirdehindade dokumenteerimise suunistest,

arvestades, et standardiseeritud ja osaliselt tsentraliseeritud dokumenteerimise süsteemi tuleks rakendada paindlikult ning võtta arvesse asjaomase ettevõtja konkreetset olukorda,

arvestades, et liikmesriik võib siirdehindade dokumenteerimise eeskirjadest üldse loobuda või nõuda vähem dokumente kui soovitatakse käesolevas resolutsioonis sisalduvas tegevusjuhendis,

tunnistades, et ühiste dokumenteerimisnõuete kasutuselevõtmisest kogu Euroopa Liidus oleks kasu nii maksumaksjatele, kuna väheneksid nõuete täitmiseks vajalikud kulutused ja nende eiramisega seotud trahvioht, kui ka maksuametitele, kuna suureneks dokumentide läbipaistvus ja ühtsus,

tervitades komisjoni 7. novembri 2005. aasta teatist (3) ELi ühise siirdehindade foorumi tegevuse kohta ettevõtjate maksustamise alal ja siirdehindade dokumenteerimise tegevusjuhendi kohta Euroopa Liidus asuvates sidusühingutes,

rõhutades, et tegevusjuhend kujutab endast poliitilist soovitust ning ei mõjuta liikmesriikide õigusi ja kohustusi ega liikmesriikide ja Euroopa Ühenduse asutamislepingust tulenevaid pädevusvaldkondi,

tunnistades, et käesolevas resolutsioonis sisalduva tegevusjuhendi rakendamine ei tohi olla takistuseks globaalsematele lahendustele,

Euroopa Liidus asuvate sidusühingute siirdehindade dokumenteerimise tegevusjuhend (EU TPD)

Käesolev tegevusjuhend, mis ei mõjuta liikmesriikide ja ühenduse pädevusvaldkondi, käsitleb standardiseeritud ja osaliselt tsentraliseeritud siirdehindade dokumenteerimise süsteemi rakendamist Euroopa Liidus asuvates sidusühingutes. See on adresseeritud liikmesriikidele, kuid on mõeldud ka selleks, et julgustada rahvusvahelisi ettevõtteid EU TDPd kohaldama.

LISA

EUROOPA LIIDUS ASUVATE SIDUSÜHINGUTE SIIRDEHINDADE DOKUMENTEERIMISE TEGEVUSJUHENDI (EU TPD)

1. JAGU

EU TPD SISU

Rahvusvahelise kontserni standardiseeritud ja ühtne EU TPD süsteem koosneb kahest põhiosast:

i)	üks dokumentide kogum, mis sisaldab ühtlustatud teavet kõigi kontserni ELis asuvate liikmete kohta (“põhitoimik”) ning

ii)	mitu standarddokumentide kogumit, mis sisaldavad konkreetsete riikidega seotud teavet (“riigiomased dokumendid”).

EU TPD süsteemis sisalduv teave peab olema piisavalt põhjalik, et võimaldada maksuametil viia läbi riskianalüüs valimi koostamiseks või maksuauditi alguses, küsida asjakohaseid ja täpseid küsimusi seoses rahvusvahelise kontserni siirdehindadega ning analüüsida siirdehindu äriühingute vaheliste tehingute puhul. Kui punktist 31 ei tulene teisiti, esitab äriühing iga asjaomase liikmesriigi kohta üheainsa toimiku, mis koosneb kõikide liikmesriikide jaoks ühisest põhitoimikust ja erinevatest riigiomastest dokumentidest.

Esitatav teave peaks hõlmama kõiki allpool kirjeldatud punkte ning võtma arvesse ettevõtja ja selle tehingute keerukust. Võimalikult palju tuleks kasutada kontsernis juba olemasolevat teavet (nt juhtimisteavet). Siiski võib rahvusvaheliselt kontsernilt nõuda ka dokumente, mida muidu ei oleks koostatud.

3.	Süsteem hõlmab kontsernide kõiki ELis asuvaid üksusi ning kontrollitud tehinguid ELi-väliste ettevõtjate ning kontsernide ELis paiknevate üksuste vahel.

4. Põhitoimik

4.1	“Põhitoimik” peaks kajastama ettevõtja majanduslikku olukorda ning andma rahvusvahelistest kontsernist ja selle siirdehindade süsteemist ettekujutuse, millest oleks abi ja mis oleks kättesaadav kõigile asjaomastele ELi liikmesriikidele.

4.2

Põhitoimik peaks sisaldama järgmist:

a)	ettevõtja ja selle strateegia ülevaade, milles kirjeldatakse ka strateegias eelmise maksustamisaastaga võrreldes aset leidnud muudatusi;

b)	rahvusvahelise kontserni organisatsioonilise, õigusliku ja tegevusstruktuuri ülevaade (sh organisatsiooni skeem, kontserni kuuluvate ettevõtjate loend ja andmed emaettevõtja osaluse kohta tütarettevõtjates);

c)	üldine teave kontrollitud tehingutes osalevate sidusühingute kohta;

ELis asuvate sidusühingute tehtud kontrollitud tehingute üldine kirjeldus, mis hõlmab järgmist:

i)	tehingute liik (materiaalne ja immateriaalne vara, teenused, finantstoimingud);

ii)

arved; ja

iii)	tehingute summad;

e)	teostatud ülesannete ja võetud riskide ülevaade ning eelmise maksustamisaastaga võrreldes aset leidnud muutused, nt kui edasimüüjast saab komisjonär;

f)	immateriaalse vara (patendid, kaubamärgid, marginimed, oskusteave jne) omamine ning makstud või saadud kasutustasud;

g)	rahvusvahelise kontserni äriühingute vaheliste siirdehindade poliitika või süsteemi kirjeldus, milles selgitatakse äriühingu siirdehindade vastavust reaalturuväärtuse põhimõttele;

h)	loend kulude hüvitamise lepingutest, eelnevatest hinnakokkulepetest ja siirdehindu käsitlevatest otsustest, mis on seotud kontserni ELis asuvate ettevõtjatega; ning

i)	iga kodumaise maksmaksja kohustus esitada vastava nõude korral ning mõistliku aja jooksul lisateavet, mis on kooskõlas siseriiklike õigusnormidega.

5. Riigiomased dokumendid

5.1	Põhitoimikut täiendavad riigiomased dokumendid. Mõlemad koos moodustavad asjaomase ELi liikmesriigi toimiku. Riigiomased dokumendid on kättesaadavad maksuametitele, kellel on õigustatud huvi dokumentides kajastatud tehingute nõuetekohase maksustamise suhtes.

5.2

Lisaks põhitoimikus nõutavale teabele peaksid riigiomased dokumendid sisaldama järgmist:

a)	ettevõtja ja selle strateegia ülevaade, milles kirjeldatakse ka strateegias eelmise maksustamisaastaga võrreldes aset leidnud muudatusi;

teave (st kirjeldus ja selgitus) riigiomaste kontrollitud tehingute kohta, sh:

i)	tehingute liik (materiaalne ja immateriaalne vara, teenused, finantstoimingud);

ii)

arved;

iii)	tehingute summad;

võrreldavusanalüüs:

i)	vara ja teenuste iseloomustus;

ii)	funktsionaalne analüüs (tehtud töö, kasutatud vara, võetud riskid);

iii)	lepingutingimused;

iv)	majanduslik olukord;

v)	konkreetsed äristrateegiad;

d)	selgitus siirdehindade määramise meetodi(te) valimise ja kasutamise kohta: miks konkreetne meetod valiti ja kuidas seda kasutati;

e)	võimaluse korral asjaomased ettevõttesisesed ja -välised võrdlusandmed;

f)	kontserni äriühingute vahel kasutatava siirdehinnapoliitika elluviimise kirjeldus.

Rahvusvahelisele ettevõttele tuleks anda võimalus lisada elemente riigiomaste dokumentide asemel põhitoimikusse, tingimusel et need on sama üksikasjalikud kui riigiomastes dokumentides. Riigiomased dokumendid tuleb koostada vastavas liikmesriigis nõutavas keeles ja seda ka juhul, kui maksumaksja on otsustanud neid hoida põhitoimikus.

7.	Riigiomased andmed ja dokumendid, mis kajastavad kontrollitud tehingut, milles osaleb üks või mitu liikmesriiki, tuleb esitada kas kõigi asjaomaste liikmesriikide riigiomaste dokumentide hulgas või ühises põhitoimikus.

8.	Rahvusvahelistel ettevõtetel tuleks lubada valmistada riigiomased dokumendid ette ühise dokumentide kogumina (mis hõlmaks teavet kõigi vastavas riigis asuvate ettevõtjate kohta) või koostada eraldi toimik riigi kõigi ettevõtjate või tegevusalade kohta.

9.	Riigiomased dokumendid tuleks koostada keeles, mille asjaomane liikmesriik ette näeb.

2. JAGU

ÜLDISED EESKIRJAD JA NÕUDED RAHVUSVAHELISTELE ETTEVÕTETELE

10.

EU TPD süsteemi kasutamine on rahvusvaheliste kontsernide jaoks vabatahtlik. Kontsern ei tohiks siiski omal äranägemisel süsteemi kasutusele võtta ja seejärel selle kasutamisest loobuda, vaid peaks tagama oma dokumenteerimispoliitika ühtsuse teiste liikmesriikidega ja selle järjepidevuse aastast aastasse.

11.

EU TPD kasuks otsustanud rahvusvaheline kontsern peaks üldiselt rakendama seda süsteemi kõigis sidusühingutes, mis osalevad ELis asuvate ettevõtjate vahelistes kontrollitud tehingutes, mille suhtes kohaldatakse siirdehindu käsitlevaid eeskirju. Kui punktist 31 ei tulene teisiti, peaks EU TPD süsteemi kasutav rahvusvaheline kontsern seega koostama 1. jaos kirjeldatud dokumendid kõigi oma ettevõtjate kohta, mis asuvad asjaomases liikmesriigis, sealhulgas püsivate tegevuskohtade kohta.

12.	Kui rahvusvaheline kontsern on otsustanud teataval eelarveaastal EU TPD kasuks, peaks iga kontserni ettevõtja teavitama sellest oma riigi maksuametit.

13.	Rahvusvahelised ettevõtted peavad põhitoimiku koostama õigeaegselt, et vastata mõne asjaomase maksuameti õigustatud taotlusele.

14.	Vastava liikmesriigi maksumaksja peab esitama oma EU TPD maksuameti taotluse korral põhjendatud tähtajaks, mis sõltub tehingute keerukusest.

15.

Dokumentide maksuametile esitamise eest vastutav maksumaksja on see maksumaksja, kellelt nõutaks maksudeklaratsiooni esitamist ning kes peaks trahvi maksma, kui nõuetekohaseid dokumente ei esitata. Nii on see isegi juhul, kui dokumendid koostab ja neid säilitab kontserni üks ettevõtja teise nimel. Rahvusvahelise kontserni otsus kohaldada EU TPD süsteemi tähendab, et kontserni kõik ELis asuvad sidusühingud peavad oma riigi maksuametile esitama põhitoimiku ja vastavad riigiomased andmed.

16.	Kui maksumaksja oma maksudeklaratsioonil korrigeerib oma kasumit reaalturuväärtuse põhimõtte alusel, tuleb esitada dokumendid, mis näitavad korrektsiooni arvutamist.

17.

Tehingute liitmist tuleb kasutada järjekindlalt, seda tuleb teha maksuametile arusaadaval viisil ning lähtudes OECD siirdehindade dokumenteerimise suuniste punktist 1.42 (mis lubab tehingute liitmist, kui need on nii tihedalt seotud, et eraldi ei saa neid piisava täpsusega hinnata). Neid eeskirju tuleb kohaldada läbimõeldult, arvestades eelkõige tehingute arvu ja keerukust.

3. JAGU

ÜLDISED EESKIRJAD JA NÕUDED LIIKMESRIIKIDELE

18.	Kuna EU TPD sisaldab rahvusvahelise kontserni siirdehindade analüüsiks vajalikku põhiteavet, on liikmesriigil siseriikliku õiguse alusel nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist vastava taotluse korral või maksuauditi ajal.

19.

Punktis 18 osutatud täiendavate andmete ja dokumentide esitamise tähtaeg tuleks määrata igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse nõutavate andmete ja dokumentide hulka ja üksikasjalikkust. Sõltuvalt kohalikest eeskirjadest peaks see võimaldama maksumaksjale piisavalt aega (tähtaja pikkus võib tehingu keerukusest olenevalt erineda) täiendavate andmete ettevalmistamiseks.

20.	Maksumaksjad väldivad koostööst hoidumisest tulenevaid trahve, kui nad on nõustunud kirjeldatud süsteemi kasutama ja esitama nõudmise korral või maksuauditi jooksul õigustatud viisil ja mõistliku aja jooksul muud teavet ja dokumente lisaks nendele, millele on osutatud punktis 18.

21.	Maksumaksjatelt nõutakse nende EU TPD toimiku (põhitoimiku ja riigiomased dokumendid) maksuametile esitamist ainult maksuauditi alguses või vastava taotluse korral.

22.	Kui liikmesriik nõuab, et maksumaksja esitaks koos maksudeklaratsiooniga ka teavet siirdehindade kohta, peaks see teave piirduma lühikese küsimustikuga või nõuetekohase riskianalüüsivormiga.

23.

Dokumentide tõlkimine kohalikku keelde ei ole alati vajalik. Tõlkimisega seotud kulude ja aja minimeerimiseks peaksid liikmesriigid, kui vähegi võimalik, aktsepteerima ka võõrkeelseid dokumente. EU TPD puhul peaksid maksuametid aktsepteerima põhitoimikut keeles, mis on kõigile asjaomastele liikmesriikidele arusaadav. Põhitoimikut tuleks tõlkida ainult siis, kui see on tõepoolest vajalik ja kui selleks esitatakse spetsiaalne taotlus.

24.	Liikmesriigid ei tohiks kohustada maksumaksjaid säilitama dokumente kauem põhjendatud tähtajast, mis vastab siseriiklike õigusaktide nõuetele, kui maksumaksjal on maksukohustus olenemata sellest, kus asuvad dokumendid või nende mis tahes osad.

25.

Liikmesriigid peaksid nii kodu- kui välismaiseid võrdlusandmeid hinnates arvestama juhtumi konkreetseid asjaolusid. Näiteks üleeuroopalistes andmebaasides sisalduvaid võrdlusandmeid ei tohiks automaatselt kõrvale jätta. Välismaiste võrdlusandmete kasutamine iseenesest ei tohiks anda põhjust määrata maksumaksjale trahvi eeskirjade eiramise eest.

4. JAGU

ÜLDISED EESKIRJAD JA NÕUDED RAHVUSVAHELISTELE ETTEVÕTETELE JA LIIKMESRIIKIDELE

26.	Kui ühe eelarveaasta dokumendid on asjakohased ka järgmistel perioodidel, tõendades jätkuvalt hindade vastavust reaalturuväärtuse põhimõttele, võiks järgmiste perioodide dokumentides pigem viidata varasemates dokumentides esitatud andmetele kui neid korrata.

27.	Dokumentides ei ole vaja dubleerida dokumente, mida kasutatakse ettevõtjatevahelistes läbirääkimistes (nt leppides kokku laenus või suuremahulises lepingus), kui nendes sisalduv teave võimaldab hinnata, kas hindade määramisel on lähtutud reaalturuväärtuse põhimõttest.

28.

Kontserni tütarettevõtjatelt nõutav teave võib erineda sellest, mida nõutakse emaettevõtjatelt — nt ei ole tütarettevõtjatel vaja esitada andmeid kõigi kontserni ettevõtjate piiriüleste suhete ja nende vahel sõlmitud tehingute kohta, vaid ainult nende suhete ja tehingute kohta, mis on seotud kõnealuse tütarettevõtjatega.

29.

Maksuametid ei tohiks nõuda teavet selle kohta, kus maksumaksja oma dokumente koostab ja neid hoiab, kui need dokumendid sisaldavad piisavalt teavet ja need esitatakse asjaomasele maksuametile selle vastava taotluse korral õigeaegselt. Seetõttu peaks maksumaksjatel olema võimalik valida, kas nad soovivad oma dokumente, sealhulgas ka EU TPD toimikut, koostada tsentraliseeritult või detsentraliseeritult.

30.	Maksumaksjal peaks olema vabadus otsustada, kas ta soovib dokumente säilitada paberkujul, elektrooniliselt või mõnel muul viisil, kui dokumendid esitatakse vastuvõetaval viisil maksuametile.

31.

Juhtudel, kui see on põhjendatud (nt kui rahvusvaheline kontsern on organisatsiooniliselt, õiguslikult või tegevuslikult detsentraliseeritud või koosneb mitmest suurest allüksusest, mille tooted ja siirdehindade poliitika on üksteisest täiesti erinevad või mille vahel ei tehta tehinguid, samuti äsjaomandatud ettevõtjate puhul) tuleks kontsernil lubada koostada mitu põhitoimikut või teha teatavatele ettevõtjatele EU TPD kasutamise suhtes erandeid.

5. JAGU

SÕNASTIK

RAHVUSVAHELINE ETTEVÕTE JA RAHVUSVAHELINE KONTSERN

OECD siirdehindade dokumenteerimise suunistes mõistetakse

—	“rahvusvahelise ettevõtte” all äriühingut, mis kuulub rahvusvahelisse kontserni;

—	“rahvusvaheline kontserni” all sidusühingute rühma, mille ettevõtjad asuvad kahes või enamas riigis.

STANDARDISEERITUD DOKUMENTEERIMISNÕUDED

Ühtsed üleeuroopalised dokumenteerimisnõuded, mille alusel kõik liikmesriikides asuvad ettevõtjad koostavad oma individuaalsed toimikud. Sellise normeerivama meetodi eesmärgiks on koostada detsentraliseeritud, kuid standardseid dokumente: kõik rahvusvahelisse kontserni kuuluvad üksused koostavad individuaalsed toimikud, kuid lähtuvad seejuures samadest eeskirjadest.

TSENTRALISEERITUD DOKUMENDID

Üks dokumentide kogum (põhidokumendid), mille koostamisel emaettevõtja või kontserni peakontor lähtub üleeuroopalisest standardformaadist. Põhidokumendid võivad olla aluseks riigiomaste dokumentide koostamisel nii kohalikul kui kesktasandil.

ELI SIIRDEHINDADE DOKUMENTEERIMISE SÜSTEEM EU TPD

EU TPD ühendab endas standardiseeritud ja tsentraliseeritud dokumenteerimise elemente. Rahvusvaheline kontsern koostab ühe standardiseeritud ja ühtse dokumentide kogumi, mis koosneb kahest põhiosast:

i)	üks dokumentide kogum, mis sisaldab ühtlustatud teavet kõigi kontserni ELis asuvate liikmete kohta (“põhitoimik”); ning

ii)	mitu standarddokumentide kogumit, mis sisaldavad konkreetsete riikidega seotud teavet (“riigiomased dokumendid”).

Teatava riigi toimik hõlmab ühist põhitoimikut, mida täiendavad vastava riigi standardiseeritud riigiomased dokumendid.

DOKUMENTEERIMISEGA SEOTUD TRAHV

Haldustrahv, mida nõutakse juhul, kui ettevõtja pole maksuametile andmete esitamiseks määratud tähtajaks täitnud EU TPD või riiklikke dokumenteerimisnõudeid (sõltuvalt sellest, millistest nõuetest ettevõtja on otsustanud juhinduda).

KOOSTÖÖST HOIDUMISEGA SEOTUD TRAHV

Haldustrahv, mida nõutakse siis, kui ettevõtja ei esita maksuameti taotluse korral õigeaegselt täiendavaid andmeid või dokumente lisaks EU TPD või riiklikele dokumenteerimisnõuetele (sõltuvalt sellest, millistest nõuetest ettevõtja on otsustanud juhinduda) vastavale teabele.

KORRIGEERIMISEGA SEOTUD TRAHV

Trahv, mida nõutakse siis, kui ettevõtja ei ole toiminud kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega, ja mis tavaliselt nõutakse sisse kindla lisasummana või teatava protsendina siirdehindade korrektsioonist või deklareerimata maksust.