31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/1

(1)

Direktiiviga 2014/65/EL on kehtestatud liidu finantsturgude regulatiivse korra raamistik, mis reguleerib tegevustingimusi, mida investeerimisühingud peavad investeerimisteenuste ja vajaduse korral kõrvalteenuste osutamisel ning investeerimistegevusega tegelemisel järgima; organisatsioonilisi nõudeid, mis on esitatud selliseid teenuseid osutavatele ja sellise tegevusega tegelevatele investeerimisühingutele, reguleeritud turgudele ja aruandlusteenuste pakkujatele; aruandlusnõudeid, mis on esitatud finantsinstrumentidega tehtavatele tehingutele; positsioonide piiranguid ja positsioonide haldamise kontrolli kaubatuletisinstrumentide puhul; läbipaistvuse nõudeid, mis on esitatud finantsinstrumentide tehingutele.

(2)

Direktiiviga 2014/65/EL on komisjonile antud õigus võtta vastu mitu delegeeritud õigusakti. Oluline on, et kõiki üksikasjalikke täiendavaid eeskirju, mis käsitlevad tegevusloa andmist, jooksvat tegevust, turu läbipaistvust ja usaldusväärsust, mis on direktiiviga 2014/65/EL hõlmatud teenuste ja tegevusega alustamise ja jätkamisega lahutamatult seotud aspektid, hakataks kohaldama samal ajal kui direktiivi 2014/65/EL, et uued nõuded saaksid toimida tõhusalt. Selleks et tagada sidusus ning anda isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, ja investoritele põhjalik ülevaade sätetest ja terviklik juurdepääs neile, on soovitav eespool nimetatud eeskirjadega seotud delegeeritud õigusaktid sellesse määrusesse koondada.

(3)

On vaja täiendavalt määratleda kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millistel asjaoludel tuleb energia hulgimüügitoodetega seotud lepinguid arveldada natuuras, pidades silmas direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 6 sätestatud kohaldamisala piiramist. Selleks et tagada, et selle erandi kohaldamisala on piiratud, et ära hoida lünkasid, peavad need lepingud nõudma nii ostjalt kui ka müüjalt proportsionaalse korra kehtestamist, et teha või saada aluseks oleva kauba tarneid lepingu lõppemisel. Selleks et ära hoida lünkasid põhivõrguettevõtjaga elektri ja gaasi valdkonnas sõlmitud tasakaalustamislepingute korral, tuleks selliseid lepinguid käsitada proportsionaalse kokkuleppena üksnes siis, kui kokkuleppe osalised on kohustatud elektrit või gaasi füüsiliselt tarnima. Lepingutes tuleks kehtestada ka selged füüsilise tarne kohustused, mida ei saa tasaarvestada, samal ajal arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1227/2011 (2) või riigi õigusaktides määratletud operatiivse tasaarvestuse vorme ei tohiks käsitada tasaarvestamisena. Lepinguid, mis tuleb arveldada natuuras, tuleks lubada sõlmida mitmel meetodil, seejuures peaksid kõik meetodid hõlmama asjaomase aluseks oleva kauba või selle asjakohase koguse omandiõiguse ülemineku vormi.

(4)

Selleks et selgitada, millal tuleb energia hulgimüügitootega seotud leping arveldada natuuras, on vaja täiendavalt kindlaks määrata, millal esinevad teatavad asjaolud, nagu vääramatu jõu või heauskse arveldamissuutmatuse sätted, ning need ei tohiks muuta nende lepingute käsitamist kohustuslikult natuuras arveldatavate lepingutena. Oluline on ka selgitada, kuidas tuleks mõista nafta ja söega seotud energiaalaseid tuletislepinguid direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 6 kohaldamisel. Seoses sellega ei tohiks põlevkiviga seotud lepinguid mõista kui söega seotud energiaalaseid tuletislepinguid.

(5)

Tuletislepingut tuleks käsitada direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 7 kohase finantsinstrumendina üksnes juhul, kui see on seotud kaubaga ja vastab mitmele kriteeriumile, mille alusel määratakse kindlaks, kas lepingut tuleks käsitada muude tuletisinstrumentide omadusi ja muud eesmärki kui äriline eesmärk omavana. See peaks hõlmama lepinguid, mis on standardsed ja millega kaubeldakse kauplemiskohtades, või nendega samaväärseid lepinguid, kui nende lepingute tingimused on samaväärsed kauplemiskohtades kaubeldavate lepingutega. Sel juhul tuleks nende lepingute tingimusi samuti mõista nii, et need hõlmavad selliseid sätteid nagu kauba kvaliteet või tarnekoht.

(6)

Selleks et tagada direktiivi 2014/65/EL C jao punktis 10 sätestatud aluseks olevate muutujatega seotud lepingute määratluste selgus, tuleks näha ette näha kriteeriumid seoses nende tingimuste ja aluseks olevate muutujatega. Kindlustusmatemaatilise statistika hõlmamist aluseks olevate muutujate loetellu ei tohiks mõista kui nende lepingute kohaldamisala laiendamist kindlustusele ja edasikindlustusele.

(7)

Direktiiviga 2014/65/EL on kehtestatud üldraamistik finantsturgude regulatiivseks korraks liidus, sätestades I lisa C jaos hõlmatud finantsinstrumentide loetelu. Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkt 4 hõlmab valuutaga seotud finantsinstrumente, mis on seega selle direktiivi kohaldamisalas.

(8)

Selleks et tagada direktiivi 2014/65/EL ühetaoline kohaldamine, on vaja selgitada direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4 sätestatud mõisteid teiste tuletislepingute jaoks, mis on seotud valuutadega, ning selgitada, et valuutadega seotud hetkelepingud ei ole direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 4 kohaldamisel muud tuletisinstrumendid.

(9)

Hetkelepingu arveldusperioodina aktsepteeritakse üldiselt enamiku põhivaluutade korral kaht päeva või lühemat aega, aga kui see ei ole turutava, siis on vaja kehtestada säte, et võimaldada arveldada vastavalt tavapärasele turutavale. Sellistel juhtudel ei nõua füüsiline arveldamine paberraha kasutamist ning võib hõlmata elektroonilist arveldamist.

(10)

Valuutalepinguid võib kasutada ka maksete tegemiseks ning neid lepinguid ei tohiks käsitada finantsinstrumentidena, tingimusel et nendega ei kaubelda kauplemiskohas. Seepärast on asjakohane käsitada hetkelepingutena neid valuutalepinguid, mida kasutatakse finantsinstrumentide eest makse tegemiseks, kui nende lepingute arveldusperiood on pikem kui kaks kauplemispäeva ja lühem kui viis kauplemispäeva. Samuti on asjakohane käsitada maksevahenditena neid valuutalepinguid, mis sõlmitakse eesmärgiga tagada kindlustunne kaupade, teenuste ja reaalsete investeeringute eest tehtavate maksete taseme suhtes. See toob kaasa finantsinstrumentide määratluse alt selliste valuutalepingute väljajätmise, mille sõlmivad finantssektorivälised äriühingud, kes saavad välisvaluutas makseid tuvastatavate kaupade ja teenuste ekspordi eest, ning finantssektorivälised äriühingud, kes teevad välisvaluutas makseid teatavate kaupade ja teenuste importimiseks.

(11)

Maksete tasaarvestamine on vajalik valuutaarveldussüsteemide tõhusaks ja tulemuslikuks toimimiseks ning seega ei tohiks valuutakursside lepingu liigitamine hetkelepinguks tingida selle, et iga välisvaluuta hetkeleping arveldatakse eraldi.

(12)

Mitteülekantavad forvardlepingud on lepingud, mis sõlmitakse eelnevalt kokku lepitud vahetuskursi ja tähtaja saabumisel tegeliku hetkekursi erinevuste kohta ning seega ei tohiks neid käsitada hetkelepingutena, seda nende arveldusperioodist olenemata.

(13)

Ühe valuuta teise valuuta vastu vahetamise lepingut tuleks käsitada nende valuutade otsese ja tingimusteta vahetamisega seonduvana. Mitme valuutavahetusega lepingu korral tuleks igat vahetust käsitleda eraldi. Samas ei tohiks valuutaoptsiooni või -vahetuslepingut käsitada valuutamüügi- või vahetuslepinguna ning seega ei saa see olla ei hetkeleping ega maksevahend, olenemata vahetuslepingu või optsiooni kestusest ning sellest, kas sellega kaubeldakse kauplemiskohas või mitte.

(14)

Finantsinstrumente käsitlevad avalikkusele suunatud nõuandeid ei tohiks direktiivis 2014/65/EL sätestatud investeerimisnõustamise määratluse kohaldamisel käsitada isikliku soovitusena. Arvestades turustuskanalite kasutamise kaudu isiklikke soovitusi andvate vahendajate suurenevat arvu, tuleks selgitada, et soovitust, mis antakse (isegi ainult) selliste turustuskanalite kaudu nagu internet, võidakse pidada isiklikuks soovituseks. Seepärast võivad investeerimisnõustamise alla kuuluda olukorrad, kus teabe üldsusele suunamise asemel antakse teatavale isikule isiklikke soovitusi e-posti teel.

(15)

Finantsinstrumendi liigi kohta antud üldiseid nõuandeid ei käsitata direktiivi 2014/65/EL kohaldamisel investeerimisnõustamisena. Kui investeerimisühing annab aga kliendile finantsinstrumendi liigi kohta üldiseid nõuandeid, mida ta esitleb kui kliendile sobivaid või tema asjaolusid arvestavaid, mis aga tegelikult ei ole olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest kliendile sobivad või tema asjaolusid arvestavad, tegutseb ühing tõenäoliselt vastuolus direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikega 1 või 3. Eriti tõenäoline on, et kliendile selliseid nõuandeid andev ühing tegutseb vastuolus artikli 24 lõike 1 kohase nõudega tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega. Sama moodi ja lisaks sellele on tõenäoline, et selline nõustamine on vastuolus artikli 24 lõike 3 kohase nõudega, mille kohaselt ühingu poolt kliendile suunatud teave peab olema õiglane, selge ja mitteeksitav.

(16)

Investeerimisühingu tegevust, mis on investeerimisteenuse osutamise või investeerimistegevuse ettevalmistav tegevus, peaks käsitama selle teenuse või tegevuse lahutamatu osana. Siia hulka kuulub näiteks investeerimisühingu üldiste nõuannete andmine klientidele või potentsiaalsetele klientidele enne investeerimisnõustamise või muu investeerimisteenuse osutamist või investeerimistegevuse elluviimist või selle käigus.

(17)

Üldise soovituse andmine finantsinstrumendiga tehtava tehingu või finantsinstrumendi liigi kohta kujutab endast direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punkti 5 kohase kõrvalteenuse osutamist ning sellest tulenevalt kohaldatakse selle soovituse andmise suhtes direktiivi 2014/65/EL ja selles sätestatud kaitsemeetmeid.

(18)

Selleks et tagada kliendi korralduste süsteemsete täitjate määratluse eesmärk ja tõhus kohaldamine liidus vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktile 20, tuleks täpsustada eelnevalt kehtestatud kohaldatavaid piirmäärasid, et teha kindlaks, millal on tegu sagedase süsteemse ja olulise börsivälise kauplemisega. Eelnevalt kehtestatud piirmäärad tuleks kehtestada asjakohasel tasemel, et tagada börsivälise kauplemise kuulumine kohaldamisalasse, kui see on nii mahukas, et avaldab olulist mõju hinnakujundusele, jättes samal ajal välja sellises väikses mahus börsivälise kauplemise, mille puhul oleks kliendi korralduste süsteemsete täitjate suhtes kohaldatavate nõuete täitmise kohustuse nõudmine ebaproportsionaalne.

(19)

Vastavalt direktiivile 2014/65/EL ei tohiks lubada kliendi korralduste süsteemsel täitjal kauplemiskohtadega sarnaselt toimides kolmandate isikute omandamis- ja võõrandamishuve kokku viia. Kliendi korralduste süsteemne täitja ei tohiks koosneda ühingusisesest sobitamissüsteemist, mis täidab kliendi korraldusi mitmepoolselt, sest selleks tegevuseks on nõutav mitmepoolse kauplemissüsteemina tegutsemise luba. Ühingusisene sobitamissüsteem on selles kontekstis süsteem kliendi korralduste sobitamiseks ning selle abil sobitatakse investeerimisühingu kohustused korrapäraselt ja mittejuhuslikult põhitehingutega.

(20)

Selguse ja õiguskindluse huvides ning ühetaolise kohaldamise tagamiseks on asjakohane näha ette täiendavad sätted seoses määratlustega, mis on seotud algoritmkauplemise, algoritmipõhise välkkauplemistehnika ja otsese elektroonilise juurdepääsuga. Automaatsel kauplemisel kasutatakse erinevaid tehnilisi kordasid. On oluline selgitada, kuidas neid kordasid tuleb kategooriatesse jagada seoses algoritmkauplemise ja otsese elektroonilise juurdepääsu mõistetega. Otsesel elektroonilisel juurdepääsul põhinevad kauplemisprotsessid ei välista vastastikku neid protsesse, mis hõlmavad algoritmkauplemist või selle allsegmenti ehk algoritmipõhist välkkauplemistehnikat. Otsest elektroonilist juurdepääsu omava isiku kauplemine võib seega kuuluda algoritmkauplemise, sealhulgas algoritmipõhise välkkauplemistehnika mõiste alla.

(21)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 39 kohane algoritmkauplemine peaks hõlmama korda, mille puhul süsteem teeb otsuseid, mitte üksnes ei määra kindlaks kauplemiskohta või -kohti, kuhu korraldus tuleks esitada, kauplemisprotsessi mis tahes etapis, sealhulgas korralduste algatamise, genereerimise, marsruutimise või täideviimise etapis. Seepärast tuleks selgitada, et algoritmkauplemine, mis hõlmab inimsekkumiseta või vähese inimsekkumisega kauplemist, peaks viitama mitte üksnes korralduste automaatsele genereerimisele, vaid ka korralduste täitmise protsesside optimeerimisele automaatsete vahendite abil.

(22)

Algoritmkauplemine peaks hõlmama arukaid korralduste marsruutijaid, mille puhul need seadmed kasutavad korralduste täitmise protsesside optimeerimiseks algoritme, mis määravad kindlaks korralduse muud parameetrid kui koht või kohad, kus korraldus tuleks esitada. Algoritmkauplemine ei tohiks hõlmata automaatseid korralduste marsruutijaid, mille puhul need seadmed küll kasutavad algoritme, aga määravad kindlaks üksnes kauplemiskoha või -kohad, kus korraldus tuleks esitada, jättes korralduse muud parameetrid muutmata.

(23)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 40 kohane algoritmipõhine välkkauplemistehnika, mis on algoritmkauplemise alaliik, tuleks täiendavalt määratleda, kehtestades kriteeriumid suure päevase sõnumite hulga määratlemiseks, mis hõlmab korralduste hinnapakkumisi või nende muudatusi või tühistamisi. Sõnumite hulga põhjal absoluutsete kvantitatiivsete piirmäärade kasutamine tagab õiguskindluse, võimaldades ühingutel ja pädevatel asutustel hinnata iga ühingu kauplemistegevust. Nende piirmäärade tase peaks olema piisavalt kõrge ja kohaldamisala piisavalt laiaulatuslik, et hõlmata kauplemist, mille puhul on tegu välkkauplemistehnikaga, sealhulgas seoses ühe ja mitme instrumendiga.

(24)

Kuna algoritmipõhist välkkauplemistehnikat kasutatakse valdavalt likviidsete instrumentide puhul, tuleks suure päevase sõnumite hulga arvutamisel arvesse võtta üksnes neid instrumente, mille puhul eksisteerib likviidne turg. Arvestades, et algoritmipõhine välkkauplemistehnika on algoritmkauplemise alaliik, tuleks päevase sõnumite hulga arvutamisel lisaks arvesse võtta direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele vastava kauplemise eesmärgil saadetud sõnumeid. Selleks et mitte hõlmata muud kauplemistegevust kui algoritmipõhine välkkauplemistehnika, võttes arvesse sellise kauplemise omadusi, mis on sätestatud direktiivi 2014/65/EL põhjenduses 61, eelkõige seda, et selle kauplemisega tegelevad tavapäraselt kauplejad, kes kasutavad oma kapitali niisuguste traditsioonilisemate kauplemisstrateegiate rakendamiseks nagu turutegemine või arbitraaž, tuleks päevase sõnumite hulga arvutamisel arvesse võtta üksnes oma arvel kauplemise eesmärgil saadetavaid sõnumeid ning mitte sõnumeid, mis saadetakse korralduste kättesaamiseks või edastamiseks või klientide nimel korralduste täitmiseks. Samas tuleks sõnumeid, mis on saadetud muu tehnika abil kui oma arvel kauplemisele tuginev tehnika, võtta suure päevase sõnumite hulga arvutamisel arvesse, kui kokkuvõttes ja kõiki asjaolusid arvestades on tehnika kasutamine üles ehitatud selliselt, et hoiduda oma arvel täitmisest, näiteks edastades korraldusi sama grupi üksuste vahel. Selleks et võtta suure päevase sõnumite hulga kindlaksmääramisel arvesse toimingu taga olevat klienti, tuleks otsese elektroonilise juurdepääsu pakkujate klientidelt pärit sõnumid seoses selliste pakkujatega suure päevase sõnumite hulga arvutamisel välja jätta.

(25)

Otsese elektroonilise juurdepääsu määratlust tuleks täiendavalt täpsustada. Otsese elektroonilise juurdepääsu mõiste ei tohiks hõlmata muud tegevust kui otsese turulepääsu ja spondeeritud turulepääsu tagamine. Seepärast tuleks eristada korda, mille puhul klientide korraldusi vahendatakse kauplemiskoha liikmete või osaliste poolt elektrooniliste vahendite kaudu (näiteks veebipõhine maaklerlus), ja korda, mille puhul klientidel on otsene elektrooniline juurdepääs kauplemiskohale.

(26)

Korralduste vahendamise korral ei ole korralduste esitajatel piisavat kontrolli turulepääsu korra parameetrite üle ning seepärast ei peaks need kuuluma otsese elektroonilise juurdepääsu kohaldamisalasse. Seepärast ei tohiks korda, mis võimaldab klientidel edastada korraldusi investeerimisühingule elektrooniliselt, näiteks veebipõhine maaklerlus, käsitada otsese elektroonilise juurdepääsuna, tingimusel et klientidel ei ole võimalik määrata kindlaks korralduse sisestamise sekundi murdosa ega korralduste kehtivusaega selle aja jooksul.

(27)

Kord, mille puhul kauplemiskoha liikme või osalise klient, sealhulgas organiseeritud kauplemissüsteemide otseste klientide klient, esitab oma korraldused korralduste täitmise protsesside optimeerimise korra kaudu, millega määratakse kindlaks muud korralduse parameetrid kui koht või kohad, kus korraldus tuleks esitada, teenuseosutaja taristusse lisatud arukate korralduste marsruutijate kaudu ning mitte kliendi taristu kaudu, tuleks otsese elektroonilise juurdepääsu kohaldamisalast välja jätta, sest teenuseosutaja kliendil puudub kontroll korralduse esitamise aja ja korralduse kehtivusaja üle. Otsese elektroonilise juurdepääsu iseloomustamine, kasutades arukaid korralduste marsruutijaid, peaks seepärast sõltuma sellest, kas arukas korralduste marsruutija on lisatud klientide süsteemidesse ja mitte teenuseosutaja omasse.

(28)

Professionaalsete investeerimisteenuste ja vajaduse korral kõrvalteenuste osutamisega ja investeerimistegevusega tegelevatele investeerimisühingutele, reguleeritud turgudele ning aruandlusteenuste pakkujatele esitatavaid organisatsioonilisi nõudeid reguleeriva korra rakendamise eeskirjad peaksid olema vastavuses direktiivi 2014/65/EL eesmärgiga. Need peaksid olema välja töötatud selliselt, et tagada reguleeritud turge, mitmepoolseid kauplemissüsteeme ja organiseeritud kauplemissüsteeme korraldavate investeerimisühingute ja üksuste hulgas kõrgetasemeline ühtsus, konkurents ja usaldusväärsus, ja neid peaks kohaldama ühetaoliselt.

(29)

Selliseid teenuseid osutavate ja sellise tegevusega tegelevate investeerimisühingute jaoks on vaja täpsustada konkreetsed organisatsioonilised nõuded ja menetlused. Eelkõige peaksid ranged menetlused olema ette nähtud seoses selliste valdkondadega nagu vastavuskontroll, riskijuhtimine, kaebuste lahendamine, isiklikud tehingud, tegevuse edasiandmine ning huvide konfliktide kindlakstegemine, haldamine ja avalikustamine.

(30)

Investeerimisühingutele esitatavad organisatsioonilised nõuded ja neile tegevusloa andmise tingimused peaksid olema esitatud eeskirjade kogumina, mis tagab direktiivi 2014/65/EL asjakohaste sätete ühetaolise kohaldamise. See on vajalik, et tagada investeerimisühingutele võrdne ja võrdsetel tingimustel juurdepääs kõigile liidu turgudele ning kaotada tegevusloa andmise menetlusega seonduvad takistused piiriüleselt tegevuselt investeerimisteenuste valdkonnas.

(31)

Investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamisel ning investeerimistegevuse puhul järgitavaid tegevustingimusi reguleeriva korra rakendamise eeskirjad peaksid peegeldama kõnealuse korra aluseks olevat eesmärki. Need peaksid olema välja töötatud ühetaoliselt kohaldatava investorite kõrge kaitse tagamiseks, mille jaoks tuleks kehtestada investeerimisühingu ja tema kliendi vahelist suhet reguleerivad selged normid ja nõuded. Teiselt poolt peaks seoses investorite kaitsega, eelkõige aga seoses investoritele teabe andmise ja neilt teabe küsimisega arvesse võtma ka seda, kas kliendi või potentsiaalse kliendi kujul on tegemist kutselise kliendi või jaekliendiga.

(32)

Direktiivi 2014/65/EL mitmesuguste asjaomaste sätete ühetaoliseks kohaldamiseks on vaja kehtestada investeerimisühingute organisatsiooniliste nõuete ja tegevustingimuste ühtlustatud kogum.

(33)

Investeerimisühingud erinevad olulisel määral oma suuruse, struktuuri ja äritegevuse laadi poolest. Regulatiivset korda tuleks kohandada vastavalt sellele mitmekesisusele, kehtestades samal ajal teatavad põhilised regulatiivsed nõuded, mis on asjakohased kõikide ühingute puhul. Reguleeritud üksused peaksid suutma täita oma kõrgetasemelisi kohustusi ning töötama välja ja võtma vastu meetmed, mis sobivad konkreetselt nende äritegevuse laadi ja asjaoludega kõige paremini.

(34)

Selleks et tagada direktiiviga 2014/65/EL lubatud erandi ühtlustatud ja range rakendamine, on asjakohane sätestada ühtsed kriteeriumid, et hinnata, kas isik osutab investeerimisteenust kutsetegevuse käigus juhuti. Erandit tuleks kohaldada üksnes siis, kui investeerimisteenusel on loomupärane seos kutsetegevuse põhivaldkonnaga ja tegu on selle valdkonna allteenusega.

(35)

Direktiivi 2014/65/EL kohaselt kehtestatud organisatsioonilised nõuded ei tohiks piirata selliste süsteemide kohaldamist, mis on kehtestatud riigi õigusaktide kaudu investeerimisühingutes töötavate isikute registreerimiseks või jälgimiseks pädevate asutuste või ühingute poolt.

(36)

Kui investeerimisühingult nõutakse asjakohase riskijuhtimispoliitika kehtestamist, rakendamist ja jätkuvat kohaldamist, peaksid ühingu tegevuse, protsesside ja süsteemidega seotud riskid hõlmama riske, mis on seotud kriitiliste või oluliste funktsioonide edasiandmisega. Need riskid peaksid hõlmama riske, mis on seotud ühingu ja teenuseosutaja vahelise suhtega, ja võimalikke riske, mis esinevad juhtudel, kui mitmete investeerimisühingute või muude reguleeritud üksuste edasi antud funktsioonid on koondunud piiratud arvu teenuseosutajate kätte.

(37)

Asjaolu, et riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsioone täidab sama isik, ei kahjusta tingimata nende funktsioonide sõltumatut täitmist. Tingimused, mille kohaselt vastavuskontrollifunktsiooni täitvad isikud ei tohiks tegeleda funktsioonidega, mille üle nad järelevalvet teevad, ja mille kohaselt ei tohi olla tõenäoline, et selliste isikute töötasu määramise meetod võiks ohustada nende objektiivsust, ei pruugi väikeste investeerimisühingute puhul olla proportsionaalsed. Samas oleksid need suuremate ühingute puhul ebaproportsionaalsed üksnes erakorralistel asjaoludel.

(38)

Klientidel või potentsiaalsetel klientidel tuleks võimaldada väljendada oma rahulolematust investeerimisühingute osutatavate investeerimisteenustega investorite kaitse huvides, samuti selleks, et tugevdada investeerimisühingute poolt nende kohustuste täitmist. Klientide või potentsiaalsete klientide kaebusi tuleks lahendada tulemuslikult ja sõltumatult kaebuste lahendamise funktsiooni kaudu. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võiks seda funktsiooni täita vastavuskontrollifunktsioon.

(39)

Investeerimisühingud peavad koguma ja säilitama teavet oma klientide ja neile osutatud teenuste kohta. Kui need nõuded hõlmavad isikuandmete kogumist ja töötlemist, tuleks tagada isikuandmete kaitse õiguse järgimine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ, (4) mis reguleerivad isikuandmete töötlemist käesoleva direktiivi kohaldamisel. Isikuandmete töötlemist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) poolt seoses käesoleva määruse kohaldamisega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5).

(40)

Tuleks kehtestada tasustamise määratlus, et tagada huvide konflikte ja äritegevust käsitlevate nõuete tõhus ja järjepidev kohaldamine tasustamise valdkonnas; see peaks hõlmama igas vormis finants- ja muid hüvesid või makseid, mida ühingud pakuvad või teevad otse või kaudselt asjaomastele isikutele investeerimis- või kõrvalteenuste klientidele osutamisel, näiteks raha, aktsiad, optsioonid, asjaomastele isikutele antud laenude tühistamine töölt vabastamisel, pensionimaksed, kolmandate isikute poolt tasustamine näiteks teenitud intressi mudelite, palgatõusude või ametikõrgenduste kaudu, tervisekindlustus, allahindlused või erihüvitised, suurejoonelised kuluhüvitised või seminarid eksootilistes sihtkohtades.

(41)

Selleks et hoiduda klientide huvide kahjustamisest, peaksid investeerimisühingud välja töötama tasustamispõhimõtted ja rakendama neid kõikide isikute suhtes, kes võivad mõjutada osutatavat teenust või ühingu ettevõtlustava, sealhulgas isikute suhtes, kes on klienditeenindajad, müügitöötajad või muud investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisel kaudselt osalevad töötajad. Müügitöötajate üle järelevalvet tegevad isikud, näiteks otsesed juhid, kes võivad olla motiveeritud müügitöötajaid survestama, või finantsanalüütikud, kelle kirjutisi võivad müügitöötajad kasutada, et panna kliente investeerimisotsuseid tegema, või kaebuste lahendamisel või toodete väljatöötamisel ja arendamisel osalevad töötajad peaksid samuti olema tasustamiseeskirjade kohaldamisalasse kuuluvate asjaomaste isikute hulgas. Asjaomased isikud peaksid hõlmama ka seotud vahendajaid. Seotud vahendajate tasustamise määramisel peaksid ühingud arvesse võtma seotud vahendajate eristaatust ning riiklikku eripära. Samas tuleks ühingute tasustamispõhimõtetes ja -tavades sellistel juhtudel siiski määrata kindlaks asjakohased kriteeriumid, mida kasutatakse asjaomaste isikute tulemuste hindamisel, sealhulgas kvalitatiivsed kriteeriumid, mis julgustavad asjaomaseid isikuid tegutsema kliendi parimates huvides.

(42)

Kui isiku eelnevate juhiste kohaselt tehakse tema nimel järjestikuseid isiklikke tehinguid, ei peaks isiklike tehingutega seonduvaid kohustusi kohaldama iga järjestikuse tehingu suhtes eraldi, kui kõnealused juhised jäävad jõusse ja neid ei muudeta. Ka ei tohiks kõnealuseid kohustusi kohaldada selliste juhiste lõppemise või tühistamise suhtes, tingimusel et ühtegi finantsinstrumenti, mis on eelnevalt kõnealuste juhiste kohaselt omandatud, ei võõrandata lõppemise või tühistamisega samaaegselt. Kõnealuseid kohustusi peaks aga seoses isikliku tehinguga või sama isiku nimel tehtavate järjestikuste isiklike tehingute alustamisega kohaldama, kui selliseid juhiseid muudetakse või kui antakse uued juhised.

(43)

Pädevad asutused ei tohiks investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse jaoks tegevusloa andmise puhul kehtestada üldist ühe või enama kriitilise või olulise funktsiooni edasiandmise keeldu. Investeerimisühingutel peaks olema lubatud selliseid funktsioone edasi anda, kui ühingu sõlmitud tegevuse edasiandmise lepingud vastavad teatavatele tingimustele.

(44)

Investeerimisteenuste osutamise või investeerimistegevuse või kriitiliste ja oluliste funktsioonide edasiandmine võib kujutada endast investeerimisühingule tegevusloa andmise tingimuste olulist muutust, millele on viidatud direktiivi 2014/65/EL artikli 21 lõikes 2. Kui tegevuse edasiandmise lepingud sõlmitakse pärast investeerimisühingule direktiivi 2014/65/EL II jaotise I peatüki kohaselt tegevusloa andmist, peaks pädevat asutust kõnealustest lepingutest teavitama, kui see on nimetatud direktiivi artikli 21 lõike 2 kohaselt nõutav.

(45)

Asjaolude hulka, mida tuleks käsitleda huvide konflikti põhjustavana, peaksid kuuluma juhud, mille korral esineb konflikt ühingu või ühinguga seotud teatavate isikute või ühingu grupi huvide ja ühingul kliendi ees olevate kohustuse vahel või erinevate huvide vahel, mis on ühingu kahel või enamal kliendil, kellest igaühe ees on ühingul kohustused. Huvide konflikti ei esine, kui ühing võib teenida tulu, aga sellega ei kaasne kliendi jaoks mingit võimalikku kahju, ega ka siis, kui üks klient, kelle ees ühingul on kohustused, võib teenida tulu või vältida kahju, kui sellega ei kaasne võimalikku kahju ka teise sellise kliendi jaoks.

(46)

Huvide konfliktid tuleks reguleerida vaid juhul, kui investeerimisühing osutab investeerimis- või kõrvalteenust. See, mis liiki kliendile (kas jaeklient või kutseline klient või võrdne vastaspool) teenust osutatakse, ei tohiks sellisel juhul tähtsust omada.

(47)

Täites direktiivi 2014/65/EL kohast kohustust koostada huvide konflikti vältimise poliitika, milles on määratud kindlaks asjaolud, mille puhul huvide konflikt esineb või võib tekkida, peaks investeerimisühing erilist tähelepanu pöörama sellisele tegevusele nagu investeerimisanalüüs ja investeerimisnõustamine, oma arvel kauplemine, portfelli valitsemine ja ettevõtterahandusalane tegevus, sealhulgas väärtpaberite pakkumisel emissiooni tagamine või müümine ning ühinemiste ja omandamise alane nõustamine. Eelkõige on asjakohane pöörata erilist tähelepanu juhtudele, mil ühing või ühingu kontrollimisega otseselt või kaudselt seotud isik tegeleb mitme nimetatud tegevusega.

(48)

Investeerimisühingud peaksid seadma eesmärgiks määrata kindlaks ja ennetada või hallata oma mitmesuguste äriliinidega ja oma grupi tegevusega seoses tekkivaid huvide konflikte põhjaliku huvide konflikti vältimise poliitika raames. Kuigi teatavate huvide konfliktide avalikustamine on nõutav direktiivi 2014/65/EL artikli 23 lõike 2 kohaselt, tuleks seda teha üksnes äärmise abinõuna, kui investeerimisühingu kehtestatud organisatsiooniline või halduskord huvide konfliktide ennetamiseks või haldamiseks kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 23 lõikega 1 ei ole piisav, et tagada mõistliku kindlustundega kliendi huvide kahjustamise ohu ärahoidmine. Liigne tuginemine avalikustamisele, ilma et võetaks piisavalt arvesse, kuidas konflikte asjakohaselt ära hoida või hallata, ei tohiks olla lubatud. See, et investeerimisühing avalikustab oma huvide konfliktid, ei tohiks vabastada teda kohustusest säilitada ja jätkuvalt kohaldada direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõikes 3 nõutud tõhusat organisatsioonilist ja halduskorda.

(49)

Ühingud peaksid alati täitma direktiivi 2014/65/EL artikli 24 kohaseid hüvede eeskirju, sealhulgas väärtpaberite pakkumise teenuste osutamisel. Eelkõige peaksid nendele sätetele vastama tasud, mida investeerimisühingud saavad investoritest klientidele emiteeritud finantsinstrumentide pakkumise eest, ning selliseid tegevusi nagu laddering ja spinning tuleks käsitada kuritarvitustena.

(50)

Investeerimisanalüüsid peaksid olema sellist liiki teabe alamkategooria, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 596/2014 (6) (turu kuritarvitamine) esitatud soovituses.

(51)

Meetmed ja kord, mille investeerimisühingud on vastu võtnud selleks, et hallata huvide konflikte, mis võivad tekkida seoses sellise materjali koostamise ja levitamisega, mida esitatakse investeerimisanalüüsina, peaksid olema asjakohased, kaitsmaks finantsanalüütikute ja nende koostatud investeerimisanalüüside objektiivsust ja sõltumatust. Kõnealused meetmed ja kord peaksid tagama finantsanalüütikute piisaval tasemel sõltumatuse selliste isikute huvidest, kelle kohustusi või ärihuvisid võib mõistlikult pidada konfliktis olevaks nende isikute huvidega, kellele investeerimisanalüüs levitatakse.

(52)

Isikute hulka, kelle kohustusi või ärihuvisid võib mõistlikult pidada konfliktis olevaks nende isikute huvidega, kellele investeerimisanalüüs levitatakse, peaksid kuuluma ettevõtterahandusega tegelev personal ning klientide või ühingu nimel müügi ja kauplemisega tegelevad isikud.

(53)

Erakorraliste asjaolude hulka, mille korral finantsanalüütikud ja muud investeerimisühinguga seotud isikud, kes tegelevad investeerimisanalüüside koostamisega, võivad eelneva kirjaliku nõusoleku korral teha isiklikke tehinguid instrumentidega, mille kohta analüüs on tehtud, peaksid kuuluma asjaolud, mille korral rahaliste raskustega seonduvate isiklike põhjuste tõttu on finantsanalüütikul või muul isikul kohustus positsioon likvideerida.

(54)

Teenus- ja vahendustasud ning rahalised või mitterahalised hüved, mida saab investeerimisanalüüse pakkuv klient kolmandalt isikult, peaksid olema lubatud üksnes siis, kui neid antakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 9 või komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 (7) artikli 13 nõuetele.

(55)

Investeerimisanalüüsi klientidele või avalikkusele levitamise põhimõte ei tohiks hõlmata levitamist üksnes investeerimisühingu gruppi kuuluvatele isikutele. Kehtivate soovitustena peaks käsitama selliseid investeerimisanalüüsis esitatud soovitusi, mida ei ole tühistatud ja mille kehtivusaeg ei ole lõppenud. Kolmanda isiku koostatud investeerimisanalüüside olulise muutmise suhtes peaks kohaldama samu nõudeid kui investeerimisanalüüside koostamise suhtes.

(56)

Finantsanalüütikud ei tohiks tegeleda peale investeerimisanalüüside koostamise muu tegevusega, kui sellise muu tegevusega tegelemine on vastuolus nende objektiivsuse säilitamisega. Kõnealune tegevus osalemist investeerimispangandustegevustes, nagu ettevõtterahandus ja väärtpaberite emissiooni tagamine, osalemist uute ettevõtete tutvustamises või finantsinstrumentide uute emissioonide reklaamimises või muul viisil emitendi turundustegevuse ettevalmistamisega seotud olemist.

(57)

Arvestades väärtpaberite emissiooni tagamise ja pakkumise teenuste erijooni ning huvide konflikti tekke võimalust seoses selliste teenustega, tuleks selles määruses kindlaks määrata üksikasjalikumad ja rohkem kohandatud nõuded. Eelkõige peaksid sellised nõuded tagama, et väärtpaberite emissiooni tagamise ja pakkumise protsessi juhitakse viisil, mis arvestab eri osaliste huve. Investeerimisühingud peaksid tagama, et nende enda või nende teiste klientide huvid ei mõjutaks lubamatult emitendist kliendile osutatud teenuste kvaliteeti. Seda korda tuleks sellele kliendile selgitada, esitades muu asjakohase teabe pakkumisprotsessi kohta enne, kui äriühing otsustab teenuseid pakkuma hakata.

(58)

Väärtpaberite emissiooni tagamise või pakkumisega tegelevatel investeerimisühingutel peaks olema asjakohane kord, mis tagab, et hinnakujundusprotsess, sealhulgas indikatiivsete ostukorralduste aktsepteerimine, ei kahjustaks emitendi huve.

(59)

Väärtpaberite pakkumise protsess hõlmab investeerimisühingu otsust emissiooni jaotamise kohta ning põhineb asjaomaste kokkulepete faktidel ja asjaoludel; sellest tulenevad huvide konfliktiga seotud probleemid. Ühingul peaksid kehtima tõhusad organisatsioonilised nõuded, mis tagavad, et väärtpaberite pakkumise protsessi osana tehtud jaotamised ei too kaasa seda, et ühingu huvid seatakse emitendist kliendi huvidest kõrgemale või et ühe investorist kliendi huve eelistatakse teise investorist kliendi huvidele. Eelkõige peaksid ühingud jaotamispoliitikas selgelt sätestama jaotamissoovituste väljatöötamise protsessi.

(60)

Käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid, sealhulgas nõudeid, mis seonduvad isiklike tehingute, investeerimisanalüüsi teadmistel põhineva kauplemise ning investeerimisanalüüsi koostamise või levitamisega, tuleks kohaldada, ilma et see piiraks direktiivi 2014/65/EL ning määruse (EL) nr 596/2014 ning nende rakendusmeetmete nõuete kohaldamist.

(61)

Selles määruses sätestatakse klientidele või potentsiaalsetele klientidele suunatud teavet, sealhulgas reklaamteateid käsitlevad nõuded, et tagada sellise teabe õiglus, selgus ja mitteeksitavus vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 3.

(62)

Käesolevas määruses ei nõuta pädevatelt asutustelt reklaamteadete sisu ja vormi heakskiitmist. Samas aga ei keelata neil seda teha, tingimusel et selline eelnev heakskiitmine põhineb üksnes selle direktiivis 2014/65/EL sätestatud kohustuse täitmisel, mille kohaselt klientidele või potentsiaalsetele klientidele esitatav teave, sealhulgas reklaamteated, peab olema õiglane, selge ja mitteeksitav.

(63)

Kehtestama peaks teabenõuded, mis võtavad arvesse seda, kas klient on jae- või kutseline klient või võrdne vastaspool. Direktiivi 2014/65/EL üks eesmärke on tagada proportsionaalne tasakaal investorite kaitse ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate avalikustamisnõuete vahel. Selleks on asjakohane kehtestada kutseliste klientide suhtes vähem ranged teabenõuded kui jaeklientide suhtes.

(64)

Investeerimisühingud peaksid esitama klientidele või potentsiaalsetele klientidele vajaliku teabe finantsinstrumentide laadi ja nendesse investeerimisega kaasnevate riskide kohta, et nende kliendid oleksid asjakohaselt teavitatud. Esitatava teabe üksikasjalikkuse tase võib varieeruda vastavalt sellele, kas tegemist on jae- või kutselise kliendiga, ning pakutavate finantsinstrumentide laadile ja riskiprofiilile, kuid see peaks alati hõlmama olulise tähtsusega elemente. Liikmesriigid võivad täpsustada käesoleva määruse kohaselt nõutava riskide kirjelduse täpsed tingimused või nende sisu, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1286/2014 (8) sätestatud teabenõudeid.

(65)

Tingimusi, millele peab investeerimisühingu poolt klientidele ja potentsiaalsetele klientidele esitatav teave vastama, et olla õiglane, selge ja mitteeksitav, tuleks kohaldada jae- või kutselistele klientidele mõeldud teadete suhtes asjakohasel ja proportsionaalsel viisil, võttes arvesse näiteks sidevahendeid ja seda, millist teavet kõnealuse teatisega kavatsetakse klientidele või potentsiaalsetele klientidele edastada. Eelkõige ei oleks asjakohane kohaldada selliseid tingimusi reklaamteadete suhtes, mis koosnevad üksnes ühest või enamast järgmisest elemendist: ühingu nimi, logo või muu ühinguga seotud kujutis, kontaktandmed ja viide ühingu osutatavate investeerimisteenuste liikidele.

(66)

Selleks et parandada investorite saadud teabe järjepidevust, peaksid investeerimisühingud tagama, et igale kliendile esitatud teavet antaks järjepidevalt samas keeles igas teavitamise vormis ja reklaammaterjalis, mis sellele kliendile esitatakse. Samas ei tohiks see tähendada ühingute jaoks nõuet tõlkida klientidele esitatavaid prospekte, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/71/EÜ (9) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/65/EÜ (10).

(67)

Selleks et esitleda õiglaselt ja tasakaalustatult kasu ja riske, peaksid investeerimisühingud teenuse või finantsinstrumendi võimalikele kasuteguritele viidates andma alati selgelt ja nähtavalt märku kõikidest asjakohastest riskidest, sealhulgas puudustest ja nõrkustest.

(68)

Teavet tuleks lugeda eksitavaks, kui see võib eksitada isikut või isikuid, kellele see on suunatud või kes on tõenäoliselt selle saajateks, olenemata sellest, kas teavet esitav isik loeb seda eksitavaks või tahab, et see oleks eksitav, või mitte.

(69)

Kui investeerimisühingult nõutakse teabe esitamist kliendile enne teenuse osutamist, ei tohiks iga tehingut sama liiki finantsinstrumendiga käsitleda uue või erineva teenuse osutamisena.

(70)

Üksikasjalik teave selle kohta, kas investeerimisnõu antakse sõltumatult, eri liiki instrumentide laiaulatusliku või piiratud analüüsi ning kasutatava valikuprotsessi kohta peaks aitama klientidel hinnata antud nõuannete ulatust. Klientidele tuleks esitada piisavad üksikasjad ühingute analüüsitud finantsinstrumentide arvu kohta. Arvesse võetavate muude finantsinstrumentide arv ja valik kui need, mida investeerimisühing või talle lähedal seisvad üksused pakuvad, peaks olema proportsionaalne antava nõu ulatuse, kliendi eelistuste ja vajadustega. Sõltumata pakutavate teenuste ulatusest peaksid kõik hinnangud siiski põhinema piisaval arvul turul kättesaadavatel finantsinstrumentidel, et oleks võimalik nõuetekohaselt arvesse võtta seda, mida turg alternatiividena pakub.

(71)

Investeerimisühingute poolt sõltumatul alusel pakutav nõustamine võib ulatuda laialdasest ja üldisest nõustamisest spetsialiseerunud ja erinõustamiseni. Selleks et tagada, et nõustamise ulatus võimaldaks eri finantsinstrumente õiglaselt ja asjakohaselt võrrelda, peaks investeerimisnõustajad, kes spetsialiseeruvad teatavatele finantsinstrumentide kategooriatele ja keskenduvad sellistele kriteeriumidele, mis ei põhine instrumendi tehnilisel ülesehitusel, nagu keskkonnasõbralikud või eetilised investeeringud, vastama teatavatele tingimustele, kui nad esitlevad end sõltumatute nõustajatena.

(72)

Kui samal nõustajal võimaldatakse pakkuda nii sõltumatut kui ka mittesõltumatut nõustamist, võib see kliendis segadust tekitada. Selleks et tagada, et kliendid saavad aru pakutud investeerimisnõustamise laadist ja alusest, tuleks kehtestada ka teatavad organisatsioonilised nõuded.

(73)

Seda, kui investeerimisühing esitab kliendile koopia prospektist, mis on koostatud ja avaldatud vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ, ei tohiks käsitleda investeerimisühingupoolse teabe esitamisena kliendile direktiivis 2014/65/EL käsitletud tegevustingimuste kohaselt, mis seonduvad kõnealuse teabe kvaliteedi ja sisuga, kui ühing ei ole kõnealuse direktiivi kohaselt prospektis esitatud teabe eest vastutav.

(74)

Direktiiviga 2014/65/EL tugevdatakse investeerimisühingute kohustusi avaldada teavet kõikide kulude ja tasude kohta ning laiendatakse neid kohustusi suhetele kutseliste klientide ja võrdsete vastaspooltega. Selleks et tagada, et kõik klientide kategooriad saaksid aru sellest suuremast läbipaistvusest kulude ja tasude puhul, tuleks investeerimisühingutel võimaldada teatavates olukordades, osutades investeerimisteenuseid kutselistele klientidele või võrdsetele vastaspooltele, leppida nende klientidega kokku selles määruses sätestatud üksikasjalike nõuete piiramises. See ei tohiks aga mitte kunagi kaasa tuua investeerimisühingutele vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4 seatud kohustuste kohaldamata jätmist. Seoses sellega peaksid investeerimisühingud teavitama kutselisi kliente kõikidest kuludest ja tasudest, mis on selles määruses sätestatud, kui osutatakse investeerimisnõustamise või portfelli valitsemise teenuseid või kui osutatavast investeerimisteenusest olenemata sisaldavad asjaomased finantsinstrumendid tuletisinstrumenti. Investeerimisühingud peaksid teavitama ka võrdseid vastaspooli kõikidest selles määruses sätestatud kuludest ja tasudest, kui osutatavast investeerimisteenusest olenemata sisaldab asjaomane finantsinstrument tuletisinstrumenti ja seda tuleks nende klientidele turustada. Samas teistel juhtudel, kui investeerimisteenuste osutamisel kutselistele klientidele või võrdsetele vastaspooltele võivad investeerimisühingud leppida näiteks asjaomase kliendi soovil kokku selles, et ei esitata andmeid, mis näitavad kulude kumulatiivset mõju tootlusele või viitavad asjaomasele valuutale ning kohaldatavatele vahetuskurssidele ja kuludele, kui mis tahes osa kogukuludest ja -tasudest väljendatakse välisvaluutas.

(75)

Võttes arvesse peamist kohustust tegutseda klientide parimates huvides ning seda, kui oluline on teavitada kliente kõikidest ilmnevatest kuludest ja tasudest ette, peaksid viited soovitatavatele või turundatavatele finantsinstrumentidele hõlmama eelkõige investeerimisühinguid, kes pakuvad investeerimisnõustamise või portfelli valitsemise teenuseid, ning ühinguid, kes annavad üldisi soovitusi finantsinstrumentide kohta või reklaamivad teatavaid finantsinstrumente klientidele investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamisel. See oleks nii näiteks investeerimisühingute puhul, kes on sõlminud turustamis- või pakkumislepingud toote koostaja või emitendiga.

(76)

Vastavalt peamisele kohustusele tegutseda klientide parimates huvides ja võttes arvesse teatavaid finantsinstrumente (eelkõige ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakuid ja kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiseid investeerimistooteid) reguleerivatest liidu eriõigusnormidest tulenevaid kohustusi, peaksid investeerimisühingud avaldama ja kokku liitma kõik kulud ja tasud, sealhulgas finantsinstrumendi kulud, kõikidel juhtudel, mil investeerimisühingud on kohustatud andma kliendile teavet finantsinstrumendi kulude kohta vastavalt liidu õigusnormidele.

(77)

Kui investeerimisühingud ei ole finantsinstrumenti turundanud ega soovitanud või ei pea liidu õiguse alusel andma klientidele teavet finantsinstrumendi kulude kohta, siis nad ei pruugi nad saada kõiki selle finantsinstrumendiga seotud kulusid arvesse võtta. Isegi neil ülejäänud juhtudel peaksid investeerimisühingud teavitama kliente ette kõikidest investeerimisteenusega seotud kuludest ja tasudest ning asjaomase finantsinstrumendi soetamise hinnast. Peale selle peaksid investeerimisühingud täitma kõiki muid kohustusi ning andma asjakohast teavet asjaomase finantsinstrumendi riskide kohta vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 4 punktile b või esitama klientidele tagantjärele piisavad aruanded teenuste kohta, mida osutatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikele 6, sealhulgas kuluelementide kohta.

(78)

Selleks et tagada klientide teadlikkus kõikidest ilmnevatest kuludest ja tasudest, sealhulgas sellise teabe hindamine ja võrdlemine eri finantsinstrumentide ja investeerimisteenustega, peaksid investeerimisühingud andma klientidele selget ja arusaadavat teavet kõikide kulude ja tasude kohta aegsasti enne teenuste osutamist. Eelnevat teavet finantsinstrumendi või kõrvalteenusega seotud kulude kohta saab anda eeldatava investeerimissumma põhjal. Samas peaksid avaldatavad kulud ja tasud kajastama kulusid, mida klient sellele eeldatavale investeerimissummale tuginedes tegelikult kannaks. Näiteks kui investeerimisühing pakub teatavaid jooksvaid teenuseid ja iga teenuse tasu on erinev, peaks ühing avaldama kulud, mis on seotud teenusega, mida klient on tellinud. Tagantjärele avaldatavate andmete puhul peaks kulude ja tasudega seotud teave kajastama kliendi tegelikku investeerimissummat andmete avaldamise ajal.

(79)

Selleks et tagada, et investorid saavad teavet kõikide kulude ja tasude kohta vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4, tuleks kaasnevat tururiski käsitleda üksnes investeeritud kapitali väärtuse selliste muutustega seonduvana, mis on põhjustatud otseselt alusvarade väärtuse muutustest. Finantsinstrumentide tehingukulud ja jooksvad tasud tuleks seepärast samuti arvata kulude ja tasude nõutava kogusumma hulka ning neid tuleks hinnata, kasutades mõistlikke eeldusi, koos selgitusega, et need hinnangud põhinevad eeldustel ja võivad tegelikult ilmnevatest kuludest ja tasudest erineda. Järgides sama, täieliku avaldamise eesmärki, ei tohiks kuludest ja tasudest teavitamise kohustuse alt välja jätta tavasid, mille puhul kasutatakse kulude nii-öelda tasaarvestamist. Kulude ja tasude avaldamist toetab põhimõte, et tuleks avaldada kõik erinevused, mis esinevad positsiooni hinnas ühingu ja kliendi jaoks, sealhulgas juurde- ja mahahindlused.

(80)

Kuigi investeerimisühingud peaksid kõik kulud ja tasud vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4 kokku liitma ja esitama klientidele kogukulud väljendatuna nii rahalise summa kui ka protsendina, peaks neil olema lisaks lubatud esitada klientidele või tulevastele klientidele eraldi näitajaid, mis hõlmavad esialgsete kulude ja tasude kogusummat, jooksvate kulude ja tasude kogusummat ja väljumiskulude kogusummat.

(81)

Finantsinstrumente turustavad investeerimisühingud peaksid seoses instrumentidega, mille puhul on kulude ja tasude teave ebapiisav, teavitama oma kliente täiendavalt ka nendest kuludest, samuti kõigist muudest kuludest ja seonduvatest tasudest, mis on seotud kõnealuseid finantsinstrumente puudutavate investeerimisteenuste osutamisega, et kaitsta klientide õigusi seoses kulude ja tasude täieliku avaldamisega. See peaks kehtima investeerimisühingute puhul, kes turustavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakuid, mille tehingukulusid ei ole näiteks eurofondi valitseja esitanud. Sellistel juhtudel peaksid investeerimisühingud tegema asjakohase teabe saamiseks koostööd eurofondide valitsejatega.

(82)

Selleks et suurendada aja jooksul klientide jaoks läbipaistvust seoses nende investeeringutega seonduvate kuludega ning nende investeeringute tootlusega võrreldes asjaomaste kulude ja tasudega, tuleks tagada perioodiline tagantjärele avaldamine juhtudel, kui investeerimisühingute suhe kliendiga jätkub või on jätkunud aasta jooksul. Tagantjärele tuleks avaldada andmeid kõikide asjaomaste kulude ja tasude kohta personaalselt. Perioodiline tagantjärele avaldamine võib toimuda, tuginedes olemasolevatele aruandluskohustustele, näiteks selliste ühingute kohustused, kes täidavad korraldusi, mis ei kuulu portfelli valitsemise alla, või kes tegelevad portfelli valitsemisega või hoiavad kliendi finantsinstrumente või vahendeid.

(83)

Teave, mille investeerimisühing peab esitama klientidele kulude ja nendega seotud tasude kohta, hõlmab teavet maksmise korra või investeerimisteenuste osutamise lepingu ja pakutava finantsinstrumendiga seonduva mis tahes muu kokkuleppe täitmise korra kohta. Teave maksmise korra kohta esitatakse üldiselt juhul, kui finantsinstrumendi leping lõpetatakse sularahaarveldusega. Teave täitmise korra kohta esitatakse üldiselt juhul, kui lõpetamisel on finantsinstrumendi puhul nõutav aktsiate, võlakirjade, ostutähe, kulla- või hõbedakangi või muu instrumendi või kauba üleandmine.

(84)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikele 2 vastava sobivuse hindamise ja sama direktiivi artikli 25 lõikele 3 vastava asjakohasuse hindamise elluviimiseks on vaja kehtestada mitmesugused nõuded. Kõnealused hindamised on eri investeerimisteenuste puhul erineva ulatusega ning neil on erinevad eesmärgid ja omadused.

(85)

Investeerimisühingud peaksid lisama sobivusaruandesse teabe ja juhtima klientide tähelepanu teabele selle kohta, kas soovitatud teenused või instrumendid eeldavad tõenäoliselt seda, et jaeklient vaatab asjaomased kokkulepped perioodiliselt läbi. See hõlmab olukordi, kus klient peab tõenäoliselt küsima nõu, et viia investeeringute portfell uuesti kooskõlla esialgse soovitatud jaotusega, kui esineb võimalus, et portfell võib sihiks seatud varade jaotusest erineda.

(86)

Selleks et võtta arvesse turu arengut ja tagada investorite kaitse ühesugune tase, tuleks selgitada, et investeerimisühingud peaksid vastutama sobivuse hindamise eest, kui investeerimisnõustamise või portfelli valitsemise teenuseid osutatakse täies mahus või osaliselt automaatse või poolautomaatse süsteemi kaudu.

(87)

Vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 2 kohase sobivuse hindamise nõudele tuleks lisaks selgitada, et investeerimisühingud peaksid sobivust hindama mitte üksnes seoses finantsinstrumendi ostu soovitustega, vaid kõikide otsustega selle kohta, kas kaubelda, sealhulgas kas osta või mitte osta, hoida või müüa investeeringut.

(88)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 2 kohaldamisel võib tehing olla kliendi või potentsiaalse kliendi jaoks ebasobiv seonduvate finantsinstrumentidega kaasnevate riskide, tehingu liigi, korralduse eripärade või kauplemise sageduse tõttu. Mitmed tehingud, millest eraldi vaadates on igaüks sobiv, võivad olla ebasobivad, kui soovitusi antakse või kauplemisotsuseid tehakse sellise sagedusega, mis ei vasta kliendi parimatele huvidele. Portfelli valitsemise korral võib tehing olla ebasobiv ka siis, kui selle tulemuseks on ebasobiv portfell.

(89)

Soovitust, taotlust või nõustamist, mille portfelli valitseja annab või esitab kliendile eesmärgiga, et klient annaks portfelli valitsejale volitused, mis määravad kindlaks portfelli valitseja kaalutlusõiguse piirid, või muudaks kõnealuseid volitusi, peaks käsitama direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 2 kohase soovitusena.

(90)

Selleks et tagada õiguskindlus ja võimaldada klientidel paremini mõista osutatavate teenuste laadi, peaksid investeerimisühingud, kes osutavad klientidele investeerimis- või kõrvalteenuseid, sõlmima kliendiga kirjaliku põhilepingu, milles on sätestatud ühingu ja kliendi olulised õigused ja kohustused.

(91)

Selle määrusega ei tohiks nõuda pädevatelt asutustelt investeerimisühingu ja tema klientide vahelise põhilepingu sisu heakskiitmist. Samuti ei tohiks see takistada neil seda teha, kui see põhineb üksnes tingimusel, et ühing täidab direktiivis 2014/65/EL sätestatud kohustusi, mille kohaselt ta peab tegutsema ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega ning pidama arvestust, mis hõlmab investeerimisühingu ja tema klientide õigusi ja kohustusi ning muid tingimusi, mille alusel ühing oma klientidele teenuseid osutab.

(92)

Arvestust, mida investeerimisühing peab pidama, tuleks kohandada vastavalt äritegevuse liigile ning osutatavatele investeerimisteenustele ja tehtavale investeerimistegevusele, tingimusel et direktiivis 2014/65/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014, (11) määruses (EL) nr 596/2014, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/57/EL (12) ja käesolevas määruses sätestatud arvestuse pidamise nõuded on täidetud ning pädevad asutused saavad täita oma järelevalveülesandeid ja võtta jõustamismeetmeid, pidades silmas nii investorite kaitse kui ka turu usaldusväärsuse tagamist.

(93)

Arvestades aruannete ja perioodiliste teadete tähtsust kõikide klientide jaoks ning direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 6 laiendamist suhetele võrdsete vastaspooltega, peaks selles määruses sätestatud aruandlusnõudeid kohaldama kõikide kliendikategooriate suhtes. Võttes arvesse võrdsete vastaspooltega toimuva suhtluse laadi, tuleks investeerimisühingutel lubada sõlmida lepinguid, milles määratakse kindlaks aruandluse konkreetne sisu ja konkreetsed tähtajad, mis erinevad jae- ja kutseliste klientide puhul kohaldatavatest.

(94)

Kui portfelli valitsemise teenust osutavalt investeerimisühingult nõutakse klientidele või potentsiaalsetele klientidele teabe esitamist kliendi portfelli kuuluda võivate finantsinstrumendi liikide kohta ja selle kohta, mis liiki tehinguid selliste instrumentidega saab teha, peaks sellises teabes eraldi märkima, kas investeerimisühingule antakse volitused investeerida reguleeritud turul mittekaubeldavatesse finantsinstrumentidesse, tuletisinstrumentidesse, mittelikviidsetesse või suure volatiilsusega instrumentidesse või viia läbi väärtpaberite lühikeseks müüki, ostmist laenatud vahendite arvelt, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid või mis tahes tehinguid, millega kaasnevad tagatismaksed, tagatise deponeerimine või valuutarisk.

(95)

Kliente tuleks teavitada nende portfelli tootlusest ja nende esialgsete investeeringute väärtuse langusest. Portfelli valitsemise puhul tuleks kõnealuse künnisena kehtestada koguportfelli koguväärtuse 10 % languse ning seejärel 10 % kordsed ning seda ei tohiks kohaldada individuaalsete osaluste suhtes.

(96)

Portfelli valitsemisega seotud aruandekohustuste puhul peaks tingimusliku kohustusega tehing olema selline tehing, mis puudutab kliendi tegelikku või potentsiaalset kohustust, mis on suurem kui instrumendi soetushind.

(97)

Klientidele aruannete esitamise sätete kohaldamisel peaks viidet korralduse liigile mõistma viitena sellele, kas tegemist on määratud hinnaga korralduse, turukorralduse või muud konkreetset liiki korraldusega.

(98)

Klientidele aruannete esitamise sätete kohaldamisel peaks viidet korralduse laadile mõistma viitena väärtpaberite märkimise korralduse, optsiooni kasutamise korralduse või muu samalaadse kliendi korraldusena.

(99)

Oma täitmispoliitika kehtestamisel vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõikele 4 peaks investeerimisühing määrama kindlaks kõnealuse direktiivi artikli 27 lõikes 1 nimetatud tegurite suhtelise tähtsuse või vähemalt kehtestama menetluse, mille kohaselt ta määrab kindlaks kõnealuste tegurite suhtelise tähtsuse, et ta saaks saavutada oma klientidele parima võimaliku tulemuse. Kõnealuse poliitika rakendamiseks peaks investeerimisühing valima täitmiskohad, mis võimaldavad tal saavutada kliendi korralduste täitmisel püsivalt parimaid võimalikke tulemusi. Selleks et täita oma juriidilist parima täitmise kohustust, ei kasuta investeerimisühingud kutseliste klientide puhul parima täitmise kriteeriumeid kohaldades väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguteks ja muudeks tehinguteks tavaliselt samu täitmiskohti. Seda seetõttu, et väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid kasutatakse rahastamise allikana, mille puhul kehtib laenuvõtja kohustus tagastada tulevikus samaväärsed väärtpaberid, ning väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tingimused määratakse tavaliselt kindlaks vastaspoolte vahel kahepoolselt enne täitmist. Seepärast on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute täitmiskohtade valik piiratum kui muude tehingute puhul, arvestades, et see sõltub eelnevalt vastaspoolte poolt kindlaks määratud asjakohastest tingimustest ning sellest, kas nendes täitmiskohtades esineb kindel nõudlus asjaomaste finantsinstrumentide järele. Selle tulemusena tuleks investeerimisühingute kehtestatud korralduste täitmise poliitikas võtta arvesse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute erijooni ning loetleda eraldi väärtpaberite kaudu investeerimise tehingute jaoks kasutatavad täitmiskohad. Investeerimisühing peaks oma täitmispoliitikat kohaldama iga kliendi korralduse puhul, mida ta täidab, eesmärgiga saavutada kõnealusele poliitikale vastav parim võimalik tulemus.

(100)

Selleks et tagada, et investeerimisühingud, kes edastavad või esitavad klientide korraldused täitmiseks teistele üksustele, tegutseksid oma klientide parimates huvides vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 1 ning direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4, et anda asjakohast teavet klientidele ühingu ja tema teenuste kohta, peaksid investeerimisühingud andma klientidele iga finantsinstrumentide klassi puhul asjakohast teavet viie peamise üksuse kohta, kellele nad edastavad või esitavad klientide korraldusi, ning andma klientidele teavet täitmise kvaliteedi kohta kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõikega 6 ning vastavate rakendusmeetmetega. Investeerimisühingud, kes edastavad või esitavad korraldused täitmiseks teistele üksustele, võivad valida täitmiseks ühe üksuse üksnes siis, kui nad suudavad tõestada, et see võimaldab neil saavutada oma klientide jaoks järjepidevalt parima võimaliku tulemuse, ning kui nad saavad mõistlikult eeldada, et valitud üksus võimaldab neil saavutada klientide jaoks tulemused, mis on vähemalt sama head kui tulemused, mida nad võiksid mõistlikult eeldada, kasutades täitmiseks alternatiivseid üksuseid. Seda mõistlikku eeldust peaksid toetama asjakohased andmed, mida avaldatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 27 või investeerimisühingute korraldatud siseanalüüsid.

(101)

Selleks et investeerimisühing saavutaks jaekliendi korraldust täites kliendi konkreetsete juhiste puudumisel kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse, peaks ühing võtma arvesse kõiki tegureid, mis võimaldavad tal saavutada parima võimaliku tulemuse kogumaksumuse järgi, mis koosneb finantsinstrumendi hinnast ja täitmisega seotud kuludest. Täitmise ja arvelduse kiirust ja tõenäosust, korralduse mahtu ja laadi, turu mõju ja mis tahes muid kaudseid tehingukulusid võib pidada otsesest hinnast ja otsestest kuludest olulisemaks vaid tingimusel, et need on jaekliendi jaoks kogumaksumuse poolest parima võimaliku tulemuse saavutamise juures otsustava tähtsusega.

(102)

Kui investeerimisühing täidab korraldust kliendilt saadud konkreetseid juhiseid järgides, peaks lugema tema parimal viisil täitmise kohustuse täidetuks ainult korralduse selle osa või aspekti puhul, millega kliendi juhised seonduvad. Asjaolu, et klient on andnud konkreetsed juhised, mis seonduvad korralduse ühe osa või aspektiga, ei tohiks käsitleda selliselt, nagu vabastaks see investeerimisühingu parimal viisil täitmise kohustusest seoses kliendi korralduse mis tahes muu osa või aspektiga, millega kõnealused juhised ei seondu. Investeerimisühing ei tohiks mõjutada klienti andma talle juhiseid korralduse täitmiseks mingil konkreetsel viisil, kas selgesõnaliselt osutades või kaudselt vihjates kliendile, milline võiks olla nende juhiste sisu, kui oleks mõistlik eeldada, et ühing teab, et selliste juhiste puhul on selle kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse saavutamine tõenäoliselt välistatud. See ei tähenda aga, et ühing ei võiks kutsuda klienti üles valima kahe või enama konkreetse kauplemiskoha vahel, tingimusel et need kauplemiskohad on ühingu korralduste täitmise poliitikaga kooskõlas.

(103)

Investeerimisühingu kauplemist kliendiga oma arvel peaks käsitama kliendi korralduste täitmisena ja seetõttu peaks selle suhtes kohaldama direktiivi 2014/65/EL ja käesoleva määruse kohaseid nõudeid ning eriti nõudeid, mis seonduvad parimal viisil täitmisega. Kui investeerimisühing esitab aga kliendile hinnapakkumise ja see vastaks investeerimisühingu direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõike 1 kohastele kohustustele, kui ühing täidaks hinnapakkumise suhtes esitatud tehingutellimuse selle esitamise ajal, siis peaks ühing täitma samu kohustusi ka juhul, kui ta täidab hinnapakkumise suhtes esitatud tehingutellimuse pärast kliendipoolset heakskiitmist, tingimusel et muutuvaid turutingimusi ning hinnapakkumise esitamise ja selle heakskiitmise vahel kulunud aega arvestades ei ole hinnapakkumine ilmselgelt aegunud.

(104)

Kliendi korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse saavutamise kohustust kohaldatakse kõigi finantsinstrumendi liikide suhtes. Pidades aga silmas turu struktuuri ja finantsinstrumentide struktuuri erinevusi, võib parimal viisil täitmise ühtset standardit ja menetlust, mis oleksid kehtivad ja tulemuslikud kõigi instrumendiliikide puhul, olla raske kindlaks määrata ja kohaldada. Parimal viisil täitmise kohustust peaks seetõttu kohaldama viisil, mis võtab arvesse erinevaid asjaolusid, mis seonduvad konkreetset liiki finantsinstrumentidega seotud korralduste täitmisega. Näiteks tehingud, mis seonduvad kliendi jaoks kohandatud börsiväliste finantsinstrumentidega, millega kaasneb unikaalne lepinguline suhe, mis on kujundatud spetsiaalselt sobivaks kliendi ja investeerimisühingu olukorra jaoks, ei pruugi olla parimal viisil täitmise hindamise seisukohast võrreldavad tehingutega, mis seonduvad tsentraliseeritud täitmiskohtades kaubeldavate aktsiatega. [Kuna parimal viisil täitmise kohustused kehtivad kõikide finantsinstrumentide suhtes, olenemata sellest, kas nendega kaubeldakse kauplemiskohtades või börsiväliselt, peaksid investeerimisühingud koguma asjakohaseid turuandmeid, et kontrollida, kas kliendile pakutav börsivälise kauplemise hind on õiglane ja tagab parimal viisil täitmise kohustuse.]

(105)

Käesoleva määruse täitmispoliitikat käsitlevad sätted ei tohiks piirata investeerimisühingu direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõike 7 kohast üldist kohustust kontrollida oma korralduste täitmise korra ja täitmispoliitika tõhusust ning hinnata oma täitmispoliitikasse kaasatud täitmiskohtasid korrapäraselt.

(106)

Käesoleva määrusega ei tohiks nõuda, et investeerimisühing, kes osutab korralduse vastuvõtmise ja edastamise või portfelli valitsemise teenust, ja mis tahes teine investeerimisühing, kellele kõnealune investeerimisühing oma korraldused täitmiseks saadab, dubleeriksid jõupingutusi, mida nad parimal viisil täitmiseks koostöös teevad.

(107)

Direktiivi 2014/65/EL kohase parimal viisil täitmise kohustuse kohaselt peavad investeerimisühingud võtma kõik piisavad meetmed, et tagada klientide jaoks parima tulemuse saavutamine. Täitmise kvaliteet, mis hõlmab selliseid aspekte nagu täitmise kiirus ja tõenäosus (nt täitmise määr) ning hinna soodsamaks muutmise võimalus ja mõju, on täitmisel parima tulemuse saavutamise puhul oluline tegur. Erinevate täitmiskohtade tagatud täitmise kvaliteediga seonduvate andmete kättesaadavus, võrreldavus ja konsolideerimine on investeerimisühingute ja investorite jaoks otsustava tähtsusega, sest võimaldab neil teha kindlaks need täitmiskohad, mis tagavad oma klientidele kõrgeima täitmise kvaliteedi. Selleks et saavutada kliendi jaoks parim täitmine, peaksid investeerimisühingud võrdlema ja analüüsima asjakohaseid andmeid, sealhulgas neid, mis avaldatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõikele 3 ja asjakohastele rakendusmeetmetele.

(108)

Korraldusi täitvad investeerimisühingud peaksid saama hõlmata ühe täitmiskoha oma poliitikasse üksnes siis, kui nad suudavad tõendada, et see võimaldab neil tagada oma klientidele järjepidevalt parimal viisil täitmise. Investeerimisühingud peaksid valima ühe täitmiskoha üksnes siis, kui nad saavad mõistlikult eeldada, et valitud täitmiskoht võimaldab neil saavutada kliendi jaoks tulemusi, mis on vähemalt sama head kui tulemused, mida nad võiksid mõistlikult eeldada alternatiivsete täitmiskohtade kasutamisel. Seda mõistlikku ootust peavad toetama asjakohased andmed, mida avaldatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 27, või ühingute korraldatud muud siseanalüüsid.

(109)

Tehingute ümberjaotamist tuleks lugeda kliendi jaoks kahjulikuks, kui selle tulemusel antakse ebaõiglane eelis investeerimisühingule või mõnele konkreetsele kliendile.

(110)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamist, ei tohiks käesoleva määruse kliendi korralduste käsitlemist reguleerivate sätete kohaldamisel käsitleda kliendi korraldusi muul viisil võrreldavana, kui need on saadud erinevate sidevahendite kaudu ja nende järjest käsitlemine ei oleks teostatav. Kui investeerimisühing kasutab täitmist ootava kliendi korraldusega seonduvat teavet, et kaubelda oma arvel selliste finantsinstrumentidega, mille kohta kliendi korraldus on tehtud, või nendega seotud finantsinstrumentidega, siis tuleb seda käsitleda kõnealuse teabe kuritarvitamisena. Ometi ei tohiks üksnes asjaolu, et turutegijad või asutused, kellel on lubatud tegutseda vastaspoolena, piirduvad oma seadusliku äritegevusega, mis seisneb finantsinstrumentide ostmises ja müümises, ega see, et kolmandate isikute nimel korralduste täitmiseks volitatud isikud piirduvad korralduste nõuetekohase täitmisega, kujutada endast iseenesest teabe kuritarvitamist.

(111)

Hinnates, kas turg vastab direktiivi 2014/65/EL artikli 33 lõike 3 punktis a sätestatud nõudele, et vähemalt 50 % emitentidest, kellel on lubatud kaubelda sel turul, on väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), peaksid pädevad asutused suhtuma paindlikult turgudesse, millel ei ole varasemat tegutsemisajalugu, hiljuti loodud VKEdesse, kelle finantsinstrumentidega kauplemine on olnud lubatud vähem kui kolme aasta jooksul, ning emitentidesse, kes emiteerivad ainult mittekapitaliinstrumente.

(112)

Arvestades selliste olemasolevate mitmepoolsete kauplemissüsteemide tegevusmudelite mitmekesisust, kes keskenduvad liidus VKEdele, ning selleks, et tagada VKEde kasvuturgude uue kategooria edukus, on asjakohane võimaldada VKEde kasvuturgudele kauplemiskohas lubatavate emitentide sobivuse hindamisel piisaval määral paindlikkust. Igal juhul ei tohiks VKEde kasvuturul olla eeskirju, mis tekitavad emitentidele suurema koormuse kui reguleeritud turgudel.

(113)

Arvestades selle loa sisu, mille emitent peab esitama, et alustada VKEde kasvuturul oma väärtpaberitega kauplemist, kui direktiivi 2003/71/EÜ kohane prospekti avaldamise nõue ei kehti, on asjakohane, et pädevad asutused saavad oma äranägemisel hinnata, kas VKEde kasvuturu korraldaja kehtestatud eeskirjad tagavad investorite nõuetekohase teavitamise. Ehkki kogu vastutus loas esitatud teabe eest peaks lasuma emitendil, peaks VKEde kasvuturu korraldaja kindlaks määrama, kuidas tuleks luba nõuetekohaselt läbi vaadata. See ei peaks tingimata hõlmata formaalset heakskiitmist pädeva asutuse või korraldaja poolt.

(114)

Emitentide iga-aastaste ja poolaasta finantsaruannete avaldamine on asjakohane läbipaistvuse miinimumstandard, mis on kooskõlas olemasolevate VKEdele keskendunud turgude parima tavaga. Mis puutub finantsaruannete sisusse, siis peaks VKEde kasvuturu korraldaja saama vabalt ette näha rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite või kohalike õigusnormidega lubatud finantsaruandlusstandardite või mõlema kasutamise emitentide poolt, kelle finantsinstrumentidega tema kauplemiskohas kaubeldakse. Finantsaruannete avaldamise tähtajad peaksid olema vähem ranged, kui on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/109/EÜ (13) ette nähtud, sest leebemad tähtajad tunduvad VKEde vajaduste ja asjaoludega paremini sobivat.

(115)

Kuna emitentide kohta reguleeritud turgudel teabe levitamise eeskirjad vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ oleks emitentide jaoks VKEde kasvuturgudel liiga koormavad, siis on asjakohane, et VKEde kasvuturu korraldaja veebisaidist saab koht, kust investorid leiavad kogu teabe selles kauplemiskohas kauplevate emitentide kohta. VKEde kasvuturu korraldaja veebisaidil võib samuti teavet avaldada, lisades otselingi emitendi veebisaidile juhul, kui teave avaldatakse seal, kui link viib otse emitendi veebisaidi asjaomase rubriigi juurde, kus regulatiivne teave on investorite jaoks lihtsasti leitav.

(116)

Vaja on täiendavalt kindlaks määrata, millal põhjustab finantsinstrumendiga kauplemise peatamine või lõpetamine tõenäoliselt märkimisväärset kahju investori huvidele või turu nõuetekohasele toimimisele. Selles valdkonnas on vajalik lähenemine tagamaks, et turuosalised liikmesriigis, kus finantsinstrumentidega kauplemine on peatatud või lõpetatud, ei oleks ebasoodsamas olukorras võrreldes turuosalistega teises liikmesriigis, kus kauplemine jätkub.

(117)

Selleks et tagada vajalik lähenemise tase, on asjakohane määrata kindlaks investorite huve ja turu nõuetekohast toimimist märkimisväärselt kahjustavate asjaolude loetelu, mis võiks olla aluseks riigi pädeva asutuse, reguleeritud turgu korraldava turukorraldaja või investeerimisühingu või mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldava turukorraldaja otsusele mitte nõuda finantsinstrumendiga kauplemise peatamist või lõpetamist või mitte järgida sellekohast teadet. See loetelu peaks olema mitteammendav, sest siis see tagaks riigi pädevatele asutustele raamistiku otsuste tegemisel ja jätaks neile vajalikul määral paindlikkust eri juhtumite hindamisel.

(118)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 31 lõikega 2 ja artikli 54 lõikega 2 on nõutud, et investeerimisühingud ja turukorraldajad, kes korraldavad mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi, ning reguleeritud turgude turukorraldajad teavitaksid teatavatel asjaoludel viivitamata oma riigi pädevaid asutusi. Selle nõude eesmärk on tagada, et riigi pädevad asutused saaksid täita oma reguleerivaid ülesandeid ning oleksid õigel ajal teadlikud asjaomastest juhtumitest, mis võivad avaldada negatiivset mõju turgude toimimisele ja usaldusväärsusele. Kauplemiskohtade korraldajatelt saadud teave peaks võimaldama riikide pädevatel asutustel teha kindlaks ja hinnata turge ja nende osalisi ohustavaid riske ning vajaduse korral tõhusalt reageerida ja meetmeid võtta.

(119)

Tuleks koostada mitteammendav loetelu kõrgetasemelistest asjaoludest, mille puhul võib eeldada kauplemiskoha eeskirjade märkimisväärseid rikkumisi, nõuetevastaseid kauplemistingimusi või süsteemi häireid seoses finantsinstrumendiga, millega kaasneb seega kauplemiskohtade korraldajate kohustus teavitada viivitamata oma pädevaid asutusi, nagu on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 31 lõikes 2 ja artikli 54 lõikes 2. Sel eesmärgil tuleks viidet kauplemiskoha eeskirjadele mõista laialt ning see peaks hõlmama kõiki eeskirju, otsuseid, korraldusi ning kauplemiskoha ja tema osaliste vaheliste lepinguliste kokkulepete tingimusi, mis sisaldavad kauplemiskohas kauplemise ja kauplemiseks lubamise tingimusi.

(120)

Seoses teguviisiga, mis võib viidata kuritarvitamisele määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamisalas, on asjakohane koostada mitteammendav loetelu märkidest, mis viitavad siseteabe alusel kauplemisele ja turuga manipuleerimisele, mida peaks arvesse võtma kauplemiskoha korraldaja, kui ta kontrollib tehinguid või kauplemiskorraldusi, et määrata kindlaks, kas riigi asjaomase pädeva asutuse teavitamise kohustust kohaldatakse, nagu on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 31 lõikes 2 ja artikli 54 lõikes 2. Sel eesmärgil peaks viide kauplemiskorraldustele hõlmama igat liiki korraldusi, sealhulgas esmaseid korraldusi ning korralduste muudatusi, ajakohastusi ja tühistamisi, olenemata sellest, kas need on täidetud või mitte, ning olenemata kauplemiskohale juurdepääsuks kasutatavast vahendist.

(121)

Loetelu märkidest, mis viitavad siseteabe alusel kauplemisele ja turuga manipuleerimisele, ei tohiks olla ammendav ega turu kuritarvitamise või selle katsete suhtes määrav, sest iga märk ei pruugi tingimata viidata turu kuritarvitamisele või selle katsele. Tehinguid või kauplemiskorraldusi, mille puhul esineb üks või mitu märki, võidakse teha ka õiguspärastel põhjustel või kauplemiskoha eeskirjadega kooskõlas.

(122)

Selleks et tagada turu sidusrühmade jaoks läbipaistvus, hoidudes samal ajal turu kuritarvitamisest ning säilitades positsioonide omanike isikute konfidentsiaalsuse, tuleks direktiivi 2014/65/EL artikli 58 lõike 1 punktis a osutatud positsioone käsitlevaid iganädalasi koondaruandeid avaldada üksnes lepingute puhul, millega kaupleb teatav arv isikuid ja mille maht ületab selles määruses määratletud mahu.

(123)

Selleks et tagada turuandmete mõistlikel ärilistel alustel esitamine liidus ühtsel viisil, nähakse käesolevas määruses ette tingimused, mida kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad peavad täitma. Need tingimused põhinevad eesmärgil tagada, et kohustus esitada turuandmeid mõistlikel ärilistel alustel on piisavalt selge, et võimaldada tulemuslikku ja ühetaolist kohaldamist, võttes samal ajal arvesse andmeesitajate erinevaid tegevusmudeleid ja kulustruktuure.

(124)

Selleks et tagada turuandmete tasude kehtestamine mõistlikul tasemel, peavad turuandmete mõistlikel ärilistel alustel esitamise kohustuse täitmiseks hinnad põhinema mõistlikul seosel selle teabe koostamise ja levitamise kuluga. Seepärast peaksid andmete edastajad, ilma et see piiraks konkurentsieeskirjade kohaldamist, määrama oma tasud kindlaks enda kulude põhjal ning neil on lubatud saada mõistlikku marginaali, mis põhineb sellistel teguritel nagu tegevuskasumi marginaal, kulude tootlus, käibevara tootlus ja kapitalitootlus. Kui andmete edastajad kannavad andmete edastamisel või muude teenuste osutamisel kulusid ühiselt, siis võivad andmete edastamise kulud hõlmata asjakohast osa mis tahes muudest asjaomastest teenustest tulenevatest kuludest. Kuna täpse kulu kindlaksmääramine on väga keeruline, tuleks selle asemel määratleda kulude jaotamise või jagunemise metoodika ning jätta nende kulude kindlaksmääramine turuandmete edastajatele.

(125)

Turuandmeid tuleks esitada mittediskrimineerival alusel, mis eeldab, et kõikidele klientidele, kes kuuluvad vastavalt avaldatud objektiivsetele kriteeriumidele samasse kategooriasse, tuleks pakkuda sama hinda ja samu muid tingimusi.

(126)

Selleks et andmete kasutajad saaksid turuandmeid hankida ilma muude teenuste ostmise kohustuseta, tuleks turuandmeid pakkuda teistest teenustest eraldi. Selleks et ära hoida olukorda, kus andmete kasutajatelt küsitakse rohkem kui üks kord tasu samade turuandmete eest, kui nad ostavad andmeid erinevatelt turuandmete edastajatelt, tuleks turuandmeid pakkuda kasutajapõhiselt, välja arvatud juhul, kui selle kulud oleksid ebaproportsionaalsed kõnealuste andmete sellise edastusviisiga, pidades silmas tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate esitatavate turuandmete mahtu ja ulatust.

(127)

Selleks et võimaldada andmete kasutajatel ja pädevatel asutustel hinnata tõhusalt, kas turuandmeid antakse mõistlikel ärilistel alustel, peavad kõik andmete esitamise olulised tingimused olema avalikud. Andmete edastajad peaksid seega avalikustama andmed oma tasude ja turuandmete sisu, samuti oma kulude kindlaksmääramisel kasutatavate kuluarvestusmetoodikate kohta, ilma kohustuseta avaldada seejuures oma tegelikke kulusid.

(128)

Tuleks sätestada kriteeriumid, et määrata kindlaks, millal on reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi toimingud vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsusega, et mitte tekitada kauplemiskohale kohustust suhelda rohkem kui ühe pädeva asutusega või olla rohkem kui ühe pädeva asutuse järelevalve all, kui see ei oleks vastavalt direktiivile 2014/65/EL vajalik. Mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide puhul on asjakohane, et olulise tähtsusega olevaks loetakse üksnes märkimisväärse turuosaga mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja organiseeritud kauplemissüsteemid, et majanduslikult mitteolulise mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi mis tahes ümberpaigutamine või omandamine ei käivitaks automaatselt direktiivi 2014/65/EL artikli 79 lõikes 2 sätestatud koostöökorra kehtestamist.

(129)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid. Seega tuleks seda määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega ning eelkõige õigusega isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadusega, õigusega tarbijakaitsele, õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Igasugusel isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse alusel tuleb austada põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8, ning see peab olema kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 45/2001.

(130)

Tehniliste nõuannete saamiseks on konsulteeritud ESMAga, mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (14).

(131)

Selleks et pädevad asutused ja investeerimisühingud saaksid kohaneda käesoleva määruse kohaste uute nõuetega ja neid kohaldada tõhusalt ja tulemuslikult, peaks käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev olema kooskõlas direktiivi 2014/65/EL kohaldamise alguse kuupäevaga,

a)

ühingu juhataja, osanik või temaga samaväärne isik, tegevjuht või ühinguga seotud vahendaja;

b)

ühinguga seotud vahendaja juhataja, osanik või temaga samaväärne isik või tegevjuht;

c)

ühingu või ühinguga seotud vahendaja töötaja, samuti mis tahes muu füüsiline isik, kelle teenuseid ühing või ühinguga seotud vahendaja kasutab ning kontrollib ja kes on kaasatud ühingu investeerimisteenuste osutamisesse ja investeerimistegevusse;

d)

füüsiline isik, kes tegeleb otseselt investeerimisühingule või sellega seotud vahendajale teenuste osutamisega tegevuse edasiandmise lepingu alusel ühingu investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse eesmärgil;

a)

asjaomase isiku abikaasa või muu partner, keda riigi õiguses käsitletakse abikaasaga võrdväärsena;

b)

asjaomase isiku ülalpeetav laps või võõraslaps;

c)

asjaomase isiku muu sugulane, kellel on asjaomase isiku isikliku tehingu tegemise päevaks olnud temaga ühine majapidamine vähemalt ühe aasta jooksul;

a)

kõnealuse teabe esitamine kõnealusel andmekandjal on asjakohane, arvestades konteksti, milles ühingu ja kliendi vahelist äritegevust läbi viiakse või hakatakse läbi viima, ning

b)

kui isikule, kellele teave esitatakse, antakse valida paberil või kõnealusel muul püsival andmekandjal esitatava teabe vahel, teeb see isik valiku selgelt viimase kasuks.

a)

kõnealuse teabe esitamine kõnealusel andmekandjal on asjakohane, arvestades konteksti, milles ühingu ja kliendi vahelist äritegevust läbi viiakse või hakatakse läbi viima;

b)

klient peab andma oma selge nõusoleku kõnealuse teabe esitamiseks kõnealuses vormis;

c)

klienti tuleb elektrooniliselt teavitada veebisaidi aadressist ja kohast veebisaidil, kust teabele juurde pääseb;

d)

teave peab olema ajakohastatud;

e)

teave peab olema kõnealusel veebisaidil kättesaadav pidevalt sellisel ajavahemikul, mille jooksul investoril võib põhjendatult olla vaja sellega tutvuda.

a)

kutsetegevuse ja kliendile investeerimisteenuse osutamise vahel esineb tihe ja tegelik seos, nii et investeerimisteenust saab pidada põhikutsetegevuse kõrvaltegevuseks;

b)

põhikutsetegevuse klientidele investeerimisteenuste osutamise eesmärk ei ole olla kutsetegevusega tegelevale isikule süsteemseks tuluallikaks ning

c)

kutsetegevusega tegelev isik ei turusta ega reklaami muul viisil oma võimet osutada investeerimisteenuseid, välja arvatud juhul, kui seda tutvustatakse klientidele kui põhikutsetegevuse kõrvalteenust.

a)

see sisaldab sätteid, mis tagavad, et lepingupooltel on kehtestatud proportsionaalne kord, et suuta valmistada või tarnida aluseks olevat kaupa; põhivõrguettevõtjaga elektri ja gaasi valdkonnas sõlmitud tasakaalustamislepingut käsitatakse proportsionaalse kokkuleppena, mille puhul lepingupooled peavad tagama elektri või gaasi füüsilise tarne;

b)

selles kehtestatakse lepingupoolte tingimusteta, piiramatud ja jõustatavad kohustused aluseks olevat kaupa tarnida ja vastu võtta;

c)

see ei luba kummalgi poolel asendada füüsilist tarnet sularahaarveldusega;

d)

lepingust tulenevaid kohustusi ei saa tasaarvestada asjaomaste poolte vahel sõlmitud muudest lepingutest tulenevate kohustustega, ilma et see piiraks lepingupoolte õigusi tasaarvestada omasularahamaksete tegemise kohustusi.

a)

asjaomaste kaupade füüsiline tarne;

b)

sellise dokumendi üleandmine, mis annab omandiõiguse laadiga õigused asjaomastele kaupadele või kaupade asjaomasele kogusele;

c)

muud meetodid, mis toovad kaupade asjaomase koguse puhul kaasa omandiõiguse laadiga õiguste ülemineku, ilma kaupu füüsiliselt tarnimata, sealhulgas teatamine, kavandamine või ettevõtjale energiavõrgu määramine, mis annab saajale õiguse kaupade asjaomasele kogusele.

a)

see vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

b)

see on selliselt standarditud, et hind, seeria, üleandmise kuupäev ja muud tingimused on määratud peamiselt regulaarselt avaldatavate hindade, standardseeriate või standardsete üleandmise tähtaegade alusel.

a)

kaks kauplemispäeva;

b)

turul asjaomase kauba, vara või õiguse tavapärase üleandmisperioodina üldiselt tunnustatud periood.

a)

arveldus selle eest toimub sularahas või võib toimuda sularahas ühe või mitme poole valikul (välja arvatud kohustuste täitmata jätmise või lepingu muul põhjusel lõpetamise tõttu);

b)

sellega kaubeldakse reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis, organiseeritud kauplemissüsteemis või kolmanda riigi kauplemiskohas, mis täidab reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemiga sarnast funktsiooni;

c)

asjaomase lepingu puhul on täidetud lõikes 1 sätestatud tingimused.

a)

see on sõlmitud energia ülekande- või jaotusvõrgu, energia reguleerimise mehhanismi või torujuhtmevõrgustiku käitaja või haldajaga või tema poolt,

b)

see on vajalik energia tarnete ja kasutamise tasakaalu hoidmiseks teataval ajal, sealhulgas juhul, kui direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 lõikes 4 määratletud elektri põhivõrguettevõtja lepinguga kokku lepitud reservvõimsust edastatakse ühelt eelkvalifitseeritud reguleerimisteenuse pakkujalt teisele asjaomase põhivõrguettevõtja nõusolekul.

a)

telekommunikatsiooni ribalaius;

b)

kauba ladustamisvõimsus;

c)

kaubaga seotud ülekande- või transpordivõimsus, ükskõik, kas tegemist on kaabli, torustiku või muu vahendiga, välja arvatud elektri ülekandmise piirkonnaüleste võimsustega seotud õigused, kui need on esmasel turul kehtestatud põhivõrguettevõtja või tema nimel teenuseosutajatena tegutseva mis tahes isikuga või nende poolt ning selleks et jaotada ülekandevõimsust;

d)

kvoot, krediit, luba, õigus või samalaadne vara, mis on otse seotud taastuvenergia tarnimise, jaotamise või tarbimisega, välja arvatud juhul, kui leping kuulub juba direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao kohaldamisalasse;

e)

geoloogiline, keskkondlik või muu füüsikaline muutuja, välja arvatud juhul, kui leping on seotud ühikutega, mis on tunnustatud kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (19) nõuetele vastavad;

f)

mis tahes muu vahetatav vara või õigus (välja arvatud õigus saada teenust), mida on võimalik üle anda;

g)

indeks või näitaja, mis on seotud mis tahes vara, õiguse, teenuse või kohustusega tehtud tehingu hinna, väärtuse või mahuga;

h)

indeks või näitaja, mis põhineb kindlustusmatemaatilisel statistikal.

a)

osta, müüa, märkida, vahetada, lunastada või hoida konkreetset finantsinstrumenti või seda tagada;

b)

kasutada või mitte kasutada konkreetsest finantsinstrumendist tulenevaid õigusi finantsinstrumendi ostmiseks, müümiseks, märkimiseks, vahetamiseks või lunastamiseks.

a)

hetkeleping käesoleva artikli lõike 2 tähenduses,

b)

maksevahendid, mis:

a)

kaks kauplemispäeva mis tahes peamiste valuutade paari puhul, nagu on sätestatud lõikes 3;

b)

selliste valuutade paari puhul, millest vähemalt üks ei ole peamine valuuta, kas kaks kauplemispäeva või selle valuutapaari puhul turul tavapärase üleandmisperioodina üldiselt tunnustatud periood, olenevalt selles, kumb ajavahemik on pikem;

c)

kui nende valuutade vahetamise lepingut kasutatakse peamiselt vabalt võõrandatava väärtpaberi või ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja osaku ostu või müügi eesmärgil, siis kas selle vabalt võõrandatava väärtpaberi või ühisinvesteerimisettevõtja osaku arveldusperiood, mida tunnustatakse turul üldiselt tavapärase üleandmisperioodina, või viis kauplemispäeva, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.

a)

valuutade vahetamine hõlmab likviidsuse eesmärgil nende konverteerimist kolmanda valuuta kaudu;

a)

valuutade tavapärane üleandmisaeg viitab selle kolmanda riigi jurisdiktsioonile.

a)

neil on väärtus, mida saab igal ajal kindlaks määrata;

b)

need ei ole tuletisinstrumendid;

c)

nende esialgne tähtaeg emiteerimisel on 397 päeva või vähem.

a)

sageli ja süsteemselt finantsinstrumendi puhul, millel on likviidne turg, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis b, kui viimasel kuuel kuul

b)

sageli ja süsteemselt finantsinstrumendi puhul, millel ei ole likviidset turgu, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis b, kui viimasel kuuel kuul toimuvad tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud tehingud keskmiselt iga päev;

c)

ulatuslikult finantsinstrumendi puhul, kui tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute maht on viimasel kuuel kuul võrdne ühega järgmistest summadest või sellest suurem:

a)

sageli ja süsteemselt võlakirja puhul, millel on likviidne turg, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul

b)

sageli ja süsteemselt võlakirja puhul, millel ei ole likviidset turgu, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul toimuvad tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtavad tehingud keskmiselt kord nädalas;

c)

ulatuslikult võlakirja puhul, kui tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute maht on viimasel kuuel kuul võrdne ühega järgmistest või sellest suurem:

a)

sageli ja süsteemselt struktureeritud finantstoote puhul, millel on likviidne turg, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul

b)

sageli ja süsteemselt struktureeritud finantstoote puhul, millel ei ole likviidset turgu, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul toimuvad tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtavad tehingud keskmiselt kord nädalas;

c)

ulatuslikult struktureeritud finantstoote puhul, kui tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute maht on viimasel kuuel kuul võrdne ühega järgmistest või sellest suurem:

a)

sageli ja süsteemselt tuletisinstrumendi puhul, millel on likviidne turg, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul

b)

sageli ja süsteemselt tuletisinstrumendi puhul, millel ei ole likviidset turgu, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul toimuvad tuletisinstrumendi asjaomases klassis tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtavad tehingud keskmiselt kord nädalas;

c)

ulatuslikult tuletisinstrumendi puhul, kui tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute maht on viimasel kuuel kuul võrdne ühega järgmistest või sellest suurem:

a)

sageli ja süsteemselt lubatud heitkoguse väärtpaberi puhul, millel on likviidne turg, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul

b)

sageli ja süsteemselt lubatud heitkoguse väärtpaberi puhul, millel ei ole likviidset turgu, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul toimuvad asjaomast liiki lubatud heitkoguse väärtpaberitega tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtavad tehingud keskmiselt kord nädalas;

c)

ulatuslikult lubatud heitkoguse väärtpaberi puhul, kui tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute maht on viimasel kuuel kuul võrdne ühega järgmistest või sellest suurem:

a)

vähemalt kaks sõnumit sekundis mis tahes ühe finantsinstrumendi puhul, millega kauplemiskohas kaubeldakse;

b)

vähemalt neli sõnumit sekundis kõikide finantsinstrumentide puhul, millega kauplemiskohas kaubeldakse.

a)

kehtestavad ja rakendavad otsustamismenetlused ja organisatsioonilise struktuuri, millega on selgelt ja dokumenteeritult määratud aruandlusahelad ning jaotatud funktsioonid ja kohustused, ning kohaldavad neid jätkuvalt;

b)

tagavad, et asjaomased isikud on teadlikud menetlustest, mida nad peavad oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks järgima;

c)

kehtestavad ja rakendavad asjakohase sisekontrollimehhanismi, mille eesmärk on kindlustada otsuste ja menetluste järgimine investeerimisühingu kõigil tasanditel, ning kohaldavad seda jätkuvalt;

d)

võtavad tööle töötajad, kellel on neile määratud kohustuste täitmiseks vajalikud oskused, teadmised ja asjatundlikkus;

e)

kehtestavad ja rakendavad tulemusliku sisemise aruandluse ja teabevahetuse süsteemi investeerimisühingu kõigil asjakohastel tasanditel, ning kohaldavad seda jätkuvalt;

f)

säilitavad andmed asjakohaselt ja korrastatult oma äritegevuse ja sisekorralduse kohta;

g)

tagavad, et erinevate ülesannete täitmine ei ole asjaomastel isikutele mis tahes konkreetse ülesande usaldusväärsel, ausal ja professionaalsel täitmisel takistuseks ega kujune neile tõenäoliselt takistuseks.

a)

teha püsivalt järelevalvet ja hinnata korrapäraselt lõike 1 esimese lõigu kohaselt kehtestatud meetmete, tegevuspõhimõtete ja menetluste ning ühingu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust;

b)

nõustada ja aidata investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse eest vastutavaid asjaomaseid isikuid küsimustes, mis seonduvad ühingu kohustuste täitmisega vastavalt direktiivile 2014/65/EL;

c)

anda juhtorganile vähemalt kord aastas aru investeerimisteenuste ja -tegevuse üldise kontrollikeskkonna rakendamise ja tõhususe, tuvastatud riskide ja kaebuste lahendamise aruandluse ning võetud või võetavate parandusmeetmete kohta;

d)

jälgida kaebuste lahendamise menetluse toiminguid ning käsitleda kaebusi asjakohase teabe allikana oma üldise järelevalvealase vastutuse puhul.

a)

vastavuskontrollifunktsioonil on vajalikud volitused, vahendid, asjatundlikkus ja juurdepääs kogu asjaomasele teabele;

b)

vastavuskontrolli spetsialisti nimetab ametisse ja asendab juhtorgan ning ta vastutab vastavuskontrollifunktsiooni ja kõikide direktiiviga 2014/65/EL ja käesoleva määruse artikli 25 lõikega 2 nõutavate vastavuskontrolliga seonduvate aruannete esitamise eest;

c)

vastavuskontrollifunktsioon esitab ühekordseid aruandeid otse juhtorganile, kui ta avastab olulise riski, et ühing ei suuda täita oma kohustusi, mis tulenevad direktiivist 2014/65/EL;

d)

vastavuskontrollifunktsiooni täitvad asjaomased isikud ei osale selliste teenuste osutamises või tegevuses, mille üle nad järelevalvet teevad;

e)

vastavuskontrollifunktsiooni täitvate asjaomaste isikute töötasu määramise meetod ei piira nende objektiivsust ega anna tõenäolist võimalust selle piiramiseks.

a)

kehtestavad ja rakendavad asjakohase riskijuhtimise poliitika ja menetlused, milles määratakse kindlaks ühingu tegevuse, protsesside ja süsteemidega seotud riskid ning vajaduse korral määratakse ühingu riskitaluvuse tase, ning kohaldavad neid jätkuvalt;

b)

võtavad ühingu tegevuse, protsesside ja süsteemidega seotud riskide juhtimiseks kasutusele tulemuslikud korraldused, protsessid ja mehhanismid, pidades silmas asjaomast riskitaluvuse taset;

c)

teevad järelevalvet järgmise üle:

a)

lõikes 1 osutatud poliitika ja menetluste rakendamine;

b)

aruannete esitamine kõrgemale juhtkonnale ja selle nõustamine vastavalt artikli 25 lõikele 2.

a)

kehtestada ja rakendada auditikava investeerimisühingu süsteemide, sisekontrollimehhanismide ja korralduse asjakohasuse ja tulemuslikkuse uurimiseks ja hindamiseks, ning kohaldada seda jätkuvalt;

b)

anda soovitusi, mis tuginevad punkti a kohaselt tehtud töö tulemustele, ning kontrollida nende soovituste järgimist;

c)

esitada siseauditiga seotud küsimusi käsitlevad aruanded artikli 25 lõike 2 kohaselt.

a)

asjaomane isik tegutseb väljaspool nende tegevuste ulatust, millega ta tegeleb oma kutsetegevuse raames;

b)

kauplemine toimub ükskõik millise järgmise isiku arvel:

a)

asjaomasel isikul on tehingu tegemine määruse (EL) nr 596/2014 kohaselt keelatud;

b)

tehinguga kaasneb konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine või keelatud avalikustamine;

c)

tehing on direktiivi 2014/65/EL kohaste investeerimisühingu kohustustega vastuolus või võib nendega tõenäoliselt vastuollu sattuda.

a)

sõlmib finantsinstrumentidega tehingu, mis asjaomase isiku isikliku tehingu puhul oleks hõlmatud lõikega 2 või 3 või artikli 37 lõike 2 punktiga a või b või artikli 67 lõikega 3;

b)

soovitab teisel isikul selline tehing sõlmida või ajendab teda selleks.

a)

iga asjaomane isik, kelle suhtes kohaldatakse lõikeid 1, 2, 3 ja 4, oleks teadlik isiklikele tehingutele seatud piirangutest ja meetmetest, mille investeerimisühing on seoses isiklike tehingute ja avaldamisega vastavalt lõigetele 1, 2, 3 ja 4 kehtestanud;

b)

ühingut teavitataks viivitamata asjaomase isiku sõlmitud isiklikest tehingutest kas teatisega kõnealuse tehingu kohta või muu menetluse korras, mis võimaldab ühingul kõnealused tehingud kindlaks teha;

c)

peetaks arvestust ühingule teada antud või ühingu kindlaks tehtud isiklike tehingute, samuti kõigi kõnealuste tehingutega seoses antud lubade või tehingute keelamise üle.

a)

isiklikud tehingud, mis on tehtud kaalutlusõigusel põhineva portfelli valitsemise teenuse raames, kui tehingule ei eelne sellega seotud teabevahetust portfellivalitseja ja asjaomase isiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse;

b)

isiklikud tehingud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates (eurofondid) või alternatiivsetes investeerimisfondides (AIF), mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õiguse kohaselt järelevalvet, millega on nende varade puhul nõutav samaväärne riskide hajutamine, kui asjaomane isik ja mis tahes muu isik, kelle arvel tehing tehakse, ei ole kõnealuse fondi juhtimisega seotud.

a)

ühingule osutatavad nõustamisteenused ja muud teenused, mis ei ole osa ühingu investeerimisalasest äritegevusest, sealhulgas ühingule osutatav õigusalase nõustamise teenus, ühingu personali koolitamine, arveldusteenused ning ühingu ruumide ja töötajate turvamine;

b)

standardteenuste, sealhulgas turu- ja hinnateabeteenuse osutamine.

a)

tegevuse edasiandmine ei too endaga kaasa kõrgema juhtkonna vastutuse delegeerimist;

b)

direktiivi 2014/65/EL tingimuste kohased investeerimisühingu suhted klientidega ja kohustused klientide ees ei muutu;

c)

tingimusi, millele investeerimisühing peab direktiivi 2014/65/EL artikli 5 kohaselt tegevusloa saamiseks ja tegevusloa saamise tingimustele vastavusse jäämiseks vastama, ei kahjustata;

d)

mis tahes muid tingimusi, mille alusel ühingule tegevusluba anti, ei tühistata ega muudeta.

a)

teenuseosutajal on edasi antud funktsioonide usaldusväärseks ja professionaalseks täitmiseks vajalikud oskused, suutlikkus, piisavad vahendid ja asjakohane organisatsiooniline struktuur ning selleks seadusega nõutavad load;

b)

teenuseosutaja osutab edasi antud teenuseid tulemuslikult ja kooskõlas kohaldatavate õigusnormide ja regulatiivsete nõuetega ning ühing on sel eesmärgil kehtestanud meetodid ja menetlused teenuseosutaja tegevuse taseme hindamiseks ning tema osutatavate teenuste pidevaks läbivaatamiseks;

c)

teenuseosutaja teeb edasi antud funktsioonide täitmise üle nõuetekohast järelevalvet ja juhib asjakohaselt tegevuse edasiandmisega seotud riske;

d)

kui ilmneb, et teenuseosutaja ei pruugi funktsioone täita tulemuslikult või vastavalt kohaldatavatele seadustele ja regulatiivsetele nõuetele, võetakse asjakohased meetmed;

e)

investeerimisühing teeb edasi antud funktsioonide ja teenuste üle tulemuslikku järelevalvet ja juhib tegevuse edasiandmisega seotud riske ning tal on edasi antud funktsioonide üle tulemusliku järelevalve tegemiseks ja nende riskide juhtimiseks vajalik asjatundlikkus ja vahendid;

f)

teenuseosutaja on teavitanud investeerimisühingut mis tahes arengust, mis võib oluliselt mõjutada tema võimet täita edasi antud funktsioone tulemuslikult ja vastavalt kohaldatavatele seadustele ja regulatiivsetele nõuetele;

g)

investeerimisühingul on võimalik vajaduse korral tegevuse edasiandmise leping lõpetada vahetu jõustumisega, kui see on tema klientide huvides, kahjustamata sealjuures oma klientidele osutatavate teenuste järjepidevust ja kvaliteeti;

h)

teenuseosutaja teeb seoses edasi antud funktsioonidega koostööd investeerimisühingu pädevate asutustega;

i)

investeerimisühingul, tema audiitoritel ja asjaomastel pädevatel asutustel on juurdepääs tegevuse edasi antud funktsioonidega seotud andmetele ja teenuseosutaja asjaomastele äriruumidele, kui see on vajalik selle artikli kohase tulemusliku järelevalve eesmärgil, ning pädevatel asutustel on võimalik kõnealust juurdepääsuõigust kasutada;

j)

teenuseosutaja kaitseb igasugust investeerimisühingu ja tema klientidega seonduvat konfidentsiaalset teavet;

k)

investeerimisühing ja teenuseosutaja koostavad ja rakendavad situatsiooniplaani katastroofijärgseks taastuseks ja tagavarasüsteemide perioodiliseks testimiseks ning kohaldavad seda jätkuvalt, kui see on edasi antud funktsiooni, teenuse või tegevusega seoses vajalik;

l)

investeerimisühing on taganud, et edasi antud funktsioonide või teenuste jätkuvus ja kvaliteet säilivad ka siis, kui tegevuse edasiandmine lõpetatakse, kas andes asjaomased funktsioonid ja teenused üle muule kolmandale isikule või täites ja osutades neid ise.

a)

teenuseosutajale on tema päritoluriigis antud tegevusluba või ta on registreeritud asjaomase teenuse osutamiseks ning pädev asutus teeb tema üle selles kolmandas riigis tõhusat järelevalvet;

b)

investeerimisühingu pädeva asutuse ja teenuseosutaja järelevalveasutuse vahel kehtib asjakohane koostööleping.

a)

saada taotluse korral asjaomast teavet, mida on vaja nende järelevalveülesannete täitmiseks vastavalt direktiivile 2014/65/EL ja määrusele (EL) nr 600/2014;

b)

saada juurdepääs kolmandas riigis hoitavatele dokumentidele, mis on olulised nende järelevalveülesannete täitmiseks;

c)

saada võimalikult kiiresti kolmanda riigi järelevalveasutuselt teavet direktiivi 2014/65/EL ja selle rakendusmeetmete ning määruse (EL) nr 600/2014 nõuete võimaliku rikkumise uurimise eesmärgil;

d)

teha koostööd seoses jõustamisega vastavalt kolmanda riigi järelevalveasutuse ja liidu pädevate asutuste suhtes kohaldatavale siseriiklikule ja rahvusvahelisele õigusele direktiivi 2014/65/EL ja selle rakendusmeetmete ning asjaomase siseriikliku õiguse rikkumise korral.

a)

on tõenäoline, et ühing või kõnealune isik saab kliendi arvel rahalist kasu või väldib rahalist kahju;

b)

kliendile osutatud teenuse või kliendi nimel tehtud tehingu tulemuse puhul erinevad ühingu või kõnealuse isiku huvid kliendi huvidest;

c)

ühingul või kõnealusel isikul on rahaline või muu stiimul eelistada kliendi huvidele mõne teise kliendi või klientide grupi huve;

d)

ühing või kõnealune isik on tegev kliendiga samas ettevõtlusvaldkonnas;

e)

ühing või kõnealune isik saab muult isikult kui klient seoses kliendile osutatava teenusega hüvesid rahalise või mitterahalise hüve või teenuse näol.

a)

selles tuleb investeerimisühingu või tema nimel osutatavate ja tehtavate konkreetsete investeerimisteenuste ja -tegevuse ja kõrvalteenustega seoses kindlaks määrata asjaolud, millest tuleneb või võib tuleneda huvide konflikt, mis toob kaasa riski kahjustada ühe või enama kliendi huve;

b)

selles tuleb täpsustada menetlused, mida tuleb järgida, ja meetmed, mida tuleb võtta selliste konfliktide ärahoidmiseks või nendega toimetulekuks.

a)

tulemuslikud menetlused, millega vältida või kontrollida teabevahetust asjaomaste isikute vahel, kes on seotud tegevusega, millega kaasneb huvide konflikti risk, kui kõnealuse teabe vahetamine võib kahjustada ühe või enama kliendi huve;

b)

eraldi järelevalve selliste asjaomaste isikute üle, kelle põhiülesannete hulka kuulub selliste klientide nimel tegevuse elluviimine või sellistele klientidele teenuste osutamine, kelle huvid võivad konflikti sattuda, või kes muul moel esindavad erinevaid huve (sealhulgas ühingu huvid), mis võivad konflikti sattuda;

c)

mis tahes otsese seose kõrvaldamine peamiselt ühe tegevusega tegelevate asjaomaste isikute ja peamiselt teise tegevusega tegelevate teiste asjaomaste isikute tasustamise või nende tegevuse tulemusel saadud tulude vahel, kui need tegevused võivad põhjustada huvide konflikti;

d)

meetmed, millega takistada või piirata mis tahes isikul avaldamast ebakohast mõju sellele, mil viisil asjaomane isik investeerimisteenuseid või -tegevust või kõrvalteenuseid või -tegevust osutab või ellu viib;

e)

meetmed, millega takistada või kontrollida asjaomase isiku samaaegset või järjestikust tegelemist eraldiseisvate investeerimisteenuste või -tegevuse või kõrvalteenuste või -tegevuse osutamise või elluviimisega, kui selline tegelemine nendega võib kahjustada huvide konfliktide nõuetekohast haldamist.

a)

analüüsi või teavet nimetatakse investeerimisanalüüsiks või kirjeldatakse selle või sellele sarnase nimetusega või esitletakse muul viisil soovituses esitatud küsimuste objektiivse ja sõltumatu selgitusena;

b)

kui kõnealuse soovituse andis investeerimisühing kliendile, ei kujuta see endast investeerimisnõustamist direktiivi 2014/65/EL tähenduses.

a)

finantsanalüütikud ja muud asjaomased isikud ei tee isiklikke tehinguid ega kauple (muul viisil kui heauskselt ja tavapärase turutegemise käigus tegutsevate turutegijatena või täites kliendi omaalgatuslikku tehingukorraldust) ühegi teise isiku, sealhulgas investeerimisühingu nimel selliste finantsinstrumentidega, mille kohta investeerimisanalüüs on tehtud, või seotud finantsinstrumentidega, teades kõnealuse investeerimisanalüüsi tõenäolist ajastust või sisu, mis ei ole avalikkusele ega klientidele kättesaadav ja mida ei saa avalikkusele või klientidele kättesaadavast teabest kergelt järeldada, kuni investeerimisanalüüsi saajatel on olnud piisavalt võimalust selle alusel tegutseda;

b)

asjaoludel, mida punktis a ei käsitleta, ei tee finantsanalüütikud ja muud investeerimisanalüüside koostamisega tegelevad asjaomased isikud finantsinstrumentidega, mille kohta investeerimisanalüüs on tehtud, või seotud finantsinstrumentidega isiklikke tehinguid, kui see on vastuolus kehtivate soovitustega, välja arvatud erandlikel asjaoludel ja ühingu juriidilise või vastavuskontrolli funktsiooni täitja eelneva nõusoleku korral;

c)

esineb füüsiline eraldatus investeerimisanalüüsi koostamisel osalenud finantsanalüütikute ning teiste asjaomaste isikute vahel, kelle kohustused või ärihuvid võivad sattuda konflikti nende isikute huvidega, kellele investeerimisanalüüs levitatakse, või kui seda ei peeta ühingu suuruse ja organisatsiooni ning tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse puhul asjakohaseks, siis asjakohaste alternatiivsete teabetõkete seadmine ja rakendamine;

d)

investeerimisühingud, finantsanalüütikud ja muud investeerimisanalüüside koostamisega tegelevad asjaomased isikud ei võta vastu hüvesid isikutelt, kellel on investeerimisanalüüsi sisuga seoses olulised huvid;

e)

investeerimisühingud, finantsanalüütikud ja muud investeerimisanalüüside koostamisega tegelevad asjaomased isikud ei luba emitentidele soodsaid analüüsi tulemusi;

f)

emitentidel, muudel asjaomastel isikutel kui finantsanalüütikutel ja teistel isikutel ei ole lubatud enne investeerimisanalüüsi avaldamist tutvuda investeerimisanalüüside projektidega analüüsis esitatud faktiliste andmete täpsuse kontrollimiseks või mis tahes muul eesmärgil kui ühingu juriidiliste kohustuste täitmise kontrollimiseks, kui projekt hõlmab soovitusi või sihthinda.

a)

investeerimisanalüüse koostav isik ei kuulu investeerimisühinguga samasse gruppi;

b)

investeerimisühing ei muuda oluliselt investeerimisanalüüsis esitatud soovitusi;

c)

investeerimisühing ei esita investeerimisanalüüsi selliselt, nagu see oleks tema koostatud;

d)

investeerimisühing kontrollib, et analüüsi koostaja suhtes kohaldatakse asjaomase analüüsi koostamisega seoses nõudeid, mis on samaväärsed käesoleva määruse kohaste nõuetega, või et analüüsi koostaja on kehtestanud korra, millega sellised nõuded on ette nähtud.

a)

ühingu pakutavad erinevad rahastamisvõimalused ning viide iga võimalusega seotud tehingukulude summale;

b)

pakkumise hinnakujundust käsitleva ettevõtte finantsnõustamise ajakava ja protsess;

c)

pakkumise esitamist käsitleva ettevõtte finantsnõustamise ajakava ja protsess;

d)

sihtinvestorite andmed, kellele ühing kavatseb finantsinstrumente pakkuda;

e)

finantsinstrumentide hinna ja jaotamise kohta ettevõtte finantsnõustamise pakkumisel osalevate asjaomaste isikute ametinimetused ja osakonnad ning

f)

ühingu kord selliste huvide konfliktide ärahoidmiseks või juhtimiseks, mis võivad tekkida siis, kui ühing emiteerib asjaomaseid finantsinstrumente oma investorist klientidele või enda nimel.

a)

pakkumise hinnakujundus ei edenda teiste klientide ega ühingu enda huve viisil, mis võib olla konfliktis emitendist kliendi huvidega ning

b)

sellise olukorra ärahoidmine või lahendamine, kus ühingu investorist klientidele teenuste osutamise eest vastutavad isikud osalevad otse selliste otsuste tegemisel, mis käsitlevad emitendist kliendile hinnakujunduse kohta pakutavat ettevõtte finantsnõustamist.

a)

jaotamine, mis tehakse ebaproportsionaalselt kõrgete tasude maksmise ajendamiseks mitteseotud teenuste eest, mida investeerimisühing osutab (ingl k laddering), näiteks investorist kliendi makstavad ebaproportsionaalselt kõrged teenus- või komisjonitasud või ebaproportsionaalselt suur ärimaht investorist kliendi makstava komisjonitasu tavapärasel tasemel emissiooni jaotamise saamise eest;

b)

jaotamine, mis tehakse olemasoleva või potentsiaalse emitendist kliendi kõrgema juhtkonna liikmele või juhtivametnikule ettevõtte rahastamistegevuse tulevase või varasema võimaldamise eest (ingl k spinning);

c)

jaotamine, mille selge või varjatud tingimus on tulevaste korralduste saamine või mis tahes muu teenuse ostmine investeerimisühingult investorist kliendi või mis tahes üksuse poolt, kus investor on juhtivametnik.

a)

teave hõlmab investeerimisühingu nime;

b)

teave on täpne ning annab alati õiglaselt ja silmatorkavalt märku mis tahes asjaomastest riskidest, kui viidatakse investeerimisteenusest või finantsinstrumendist saadavale võimalikule kasule;

c)

teabe esitamisel kasutatakse asjaomastele riskidele viitamisel sellist kirjasuurust, mis on vähemalt võrdne kogu esitatava teabe valdava kirjasuurusega, samuti kujundust, mis tagab selle viite silmapaistvuse;

d)

teave on piisav selleks ja esitatud selliselt, et see oleks tõenäoliselt mõistetav sellise sihtrühma keskmisele liikmele, kellele see on suunatud või kes on tõenäoliselt selle saajaks;

e)

teabes ei varjata, vähendata ega muudeta ebaselgeks olulisi elemente, seisukohti ja hoiatusi;

f)

teave esitatakse järjepidevalt samas keeles kõikides esitatava teabe vormides ja turundusmaterjalides, mis antakse igale kliendile, välja arvatud juhul, kui klient on nõustunud saama teavet rohkem kui ühes keeles;

g)

teave on kasutatava suhtlusvahendi suhtes aja- ja asjakohane.

a)

võrdlus on asjakohane ning esitatud õiglasel ja tasakaalustatud viisil;

b)

täpsustatud on võrdluseks kasutatud teabeallikad;

c)

näidatakse, millised olid võrdluse tegemiseks kasutatud peamised faktid ja eeldused.

a)

kõnealust viidet ei esitata teates kõige silmatorkavamana;

b)

teabes on esitatud asjakohane tulemust käsitlev teave viie eelneva aasta kohta või kui finantsinstrumenti on pakutud, finantsindeksit koostatud või investeerimisteenust osutatud alla viie aasta, siis kogu selle pakkumise, koostamise või osutamise aja kohta või sellise pikema perioodi kohta, nagu ühing otsustab, ning kõnealune tulemust käsitlev teave peab kõigil juhtudel põhinema tervetel 12-kuulistel perioodidel;

c)

vaatlusperiood ja teabe allikas on selgelt esitatud;

d)

teabes on esitatud selgesõnaline hoiatus selle kohta, et andmed kajastavad minevikku ja et varasem tulemus ei ole tulevase tulemuse usaldusväärne näitaja;

e)

kui viide põhineb arvandmetel, mis on esitatud muus valuutas kui selle liikmesriigi oma, mille resident on jaeklient või potentsiaalne jaeklient, näidatakse see valuuta selgelt ära ja lisatakse hoiatus selle kohta, et tulu võib valuutakursi kõikumise tõttu suureneda või väheneda;

f)

kui viide põhineb brutotulemusel, avaldatakse vahendustasude, teenustasude või muude tasude mõju.

a)

modelleeritud varasem tulemus põhineb ühe või mitme sellise finantsinstrumendi või finantsindeksi tegelikul varasemal tulemusel, mis on asjaomase finantsinstrumendiga samalaadne või olulisel määral samalaadne või on selle alusvaraks;

b)

punktis a osutatud tegeliku varasema tulemusega seoses on täidetud lõike 4 punktides a–c, e ja f esitatud tingimused;

c)

teabes on esitatud selgesõnaline hoiatus selle kohta, et andmed kajastavad modelleeritud varasemat tulemust ja et varasem tulemus ei ole tulevase tulemuse usaldusväärne näitaja.

a)

teave ei põhine modelleeritud varasemal tulemusel ega viita sellele;

b)

teave tugineb mõistlikele eeldustele, mida toetavad objektiivsed andmed;

c)

kui teave põhineb brutotulemusel, avaldatakse vahendustasude, teenustasude või muude tasude mõju;

d)

teave põhineb tulemusestsenaariumidel eri turutingimuste puhul (nii negatiivsed kui ka positiivsed stsenaariumid) ning kajastab analüüsis hõlmatud teatavat liiki instrumentide laadi ja riske;

e)

teabes on esitatud selgesõnaline hoiatus selle kohta, et selline prognoos ei ole tulevase tulemuse usaldusväärne näitaja.

a)

kas kutselise või jaekliendina, kui muul juhul võiks kõnealuse kliendi liigitada võrdseks vastaspooleks vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 30 lõikele 2;

b)

jaekliendina, kui kõnealust klienti loetakse direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao kohaselt kutseliseks kliendiks.

a)

mis tahes sellise lepingu tingimused;

b)

artikli 47 kohaselt nõutav kõnealuse lepinguga või kõnealuste investeerimis- või kõrvalteenustega seonduv teave.

a)

pakkumine finantsinstrumendiga või investeerimis- ja kõrvalteenusega seonduva lepingu sõlmimiseks mis tahes isikuga, kes reklaamile vastab;

b)

kutse mis tahes isikule, kes reklaamile vastab, esitada pakkumine finantsinstrumendiga või investeerimis- ja kõrvalteenusega seonduva lepingu sõlmimiseks.

a)

investeerimisühingu nimi ja aadress ning kontaktandmed, mis on vajalikud selleks, et klient saaks ühinguga tulemuslikult suhelda;

b)

keel, milles klient võib investeerimisühinguga suhelda ja ühingult dokumente ja muud teavet saada;

c)

teabeedastusviisid, mida kasutatakse investeerimisühingu ja kliendi vahelises suhtluses ja mis vajaduse korral hõlmavad korralduste saatmise ja vastuvõtmise viise;

d)

kinnitus selle kohta, et investeerimisühing omab tegevusluba, ja asjaomase tegevusloa väljastanud pädeva asutuse nimi ja kontaktaadress;

e)

kui investeerimisühing tegutseb seotud vahendaja kaudu, siis asjakohane kinnitus selle kohta, milles tuleb täpsustada ka liikmesriik, kus kõnealune seotud vahendaja on registreeritud;

f)

teenuse osutamist käsitlevate, investeerimisühingu poolt vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikele 6 kliendile esitatavate aruannete iseloom, sagedus ja aeg;

g)

kui investeerimisühing hoiab kliendi finantsinstrumente või kliendi vahendeid, siis kokkuvõtlik kirjeldus meetmetest, mida investeerimisühing rakendab kliendi varade kaitse tagamiseks, sealhulgas kokkuvõtlikud andmed mis tahes asjakohase investeeringute ja hoiuste tagamise skeemi kohta, mida kohaldatakse ühingu suhtes tulenevalt tema tegevusest liikmesriigis;

h)

investeerimisühingu artikli 34 kohaselt rakendatava huvide konfliktide juhtimise poliitika kirjeldus, mille võib esitada kokkuvõtlikus vormis;

i)

kliendi nõudmise korral täiendavad andmed kõnealuse huvide konfliktide juhtimise poliitika kohta püsival andmekandjal või veebisaidil (kui seda ei käsitleta püsiva andmekandjana), tingimusel et täidetud on artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimused.

a)

teave kliendi portfelli kuuluvate finantsinstrumentide hindamise meetodi ja sageduse kohta;

b)

andmed kõigi kliendi portfelli kuuluvate finantsinstrumentide või vahendite või neist mingi osa suhtes rakendatava väärtpaberiportfelli valitsemise delegeerimise kohta;

c)

täpsustus mis tahes võrdlusaluse kohta, mida kasutatakse kliendi portfelli tulemuse hindamisel;

d)

kliendi portfelli kuuluda võivate finantsinstrumentide liigid ja nende instrumentidega teha võidavate tehingute liigid, sealhulgas mis tahes piirangud;

e)

valitsemise eesmärgid, riski tase, mida tuleb arvesse võtta portfelli valitseja poolses väärtpaberiportfelli valitsemise rakendamises, ja väärtpaberiportfelli valitsemise mis tahes konkreetsed piirangud.

a)

asjaomast liiki finantsinstrumentidega seotud riskid, sealhulgas selgitus finantsvõimenduse ja selle mõju ning kogu investeeringu kaotamise riski kohta, sealhulgas emitendi maksejõuetuse või seonduvate sündmustega, nagu kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisega seotud riskid;

b)

asjaomaste instrumentide hinna volatiilsus ning võimalikud piirangud, mis on seatud juurdepääsetaval asjaomaste instrumentide turul;

c)

teave kapitali väljavõtmise takistuste või piirangute kohta, näiteks mis võivad esineda mittelikviidsete finantsinstrumentide või kindlaksmääratud investeerimistähtajaga finantsinstrumentide korral, sealhulgas näited võimalike väljumismeetodite ja väljumise tagajärgede kohta, võimalikud piirangud ja hinnanguline tähtaeg finantsinstrumendi müügiks enne seda liiki finantsinstrumentidega tehtava tehingu esialgsete kulude hüvitamist;

d)

asjaolu, et asjaomaste instrumentidega tehingute tegemisel võivad investori jaoks lisaks instrumentide soetamise kulule lisanduda rahalised kohustused ja muud täiendavad kohustused, sealhulgas tingimuslikud kohustused;

e)

mis tahes tagatisenõuded või samalaadsed kohustused, mida kohaldatakse asjaomast liiki instrumentide suhtes.

a)

kõik kulud ja seonduvad tasud, mida võtavad investeerimisühing või teised isikud, kui klient on suunatud selliste teiste isikute juurde, kliendile osutatud investeerimisteenus(t)e ja/või kõrvalteenuste eest ning

b)

kõik kulud ja seonduvad tasud, mis on seotud finantsinstrumentide koostamise ja haldamisega.

a)

kui investeerimisühing soovitab või turustab klientidele finantsinstrumente või

b)

kui investeerimisteenuseid osutav investeerimisühing peab esitama klientidele seoses asjaomaste finantsinstrumentidega vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele eurofondide investoritele esitatava põhiteabe või kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumendi.

a)

näited kujutavad kogukulude ja -tasude mõju investeeringu tootlusele;

b)

näited kujutavad eeldatavat kulude tõusu või kõikumist ning

c)

näitele lisatakse näite kirjeldus.

a)

sobivuse perioodilise hindamise sagedus ja ulatus ning vajaduse korral selle hinnangu käivitavad tingimused;

b)

ulatus, milles varem kogutud teavet tuleb uuesti hinnata ning

c)

ajakohastatud soovituse kliendile edastamise viis.

a)

vaadeldavate finantsinstrumentide arv ja valik on sõltumatu investeerimisnõustaja pakutud investeerimisnõustamise teenuste ulatusega proportsionaalne;

b)

vaadeldavate finantsinstrumentide arv ja valik on turul kättesaadavaid finantsinstrumente piisavalt esindav;

c)

investeerimisühingu enda või temaga tihedalt seotud üksuste emiteeritud finantsinstrumentide kogus on proportsionaalne vaadeldavate finantsinstrumentide kogusummaga ning

d)

eri finantsinstrumentide valiku kriteeriumid hõlmavad kõiki asjakohaseid aspekte, nagu riskid, kulud ja keerukus ning investeerimisühingu klientide omadused, ning tagavad, et soovitada lubatud instrumentide valik ei ole kallutatud.

a)

ühing turundab end viisil, mille eesmärk on leida üksnes selliseid kliente, kes eelistavad nende finantsinstrumentide kategooriaid või valikut;

b)

ühing nõuab, et kliendid osutaksid, et nad on huvitatud üksnes kindlasse finantsinstrumentide kategooriasse või valikusse investeerimisest ning

c)

enne teenuse osutamist tagab ühing, et tema teenus on iga uue kliendi puhul asjakohane selle alusel, et tema ärimudel sobib kliendi vajaduste ja eesmärkidega, ning finantsinstrumentide valik on kliendi jaoks sobiv. Kui see ei ole nii, siis ei osuta ühing kliendile seda teenust.

a)

investeerimisühing on aegsasti enne oma teenuste osutamist teavitanud oma kliente püsival andmekandjal sellest, kas nõustamine on sõltumatu või mittesõltumatu vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 4 punktile a ja asjaomastele rakendusmeetmetele;

b)

investeerimisühing on esitlenud end selliste teenuste puhul sõltumatuna, mille puhul ta pakub sõltumatut investeerimisnõustamist;

c)

investeerimisühingud kohaldavad piisavaid organisatsioonilisi nõudeid ja kontrolli, et tagada mõlemat liiki nõustamisteenuste ja nõustajate selge eraldatus teineteisest ning see, et kliente ei aeta tõenäoliselt segadusse neile pakutava nõustamise liigi suhtes ning et neile pakutava nõustamise liik on nende jaoks asjakohane. Investeerimisühing ei luba füüsilisel isikul pakkuda nii sõltumatut kui ka mittesõltumatut nõustamist.

a)

tehing vastab asjaomase kliendi investeerimiseesmärkidele, sealhulgas kliendi riskitaluvusele;

b)

klient suudab rahaliselt võtta tehinguga seonduvaid mis tahes investeerimisriske, mis on vastavuses tema investeerimiseesmärkidega;

c)

kliendil on vajalikud kogemused ja teadmised, et mõista tehinguga või tema portfelli valitsemisega kaasnevaid riske.

a)

tagatakse, et kliendid on teadlikud täpse ja ajakohase teabe andmise olulisusest;

b)

tagatakse, et kõik töövahendid, nagu riskihindamisprofiilide koostamise vahendid või kliendi teadmiste ja kogemuste hindamise vahendid, mida kasutatakse sobivuse hindamise protsessis, on eesmärgipärased ja asjakohaselt kavandatud nende klientide puhul kasutamiseks, seejuures tehakse piirangud kindlaks ja neid leevendatakse aktiivselt sobivuse hindamise protsessi kaudu;

c)

tagatakse, et protsessis kasutatud küsimused on klientide jaoks tõenäoliselt arusaadavad, kajastavad täpselt kliendi eesmärke ja vajadusi ning sobivuse hindamiseks vajalikku teavet ning

d)

võetakse vajaduse korral meetmeid, et tagada klienditeabe järjepidevus, näiteks analüüsides seda, kas klientide antavas teabes on ilmselgeid ebatäpsusi.

a)

nende teenuste, tehingute ja finantsinstrumentide liigid, mida klient tunneb;

b)

kliendi finantsinstrumentidega tehtavate tehingute laad, maht ja sagedus ning ajavahemik, mille jooksul need on tehtud;

c)

kliendi või potentsiaalse kliendi haridustase ja elukutse või asjakohane varasem elukutse.

a)

asjakohasuse hindamise tulemus;

b)

kõik kliendile antud hoiatused, kui investeerimisteenust või -toodet hinnati kliendi jaoks potentsiaalselt ebasobivaks; kas klient soovis tehingut hoiatusest hoolimata jätkata ning, vajaduse korral, kas ühing aktsepteeris kliendi soovi tehinguga jätkata;

c)

kõik kliendile antud hoiatused, kui klient ei esitanud piisavaid andmeid, et ühing saaks asjakohasuse hindamise läbi viia; kas klient soovis tehingut sellest hoiatusest hoolimata jätkata ning, vajaduse korral, kas ühing aktsepteeris kliendi soovi tehinguga jätkata.

a)

see ei kuulu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti c ega I lisa C jao punktide 4–11 kohaldamisalasse;

b)

on olemas sagedased võimalused instrumendi võõrandamiseks, lunastamiseks või muul moel realiseerimiseks turuosalistele avalikult teadaolevate hindadega, mis on kas turuhinnad või hinnad, mille on kättesaadavaks teinud või valideerinud emitendist sõltumatud hindamissüsteemid;

c)

instrumendiga ei kaasne kliendi jaoks ühtegi tegelikku ega võimalikku rahalist kohustust, mis ületab instrumendi soetamise kulu;

d)

see ei sisalda klauslit, tingimust ega käivitavat asjaolu, mis võib olulisel määral muuta investeeringu laadi või riski või väljamakseprofiili, näiteks investeeringud, mis sisaldavad õigust instrument teistsuguseks investeeringuks konverteerida;

e)

see ei hõlma otseseid või kaudseid väljumistasusid, mis muudavad investeeringu mittelikviidseks, isegi kui on olemas tehniliselt sagedased võimalused see võõrandada, lunastada või muul viisil realiseerida;

f)

instrumendi omaduste kohta on avalikult kättesaadav piisavalt põhjalik teave, millest keskmine jaeklient tõenäoliselt kergesti aru saab ja mis võimaldab tal teha kõnealuse instrumendiga tehingu sõlmimise kohta põhjendatud otsuse.

a)

pakutavate teenuste kirjeldus ning, kui see on asjakohane, siis investeerimisnõustamise laad ja ulatus;

b)

väärtpaberiportfelli valitsemise teenuste korral nende finantsinstrumentide liigid, mida võib osta ja müüa, ning nende tehingute liigid, mida võib kliendi nimel teha, samuti keelatud instrumendid või tehingud ning

c)

direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punktis 1 märgitud osutatavate teenuste põhiomaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral ühingu roll seoses kliendi instrumentidega seotud korporatiivsündmustega ning tingimused, mille alusel kliendi väärtpabereid hõlmavad väärtpaberite rahastamise tehingud toovad kliendile tulu.

a)

esitavad viivitamata kliendile püsival andmekandjal olulise teabe kõnealuse korralduse täitmise kohta;

b)

saadavad kliendile püsival andmekandjal teatise, milles kinnitatakse korralduse täitmist, niipea kui võimalik, kuid hiljemalt esimesel tööpäeval pärast korralduse täitmist või kui investeerimisühing saab kinnituse kolmandalt isikult, siis hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kinnituse saamist kolmandalt isikult.

a)

aruannet esitava ühingu tunnusandmed;

b)

kliendi nimi või muu tähis;

c)

kauplemispäev;

d)

kauplemisaeg;

e)

korralduse liik;

f)

koha tunnusandmed;

g)

instrumendi tunnusandmed;

h)

ostu- või müügiindikaator;

i)

muu korralduse kui ostu- või müügikorralduse puhul korralduse laad;

j)

kogus;

k)

ühikuhind;

l)

kogumaksumus;

m)

tasumisele kuuluvate vahendustasude ja kulude kogusumma ja kliendi taotlusel nende jaotumine punkthaaval ning vajaduse korral hinnalisandi või -alandi summa, mis on kehtestatud siis, kui investeerimisühing täitis tehingu oma arvel tegutsedes ja investeerimisühingul on kliendi ees parima täitmise kohustus;

n)

vahetuskurss, mis saadakse siis, kui tehing hõlmab valuuta ümberarvestamist;

o)

kliendi kohustused seoses tehingu arveldamisega, sealhulgas maksetähtaeg või üleandmise tähtaeg ning asjakohased konto andmed juhul, kui klienti ei ole kõnealustest andmetest ja kohustustest varem teavitatud;

p)

kui kliendi vastaspool on investeerimisühing ise, mõni isik grupis, kuhu investeerimisühing kuulub, või mõni teine investeerimisühingu klient, peab sellest teavitama juhul, kui korraldust ei täidetud anonüümset kauplemist võimaldava kauplemissüsteemi vahendusel.

a)

investeerimisühingu nimi;

b)

kliendi konto nimi või muu tähis;

c)

portfelli koosseis ja väärtus, sealhulgas andmed iga hoitava finantsinstrumendi kohta, selle turuväärtus või kui turuväärtus ei ole teada, siis õiglane väärtus, sularahasaldo aruandeperioodi alguses ja lõpus ning portfelli tootlus aruandeperioodil;

d)

aruandeperioodi jooksul makstud tasude ja kantud kulude kogusumma, tuues vähemalt haldustasude kogusumma ja täitmisega seotud kulude kogusumma välja punkthaaval ja lisades vajaduse korral kinnituse selle kohta, et taotluse korral esitatakse jaotumine üksikasjalikumalt;

e)

aruandeperioodi tootluse võrdlus investeerimisühingu ja kliendi vahel kokkulepitud investeeringu tootluse võrdlusalusega (selle olemasolul);

f)

dividendide, intresside ja kliendi portfelliga seoses aruandeperioodil saadud muude maksete kogusumma;

g)

teave muu korporatiivse tegevuse kohta, millest tulenevad õigused seoses portfellis hoitavate finantsinstrumentidega;

h)

vajaduse korral artikli 59 lõike 4 punktides c–l osutatud teave iga aruandeperioodil tehtud tehingu kohta, välja arvatud juhul, kui klient soovib tehtud tehingute kohta teavet saada iga tehingu kaupa eraldi; viimasel juhul kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 4.

a)

kui investeerimisühing pakub oma klientidele juurdepääsu veebipõhisele süsteemile, mis kvalifitseerub püsiva andmekandjana, milles pääseb ligi kliendi portfelli ajakohastele hinnangutele ja kust klient leiab kergesti artikli 63 lõikega 2 nõutavat teavet ning ühingul on tõendid, et klient on vaadanud oma portfelli hinnangut vähemalt kord asjaomase kvartali jooksul;

b)

juhtudel, mil kohaldatakse lõiget 4, tuleb perioodiline aruanne esitada vähemalt iga 12 kuu tagant;

c)

kui investeerimisühingu ja kliendi vahelise portfellivalitsemise teenuse osutamise lepinguga on lubatud finantsvõimendusega portfell, tuleb perioodiline aruanne esitada vähemalt kord kuus.

a)

andmed kliendi kõigi finantsinstrumentide ja vahendite kohta, mida investeerimisühing aruandeperioodi lõpu seisuga hoiab;

b)

mil määral on kliendi finantsinstrumente või kliendi vahendeid kasutatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes;

c)

mil määral on klient väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes osalemisest kasu saanud ja milline on kasu saamise alus;

d)

selge viide varadele või vahenditele, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL ja selle rakendusmeetmete eeskirju ning mille suhtes neid ei kohaldata, näiteks varad või vahendid, mille suhtes kohaldatakse omandiõiguse ülemineku tagatislepingut;

e)

selge viide sellele, milliseid varasid mõjutavad nende omandiõiguse seisundiga seotud erijooned, näiteks tagatisega seotud huvi;

f)

aruandega hõlmatud finantsinstrumentide turuväärtus või, kui turuväärtus ei ole kättesaadav, siis hinnanguline väärtus koos selge viitega asjaolule, et turuhinna puudumine näitab tõenäoliselt likviidsuse puudumist. Hinnangulist väärtust hindab ühing oma parimate võimete kohaselt.

a)

klienti iseloomustavad andmed, sealhulgas tema liigitamine kas jae- või kutseliseks kliendiks;

b)

kliendi korraldust iseloomustavad andmed, sealhulgas juhul, kui korraldus hõlmab väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingut;

c)

neid finantsinstrumente iseloomustavad andmed, mille suhtes korraldus on esitatud;

d)

neid täitmiskohti iseloomustavad andmed, kuhu võib korralduse suunata.

a)

suhteline tähtsus, mida investeerimisühing vastavalt artikli 59 lõikes 1 esitatud kriteeriumidele omistab direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõikes 1 osutatud teguritele, või protsess, millega ühing määrab kõnealuste tegurite suhtelise tähtsuse;

b)

loetelu täitmiskohtadest, millele ühing olulisel määral tugineb, täites oma kohustust võtta kõik mõistlikud meetmed, et saavutada klientide korralduste täitmisel püsivalt parimaid võimalikke tulemusi, määratledes selle, milliseid täitmiskohti iga finantsinstrumentide klassi, jaeklientide korralduste, kutseliste klientide korralduste ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute jaoks kasutatakse;

c)

täitmiskoha valikul kasutatavate tegurite loetelu, sealhulgas kvalitatiivsed tegurid, nagu kliirimiskorrad, kauplemispiirangud, kavandatud meetmed või muud asjakohased kaalutlused, ning iga teguri suhteline tähtsus. Täitmiseks täitmiskoha valimisel kasutatud tegureid käsitlev teave on kooskõlas kontrolliga, mida ühing viib läbi, et tõendada klientidele järjepideva parimal viisil täitmise saavutamist, vaadates üle, kas täitmispoliitika ja korralduste täitmise kord on piisavad;

d)

kuidas võetakse selliseid täitmise tegureid nagu hind, kulud, täitmise tõenäosus ja muud asjakohased tegurid arvesse kõikide piisavate meetmete osana, et saavutada kliendi jaoks parim võimalik tulemus;

e)

vajaduse korral teave, et ühing täidab korraldusi väljaspool kauplemiskohta, tagajärjed, näiteks väljaspool kauplemiskohta täitmisest tulenev vastaspoole risk, ning kliendi taotlusel täiendav teave selle täitmisvahendi tagajärgede kohta;

f)

selge ja silmatorkav hoiatus selle kohta, et kliendilt saadud mis tahes konkreetsed juhised võivad takistada ühingul kõnealustes juhistes käsitletu suhtes võtmast meetmeid, mille ta oma täitmispoliitika raames on kõnealuste korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse saavutamiseks välja töötanud ja rakendanud;

g)

täitmiskohtade valikuprotsessi kokkuvõte, kasutatud täitmisstrateegiad, täitmise saavutatud kvaliteedi analüüsimisel kasutatavad menetlused ja protsess ning see, kuidas ühing jälgib ja kontrollib, et saavutati klientide jaoks parimad võimalikud tulemused.

a)

tagavad, et klientide nimel täidetud korraldused registreeritakse ja jaotatakse viivitamata ja nõuetekohaselt;

b)

täidavad muus osas võrreldavaid kliendi korraldusi järjest ja viivitamata, välja arvatud juhul, kui korralduse tunnused või valitsevad turutingimused teevad selle võimatuks või kui kliendi huvid nõuavad teisiti;

c)

teavitavad jaeklienti viivitamata mis tahes olulistest raskusest, mis seonduvad korralduste nõuetekohase täitmisega.

a)

on ebatõenäoline, et korralduste ja tehingute koondamine on kliendi jaoks, kelle korraldus koondatakse, kokkuvõttes kahjulik;

b)

igale kliendile, kelle korraldus koondatakse, on avalikustatud, et koondamise mõju võib konkreetse korralduse puhul talle kahjulik olla;

c)

on koostatud ja tulemuslikult rakendatud korralduste jaotamise poliitika, millega nähakse ette koondatud korralduste ja tehingute õiglane jaotamine, sealhulgas see, kuidas korralduste kogus ja hind määrab jaotamise ja osalise täitmise käsitlemise.

a)

investeerimisühing annab kliendile selge kirjaliku hoiatuse selle taotlusega kliendile kaasnevate tagajärgede kohta, sealhulgas kaitse kohta, millest ta ilma võib jääda;

b)

klient kinnitab kirjalikult võrdse vastaspoolena kohtlemise taotluse kas üldiselt või seoses ühe või enama investeerimisteenuse või tehinguga või tehingu või toote liigiga ning seda, et ta on teadlik tagajärgedest, mis kaasnevad kaitse võimaliku kaotamisega.

a)

pädeval asutusel on võimalik neile kergesti ligi pääseda ja taastada iga tehingu menetlemise kõik põhietapid;

b)

mis tahes parandused või muud muudatused ja andmete sisu enne selliseid parandusi või muudatusi on kergesti tuvastatavad;

c)

andmetega ei ole võimalik muul moel manipuleerida ega neid muuta;

d)

võimalik on infotehnoloogiline või muu tõhus kasutamine, kui andmete analüüsi ei saa lihtsal viisil läbi viia andmete mahu või laadi tõttu ning

e)

ühingu kord vastab andmete säilitamise nõuetele kasutatud tehnoloogiast olenemata.

a)

telefonivestluste ja elektroonilise teabevahetuse, sealhulgas asjaomaste ühingusiseste telefonivestluste ja elektroonilise teabevahetuse tuvastamine, mille suhtes kehtivad salvestamisnõuded vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõikele 7 ning

b)

selliste järgitavate menetluste ja vastu võetavate meetmete määratlus, mis on vajalikud, et tagada ühingu vastavus direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 7 kolmandale ja kaheksandale lõigule, kui ilmnevad erakorralised asjaolud ning ühing ei ole võimeline salvestama vestlusi/teabevahetust ühingu väljastatud, heakskiidetud või lubatud seadmetel. Selliste asjaolude tõendid säilitatakse ja on pädevate asutuste jaoks kättesaadavad.

a)

vestlused ja teabevahetus salvestatakse ning

b)

selliste kliendiga peetud vestluste ja toimunud teabevahetuse salvestuse koopia on taotluse korral kättesaadav viie aasta jooksul ning juhul, kui pädev asutus seda nõuab, kuni seitsme aasta jooksul.

a)

kohtumiste kuupäev ja kellaaeg;

b)

kohtumiste koht;

c)

osalejate isikuandmed;

d)

kohtumiste algataja ning

e)

asjakohane teave kliendi korralduse kohta, sealhulgas hind, maht, korralduse liik ning korralduse edastamise või täitmise aeg.

a)

aktsia esimese kauplemispäeva sulgemishind, kui tema aktsiad on olnud kauplemisele lubatud vähem kui ühe aasta jooksul;

b)

aktsia esimese kauplemisaasta viimane sulgemishind, kui tema aktsiad on olnud kauplemisele lubatud rohkem kui ühe, aga vähem kui kahe aasta jooksul;

c)

aktsia esimese kahe kauplemisaasta viimaste sulgemishindade keskmine, kui tema aktsiad on olnud kauplemisele lubatud rohkem kui kahe, aga vähem kui kolme aasta jooksul.

a)

on kehtestanud eeskirjad, milles sätestatakse tema kauplemiskohas emitentide esmase ja jätkuva kauplemisele lubamise objektiivsed ja läbipaistvad kriteeriumid, ning kohaldab neid;

b)

omab tegevusmudelit, mis on tema funktsioonide täitmiseks asjakohane, ning tagab oma kauplemiskohas kauplemisele lubatud finantsinstrumentidega õiglase ja nõuetekohase kauplemise säilitamise;

c)

on kehtestanud eeskirjad, mis nõuavad, et emitent, kes taotleb oma finantsinstrumentidega mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemise luba, avaldab juhtudel, mil direktiivi 2003/71/EÜ ei kohaldata, asjakohase loadokumendi, mis on koostatud emitendi vastutusel ja milles märgitakse selgelt, kas ja kelle poolt ta on heaks kiidetud ja läbi vaadatud, ning kohaldab neid eeskirju;

d)

on kehtestanud eeskirjad, milles määratakse kindlaks punkti c kohase kauplemisloa miinimumsisu, sel viisil, et investoritele antakse piisavalt teavet, et nad saaksid teadlikult hinnata emitendi finantsseisundit ja väljavaateid ning tema väärtpaberitega kaasnevaid õigusi, ning kohaldab neid eeskirju;

e)

nõuab, et emitent märgiks punktis c osutatud kauplemisloas, kas tema arvates on käibekapital tema kehtivate nõuete puhul piisav või kui see ei ole piisav, siis kuidas ta kavatseb hankida vajamineva täiendava käibekapitali;

f)

on kehtestanud korra, mille kohaselt kontrollitakse asjakohaselt punktis c osutatud kauplemisloa täielikkust, ühtsust ja arusaadavust;

g)

nõuab emitentidelt, kelle väärtpaberitega tema kauplemiskohas kaubeldakse, et nad avaldaksid iga-aastased finantsaruanded kuue kuu jooksul pärast iga majandusaasta lõppu ja poolaasta finantsaruanded nelja kuu jooksul pärast iga majandusaasta esimese kuue kuu lõppu;

h)

tagab kooskõlas direktiiviga 2003/71/EÜ koostatud prospektide, punktis c osutatud kauplemisloa, punktis g osutatud finantsaruannete ning määruse (EL) nr 596/2014 artikli 7 lõikes 1 määratletud ja tema kauplemiskohas kaubeldavate väärtpaberite emitentide poolt avalikustatud teabe levitamise üldsusele, avaldades need oma veebisaidil või lisades nende kohta otselingi emitentide veebisaidile, kus sellised dokumendid, aruanded ja teave on avaldatud;

i)

tagab, et punktis h osutatud regulatiivne teave ja otselingid on veebilehel kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul.

a)

kui see tekitaks süsteemse riski, mis vähendab finantsstabiilsust, näiteks kui esineb vajadus vähendada turgu valitsevat seisundit või kui arveldamiskohustused ei oleks märkimisväärses mahus täidetud;

b)

kui turul kauplemise jätkumine on vajalik, et täita kriitilisi kauplemisjärgseid riskijuhtimisfunktsioone, kui esineb finantsinstrumentide realiseerimise vajadus tingituna kliiriva liikme rikkumisest keskse vastaspoole rikkumismenetluse alusel ning keskset vastaspoolt hakkaksid ohustama vastuvõetamatud riskid tingituna marginaalinõuete arvutamise võimetusest;

c)

kui emitendi finantsalane elujõulisus satuks ohtu, näiteks kui ta oleks kaasatud korporatiivtehingusse või kapitali suurendamisse.

a)

turu olulisus seoses likviidsusega, kui tegevuse tagajärjed on tõenäoliselt märkimisväärsemad ja kui need turud on likviidsuse poolest olulisemad kui teised turud;

b)

kavandatava meetme laad, kui meetmed, millel on püsiv või kestev mõju investorite suutlikkusele finantsinstrumendiga kauplemiskohtades kaubelda, näiteks kauplemise lõpetamine, avaldavad tõenäoliselt suuremat mõju investoritele kui teised toimingud;

c)

selliste piisavalt seotud tuletisinstrumentide, indeksite või võrdlusaluste peatamise või lõpetamise kaudne mõju, mille puhul lõpetatud või peatatud instrument on alusvara või koostisosa;

d)

selliste turu lõppkasutajate, kes ei ole finantssektori vastaspooled (näiteks üksused, kes kauplevad finantsinstrumentidega äririskide maandamiseks) huvide peatamise mõju.

a)

kõrvalekalded tavapärasest kauplemistavast tema kauplemiskohas kauplemisele lubatud finantsinstrumentide puhul ning

b)

korraldajale kättesaadav või ligipääsetav teave, mis on kas kauplemiskoha sisese tegevuse osa või avalik.

a)

asjaomase lepingu puhul on asjaomases kauplemiskohas 20 avatud positsioonide omanikku ning

b)

kogu pika või lühikese avatud positsiooni brutomahu absoluutsumma väljendatuna asjaomase kaubatuletisinstrumendi partiide arvuna ületab neli korda sama kaubatuletisinstrumendi üleantava varu väljendatuna partiide arvuna.

a)

turuandmete sisu ja ulatus, sealhulgas hõlmatud finantsinstrumentide arv ja nende kauplemismaht;

b)

see, kuidas klient turuandmeid kasutab, sealhulgas, kas neid kasutatakse kliendi enda kauplemistegevuseks, edasimüügiks või andmete koondamiseks.

a)

kehtivad hinnakirjad, sealhulgas:

b)

tulevase hinnamuutuse avalikustamine vähemalt 90 päeva enne hinna muutmist;

c)

teave turuandmete sisu kohta, sealhulgas:

d)

turuandmete avaldamiselt teenitud tulu ning selle tulu osakaal tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja ja kauplemiskoondteabe pakkuja kogutulus;

e)

teave hinnakujunduse kohta, sealhulgas kasutatud kuluarvestusmeetodid ning mis tahes konkreetsed põhimõtted, mille alusel otsekulud ja ühised muutuvkulud jaotatakse ning ühised püsikulud jagatakse turuandmete koostamise ja levitamise ning tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate osutatud muude teenuste vahel.

a)

vastuvõttev liikmesriik on varem olnud kõnealuse reguleeritud turu päritoluliikmesriik;

b)

asjaomane reguleeritud turg on ühinemise, ülevõtmise või mis tahes muus vormis ülemineku kaudu omandanud sellise reguleeritud turu kogu või osa tegevusmahu, mille korraldajaks oli varem turukorraldaja, kelle registrijärgne asukoht või peakontor oli vastuvõtvas liikmesriigis.

a)

enne kui mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi puhul ilmnes üks lõikes 1 sätestatud olukordadest, oli kauplemiskoha turuosa vähemalt 10 % kauplemismahust arvestatuna kogukäibe rahalisest väärtusest, mis esines kauplemiskoha sisese kauplemise puhul ning kliendi korralduste süsteemse täitja kauplemise puhul vastuvõtvas liikmesriigis vähemalt ühes varaklassis, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 läbipaistvuskohustust;

b)

mitmepoolne või organiseeritud kauplemissüsteem on registreeritud kui VKEde kasvuturg.