EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2226,

30. november 2017,

millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 87 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, et

2.   Terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil sätestatakse käesolevas määruses ka tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriikide määratud asutused ja Europol saada juurdepääsu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile selles päringute tegemiseks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel keelatakse siseneda liikmesriikide territooriumile lühiajaliseks viibimiseks kooskõlas määruse (EL) 2016/399 artikliga 14.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste isikute suhtes:

4.   Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad riigis lubatud viibimisaja kestuse arvutamist ja liikmesriikidele hoiatusteate edastamist, kui lubatud viibimisaeg on lõppenud, ei kohaldata nende kolmandate riikide kodanike suhtes,

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „välispiirid“– määruse (EL) 2016/399 artikli 2 lõikes 2 määratletud välispiirid;

2)   „sisepiirid“– määruse (EL) 2016/399 artikli 2 lõikes 1 määratletud sisepiirid;

3)   „piirivalveasutused“– piirivalvega tegelevad asutused, kellele on siseriikliku õiguse kohaselt tehtud ülesandeks teostada kontrolle piiril, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 11;

4)   „immigratsiooniasutused“– pädevad asutused, kes vastutavad siseriikliku õiguse alusel ühe või mitme järgneva eest:

5)   „viisasid väljastav asutus“– määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 4 lõikes 3 määratletud viisasid väljastav asutus;

6)   „kolmanda riigi kodanik“– iga isik, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses, välja arvatud isikud, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmandate riikide vaheliste lepingute alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega;

7)   „reisidokument“– pass või sellega samaväärne dokument, mis lubab selle kasutajal ületada välispiiri ning kuhu võib kanda viisa;

8)   „lühiajaline viibimine“– viibimine liikmesriigi territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõikes 1;

9)   „lühiajaline viisa“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009 (37) artikli 2 punkti 2 alapunktis a määratletud viisa;

10)   „riiklik lühiajaline viisa“– Schengeni acquis’d täielikult mitte kohaldava liikmesriigi väljastatud luba kavandatud viibimiseks selle liikmesriigi territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul;

11)   „lubatud viibimisaeg“– täpne päevade arv, mille jooksul kolmanda riigi kodanikul on lubatud liikmesriikide territooriumil seaduslikult viibida; päevade arvestamist alustatakse riiki sisenemise kuupäevast vastavalt kohaldatavatele sätetele;

12)   „vastutav liikmesriik“– liikmesriik, kes on sisestanud andmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi;

13)   „isikusamasuse kontroll“– andmekogumite võrdlemise protsess väidetava isikusamasuse kindlakstegemiseks (üks-ühele kontroll);

14)   „tuvastamine“– isikusamasuse kindlakstegemise protsess andmebaasis tehtava otsingu kaudu, mille käigus võrreldakse andmeid mitmete andmekogumitega (üks-mitmele kontroll);

15)   „tähtnumbrilised andmed“– tähtede, numbrite, erimärkide, tühikute ja kirjavahemärkidena esitatud andmed;

16)   „sõrmejälgede andmed“– olemasolu korral parema käe ja selle puudumisel vasaku käe nelja sõrmejälje – nimetissõrme, keskmise sõrme, neljanda sõrme ja väikese sõrme – andmed;

17)   „näokujutis“– näo digitaalne kujutis;

18)   „biomeetrilised andmed“– sõrmejälgede andmed ja näokujutis;

19)   „viibimisaja ületaja“– kolmanda riigi kodanik, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumil lubatud lühiajalise viibimisaja kestusega seotud tingimusi;

20)   „eu-LISA“– määrusega (EL) nr 1077/2011 asutatud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet;

21)   „järelevalveasutused“– kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 loodud järelevalveasutus ja kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 loodud järelevalveasutus;

22)   „riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmed“– kõik artikli 14 ja artiklite 16–20 kohaselt riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi salvestatud andmed;

23)   „õiguskaitse“– terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamine, avastamine või uurimine;

24)   „terroriakt“– liikmesriigi õiguse rikkumine, mis vastab ühele direktiivis (EL) 2017/541 osutatud õigusrikkumistest või on sellega samaväärne;

25)   „raske kuritegu“– õigusrikkumine, mis vastab ühele raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud õigusrikkumistest või on sellega samaväärne, kui see on liikmesriigi õiguse kohaselt karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat;

26)   „määratud asutus“– asutus, kelle liikmesriik on määranud vastavalt artiklile 29 vastutama terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise või uurimise eest;

27)   „iseteenindussüsteem“– määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 23 määratletud iseteenindussüsteem;

28)   „e-värav“– määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 24 määratletud taristu;

29)   „registreerimise ebaõnnestumise määr“– biomeetriliseks registreerimiseks ebapiisava kvaliteediga registreerimiste osatähtsus;

30)   „valepositiivsete tuvastamiste määr“– selliste biomeetrilise otsingu käigus saadud päringutabamuste osatähtsus, mis ei puuduta kontrollitavat reisijat;

31)   „valenegatiivsete tuvastamiste määr“– biomeetrilise otsingu käigus saamata jäänud päringutabamuste osatähtsus, ehkki reisija biomeetrilised andmed olid registreeritud.

2.   Määruse (EL) 2016/679 artiklis 4 määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, kui liikmesriikide ametiasutused töötlevad isikuandmeid käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel.

3.   Direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 3 määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, kui liikmesriikide ametiasutused töötlevad isikuandmeid käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel.

Artikkel 4

Piirid, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutamine nendel piiridel

1.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendatakse välispiiridel.

2.   Schengeni acquis’d täielikult kohaldavad liikmesriigid võtavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele oma sisepiiridel nende liikmesriikidega, kes Schengeni acquis’d veel täielikult ei kohalda, aga kes rakendavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.

3.   Liikmesriigid, kes kohaldavad Schengeni acquis’d täielikult, ja liikmesriigid, kes Schengeni acquis’d veel täielikult ei kohalda, aga kes rakendavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, võtavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele oma sisepiiridel nende liikmesriikidega, kes Schengeni acquis’d veel täielikult ei kohalda ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ei rakenda.

4.   Liikmesriigid, kes Schengeni acquis’d veel täielikult ei kohalda, aga kes rakendavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, võtavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele oma sisepiiridel nagu on määratletud määruse (EL) 2016/399 artikli 2 lõike 1 punktides b ja c.

5.   Erandina artikli 23 lõike 2 kolmandast ja neljandast lõigust ning artiklist 27 võtab liikmesriik, kes Schengeni acquis’d veel täielikult ei kohalda, aga kes rakendab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele ilma biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonideta oma maismaapiiridel liikmesriigiga, kes Schengeni acquis’d veel täielikult ei kohalda, aga kes rakendab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi. Kui kolmanda riigi kodanik ei ole riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis veel registreeritud, luuakse kõnealuse kolmanda riigi kodaniku kohta nimetatud sisepiiridel isiklik toimik ilma biomeetrilisi andmeid salvestamata. Biomeetrilised andmed lisatakse järgmises piiripunktis, kus riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendatakse koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega.

Artikkel 5

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutuselevõtmine

eu-LISA töötab välja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, sealhulgas artikli 16 lõike 1 punktis d ning artikli 17 lõike 1 punktides b ja c osutatud biomeetriliste andmete töötlemiseks vajalikud funktsioonid, ning tagab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi operatiivjuhtimise ja piisava turvalisuse.

Artikkel 6

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi eesmärgid

1.   Registreerides ja salvestades riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis andmed ning andes liikmesriikidele juurdepääsu nendele andmetele, on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi eesmärgid:

2.   Tagades määratud ametiasutustele juurdepääsu vastavalt käesolevas määruses kehtestatud tingimustele, on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ülesanne

3.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem toetab, kui see on asjakohane, liikmesriike määruse (EL) 2016/399 artikli 8d alusel loodud riiklike lihtsustusprogrammide kasutamisel, et hõlbustada kolmandate riikide kodanike piiriületust järgmisel viisil:

Artikkel 7

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi tehniline ülesehitus

1.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem koosneb järgmistest elementidest:

2.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi haldab eu-LISA oma tehnilistes keskustes. Ta tagab käesoleva määrusega ette nähtud funktsioonide toimimise vastavalt artikli 37 lõike 3 kohastele kättesaadavust, kvaliteeti ja kiirust puudutavatele tingimustele.

3.   Ilma et see piiraks komisjoni otsuse 2008/602/EÜ (38) kohaldamist, on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi sidetaristu teatavad riistvara- ja tarkvarakomponendid otsuse 2004/512/EÜ artikli 1 lõikes 2 osutatud VISi sidetaristuga ühised. Tagatakse VISi andmete ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmete loogiline lahusus.

Artikkel 8

Koostalitlusvõime VISiga

1.   eu-LISA loob riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning VISi koostalitlusvõime tagamiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi ning VISi kesksüsteemi vahel turvalise sidekanali. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja VISi vaheline otsene päringute tegemine on võimalik ainult siis, kui see on nii käesoleva määrusega kui ka määrusega (EÜ) nr 767/2008 ette nähtud. Kui asjaomane asutus alustab viisadega seotud andmete võtmist VISist, nende importimist riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning nende ajakohastamist VISist riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, on see automaatne menetlus.

2.   Koostalitlusvõime võimaldab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutavatel piirivalveasutustel teha selle süsteemi kaudu päringuid VISis eesmärgiga:

3.   Koostalitlusvõime võimaldab VISi kasutavatel viisasid väljastavatel asutustel teha selle süsteemi kaudu päringuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis eesmärgiga, et

4.   Artiklis 13 osutatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi veebiteenuse töölerakendamiseks ajakohastab VIS kord päevas artikli 13 lõikes 5 osutatud eraldi andmebaasi, mis on ette nähtud ainult andmetega tutvumiseks, tehes ühesuunalise väljavõtte vähimatest vajalikest VISi andmetest.

Artikkel 9

Juurdepääs riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks ja päringute tegemiseks

1.   Juurdepääs riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile artiklis 14 ning artiklites 16–20 osutatud andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks ja päringute tegemiseks antakse üksnes liikmesriikide nende riiklike asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele, kes on pädevad saavutama artiklites 23–35 sätestatud eesmärke. Juurdepääs tagatakse ainult sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuste riiklike asutuste ülesannete täitmiseks kooskõlas nimetatud eesmärkidega ja on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.

2.   Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil pädevad riiklikud asutused, kelleks on piirivalveasutused, viisasid väljastavad asutused ja immigratsiooniasutused. Pädevate riiklike asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel on juurdepääs riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks või päringute tegemiseks. Iga liikmesriik edastab eu-LISA-le viivitamata nende pädevate riiklike asutuste nimekirja. Selles nimekirjas täpsustatakse, millisel eesmärgil pääseb iga asutus juurde riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi salvestatud andmetele.

3.   Asutused, kellel on õigus teha terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil päringuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmete hulgas või pääseda juurde nendele andmetele, määratakse IV peatüki kohaselt.

Artikkel 10

Üldpõhimõtted

1.   Kõik pädevad asutused, kellel on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile juurdepääsu õigus, tagavad, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutamine on vajalik, asjakohane ja proportsionaalne.

2.   Kõik pädevad asutused tagavad, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutamine, sealhulgas biomeetriliste andmete kogumine, on kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetega. Eelkõige seatakse lapse andmete kogumisel esikohale lapse huvid.

Artikkel 11

Automaatkalkulaator ja kohustus teavitada kolmandate riikide kodanikke järelejäänud lubatud viibimisajast

1.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem sisaldab automaatkalkulaatorit, mis näitab iga riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud kolmanda riigi kodaniku maksimaalset lubatud viibimisaega

Automaatkalkulaatorit ei kasutata nende kolmandate riikide kodanike puhul,

2.   Automaatkalkulaator teatab pädevatele asutustele

3.   Piirivalveasutused teavitavad kolmanda riigi kodanikku lubatud maksimaalsest viibimisajast, võttes arvesse sisenemiste arvu ja viisaga lubatud viibimisaja kestust, kooskõlas määruse (EL) 2016/399 artikli 8 lõikega 9. Selle teabe edastab kas piirivalveametnik piiril kontrollide teostamise ajal või piiripunkti paigaldatud seadme abil, mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul kasutada veebiteenust, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 13 lõikes 1 ja 2.

4.   Schengeni acquis’d veel täielikult mitte kohaldavates, aga riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendavates liikmesriikides lühiajalise viisa või riikliku lühiajalise viisa alusel viibivate kolmandate riikide kodanike puhul, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, ei märgi automaatkalkulaator lubatud viibimisaega lühiajalise viisa või riikliku lühiajalise viisa alusel.

Esimeses lõigus osutatud juhul kontrollib automaatkalkulaator ainult seda, et

5.   Selle kontrollimiseks, kas üheks või kaheks sisenemiseks väljastatud lühiajalist viisat omavad kolmandate riikide kodanikud on oma lühiajalise viisaga lubatud sisenemiste arvu juba ära kasutanud, võtab automaatkalkulaator arvesse ainult sisenemisi Schengeni acquis’d täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumile. Seda kontrolli ei tehta sisenemisel nende liikmesriikide territooriumile, kes Schengeni acquis’d veel täielikult ei kohalda, aga kes rakendavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.

6.   Automaatkalkulaatorit kohaldatakse samuti määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25 lõike 1 punkti b alusel välja antud piiratud territoriaalse kehtivusega lühiajalise viisaga lubatud lühiajaliste viibimiste suhtes. Sellisel juhul võtab automaatkalkulaator arvesse sellise viisaga lubatud viibimisaega, olenemata sellest, kas asjaomase kolmanda riigi kodaniku viibitud päevade koguarv on mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul suurem kui 90 päeva.

Artikkel 12

Teavitusmehhanism

1.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kuulub mehhanism, mis tuvastab kohe pärast lubatud viibimisaja lõppemist automaatselt, millistes riiki sisenemise või riigist lahkumise andmetes puuduvad andmed lahkumise kohta, ning tuvastab kanded, mille puhul maksimaalne lubatud viibimisaeg ületati.

2.   Kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 693/2003 (39) väljastatud kehtiva transiiti hõlbustava dokumendi alusel piiri ületavate kolmandate riikide kodanike puhul kuulub riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi mehhanism, mis tuvastab kohe pärast lubatud viibimisaja lõppemist automaatselt, millistes riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmetes puuduvad andmed lahkumise kohta, ning tuvastab automaatselt kanded, mille puhul maksimaalne lubatud viibimisaeg ületati.

3.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loodud nimekiri, mis sisaldab artiklites 16 ja 17 osutatud andmeid kõikide tuvastatud isikute kohta, kelle viibimisaeg on ületatud, on kättesaadav määratud riiklikele pädevatele asutustele vastavalt artikli 9 lõikele 2, et kõnealused asutused saaksid võtta asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 13

Veebiteenus

1.   Selleks et kolmandate riikide kodanikel oleks igal ajal võimalik kontrollida oma lubatud järelejäänud viibimisaega, võimaldab turvalise juurdepääsuga veebiteenus, mida eu-LISA oma tehnilistes keskustes haldab, kolmandate riikide kodanikel sisestada artikli 16 lõike 1 punkti b kohaselt nõutavad andmed koos nende plaanitava sisenemis- või lahkumiskuupäevaga või mõlemaga. Veebiteenus annab nende põhjal kolmandate riikide kodanikele vastuse, kas kõik on korras või mitte („OK“/„NOT OK“), samuti teabe järelejäänud lubatud viibimisaja kohta.

2.   Erandina lõikest 1, ei anna veebiteenus Schengeni acquis’d veel täielikult mitte kohaldavas, aga riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendavas liikmesriigis kavandatud viibimise korral mingit teavet lühiajalise viisa või riikliku lühiajalise viisa alusel lubatud viibimisaja kohta.

Esimeses lõigus osutatud juhul võimaldab veebiteenus kolmanda riigi kodanikel kontrollida, et mis tahes 180-päevasesse ajavahemikku jäävat 90-päevast ülempiiri ei ole ületatud, ning saada teavet selle ülempiiri raames järelejäänud lubatud viibimisaja kohta. Seda teavet antakse viibimiste kohta 180-päevasel ajavahemikul enne veebiteenusega konsulteerimist või nende plaanitavat sisenemis- või lahkumiskuupäeva või mõlemat.

3.   Selleks et täita oma kohustusi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 1 punkti b alusel, kasutavad vedajad veebiteenust, et kontrollida, kas üheks või kaheks sisenemiseks väljastatud lühiajalist viisat omavad kolmandate riikide kodanikud on oma viisaga lubatud sisenemiste arvu juba ära kasutanud. Vedaja sisestab käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud andmed. Veebiteenus annab nende põhjal vedajatele vastuse, kas kõik on korras või mitte („OK“/„NOT OK“). Vedajad võivad säilitada saadetud teabe ja saadud vastuse vastavalt kohaldatavale õigusele. Vedajad kehtestavad autentimissüsteemi, et tagada ainult selleks luba omavatele töötajatele juurdepääs veebiteenusele. Vastust, kas kõik on korras või mitte („OK“/„NOT OK“) ei saa pidada otsuseks, millega antakse riiki sisenemise luba või keeld vastavalt määrusele (EL) 2016/399.

4.   Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 2 rakendamise eesmärgil või nimetatud konventsiooni artiklist 26 tuleneva võimaliku vaidluse lahendamise eesmärgil säilitab eu-LISA logifailid kõikide andmetöötlustoimingute kohta, mida vedajad on veebiteenuse kaudu teinud. Need logifailid sisaldavad iga toimingu kuupäeva ja kellaaega, päringus kasutatud andmeid, veebiteenuse edastatud andmeid ja kõnealuse vedaja nime.

Logifaile säilitatakse kaks aastat. Logifaile kaitstakse asjakohaste meetmetega loata juurdepääsu eest.

5.   Veebiteenus kasutab eraldi andmebaasi, mis on ette nähtud ainult andmetega tutvumiseks ja mida ajakohastatakse kord päevas, tehes ühesuunalise väljavõtte vähimatest vajalikest riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning VISi andmetest. eu-LISA vastutab veebiteenuse ja seal sisalduvate isikuandmete turvalisuse kontrollimise eest ning isikuandmete väljavõtmise eest eraldi andmebaasi, mis on ette nähtud ainult andmetega tutvumiseks.

6.   Veebiteenus ei võimalda vedajatel kontrollida, kas üheks või kaheks sisenemiseks väljastatud riiklikku lühiajalist viisat omavad kolmandate riikide kodanikud on kõnealuse viisaga lubatud sisenemiste arvu juba ära kasutanud.

7.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid veebiteenuse kasutustingimuste üksikasjalike normide ja veebiteenuse suhtes kohaldatavate andmekaitse- ja andmeturbe-eeskirjade kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 68 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt.

II PEATÜKK

ANDMETE SISESTAMINE JA KASUTAMINE PÄDEVATE ASUTUSTE POOLT

Artikkel 14

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmete sisestamise kord

1.   Piirivalveasutused kontrollivad kooskõlas artikliga 23 kolmanda riigi kodaniku isikusamasust ja seda, kas tema kohta on eelnevalt loodud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis isiklik toimik. Kui kolmanda riigi kodanik kasutab iseteenindussüsteemi andmete eelregistreerimiseks või kontrollideks piiril, tehakse kontroll iseteenindussüsteemi abil.

2.   Kui kolmanda riigi kodaniku isiklik toimik on eelnevalt loodud, siis vajaduse korral piirivalveasutus

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud andmestik seotakse asjaomase kolmanda riigi kodaniku isikliku toimikuga.

Asjakohasel juhul lisatakse asjaomase kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikku artikli 19 lõigetes 1, 2, 4 ja 5 osutatud andmed. Kolmanda riigi kodaniku isiklikku toimikusse lisatakse reisidokumendid ja isikuandmed, mida kolmanda riigi kodanik seaduslikult kasutab.

Juhul kui isiklik toimik on eelnevalt salvestatud ja kolmanda riigi kodanik esitab kehtiva reisidokumendi, mis erineb eelnevalt salvestatud reisidokumendist, ajakohastatakse kooskõlas artikliga 15 ka artikli 16 lõike 1 punktis d ja artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud andmeid.

3.   Kui on vaja sisestada või ajakohastada viisaomaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid, võivad piirivalveasutused võtta VISist ning importida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi käesoleva määruse artikli 16 lõike 2 punktides c–f ette nähtud andmeid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8 ja määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 18a.

4.   Kui kolmanda riigi kodanikku ei ole riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis varem registreeritud, loob piirivalveasutus asjaomase kolmanda riigi kodaniku kohta isikliku toimiku, sisestades vastavalt vajadusele artikli 16 lõigetes 1 ja 6, artikli 17 lõikes 1 ja artikli 18 lõikes 1 osutatud andmed.

5.   Kui kolmanda riigi kodanik kasutab andmete eelregistreerimiseks iseteenindussüsteemi, kohaldatakse määruse (EL) 2016/399 artiklit 8a. Sel juhul võib kolmanda riigi kodanik eelregistreerida isikliku toimiku andmed või vajaduse korral riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikus olevad andmed, mida tuleb ajakohastada. Piirivalveasutused peavad need andmed kinnitama, kui kooskõlas määrusega (EL) 2016/399 on tehtud otsus anda välja sisenemisluba või sisenemiskeeld. Käesoleva määruse artikli 16 lõike 2 punktides c–f loetletud andmeid võib võtta VISist ning importida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.

6.   Kui kolmanda riigi kodanik kasutab kontrollideks piiril iseteenindussüsteemi, kohaldatakse määruse (EL) 2016/399 artiklit 8b. Sellisel juhul tehakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud isikusamasuse kontroll iseteenindussüsteemi abil.

7.   Kui kolmanda riigi kodanik kasutab välispiiri ületamiseks või sisepiiri ületamiseks seal, kus kontrolli ei ole veel kaotatud, e-väravat, kohaldatakse määruse (EL) 2016/399 artiklit 8b. Sellisel juhul registreeritakse asjaomane riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestik ning seotakse see vastava isikliku toimikuga e-värava abil.

8.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 20 ja määruse (EL) 2016/399 artikli 12 lõike 3 kohaldamist, kui liikmesriigi territooriumil viibiva kolmanda riigi kodaniku lühiajaline viibimine algab kohe pärast elamisloa või pikaajalise viisa alusel viibimist ning varasemat isiklikku toimikut ei ole loodud, võib kolmanda riigi kodanik taotleda, et pädevad asutused koostaksid käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud isikliku toimiku ning looksid riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestiku, sisestades käesoleva määruse artikli 16 lõigetes 1, 2 ja 6 ning artikli 17 lõikes 1 osutatud andmed. Käesoleva määruse artikli 16 lõike 2 punktis a osutatud andmete asemel sisestavad nimetatud pädevad asutused lühiajalise viibimise alguskuupäeva ning käesoleva määruse artikli 16 lõike 2 punktis b osutatud andmete asemel sisestavad nad need andmed sisestanud asutuse nime.

Artikkel 15

Kolmandate riikide kodanike näokujutis

1.   Kui on vaja luua isiklik toimik või ajakohastada artikli 16 lõike 1 punktis d ja artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud näokujutist, salvestatakse tegelik näokujutis.

2.   Erandina lõikest 1 võib erandjuhtudel, kui ei ole võimalik järgida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis näokujutise salvestamiseks ette nähtud näokujutise kvaliteedi ja eraldusvõime tehnilisi kirjeldusi, võib näokujutise võtta elektrooniliselt masinloetava reisidokumendi elektrooniliselt kiibilt. Sellisel juhul sisestatakse näokujutis isiklikku toimikusse alles pärast selle elektroonilist kontrollimist, et masinloetava reisidokumendi elektroonilisele kiibile salvestatud näokujutis vastab asjaomase kolmanda riigi kodaniku tegelikule näokujutisele.

3.   Iga liikmesriik edastab komisjonile kord aastas aruande lõike 2 kohaldamise kohta. Kõnealune aruanne sisaldab asjaomaste kolmandate riikide kodanike arvu ja selgitust aset leidnud erandjuhtude kohta.

4.   Kolmanda riigi kodaniku näokujutis peab olema sellise lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saaks kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks.

5.   Kahe aasta jooksul pärast riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutuselevõttu koostab komisjon aruande VISi salvestatud näokujutiste kvaliteedistandardite ja selle kohta, kas need võimaldavad biomeetrilist võrdlemist, eesmärgiga kasutada VISi salvestatud näokujutisi piiridel ja liikmesriikide territooriumil nende kolmandate riikide kodanike isikusamasuse kontrollimiseks, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, ilma et peaks neid näokujutisi salvestama riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi. Komisjon edastab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui komisjon peab seda asjakohaseks, kaasnevad selle aruandega seadusandlikud ettepanekud, sealhulgas ettepanekud muuta käesolevat määrust, määrust (EÜ) nr 767/2008 või mõlemat seoses VISi salvestatud kolmandate riikide kodanike näokujutiste kasutamisega käesolevas lõikes osutatud eesmärkidel.

Artikkel 16

Isikuandmed kolmandate riikide kodanike puhul, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet

1.   Piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, koostab piirivalveasutus kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, isikliku toimiku, sisestades järgmised andmed:

2.   Piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, lisatakse kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, igal riiki sisenemisel riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi järgmised andmed:

Esimeses lõigus osutatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestik seotakse selle kolmanda riigi kodaniku isikliku toimikuga, kasutades individuaalset viitenumbrit, mille riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem on isikliku toimiku koostamisel loonud.

3.   Piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, lisatakse kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, igal riigist lahkumisel riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikku järgmised andmed:

Kui nimetatud kolmanda riigi kodanik kasutab muud viisat kui see, mis registreeriti riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikus viimasel riiki sisenemisel, siis ajakohastatakse vastavalt lõike 2 punktides d–g loetletud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikus olevad andmed.

Esimeses lõigus osutatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestik seotakse selle kolmanda riigi kodaniku isikliku toimikuga.

4.   Kui vahetult pärast lubatud viibimisaja lõppkuupäeva puuduvad andmed isiku lahkumise kohta, lisab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikku teatava märke ning viibimisaja ületajana tuvastatud kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, andmed kantakse artiklis 12 osutatud nimekirja.

5.   Piirivalveasutus võib kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikku andmete sisestamiseks või ajakohastamiseks võtta VISist käesoleva artikli lõike 2 punktides c–f ette nähtud andmeid ning importida neid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 18a.

6.   Kui kolmanda riigi kodanik osaleb liikmesriigi riiklikus lihtsustusprogrammis kooskõlas määruse (EL) 2016/399 artikliga 8d, lisavad liikmesriigid tema isiklikku toimikusse teavituse asjaomase liikmesriigi riikliku lihtsustusprogrammi kohta.

7.   Kehtiva transiiti hõlbustava dokumendi alusel piiri ületavate kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatakse II lisas toodud erisätteid.

Artikkel 17

Viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike isikuandmed

1.   Piirivalveasutus koostab viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike isikliku toimiku, sisestades

2.   Viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikli 16 lõike 2 punkte a, b ja c, artikli 16 lõike 3 punkte a ja b ning artikli 16 lõiget 4.

3.   Alla 12-aastased lapsed on sõrmejälgede andmise nõudest vabastatud.

4.   Sõrmejälgede andmise nõudest vabastatakse isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta.

Kui aga sõrmejälgede võtmine on ajutiselt füüsiliselt võimatu, registreeritakse see asjaolu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis ning isiku sõrmejäljed tuleb võtta isiku riigist lahkumisel või järgmisel riiki sisenemisel. Kõnealune teave kustutatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist, kui sõrmejäljed on võetud. Piirivalveasutustel on õigus nõuda lähemaid selgitusi, miks isik on ajutiselt võimetu sõrmejälgi andma. Liikmesriigid tagavad, et on olemas sobivad menetlused, mis tagavad isiku inimväärikuse juhul, kui sõrmejälgede võtmine on raskendatud.

5.   Kui asjaomane isik on lõigete 3 või 4 alusel vabastatud sõrmejälgede andmise nõudest, siis lisatakse asjaomasele andmeväljale märge „ei kohaldata“.

Artikkel 18

Sisenemiskeelu saanud kolmandate riikide kodanike isikuandmed

1.   Kui piirivalveasutus on otsustanud vastavalt määruse (EL) 2016/399 artiklile 14 ja V lisale keelata kolmanda riigi kodanikul siseneda liikmesriikide territooriumile lühiajaliselt ning kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis ei ole asjaomase kolmanda riigi kodaniku toimikut varem salvestatud, koostab piirivalveasutus tema isikliku toimiku ning sisestab sinna

2.   Kui kolmanda riigi kodanikul keelatakse riiki siseneda põhjusel, mis vastab määruse (EL) 2016/399 V lisa B osa punktidele B, D või H ning kui asjaomase kolmanda riigi kodaniku biomeetriliste andmetega toimikut ei ole riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis varem salvestatud, koostab piirivalveasutus tema isikliku toimiku, millesse ta kannab käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 või artikli 17 lõike 1 alusel nõutavad tähtnumbrilised andmed kui see on asjakohane, ja järgmised andmed:

3.   Erandina käesoleva artikli lõikest 2, kui kohaldatakse määruse (EL) 2016/399 V lisa B osa punktile H vastavat põhjust ja kui kolmanda riigi kodaniku biomeetrilised andmed on riiki sisenemise keelamise tulemusel salvestatud SISi hoiatusteadete süsteemi, siis asjaomase kolmanda riigi kodaniku riiki biomeetrilisi andmeid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ei kanta.

4.   Kui kolmanda riigi kodanikul keelatakse riiki siseneda põhjusel, mis vastab määruse (EL) 2016/399 V lisa B osa punktile I, ning kui asjaomase kolmanda riigi kodaniku biomeetriliste andmetega toimikut ei ole riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis varem salvestatud, kantakse biomeetrilised andmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, kui riiki sisenemine keelati seetõttu, et asjaomane kolmanda riigi kodanik kujutab endast ohtu sisejulgeolekule, sealhulgas, kui see on asjakohane, avalikule korrale.

5.   Kui kolmanda riigi kodanikul keelatakse riigi siseneda põhjusel, mis vastab määruse (EL) 2016/399 V lisa B osa punktile J, koostab piirivalveasutus kõnealuse kolmanda riigi kodaniku isikliku toimiku ilma biomeetrilisi andmeid lisamata. Kui kolmanda riigi kodanikul on masinloetav reisidokument, siis võetakse näokujutis masinloetavast reisidokumendist.

6.   Kui piirivalveasutus on otsustanud vastavalt määruse (EL) 2016/399 artiklile 14 ja V lisale keelata kolmanda riigi kodanikul siseneda liikmesriikide territooriumile lühiajaliselt, sisestatakse eraldi sisenemiskeeluandmestikku järgmised andmed:

Samuti lisatakse kolmandate riikide kodanike puhul, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, sisenemiskeeluandmestikku käesoleva määruse artikli 16 lõike 2 punktides d–g sätestatud andmed.

Kolmanda riigi kodanike, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, sisenemiskeeluandmestiku loomiseks või ajakohastamiseks võib pädev piirivalveasutus võtta käesoleva määruse artikli 16 lõike 2 punktides d, e ja f sätestatud andmeid VISist ning importida neid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 18a.

7.   Lõikes 6 sätestatud sisenemiskeeluandmestik seotakse asjaomase kolmanda riigi kodaniku isikliku toimikuga.

Artikkel 19

Andmed, mis tuleb lisada lühiajalise viibimisloa kehtetuks tunnistamise, tühistamise või pikendamise korral

1.   Kui otsustatakse lühiajaline viibimisluba või viisa kehtetuks tunnistada või tühistada või lubatud viibimisaega või viisat pikendada, lisab otsuse teinud pädev asutus viimaste asjakohaste riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete hulka järgmised andmed:

2.   Kui lubatud viibimisaega on pikendatud kooskõlas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 20 lõikega 2, siis lisab pädev asutus, kes lubatud viibimisaega pikendas, lubatud viibimisaja pikendamise andmed viimaste asjakohaste riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete hulka ning teeb asjakohasel juhul märke selle kohta, et lubatud viibimisaega pikendati kooskõlas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 20 lõike 2 punktiga b.

3.   Kui otsustatakse viisa kehtetuks tunnistada või tühistada või viisat pikendada, peab otsuse teinud viisasid väljastav asutus viivitamata võtma käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud andmed VISist ning importima need otse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklitega 13 ja 14.

4.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikus on märgitud lühiajalise viibimise kehtetuks tunnistamise või tühistamise põhjused, mis on järgmised:

5.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikus märgitakse lubatud viibimisaja pikendamise põhjused.

6.   Kui isik on liikmesriikide territooriumilt lahkunud või välja saadetud vastavalt käesoleva artikli lõikes 4 osutatud otsusele, sisestab pädev asutus artikli 14 lõike 2 kohaselt riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikku asjaomased andmed.

Artikkel 20

Andmed, mis tuleb lisada, kui eeldus, et kolmanda riigi kodanik ei täida lubatud viibimise kestust käsitlevaid nõudeid, lükatakse ümber

Ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist, võivad pädevad asutused juhul, kui liikmesriigi territooriumil viibiva kolmanda riigi kodaniku kohta ei ole riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis loodud isiklikku toimikut või kui puuduvad kõnealuse kolmanda riigi kodaniku viimased asjakohased riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmed, eeldada, et kolmanda riigi kodanik ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumil lubatud viibimisajaga seotud tingimusi.

Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud juhul kohaldatakse määruse (EL) 2016/399 artiklit 12 ja kui see eeldus lükatakse ümber vastavalt nimetatud määruse artikli 12 lõikele 3,

Artikkel 21

Varumenetlused, kui andmete sisestamine on tehniliselt võimatu või riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tekib viga

1.   Kui andmete sisestamine riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi on tehniliselt võimatu või kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemis tekib viga, salvestatakse artiklites 16–20 osutatud andmed ajutiselt ühtses riiklikus liideses. Kui see ei ole võimalik, salvestatakse andmed ajutiselt kohapeal elektrooniliselt. Mõlemal juhul sisestatakse andmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi niipea, kui tehniline probleem või viga on kõrvaldatud. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid ning kasutavad vajalikku taristut, seadmeid ja ressursse, et tagada sellise ajutise kohapealse salvestamise võimalus igal ajal ja igas piiripunktis.

2.   Ilma et see piiraks kohustust teostada piiril kontrolle määruse (EL) 2016/399 alusel, salvestab piirivalveasutus erandolukorras, kui tehniliselt ei ole võimalik sisestada andmeid riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi ja ühtsesse riiklikku liidesesse ning ajutine kohapealne elektrooniline salvestamine ei ole tehniliselt võimalik, käesoleva määruse artiklites 16–20 osutatud andmed käsitsi, välja arvatud biomeetrilised andmed, ning lööb kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti sisenemis- või väljumistempli. Andmed sisestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi niipea, kui see on tehniliselt võimalik.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud erandolukorras reisidokumentidesse templi löömisest. Komisjon võtab vastu rakendusaktid komisjonile esitatavate üksikasjalike eeskirjade kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 68 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem näitab, et artiklites 16–20 osutatud andmed sisestati varumenetluse raames ning et vastavalt käesoleva määruse lõikele 2 loodud isiklikus toimikus puuduvad biomeetrilised andmed. Biomeetrilised andmed sisestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi järgmisel piiriületusel.

Artikkel 22

Üleminekuperiood ja -meetmed

1.   180 päeva jooksul pärast riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamist võtavad pädevad piirivalveasutused selleks, et teha lühiajalise viibimise luba omavate kolmanda riigi kodanike riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel kindlaks, et nad ei ole ületanud maksimaalset lubatud viibimisaega, ning asjakohasel juhul kontrollida riiki sisenemisel, et kolmanda riigi kodanikud ei ole ületanud üheks või kaheks sisenemiseks väljastatud lühiajalise viisaga lubatud sisenemiste arvu, arvesse liikmesriikide territooriumil viibimisi riiki sisenemisele või riigist lahkumisele eelnenud 180 päeva jooksul, kontrollides peale riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ka reisidokumentidesse löödud templeid.

2.   Kui kolmanda riigi kodanik on liikmesriikide territooriumile sisenenud enne ja lahkub pärast riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamist, luuakse selle kolmanda riigi kodaniku lahkumisel tema kohta isiklik toimik ning sisestatakse tema riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikku sisenemiskuupäev passi löödud templi alusel kooskõlas artikli 16 lõikega 2. Selle sätte suhtes ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamise järgset 180-päevast tähtaega. Kui sisenemistempli ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmed erinevad, peetakse õigeks templi andmeid.

Artikkel 23

Andmete kasutamine isikusamasuse kontrollimiseks piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi

1.   Piirivalveasutustel on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile juurdepääs kolmanda riigi kodaniku isikusamasuse ja varasemate registreeringute kontrollimiseks, vajaduse korral riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmete ajakohastamiseks ning päringute tegemiseks piiril kontrollide teostamiseks vajalikus ulatuses.

2.   Oma ülesannete täitmiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 antakse piirivalveasutustele juurdepääs otsingute tegemiseks artikli 16 lõike 1 punktides a, b ja c ning artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud andmete alusel.

Lisaks algatavad piirivalveasutused nende kolmandate riikide kodanike puhul, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, VISis määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 18 kohase kontrollimise eesmärgil tehtava otsingu otse VISis riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kaudu, kasutades samu tähtnumbrilisi andmeid või asjakohasel juhul teevad VISis päringuid kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 18 lõikega 2a.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud andmete alusel riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud otsingust selgub, et kolmanda riigi kodaniku andmed on selles süsteemis registreeritud, võrdlevad piirivalveasutused asjaomase kolmanda riigi kodaniku tegelikku näokujutist käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 punktis d ja artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud näokujutisega või võrdlevad viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike sõrmejälgi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetega ning kolmandate riikide kodanike, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, sõrmejälgi otse VISi andmetega kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 18. Piirivalveasutused võivad viisaomanike sõrmejälgede kontrollimiseks VISi andmete alusel teha otsingu VISis otse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kaudu, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 18 lõikes 6.

Kui näokujutise kontrollimine ebaõnnestub, tehakse isikusamasuse kontroll sõrmejälgi kasutades, ja vastupidi.

3.   Kui lõikes 2 sätestatud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et kolmanda riigi kodaniku andmed on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud, antakse piirivalveasutustele juurdepääs päringu tegemiseks selle kolmanda riigi kodaniku isiklikus toimikus ning sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikus või andmestikes või sisenemiskeeluandmestikus või -andmestikes.

4.   Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtnumbriliste andmete alusel tehtud otsingust selgub, et kolmanda riigi kodaniku andmed ei ole riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud, kui kolmanda riigi kodaniku isikusamasuse kontrollimine vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ebaõnnestub või kui kolmanda riigi kodaniku isikusamasuses on kahtlusi, antakse piirivalveasutustele andmetele juurdepääs isikusamasuse tuvastamiseks kooskõlas käesoleva määruse artikliga 27.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud isikusamasuse tuvastamiseke lisaks kohaldatakse järgmisi sätteid:

5.   Nende kolmandate riikide kodanike puhul, kelle andmed on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis juba registreeritud, kuid kelle isikliku toimiku selles süsteemis lõi liikmesriik, kes Schengeni acquis’d veel täielikult ei kohalda, aga kes rakendab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, ning kelle andmed on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi sisestatud riikliku lühiajalise viisa alusel, teevad piirivalveasutused päringu VISis vastavalt lõike 4 teise lõigu punktile a siis, kui kolmanda riigi kodanik kavatseb esimest korda pärast isikliku toimiku loomist ületada Schengeni acquis’d täielikult kohaldava liikmesriigi piiri, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.

III PEATÜKK

RIIKI SISENEMISE JA RIIGIST LAHKUMISE SÜSTEEMI KASUTAMINE TEISTE ASUTUSTE POOLT

Artikkel 24

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutamine viisade läbivaatamiseks ja nende kohta otsuse tegemiseks

1.   Viisasid väljastavad asutused teevad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis päringuid viisataotluste läbivaatamiseks ja nende kohta otsuste vastuvõtmiseks, sealhulgas viisa kehtetuks tunnistamise, tühistamise või kehtivusaja pikendamise otsuste vastuvõtmiseks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 810/2009.

Liikmesriikides, kes Schengeni acquis’d veel täielikult ei kohalda, aga kes rakendavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, teevad viisasid väljastavad asutused riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis päringuid riiklike lühiajaliste viisataotluste läbivaatamisel ja nende kohta otsuste vastuvõtmisel, sealhulgas riikliku lühiajalise viisa kehtetuks tunnistamise, tühistamise või kehtivusaja pikendamise otsuste vastuvõtmisel.

2.   Viisasid väljastavatele asutustele antakse juurdepääs otsingute tegemiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis otse VISi kaudu järgmistest andmetest ühe või mitme alusel:

3.   Kui lõikes 2 sätestatud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et kolmanda riigi kodaniku andmed on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud, antakse viisasid väljastavatele asutustele juurdepääs päringu tegemiseks selle kolmanda riigi kodaniku isiklikus toimikus ning samuti nimetatud isikliku toimikuga seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikus ning sisenemiskeeluandmestikus. Viisasid väljastavatele asutustele antakse juurdepääs automaatkalkulaatorile, et kontrollida maksimaalset järelejäänud lubatud viibimisaega. Samuti saavad viisasid väljastavad asutused uute viisataotluste läbivaatamisel ja nende kohta otsuste vastuvõtmisel teha riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis ja automaatkalkulaatoris päringuid, et teha automaatselt kindlaks maksimaalne lubatud viibimisaeg.

4.   Nende liikmesriikide viisasid väljastavatele asutustele, kes Schengeni acquis’d veel täielikult ei kohalda, aga kes rakendavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, antakse juurdepääs otsingute tegemiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis lõikes 2 sätestatud andmetest ühe või mitme alusel. Kui otsingust selgub, et kolmanda riigi kodaniku andmed on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud, antakse viisasid väljastavatele asutustele juurdepääs päringu tegemiseks selle kolmanda riigi kodaniku isiklikus toimikus ning samuti nimetatud isikliku toimikuga seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikus ning sisenemiskeeluandmestikus. Nende liikmesriikide viisasid väljastavatele asutustele, kes Schengeni acquis’d veel täielikult ei kohalda, aga kes rakendavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, antakse juurdepääs automaatkalkulaatorile, et teha kindlaks maksimaalne järelejäänud lubatud viibimisaeg. Samuti antakse viisasid väljastavatele asutustele juurdepääs riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis ning automaatkalkulaatoris päringute tegemiseks maksimaalse lubatud viibimisaja kindlakstegemiseks uute viisataotluste läbivaatamisel ja nende kohta otsuste vastuvõtmisel.

Artikkel 25

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutamine riiklikus lihtsustusprogrammis osalemise taotluste läbivaatamiseks

1.   Määruse (EL) 2016/399 artiklis 8d osutatud pädevad asutused teevad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis päringuid eesmärgiga vaadata läbi asjaomases artiklis osutatud riiklikus lihtsustusprogrammis osalemise taotlused ja võtta nende taotluste kohta vastu otsused, sealhulgas selleks, et võtta kooskõlas asjaomase artikliga vastu riiklikus lihtsustusprogrammis osalemise keelamise, tühistamise või pikendamise otsused.

2.   Pädevatele asutustele antakse juurdepääs otsingute tegemiseks järgmistest andmetest ühe või mitme alusel:

3.   Kui lõikes 2 sätestatud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et kolmanda riigi kodaniku andmed on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud, antakse pädevale asutusele juurdepääs päringu tegemiseks selle kolmanda riigi kodaniku isiklikus toimikus ning samuti nimetatud isikliku toimikuga seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikus ning sisenemiskeeluandmestikus.

Artikkel 26

Juurdepääs andmetele isikusamasuse kontrollimiseks liikmesriikide territooriumil

1.   Kolmanda riigi kodaniku isikusamasuse, liikmesriigi territooriumile sisenemise või seal viibimise tingimuste täitmise või mõlema kontrollimise eesmärgil on liikmesriikide immigratsiooniasutustel juurdepääs otsingu tegemiseks artikli 16 lõike 1 punktides a, b ja c ning artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud andmete alusel.

Kui tehtud otsingust selgub, et kolmanda riigi kodaniku andmed on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud, võivad immigratsiooniasutused

2.   Kui lõikes 1 sätestatud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et kolmanda riigi kodaniku andmed on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud, antakse immigratsiooniasutustele juurdepääs päringu tegemiseks automaatkalkulaatoris, asjaomase kolmanda riigi kodaniku isiklikus toimikus, selle isikliku toimikuga seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikus või andmestikes ning sisenemiskeeluandmestikus.

3.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et kolmanda riigi kodaniku andmed ei ole riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud, kui kolmanda riigi kodaniku isikusamasuse tuvastamine ebaõnnestub või kui kolmanda riigi kodaniku isikusamasuses on kahtlusi, antakse immigratsiooniasutustele andmetele juurdepääs isikusamasuse tuvastamiseks kooskõlas artikliga 27.

Artikkel 27

Juurdepääs andmetele isikusamasuse tuvastamiseks

1.   Piirivalveasutustele või immigratsiooniasutustele antakse juurdepääs otsingute tegemiseks sõrmejälgede andmete või sõrmejälgede andmete ja näokujutise alusel üksnes selliste kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks, kes võivad olla riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis varem registreeritud teistsuguste isikuandmetega või kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise või seal viibimise tingimusi.

Kui sõrmejälgede andmete või sõrmejälgede andmete ja näokujutise alusel tehtud otsingust selgub, et asjaomase kolmanda riigi kodaniku andmed ei ole riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud, antakse isikusamasuse tuvastamiseks juurdepääs VISi andmetele kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 20. Enne isikusamasuse kontrolli VISi andmete alusel teevad pädevad asutused piiril, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, kõigepealt päringu VISis kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklitega 18 või 19a.

Kui selle kolmanda riigi kodaniku sõrmejälgi ei saa kasutada või kui sõrmejälgede või sõrmejälgede ja näokujutise alusel ei õnnestunud otsingut teha, tehakse otsing artikli 16 lõike 1 punktides a, b ja c ning artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud kõikide või osade andmete alusel.

2.   Kui lõikes 1 sätestatud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et kolmanda riigi kodaniku andmed on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud, antakse pädevale asutusele juurdepääs päringu tegemiseks isiklikus toimikus ning sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikes ning sisenemiskeeluandmestikes.

Artikkel 28

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist saadud andmete hoidmine

Käesoleva peatüki alusel riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist saadud andmeid võib hoida riiklikes toimikutes ainult juhul, kui see on üksikjuhtumil vajalik, kooskõlas nende andmete saamise eesmärgiga ning asjakohaste, eelkõige andmekaitset käsitlevate liidu õigusaktidega ning mitte kauem, kui see on kõnealusel üksikjuhtumil rangelt vajalik.

IV PEATÜKK

RIIKI SISENEMISE JA RIIGIST LAHKUMISE SÜSTEEMILE ÕIGUSKAITSE EESMÄRGIL JUURDEPÄÄSU SAAMISE MENETLUS

Artikkel 29

Liikmesriikide määratud asutused

1.   Liikmesriigid määravad asutused, kellel on õigus teha terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil päringuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetes.

2.   Iga liikmesriik peab määratud asutuste nimekirja. Iga liikmesriik teatab eu-LISA-le ja komisjonile oma määratud asutused ning võib igal ajal oma teadet muuta või esitada uue teate.

3.   Iga liikmesriik määrab keskse juurdepääsupunkti, kellel on juurdepääs riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 32 sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile on täidetud.

Kui liikmesriigi õigus seda lubab, võivad määratud asutus ja keskne juurdepääsupunkt kuuluda samasse organisatsiooni, kuid keskne juurdepääsupunkt peab oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel tegutsema määratud asutustest täiesti sõltumatult. Keskne juurdepääsupunkt on määratud asutustest eraldiseisev ning ei saa neilt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta, vaid teeb kontrollimise sõltumatult.

Liikmesriigid võivad määrata kooskõlas oma organisatsioonilise ja haldusstruktuuriga põhiseaduslike või õigusnõuete täitmisel mitu keskset juurdepääsupunkti.

4.   Liikmesriigid teatavad eu-LISA-le ja komisjonile oma kesksed juurdepääsupunktid ning võivad igal ajal oma teateid muuta või esitada uusi teateid.

5.   Iga liikmesriik peab riigisiseselt nimekirja määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus taotleda kesksete juurdepääsupunktide kaudu juurdepääsu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetele.

6.   Ainult kesksete juurdepääsupunktide nõuetekohaselt volitatud töötajatel on õigus saada juurdepääs riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile kooskõlas artiklitega 31 ja 32.

Artikkel 30

Europol

1.   Europol määrab ühe oma tegevusüksustest Europoli määratud asutuseks ning annab talle volituse taotleda juurdepääsu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile lõikes 2 osutatud Europoli keskse juurdepääsupunkti kaudu, et toetada ja tugevdada liikmesriikide tegevust terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamisel, avastamisel ja uurimisel.

2.   Europol määrab Europoli keskseks juurdepääsupunktiks nõuetekohaselt volitatud Europoli ametnikest moodustatud eriüksuse. Europoli keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 33 sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile on täidetud.

Europoli keskne juurdepääsupunkt tegutseb oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatult ega saa Europoli määratud asutuselt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta.

Artikkel 31

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamise menetlus

1.   Artikli 29 lõikes 5 osutatud tegevusüksus esitab artikli 29 lõikes 3 osutatud kesksele juurdepääsupunktile põhjendatud elektroonilise või kirjaliku taotluse juurdepääsu saamiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetele. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib keskne juurdepääsupunkt, kas artiklis 32 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui juurdepääsutingimused on täidetud, vaatab keskne juurdepääsupunkt need taotlused läbi. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist taotletud andmed edastatakse artikli 29 lõikes 5 osutatud tegevusüksustele nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.

2.   Kiireloomulistel juhtudel, kui on vaja ennetada terroriakti või muu raske kuriteoga seonduvat vahetut ohtu isiku elule, vaatab artikli 29 lõikes 3 osutatud keskne juurdepääsupunkt (taotluse viivitamata läbi ning kontrollib alles tagantjärele, kas kõik artiklis 32 osutatud tingimused on täidetud, sealhulgas seda, kas ka tegelikult oli tegemist kiireloomulise juhtumiga. Kõnealune järelkontroll tehakse liigse viivituseta ja igal juhul hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

3.   Kui järelkontrolli käigus tehakse kindlaks, et juurdepääs riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetele ei olnud õigustatud, kustutavad kõik riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist selliseid andmeid saanud asutused sealt saadud teabe ning teavitavad kõnealusest kustutamisest asjaomase liikmesriigi keskseid juurdepääsupunkte, kellele taotlus esitati.

Artikkel 32

Määratud asutuste juurdepääsu tingimused riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetele

1.   Määratud asutused saavad päringute tegemiseks juurdepääsu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

2.   Juurdepääs riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile kui terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatava, selle toimepannud isiku või arvatava ohvri, kui nende isik ei ole kindlaks tehtud, tuvastamise vahendile antakse juhul, kui lisaks lõikes 1 loetletud tingimustele on täidetud ka järgmised tingimused:

Esimese lõigu punktides a ja b esitatud lisatingimusi ei kohaldata, kui on põhjendatult alust arvata, et teiste liikmesriikide süsteemide andmetega võrdlemine ei aita andmesubjekti isikusamasust kontrollida või kui kiireloomulistel juhtudel on vaja ennetada terroriakti või muu raske kuriteoga seonduvat vahetut ohtu isiku elule. Need põhjendatud alused lisatakse määratud asutuse tegevusüksuse poolt kesksele juurdepääsupunktile saadetud elektroonilisse või kirjalikku taotlusesse.

Taotluse sama andmesubjekti kohta päringu tegemiseks VISis võib esitada koos taotlusega päringu tegemiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis vastavalt nõukogu otsuses 2008/633/JSK (41) sätestatud tingimustele.

3.   Juurdepääs riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile kui vahendile, et vaadata terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatava, selle toimepannud isiku või arvatava ohvri varasemate reiside või liikmesriikide territooriumil viibimise andmeid, antakse, kui lõikes 1 loetletud tingimused on täidetud.

4.   Lõikes 2 osutatud päringute tegemine isikusamasuse tuvastamiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis piirdub otsingute tegemisega isiklikus toimikus järgmiste riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmete alusel:

Kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud päring annab hoiatusteate, saadakse juurdepääs muudele isikliku toimiku andmetele, mis on loetletud artikli 16 lõigetes 1 ja 6, artikli 17 lõikes 1 ning artikli 18 lõikes 1.

5.   Päringute tegemine riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis asjaomase kolmanda riigi kodaniku varasemate reiside andmetega tutvumiseks piirdub otsingute tegemisega isiklikus toimikus, riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikus või sisenemiskeeluandmestikus ühe või mitme järgmiste riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmete alusel:

Kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud päring annab hoiatusteate, saadakse juurdepääs kõikidele esimeses lõigus loetletud andmetele ning muudele isikliku toimiku andmetele, riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikule ning sisenemiskeeluandmestikule, sealhulgas lühiajalise viibimisloa tühistamise või pikendamise andmetele kooskõlas artikliga 19.

Artikkel 33

Europolile riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetele juurdepääsu andmise menetlus ja tingimused

1.   Europol saab päringute tegemiseks juurdepääsu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

2.   Juurdepääs riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile kui vahendile, et tuvastada terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatav, selle toimepannud isik või arvatav ohver, kui nende isik ei ole kindlaks tehtud, antakse juhul, kui on täidetud lõikes 1 loetletud tingimused ja kui Europolile tehniliselt ja õiguslikult juurdepääsetavate andmebaaside andmetes eelnevalt tehtud päringud ei võimaldanud andmesubjekti tuvastada.

Taotluse sama andmesubjekti kohta päringu tegemiseks VISis võib esitada koos taotlusega päringu tegemiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis vastavalt otsuses 2008/633/JSK sätestatud tingimustele.

3.   Sel juhul kohaldatakse vastavalt artikli 32 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud tingimusi.

4.   Europoli määratud asutus võib esitada artikli 30 lõikes 2 osutatud Europoli kesksele juurdepääsupunktile põhjendatud elektroonilise taotluse päringu tegemiseks kõikides andmetes või konkreetses andmekogus, mis on olemas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib Europoli keskne juurdepääsupunkt, kas käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui kõik juurdepääsutingimused on täidetud, vaatavad Europoli keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötajad taotlused läbi. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist taotletud andmed edastatakse Europoli määratud asutusele nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.

5.   Europoli võib riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetes tehtud päringu tulemusel saadud teavet töödelda ainult päritoluliikmesriigi loal. Luba saadakse kõnealuses liikmesriigis asuva Europoli riigisisese üksuse kaudu.

V PEATÜKK

ANDMETE SÄILITAMINE JA MUUTMINE

Artikkel 34

Andmete säilitamise tähtaeg

1.   Kõiki isikliku toimikuga seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid ja sisenemiskeeluandmeid säilitatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemis kolm aastat pärast lahkumiskande või sisenemiskeelu kuupäeva.

2.   Isiklikke toimikuid koos sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestiku või andmestike ning sisenemiskeeluandmestikega säilitatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemis kolm aastat ja üks päev pärast viimase lahkumiskande kuupäeva sisenemiskeeluandmestikus, kui kolme aasta jooksul pärast viimase lahkumiskande kuupäeva või sisenemiskeelu andmete sisestamist ei ole tehtud sisenemiskannet.

3.   Kui pärast lubatud viibimisaja lõppkuupäeva ei ole sisestatud lahkumiskannet, säilitatakse andmeid viis aastat pärast lubatud viibimisaja lõppkuupäeva. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem teavitab liikmesriike automaatselt kolm kuud enne viibimisaja ületajate andmete kavakohast kustutamist, et võimaldada neil võtta asjakohaseid meetmeid.

4.   Erandina lõikest 1 säilitatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis kuni üks aasta pärast riigist lahkumist nende kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid, kellel on artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud staatus. Kui riigist lahkumise andmeid ei ole registreeritud, säilitatakse andmeid viis aastat pärast viimast riiki sisenemise andmete registreerimist.

5.   Lõigetes 1–4 osutatud säilitamistähtaja möödudes kustutatakse asjaomased andmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemist automaatselt.

Artikkel 35

Andmete muutmine ja ennetähtaegne kustutamine

1.   Vastutaval liikmesriigil on õigus muuta enda poolt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi sisestatud andmeid nende parandamise, täiendamise või kustutamise teel.

2.   Kui vastutaval liikmesriigil on tõendeid, mis viitavad sellele, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud andmed on faktiliselt ebatäpsed või mittetäielikud või et andmeid töödeldi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis käesolevat määrust rikkudes, kontrollib ta asjaomaseid andmeid ja vastavalt vajadusele parandab või täiendab neid või kustutab need viivitamata riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist ning asjakohasel juhul artikli 12 lõikes 3 osutatud tuvastatud isikute nimekirjast. Andmeid võib kontrollida, parandada, täiendada või kustutada ka asjaomase isiku taotluse alusel kooskõlas artikliga 52.

3.   Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2, kui mõnel teisel liikmesriigil, mitte vastutaval liikmesriigil on tõendeid, mis viitavad sellele, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud andmed on faktiliselt ebatäpsed või mittetäielikud või et andmeid töödeldi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis käesolevat määrust rikkudes, kontrollib ta asjaomaseid andmeid, kui seda on võimalik teha vastutava liikmesriigiga konsulteerimata, ja vajaduse korral parandab või täiendab neid või kustutab need riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist viivitamata ning asjakohasel juhul artikli 12 lõikes 3 osutatud tuvastatud isikute nimekirjast. Kui andmeid ei ole võimalik kontrollida vastutava liikmesriigiga konsulteerimata, peab liikmesriik võtma seitsme päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi ametiasutustega ning vastutav liikmesriik kontrollib ühe kuu jooksul andmete täpsust ja nende töötlemise seaduslikkust. Andmeid võib kontrollida ja parandada, täiendada või muuta ka asjaomase kolmanda riigi kodaniku taotluse alusel kooskõlas artikliga 52.

4.   Kui liikmesriigil on tõendeid, mis viitavad sellele, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud viisadega seotud andmed on faktiliselt ebatäpsed või mittetäielikud või et neid andmeid töödeldi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis käesolevat määrust rikkudes, kontrollib ta kõigepealt nende andmete täpsust, võrreldes neid VISi andmetega, ning vajaduse korral parandab või täiendab neid või kustutab need riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist. Kui VISis registreeritud andmed on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetega identsed, teavitab ta nende andmete VISi sisestamise eest vastutavat liikmesriiki viivitamata VISi taristu kaudu kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 24 lõikega 2. VISi andmete sisestamise eest vastutav liikmesriik kontrollib asjaomaseid andmeid ja vajaduse korral viivitamata parandab või täiendab neid või kustutab need VISist ning teavitab asjaomast liikmesriiki, et see vajaduse korral parandaks või täiendaks neid andmeid või kustutaks need viivitamata riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist ning asjakohasel juhul artikli 12 lõikes 3 osutatud tuvastatud isikute nimekirjast.

5.   Artiklis 12 osutatud tuvastatud isikute andmed kustutatakse viivitamata nimetatud artiklis osutatud nimekirjast ja neid parandatakse või täiendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik esitab vastutava liikmesriigi või taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohase tõendi, et ta oli sunnitud ületama lubatud viibimisaega ettenägematu ja tõsise sündmuse tõttu, et ta on omandanud seadusliku riigis viibimise õiguse või et tegemist on eksitusega. Ilma et see piiraks halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on nimetatud kolmanda riigi kodanikul võimalik kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, et tagada oma andmete parandamine, täiendamine või kustutamine.

6.   Kui kolmanda riigi kodanik on enne artiklis 34 osutatud kohaldatava tähtaja lõppemist saanud liikmesriigi kodakondsuse või tema suhtes kohaldatakse artikli 2 lõiget 3, siis tema artiklite 16 ja 17 kohase isikliku toimiku ja nimetatud isikliku toimikuga seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestiku ning artikli 18 kohase sisenemiskeeluandmestiku kustutab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist ning asjakohasel juhul artikli 12 lõikes 3 osutatud tuvastatud isikute nimekirjast viivitamata ning igal juhul hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui kolmanda riigi kodanik on enne artiklis 34 osutatud tähtaja lõppemist saanud liikmesriigi kodakondsuse või tema suhtes kohaldatakse artikli 2 lõiget 3,

Kui kolmanda riigi kodanik on saanud Andorra, Monaco või San Marino kodakondsuse või kui kolmanda riigi kodanik on Vatikani Linnriigi väljastatud passi kasutaja, teavitab ta muudatusest selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kuhu ta järgmisena siseneb. See liikmesriik kustutab ta andmed viivitamata riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist. Kõnealusel kolmanda riigi kodanikul peab olema võimalik kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, et tagada oma andmete kustutamine.

7.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteem teavitab viivitamata kõiki liikmesriike andmete kustutamisest riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist ning asjakohasel juhul artikli 12 lõikes 3 osutatud tuvastatud isikute nimekirjast.

8.   Kui mõni teine liikmesriik, mittevastutav liikmesriik on parandanud, täiendanud või kustutanud andmeid kooskõlas käesoleva määrusega, vastutab parandamise, täiendamise või kustutamise eest kõnealune liikmesriik. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem registreerib kõik andmete parandamised, täiendamised ja kustutamised.

VI PEATÜKK

ARENDAMINE, TEGEVUS JA VASTUTUSVALDKONNAD

Artikkel 36

Rakendusaktide vastuvõtmine komisjonis enne arendamist

Komisjon võtab vastu riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste, sidetaristu, artiklis 13 osutatud veebiteenuse ja artikli 63 lõikes 2 osutatud andmehoidla väljaarendamiseks ja tehniliseks rakendamiseks vajalikud rakendusaktid, mis käsitlevad eelkõige

Sellekohased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 68 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Käesoleva artikli esimese lõigu punktis i sätestatud rakendusaktide vastuvõtmiseks konsulteerib käesoleva määruse artikli 68 alusel loodud komitee määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 49 alusel loodud VISi komiteega.

Artikkel 37

Arendamine ja operatiivjuhtimine

1.   eu-LISA vastutab riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste, sidetaristu ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi ja VISi kesksüsteemi vahelise turvalise sidekanali väljaarendamise eest. Samuti vastutab eu-LISA artiklis 13 osutatud veebiteenuse ja artikli 63 lõikes 2 osutatud andmehoidla väljaarendamise eest vastavalt artikli 13 lõikes 7 ja artikli 63 lõikes 2 osutatud üksikasjalikele eeskirjadele ja artikli 36 esimese lõigu punktide h ja j kohaselt vastu võetud kirjeldustele ja tingimustele.

eu-LISA määrab kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi füüsilise ülesehituse, sealhulgas selle sidetaristu, ning koostab riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste, sidetaristu, riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi ja VISi kesksüsteemi vahelise turvalise sidekanali, samuti käesoleva määruse artiklis 13 osutatud veebiteenuse ja käesoleva määruse artikli 63 lõikes 2 osutatud andmehoidla tehniline kirjeldus ja selle täiendused. Nimetatud tehnilised kirjeldused võtab eu-LISA haldusnõukogu komisjoni heakskiitva arvamuse korral vastu. eu-LISA teeb ka VISis mis tahes vajalikke kohandusi, mis on tingitud koostalitlusvõime loomisest riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga ning käesoleva määruse artiklis 61 sätestatud määruse (EÜ) nr 767/2008 muudatuste rakendamisest.

eu-LISA arendab välja ja rakendab riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi, ühtsed riiklikud liidesed, sidetaristu, riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi ja VISi kesksüsteemi vahelise turvalise sidekanali, samuti artiklis 13 osutatud veebiteenuse ja artikli 63 lõikes 2 osutatud andmehoidla võimalikult kiiresti pärast artiklis 36 sätestatud rakendusaktide vastuvõtmist komisjonis.

Arendamine hõlmab tehniliste kirjelduste väljatöötamist ja rakendamist, katsetamist ning projekti üldist koordineerimist.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste, sidetaristu ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi ning VISi kesksüsteemi vahelise turvalise sidekanali, artiklis 13 osutatud veebiteenuste ning artikli 63 lõikes 2 osutatud andmehoidla väljaarendamisel ja rakendamisel teeb eu-LISA samuti järgmist:

2.   Kavandamis- ja arendamisetapis moodustatakse kuni kümneliikmeline programmi nõukogu. Selle seitse liiget nimetab eu-LISA haldusnõukogu oma liikmete või asendusliikmete hulgast, üks liige on artiklis 69 osutatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi nõuanderühma juhataja, eu-LISA tegevdirektor nimetab eu-LISA esindava liikme ning ühe liikme nimetab komisjon. eu-LISA haldusnõukogu nimetatavad liikmed valitakse üksnes nendest liikmesriikidest, kelle suhtes on liidu õiguse alusel täielikult siduvad õigusaktid, mis reguleerivad kõikide eu-LISA hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist ning vastavad artikli 62 lõikes 2 osutatud tingimustele, ning kes osalevad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis.

Programmi nõukogu kohtub regulaarselt ning vähemalt kolm korda kvartalis. See tagab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kavandamis- ja arendamisetapi nõuetekohase juhtimise ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi keskse projekti ja liikmesriikide projektide ühtsuse.

Programmi nõukogu esitab kord kuus projekti edenemise kohta kirjaliku aruande eu-LISA haldusnõukogule. eu-LISA programmi nõukogul ei ole otsustuspädevust ega volitust esindada eu-LISA haldusnõukogu liikmeid.

eu-LISA haldusnõukogu kehtestab programmi nõukogu töökorra, mis sisaldab eelkõige eeskirju järgmise kohta:

eu-LISA programmi nõukogu juhataja on liikmesriik, kelle suhtes on liidu õiguse alusel täielikult siduvad õigusaktid, mis reguleerivad kõikide eu-LISA hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist.

Kõik programmi nõukogu liikmete sõidu- ja elamiskulud kannab eu-LISA ning eu-LISA kodukorra artiklit 10 kohaldatakse mutatis mutandis. eu-LISA tagab programmi haldusnõukogu sekretariaadi kohustuste täitmise.

Kavandamis- ja arendamisetapis moodustatakse artiklis 69 osutatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi nõuanderühm, kuhu kuuluvad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi riiklike projektide juhid ja mille juhatajaks on eu-LISA. Nõuanderühm kohtub regulaarselt ning vähemalt kolm korda kvartalis kuni riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamiseni. Ta esitab pärast iga kohtumist aruande programmi nõukogule. Ta pakub tehnilisi eriteadmisi programmi nõukogu töö toetamiseks ja jälgib liikmesriikide ettevalmistuste seisu.

3.   eu-LISA vastutab riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi ja VISi kesksüsteemi vahelise turvalise sidekanali operatiivjuhtimise eest. Amet tagab koostöös liikmesriikidega, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste, sidetaristu, riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi ning VISi kesksüsteemi vahelise turvalise sidekanali, samuti artiklis 13 osutatud veebiteenuse ja artikli 63 lõikes 2 osutatud andmehoidla jaoks kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille kohta tehakse tasuvusanalüüs. eu-LISA vastutab ka riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi ja ühtsete riiklike liideste vahelise sidetaristu, samuti artiklis 13 osutatud veebiteenuse ja artikli 63 lõikes 2 osutatud andmehoidla operatiivjuhtimise eest.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi pidevaks ööpäevaringseks toimimiseks kooskõlas käesoleva määrusega; eelkõige hõlmab see vajalikke hooldustöid ja tehnilist arendamist tagamaks, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem töötab kooskõlas tehnilise kirjeldusega tegevuskvaliteedi seisukohast rahuldaval tasemel, eelkõige seoses riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemist piirivalveasutuste tehtud päringule vastamiseks kuluva ajaga.

4.   Ilma et see piiraks nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (42) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 17 kohaldamist, kohaldab eu-LISA asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetega või sinna salvestatud andmetega. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused töötajad on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui nad on oma tegevuse lõpetanud.

Artikkel 38

Liikmesriikide ja Europoli kohustused

1.   Iga liikmesriik vastutab järgmise eest:

2.   Iga liikmesriik määrab riikliku asutuse, mis võimaldab artiklis 9 osutatud pädevatele asutustele juurdepääsu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile. Iga liikmesriik ühendab selle pädeva asutuse ühtse riikliku liidesega. Iga liikmesriik ühendab oma vastavad kesksed juurdepääsupunktid, millele on osutatud artiklis 29, ühtse riikliku liidesega.

3.   Liikmesriigid järgivad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmete töötlemise automatiseeritud korda.

4.   Liikmesriigid tagavad piirikontrollitaristu tehnilise toimimise, piiril kontrollide kättesaadavuse, kestuse ja andmete kvaliteedi hoolika järelevalve selle tagamiseks, et nad täidavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi nõuetekohast toimimist ning tõhusat piiril kontrollide teostamise menetlust puudutavaid üldisi nõudeid.

5.   Enne riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis säilitatavate andmete töötlemiseks loa saamist peavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile juurdepääsu õigust omavate asutuste töötajad läbima nõuetekohase, eelkõige andmete turvalisust ja andmekaitset käsitlevate normide ning asjaomaste põhiõiguste alase koolituse.

6.   Liikmesriigid töötlevad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis olevaid või sealt võetud andmeid üksnes käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel.

7.   Europol võtab endale lõike 1 punktis d ning lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud kohustused. Ta ühendab Europoli keskse juurdepääsupunkti riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga ning vastutab selle ühenduse eest.

Artikkel 39

Vastutus andmete töötlemise eest

1.   Seoses isikuandmete töötlemisega riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis määrab iga liikmesriik asutuse, kes on vastutav töötleja vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktile 7 ja kellel on keskne vastutus kõnealuses liikmesriigis andmete töötlemisel. Iga liikmesriik teatab selle asutuse andmed komisjonile.

Iga liikmesriik tagab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kogutud ja sinna salvestatud andmete seadusliku töötlemise ning eelkõige selle, et nendele andmetele on oma ülesannete täitmiseks juurdepääs üksnes nõuetekohaselt volitatud töötajatel. Vastutav liikmesriik tagab eelkõige andmete

2.   eu-LISA tagab, et sisenemise ja lahkumise süsteemi käitatakse kooskõlas käesoleva määruse ja selle artiklis 36 osutatud rakendusaktidega. eu-LISA teeb eelkõige järgmist:

3.   eu-LISA teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni ning Euroopa Andmekaitseinspektorit meetmetest, mis ta võtab kooskõlas lõikega 2 riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamiseks.

Artikkel 40

Andmete hoidmine liikmesriigi toimikutes ning riiklikes sisenemis- ja lahkumissüsteemides

1.   Liikmesriik võib täielikus kooskõlas liidu õigusega hoida oma riiklikus sisenemis- ja lahkumissüsteemis või samaväärsetes riiklikes toimikutes selliseid tähtnumbrilisi andmeid, mida asjaomane liikmesriik sisestas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kooskõlas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi eesmärkidega.

2.   Andmeid ei säilitata riiklikus sisenemis- ja lahkumissüsteemis või samaväärsetes riiklikes toimikutes kauem kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis.

3.   Lõikele 1 mittevastavat andmete kasutamist käsitatakse iga liikmesriigi ja liidu õiguse kohaselt väärkasutusena.

4.   Käesolevat artiklit ei tõlgendata kui nõuet teha riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehnilisi kohandusi. Liikmesriigid võivad säilitada andmeid vastavalt käesolevale artiklile omal kulul ja vastutusel ning kasutades selleks oma tehnilisi vahendeid.

Artikkel 41

Andmete edastamine kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja eraüksustele

1.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis säilitatavaid andmeid ei edastata ega tehta kättesaadavaks ühelegi kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega eraüksusele.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad piirivalveasutused või immigratsiooniasutused üksikjuhtudel edastada käesoleva määruse artikli 16 lõikes 1 ning artikli 17 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud andmeid käesoleva määruse I lisas nimetatud kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui see on vajalik kolmandate riikide kodanike isikusamasuse tõendamiseks üksnes tagasisaatmise eesmärgil, ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

3.   Käesoleva määruse artikli 16 lõikes 1 ning artikli 17 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud andmeid võib edastada ainult juhul, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud:

4.   Lõike 2 kohane isikuandmete edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile ei piira rahvusvahelist kaitset taotlevate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute õigusi, eelkõige seoses tagasi- ja väljasaatmise lubamatusega.

5.   Isikuandmeid, mis liikmesriik või Europol saab õiguskaitse eesmärgil riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemist, ei edastata ega tehta kättesaadavaks ühelegi kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega liidus või väljaspool seda loodud eraõiguslikule isikule. See keeld kehtib ka juhul, kui nimetatud andmeid töödeldakse edasi liikmesriigi või liikmesriikidevahelisel tasandil vastavalt direktiivile (EL) 2016/680.

6.   Erandina käesoleva artikli lõikest 5 võib määratud asutus edastada üksikjuhtudel kolmandale riigile artikli 16 lõike 1 punktides a, b ja c, artikli 16 lõike 2 punktides a ja b, artikli 16 lõike 3 punktides a ja b ning artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud andmeid üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Kui edastamine toimub käesoleva lõike esimese lõigu alusel, siis selline edastamine, sealhulgas edastamise kuupäev ja kellaaeg, vastuvõtva pädeva asutuse andmed, edastamise põhjendus ja edastatud isikuandmed, dokumenteeritakse ning dokumendid tehakse taotluse korral kättesaadavaks kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutusele.

Artikkel 42

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi veel mitte rakendavale liikmesriigile ning sellisele liikmesriigile, kelle suhtes käesolevat määrust ei kohaldata, andmete edastamise tingimused

1.   Määratud asutus võib edastada üksikjuhtudel artikli 16 lõike 1 punktides a, b ja c, artikli 16 lõike 2 punktides a ja b, artikli 16 lõike 3 punktides a ja b ning artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud andmeid liikmesriigile, kes riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi veel ei rakenda, ja liikmesriigile, kelle suhtes käesolevat määrust ei kohaldata, üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Kui edastamine toimub käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt, siis selline edastamine, sealhulgas edastamise kuupäev ja kellaaeg, vastuvõtva pädeva asutuse andmed, edastamise põhjendus ja edastatud isikuandmed, dokumenteeritakse ning dokumendid tehakse taotluse korral kättesaadavaks kooskõlas nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutusele.

2.   Kui andmeid edastatakse vastavalt käesolevale artiklile, kohaldatakse mutatis mutandis artikli 43 lõikes 1, artikli 45 lõigetes 1 ja 3, artiklis 48 ja artikli 58 lõikes 4 sätestatud samu tingimusi.

Artikkel 43

Andmete turvalisus

1.   Vastutav liikmesriik tagab andmete turvalisuse enne nende edastamist ühtsele riiklikule liidesele ning edastamise ajal. Iga liikmesriik tagab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist saadud andmete turvalisuse.

2.   Iga liikmesriik võtab seoses oma piiritaristuga vajalikud meetmed, sealhulgas turvalisuse tagamise kava ning talitluspidevuse ja suurõnnetusest taastumise kava, et

3.   eu-LISA võtab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi toimimisega seoses lõikes 2 seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas võtab vastu turvalisuse tagamise kava ning talitluspidevuse ja suurõnnetusest taastumise kava. eu-LISA kindlustab samuti usaldusväärsuse selle tagamisega, et on kehtestatud vajalikud tehnilised meetmed isikuandmete taastamiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rikkest tuleneva andmelaostuse korral.

4.   eu-LISA ja liikmesriigid teevad koostööd, et tagada ühtlustatud lähenemisviis andmeturbe valdkonnas, mis põhineb turvariski juhtimise protsessil, hõlmates kogu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.

Artikkel 44

Turvaintsidendid

1.   Mis tahes sündmust, mis mõjutab või võib mõjutada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi turvalisust ning mis võib põhjustada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmete kahjustumise või kaotuse, käsitatakse turvaintsidendina, eelkõige juhul, kui andmetele võis olla võimalik loata juurde pääseda või kui andmete kättesaadavus, terviklus ja konfidentsiaalsus on sattunud või võis sattuda ohtu.

2.   Mis tahes turvaintsidentidele reageeritakse kiirelt, tulemuslikult ja nõuetekohaselt.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni, eu-LISA ja Euroopa Andmekaitseinspektorit turvaintsidentidest, ilma et sellega piirataks isikuandmetega seotud rikkumisest teatamist ja teavitamist vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 33, direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 30 või mõlemale. eu-LISA teavitab komisjoni ja Euroopa Andmekaitseinspektorit, kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemis avastatakse turvaintsident.

4.   Teave sellise turvaintsidendi kohta, millel on või võib olla mõju riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi toimimisele või andmete kättesaadavusele, terviklusele ja konfidentsiaalsusele, edastatakse liikmesriikidele ja sellest antakse teada eu-LISA intsidentide haldamise kava kohaselt.

5.   Turvaintsidendi korral teevad asjaomased liikmesriigid ja eu-LISA omavahel koostööd.

Artikkel 45

Vastutus

1.   Kõikidel isikutel või liikmesriikidel, kes on kandnud materiaalset või immateriaalset kahju ebaseadusliku andmetöötlustoimingu või mis tahes käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, on õigus saada vastutavalt liikmesriigilt tekitatud kahju eest hüvitist. Kõnealune liikmesriik vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole mingil moel vastutav kahju tekitanud sündmuse eest.

2.   Kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, on see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutav, välja arvatud juhul, kui eu-LISA või teine riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis osalev liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju vähendamiseks.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kostjaks oleva liikmesriigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 46

Logifailide pidamine eu-LISA ja liikmesriikide poolt

1.   eu-LISA peab kõikide riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud andmetöötlustoimingute logifaile. Need logifailid sisaldavad järgmist:

2.   Artiklis 8 loetletud päringute puhul peetakse kõikide riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis ning VISis tehtud andmetöötlustoimingute logi kooskõlas käesoleva artikli ja määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 34. eu-LISA tagab eelkõige asjaomaste andmetöötlustoimingute logide pidamise, kui pädevad asutused algatavad andmetöötlustoimingu otse ühest süsteemist teise.

3.   Lisaks lõigetele 1 ja 2 peab iga liikmesriik logifaile töötajate kohta, kes on nõuetekohaselt volitatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmeid töötlema.

4.   Selliseid logifaile võib kasutada ainult andmekaitse järelevalve eesmärgil, sealhulgas taotluse vastuvõetavuse ja andmetöötluse seaduslikkuse kontrollimiseks, ning andmete turvalisuse tagamiseks vastavalt artiklile 43. Kõnealuseid logifaile tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta loata juurdepääsu eest ja need tuleb kustutada aasta pärast artiklis 34 osutatud säilitamistähtaja möödumist, välja arvatud juhul, kui neid vajatakse juba alustatud järelevalvemenetlustes.

Artikkel 47

Sisekontroll

Liikmesriigid tagavad, et iga riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetele juurdepääsu õigusega asutus võtab käesoleva määruse täitmiseks vajalikud meetmed ning teeb vajaduse korral koostööd järelevalveasutustega.

Artikkel 48

Karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi sisestatud andmete käesoleva määrusega vastuolus oleva kasutamise eest määratakse kooskõlas liikmesriigi õigusega, määruse (EL) 2016/679 artikliga 84 ja direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 57 tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.

Artikkel 49

Isikuandmete kaitse

1.   eu-LISA poolt käesoleva määruse põhjal toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

2.   Riikide ametiasutuste poolt käesoleva määruse põhjal toimuva isikuandmete töötlemise suhtes, välja arvatud käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud eesmärkidel, kohaldatakse määrust (EL) 2016/679.

3.   Liikmesriikide määratud asutuste poolt käesoleva määruse põhjal toimuva isikuandmete töötlemise suhtes käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud eesmärkidel kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680.

4.   Europoli poolt käesoleva määruse põhjal toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/794.

VII PEATÜKK

ÕIGUSED JA JÄRELEVALVE ANDMEKAITSE ÜLE

Artikkel 50

Õigus teabele

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artiklis 13 sätestatud õigust teabele, teavitab vastutav liikmesriik kolmandate riikide kodanikke, kelle andmed tuleb registreerida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, järgmisest:

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud teave esitatakse kirjalikult kokkuvõtlikus, selges, arusaadavas ja lihtsasti kättesaadavas vormis igasuguste asjakohaste vahenditega ning see tehakse selget ja lihtsat keel kasutades kättesaadavaks selles keeles, millest asjaomane isik aru saab või millest arusaamist temalt võib mõistlikult eeldada, et tagada asjaomaste kolmandate riikide kodanike teavitamine nende õigustest, samal ajal asjaomase isiku isikliku toimiku koostamisega kooskõlas artiklitega 16, 17 või 18.

3.   Komisjon loob samuti veebisaidi, mis sisaldab lõikes 1 osutatud teavet.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe koostamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 68 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

5.   Komisjon esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe tüüpvormi kasutades. Tüüpvorm koostatakse nii, et liikmesriigid saavad seda oma riiki puudutava spetsiifilise lisateabega täiendada. See liikmesriiki puudutav spetsiifiline teave sisaldab vähemalt teavet andmesubjekti õiguste kohta ja järelevalveasutustelt abi saamise võimaluse kohta ning vastutava töötleja, andmekaitseametniku ja järelevalveasutuste kontaktandmeid. Komisjon võtab vastu rakendusaktid käesoleva artikli lõikes 3 osutatud veebisaidi tehniliste kirjelduste ja tingimuste kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 68 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt enne riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamist.

Artikkel 51

Teavituskampaania

Komisjon korraldab koostöös järelevalveasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamisega ühel ajal teavituskampaania, mille käigus jagatakse üldsusele ja eelkõige kolmandate riikide kodanikele teavet riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi eesmärkide, teavet riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis säilitatavate andmete, juurdepääsuõigust omavate asutuste ja asjaomaste isikute õiguste kohta. Selliseid teavituskampaaniaid viiakse läbi korrapäraselt.

Artikkel 52

Õigus isikuandmetega tutvuda, lasta neid parandada, täiendada ja kustutada ning piirata isikuandmete töötlemist

1.   Kolmandate riikide kodanike taotlused, mis on seotud määruse (EL) 2016/679 artiklites 15–18 sätestatud õigustega, võib esitada mis tahes liikmesriigi pädevale asutusele.

Vastutav liikmesriik või liikmesriik, kellele taotlus esitati, vastab sellistele taotlustele 45 päeva jooksul pärast taotluse saamist.

2.   Kui isikuandmete parandamise, täiendamise või kustutamise või isikuandmete töötlemise piiramise taotlus esitatakse mõnele teisele liikmesriigile, mittevastutavale liikmesriigile, kontrollivad selle liikmesriigi asutused, kellele taotlus esitati, 30 päeva jooksul taotluse esitamisest andmete täpsust ja nende riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis töötlemise seaduslikkust, kui seda on võimalik teha ilma vastutava liikmesriigiga konsulteerimata. Vastasel juhul peab liikmesriik, kellele taotlus esitati, võtma seitsme päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi ametiasutustega ning vastutav liikmesriik kontrollib 30 päeva jooksul andmete täpsust ja nende töötlemise seaduslikkust.

3.   Kui selgub, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud andmed on faktiliselt ebatäpsed, mittetäielikud või registreeritud ebaseaduslikult, parandab, täiendab või kustutab vastutav liikmesriik või asjakohasel juhul liikmesriik, kellele taotlus esitati, kõnealused isikuandmed või piirab nende töötlemist vastavalt artiklile 35. Vastutav liikmesriik või asjakohasel juhul liikmesriik, kellele taotlus esitati, teatab viivitamata kirjalikult asjaomasele isikule teda puudutavate isikuandmete parandamiseks, täiendamiseks või kustutamiseks või nende töötlemise piiramiseks võetud meetmetest.

Kui selgub, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud viisaga seotud andmed on faktiliselt ebatäpsed, mittetäielikud või registreeritud ebaseaduslikult, kontrollib vastutav liikmesriik või asjakohasel juhul liikmesriik, kellele taotlus esitati, kõigepealt nende andmete täpsust VISi alusel ning muudab neid vajaduse korral riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis. Juhul kui VISis registreeritud andmed on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetega identsed, võtab vastutav liikmesriik või asjakohasel juhul liikmesriik, kellele taotlus esitati, seitsme päeva jooksul ühendust nende andmete VISi sisestamise eest vastutava liikmesriigi ametiasutustega. Andmete VISi sisestamise eest vastutav liikmesriik kontrollib 30 päeva jooksul viisaga seotud andmete täpsust ja nende riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis töötlemise seaduslikkust ning teavitab vastutavat liikmesriiki või liikmesriiki, kellele taotlus esitati, et see vajadusel parandaks või täiendaks asjaomast isikut puudutavaid isikuandmeid või kustutaks need viivitamata riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist ning vajaduse korral artikli 12 lõikes 3 osutatud tuvastatud isikute nimekirjast või piiraks nende töötlemist.

4.   Kui vastutav liikmesriik või asjakohasel juhul liikmesriik, kellele taotlus esitati, ei nõustu sellega, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud andmed on faktiliselt ebatäpsed, mittetäielikud või registreeritud ebaseaduslikult, võtab liikmesriik vastu haldusotsuse, milles selgitatakse viivitamata kirjalikult asjaomasele kolmanda riigi kodanikule, miks ei kavatseta teda puudutavaid isikuandmeid parandada, täiendada või kustutada või piirata selliste andmete töötlemist.

5.   Liikmesriik, kes on võtnud vastu haldusotsuse vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, annab asjaomasele kolmanda riigi kodanikule ka teavet selle kohta, milliseid abinõusid viimane võib kasutada, kui esitatud selgitus ei ole talle vastuvõetav. Kõnealune teave peab sisaldama teavet selle kohta, kuidas esitada hagi või kaebus selle liikmesriigi pädevatele asutustele või kohtutele ning millist abi ta asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt võib saada, sealhulgas kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutuselt.

6.   Lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud taotlused peavad sisaldama minimaalset hulka asjaomase kolmanda riigi kodaniku tuvastamiseks vajalikke andmeid. Sõrmejälgi võib sel eesmärgil nõuda üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui on piisavalt alust kahelda taotleja isikusamasuses. Neid andmeid kasutatakse eranditult selleks, et võimaldada asjaomasel kolmanda riigi kodanikul teostada lõikes 1 osutatud õigusi, ning need kustutatakse kohe pärast seda.

7.   Kui isik esitab kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 taotluse, säilitab vastutava liikmesriigi või liikmesriigi, kellele taotlus esitati, pädev asutus sellise taotluse esitamise kohta kirjaliku dokumendi vormis märke. Nimetatud dokument sisaldab andmeid selle menetlemise viisi ja seda menetlenud asutuse kohta. Pädev asutus teeb kõnealuse dokumendi seitsme päeva jooksul kättesaadavaks kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 loodud järelevalveasutusele.

Artikkel 53

Koostöö andmekaitseõiguste teostamiseks

1.   Liikmesriikide pädevad asutused teevad aktiivselt koostööd artiklis 52 sätestatud õiguste järgimise tagamiseks.

2.   Iga liikmesriigi järelevalveasutus, mis nähti ette kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1, abistab või nõustab vastava taotluse korral kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 andmesubjekti tema isikuandmete parandamist, täiendamist või kustutamist või nende töötlemise piiramist käsitleva õiguse kasutamisel.

Andmed edastanud vastutava liikmesriigi järelevalveasutus ja selle liikmesriigi järelevalveasutus, millele taotlus esitati, teevad esimeses lõigus osutatud eesmärkide saavutamiseks koostööd.

Artikkel 54

Õiguskaitsevahendid

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artiklite 77 ja 79 kohaldamist, on kõigil isikutel kõikides liikmesriikides õigus esitada hagi või kaebus selle liikmesriigi pädevale asutusele või kohtule, kes ei lubanud tal käesoleva määruse artiklis 52 ja artikli 53 lõikes 2 ette nähtud õiguse alusel tutvuda teda puudutavate andmetega, neid parandada, täiendada või kustutada. Õigus esitada asjaomane hagi või kaebus kehtib ka juhtudel, kui andmetele juurdepääsemise, nende parandamise, täiendamise või kustutamise taotlustele ei vastatud artiklis 52 sätestatud tähtaegade jooksul või kui vastutav töötleja taotluse käsitlemata jättis.

2.   Kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutuse abi on kättesaadav kogu menetluse ajal.

Artikkel 55

Järelevalveasutuse järelevalve

1.   Iga liikmesriik tagab, et määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutus jälgib sõltumatult käesoleva määruse II, III, V ja VI peatükis osutatud isikuandmete töötlemise seaduslikkust asjaomases liikmesriigis, sealhulgas andmete edastamist riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist.

2.   Kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 loodud järelevalveasutus tagab, et alates riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamisest tehakse vähemalt iga kolme aasta tagant kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega riiklikus piiritaristus toimuvate andmetöötlustoimingute audit. Auditi tulemusi võidakse võtta arvesse hindamistel, mida viiakse läbi nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013 (43) loodud mehhanismi alusel. Kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 loodud järelevalveasutus avaldab igal aastal andmete parandamise, täiendamise või kustutamise või nende töötlemise piiramise taotluste arvu, nende alusel võetud meetmed ja asjaomaste isikute taotluse põhjal tehtud paranduste, täiendamise või kustutamise või töötlemise piiramise arvu.

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 loodud järelevalveasutusel on piisavalt vahendeid neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks ning on võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on biomeetriliste andmete kohta piisavalt teadmisi.

4.   Liikmesriigid esitavad kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 loodud järelevalveasutusele taotletud teabe ning eelkõige teabe artikli 38, artikli 39 lõike 1 ja artikli 43 kohase tegevuse kohta. Liikmesriigid lubavad kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 loodud järelevalveasutusel tutvuda artiklis 46 osutatud logifailidega ning pääseda igal ajal oma riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga seotud kõikidesse ruumidesse.

Artikkel 56

Euroopa Andmekaitseinspektori poolne järelevalve

1.   Euroopa Andmekaitseinspektori ülesanne on teha järelevalvet riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga seotud isikuandmete töötlemise üle eu-LISA-s ja tagada, et nimetatud tegevus oleks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 ja käesoleva määrusega.

2.   Euroopa Andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt iga kolme aasta tagant tehakse kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste auditistandarditega eu-LISA teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Sellise auditi tulemusel koostatud aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, eu-LISA-le ja järelevalveasutustele. eu-LISA-le antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

3.   eu-LISA esitab Euroopa Andmekaitseinspektorile nõutud teabe, lubab tal tutvuda kõikide dokumentidega ja artiklis 46 osutatud logifailidega ning võimaldab talle igal ajal juurdepääsu oma kõikidesse ruumidesse.

Artikkel 57

Järelevalveasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektori vaheline koostöö

1.   Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, teevad üksteisega oma vastutusala raames aktiivselt koostööd ning tagavad kooskõlastatud järelevalve riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja riiklike piiritaristute üle.

2.   Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor vahetavad vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja inspekteerimiste tegemisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, hindavad sõltumatu järelevalve tegemise või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad teadlikkust andmekaitseõigustest.

3.   Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor kohtuvad lõike 2 eesmärgil vähemalt kaks korda aastas määrusega (EL) 2016/679 asutatud Euroopa Andmekaitsenõukogu („Euroopa Andmekaitsenõukogu“) raames. Andmekaitsenõukogu kannab nende kohtumiste kulud ja korraldab neid. Esimesel kohtumisel võetakse vastu töökord. Vajaduse korral töötatakse ühiselt välja täiendavad töömeetodid.

4.   Euroopa Andmekaitsenõukogu esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja eu-LISA-le ühise tegevusaruande. Aruanne sisaldab iga liikmesriigi kohta eraldi peatükki, mille on koostanud selle liikmesriigi järelevalveasutused.

Artikkel 58

Selliste isikuandmete kaitse, millele on antud juurdepääs kooskõlas IV peatükiga

1.   Liikmesriigid tagavad siseriikliku õiguse kohaselt direktiivi (EL) 2016/680 rakendamiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormide kohaldamise ka riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile juurdepääsu suhtes, mille liikmesriigi asutused saavad kooskõlas käesoleva määruse artikli 1 lõikega 2, sealhulgas seoses nende isikute õigustega, kelle andmetele saadakse sel viisil juurdepääs.

2.   Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutus kontrollib liikmesriikide poolt käesoleva määruse IV peatüki kohaselt isikuandmetele juurdepääsu andmise seaduslikkust, sealhulgas nende andmete edastamise seaduslikkust riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist. Kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 55 lõikeid 3 ja 4.

3.   Europoli teostatav isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/794 ja selle üle teeb järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor.

4.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis olevaid isikuandmeid, millele saadi juurdepääs kooskõlas IV peatükiga, töödeldakse üksnes selliste konkreetsete juhtumite ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, mille puhul liikmesriik või Europol on teavet palunud.

5.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteem, määratud asutused, kesksed juurdepääsupunktid ja Europol säilitavad otsinguandmed, et kooskõlas määruse (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 loodud järelevalveasutus ja Euroopa Andmekaitseinspektor saaksid kontrollida andmetöötluse vastavust liidu ja liikmesriigi andmekaitsenormidele. Muudel juhtudel peale nimetatud eesmärgil kasutamise kustutatakse isikuandmed ja otsinguandmed kõigist liikmesriigi ja Europoli toimikutest pärast 30 päeva möödumist, välja arvatud juhul, kui neid isiku- ja otsinguandmeid vajatakse konkreetse poolelioleva kriminaalmenetluse jaoks, milleks liikmesriik või Europol on andmeid taotlenud.

Artikkel 59

Logi pidamine ja dokumenteerimine

1.   Liikmesriigid ja Europol tagavad, et kõik andmetöötlustoimingud, mis tulenevad kooskõlas IV peatükiga taotletud juurdepääsust riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetele, registreeritakse logisse või dokumenteeritakse taotluse vastuvõetavuse kontrollimiseks, andmete töötlemise seaduslikkuse ning nende tervikluse ja turvalisuse jälgimiseks, aga ka sisekontrolli eesmärgil.

2.   Logis või dokumentatsioonis peavad kõigil juhtudel sisalduma järgmised andmed:

3.   Logifaile ja dokumentatsiooni kasutatakse ainult andmetöötluse seaduslikkuse kontrollimiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks. Käesoleva määruse artiklis 72 osutatud järelevalveks ja hindamiseks võib kasutada üksnes logifaile, mis ei sisalda isikuandmeid. Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutusel, kes vastutab taotluse vastuvõetavuse kontrollimise ning andmete töötlemise seaduslikkuse ning nende tervikluse ja turvalisuse jälgimise eest, on oma ülesannete täitmiseks asjakohase taotluse esitamise korral juurdepääs kõnealustele logifailidele.

VIII PEATÜKK

MUUDE LIIDU ÕIGUSAKTIDE MUUTMINE

Artikkel 60

Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni muutmine

Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

Artikkel 61

Määruse (EÜ) nr 767/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 767/2008 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 62

Määruse (EL) nr 1077/2011 muutmine

Määrust (EL) nr 1077/2011 muudetakse järgmiselt.

IX PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 63

Andmete kasutamine aruannete ja statistika koostamiseks

1.   Liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja eu-LISA nõuetekohaselt volitatud töötajad saavad juurdepääsu päringute tegemiseks järgmistes andmetes üksnes aruannete ja statistika koostamiseks, ilma võimaluseta isikusamasust tuvastada ning vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud mittediskrimineerimisega seotud kaitsemeetmetele:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1624 (44) asutatud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti nõuetekohaselt volitatud töötajad saavad juurdepääsu järgmistes käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud andmetes päringute tegemiseks riskianalüüside koostamise ja haavatavuse hindamise eesmärgil vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 11 ja 13.

2.   eu-LISA loob ja rakendab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil kesktasandi andmehoidla, mida ta haldab oma tehnilistes keskustes ja mis sisaldab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmeid. Kõnealuse andmehoidla alusel ei saa isikute isikusamasust tuvastada, kuid see võimaldab käesoleva artikli lõikes 1 loetletud asutustel saada kohandatavaid aruandeid ja statistikat kolmandate riikide kodanike sisenemiste ja lahkumiste, sisenemiskeeldude ja viibimisaja ületamiste kohta, et suurendada piiril kontrollide teostamise tõhusust, aidata konsulaatidel menetleda viisataotlusi ning toetada liidu rändepoliitika tõenduspõhist kujundamist. Kõnealune andmehoidla sisaldab ka igapäevaseid statistilisi andmeid lõikes 4 osutatud andmete kohta. Kõnealusele andmehoidlale antakse juurdepääs TESTA turvalise juurdepääsukanali kaudu, mis kontrollib juurdepääsu ja konkreetseid kasutajaprofiile üksnes aruandluse ja statistika eesmärgil. Kõnealusele andmehoidla kasutustingimuste üksikasjalikud normid ja selle suhtes kohaldatavad andmekaitse- ja andmeturbenormid võetakse vastu artikli 68 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt.

3.   eu-LISA kehtestatavad menetlused riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi arendamise ja toimimise jälgimiseks vastavalt artikli 72 lõikele 1 hõlmavad võimalust koostada jälgimise tagamiseks korrapärast statistikat.

4.   eu-LISA avaldab kord kvartalis riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi statistilised andmed, esitades eelkõige viibimisaja ületajate arvu, kodakondsuse, vanuse, soo, viibimise kestuse ja sisenemise piiripunkti, sisenemiskeelu saanud kolmandate riikide kodanike arvu, kodakondsuse, vanuse, soo, viibimise kestuse ja sisenemise piiripunkti, sealhulgas sisenemiskeelu põhjused, nende kolmandate riikide kodanike arvu, kodakondsuse, vanuse, soo, viibimise kestuse ja sisenemise piiripunkti, kelle viibimisluba tühistati või seda pikendati, ning sõrmejälgede andmise nõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike arvu.

5.   Iga aasta lõpus võetakse kõnealuse aasta statistilised andmed kokku aastaaruandes. Statistikas esitatakse andmed iga liikmesriigi kohta eraldi. Aruanne avaldatakse ja edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja riiklikele järelevalveasutustele.

6.   Komisjoni nõudmisel esitab eu-LISA statistika käesoleva määruse rakendamisega seotud konkreetsete aspektide kohta ja lõike 3 kohase statistika.

Artikkel 64

Kulud

1.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi, sidetaristu, ühtse riikliku liidese, veebiteenuse ja artikli 63 lõikes 2 osutatud andmehoidla loomise ja käigushoidmisega seotud kulud kaetakse liidu üldeelarvest.

2.   Liikmesriigi olemasoleva piiritaristu lõimimise, selle ühtse riikliku liidesega sidumise ja ühtse riikliku liidese haldamisega seotud kulud kaetakse liidu üldeelarvest.

Nende hulka ei kuulu järgmised kulud:

3.   Kesksete juurdepääsupunktide kulud, nagu on osutatud artiklites 29 ja 30, kannab vastavalt iga liikmesriik ja Europol. Kulud, mis tekivad nimetatud kesksete juurdepääsupunktide ühendamisel ühtse riikliku liidese ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga, kannab vastavalt iga liikmesriik ja Europol.

4.   Iga liikmesriik ja Europol loob oma kuludega IV peatüki rakendamiseks vajaliku tehnilise taristu ja hooldab seda, ning on kohustatud kandma kulud, mis tulenevad sel eesmärgil saadud juurdepääsust riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile.

Artikkel 65

Teatamine

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile asutuse, kes on artiklis 39 osutatud vastutav töötleja.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile ja eu-LISA-le artikli 9 lõikes 2 osutatud pädevad asutused, kellel on juurdepääs süsteemile andmete sisestamiseks, parandamiseks, täiendamiseks, kustutamiseks ning päringute ja otsingute tegemiseks. eu-LISA avaldab Euroopa Liidu Teatajas nimetatud asutuste koondnimekirja kolme kuu jooksul pärast riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamist vastavalt artiklile 66. Liikmesriigid teatavad samuti viivitamata nimekirja mis tahes muudatustest. Nimekirja muutumise korral avaldab eu-LISA kord aastas ajakohastatud koondteabe.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile ja eu-LISA-le nende poolt artiklis 29 osutatud määratud asutused ja kesksed juurdepääsupunktid ning teavitavad viivitamata nende mis tahes muutumisest.

4.   Europol teatab komisjonile ja eu-LISA-le tema poolt artiklis 30 osutatud määratud asutuse ja keskse juurdepääsupunkti ning teavitab viivitamata nende mis tahes muutumisest.

5.   eu-LISA teavitab komisjoni artikli 66 lõike 1 punktis b osutatud testimise edukast lõpuleviimisest.

6.   Komisjon avaldab lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud teabe Euroopa Liidu Teatajas. Teabe muutumise korral avaldab komisjon kord aastas ajakohastatud koondteabe. Komisjon haldab pidevalt ajakohastatavat avalikku veebisaiti, mis sisaldab kõnealust teavet.

Artikkel 66

Töölerakendamine

1.   Komisjon otsustab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele võtmise kuupäeva, kui on täidetud järgmised tingimused:

2.   Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem rakendavad

3.   Lõike 2 kohaldamisalasse mittekuuluvad liikmesriigid ühendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga niipea, kui lõike 1 punktides b, c ja d ning lõike 2 punktis b osutatud tingimused on täidetud. Komisjon määrab kindlaks kuupäeva, millal riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem kõnealustes liikmesriikides tööle rakendatakse.

4.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kooskõlas lõike 1 punktiga b tehtud testimise tulemustest.

5.   Komisjoni otsus, millele on osutatud lõigetes 1 ja 3, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

6.   Liikmesriigid ja Europol hakkavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutama alates komisjoni poolt kooskõlas lõikega 1 või asjakohasel juhul kooskõlas lõikega 3 kindlaks määratud kuupäevast.

Artikkel 67

Ceuta ja Melilla

Käesolev määrus ei avalda mõju Ceuta ja Melilla linnade suhtes kohaldatavatele erieeskirjadele, mis on määratletud Hispaania Kuningriigi 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga ühinemise lepingu lõppaktis esitatud Hispaania Kuningriigi deklaratsioonis Ceuta ja Melilla linnade kohta.

Artikkel 68

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 69

Nõuanderühm

eu-LISA loob nõuanderühma, kes nõustab ametit riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga seotud küsimustes, eelkõige seoses ameti iga-aastase tööprogrammi ja tegevusaruande koostamisega. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kavandamis- ja arendamisetapis kohaldatakse artikli 37 lõiget 2.

Artikkel 70

Koolitus

eu-LISA täidab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi tehnilise kasutuse alase koolituse pakkumisega seotud ülesandeid kooskõlas määrusega (EL) nr 1077/2011.

Artikkel 71

Praktiline käsiraamat

Komisjon teeb tihedas koostöös liikmesriikide, eu-LISA ja muude asjaomaste ametitega kättesaadavaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamise ja haldamise praktilise käsiraamatu. Praktilises käsiraamatus on esitatud tehnilised ja tegevusjuhised, soovitused ja parimad tavad. Komisjon võtab praktilise käsiraamatu vastu soovituse vormis.

Artikkel 72

Järelevalve ja hindamine

1.   eu-LISA tagab, et oleks kehtestatud menetlused riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi arendamise jälgimiseks planeerimise ja kuludega seotud eesmärkide alusel ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi toimimise kontrollimiseks tehniliste tulemuste, kulutasuvuse, turvalisuse ja teenuste kvaliteediga seoses seatud eesmärkide alusel.

2.   eu-LISA esitab 30. juuniks 2018 ja seejärel riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi arendusetapis iga kuue kuu tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi, ühtsete liideste ja nendevahelise sidetaristu arendamise seisust. See aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet kulude kohta ja teavet riskide kohta, mis võivad mõjutada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kogukulusid, mis kaetakse artikli 64 lõike 1 ja artikli 64 lõike 2 esimese lõigu kohaselt liidu üldeelarvest. Pärast riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi arendusetapi lõpuleviimist esitab eu-LISA Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles selgitatakse üksikasjalikult eesmärkide, eelkõige planeerimise ja kuludega seotud eesmärkide saavutamist ning põhjendatakse võimalikke lahknevusi.

3.   Tehnilise hoolduse eesmärgil on eu-LISA-l juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud andmetöötlustoimingutega.

4.   Kaks aastat pärast riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamist ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab eu-LISA Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi tehnilise toimimise, sealhulgas selle turvalisuse kohta.

5.   Kolm aastat pärast riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamist ning seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kohta üldhinnangu. Üldine hindamine hõlmab järgmist:

Hinnangutes esitatakse kõik vajalikud soovitused. Komisjon edastab hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 (45) asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile.

Kõnealuse hindamise käigus hinnatakse samuti artiklis 60 osutatud sätete kasutamist nii seoses sageduse (neid sätteid kasutanud kolmandate riikide kodanike arv liikmesriigi kohta, nende kodakondsus ning nende viibimise keskmine kestus) kui ka nende praktilise mõjuga ning võttes samuti arvesse liidu viisapoliitika seonduvat arengut. Esimene hindamisaruanne võib sisaldada võimalusi artikli 60 osutatud sätete järkjärguliseks kaotamiseks ning nende asendamiseks liidu õigusaktiga. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek artiklis 60 osutatud sätete muutmiseks.

6.   Liikmesriigid ja Europol edastavad eu-LISA-le ja komisjonile lõigetes 4 ja 5 osutatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe vastavalt komisjoni, eu-LISA või mõlema poolt eelnevalt kindlaksmääratud kvantitatiivsetele näitajatele. Nimetatud teave ei tohi kahjustada töömeetodeid ega sisaldada andmeid, mis avalikustaks määratud asutuste teabeallikate, töötajate või uurimistega seotud teavet.

7.   eu-LISA annab komisjonile lõikes 5 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.

8.   Iga liikmesriik ja Europol koostab igal aastal tundliku teabe avaldamist käsitlevaid riiklikke õigusnorme järgides riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetele õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tõhususe kohta aruande, mis sisaldab järgmist teavet ja statistikat:

Liikmesriikidele tehakse kättesaadavaks tehniline lahendus käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud andmete kogumise hõlbustamiseks, et koostada käesolevas lõikes osutatud statistikat. Komisjon võtab vastu rakendusaktid tehniliste lahenduste kirjelduste kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 68 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Liikmesriikide ja Europoli aastaaruanded edastatakse komisjonile järgmise aasta 30. juuniks.

Artikkel 73

Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates kuupäevast, mille otsustab komisjon vastavalt artikli 66 lõikele 1, välja arvatud järgmised sätted, mida kohaldatakse alates 29. detsembrist 2017: käesoleva määruse artiklid 5, 36, 37, 38, 43, 51, käesoleva määruse artikli 61 punkt 5 osas, mis puudutab määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 17a punkti 5; käesoleva määruse artikli 61 punkt 10 osas, mis puudutab määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 26 lõiget 3a, ning käesoleva määruse artiklid 62, 64, 65, 66, 68, 69 ja 70 ning artikli 72 lõige 2.

(1)  ELT C 487, 28.12.2016, lk 66.

(2)  Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. novembri 2017. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381 28.12.2006, lk 4).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

(9)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(12)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide tehtava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(17)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(19)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(20)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(21)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(22)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(23)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(24)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(25)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/149/JSK sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).

(26)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(27)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(28)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/349/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1).

(29)  Nõukogu 29. juuni 2010. aasta otsus 2010/365/EL Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (ELT L 166, 1.7.2010, lk 17).

(30)  Nõukogu 25. aprilli 2017. aasta otsus (EL) 2017/733 Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Horvaatia Vabariigis (ELT L 108, 26.4.2017, lk 31).

(31)  Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsus (EL) 2017/1908, mis käsitleb viisainfosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ teatavate sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (ELT L 269, 19.10.2017, lk 39).

(32)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1).

(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (ELT L 157, 27.5.2014, lk 1).

(34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).

(36)  Nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 377/2004 sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1).

(37)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(38)  Komisjoni 17. juuni 2008. aasta otsus 2008/602/EÜ, millega määratakse väljatöötamisetapiks kindlaks VISi riikide liideste ning keskinfosüsteemi ja riikide liideste vahelise sideinfrastruktuuri füüsiline ülesehitus ning neile esitatavad nõuded (ELT L 194, 23.7.2008, lk 3).

(39)  Nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 693/2003, millega kehtestatakse transiiti hõlbustav eridokument (FTD), raudteetransiiti hõlbustav dokument (FRTD) ning muudetakse ühiseid konsulaarjuhiseid ja üldkäsiraamatut (ELT L 99, 17.4.2003, lk 8).

(40)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(41)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

(42)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(43)  Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

(44)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(45)  Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).