14.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 71/10


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/395,

13. märts 2018,

milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad õhupallilendude suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon peab vastu võtma vajalikud rakenduseeskirjad, millega kehtestatakse õhupallide ohutu käitamise tingimused vastavalt määrusele (EÜ) nr 216/2008, tingimusel et need õhusõidukid vastavad kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktides b ja c sätestatud tingimustele.

(2)

Õhupallilendude eripära silmas pidades tuleb nende jaoks välja töötada konkreetsed käitamiseeskirjad ja sätestada need eraldi määruses. Need eeskirjad peaksid põhinema komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 (2) kohastel lennundusvaldkonna ühiseeskirjadel ning neid tuleks ümber struktureerida ja lihtsustada selle tagamiseks, et kõnealused eeskirjad oleksid proportsionaalsed, rajaneksid riskipõhisel lähenemisviisil ja tagaksid ohutud õhupallilennud.

(3)

Siiski ei peaks õhupallilendudega seotud konkreetsed eeskirjad hõlmama nõudeid järelevalve kohta, mida liikmesriikide pädevad asutused teostavad lennutegevuse üle, kuna need nõuded ei ole seotud konkreetse lennutegevusliigiga, vaid kehtivad horisontaalselt kõikide lennutegevusliikide suhtes. Seega tuleks õhupallilendude üle teostatava järelevalve suhtes jätkuvalt kohaldada määruse (EL) nr 965/2012 artiklis 3 ja kõnealuse määruse II lisas sätestatud nõudeid.

(4)

Ohutuse ning määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas esitatud oluliste nõuete täitmise huvides peaksid kõik kõnealuse määrusega hõlmatud õhupallikäitajad, välja arvatud konkreetseid toiminguid teostavad projekteerimis- või tootjaorganisatsioonid, järgima teatavaid põhinõudeid.

(5)

Selleks et õhupallireisijaid veelgi paremini kaitsta, tuleks äriliste õhupallilendude käitajate suhtes kehtestada lisaks põhinõuetele teatavad lisanõuded.

(6)

Kõnealuste lisanõuete puhul tuleks arvestada, et ärilised õhupallilennud on muude ärilise lennutranspordi liikidega võrreldes vähem keerukad, samuti peaksid need nõuded olema proportsionaalsed ja rajanema riskipõhisel lähenemisviisil. Seepärast on asjakohane määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõue ärilise lennutegevuse sertifikaadi kohta asendada nõudega esitada pädevale asutusele asjakohane eeldeklaratsioon ning kehtestada kõnealuse deklaratsiooni koostamise üksikasjalikud eeskirjad ning teatavad muud lisanõuded.

(7)

Õhupallilendude käitamise suhteliselt madalat keerukusastet ning riskipõhist lähenemisviisi arvestades tuleks teatavate äriliste õhupallilendude käitajad vabastada eespool nimetatud sertifitseerimisnõude ja lisanõuete täitmisest, sealhulgas eeldeklaratsiooni esitamise nõudest. Selle asemel tuleks nende suhtes kohaldada vaid käesolevas määruses sätestatud põhinõudeid, mida kohaldatakse kõikide käesoleva määrusega hõlmatud õhupallilendude suhtes.

(8)

Selleks et tagada sujuv üleminek ja vältida võimaluse piires käesolevas määruses sätestatud õhupallilendude konkreetsete eeskirjade kasutuselevõtuga seotud tõrkeid, peaksid kehtima jääma kõik sellised sertifikaadid ja load, mis on õhupallikäitajatele välja antud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva kehtinud eeskirjade kohaselt, ning neid tuleks piiratud aja jooksul käsitada käesoleva määruse kohaselt välja antud deklaratsioonidena. Pärast kõnealuse piiratud ajavahemiku lõppu peaksid kõik äriliste õhupallilendude käitajad esitama deklaratsiooni vastavalt käesoleva määruse sätetele.

(9)

Selleks et tagada sujuv üleminek ja anda kõikidele asjaosalistele piisavalt aega, et teha ettevalmistusi uue korra kohaldamiseks, tuleks käesolevat määrust kohaldada alles alates asjakohasest hilisemast kuupäevast.

(10)

Amet on ette valmistanud rakenduseeskirjade eelnõu ja esitanud selle arvamusena (3) komisjonile kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ning artikli 19 lõikega 1.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad lendude tegemiseks õhupallidega, mis vastavad määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktides b ja c sätestatud tingimustele.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata ankurdatud gaasiõhupallidega tehtavate lendude suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „õhupall“– mootorita liikuv õhust kergem mehitatud õhusõiduk, mis püsib õhus õhust kergema gaasi või pardaahju abil, kaasa arvatud gaasiõhupall, kuumaõhu-õhupall, segaõhupall ja kuumaõhu-õhulaev, ehkki see liigub mootori jõul;

2)   „gaasiõhupall“– vabalennuõhupall, mis püsib õhus õhust kergema gaasi abil;

3)   „ankurdatud gaasiõhupall“– gaasiõhupall, mis on varustatud ankurdussüsteemiga, mis hoiab lennu ajal õhupalli kindlaksmääratud kohas;

4)   „vabalennuõhupall“– õhupall, mida ei hoita lennu ajal ankurdussüsteemi abil kindlaksmääratud kohas;

5)   „kuumaõhu-õhupall“– vabalennuõhupall, mis püsib õhus kuumutatud õhu abil;

6)   „segaõhupall“– vabalennuõhupall, mis püsib õhus kuumutatud õhu ja õhust kergema mittesüttiva gaasi segu abil;

7)   „kuumaõhu-õhulaev“– mootori jõul liikuv kuumaõhu-õhupall, mille puhul mootor ei osale õhusõiduki õhuspüsimisel;

8)   „võistluslend“– mis tahes lend, kus õhupalli kasutatakse lennuralliks või -võistlusteks, sh lennuralliks või -võistlusteks harjutamiseks ning asjaomase lennuralli või võistluse toimumise kohta või sealt tagasi lendamiseks;

9)   „demonstratsioonlend“– õhupallilend, mida tehakse avalikkuse jaoks korraldatud reklaamitud üritusel näitamiseks või meelelahutuse pakkumiseks, sh demonstratsioonlennuks harjutamiseks ning reklaamitud ürituse toimumise kohta või sealt tagasi lendamiseks;

10)   „tutvustuslend“– rahalise või muu tasu eest tehtav mis tahes lend, mis hõlmab lühikest lennureisi, mille komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 (4) kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või lennuspordi või harrastuslennunduse edendamiseks loodud organisatsioon on korraldanud uute õpilaste või liikmete leidmiseks;

11)   „peamine tegevuskoht“– õhupallikäitaja peakontor või registreeritud asukoht, kus toimub põhiline finantstegevus ja käesolevas määruses osutatud tegevuse kontrollimine;

12)   „kuivrendi leping (dry lease agreement)“– ettevõtjatevaheline leping, mille kohaselt õhupalli käitatakse rendilevõtja vastutusel.

Artikkel 3

Lennutegevus

1.   Õhupallide käitajad teevad õhupallilende kooskõlas II lisa BAS-alajaos sätestatud nõuetega.

Siiski ei kohaldata esimest lõiku komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 (5) artiklite 8 ja 9 kohaste projekteerimisorganisatsioonide ja artikli 9 kohaste tootjaorganisatsioonide suhtes, kes käitavad õhupallitüübi kasutuselevõtu või ümberehitamisega seotud lende oma õiguste piires.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8 lõikest 2 ei kohaldata kõnealuses lõikes sätestatud sertifitseerimiskohustust äriliste õhupallilendude käitajate suhtes.

Need käitajad võivad selliseid ärilisi lende käitada alles pärast seda, kui nad on pädevale asutusele esitanud deklaratsiooni selle kohta, et neil on suutlikkus ja vahendid õhupallilendude käitamisega seotud vastutuse kandmiseks. Kõnealused käitajad esitavad asjaomase deklaratsiooni ja järgivad õhupallilendude tegemisel lisaks BAS-alajaos sätestatud nõuetele ka II lisa ADD-alajaos sätestatud nõudeid.

Siiski ei kohaldata teist lõiku selliste käitajate suhtes, kes teevad järgmisi õhupallilende:

a)

lennud, mille kulud jagatakse kuni nelja eraisiku vahel, kaasa arvatud piloot, tingimusel et lennuga seotud otseseid kulusid ning õhupalli ladustamise, kindlustamise ja hooldamisega seotud iga-aastaseid kulusid jagavad proportsionaalselt kõik õhupallis viibijad;

b)

võistluslennud või demonstratsioonlennud, tingimusel et kõnealuste lendude eest makstav rahaline või muu tasu ei hõlma enamat kui õhupallilennuga seotud otseste kulude katmist ja proportsionaalset panust õhupalli ladustamise, kindlustamise ja hooldamisega seotud iga-aastaste kulude kandmisse ning et saadud auhinnad ei ole suuremad kui pädeva asutuse kindlaksmääratud piirväärtus;

c)

kuni nelja eraisiku (kaasa arvatud piloot) osalusel tehtavad tutvustuslennud ning langevarjuhüpetega seotud lennud, mida korraldab määruse (EL) nr 1178/2011 kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille peamine tegevuskoht asub liikmesriigis, või lennuspordi või harrastuslennunduse edendamiseks loodud organisatsioon, tingimusel et organisatsioon teeb õhupallilende omandiõiguse või kuivrendilepingu alusel, et lennust ei saada organisatsioonist väljaspool jagatavat kasu ja et selliste lendude käitamine moodustab ainult väikese osa organisatsiooni tegevusest;

d)

treeninglennud, mida teeb määruse (EL) nr 1178/2011 kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille peamine tegevuskoht asub liikmesriigis.

Artikkel 4

Üleminekusätted

Sertifikaadid ja load, mille liikmesriigid on õhupallide käitajatele välja andnud enne 8. aprilli 2019 vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012 või vastavalt selliste siseriiklike õigusaktide sätetele, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 965/2012 artikli 10 lõigetega 2 ja 3 ning lõike 5 punktiga b, kehtivad kuni 8. oktoobrini 2019.

Kuni 8. oktoobrini 2019 käsitatakse kõiki käesolevas määruses sisalduvaid viiteid deklaratsioonidele ka viidetena liikmesriikide poolt enne 8. aprilli 2019 välja antud sertifikaatidele ja lubadele.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 8. aprillist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. märts 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)  Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Lennundusohutusameti 6. jaanuari 2016. aasta arvamus nr 01/2016 Euroopa komisjoni määruse kohta, milles käsitletakse õhupallide käitamisega seotud Euroopa eeskirjade läbivaatamist.

(4)  Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).

(5)  Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).


I LISA

MÕISTED

[DEF-OSA]

II lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   „nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC)“– ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, millega selgitatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmise kontrollimise vahendeid;

2.   „nõuete täitmise alternatiivsed meetodid (AltMOC)“– olemasolevate nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) alternatiivid või uued võimalikud meetodid määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid kehtestanud;

3.   „õhusõiduki kapten“– lendu juhtima ja lennu ohutuse eest vastutama määratud piloot;

4.   „meeskonnaliige“– isik, kelle käitaja on määranud täitma ülesandeid õhupalli pardal, või maapinnal, kui need ülesanded on otseselt seotud õhupalli käitamisega;

5.   „lennumeeskonna liige“– kehtivat lennundusspetsialisti luba omav õhusõiduki meeskonna liige, kelle põhikohustused on seotud õhusõiduki juhtimisega lennutöö ajal;

6.   „psühhoaktiivsed ained“– alkohol, opioidid, kannabioidid, rahustid ja uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ning lenduvad lahustid, välja arvatud kohv ja tubakas;

7.   „lennuõnnetus“– õhupalli käitamisega seotud juhtum, mis toimub ajavahemikus alates hetkest, mil õhupalli hakatakse gaasiga täitma, kuni hetkeni, mil õhupall on gaasist täielikult tühjenenud, kusjuures:

a)

isik saab surmavaid või raskeid vigastusi, mis on põhjustatud õhupallis viibimisest või otsesest kokkupuutest mis tahes õhupalliosaga, sh õhupalli küljest eraldunud osadega, v.a loomulikel põhjustel tekkinud vigastused ning isiku enda või teiste isikute tekitatud vigastused;

b)

õhupallil ilmneb kahjustus või konstruktsiooniviga, mis mõjutab õhupalli konstruktsiooni tugevust, suutlikkust või lennuomadusi ning nõuab kahjustatud komponendi kapitaalremonti või väljavahetamist, või

c)

õhupall on kadunud või täiesti ligipääsmatu;

8.   „lennuintsident“– juhtum, mis ei ole lennuõnnetus, kuid on seotud õhupalli käitamisega ning mõjutab või võib mõjutada selle käitamise ohutust;

9.   „oluline lennuintsident“– õhupalli käitamisega seotud juhtum, mis toimub ajavahemikus alates hetkest, mil õhupalli hakatakse gaasiga täitma, kuni hetkeni, mil õhupall on gaasist täielikult tühjenenud ja mille puhul õnnetuse tõenäosus oli suur;

10.   „kriitilised lennuetapid“– start, lõpplähenemine, katkestatud lähenemine, maandumine ja õhusõiduki kapteni äranägemisel mis tahes muud lennu etapid, mis on õhupalli ohutu käitamise seisukohalt olulised;

11.   „õhusõiduki lennukäsiraamat (AFM)“– dokument, mis sisaldab asjaomase õhupalliga seotud kohaldatavaid ja kinnitatud käitamispiiranguid ning teavet;

12.   „ohtlikud kaubad“– kaubad või ained, mis võivad kahjustada tervist, ohutust, vara või keskkonda ning mis on loetletud tehnilistes juhendites esitatud ohtlike kaupade loetelus või mida liigitatakse vastavalt nendele juhenditele;

13.   „tehnilised juhendid“– ICAO välja antud dokumendi „Ohtlike kaupade ohutu õhuveo tehnilised juhendid“ uusim kohaldatav väljaanne koos lisade ja täiendustega, avaldatud numbri 9284-AN/905 all;

14.   „käitamiskoht“– koht, mille õhusõiduki kapten või käitaja on valinud maandumiseks, stardiks või välislastiga lendudeks;

15.   „tankimine“– kütuseballoonide ja -mahutite täitmine välisest toiteallikast, sh kütuseballoonide asendamine;

16.   „öö“– ajavahemik õhtuse päevavalguse lõpu ja hommikuse päevavalguse alguse vahel. Päevavalgus lõpeb õhtul, kui päikeseketta keskpunkt asub 6° allpool horisonti ja algab hommikul, kui päikeseketta keskpunkt asub 6° allpool horisonti;

17.   „õhupalli erilend“– mis tahes äriline või mitteäriline lend, kus õhupalli kasutamise peamine eesmärk ei ole reisijate vedamine ekskursiooni või lennukogemuse saamise eesmärgil, vaid langevarjulennud, deltaplaanilennud, demonstratsioonlennud, võistluslennud või muud seesugused erilennud;

18.   „tegelik last“– reisijate, pagasi ja pardal olevate eriseadmete kogumass;

19.   „õhupalli tühimass“– õhupalli mass kaalumisel koos kõikide õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) ette nähtud paigaldatud seadmetega;

20.   „märgrendi leping“– käitajatevaheline leping, mille kohaselt õhupalli käitatakse rendileandja vastutusel;

21.   „äriline reisijateveo-õhupallilend“– ärilise lennutranspordi lend, mille puhul reisijaid veetakse raha või muu tasu eest ekskursiooni või lennukogemuse saamise eesmärgil;

22.   „ärilise lennutranspordi lend“– reisijate, lasti või posti transportimine õhusõidukiga tasu eest.


II LISA

ÕHUPALLILENNUD

[BOP-OSA]

BAS-ALAJAGU

LENNUGA SEOTUD PÕHINÕUDED

1. jaotis

Üldnõuded

BOP.BAS.001   Kohaldamisala

Käesolevas alajaos kehtestatakse vastavalt artiklile 3 nõuded, mida peavad täitma muud õhupallikäitajad kui artikli 3 lõike 1 teises lõigus osutatud projekteerimis- või tootjaorganisatsioonid.

BOP.BAS.005   Pädev asutus

Pädev asutus on selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub käitaja peamine tegevuskoht, või kui käitajal puudub peamine tegevuskoht, siis selle liikmesriigi määratud asutus, kus käitaja asub või elab. Pädeva asutuse suhtes kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 965/2012 artikli 1 lõikele 7 kõnealuse määruse artiklis 3 sätestatud nõudeid.

BOP.BAS.010   Nõuete täitmise tõendamine

a)

Kui seda nõuab pädev asutus, kes kontrollib kooskõlas määruse (EL) nr 965/2012 II lisa punkti ARO.GEN.300 alapunkti a alapunktiga 2, kas käitaja täidab jätkuvalt asjakohaseid nõudeid, peab asjaomane käitaja tõendama, et ta täidab määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas sätestatud olulisi nõudeid ja käesoleva määruse nõudeid.

b)

Käitaja kasutab nõuete täitmise tõendamiseks üht järgmistest:

1)

nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid;

2)

nõuete täitmise alternatiivsed meetodid.

BOP.BAS.015   Tutvustuslennud

Tutvustuslendude suhtes kohaldatakse järgmist:

a)

neid käitatakse päeva ajal visuaallennureeglite (VFR) kohaselt ning

b)

nende ohutuse üle teostab järelevalvet isik, kelle on määranud tutvustuslende korraldav organisatsioon.

BOP.BAS.020   Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile

Käitaja peab rakendama:

a)

pädeva asutuse poolt määruse (EL) nr 965/2012 II lisa punkti ARO.GEN.135 alapunkti c kohaselt nõutavaid ohutusmeetmeid ning

b)

lennukõlblikkusdirektiive ja muud ameti poolt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 20 lõike 1 punkti j kohastelt välja antud kohustuslikku teavet.

BOP.BAS.025   Õhusõiduki kapteniks määramine

Käitaja määrab õhusõiduki kapteni, kellel on määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa kohane õhusõiduki kapteni kvalifikatsioon.

BOP.BAS.030   Õhusõiduki kapteni kohustused

a)

Õhusõiduki kapten:

1)

vastutab õhupallilennu ajal õhupalli ning selles asuvate isikute ja vara ohutuse eest;

2)

vastutab lennu algatamise, jätkamise või lõpetamise eest ohutuse huvides;

3)

tagab, et täidetakse kõiki käitamisprotseduure ja kontroll-lehti;

4)

alustab lendu üksnes juhul, kui ta on veendunud, et on täidetud kõik järgmised käitamispiirangud:

i)

õhupall on lennukõlblik;

ii)

õhupall on nõuetekohaselt registreeritud;

iii)

õhupalli pardale on paigaldatud lennu sooritamiseks vajalikud mõõteriistad ja seadmed ning need on töökorras;

iv)

õhupalli mass võimaldab sooritada lennu õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) ette nähtud piirides;

v)

kogu varustus ning pagas on nõuetekohaselt laaditud ja kinnitatud ning

vi)

kogu lennu ajal järgitakse õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) õhupalli kohta ette nähtud käitamispiiranguid;

5)

tagab, et on tehtud määruse (EL) nr 1321/2014 (1) I lisa nõuete kohane lennueelne ülevaatus;

6)

vastutab kesta täitmises ja tühjendamises osalevate isikute lennueelse teavitamise eest;

7)

tagab, et kesta täitmises ja tühjendamises osalevatel isikutel on nõuetekohane kaitserõivastus;

8)

kontrollib, et vajalik avariivarustus oleks koheseks kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav;

9)

tagab suitsetamiskeelu järgimise pardal ja õhupalli vahetus läheduses;

10)

ei luba vedada õhupallis isikut, kes on ilmselt psühhoaktiivsete ainete mõju all ja võib seetõttu ohustada õhupalli või selles asuvaid isikuid või vara;

11)

juhib õhupalli kogu lennu vältel, v.a juhul, kui juhtimise võtab üle teine piloot;

12)

tegutseb kohest otsustamist ja tegutsemist nõudvas ohuolukorras nii, nagu ta antud olukorras vajalikuks peab. Sel juhul võib ta eeskirjadest, käitamisprotseduuridest ja -meetoditest kõrvale kalduda niivõrd, kuivõrd see on ohutuse huvides vajalik;

13)

ei jätka lendu kaugemale kui lähima ilmastikutingimuste poolest sobiva käitamiskohani, kui tema töövõime on väsimuse, haiguse, hapnikupuuduse vms tõttu oluliselt vähenenud;

14)

registreerib kasutamisega seotud andmed ning õhupalli kõik teadaolevad või arvatavad defektid õhupalli logiraamatus lennu või lendude seeria lõppemisel;

15)

teatab õhupalliga juhtunud olulise lennuintsidendi või -õnnetuse korral toimunust viivitamata ja kiireimate kättesaadavate vahendite abil selle riigi lennuõnnetuste uurimisorganile ning pääste- ja hädaabiteenistustele, mille territooriumil asjaomane lennuintsident või -õnnetus aset leidis;

16)

esitab ebaseadusliku sekkumise korral juhtumi kohta viivitamata ettekande pädevale asutusele ning selle riigi kindlaksmääratud kohalikule asutusele, mille territooriumil ebaseaduslik sekkumine aset leidis ning

17)

teatab asjaomasele lennuliiklusteenindusüksusele (ATS-üksusele) viivitamata ohtlikest ilma- või lennutingimustest, mis võivad ohustada teisi õhusõidukeid.

b)

Õhusõiduki kapten ei tohi täita tööülesandeid õhupalli pardal ühel järgmistest juhtudest:

1)

kui ta mingil põhjusel, sh vigastuse, haiguse, väsimuse, ravimite või psühhoaktiivsete ainete mõju vms tõttu ei suuda oma tööülesandeid täita või tunneb end muul viisil töövõimetuna;

2)

kui ta ei vasta kohaldatavatele tervisenõuetele.

c)

Kui meeskonnaliikmed tegelevad õhupalli käitamisega, peab õhusõiduki kapten tegema järgmist:

1)

tagama, et kriitilistel lennuetappidel või olukorras, kui seda peetakse ohutuse huvides vajalikuks, istuvad kõik meeskonnaliikmed neile määratud kohtadel ega täida muid kui õhupalli ohutuks käitamiseks nõutavad ülesanded;

2)

mitte alustama lendu, kui mõni meeskonnaliige mingil põhjusel, sh vigastuse, haiguse, väsimuse, ravimite või psühhoaktiivsete ainete mõju vms tõttu ei suuda oma tööülesandeid täita või tunneb end muul viisil töövõimetuna;

3)

mitte jätkama lendu kaugemale kui lähima ilmastikutingimuste poolest sobiva käitamiskohani, kui mõne meeskonnaliikme töövõime on haiguse, väsimuse, hapnikupuuduse vms tõttu oluliselt vähenenud ning

4)

tagama, et kõik meeskonnaliikmed oskavad suhelda ühises suhtlemiskeeles.

BOP.BAS.035   Õhusõiduki kapteni õigused

Õhusõiduki kaptenil on järgmised õigused:

a)

anda kõiki korraldusi ja võtta kõiki asjakohaseid meetmeid õhupalli ja selles olevate isikute ja vara ohutuse tagamiseks ning

b)

keelduda pardale võtmast või eemaldada pardalt kõiki isikuid või ükskõik millise osa lastist, kes/mis võivad ohustada õhupalli, selles viibivaid isikuid ja vara.

BOP.BAS.040   Meeskonnaliikmete kohustused

a)

Meeskonnaliige vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest õhupalli käitamisel.

b)

Meeskonnaliige ei tohi täita õhupalli käitamisega seotud ülesandeid, kui ta mingil põhjusel, sh vigastuse, haiguse, väsimuse, ravimite või psühhoaktiivsete ainete mõju vms tõttu ei suuda oma tööülesandeid täita või tunneb end muul viisil töövõimetuna.

c)

Meeskonnaliige peab teavitama õhusõiduki kaptenit järgmisest:

1)

kõikidest vigadest, riketest, häiretest või puudustest, mis tema arvates võivad mõjutada õhupalli lennukõlblikkust või ohutut käitamist, sealhulgas riketest avariisüsteemides;

2)

kõikidest lennuintsidentidest.

d)

Lennumeeskonna liige, kes töötab rohkem kui ühe käitaja juures, peab tegema järgmist:

1)

pidama vajaduse korral isiklikku päevikut oma lennu- ja puhkeaja kohta ning

2)

esitama igale käitajale andmed, mida on vaja tegevuse kavandamiseks vastavalt kohaldatavatele lennu- ja tööaja piirangutele ja puhkeaja nõuetele.

BOP.BAS.045   Õigusaktide, eeskirjade ja protseduuride järgimine

a)

Õhusõiduki kapten ja kõik muud meeskonnaliikmed peavad täitma nende riikide õigusakte, eeskirju ja protseduure, kus lennutegevus toimub.

b)

Õhusõiduki kapten peab tundma oma tööülesannete täitmisega seotud õigusakte, eeskirju ja protseduure, mida kohaldatakse piirkondades, millest kavatsetakse üle lennata, ja käitamiskohtades, mida kavatsetakse kasutada, samuti sellekohaste aeronavigatsiooniseadmete suhtes.

BOP.BAS.050   Pardal nõutavad dokumendid, käsiraamatud ja teave

a)

Igal lennul peavad pardal olema järgmised dokumendid, käsiraamatud ja teave originaalis või koopiatena:

1)

käitamispiirangud, tavalise, ebatavalise või hädaolukorra protseduurid ja muu õhupalli käitamise iseärasustega seotud asjakohane teave;

2)

ATS-lennuplaani üksikasjad, kui see on komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 (2) lisa 4. jaotise kohaselt nõutav;

3)

ajakohased ja sobivad lennukaardid kavandatava lennu piirkonna kohta.

b)

Igal lennul peavad õhupalli või saatesõiduki pardal olema järgmised dokumendid, käsiraamatud ja teave originaalis või koopiatena:

1)

registreerimissertifikaat;

2)

lennukõlblikkussertifikaat koos lisadega;

3)

õhusõiduki lennukäsiraamat (AFM) või samaväärsed dokumendid;

4)

õhusõiduki raadioluba, kui õhupall on varustatud raadioseadmetega vastavalt punkti BOP.BAS.355 alapunktile a;

5)

tsiviilvastutuskindlustuse poliis(id);

6)

õhupalli logiraamat või samaväärne dokument /samaväärsed dokumendid;

7)

muud lennuks vajalikud või lennuga seotud dokumendid, mida asjaomased riigid nõuavad.

c)

Õhusõiduki kapten või käitaja teeb pädeva asutuse nõudmisel originaaldokumendid kättesaadavaks asjaomase pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 24 tundi.

BOP.BAS.055   Ohtlikud kaubad

a)

Ohtlike kaupade transport õhupalli pardal peab toimuma kooskõlas Chicago konventsiooni 18. lisaga, nagu seda on viimati tehniliste juhenditega muudetud ja täiendatud.

b)

Õhusõiduki kapten peab võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida ohtlike kaupade tahtmatut viimist õhupalli pardale.

c)

Teatav hulk lennuohutuse parandamiseks kasutatavaid esemeid ja aineid, mis muudel juhtudel liigitatakse ohtlike kaupade hulka ja mida on vaja vedada õhupalli pardal selleks, et tagada nende õigeaegne kättesaadavus ettenähtud otstarbeks, käsitatakse tehniliste juhendite 1. osa punkti 2.2.1 alapunkti a kohaselt lubatud kaupadena, olenemata sellest, kas nimetatud esemeid või aineid on vaja vedada või kas neid on kavas kasutada konkreetsel lennul. Õhusõiduki kapten peab tagama, et need esemed ja ained pakitakse ning laaditakse õhupalli pardale nii, et need kujutaksid endast meeskonnaliikmetele, reisijatele ja õhupallile lennu ajal võimalikult väikest ohtu.

d)

Õhusõiduki kapten, või kui õhusõiduki kapten ei suuda oma ülesandeid täita, siis õhupalli käitaja teatab viivitamata kõikidest ohtlike kaupadega seotud lennuõnnetustest või -intsidentidest selle riigi lennuõnnetuste uurimisorganile ning pääste- ja hädaabiteenistustele või mõnele muule asjaomase riigi ja pädeva asutuse määratud ametiasutusele, mille territooriumil asjaomane juhtum aset leidis.

BOP.BAS.060   Ohtlike kaupade väljutamine

a)

Õhusõiduki kapten ei väljuta õhupalli käitades ohtlikke kaupu tihedalt asustatud linna- või asulapiirkonna või inimeste vabaõhukogunemise kohal.

b)

Olenemata alapunktist a võivad langevarjurid teha eespool osutatud tihedalt asustatud piirkondade või inimeste vabaõhukogunemiste kohal õhupallist näidishüppeid, kandes seejuures suitsujäljeseadmeid, tingimusel et need on toodetud spetsiaalselt selleks otstarbeks.

BOP.BAS.065   Õhupalli logiraamat

Õhupalli, selle meeskonna ja iga reisiga seotud üksikasjalikud andmed kõikide lendude või lennuseeriate kohta talletatakse logiraamatus või samaväärses dokumendis.

2. jaotis

Käitamisprotseduurid

BOP.BAS.100   Käitamiskohtade kasutamine

Õhusõiduki kapten võib kasutada üksnes selliseid käitamiskohti, mis vastavad asjaomasele õhupallitüübile ja lennutegevuse iseloomule.

BOP.BAS.105   Müravähendusprotseduurid

Õhusõiduki kapten peab võtma arvesse õhusõiduki küttesüsteemi tööga kaasneva müra mõju vähendamise protseduure ja tagama, et ohutusele pannakse rohkem rõhku kui müra vähendamisele.

BOP.BAS.110   Kütuse- ja ballasti varu ja planeerimine

Õhusõiduki kapten võib alustada lendu üksnes juhul, kui kütuse- või ballastivaru pardal on piisav ohutu maandumise tagamiseks.

BOP.BAS.115   Reisijate teavitamine

Õhusõiduki kapten peab tagama, et reisijaid teavitatakse enne lendu või vajaduse korral lennu ajal tavalise, ebatavalise ja hädaolukorra protseduuridest.

BOP.BAS.120   Erikategooriate reisijate vedu

Õhusõiduki kapten peab tagama, et eritingimusi, abistamist või eriseadmeid vajavaid isikuid veetakse tingimustes, millega tagatakse õhupalli ning selles viibivate isikute ja vara ohutus.

BOP.BAS.125   ATS-lennuplaani esitamine

a)

Kui ATS-lennuplaani ei esitata, kuna seda ei ole rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa punkti SERA.4001 alapunkti b kohaselt ette nähtud, peab õhusõiduki kapten esitama nõuetekohase teabe, mis võimaldaks vajaduse korral aktiveerida hoiatamisteenused.

b)

Kui õhupalli käitatakse käitamiskohas, kus ATS-lennuplaani ei ole võimalik esitada, ehkki rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa punkti SERA.4001 alapunktiga b seda nõutakse, peab õhusõiduki kapten esitama ATS-lennuplaani pärast starti.

BOP.BAS.130   Lennu ettevalmistus

Enne lennu alustamist peab õhusõiduki kapten olema tutvunud kogu kavandatavaks lennuks vajaliku olemasoleva meteoroloogia- ja aeronavigatsiooniteabega, mis hõlmab järgmist:

a)

olemasolevate kehtivate ilmateadete ja -prognoosidega tutvumine;

b)

varutegevuskava koostamine juhuks, kui lendu ei ole võimalik kavandatud viisil lõpule viia.

BOP.BAS.135   Suitsetamine pardal

Suitsetamine on keelatud õhupalli vahetus läheduses ja selle pardal kõikide lennuetappide ajal.

BOP.BAS.140   Relvade vedu ja kasutamine

a)

Õhusõiduki kapten peab tagama, et õhupalli pardal viibivad isikud ei kanna ega kasuta relva.

b)

Erandina punktist a võib õhusõiduki kapten lubada kanda ja kasutada õhupalli pardal relva, kui see on vajalik meeskonnaliikmete või reisijate ohutuse tagamiseks. Sel juhul peab õhusõiduki kapten tagama, et asjaomased relvad on kasutusvälisel ajal ohutus olekus.

BOP.BAS.145   Ilmastikutingimused

Õhusõiduki kapten võib alustada või jätkata visuaallennureeglite (VFR) kohast lendu üksnes juhul, kui kõige värskem olemasolev meteoroloogiateave näitab, et ilmastikutingimused marsruudil ja kavandatavas sihtkohas arvestuslikul kasutamisajal järgmised:

a)

need vastavad visuaallennureeglite (VFR) kohaste lendude käitamise miinimumnõuetele või on nendest paremad ning

b)

need jäävad õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) kehtestatud meteoroloogiliste piirangute raamidesse.

BOP.BAS.150   Starditingimused

Enne stardi alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et kõige värskema olemasoleva teabe kohaselt ei takista ilm käitamiskohas ohutut starti ega väljumist.

BOP.BAS.155   Lähenemis- ja maandumistingimused

Enne maandumiseks lähenemise alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et kõige värskema olemasoleva teabe kohaselt ei takista tingimused kavandatavas käitamiskohas ohutut lähenemist ega maandumist.

BOP.BAS.160   Ebatavaliste olukordade jäljendamine lennu ajal

a)

Õhusõiduki kapten ei jäljenda olukordi, mis nõuavad ebatavalise või hädaolukorra protseduuride kohaldamist, kui pardal on reisijad.

b)

Erandina alapunktist a võib õhusõiduki kapten simuleerida selliseid olukordi muude kui äriliste õhupallilendude ajal, tehes piloodiõpilastega või reisijatega treeninglende, tingimusel et reisijaid on sellest nõuetekohaselt teavitatud ja et nad on andnud jäljendamise korraldamiseks eelneva nõusoleku.

BOP.BAS.165   Kütusekulu jälgimine lennu ajal

Õhusõiduki kapten peab lennu ajal korrapäraselt kontrollima, et kütuse ja ballasti jääk oleks suurem kui kütuse ja ballasti kogus, mis on vajalik kavandatud lennu lõpetamiseks, ja maandumiseks kavandatud kütusevaru.

BOP.BAS.170   Tankimine isikute pardalviibimise ajal

a)

Õhupalli ei tohi tankida, kui pardal on inimesi.

b)

Erandina alapunktist a võib kuumaõhu-õhulaeva mootorit tankida siis, kui pardal viibib õhusõiduki kapten.

BOP.BAS.175   Turvasüsteemide kasutamine

Kui kooskõlas punktiga BOP.BAS.320 on nõutav turvasüsteem, peab õhusõiduki kapten süsteemi kasutama vähemalt maandumise ajal.

BOP.BAS.180   Lisahapniku kasutamine

Õhusõiduki kapten peab tagama, et:

a)

kõik meeskonnaliikmed, kes lennu ajal täidavad õhupalli ohutu käitamisega seotud tööülesandeid, kasutaksid pidevalt lisahapnikku, kui nad teevad kindlaks, et kavandatava lennu kõrgusel võib meeskonnaliikmete töövõime hapnikupuuduse tõttu väheneda, ning

b)

juhtudel, kus hapnikupuudus võib reisijatele kahjulikult mõjuda, on neile kättesaadav lisahapnik.

BOP.BAS.185   Käitamispiirangud öisel ajal

a)

Kuumaõhu-õhupallid:

1)

võivad öisel ajal maanduda ainult hädaolukorras ning

2)

võivad startida öisel ajal, kui pardal on piisavalt kütust ja ballasti, et maanduda päeval.

b)

Gaasiõhupallid ja segaõhupallid:

1)

võivad öisel ajal maanduda ainult hädaolukorras või ohutuse tagamiseks ja

2)

võivad startida öisel ajal, kui pardal on piisavalt kütust ja ballasti, et maanduda päeval.

c)

Kuumaõhu-õhulaevu käitatakse vastavalt visuaallennureeglite (VFR) kohaste lendude öise käitamise suhtes kohaldatavatele piirangutele ja asjakohasele teabele.

BOP.BAS.190   Õhupallide erilennud – riskianalüüs ja kontroll-leht

a)

Enne õhupalliga erilennu alustamist peab õhusõiduki kapten tegema riskianalüüsi, hinnates lennutegevuse keerukust, et määrata kindlaks kavandatava lennuga kaasnevad ohud ja sellega seotud riskid ning võtta vajaduse korral leevendavaid meetmeid.

b)

Õhupalli erilend teostatakse vastavalt kontroll-lehele. Õhusõiduki kapten koostab riskianalüüsi põhjal kontroll-lehe ja tagab, et see oleks vastavuses asjaomase erilennu ja selleks kasutatava õhupalliga, võttes arvesse kõiki käesolevas alajaos esitatud nõudeid. Kontroll-leht peab olema õhusõiduki kaptenile ja teistele meeskonnaliikmetele igal lennul kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav, kui see on asjakohane nende tööülesannete täitmiseks.

c)

Õhusõiduki kapten vaatab kontroll-lehe korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab seda, et võtta nõuetekohaselt arvesse riskianalüüsi.

3. jaotis

Suutlikkus ja käitamispiirangud

BOP.BAS.200   Käitamispiirangud

Õhusõiduki kapten tagab, et õhupallilennu üheski etapis ei ületata õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) või samaväärses dokumendis / samaväärsetes dokumentides ette nähtud piiranguid.

BOP.BAS.205   Kaalumine

a)

Õhupalli peab kaaluma õhupalli tootja kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I lisaga.

b)

Käitaja tagab, et enne õhupalli esmast kasutuselevõttu on kaalumise teel kindlaks tehtud selle mass. Arvestada tuleb mõju, mida avaldavad massile modifikatsioonid ja remondid, ning see nõuetekohaselt dokumenteerida. See teave tuleb teha õhusõiduki kaptenile kättesaadavaks. Õhupall tuleb uuesti üle kaaluda, kui modifikatsioonide või remondi mõju massile ei ole täpselt teada.

BOP.BAS.210   Suutlikkus – üldist

Õhusõiduki kapten käitab õhupalli üksnes juhul, kui selle suutlikkus on piisav, et vastata rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisas sätestatud nõuetele ning lennu, õhuruumi või kasutatavate käitamiskohtadega seotud muude piirangute järgimiseks, ning tagab, et kasutatakse plaanide ja kaartide kõige värskemaid versioone.

4. jaotis

Mõõteriistad ja seadmed

BOP.BAS.300   Mõõteriistad ja seadmed – üldist

a)

Käesoleva alajaotisega nõutavad mõõteriistad ja seadmed peavad olema määruse (EL) nr 748/2012 I lisa kohaselt sertifitseeritud, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1)

neid kasutatakse kooskõlas punktidega BOP.BAS.355 ja BOP.BAS.360;

2)

need on õhupallile statsionaarselt paigaldatud.

b)

Erandina alapunktist a ei pea käesoleva alajaotisega ette nähtud järgmised mõõteriistad ja seadmed olema sertifitseeritud:

1)

mõõteriistad või seadmed, mida lennumeeskond kasutab lennutrajektoori kontrollimiseks;

2)

kaasaskantav valgusti;

3)

täppiskell;

4)

esmaabikomplekt;

5)

pääste- ja signalisatsioonivahendid;

6)

lisahapnik ja hapniku väljastamise aparatuur;

7)

alternatiivne süüteallikas;

8)

tulekustutustekk või tulekindel kate;

9)

käsitulekustuti;

10)

laskumisnöör;

11)

nuga.

c)

Mõõteriistad ja seadmed, mida käesoleva alajaotisega ei ole ette nähtud, ning muu varustus, mida käesoleva lisaga ei ole nõutud, ent mis on lennu ajal õhupallis, peavad vastama järgmistele nõuetele:

1)

lennumeeskond ei kasuta nende mõõteriistade või seadmete abil saadud teavet määruse (EÜ) nr 216/2008 I lisas sätestatud oluliste lennukõlblikkusnõuete nõuete täitmiseks;

2)

need mõõteriistad ja seadmed ning nende rikked või häired ei tohi kahjustada õhupalli lennukõlblikkust.

d)

Mõõteriistad ja seadmed peavad olema neid kasutava lennumeeskonna liikme istekohalt hõlpsasti käsitsetavad või kättesaadavad.

e)

Kogu vajalik avariivarustus peab olema koheseks kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav.

BOP.BAS.305   Lennu minimaalvarustus ja mõõteriistad

Õhupallilendu ei alustata, kui mõni kavandatavaks õhupallilennuks vajalik mõõteriist või seade puudub, ei tööta või ei täida nõutavaid funktsioone.

BOP.BAS.310   Lennuvalgustus

Öisel ajal käitatavas õhupallis peavad olema kõik järgmised valgustusseadmed:

a)

kokkupõrke vältimise signaaltulede süsteem;

b)

õhupalli ohutu käitamise seisukohalt oluliste mõõteriistade ja seadmete valgustus;

c)

kaasaskantav valgusti.

BOP.BAS.315   Lennu- ja navigeerimismõõteriistad ja nende juurde kuuluvad seadmed

Päeva ajal visuaallennureeglite (VFR) kohaselt käitatavas õhupallis peavad olema kõik järgmised vahendid:

a)

vahend triivsuuna kuvamiseks;

b)

vahend, millega mõõdetakse ja kuvatakse järgmist:

1)

kellaaeg tundides, minutites ja sekundites;

2)

vertikaalkiirus, kui see on ette nähtud õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM); ning

3)

rõhkkõrgus, kui see on ette nähtud õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM), või õhuruumi nõuetega või kui seoses hapniku kasutamisega on vaja kontrollida kõrgust.

BOP.BAS.320   Turvasüsteemid

Õhupallis peab olema õhusõiduki kapteni jaoks ette nähtud turvasüsteem, kui asjaomane õhupall on varustatud ühega järgmistest:

a)

eraldi ruum õhusõiduki kapteni jaoks;

b)

pöördedüüs(id).

BOP.BAS.325   Lisahapnik

Õhupallis, mida käitatakse lendudel, kus punkti BOP.BAS.180 kohaselt on nõutav hapnikuvarustus, peab olema nõutava hapnikuvaru säilitamist ja väljastamist võimaldav hapniku säilitamise ja väljastamise aparatuur.

BOP.BAS.330   Esmaabikomplekt

a)

Õhupallis peab olema esmaabikomplekt.

b)

Esmaabikomplekt peab olema:

1)

kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav ning

2)

uuendatud.

BOP.BAS.335   Käsitulekustutid

Õhupallis, välja arvatud gaasiõhupallis, peab olema vähemalt üks käsitulekustuti.

BOP.BAS.340   Päästevarustus ja signaalseadmed – lennud veekogu kohal

Kui õhupallilend toimub veekogu kohal, määrab õhusõiduki kapten enne lennu alustamist kindlaks pardalviibijate ellujäämisriskid vette hädamaandumise korral. Nende riskide põhjal otsustab õhupalli kapten, kas päästevarustus ja signaalseadmed peavad pardal olema või mitte.

BOP.BAS.345   Päästevarustus ja signaalseadmed – rasked otsingu- ja päästetingimused

Õhupallis, mida käitatakse eriti raskete otsingu- ja päästetingimustega alade kohal, peavad olema ülelennualale vastavad signaalseadmed ja päästevarustus.

BOP.BAS.350   Muu varustus

a)

Kõikidel õhupallimeeskonna liikmetel peavad olema kaitsekindad.

b)

Segaõhupallidel, kuumaõhu-õhupallidel ja kuumaõhu-õhulaevadel peab olema järgmine varustus:

1)

alternatiivne ja sõltumatu toitega süüteallikas;

2)

kütusekoguse mõõtmise ja kuvamise vahend;

3)

tulekustutustekk või tulekindel kate;

4)

vähemalt 25 m pikkune laskumisnöör.

c)

Gaasiõhupalli varustusse peavad kuuluma järgmised vahendid:

1)

nuga;

2)

vähemalt 20 m pikkune looduslikust kiust või staatilist elektrit juhtivast materjalist köis.

BOP.BAS.355   Raadiosideseadmed

a)

Õhupallil peavad olema raadiosideseadmed, mis võimaldavad pidada sidet kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa 4. liite nõuetega, ja kui lend toimub kolmanda riigi õhuruumis, kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusaktidega.

b)

Raadiosideseadmed peavad võimaldama sidet lennunduse avariisagedusel 121,5 MHz.

BOP.BAS.360   Transponder

Õhupallil peab olema sekundaarradari (SSR) transponder, mille tehnilised võimalused on täielikult kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa punkti SERA.6005 alapunkti b kohaste nõuetega, ja kui lend toimub kolmanda riigi õhuruumis, kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusaktidega.

ADD-ALAJAGU

ÄRILISTE LENDUDE SUHTES KOHALDATAVAD TÄIENDAVAD NÕUDED

1. jaotis

Üldised organisatsioonilised nõuded

BOP.ADD.001   Kohaldamisala

Käesolevas alajaos kehtestatakse kooskõlas artikliga 3 lisaks BAS-alajaos sätestatud nõuetele täiendavad nõuded, mida peavad täitma kõik äriliste õhupallilendude käitajad, v.a artikli 3 lõike 2 viimases lõigus osutatud projekteerimis- või tootjaorganisatsioonid.

BOP.ADD.005   Õhupalli käitaja kohustused

a)

Käitaja vastutab õhupalli käitamise eest vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas sätestatud olulistele nõuetele, käesoleva alajao nõuetele ning esitatud deklaratsioonile.

b)

Kõik lennud tuleb läbi viia vastavalt lennutegevuskäsiraamatu sätetele.

c)

Käitaja peab tagama, et tema õhupallide varustus ja kõikide meeskonnaliikmete kvalifikatsioon oleks kooskõlas asjaomase lennutegevuse piirkonna ja lennutegevuse liigi suhtes kohaldatavatele nõuetega.

d)

Käitaja peab tagama, et kõik meeskonnaliikmed, kelle ülesandeks on osaleda või kes osalevad otseselt lennutegevuses, vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

1)

nad on saanud nõuetekohase väljaõppe ja neid on nõuetekohaselt instrueeritud;

2)

nad on teadlikud oma konkreetsete tööülesannete täitmisega seotud eeskirjadest ja protseduuridest;

3)

nad on näidanud oma suutlikkust täita konkreetseid tööülesandeid;

4)

nad on teadlikud oma kohustustest ning oma tööülesannete rollist õhupalli käitamistegevuses tervikuna.

e)

Käitaja kehtestab iga õhupallitüübi ohutu käitamise protseduurid ja juhendid, mis hõlmavad meeskonnaliikmete tööülesandeid ja kohustusi kõikide lennutegevuse liikide lõikes. Nende protseduuride ja juhenditega nõutakse meeskonnaliikmelt kriitilistel lennuetappidel vaid selliste toimingute tegemist, mis on vajalikud õhusõiduki ohutuks käitamiseks.

f)

Käitaja määrab meeskonnaliikmete ja õhupalli käitamises osalevate töötajate üle järelevalvet teostama isikud, kellel on piisavalt kogemusi ja oskusi, et tagada lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud standardite järgimine.

g)

Käitaja tagab, et kõik meeskonnaliikmed ja õhupalli käitamises osalevad töötajad on teadlikud sellest, et nad peavad täitma kõiki lendude toimumiskohaks olevates riikides kehtivaid õigusakte, eeskirju ja protseduure, mis on seotud nende tööülesannete täitmisega.

h)

Käitaja peab kehtestama lennuplaneerimisprotseduurid, millega tagatakse lennu ohutu teostamine, võtte arvesse õhupalli suutlikkust ja muid käitamispiiranguid ning kavandataval marsruudil ja asjaomastes käitamiskohtades eeldatavalt valitsevaid tingimusi. Need protseduurid kantakse lennutegevuskäsiraamatusse.

BOP.ADD.010   Nõuete täitmise alternatiivsetest meetoditest teatamine

Kui käitaja kavatseb kasutada nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid (AltMOC), esitab ta pädevale asutusele koos punkti BOP.ADD.100 kohase deklaratsiooniga nõuete täitmise alternatiivsete meetodite loendi, et tõendada vajaduse korral nõuetele vastavust kooskõlas punktiga BOP.BAS.010. Kui nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC), mille amet on vastu võtnud, asendatakse nõuete täitmise alternatiivsete meetoditega (AltMOC), peab loend sisaldama viiteid asjaomastele nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditele.

BOP.ADD.015   Juurdepääs

a)

Selle kontrollimiseks, kas määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas sätestatud olulised nõuded ja käesoleva määruse kohased nõuded on täidetud, tagab käitaja igal ajal juurdepääsu kõikidele rajatistele, õhupallidele, dokumentidele, salvestistele, andmetele, protseduuridele või mis tahes muudele käesoleva määruse kohaldamisalaga (sealhulgas allhangetega) seotud materjalidele kõikidele sellistele isikutele, keda pädev asutus on selleks volitanud.

b)

Äriliste reisijateveo-õhupallilendude puhul hõlmab õhupallile juurdepääs võimalust minna õhupalli pardale ja viibida seal lennu ajal, välja arvatud juhul, kui see võib ohustada lendu.

BOP.ADD.020   Puudused

Käitaja peab pärast seda, kui ta on saanud pädevalt asutuselt teatise määruse (EL) nr 965/2012 II lisa punktide ARO.GEN.350, ARO.GEN.355 ja ARO.GEN.360 kohaselt kindlaks tehtud puuduste kohta, võtma kõik järgmised meetmed:

a)

selgitama välja nõuetele mittevastavuse algpõhjuse;

b)

töötama välja parandusmeetmete kava;

c)

tõendama parandusmeetmete kava rakendamist pädevale asutusele vastuvõetaval viisil pädeva asutuse poolt määruse (EL) nr 965/2012 II lisa punkti ARO.GEN.350 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.

BOP.ADD.025   Juhtumitest teatamine

a)

Käitaja võtab oma juhtimissüsteemi raames kasutusele juhtumitest teavitamise süsteemi, et tagada kohustuslik ja vabatahtlik teatamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 376/2014 (3).

b)

Ilma et see mõjutaks alapunkti a kohaldamist, teatab käitaja pädevale asutusele ja õhupalli projekteerimise eest vastutavale organisatsioonile igast rikkest, tehnilisest defektist, lubatud tehniliste piiride ületamisest või vahejuhtumist, mis võib osutada komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa kohaselt kehtestatud andmete ebatäpsusele, ebatäielikkusele või mitmetimõistetavusele, ning kõikidest muudest asjaoludest, mis kujutavad endast lennuintsidenti, kuid mitte lennuõnnetust või tõsist lennuintsidenti.

c)

Käitaja võtab vajalikud meetmed selle tagamiseks, et õhusõiduki kapten, kõik muud meeskonnaliikmed ja töötajad järgiksid õhupallilennuga seotud tõsise lennuintsidendi või -õnnetuse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 (4) artikli 9 sätteid.

BOP.ADD.030   Juhtimissüsteem

a)

Käitaja kehtestab, rakendab ja haldab juhtimissüsteemi, mis hõlmab kõike järgmist:

1)

selgelt kindlaksmääratud vastutuspiirid ja vastutavad isikud kogu organisatsioonis, sealhulgas vastutava juhi otsene ohutusalane vastutus;

2)

käitaja ohutusalaste ideede ja põhimõtete üldine kirjeldus, mida nimetatakse ohutuspoliitikaks;

3)

käitaja tegevusega kaasnevate lennuohutust mõjutavate ohtude kindlakstegemine, neile hinnangu andmine ning nendega seotud riskide juhtimine, sealhulgas asjaomaseid riske leevendavate meetmete võtmine ja tulemuslikkuse kontroll;

4)

töötajate hoidmine tööülesannete täitmiseks koolitatuna ja pädevana;

5)

kõikide juhtimissüsteemi põhiprotsesside dokumentatsioon, sealhulgas töötajatele nende vastutusalade teadvustamise kord ning kõnealuse dokumentatsiooni muutmise menetlus;

6)

toiming, mille abil jälgitakse käitaja vastavust käesoleva lisa nõuetele. Vastavuse jälgimine hõlmab süsteemi, millega antakse käitaja vastutavale juhile puuduste kohta tagasisidet, et vajaduse korral tagada tõhusate parandusmeetmete võtmine;

7)

menetlused, mis on vajalikud selleks, et tagada kooskõla määruse (EL) nr 376/2014 artiklites 4, 5, 6 ja 13 sätestatud nõuetega.

b)

Juhtimissüsteem peab olemas kooskõlas käitaja suurusega ning tema toimingute laadi ja keerukusega, võttes arvesse asjaomaste toimingutega kaasnevaid ohte ja nendega seotud riske.

BOP.ADD.035   Allhanketegevus

Kui käitaja kasutab käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva mis tahes toimingu jaoks allhanget, peab ta tagama, et allhankijast organisatsioon tegutseb kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas sätestatud oluliste nõuetega ja käesoleva määruse kohaste nõuetega. Lisaks peab käitaja tagama juurdepääsu allhankijast organisatsioonile, et pädev asutus saaks kontrollida, kas asjaomane käitaja järgib jätkuvalt eespool osutatud nõudeid.

BOP.ADD.040   Töötajatele esitatavad nõuded

a)

Käitaja määrab vastutava juhi, kelle ülesanne on tagada, et kõikide käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toimingute rahastamine ja teostamine toimuks kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas sätestatud oluliste nõuetega ja käesoleva määruse kohaste nõuetega. Vastutav juht vastutab tõhusa juhtimissüsteemi kehtestamise ja haldamise eest.

b)

Käitaja peab:

1)

kindlaks määrama oma töötajate kohustused kõikide kavandatavate tööülesannete ja toimingute osas;

2)

tagama, et eespool nimetatud tööülesannete täitmiseks ja toimingute tegemiseks on piisav hulk kvalifitseeritud töötajaid ning

3)

säilitama vajalikke andmeid oma töötajate kogemuste, kvalifikatsiooni ja koolituste kohta.

c)

Käitaja nimetab ühe isiku või mitu isikut, kes vastutavad järgmiste valdkondade juhtimise ja järelevalve eest:

1)

lennutegevus;

2)

maapealne teenindus;

3)

määruse (EL) nr 1321/2014 kohane jätkuv lennukõlblikkus.

BOP.ADD.045   Nõuded rajatistele

Käitajal on piisavad rajatised selle tagamiseks, et kõiki nõutavaid ülesandeid ja toiminguid oleks võimalik teostada ja juhtida kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas sätestatud oluliste nõuetega ja käesoleva määruse kohaste nõuetega.

2. jaotis

Deklaratsioon, lennukõlblikkus ning märg- ja kuivrent

BOP.ADD.100   Deklaratsioon

a)

Käitaja peab artikli 3 lõike 2 teises lõigus osutatud deklaratsioonis kinnitama, et ta täidab praegu ja ka edaspidi määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas sätestatud olulisi nõudeid ja käesoleva määruse nõudeid.

b)

Käitaja esitab deklaratsioonis kogu järgmise teabe:

1)

käitaja nimi;

2)

käitaja peamine tegevuskoht;

3)

käitaja vastutava juhi nimi ja kontaktandmed;

4)

äriliste lendude käitamise alguskuupäev ja vajaduse korral kuupäev, kui jõustuvad praegu teostatavate äriliste lendudega seotud muudatused;

5)

ärilisteks lendudeks kasutatavate õhupallide puhul õhupalli tüüp, registreerimistunnus, põhibaas, käitamise liik ning jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon.

c)

Vajaduse korral peab käitaja deklaratsioonile lisama nõuete täitmise alternatiivsete meetodite (AltMOC) loendi kooskõlas punktiga BOP.ADD.010.

d)

Käitaja kasutab deklaratsiooni koostamisel käesoleva lisa liites esitatud vormi.

BOP.ADD.105   Deklaratsiooni muutmine ja äriliste lendude lõpetamine

a)

Käitaja teatab pädevale asutusele viivitamata kõigist muudatustest, mis mõjutavad tema vastavust määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas sätestatud olulistele nõuetele ja käesoleva määruse kohastele nõuetele, mille kohta ta on pädevale asutusele esitanud deklaratsiooni, ning kõikidest muudatustest punkti BOP.ADD.100 alapunktis b osutatud teabes ja punkti BOP.ADD.100 alapunktis d osutatud nõuete täitmise alternatiivsete meetodite loendis, mis sisalduvad deklaratsioonis või on sellele lisatud.

b)

Käitaja teatab pädevale asutusele viivitamata sellest, et ta on lõpetanud äriliste õhupallilendude käitamise.

BOP.ADD.110   Lennukõlblikkusnõuded

Õhupallil peab olema määruse (EL) nr 748/2012 kohaselt välja antud lennukõlblikkuse sertifikaat, või kui õhupall on registreeritud kolmandas riigis, tuleb asjaomase õhupalli suhtes kohaldada märg- või kuivrendilepingut vastavalt punktile BOP.ADD.115.

BOP.ADD.115   Kolmandas riigis registreeritud õhupalli märg- ja kuivrent

a)

Käitaja teatab pädevale asutusele kõikides kolmandas riigis registreeritud õhupallidega seotud märg- ja kuivrendilepingutest.

b)

Kui kolmandas riigis registreeritud õhupalli suhtes kohaldatakse märgrendilepingut, peab käitaja tagama, et asjaomase kolmanda riigi käitaja kohaldatavad jätkuva lennukõlblikkuse ja lennutegevusega seotud ohutusstandardid on vähemalt samaväärsed ohutusstandarditega, mis saavutatakse määruse (EL) nr 1321/2014 I lisas ja käesolevas määruses sätestatud nõuete kohaldamisega.

c)

Kui kolmandas riigis registreeritud õhupalli suhtes kohaldatakse kuivrendilepingut, peab käitaja tagama, et asjaomane õhupall vastaks määruse (EÜ) nr 216/2008 I ja IV lisa kohastele jätkuva lennukõlblikkusega seotud olulistele nõuetele ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

3. jaotis

Käsiraamatud ja andmete säilitamine

BOP.ADD.200   Lennutegevuskäsiraamat

a)

Käitaja peab koostama lennutegevuskäsiraamatu.

b)

Lennutegevuskäsiraamatu sisu peab kajastama käesolevas lisas sätestatud nõudeid ja ei tohi olla vastuolus käitaja esitatud deklaratsioonis sisalduva teabega.

c)

Lennutegevuskäsiraamat võib koosneda eri osadest.

d)

Käitaja kõikidele töötajatele peab olema tagatud hõlbus juurdepääs nende tööülesandeid käsitlevatele lennutegevuskäsiraamatu osadele.

e)

Lennutegevusraamatut tuleb ajakohastada. Käitaja kõiki töötajaid tuleb teavitada lennutegevuskäsiraamatus tehtavatest mis tahes muudatustest, mis on seotud nende tööülesannete täitmisega.

f)

Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatus on korrektselt kajastatud lennutegevuskäsiraamatu koostamise aluseks olnud teave ja kõik sellega seotud muudatused.

g)

Käitaja peab tagama, et kõik käitamisega seotud töötajad saavad aru keelest, milles on kirjutatud nende tööülesandeid käsitlevad lennutegevuskäsiraamatu osad. Lennutegevuskäsiraamatu sisu esitatakse lihtsalt kasutatavas vormis.

BOP.ADD.205   Andmete säilitamine

a)

Käitaja võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab tema tegevust käsitlevaid andmeid nõuetekohaselt säilitada ja tagada nende jälgitavuse.

b)

Andmete vorming määratakse kindlaks käitaja protseduurides või käsiraamatutes.

4. jaotis

Lennumeeskond

BOP.ADD.300   Lennumeeskonna koosseis

a)

Lennumeeskonna koosseis peab vastama vähemalt õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) või asjaomase õhupalli käitamispiirangutes kindlaks määratud nõuetele.

b)

Kui lennutegevuse liik seda nõuab, peavad lennumeeskonda kuuluma lisaliikmed. Lennumeeskonna liikmete arv ei või olla väiksem, kui on ette nähtud lennutegevuskäsiraamatus.

c)

Kõikidel lennumeeskonna liikmetel peavad olema komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa kohaselt välja antud või tunnustatud ning neile määratud ülesannete täitmiseks sobivad load ja pädevusmärked.

d)

Lennumeeskonna liikme ülesanded juhiste taga võib lennu ajal üle võtta mõni teine sobiva kvalifikatsiooniga meeskonnaliige.

e)

Vabakutselisena või osalise tööajaga töötavate lennumeeskonna liikmete teenuste kasutamisel peab käitaja kontrollima kõikide järgmiste nõuete täitmist:

1)

käesolevas alajaos sätestatud nõuded;

2)

määruse (EL) nr 1178/2011 I lisas sätestatud nõuded, sealhulgas hiljutisi kogemusi käsitlevad nõuded;

3)

lennu- ja tööaja suhtes kohaldatavad piirangud ja puhkeaja nõuded, mis on kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega, kus asub käitaja peamine tegevuskoht, võttes arvesse kõiki asjaomase lennumeeskonna liikme teis(t)ele käitaja(te)le osutatud teenuseid.

BOP.ADD.305   Õhusõiduki kapteniks määramine

a)

Käitaja peab määrama ühe lennumeeskonda kuuluva piloodi õhusõiduki kapteniks.

b)

Käitaja määrab õhusõiduki kapteniks üksnes sellise lennumeeskonna liikmete hulka kuuluva piloodi, kellel on:

1)

määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa kohane õhusõiduki kapteni kvalifikatsioon;

2)

lennutegevuskäsiraamatus sätestatud miinimumkogemus ning

3)

piisavad teadmised lennu toimumise piirkonna kohta.

BOP.ADD.310   Koolitused ja teadmiste kontroll

Kõik lennumeeskonna liikmete koolitused ja nende teadmiste kontroll toimub kooskõlas punkti BOP.ADD.315 nõuetega järgmiselt:

a)

vastavalt käitaja lennutegevuskäsiraamatus ette nähtud koolitusprogrammidele ja -kavadele;

b)

kõnealuseid koolitusi ja teadmiste kontrolle teevad nõuetekohaselt kvalifitseeritud isikud ning lennutreeninguid ja sellega seotud kontrolle teevad isikud, kellel on määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa kohane kvalifikatsioon.

BOP.ADD.315   Jätkuõpe ja teadmiste kontroll

a)

Iga lennumeeskonna liige peab iga kahe aasta järel läbima lennu- ja maapealse tegevuse jätkuõppe käitatava õhupallitüübi osas, sealhulgas kõikide pardal olevate ohutusvahendite ja avariivarustuse paigutuse ja kasutamise osas.

b)

Kõik lennumeeskonna liikmed peavad läbima käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli, et tõendada tava-, ebahariliku ja hädaolukorra protseduuride tundmist, mis hõlmavad lennutegevuskäsiraamatus kirjeldatud eriülesannetega seotud asjaomaseid aspekte. Eespool nimetatud kontrollide puhul tuleb vajalikul määral arvesse võtta neid lennumeeskonna liikmeid, kes käitavad öiseid VFR-lende.

c)

Käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli tulemused kehtivad 24 kalendrikuud alates tasemekontrolli toimumise kuu lõpust, või kui käitaja korraldatav tasemekontroll läbitakse kehtivusaja viimase kolme kuu jooksul, arvestatakse uut kehtivusaega alates eelmise kehtivusaja lõppkuupäevast.

5. jaotis

Käitamise üldnõuded

BOP.ADD.400   Õhusõiduki kapteni kohustused

Õhusõiduki kapten peab järgima kõiki järgmiseid nõudeid:

a)

käitaja vahejuhtumitest teatamise süsteemi (millele on osutatud punktis BOP.ADD.025) käsitlevad asjakohased nõuded;

b)

kõiki selliseid lennu- ja tööaja suhtes kohaldatavaid piiranguid ja puhkeaja nõudeid, mis on kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega, kus asub käitaja peamine tegevuskoht.

BOP.ADD.405   Õhusõiduki kapteni õigused

Olenemata punktist BOP.BAS.035 peab käitaja võtma kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõik õhupalliga veetavad isikud täidavad õhusõiduki kapteni kõiki seaduslikke korraldusi, mida ta annab õhupalli ja selles viibivate isikute ja vara või maapinnal viibivate isikute ja vara ohutuse tagamiseks.

BOP.ADD.410   Õhupallimeeskonna lisaliige

Kui õhupalli pardal on üle 19 reisija, peab pardal lisaks punkti BOP.ADD.300 alapunktide a ja b kohaselt nõutavatele meeskonnaliikmetele olema vähemalt üks meeskonna lisaliige reisijate abistamiseks hädaolukorras. Meeskonna lisaliikmel peab olema nõuetekohane kogemus ja väljaõpe.

BOP.ADD.415   Süvaveesukeldumise ja vere loovutamise mõju töövõimele

Meeskonnaliige ei tohi täita õhupalli käitamisega seotud ülesandeid, kui tema töövõime on süvaveesukeldumise või vere loovutamise tõttu kahjustatud.

BOP.ADD.420   Ühine suhtlemiskeel

Käitaja peab tagama, et kõik meeskonnaliikmed oskavad suhelda ühises suhtlemiskeeles.

BOP.ADD.425   Psühhoaktiivsed ained

Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et õhupalli pardale ei lubataks isikut, kellel on selline alkoholi- või narkojoove, et selle isiku juuresolek võib ohustada õhupalli või selles veetavaid isikuid või vara või maapinnal viibivaid isikuid või vara.

BOP.ADD.430   Ohuolukord

Käitaja peab võtma kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kellegi ettekavatsetud, hoolimatu või ettevaatamatu tegu või tegevusetus ei põhjustaks üht järgmistest variantidest:

a)

see ohustaks õhupalli või õhupallis või maapinnal viibivaid isikuid;

b)

see põhjustaks või võimaldaks õhusõidukist tulenevat ohtu isikutele või varale.

BOP.ADD.435   Pardal nõutavad dokumendid, käsiraamatud ja teave

a)

Igal lennul peavad pardal olema järgmised dokumendid, käsiraamatud ja teave originaalis või koopiatena:

1)

käitaja esitatud deklaratsioon;

2)

teave kavandatava lennupiirkonna otsingu- ja päästeteenistuste kohta;

3)

operatsiooniline lennuplaan.

b)

Järgmiste dokumentide, käsiraamatute ja teabe originaale ei tohi hoida lennu ajal õhupalli pardal, vaid mõnes turvalises kohas:

1)

alapunktis a osutatud dokumendid, käsiraamatud ja teave, kui lennu ajal on õhupalli pardal nende koopiad;

2)

kehtivate standardsete käitamisprotseduuride (SOP) või lennutegevuskäsiraamatu osad, milles käsitletakse meeskonnaliikmete tööülesandeid ja mis peavad olema neile hõlpsasti kättesaadavad;

3)

reisijate nimekiri, kui pardal on reisijad;

4)

punkti BOP.ADD.600 alapunktis c osutatud dokumendid massi kohta.

c)

Õhusõiduki kapten või käitaja teeb pädeva asutuse nõudmise korral originaaldokumendid kättesaadavaks asjaomase pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 24 tundi.

BOP.ADD.440   Ohtlikud kaubad

Käitaja peab:

a)

kehtestama protseduurid selle tagamiseks, et võetakse kõik põhjendatud meetmed, et vältida ohtlike kaupade tahtmatut viimist õhupalli pardale ning

b)

andma töötajatele vajalikku teavet, mis võimaldaks neil nõuetekohaselt täita oma kohustusi seoses ohtlike kaupadega, mida veetakse või kavatsetakse vedada õhupalli pardal.

6. jaotis

Käitamisprotseduurid

BOP.ADD.500   Kütuse- või ballastivaru arvutused

Käitaja peab tagama, et kütuse- või ballastivaru arvutused on dokumenteeritud operatsioonilises lennuplaanis.

BOP.ADD.505   Erikategooriate reisijate vedu

Käitaja peab kehtestama protseduurid, millega tagatakse õhupalli ja selles viibivate isikute või vara ohutus juhul, kui õhupalli pardal veetakse eritingimusi, abistamist või eriseadmeid vajavaid isikuid.

BOP.ADD.510   Õhupalliga teostatavad ärilised erilennud – standardsed käitamisprotseduurid

Olenemata punktist BOP.BAS.190:

a)

Käitaja peab enne õhupalliga teostatava ärilise erilennu alustamist tegema riskianalüüsi, hinnates lennutegevuse keerukust, et määrata kindlaks kavandatava lennuga kaasnevad ohud ja sellega seotud riskid ning võtta vajaduse korral leevendavaid meetmeid.

b)

Käitaja peab enne õhupalliga teostatava ärilise erilennu alustamist kehtestama riskianalüüsi põhjal standardsed käitamisprotseduurid (SOP), mis on vastavuses kavandatava lennutegevuse ja selleks kasutatava õhupalliga. Käitamisprotseduurid (SOP) peavad olema lisatud lennutegevuskäsiraamatusse või esitatakse eraldi dokumendina. Käitaja vaatab käitamisprotseduurid (SOP) korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab neid, et võtta nõuetekohaselt arvesse riskianalüüsi.

c)

Käitaja peab tagama, et õhupalliga teostatava ärilise erilennu tegemisel järgitakse standardseid käitamisprotseduure (SOP).

7. jaotis

Suutlikkus ja käitamispiirangud

BOP.ADD.600   Massi kindlaksmääramise süsteem

a)

Käitaja peab kehtestama süsteemi, milles on täpsustatud, kuidas määratakse iga lennu jaoks kindlaks järgmised andmed, et õhusõiduki kapten saaks kontrollida õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) ette nähtud piirangute järgimist:

1)

õhupalli tühimass;

2)

tegeliku lasti mass;

3)

kütuse või ballasti mass;

4)

stardimass;

5)

kas õhupall on lastitud õhusõiduki kapteni või kvalifitseeritud töötajate järelevalve all;

6)

kogu dokumentatsiooni ettevalmistus ja asukoht.

b)

Elektroonilised massiarvutused peavad olema õhusõiduki kapteni poolt korratavad.

c)

Dokumendid massi kohta, milles täpsustatakse alapunktis a loetletud teavet, koostatakse enne iga lendu ning dokumenteeritakse operatsioonilises lennuplaanis.


(1)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).

(2)  Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35).


Liide

Image Tekst pildi Image Tekst pildi