18.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 74/1

(1)

Välispiiridel toimuv kontroll on endiselt üks peamisi kaitsemeetmeid sisepiirikontrollita alal ning see aitab märkimisväärselt kaasa liidu ja selle kodanike pikaajalise julgeoleku tagamisele. Selline kontroll toimub kõikide liikmesriikide huvides. Kontrolli üks eesmärk on ennetada ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule ja avalikule korrale, sõltumata ohu päritolust, sealhulgas juhul, kui ohu allikaks on liidu kodanikud.

(2)

Praegu rakendatakse liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate isikute puhul piiriületusel reeglina minimaalset kontrolli, mis seisneb reisidokumendi kehtivuse kiires ja otseses kontrollimises. Terroristidest välisvõitlejate, kellest paljud on liidu kodanikud, olemasolu näitab vajadust tugevdada välispiiridel kontrolli isikute üle, kellel on liidu õiguse alusel vaba liikumise õigus.

(3)

Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate isikute reisidokumente tuleks seepärast liikmesriikide territooriumile sisenemisel ja sealt väljumisel kontrollida süstemaatiliselt asjaomastes varastatud, õigusvastaselt omandatud, kaotatud ja kehtetuks tunnistatud reisidokumentide andmebaasides, tagamaks et sellised isikud ei varja oma tegelikku isikut.

(4)

Liikmesriigid on kohustatud kontrollima kolmandate riikide kodanikke nende liitu sisenemisel süstemaatiliselt kõikides asjakohastes andmebaasides. Tuleks tagada, et sellist kontrolli tehakse süstemaatiliselt ka liidust väljumisel.

(5)

Piirivalveametnikud peaksid süstemaatiliselt kontrollima ka liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavaid isikuid Schengeni infosüsteemis (SIS) ja teistes asjaomastes liidu andmebaasides. See ei tohiks piirata päringute tegemist riigisisestes ja Interpoli andmebaasides.

(6)

Selleks peaksid liikmesriigid tagama, et nende piirivalveametnikel oleks välispiiri piiripunktides juurdepääs asjaomastele riigisisestele ja liidu andmebaasidele, sealhulgas SISile ning Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasile, et tagada käesoleva määruse täielik rakendamine.

(7)

Selline süstemaatiline kontroll peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (2) artikli 4 kohaselt toimuma täielikus vastavuses asjakohaste liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“) ning kõnealuse määruse artikli 7 kohaselt austama täielikult inimväärikust.

(8)

Määruse (EL) 2016/399 artikli 15 kohaselt peaksid liikmesriigid rakendama piisaval hulgal kvalifitseeritud töötajaid ja vahendeid süstemaatiliseks kontrollimiseks, et see kontroll ei tooks kaasa ebaproportsionaalseid ooteaegu ega takistaks liiklusvoogu välispiiridel.

(9)

Süstemaatilise kontrolli kohustust sisenemisel ja väljumisel kohaldatakse liikmesriikide välispiiridel. Seda kohaldatakse ka sisenemisel ja väljumisel selliste liikmesriikide sisepiiridel, mille suhtes on Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt tehtud kontrollimine juba edukalt lõpetatud, aga mille suhtes ei ole veel vastu võetud otsust piirikontrolli kaotamise kohta nende sisepiiridel kooskõlas asjaomaste ühinemisaktide vastavate sätetega. Vältimaks asjaomaste liikmesriikide maismaapiiride ületamisel seda, et liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavaid isikuid kontrollitakse kaks korda, peaks olema võimalik teha väljumisel asjaomast kontrolli pisteliselt, tuginedes riskihinnangule.

(10)

Tehnoloogia areng on põhimõtteliselt võimaldanud teha päringuid asjaomastes andmebaasides nii, et see avaldab piiriületuse kestusele vaid piiratud mõju, sest dokumente ja isikuid saab kontrollida paralleelselt. Sellega seoses võiksid olla asjakohased automaatse piirikontrolli väravad. Nõukogu direktiivi 2004/82/EÜ (3) või muu liidu või liikmesriigi õigusakti kohaselt saadud reisijaid käsitlevate andmete kasutamine võiks samuti aidata kiirendada piiriületamisel nõutavat kontrolli. Seepärast on võimalik tugevdada välispiiridel kontrolli ilma heas usus reisivaid isikuid ebaproportsionaalsel määral negatiivselt mõjutamata ja tuvastada seejuures paremini isikuid, kes kavatsevad oma tegelikku isikut varjata või kelle kohta on julgeoleku kaalutlustel või vahistamise eesmärgil kehtestatud asjaomane hoiatus. Süstemaatilist kontrolli tuleks teha kõikidel välispiiridel.

(11)

Kui piiridel toimuv süstemaatiline kontroll andmebaasides võib siiski mõjutada ebaproportsionaalselt liiklusvoogu piiril, peaks liikmesriikidel olema lubatud jätta see süstemaatiline kontroll andmebaasides tegemata, kui selline nõuete leevendamine ei too riskihinnangu kohaselt kaasa julgeolekuriske. Selline riskihinnang tuleks edastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1624 (4) loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile (edaspidi „amet“) ning selle kohta tuleks komisjonile ja ametile esitada korrapäraseid aruandeid. Süstemaatilise kontrolli tegematajätmise võimalust tuleks sellegipoolest kohaldada üksnes piiratud üleminekuperioodil õhupiiril. Piiripunktides, kus süstemaatilist kontrolli ei tehta, tuleks liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate isikute isik tuvastada piiriületuseks esitatud kehtiva autentse reisidokumendi alusel. Sel eesmärgil tuleks kontrollida kiiresti ja otseselt nimetatud isikute piiriületuseks vajaliku reisidokumendi kehtivust, ning võltsimis- ja järeletegemise tunnuseid, kasutades vastavalt vajadusele tehnilisi vahendeid, ning juhul, kui reisidokumendis on põhjust kahelda või kui on viiteid, et asjaomane isik võib kujutada ohtu liikmesriikide avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele, peaks piirivalveametnik tegema käesoleva määruse kohaselt päringuid kõikides asjaomastes andmebaasides.

(12)

Kui liikmesriigil on kavas teha asjaomastes andmebaasides sihipärast kontrolli liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate isikute suhtes, peaks ta viivitamata teavitama teisi liikmesriike, ametit ja komisjoni. Sellise teavitamise korra peaks välja töötama komisjon koostöös liikmesriikidega kooskõlas piirivalveametnikele mõeldud praktilise käsiraamatuga (Schengeni käsiraamat).

(13)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2252/2004 (5) võeti liikmesriikides väljastatavate passide ja reisidokumentide turvaelementidena kasutusele biomeetrilised tunnused – näokujutis ja sõrmejäljed. Nende turvaelementide kasutuselevõtmise eesmärk oli muuta passid ja reisidokumendid turvalisemaks ning siduda pass või reisidokument selle kasutajaga usaldusväärsel viisil. Liikmesriigid peaksid seepärast kontrollima vähemalt ühte neist biomeetrilistest tunnustest, kui neil tekib kahtlus piiriületuseks vajaliku reisidokumendi autentsuses või selle kasutaja isikus. Sama lähenemisviisi tuleks võimaluse korral kohaldada kolmandate riikide kodanike kontrollimisel.

(14)

Süstemaatilise kontrolli hõlbustamiseks andmebaasides peaksid liikmesriigid kaotama järk-järgult masinloetava alata reisidokumendid.

(15)

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (6) kohaldamist.

(16)

Liikmesriigid peaksid sisestama enda ja teiste liikmesriikide huvides liidu andmebaasidesse andmeid. Ka peaksid nad tagama, et andmed on õiged, ajakohastatud ning need on saadud ja sisestatud õiguspäraselt.

(17)

Kuna käesoleva määruse eesmärk, nimelt tugevdada välispiiridel kontrolli andmebaasides, et eelkõige reageerida terrorismiohu suurenemisele, on seotud ühe kaitsemeetmega sisepiirikontrollita alal ja seetõttu Schengeni ala hea toimimisega, ei suuda liikmesriigid eraldi seda piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil. Liit võib sellest tulenevalt võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse kohta, kas ta rakendab seda oma riigisiseses õiguses.

(19)

Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, milles Ühendkuningriik nõukogu otsuse 2000/365/EÜ (7) kohaselt ei osale; seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(20)

Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, milles Iirimaa nõukogu otsuse 2002/192/EÜ (8) kohaselt ei osale; seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(21)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (9) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (10) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(22)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (11) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (12) artikliga 3.

(23)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (13) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (14) artikliga 3.

(24)

Seoses SISi kasutamisega on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses. SISis tehtud päringute tulemused ei tohiks piirata nõukogu otsuse 2010/365/EL (15) artikli 1 lõike 4 kohaldamist.

(25)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse eelkõige kinni hartas tunnustatud põhimõtetest.

(26)

Määrust (EL) 2016/399 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Sisenemisel ja väljumisel kontrollitakse liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavaid isikuid järgmiselt:

2a.   Kui lõike 2 punktides a ja b osutatud kontroll andmebaasides mõjutaks liiklusvoogu ebaproportsionaalselt, võib liikmesriik otsustada teha nimetatud kontrolli konkreetsetes piiripunktides sihipäraselt, tuginedes mis tahes liikmesriigi avaliku korra, sisejulgeoleku, rahvatervise või rahvusvaheliste suhetega seotud riske käsitlevale hinnangule.

Andmebaasides tehtava ajutise kontrolli ulatus ei või olla suurem ja kestus pikem, kui on rangelt vajalik, ja see määratakse kindlaks asjaomase liikmesriigi koostatud riskihinnangu kohaselt. Riskihinnangus põhjendatakse ajutise sihipärase kontrolli tegemist andmebaasides, võetakse muu hulgas arvesse ebaproportsionaalset mõju liiklusvoole ning esitatakse statistikat piiriülese kuritegevusega seotud reisijate ja vahejuhtumite kohta. Riskihinnangut ajakohastatakse korrapäraselt.

Isikute puhul, kelle suhtes põhimõtteliselt ei kohaldata sihipärast kontrolli andmebaasides, tuleb esitatud reisidokumendi alusel kindlaks teha vähemalt nende isik. Kõnealuse kontrolli puhul kontrollitakse kiiresti ja otseselt piiriületuseks vajaliku reisidokumendi kehtivust ning võltsimis- ja järeletegemise tunnuseid, kasutades vastavalt vajadusele tehnilisi vahendeid, ning juhul, kui reisidokumendis on põhjust kahelda või kui on viiteid, et asjaomane isik võib kujutada ohtu liikmesriikide avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele, teeb piirivalveametnik päringuid lõike 2 punktides a ja b osutatud andmebaasides.

Asjaomane liikmesriik edastab oma riskihinnangu ja selle ajakohastamised viivitamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1624 (*2) loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile (edaspidi „amet“) ning esitab iga kuue kuu järel komisjonile ja ametile aruande andmebaasides tehtud sihipärase kontrolli kohta. Asjaomane liikmesriik võib teha otsuse salastada riskihinnang või selle osad.

2b.   Kui liikmesriik kavatseb teha lõike 2a kohast sihipärast kontrolli andmebaasides, teavitab ta sellest viivitamata teisi liikmesriike, ametit ja komisjoni. Asjaomane liikmesriik võib teha otsuse salastada teatis või selle osad.

Kui liikmesriikidele, ametile või komisjonile valmistab andmebaasides sihipärase kontrolli tegemise kavatsus muret, teavitavad nad sellest viivitamata asjaomast liikmesriiki. Kõnealune liikmesriik võtab neid mureküsimusi arvesse.

2c.   Komisjon edastab 8. aprilliks 2019 Euroopa Parlamendile ja nõukogule hinnangu lõike 2 rakendamise ja mõju kohta.

2d.   Õhupiiri suhtes kohaldatakse lõikeid 2a ja 2b kõige rohkem kuus kuud kestval üleminekuperioodil alates 7. aprillist 2017.

Kui konkreetses lennujaamas esineb spetsiifilisi infrastruktuuriga seonduvaid probleeme, mille tõttu on vaja rohkem aega selliste kohanduste tegemiseks, mis võimaldavad teha andmebaasides süstemaatilist kontrolli, ilma et see mõjutaks ebaproportsionaalselt liiklusvoogu, võib esimeses lõigus osutatud kuuekuulist üleminekuperioodi kõnealuse konkreetse lennujaama puhul erandjuhul kuni 18 kuu võrra pikendada vastavalt kolmandas lõigus kirjeldatud korrale.

Sel eesmärgil teavitab liikmesriik hiljemalt kolm kuud enne esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi lõppu komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike spetsiifilistest infrastruktuuriga seonduvatest probleemidest konkreetses lennujaamas, nimetatud probleemide lahendamiseks kavandatud meetmetest ja nende meetmete rakendamiseks vajalikust ajavahemikust.

Kui spetsiifilised infrastruktuuriga seonduvad probleemid vajavad pikemat aega kohanduste tegemiseks, annab komisjon ühe kuu jooksul kolmandas lõigus osutatud teate kättesaamisest ja pärast ametiga konsulteerimist asjaomasele liikmesriigile loa pikendada kõnealusele lennujaamale antavat üleminekuaega ning määrab asjakohasel juhul kindlaks pikendamise kestuse.

2e.   Lõike 2 punktides a ja b osutatud kontrolli andmebaasides võib teha varem, tuginedes nõukogu direktiivi 2004/82/EÜ (*3) või muude liidu või liikmesriikide õiguse kohaselt saadud reisijaid käsitlevatele andmetele.

Kui kontroll selliste reisijaid käsitlevate andmete alusel on tehtud varem, võrreldakse piiripunktis varem saadud andmeid reisidokumendis sisalduvate andmetega. Sealhulgas tuvastatakse asjaomane isik ja kontrollitakse tema kodakondsust ning piiriületuseks vajaliku reisidokumendi autentsust ja kehtivust.

2f.   Erandina lõikest 2 võib liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate isikute suhtes, kes ületavad selliste liikmesriikide vahelisi maismaapiire, mille suhtes on Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimine juba edukalt lõpetatud, aga mille suhtes ei ole veel vastu võetud otsust piirikontrolli kaotamise kohta nende sisepiiridel kooskõlas asjaomaste ühinemisaktide vastavate sätetega, kohaldada kõnealuses lõikes osutatud kontrolli väljumisel ainult pisteliselt, tuginedes riskihinnangule.

(*1)  Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT L 385, 29.12.2004, lk 1)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1)."

(*3)  Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 24).“;"

2)

lõike 3 punkti a alapunktid i ja ii asendatakse järgmisega:

3)

lõike 3 punkti a alapunkt vi asendatakse järgmisega:

4)

lõike 3 punkti g alapunktid i ja ii asendatakse järgmisega:

5)

lõike 3 punkti g alapunkt iii asendatakse järgmisega:

6)

lõike 3 punkti h alapunkt iii jäetakse välja;

7)

lõikesse 3 lisatakse järgmised punktid: