30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/1

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 35 lõikele 3 on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate sortide sertifitseeritud seemne kasutamine ja milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja kõnealuste sortide artikli 32 lõikes 6 osutatud tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll. Praegu on komisjoni delegeeritud määruse (EL) No 639/2014 (2) artiklis 9 sätestatud vaid kohustuse kasutada selliste sortide seemet, mis on loetletud ühtses põllukultuuride sordilehes ning kasutada vastavalt nõukogu direktiivile 2002/57/EÜ (3) sertifitseeritud seemet. Kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll, mis on hetkel sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (4) artiklis 45 ja selle lisas, tuleks lisada ka delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklisse 9.

(2)

Kanepisortide kindlaksmääramise eeskirjad ja tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll põhinevad eeldusel, et kanepit kasvatatakse põhikultuurina, kuid ei ole täiesti sobivad kasvatamiseks vahekultuurina. Kuna viimatimainitud kasvatusmeetod on osutunud sobivaks tööstusliku kanepi jaoks ja on kooskõlas keskkonnanõuetega, on põhjendatud mõlema sätte kohaldamine, et võtta arvesse vahekultuurina kasvatatava kanepi eripärasid. Selles kontekstis on asjakohane esitada ka vahekultuurina kasvatatava kanepi määratlus.

(3)

Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 24 on kehtestatud toetusõiguste kasutamise nõuded. Lahknevate tõlgenduste vältimiseks on asjakohane täpsustada, et määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 31 lõike 1 punkti b tähenduses loetakse täielikult kasutatuks ka toetusõiguste osa. Siiski tuleks sõnaselgelt märkida, et makse arvutatakse välja toetuskõlbliku hektari vastava osa alusel.

(4)

Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklites 38–48 on kehtestatud määrusega (EL) nr 1307/2013 sätestatud standardsete keskkonnasäästlikumaks muutmise tavade asendamise eeskirjad. Esimese aasta jooksul saadud kogemuste alusel, mil nimetatud tavasid rakendati, on tarvis nimetatud eeskirjade teatavaid aspekte muuta, et teha keskkonnasäästlikumaks muutmise tavade rakendamine põllumajandustootjatele ning riigiasutustele lihtsamaks, säilitades või parandades samas keskkonda ja kliimamõju. Eriti peaksid muudatused aitama kaasa ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia vahehinnangus tuvastatud tegevuste käsitlemisele ja võimaldama ühise põllumajanduspoliitika raames edendada põllumajandusvaldkonna hõlmatust elurikkusega seotud meetmetega (5).

(5)

Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 40 sätestatud eeskirjades eri põllumajanduskultuuride osakaalu arvutamise kohta põllumajanduskultuuride mitmekesistamise eesmärgil põhineb põllumajanduskultuuride mitmekesistamise ajavahemik liikmesriikide traditsioonilistel kasvatustavadel. On asjakohane võimaldada liikmesriikidel kehtestada piirkondlikul või sellest madalamal tasandil eri ajavahemikud, et võtta arvesse võimalikke eri kliimatingimusi liikmesriigi territooriumil. Teatavates olukordades, kus väikesel alal kasvab märkimisväärne kogus erinevaid kultuure, peaks olema võimalik kasvatatavate kultuuride deklareerimise lihtsustamiseks deklareerida need ühe segakultuurina.

(6)

Kesa all oleva maa puhul on äärmiselt oluline kehtestada delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikes 2 sätestatud ajavahemik, mille jooksul ei tohi toimuda põllumajanduslikku tootmist, et tagada niisuguse maa keskkonnatõhusus ja vältida segiajamist muude alade, näiteks püsirohumaadega. Et võtta arvesse liidu erinevaid põllumajandus- ja kliimatingimusi, peaks liikmesriikidel olema alati võimalus nimetatud ajavahemik ise määrata, et põllumajandustootjatel oleks võimalik enne aasta lõppu põhikultuuri juurde tagasi pöörduda. Siiski ei tohiks kõnealune ajavahemik olla lühem kui kuus kuud, et vastata keskkonnatõhususe eesmärkidele ja vältida segiajamist muude aladega.

(7)

Eristused delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikes 4 loetletud erinevate maastikuelementide vahel tekitavad põllumajandustootjates ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade deklareerimisel kõhklusi. Selle ebakindluse vähendamiseks, kava haldamise lihtsustamiseks liikmesriikide ametiasutustele ja põllumajandustootjate segaduse vähendamiseks ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade deklareerimisel tuleks vastava sätte punktis a viidatud hekid ja metsasiilud ning punktis c märgitud puude read grupeerida üht tüüpi maastikuelementideks, et neile oleks kohaldatav üksainus suurusepiirang. Lisaks tuleks samadel põhjustel delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõike 4 punktis d viidatud alad grupeerida puudesaludeks.

(8)

Lisaks, isegi kui delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 põhjenduses 51 märgitud maastikuelementide maksimumsuurus on vajalik tagamaks, et ala on peamiselt põllumajanduslik, ei tohiks niisugused suurusepiirangud viia selliste elementide väljajätmiseni, mis suurusepiire ületavad, kuid on elurikkuse seisukohalt väärtuslikud. Seetõttu tuleks ala, mida delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõike 4 alusel kvalifitseeritaks maastikuelemendina, arvutada kuni elemendi maksimumsuuruseni.

(9)

Arvestades delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõike 4 viiendas alalõigus ja artikli 45 lõikes 5 viidatud puhverribade suurt keskkonnakasu, on kohane sätestada, et ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade arvutamisel tuleks arvesse võtta kõiki puhverribasid.

(10)

Samadel põhjustel, mis on märgitud põhjendustes 7 ja 8 seoses delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikega 4, tuleks põlluservad, millele praegu viidatakse vastava sätte punktis e, liita nimetatud määruse artikli 45 lõikes 5 märgitud puhverribadele ja põlluservadele tuleks kehtestada üksainus suurusepiirang. Puhverribade ja põlluservade maksimaalne suurus peaks viitama alale, mis oleks delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõike 5 alusel kvalifitseeritav puhverribade ja põlluservadena. Põllumajandustootjatele maksimaalse paindlikkuse tagamiseks peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (6) II lisas viidatud GAEC 1, SMR 1 või SMR 10 kohaseid puhverribasid ja samas lisas viidatud GAEC 7, SMR 2 või SMR 3 alusel kaitstavaid põlluservi täiendama muud puhverribad ja põlluservad, hõlmates mis tahes tüüpi ribasid, mida need kaks kategooriat nõuetele vastavuse eeskirjade kohaselt ei hõlma.

(11)

Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõike 2 teise alalõigu kohaselt võib maastikuelemente ja puhverribasid, mis külgnevad haritava maaga, lugeda ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladeks. Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõigetes 4 ja 5 viidatud maastikuelementide ja puhverribade keskkonnakasu maksimeerimiseks ning täiendavate elementide kaitse ja hooldamise soodustamiseks tuleks käesolevat sätet täiendada eeskirjadega, mis võimaldavad paindlikkust, võttes arvesse muid ökoloogiliselt väärtuslikke elemente, mis vastavad nende ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade määratlusele, mis ei külgne põllumajandusliku majapidamise haritava maaga. Seega, kui niisugune puhverriba, põlluserv või maastikuelement külgneb ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaga, mis külgneb vahetult põllumajandusliku majapidamise haritava maaga, tuleks ka seda lugeda ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaks.

(12)

Samadel põhjustel, mis on märgitud põhjendustes 7 ja 8 seoses delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikega 4, peaksid nimetatud määruse artikli 45 lõikes 7 märgitud metsaservade ääres asuvatele toetuskõlblikele hektaritele määratud suurusepiirangud viitama alale, mida võib vastavalt nimetatud sättele lugeda vastavateks ribadeks.

(13)

Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõike 2 esimese lõigu punktis g sätestatu alusel on asjakohane selgitada, et nõuete kehtestamine mineraalväetiste ja/või taimekaitsevahendite kasutamisele on asjaomane vaid siis, kui niisugustele sisendtoodetele on antud luba.

(14)

Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikes 9 sätestatud kehtiv tähtaeg vahekultuuride ja taimkattega alade rajamiseks ei ole alati kooskõlas põllumajanduslike ja kliimatingimustega. Eesmärgiga saavutada paremini vastava ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala tüübi keskkonnaalaseid eesmärke, on asjakohane asendada vahekultuuride ja taimkattega alade külvamise tähtaeg vähima ajavahemikuga, mille jooksul peavad vahekultuuri ja taimkattega alad olema rajatud. Hooajaliste ilmastikutingimuste arvesse võtmiseks vajaliku paindlikkuse tagamiseks peaksid liikmesriigid tohtima nimetatud ajavahemikku määrata geograafiliselt kõige sobivamale ajale. Kuna aga vahekultuuride ja taimkattega alade püsivus maapinnal on oluline tegur nitraatide jääkide tõhusaks koristuseks ja pinnase katmiseks ajal, mil seda ei kata põhikultuur, peaks selle ajavahemiku vähim pikkus olema kehtestatud liidu tasandil. Et olla kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis i sätestatud määratlusega rohu või muude rohttaimede kohta, peaks olema lubatud ka liblikõieliste allakülv põhikultuurile. Lisaks peaksid olema vastavusse viidud eeskirjad vahekultuuride või taimkattega alade ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladena kvalifitseerimise kohta, et tagada ühtsus samaväärsete tavadega, millele kehtivad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõike 3 punktides a ja b vastavalt viidatud kohustused ja sertifitseerimiskavad.

(15)

Isegi kui üldreeglina peaks saama ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladeks klassifitseerida vaid alasid, millel kasvatatakse ainuliigina lämmastikku siduvaid kultuure, ja arvestades, et traditsiooniliste kasvatustavade puhul segatakse niisugused põllumajanduskultuurid sageli muude kultuuridega, on delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõike 10 alusel asjakohane lubada kvalifitseerida ka segukultuuridega alasid, tingimusel et tagatud on lämmastikku siduvate kultuuride valdavus taolistes segudes. Lisaks, tuginedes delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõike 10 esimese lõigu rakendamise kogemusele ning arvestades nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (7) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, (8) on konkreetsete eeskirjade kehtestamine nende lämmastikku siduvate kultuuride asukoha kohta liigne. Selle asemel ja pidades silmas liikmesriikide jõupingutuste tugevdamist lämmastiku sügisese leostumise riskiga tegelemisel, peaks liikmesriikidel olema lubatud vajadusel kehtestada lämmastikku siduvatele kultuuridele täiendavaid tingimusi. Lisaks peaksid olema vastavusse viidud eeskirjad lämmastikku siduvate kultuuride ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana kvalifitseerimise kohta, et tagada ühtsus samaväärsete tavadega, mida hõlmavad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõike 3 punktides a ja b viidatud kohustused ja sertifitseerimiskavad.

(16)

Kogemus delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 rakendamisel on näidanud, et teatavad ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alasid hõlmavad sätted peaksid olema üksikasjalikumad tootmise puudumise nõude osas, sealhulgas reeglite osas, milles käsitletakse karjatamist ja loomasööda varumist, et täita elurikkuse eesmärki ja tagada ühtsus muude ühise põllumajanduspoliitika vahenditega. Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikes 2, lõike 4 punktis e ning lõigetes 5 ja 7 viidatud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade tüüpidele kohaldatava nõude „põllumajanduslikku tootmist ei toimu“ puhul on eelkõige vajalik selgitus, et põllumajanduslikku tootmist tuleks mõista põllumajandusliku tegevusena määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti i tähenduses, mitte laiemas mõttes, mis on sätestatud sama määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii, ning ei tohiks mõjutada GAEC 4 reegleid minimaalse muldkatte kohta, millele viidati määruse (EL) nr 1306/2013 II lisas. Lisaks tuleks intensiivistada põllumajandustootjate tegevust eriti tolmeldamise lihtsustamisel, et kaitsta ja parandada elurikkust, eesmärgiga rajada roheline kate, millele aga muu hulgas laienevad põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused.

(17)

Arvestades et põllumajandustootjad deklareerisid määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 rakendamise esimesel aastal ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana peamiselt kolme tüüpi alasid, mis on või võivad olla produktiivsed (kesa, vahekultuurid või taimkattega alad ja lämmastikku siduvad kultuurid) kasutatakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel tõenäoliselt taimekaitsevahendeid. Seetõttu on elurikkuse kaitsmiseks ja parandamiseks kooskõlas keskkonnasäästlikumaks muutmise eesmärkidega asjakohane keelata taimekaitsevahendite kasutamine järgmistel ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel, mis on või võivad olla produktiivsed: kesad, piki metsaserva kulgevate toetuskõlblike hektarite ribad, vahekultuurid või taimkattega alad ning lämmastikku siduvad kultuurid. Kui vahekultuur või taimkattega ala on rajatud põhikultuurile heintaimede või liblikõieliste taimede allakülvi tehes, et proportsionaalsuse kaalutlustel vältida põhikultuuri haldamise tagajärgi, peaks niisugune keeld kehtima alates põhikultuuri koristamisest. Et tagada õiguskindlus ja hoida ära haldusprobleemid põllumajandustootjate ja riiklike asutuste jaoks, oleks vaja täpsustada, et allkülvi keeldu tuleb kohaldada vähemalt miinimumperioodi jooksul, mis vastab minimaalsele ajavahemikule, mille jooksul peavad olema külvatud vahekultuurid või rajatud kultuuride segu külvi abil taimkate, või kuni järgmise põhikultuuri külvamiseni.

(18)

Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 49 sätestatud eeskirjade kohaselt on juriidilistele isikutele tehtud kättesaadavaks määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikes 1 sätestatud noorte põllumajandustootjate toetus. Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 3 kohaldamisel saadud kogemuse põhjal on tarvis täiendavaid täpsustusi määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikega 2 sätestatud nõude tõlgendamisel, milles käsitletakse aega, mil noor põllumajandustootja, kellel on juriidilise isiku üle tõhus ja pikaajaline kontroll, peab vastama vanusepiirangule. Eriti asjakohane on selgitada, et noor põllumajandustootja peab olema noorem kui 40-aastane aastal, mil tema kontrollitav juriidiline isik esitab põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava raames esmakordselt taotluse.

(19)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 53 lõike 2 teisele lõigule saadakse vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse summa ühiku kohta meetme rahastamiseks kehtestatud summa ja kas artikli 53 lõike 2 esimese lõigu alusel kehtestatud kogusepiirangu või kõnealusel aastal toetuskõlblike hektarite või loomade arvu vahelisest suhtest. Nimetatud säte on kohane ümber sõnastada viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel määrata toetuse summa ühiku kohta väärtuses, mis jääb nimetatud kahe väärtuse vahemikku, kui toetuskõlblike ühikute arv on madalam kui koguseline piirang.

(20)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 64 lõikele 5 peab liikmesriik, mis otsustab kohaldada määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 36 kohast ühtse pindalatoetuse kava, teatama komisjonile iga aasta 1. septembriks hektarite arvu, mille põllumajandustootjad on asjaomase taotlusaasta kohta deklareerinud. See teave edastatakse komisjonile iga-aastaselt ka üksikasjalikumalt vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 9 lõikele 1. Seetõttu võib delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 64 lõike 5 tühistada.

(21)

Komisjoni kogemuse põhjal seoses delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 65 kohase keskkonnasäästlikumaks muutmise alase teavitamisega oleks tarvis teha teatavad muudatused korra sisus, sealhulgas keskkonnasäästlikumaks muutmist käsitlevate sätete osas, mis on kehtestatud delegeeritud määrusega (EL) nr 639/2014 (muudetud käesoleva määrusega).

(22)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 67 lõikele 2 peavad liikmesriigid tootmiskohustusega seotud iga toetuse ning iga põllumajandustootmisviisi või asjaomase põllumajandussektori puhul teatama komisjonile toetusesaajate arvu, makstud toetussumma ning kogupindala ja loomade koguarvu, mille alusel toetus on makstud.

(23)

Alates 2015. taotlusaastast teatavad liikmesriigid toetusesaajate arvu ja kogupindala ning loomade koguarvu kõigi vabatahtlike tootmiskohustusega seotud toetuste kohta vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 9 lõigetele 1 ja 3. Peale selle lisatakse 2016. taotlusaastast alates igale tootmiskohustusega seotud vabatahtlikule toetusele eraldatud maksete summa liikmesriikide teabeedastusele vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artiklile 10 (9). Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 67 lõige 2 kustutada.

(24)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 639/2014 vastavalt muuta.

(25)

Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 teatavate ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alasid puudutavate sätete muutmise tõttu tuleb muudatusi teha ka määruse (EL) nr 1307/2013 X lisas, pöörates erilist tähelepanu ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade tüüpide loendite ja vastavate tegurite kohandamisele, kui see on vajalik. Määruse (EL) nr 1307/2013 põhjenduses 45 on rõhutatud, kui oluline on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala rajada sidusal moel. Seetõttu peavad samaväärsetele tavadele kohaldatavad teisendus- ja kaalutegurid olema ühtsed teguritega, mis kehtivad sarnaste või identsete standardsete tavade puhul. Õiguskindluse ja põllumajandustootjate võrdse kohtlemise huvides tuleks määruse (EL) nr 1307/2013 X lisa vastavalt muuta.

(26)

Käesolev määrus peaks jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist. Kuna delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 3 selgitus ja sama määruse artikli 53 lõike 2 teise lõigu ümbersõnastus peegeldavad nimetatud sätetele määruse rakendamisest alates omistatud tõlgendust, on kohane, et need muudatused kehtiksid tagasiulatuvalt. Arvestades aega, mida riigiasutused vajavad oma olemasolevate haldusvahendite uuendamiseks ja põllumajandustootjate piisavaks eelnevaks teavitamiseks määrusega kehtestatavatest muudatustest keskkonnasäästlikumaks muutmise sätetesse, tuleks nimetatud muudatusi kohaldada vaid toetusetaotlustele, mis on seotud kalendriaastatega algusega pärast 1. jaanuari 2018. Siiski tuleks liikmesriikidele anda võimalus kohaldada neid 2017. kalendriaasta kohta esitatud toetusetaotlustele, pidades samas meeles, et mis tahes valikud selles vallas peavad olema põllumajandustootjate seisukohalt sidusad. Kehtestada tuleks teavitamiskohustus seoses nimetatud kalendriaastaga seonduvate vastavate muudatustega varasemates teavitustes,

1)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Harilik kanep

1.   Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõike 6 kohaldamisel on kanepi tootmiseks kasutatavate maa-alade toetuskõlblikkuse aluseks selliste sortide seemne kasutamine, mis on toetuse maksmise aasta 15. märtsil loetletud ühtses põllukultuuride sordilehes, mis on avaldatud kooskõlas nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ (*1) artikliga 17. Seeme sertifitseeritakse vastavalt nõukogu direktiivile 2002/57/EÜ (*2).

2.   Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, mille alusel määrata kanepitaimede Δ9-tetrahüdrokannabinoolisisaldus (edaspidi „THC-sisaldus“), mis võimaldab neil rakendada III lisas kirjeldatud meetodit.

3.   Liikmesriigi pädev asutus peab arvestust THC-sisalduse kohta. Sellised arvestusdokumendid peavad iga sordi puhul sisaldama vähemalt THC-sisalduse määramise tulemusi, mis on väljendatud protsentides kahe kümnendkoha täpsusega, kasutatud proovivõtumenetlust, tehtud analüüside arvu, märget proovi võtmise aja kohta ja riiklikul tasandil võetud meetmeid.

4.   Kui kõikide ühe sordi suhtes tehtud analüüside keskmine tulemus näitab määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõikes 6 sätestatust suuremat THC-sisaldust, kasutab liikmesriik asjaomase sordi suhtes järgmise taotlusaasta jooksul meetodit B, mida on kirjeldatud käesoleva määruse III lisas. Seda meetodit kasutatakse ka järgmistel taotlusaastatel, välja arvatud juhul, kui kõikide kõnealuse sordi suhtes tehtud analüüside tulemused näitavad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõikes 6 sätestatust väiksemat THC-sisaldust.

5.   Kui kõikide ühe sordi suhtes tehtud analüüside keskmine tulemus näitab määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõikes 6 sätestatust suuremat THC-sisaldust ka teisel järjestikusel taotlusaastal, taotleb liikmesriik komisjonilt asjaomase sordi turustamise keelustamist vastavalt nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ artiklile 18. Vastav teade tuleb saata komisjonile vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (*3) hiljemalt järgmise taotlusaasta 15. jaanuariks. Sellest taotlusaastast alates arvatakse taotluses nimetatud sort asjaomases liikmesriigis otsetoetuskõlblike sortide hulgast välja.

6.   Käesoleva määruse tähenduses on „vahekultuurina külvatud kanep“ kanep, mis on külvatud pärast vastava aasta 30. juunit.

7.   Kanepi viljelemist jätkatakse tavalistes kasvutingimustes vastavalt kohalikule tavale vähemalt seni, kuni õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva, et teha käesoleva artikli sätete rakendamiseks vajalikud kontrollid. Kanepi viljelemist jätkatakse tavalistes kasvutingimustes vastavalt kohalikule tavale vähemalt kuni kasvuperioodi lõpuni.

Liikmesriik võib siiski lubada kanepi koristamist pärast õitsemise algust, kuid enne õitsemise lõpule järgneva kümnepäevase ajavahemiku lõppu tingimusel, et inspektorid viitavad iga maatüki tüüpilistele osadele, millel tuleb III lisas sätestatud korras jätkata kontrolli eesmärgil kultuuride kasvatamist kuni kümne päeva jooksul pärast õitsemisperioodi.

(*1)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1)."

(*2)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74)."

(*3)  Komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 792/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).“"

2)

Artikli 24 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui põllumajandustootja deklareerib mitu toetusõigust, mis ületavad ta määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 33 lõike 1 alusel deklareeritud kogu toetuskõlbliku pindala, loetakse toetusõigus või toetusõiguse osa, mis nimetatud toetuskõlblikku pindala osaliselt ületab, nimetatud määruse artikli 31 lõike 1 punkti b tähenduses täielikult kasutatuks. Siiski tuleb toetus välja arvutada toetuskõlbliku hektari vastava osa alusel.“

3)

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt.

4)

Artiklit 45 muudetakse järgmiselt.

5)

Artikli 49 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Noor põllumajandustootja, kellel on tõhus ja pikaajaline kontroll juriidilise isiku üle käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti b tähenduses, peab olema määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõike 2 punkti b kohaldamise eesmärgil olema noorem kui 40-aastane hetkel, mil tema kontrollitav juriidiline isik esitab põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava raames esmakordselt taotluse.“

6)

Artikli 53 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Iga-aastast toetust väljendatakse toetuse summana ühiku kohta. Selleks võib olla üks järgnevatest summadest või kui toetuse saamiseks kõlblik pindala või loomade arv ei ületa käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt kindlaks määratud ala või loomade arvu, nendevaheline suhe:

7)

Artiklist 64 jäetakse välja lõige 5.

8)

Artikli 65 lõiget 1 muudetakse järgmiselt.

9)

Artiklist 67 jäetakse välja lõige 2.

10)

Lisatakse III lisa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse I lisas.