27.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/14

(1)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (2) artiklile 5 avaldas Euroopa Komisjon 29. oktoobril 2015Euroopa Liidu Teatajas  (3) teate dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) ja Taiwanist (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike (ka valmistoodetena) impordi suhtes Euroopa Liitu (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas 14. septembril 2015 Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab 37–48 % liidu kogutoodangust. Üks tootja on väljendanud kaebusele vastuseisu.

(3)

Seega olid uurimise algatamise ajal täidetud alusmääruse artikli 5 lõikes 4 sätestatud asjakohased piirmäärad, st „uurimine algatatakse vastavalt lõikele 1 ainult siis, kui samasuguse toote liidu tootjate poolt kaebuse suhtes väljendatud toetuse või vastuseisu ulatuse kontrollimise põhjal on tuvastatud, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel. Kaebust peetakse liidu tootmisharu poolt või selle nimel esitatuks, kui seda toetavad need liidu tootjad, kelle toodang moodustab ühtekokku enam kui 50 % samasuguse toote kogutoodangust, mida toodab kaebusele kas toetust või vastuseisu väljendav osa omamaisest tootmisharust. Uurimist ei algatata, kui kaebust selgesõnaliselt toetavate liidu tootjate arvele langeb alla 25 % liidu tootmisharu samasuguse toote kogutoodangust.“ Kui uurimine on alustatud, ei ole oluline, et kaebuse tingimused kehtiksid kogu uurimise vältel. Euroopa Kohus on kinnitanud seda olukorras, kus äriühing on oma toetuse kaebusele (4) tagasi võtnud; analoogia põhjal kehtib sama arutluskäik ka olukorras, kui tootevalik muutub.

(4)

Algatamise etapis leidis üks huvitatud isik, et komisjon oli valesti arvutanud kaebuse esitaja esinduslikkust liidu tootmisharu kogutoodangus. Isik väitis, et kõnealuse kaebuse esitaja toodang ei saa moodustada 43–49 % liidu toodangust, kuna varasema juhtumi puhul, mis hõlmas sarnast tootemääratlust, moodustas kaheksa äriühingu toodang 48 % liidu toodangust. Komisjon märkis, et kuigi tootemääratlus on kahe uurimise puhul tõepoolest sarnane, on käesoleva uurimisega hõlmatud täpne tootemääratlus ja periood varasema uurimisega käsitletud tootemääratlusest ja perioodist erinev. Seetõttu olid läbiviidavad hindamised ja nende hindamiste tulemused erinevad (st endast käesoleva uurimise ajal teada andnud tootjad ei olnud samad, mis 2012. aastal algatatud uurimise ajal; neid liidu tootjaid määratleti 2012. aasta uurimisega hõlmatud samasuguste toodete alusel). 28. oktoobri 2015. aasta kaebust puudutava toimikuteatise kohaselt kehtestati samasuguste toodete kogumahuks liidus 8 600 tonni perioodil 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015. Varasema, 2012. aastal algatatud uurimise puhul kehtestati 9. novembri 2012. aasta kaebust puudutava toimikuteatise kohaselt samasuguste toodete kogumahuks liidus 21 600 tonni.

(5)

Sama huvitatud isik väitis, et kaebust toetavate äriühingute arv on väike, vaid kolm liidu tootjat 16-st, ning palus komisjonil uurida, miks ülejäänud liidu tootjad vaikivad. Sellele märkusele esitatud vastuses märgib komisjon, et juhtumi algatamise ajal ei ole oluline mitte kaebust toetavate tootjate arv, vaid nende osa liidu tootmisharu tootmismahus, nagu on määratletud alusmääruse artikli 5 lõikes 4.

(6)

Lisaks sellele seadis see huvitatud isik kahtluse alla ühe liidu tootja kuulumise liidu tootmisharu määratluse alla, kuna see liidu tootja valmistas tunduvalt kõrgema lisaväärtusega toruliitmikke kui teised liidu tootjad. Kuid uurimistulemused kinnitasid, et kõnealune liidu tootja valmistas ja müüs ka samasuguseid tooteid ning tema lisamine valimisse oli õigustatud. Valimisse lisati vaid need tootja tootmismahud, mis vastasid uurimise eesmärgile. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(7)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajale, kõikidele liidu tootjatele, importijatele, edasimüüjatele, teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja nende ühendustele, eksportivatele tootjatele ning uurimise algatamisega seotud riikide ametiasutustele.

(8)

Komisjon võttis ka ühendust tootjatega Brasiiliast, Indiast, Koreast, Malaisiast, Šveitsist, Taist ja USAst, mida nimetati algatamisteates võimalike võrdlusriikidena normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Hiina jaoks.

(9)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates ette nähtud tähtaja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(10)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kasutada huvitatud isikute väljavõttelist uuringut kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(11)

Komisjon märkis algatamisteates, et arvestades uurimisaluste liidu tootjate suurt arvu, piirdub analüüs mõistliku hulga liidu tootjatega. Algatamise ajal andsid endast teada põhjenduses 2 nimetatud tootjad, st üks liidu tootja ja liidus asuv kahe tütarettevõttega grupp, kes valmistab samasugust toodet.

(12)

Algatamisteate avaldamise järel esitas veel üks liidu tootja taotluse enda valimisse kaasamiseks. Seega kaasati valimisse neli koostööd tegevat liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjad esindasid umbes 47 % liidu arvestuslikust kogutoodangust ning valim loeti liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks.

(13)

Kuid üks valimisse kaasatud liidu tootja, Springer GmbH, teatas hiljem komisjonile, et on otsustanud koostööd mitte teha. Seda tootjat seega täiendavalt ei uuritud. Vaatamata sellele jõudis komisjon järeldusele, et ülejäänud kolm valimisse kaasatud liidu tootjat, kes esindasid umbes 43 % liidu arvestuslikust kogutoodangust, moodustasid siiski liidu tootmisharu jaoks tüüpilise valimi. See liidu tootja teavitas komisjoni ka sellest, et lisaks liidu tootjaks olemisele rakendab ta Hiina tootjaga ka välistöötlemise protseduuri.

(14)

Lisaks hindas komisjon äärikutega ja väikese karedusega liitmike (vt punkt 2.2) välja jätmise mõju valimi esinduslikkusele. Komisjon leidis, et äärikutega ja väikese karedusega liitmike valmistamine ei olnud valimisse kaasatud liidu tootjate ega liidu kogutoodangu puhul oluline ning ei mõjutanud seega valitud valimi esinduslikkust.

(15)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootjad, v.a need, kes kaebust toetasid, suurendasid Eurostati liidusisese kaubandusstatistika kohaselt perioodil 2010–2015 oma müügikäivet ning müüsid kõrgema hinnaga ja suuremates kogustes.

(16)

Komisjon analüüsis makromajanduslike andmete (vt põhjendused 193–207) alusel asjaomastest riikidest pärit impordi potentsiaalset kahju liidu tootmisharule, sh kõikidele liidu tootjatele. Lisaks pani komisjon tähele, et huvitatud isik tugines oma analüüsis CN-koodidele, mis hõlmasid vaatlusaluse toote kõrval ka käesoleva uurimise ulatusest välja jäävaid tooteid. Peale selle hõlmab liidusiseses kaubandusstatistikas kajastatud üldmaht liidu toodangu kõrval ka imporditud toodete edasimüüki. Seetõttu ei ole võimalik teha järeldusi liidu tootjate müügihindade või -mahtude kohta. Igal juhul on tõsiasi see, et valimi mikromajanduslikud andmed on liidu tootmisharu jaoks tüüpilised. Asjaolu, et andmed ei hõlma kaebust mittetoetavaid tootjaid, tuleneb sellest, et need tootjad ei andnud endast valimi moodustamise ajal teada.

(17)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valimi, paluti kõikidel sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(18)

Nõutud teabe esitasid kolm sõltumatut importijat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Kokku langeb nende arvele 10 % Hiinast ja Taiwanist uurimisperioodi jooksul imporditud hinnangulistest mahtudest. Kuna komisjon sai uurida kõiki endast teada andnud importijaid, ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

(19)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikkuse korral valim moodustada, paluti algatamisteates kõigil Taiwani eksportivatel tootjatel anda endast komisjonile teada ja esitada algatamisteates täpsustatud teave. Teave uurimise algatamise kohta ja algatamisteade (sh väljavõttelise uuringu vorm) saadeti kümnele Taiwani äriühingule, kes märgiti kaebuses ära kui vaatlusalust toodet liitu eksportivad tootjad. Lisaks paluti Taipei esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad ja/või võtta (olemasolu korral) nendega ühendust.

(20)

Neli Taiwani eksportivat tootjat esitas algatamisteates nõutud teabe ja oli nõus valimisse kuuluma. Arvestades Taiwani koostööd tegevate eksportivate tootjate arvu, ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

(21)

Uurimise ajal ei teinud kaks äriühingut neljast edaspidi koostööd. Komisjon teavitas neid äriühinguid sellest, et alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt võib nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed ja lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

(22)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikkuse korral valim moodustada, paluti kõigil Hiina eksportivatel tootjatel anda endast komisjonile teada ja esitada algatamisteates täpsustatud teave. Lisaks paluti Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad ja/või võtta (olemasolu korral) nendega ühendust.

(23)

Üheksa Hiina eksportivat tootjat esitas nõutud teabe ja taotles enda kaasamist valimisse. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon valimi, kuhu kuulus neli äriühingut või äriühingute kontserni, kelle arvele langeb umbes 79 % liidu koostööd teinud eksportivate tootjate ekspordist ning hinnanguliselt 35 % uurimisperioodil Hiinast liitu eksporditud kogumahust. Valimisse kaasatud nelja äriühingu valimise kriteeriumiks oli liitu eksporditava vaatlusaluse toote maht uurimisperioodi jooksul. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega, ühtegi märkust aga ei esitatud.

(24)

Uurimise käigus ei teinud üks neljast valimisse kaasatud äriühingust rohkem koostööd. Komisjon teavitas seda äriühingut sellest, et alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt võib nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed ja lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

(25)

Ükski Hiina koostööd tegev eksportiv tootja ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist. Viis Hiina eksportivat tootjat, keda ei kaasatud valimisse, taotlesid siiski individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel. Nagu on märgitud põhjenduses 99, neid taotlusi ei rahuldatud.

(26)

Küsimustikud saadeti neljale Taiwani äriühingule, neljale valimisse kaasatud Hiina äriühingule, neljale valimisse kaasatud liidu tootjale ja kolmele valimisse kaasatud importijale.

(27)

Küsimustikule esitasid vastused vaid kaks Taiwani äriühingut, kolm Hiina äriühingut, kolm liidu tootjat ja kolm importijat.

(28)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist saadi küsimustikule vastus ka ühelt võimalikult võrdlusriigi tootjalt, kes asub Šveitsis.

(29)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas dumpingu kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ning liidu huvide seisukohast vajalikuks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute/ühenduste valdustesse.

(30)

Kontrollkäik tehti ka potentsiaalseks võrdlusriigi tootjaks loetava Šveitsi äriühingu Rohrbogen AG (Basel) valdustesse. See kontrollkäik tehti pärast esialgsete järelduste avalikustamist.

(31)

Uurimise ajutises faasis otsustas komisjon ajutisi dumpinguvastaseid meetmeid mitte kehtestada. Selle otsuse peamiseks põhjuseks on jätkuv vajadus leida asjakohane võrdlusriik, mille alusel saaks kehtestada normaalväärtuse Hiina eksportivate tootjate suhtes. Dumpingumarginaali mittemääramise korral Hiina suhtes ei ole võimalik kindlaks teha ka kumulatiivse dumpinguhinnaga impordi taset kummastki asjaomasest riigist. Kuigi liidu tootmisharu iseloomustavad andmed olid mitmesuguste kahjunäitajate analüüsimiseks kättesaadavad, on dumpinguhinnaga impordi mahud ja hinnad kahju määramisel vältimatuks elemendiks vastavalt alusmääruse artiklile 3. Seetõttu ei toimunud uurimise ajutises faasis kahjude määramist ega kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahelise põhjusliku seose kindlakstegemist.

(32)

Huvitatud isikutele avalikustati esialgsed järeldused 13. juulil 2016. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist saadi esildised ühelt Taiwani eksportivalt tootjalt, ühelt Hiina eksportivalt tootjalt, Hiina metalli-, mineraalide ja kemikaalide importijaid ja eksportijaid esindavalt kaubanduskojalt (edaspidi „CCCMC“) ning kaebuse esitajalt. Kõiki kaebusi käsitletakse järgmistes põhjendustes.

(33)

Huvitatud isikutele tehti lõplikud järeldused teatavaks 27. oktoobril 2016. Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama 16. novembriks 2016 kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(34)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid märkusi kolm Hiina eksportivat tootjat, CCCMC, kaks liidu importijat ja kaebuse esitaja, ärakuulamist kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures taotles liidu tootja, kes rakendas ka välistöötlemise protseduuri, ning ärakuulamist komisjoni talituses taotles CCCMC.

(35)

Liidu tootja palus ärakuulamise eest vastutava ametniku juures, et välistöötlemise järel reimporditud tooted vabastataks tollimaksust, sest need tooted ei kahjusta liidu tootmisharu, kuna kattuvus kaebuse esitaja toodanguga on väga väike ning tollimaksu kehtestamine ei oleks liidu huvides, arvestades tema VKE staatust, asjaolu, et ta on saanud oma tehase asutamiseks vahendeid ELi struktuurifondidest, ning tõsiasja, et tollimaksu kehtestamine hävitaks tema ettevõtte. Komisjon palus huvitatud isikutel väljendada oma võimalikke seisukohti selles küsimuses.

(36)

Lisaks palus üks Hiina eksportiv tootja parandada tema valesti avaldatud nimi ning üks liidu importija pakkus välja „väikese karedusega liitmike“ täpsema definitsiooni, mille komisjon heaks kiitis.

(37)

Lõplike järelduste puhul väitsid kaks Hiina eksportivat tootjat ja CCCMC, et ajavahemik, mille komisjon huvitatud isikutele märkuste esitamiseks kehtestas, ei ole piisav ega võimalda neil põhjalikult käsitleda kõiki andmeid ja arutluskäike, mis esitati esimest korda lõplikes järeldustes. Nad leidsid, et sellega rikutakse tõsiselt huvitatud isikute kaitseõigust selles menetluses.

(38)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 5 alusel algatatud dumpinguvastane menetlus viiakse läbi rangeid tähtaegu kohaldades. Asjaomastele huvitatud isikutele avaldati komisjoni otsus ajutiste meetmete mittekehtestamise kohta ja komisjoni ettepanek lõplike meetmete kehtestamiseks ning neile anti piisavalt aega oma tähelepanekute esitamiseks. Alusmääruse artikli 20 lõike 5 kohaselt peab komisjon määrama vähemalt 10-päevase tähtaja lõplike järelduste avalikustamise järgsete märkuste esitamiseks. Komisjon kehtestas 22-päevase tähtaja ja on seega selle nõude täitnud. Ükski huvitatud isik ei taotlenud selles küsimuses tähtaja pikendamist. Komisjon rõhutas ka, et ajutises faasis ei avaldata mingeid täiendavaid andmeid Hiinat puudutavate dumpingu kohta tehtud järelduste ega kahjude kohta. Dumpingumarginaali mittemääramise korral Hiina suhtes ei ole võimalik kindlaks teha ka dumpinguhinnaga impordi taset asjaomastest riikidest. Kuigi liidu tootmisharu iseloomustavad andmed on mitmesuguste kahjunäitajate analüüsimiseks kättesaadavad, on dumpinguhinnaga impordi mahud ja hinnad kahju määramisel vältimatu element vastavalt alusmääruse artiklile 3. Seetõttu ei toimunud uurimise ajutises faasis kahjude määramist. Seepärast lükati see väide tagasi.

(39)

Pärast seda, kui huvitatid isikud esitasid lõplike järelduste avaldamise järel oma märkused ja taotlused, avaldas komisjon täiendavad andmed ja teabe. Need täiendavad järeldused avalikustati 25. novembril 2016. Hiljem esitasid avaldused kaks Hiina eksportivat tootjat, CCCMC, kaebuse esitaja ja kolm liidu importijat.

(40)

Kaebuse esitaja palus ärakuulamise eest vastutava ametniku juures, et välistöötlemise süsteemi vabastuse taotlust, mille esitas üks liidu tootja, nagu põhjenduses 35 märgitud, ei tohiks rahuldada, kuna kõnealune liidu tootja impordib ka Hiinas toodetud vaatlusalust toodet. Peale selle – vastupidiselt kõnealuse tootja väidetele – konkureerivad tema tooted liidu tootmisharu valmistatud tootega. Sama ärakuulamise ajal selgitas kaebuse esitaja ka seda, et enamik liidu kauplejaid ladustab tooteid, mis on sertifitseeritud nii EN/DIN kui ka ASME/ANSI standardi kohaselt. Veelgi enam – vastupidiselt ühe kaupleja väitele – on tooted, mille suhtes kohaldatakse erinevaid standardeid, vastastikku asendatavad.

(41)

Kaks Hiina eksportivat tootjat ja CCCMC kordasid oma väiteid, eelkõige kahjuandmete ebapiisava avalikustamise kohta ajutises faasis, mida ei saa nende hinnangul põhjendada andmete puudumisega.

(42)

Vastuseks sellele väitele märkis komisjon, et kahjunäitajaid puudutavaid järeldusi saab avalikustada alles pärast dumpinguhinnaga impordi mahu kindlakstegemist. Kõnealusel juhul ei ole ajutises faasis Hiina-poolset dumpingut kindlaks tehtud. Asjaolu, et kahjunäitajate kohta on kogutud esialgseid andmeid, ei tähenda seda, et kahjunäitajate kohta saaks teha järeldusi. Komisjon avalikustas piisavalt andmeid alusmääruse artikli 20 tähenduses. Komisjon leiab, et asjaomaste huvitatud isikute kaitseõigust ei ole rikutud.

(43)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2014 kuni 30. septembrini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“).

(44)

Kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi vaadeldi ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(45)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitmed huvitatud isikud, et komisjon oleks pidanud uurima 2012. aastast kuni uurimisperioodini väldanud perioodi asemel 2010. aastast kuni uurimisperioodini väldanud perioodi. Komisjoni tavapärase praktika kohaselt kasutatakse kahjude suundumuste analüüsimiseks nelja-aastast perioodi. Kõnealused isikud ei esitanud ühtegi tõendit, mis oleks toetanud väidet, et vaatlusalune periood ei ole korrektne.

(46)

Pärast täiendavate järelduste avalikustamist kordasid kaks Hiina eksportivat tootjat ja CCCMC oma väidet kahju suundumuste vaatlusaluse perioodi kohta. Nagu juba eespool öeldud, kasutab komisjon kahjude analüüsimiseks tavapärase praktika kohaselt nelja-aastast perioodi, tuginedes oma laiale kaalutlusõigusele kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevates uuringutes. Peale selle ei esitanud huvitatud isikud ühtegi veenvat tõendit, mis oleks eeldanud komisjonilt tavapärase praktika muutmist. Lisaks lõpetati juhtum, (5) millele huvitatud isikud viitavad, kaebuse tagasivõtmise tõttu. Seepärast ei tehtud selle juhtumi puhul kindlaks mingit kahju. Peale selle erineb käesoleva uurimise vaatlusalune toode lõpetatud uurimise vaatlusalusest tootest. Seega lükati see väide tagasi.

(47)

Käesolevas uurimises vaadeldav toode on Hiinast ja Taiwanist pärit põkk-keevitatavad roostevabast austeniitterasest ilma äärikuta toruliitmikud (ka valmistoodetena), mis vastavad AISI kategooriatele 304, 304L, 316, 316L, 316Ti, 321 ja 321H või muudele samaväärsetele standarditele; toote välisdiameeter ei ületa 406,4 mm ja seinapaksus on kuni 16 mm ning karedus on vähemalt 0,8 mikromeetrit. Toode klassifitseeritakse CN-koodide ex 7307 23 10 ja ex 7307 23 90 alla.

(48)

Vaatlusaluseid tooteid valmistatakse peamiselt torude lõikamise ja stantsimise teel. Neid kasutatakse roostevabast terasest torude ühendamiseks ja neid on erineva kujuga, näiteks põlved, siirdmikud, torukolmikud ja otsakud.

(49)

Vaatlusaluseid tooteid kasutatakse laialdaselt tarbivates tööstusharudes ja lõppkasutusaladel. Kasutusalad on näiteks järgmised:

(50)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks liidu importija, et otsakud ei tohiks tootevalikusse kuuluda, sest neid ei valmistata torude lõikamise ja stantsimise teel.

(51)

Vastuseks sellele väitele märgiti, et vaatlusaluseid tooteid valmistatakse peamiselt, kuid mitte eranditult torude lõikamise ja stantsimise teel. Samuti märgiti, et turu seisukohast on otsakud üks liitmike liik ning neid on ka sedamoodi äriühingute kataloogides esitletud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(52)

Pärast teabe lõplikku avaldamist väitsid mitmed isikud, et imporditud tooted ja liidu tooted ei ole tehniliselt vastastikku asendatavad, kuna tehnilised standardid, näiteks EN/DIN ja ASME/ANSI, on erinevad, või et standardite EN/DIN kohaselt valmistatud tooted tuleks tootevalikust välja jätta.

(53)

Esiteks tuleb selgitada, et nii liidu tootmisharu kui ka vaatlusalused eksportivad tootjad valmistavad tooteid mõlema standardiliigi alusel. Sama kehtib ka valimisse kaasatud äriühingute kohta. Pealegi on masinad, mida erinevate standardite puhul tootmiseks kasutatakse, samad ning ka tootmisprotsessid on samad.

(54)

Teiseks näitas välistöötlemise protseduuri rakendava liidu tootja suhtes läbi viidud uurimine ja ärakuulamine, et standardite EN/DIN ja ASME/ANSI kohaselt heaks kiidetud toodete füüsikalised, tehnilised ja keemilised näitajad on võrreldavad. Samal ajal kui standarditega võidakse ette näha väikesed erinevused paksuses ja vastupidavuses, on need erinevused iga tooteliigi puhul erinevad ning paljude toodete puhul esineb oluline või täielik kattuvus.

(55)

Kolmandaks on mõlemad tooteliigid teineteisega konkureerivad. Samas on tõsi, et teatud projektide puhul nõutakse spetsifikatsioonidega standardi EN/DIN või ASME/ANSI kasutamist ning mõlemad spetsifikatsioonid võistlevad omavahel ajahetkel, mil insenerid standardivaliku üle otsustavad. Sellest annab tunnistust asjaolu, et ajaloolise mudeli põhjal on standardite EN/DIN ja ASME/ANSI liikmesriikides erinev, kuid kummagi standardi kasutamisele uutes projektides ei ole liidus mingeid takistusi.

(56)

Peale selle toimub olukorras, kus standardid kattuvad täielikult, standardi valimise järel isegi otsene konkurents, nagu see on teatud tooteliikide puhul.

(57)

Komisjon märgib ka, et vaatamata koostööd tegevale importijale esitatud teatud nõuetele, ei saanud komisjon ühtegi tõendit, mis näitaks, et samasuguse toote ja vaatlusaluse toote vahel ei ole konkurentsi.

(58)

Seepärast lükati väide tagasi.

(59)

Pärast täiendavate järelduste avalikustamist kinnitasid mitmed huvitatud isikud, sealhulgas sõltumatu importija, eespool nimetatud uurimistulemusi. Need huvitatud isikud kordasid, et standardid ASME/ANSI ja EN/DIN on suures osas vastastikku asendatavad. Lisaks väitis üks huvitatud isik, et liidu torude tarnijad tarnivad topeltsertifitseeritud tooteid ning vaatlusaluse toote tootjad võivad ka saada topeltsertifitseerimise. Sama huvitatud isik väitis ka, et tegelikult on enamik kauplejate vaatlusaluse toote ja samasuguse toote varusid topelt sertifitseeritud.

(60)

Kuna tootestandardite kohta rohkem märkusi ei olnud, lükati tagasi väide, et vaatlusalust toodet ja samasugust toodet oleks pidanud analüüsima standardite ASME/ANSI ja EN/DIN põhjal eraldi.

(61)

Kolm sõltumatut importijat, CCCMC ja kaks Hiina eksportivat tootjat väitsid, et toote määratlusega ei eristata tööstusliitmikke ja nn sanitaarliitmikke, ehkki nende füüsikalised omadused on erinevad. Lisaks väitsid nad, et liidu tootmisharu ei tooda sanitaarliitmikke, ja seepärast tuleb käesolevasse dumpinguvastasesse menetlusse kaasata vaid tööstusliitmikud.

(62)

Ühise ärakuulamise ajal esitasid kolm sõltumatut importijat tõendid, mis kinnitasid nende väidet, ning tõid välja mõned tööstusliitmike ja sanitaarliitmike peamised erinevused, mis põhinesid füüsikalistel omadustel, pakenditel, lõppkasutamisel ja hinnatasemel.

(63)

Erinevust füüsikalistes omadustes tuli ümber määratleda ja sobiv eristamine põhines liitmike pinnakaredusel. Termini „sanitaarliitmikud“ asemel on õige kasutada terminit „väikese karedusega liitmikud“, st liitmikud, mille pinnaviimistluse keskmine karedus (Ra) on alla 0,8 mikromeetri. Neid liitmikke kasutatakse toiduaine- ja joogitööstuses, pooljuhtide tööstuses ning ravimi- ja tervishoiutööstuses.

(64)

Pinna sileduse ja pinna viimistluse puhul esinevad olulised erinevused. Väikese karedusega liitmike ots on tavaliselt ruudukujuline (vastandina kaldlihvitule) ning nende seinapaksus ja väline läbimõõt on üldjuhul väiksem. Silmaga vaadates ei ole võimalik tuvastada eraldi standardite kohaldamist ega asjaolu, et väikese karedusega liitmike valmistamisel kasutatakse toorainena külmvaltsitud poole või külmtõmmatud torusid (vastandina kuumvaltsimisele suure karedusega liitmike puhul). Peale selle on väikese karedusega liitmikud pakendatud eraldi plastkottidesse, samal ajal kui suure karedusega liitmikud pakendatakse hulgi pappkarpidesse.

(65)

Tooted ei ole vastastikku asendatavad: tööstused, mis kasutavad väikese karedusega liitmikke, ei saa hügieeninõuete tõttu kasutada suure karedusega liitmikke; teisest küljest ei sobi väikese karedusega liitmikud oma väiksema survekindluse ja temperatuuritaluvuse nõuete ning kõrgema hinnataseme tõttu seadmetele, mille puhul kasutatakse suure karedusega liitmikke. Uurimise tulemustest nähtus, et väikese karedusega liitmike hinnatase on kilogrammi kohta keskmiselt 2–3 korda kõrgem. Selle peamine põhjus on lihvimise ja täiendava kvaliteedikontrolliga seotud tööjõumaht.

(66)

Kuna ärakuulamise ajaks olid küsimustikud juba laiali saadetud, ei olnud tootekoodi võimalik enam oluliselt muuta. Kuid selleks, et eristada kaht tüüpi liitmikke, oli küsimustiku vastuses võimalik lisada tehingute tabelisse üks veerg kareduse kui ühe füüsikalise omaduse kohta, ning tootmiskulude tabelisse täiendav kriteerium. Liidu tootmisharu ja liidu importijad leppisid lõpuks kokku, et liitmikke, mille pinnaviimistluse keskmine karedus (Ra) on alla 0,8 mikromeetri, ei kaasata vaatlusaluste toodete hulka. Seepärast leidsid komisjoni talitused uurimise ajutises faasis, et need liitmikud arvatakse uurimise ulatusest välja.

(67)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks valimisse kaasatud Hiina tootja, et väikese karedusega liitmikke ei tohiks tootevalikust välja arvata. Kõnealune äriühing seadis kahtluse alla ka väited, mille esitasid huvitatud isikud füüsikaliste omaduste erinevuse, pakendite, kulude/hinna taseme ning väikese ja suure karedusega liitmike vastastikuse asendatavuse kohta. Kuid väikese ja suure karedusega liitmike füüsikaliste omaduste erinevusi, pakendmaterjale ja hinnatasemeid puudutavad küsimused kontrolliti ja kinnitati Taiwanis kohapeal. Seega lükati see väide tagasi.

(68)

Hiina-Taiwani eksportiv tootja väitis, et äärikutega liitmikud, st äärikukujulise otsaga liitmikud, ei kuulu algatamisteate määratluse kohaselt vaatlusaluste toodete hulka.

(69)

Tuleb märkida, et liitmiku otsa kuju on otsustav tegur tehnoloogia puhul, mida võidakse kasutada liitmike ja torude ühendamiseks. Põkk-keevitatavate ja äärikutega toruliitmike valmistamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid. Põkk-keevitatavate toruliitmike valmistamisel kasutatakse keevitustehnoloogiat, äärikutega toruliitmike valmistamisel aga klamber- ja keermesliidete tehnoloogiat. Lisaks täpsustati tootevaliku CN-koodide selgitavates märkustes, et põkk-keevitatavate toruliitmike otsad peavad olema ruudukujulised või kaldservadega, et lihtsustada torude külge keevitamist.

(70)

Samuti leiti, et äärikutega liitmike valmistamine on kulukam, sest selleks on vaja suuremas mahus toorainet ja vahetooteid ning üksikasjalikumat tootmisprotsessi. Tootmisprotsessi seisukohast võib põkk-keevitatavaid toruliitmikke lugeda pooltoodeteks, mida saab kasutada äärikuga liitmike valmistamiseks.

(71)

Liidu tootmisharu nõustus seisukohaga, et äärikuga liitmikud on eri tooted, ning nende välja arvamisega tootevalikust.

(72)

Komisjoni talitused leidsid juba uurimise ajutises faasis, et äärikuga liitmikud tuleks uurimise ulatusest välja arvata. Kuna ükski huvitatud isik ei seadnud seda järeldust kahtluse alla, jäeti otsus jõusse.

(73)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

(74)

Seepärast tegi komisjon otsuse, et kõnealused tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(75)

Nagu põhjenduses 27 märgitud, tegi uurimise raames koostööd vaid kaks Taiwani äriühingut, kes vastasid dumpinguvastase menetluse küsimustikele. Nende äriühingute müügimahud moodustasid uurimisperioodil 36 % vaatlusaluse toote impordist Taiwanist liitu.

(76)

Üks koostööd tegev äriühing tootis peamiselt uurimise muudetud tootevalikust välja arvatud toruliitmikke, nagu põhjendustes 61–71 selgitatud (liitmikud, mille pinnaviimistluse keskmine karedus (Ra) on alla 0,8 mikromeetri, ja/või äärikuga liitmikud). Sellel tootjal puudus uurimisperioodi vältel samasuguse toote omamaine müük.

(77)

Seevastu tegeleb teine koostööd tegev äriühing enamiku standardset tüüpi ja uurimise tootevalikusse kaasatud liitmike laiaulatusliku tootmisega. See äriühing toodab vaid keevistorusid, ainult kategooria 304 ja 316 roostevabast terasest ning ainult torupõlvede või torukolmikutena (torukolmikute puhul on pea- ja harutorude läbimõõt ühesugune ning need ei ole keevitatud, vaid toodetud ühest torutükist, mille keskosa on alla pööratud moodustamaks T-kuju). Sellel tootjal puudus uurimisperioodi vältel samasuguse toote omamaine müük.

(78)

Kuna kummalgi Taiwani tootjal puudus samasuguse toote omamaine müük, arvutati normaalväärtus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6, mille kohaselt lisati asjaomase toote keskmistele tootmiskuludele tootja müügi-, üld- ja halduskulud ning põhjendatud kasum.

(79)

Esimese koostööd tegeva äriühingu puhul määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisumma kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 6 punkti b alusel, st võttes aluseks tegelikud summad, mida kohaldatakse kõnealuse tootja suhtes sama üldkategooria toodete valmistamisel ja müügil päritoluriigi siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus, täpsemalt selliste toruliitmike omamaisel müügil, mille pinnaviimistluse keskmine karedus (Ra) on alla 0,8 mikromeetri.

(80)

Teise koostööd tegeva äriühingu puhul kohaldati alusmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c, kuna puudus samasuguse toote omamaine või sama üldkategooria toodete müük. Selleks kasutas komisjon normaalväärtuse arvutamisel samu müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summasid, mida esimese äriühingu puhulgi, sest need olid ainsad kättesaadavad ja kinnitatud andmed, ning viitas sama üldkategooria toodete müügile Taiwani turul.

(81)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas teine Taiwani eksportiv tootja teatud vastuväited esimese Taiwani tootja andmete kasutamise kohta normaalväärtuse arvutamisel. Esiteks väitis see äriühing (küsimustiku vastuste avaliku versiooni ja teise tootja poolt puudustele viitavale kirjale antud vastuse alusel), et esimest tootjat ei saa üldse pidada vaatlusaluse toote eksportivaks tootjaks, kuna ta toodab ja ekspordib liitu väidetavalt vaid sellist liiki tooteid, mis on tootevalikust välja arvatud, ehk väikese karedusega ja äärikuga toruliitmikke. Teiseks väitis äriühing, et üheainsa äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude andmete kasutamine teise äriühingu normaalväärtuse arvutamiseks on vastuolus WTO apellatsioonikogu järeldusega, (6) mille kohaselt ei saa normaalväärtuste arvutamiseks kasutada üheainsa äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude andmeid.

(82)

Vastuseks eeltoodud väidetele tegi komisjon kõnealuse äriühingu valdustesse toimunud kontrollkäigu ajal kindlaks, et osa äriühingu toodangust ja müügist liitu uurimisperioodi vältel (täpsemalt imiliitmikud täiendava pinnakatte viimistlusega, mille tõttu on pinna karedus üle 0,8 mikromeetri) kattub uurimise tootemääratlusega. Seetõttu loeti see äriühing vaatlusaluse toote eksportivaks tootjaks ning talle arvutati dumpingumarginaal. Tuleb märkida, et kõnealune äriühing ei müünud seda tooteliiki uurimisperioodi ajal Taiwani siseturul, mis mõjutab mõlema Taiwani tootja normaalväärtuse arvutamise metoodikat, nagu on selgitatud põhjendustes 79 ja 80. Samuti tuleb märkida, et WTO apellatsioonikogu otsus, mida huvitatud isik tsiteerib, viitab alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktis a kirjeldatud olukorrale, st teiste tootjate müügi-, üld- ja halduskulude kaalutud keskmiste summade kasutamisele seoses samasuguse toote valmistamise ja müügiga päritoluriigi siseturul. Käesoleval juhul põhines normaalväärtuse arvutamine aga alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktil c, st müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramist, võttes aluseks „iga muu põhjendatud meetodi, tingimusel et selliselt määratud kasumi summa ei ületa kasumit, mida teised eksportijad või tootjad saavad tavaliselt sama üldkategooria toodete müümisel päritoluriigi siseturul.“ Eespool toodut arvesse võttes jätab komisjon oma normaalväärtuse arvutamise allikandmeid puudutava otsuse jõusse. Tuleb märkida, et komisjon vaatas läbi ka alternatiivsed andmeallikad normaalväärtuse arvutamiseks vajalike müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramiseks, milleks olid Šveitsi võrdlustootja esitatud andmed. Kõnealune näitaja ei olnud esitatud uurimisperioodi ajal, kuid on tõendatud, et majandusaastatel 2014 ja 2015 oli selle väärtus vahemikus 8–12 %, mis on võrreldav muudetud müügi-, üld- ja halduskulude näitajaga, mida lõpuks arvutamisel kasutati, nagu põhjenduses 86 märgitud.

(83)

Taiwani eksportiv tootja väitis ka seda, et normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutatavate oluliste andmete avalikustamine ei olnud piisav. Tõepoolest, ärisaladuse hoidmise huvides ei olnud võimalik avalikustada arvutusest kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude, kasumi ja korrigeeritud kulude näitajaid. Äriühing, kes teab oma tootmiskulude suurust, võib väga lihtsasti välja arvutada tehtud üldise keskmise kohanduse. Kuid kõnealune tootja palus avalikustada konkreetseid arvandmeid arvutuse teatud elementide kohta, täpsemalt müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tasemeid, normaalväärtuse korrigeerimise taset kulude ja hinna suhtes ning käibemaksu kohandamist normaalväärtuse suhtes.

(84)

Vastuseks sellele palvele tuleb rõhutada, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude, kasumi ning kulude korrigeerimise taseme konkreetseid arvandmeid ei ole võimalik avalikustada, sest need andmed pärinevad üheainsa äriühingu käest, kelleks on teabe avalikustamist palunud äriühinguga konkureeriv tootja Taiwanist, kes palus säilitada andmete konfidentsiaalsus neis sisalduvate ärisaladuste tõttu. See palve on kahtlemata õigustatud. Kõige olulisemad näitajad, st lõpparvutuses kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tasemed, on vahemikena põhjenduses 86 siiski välja toodud. Tuleb ka märkida, et kulude korrigeerimise tase oli väga madal ning ei avaldanud olulist mõju normaalväärtuse ja dumpingumarginaali tasemele. Hindade korrigeerimist ei kohaldatud, sest siseturuhindu normaalväärtuse arvutamisel ei kasutatud. Samuti ei toimunud Taiwani puhul normaalväärtuse kohandamist käibemaksu suhtes.

(85)

Lõpuks väitis see äriühing, et konkurendi müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tase ei ole neile tüüpiline. Äriühing väitis, et teine Taiwani tootja tegeleb väiketootmisega ja müüb spetsialiseeritud tooteid, samas kui nemad tegelevad masstootmise ja standardsete toodete müümisega.

(86)

Kontrollkäikude ajal tehti tõepoolest kindlaks, et tooted, mida kaks äriühingut toodavad ja müüvad, on erinevad, seetõttu on ka nende müügi-, üld- ja halduskulude struktuurid erinevad. Seepärast otsustas komisjon vähendada teise koostööd tegeva eksportiva tootja normaalväärtuse arvutamiseks kasutatavate müügi-, üld- ja halduskulude taset kvaliteedikontrolliga seotud tööjõukulude ning uurimis- ja arendustegevuse kulude osakaalu võrra. Sellega kaasnes müügi-, üld- ja halduskulude taseme vähendamine 7–13 %-ni, väljendatuna protsendina käibest, mis omakorda vähendas individuaalset dumpingumarginaali taset. Samas leidis komisjon, et normaalväärtuse arvutamisel kasutatav kasumimarginaal (1–5 %) on mõistlik. Lõplik üldine kohandus, mis tehti kõnealuse eksportiva tootja normaalväärtuse arvutamisel kasutatud tootmiskuludele, oli 15,36 %.

(87)

Kahe eksportiva tootja eksportmüük liitu toimus otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele.

(88)

Ekspordihinnad määrati kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 vaatlusaluse toote eksportivast riigist eksportimiseks müümise eest tegelikult makstud või makstava hinna alusel.

(89)

Normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(90)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tegemiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(91)

Sellest lähtuvalt kohandati erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes, allahindlustes ja komisjonitasudes, mille puhul oli näidatud, et need mõjutavad hindade võrreldavust. Korrigeerimiste kogusumma oli vahemikus 1–10 % ning põhines Taiwani eksportivate tootjate esitatud ja kohapeal kontrollitud tegelikel väärtustel. Need näitajad olid esitatud Taiwani äriühingute poolt asjakohaste kulude kohta ning avalikustati neile eraldi teadetes.

(92)

Tuleb öelda, et komisjon lükkas arvutamisel tagasi ühe huvitatud isiku taotluse konverteerimiskursi kohandamise kohta. Huvitatud isik palus komisjonil kasutada arve väljastamise kuupäeva seisuga kehtiva vahetuskursi asemel makse laekumise päeval kehtivat vahetuskurssi. Alusmäärusega on sätestatud, et tavaliselt kasutatakse vahetuskursi määratlemiseks arve väljastamise kuupäeva, kuid erandkorras võib kasutada ka varasemat kuupäeva (näiteks lepingu kuupäeva). Kuid alusmäärusega ei ole ette nähtud õiguslikku alust arve väljastamise kuupäevast hilisema kuupäeva kasutamiseks. Selle põhjenduseks on asjaolu, et arve väljastamise kuupäeval on hind fikseeritud ning äriühingul ei ole dumpingu kasutamise või kasutamata jätmise üle enam mingit mõju. Igal juhul, isegi kui hilisema kuupäeva kasutamine oleks võimalik, mida see ei ole, nagu esialgsete järelduste avalikustamisel juba selgitati, ei ole taotleja tõestanud, et täiendav tingimus ehk valuutakursside püsimuutus on aset leidnud.

(93)

Nagu on kehtestatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi koostööd tegevate äriühingute puhul samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(94)

Sellest tulenevalt on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

(95)

Koostööst loobunud tootjate puhul pidi komisjon tuginema alusmääruse artikli 18 lõikest 6 tulenevatele faktilistele asjaoludele. Koostööst loobumine võimaldab asjaomastel eksportivatel tootjatel jätta äriühinguspetsiifiline teave, mille alusel on võimalik nende tegelikku ekspordikäitumist hinnata, avaldamata ning kohustab komisjoni kasutama nende suhtes parimaid kättesaadavaid fakte. Sel eesmärgil teeb komisjon oma otsustes vahet suure koostöömääraga uurimiste (st üle 80 % teatatud ekspordist liitu) ja väikese koostöömääraga olukordade (kuni 80 %) vahel. Käesoleva juhtumi puhul jääb koostöö tase tunduvalt väiksemaks kui 80 %. Sellises olukorras leiab komisjon, et koostööd tegevate tootjate kõrgeim dumpingumäär ei moodusta head ligikaudset kokkuvõtet koostööst loobunud tootjate dumpingumääradest järgmistel põhjustel: võib eeldada, et üks põhjus, miks nii paljud tootjad otsustasid koostööst loobuda, oli asjaolu, et nad teadsid, et nende dumpingumäärad on palju kõrgemad kui koostööd tegevate tootjate dumpingumäärad. Tõsiasi, et käesoleva juhtumi puhul taganeti koostööst uurimise ajal, toetab seda eeldust. Seepärast leiab komisjon, et koostööst keeldunud tootjate dumpingumäära iseloomustab kõige paremini dumpingumarginaali kõrgeim tase, mis on kehtestatud tüüpilise tooteliigi mahu jaoks, st enam kui 10 % ekspordimahust liitu, koostööd tegeva eksportiva tootja osas, kelle puhul tehti kindlaks dumping.

(96)

Pärast Taiwani koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaali arvutamise jaoks kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude korrigeerimist, nagu on kirjeldatud põhjenduses 86, moodustab üleriigiline dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, 12,1 %.

(97)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja selles küsimuses, et Taiwani jääktollimaks peaks põhinema kaebusel ja moodustama 34,8 %. Kaebuse esitaja väitis, et enamik Taiwanist pärit vaatlusaluse toote tootjaid keeldusid meelega uurimisaegsest koostööst, et komisjon ei saaks kasutada nende omamaist müüki normaalväärtuse arvutamisel. Seepärast tuleks kaebuse esitaja väitel parima kättesaadava faktina kasutada kaebuses sisalduvat normaalväärtuse arvutust, mis põhineb Taiwani siseturuhindadel.

(98)

Eeltoodule vastuseks tuleb märkida, et Taiwani jääktollimaksu arvutamisel kasutab komisjon parimaid kättesaadavaid fakte, mis põhinevad kogutud andmetel ning on uurimise käigus kontrollitud. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(99)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, määrata normaalväärtus kolmandas turumajandusriigis (edaspidi „võrdlusriik“) kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse alusel. Ükski koostööd tegev eksportiv tootja ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist.

(100)

Kaebuse esitaja pakkus võimaliku võrdlusriigina välja USA. Olemasoleva teabe kohaselt toodetakse samasugust toodet ka paljudes teistes maailma riikides, näiteks Brasiilias, Indias, Jaapanis, Koreas, Malaisias, Šveitsis ja Tais. Kõiki loetletud riike käsitatakse võimalike võrdlusriikidena.

(101)

Kõikide teadaolevate samasuguse toote tootjatega (52) eespool nimetatud riikides võeti ühendust, kuid keegi neist ei teinud koostööd. Vaid üks Malaisia äriühing oli nõus koostööd tegema, kuid esitas ebapiisavad andmed. Äriühing ei suutnud esitada tootekoodide kaupa andmeid kulude ja siseturuhindade kohta. Seepärast ei saanud neid puudulikke andmeid normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada. Lisaks tuleb märkida, et kõnealune Malaisia äriühing keeldus esitatud andmete kohapealsest kontrollist.

(102)

Hiljem andis endast kui võimalikust võrdlustootjast märku üks Šveitsi tootja, kes nõustus koostööd tegema. Äriühing esitas nõutud vastused küsimustikule, mille suhtes tehti kohapealne kontroll. Kuid kuna selle äriühingu tootevalik on valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate poolt liitu eksporditavate tooteliikide laia valikuga võrreldes üsna piiratud, leidis komisjon, et Šveitsi äriühingu esitatud andmeid ei saa Hiina eksportivate tootjate normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada. Sellega seoses tähendatakse, et vaid 4,6 % Hiinast liitu eksporditavatest tooteliikidest, mis moodustab 4,2 % Hiina ekspordimahust, vastas täpselt nendele tooteliikidele, mida toodab Šveitsi tootja. Taiwani puhul, keda lõpuks võrdlusriigina kasutati, moodustas täpne vastavus Hiinast liitu eksporditavate tooteliikidega 7,7 % tooteliikide arvu osas ja 11,1 % ekspordimahu osas.

(103)

Sellises olukorras otsustas komisjon kasutada võrdlusriigina teist vaatlusalust riiki, st Taiwani, seda vaatamata kaebuse esitajate algsetele väidetele, et Taiwani äriühingud toodavad peamiselt selliseid toruliitmike tüüpe, mille toorainena kasutatakse keevistorusid (vastandina Hiina tootjatele, kes kasutavad peamiselt õmblusteta torusid). Sama argumendi esitasid ka Hiina eksportivad tootjad. Teisest küljest leidis CCCMC oma teates, mis esitati pärast esialgsete järelduste avalikustamist, et andmed Taiwani tootmiskulude kohta sobiksid normaalväärtuse arvutamiseks paremini kui liidu tootjate andmed, mida komisjon kaalus esialgsetes järeldustes kui alternatiivi.

(104)

Taiwani peeti sobivaks võrdlusriigiks, sest vaatamata kaebuse esitajate väidetele ja olenemata teistsuguse tooraine kasutamisest võimaldasid esitatud andmed rakendada nõuetekohast kulude omistamismetoodikat toodete kodeerimise erineva olemuse suhtes. Lisaks on konkurentsi tase Taiwani turul kõrge, sest seal on vähemalt 10 teadaolevat vaatlusaluse toote omamaist tootjat, ning olukorda ilmestab ka muudelt müüjatelt pärineva impordi tugev esindatus, seejuures on tollimaksude tase mõõdukas (7,5–10 %).

(105)

Eespool nimetatud põhjustel otsustas komisjon kasutada Hiina võrdlusriigina Taiwanit.

(106)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid kaks Hiina eksportivat tootjat ja CCCMC, et Taiwani valimine võrdlusriigiks ei ole korrektne, sest arvessevõetud andmed tootmiskulude kohta saadi vaid ühelt Taiwani äriühingult, kellel puudus omamaine müük. Kõnealused pooled väitsid ka, et võrreldavate toodete vastavuse tase oli liiga madal. Võrreldavate toodete madala vastavuse taseme seadis küsimärgi alla ka üks liidu importija. Viimane märkis ka seda, et Hiinat ei saa Taiwaniga võrrelda, sest nende kahe üksuse inimarengu indeks ja SKP elaniku kohta on erineval tasemel.

(107)

Nende väidetega seoses tuletatakse esmalt meelde, et WTO otsuse (7) kohaselt tuleb kõikidele Hiina eksportivate tootjate poolt eksporditavatele tooteliikidele määrata normaalväärtus. Komisjoni hinnangul on ühe võrdlusriigi eksportiva tootja kohta saadud andmed piisavad, et neile võiks tugineda ülejäänud tooteliigid, sest leitud tooteliikide alusel on edaspidi võimalik toota puuduvaid tooteliike. Vaid ühe sellise eksportiva tootja olemasolu ei ole kuidagi erandlik ega uus praktika. Alusmäärus näeb ka ette, et normaalväärtuse arvutamisel võib omamaise müügi puudumise korral tugineda tootmiskuludele. Teiseks tuletatakse meelde, et inimarengu indeks ja SKP tase ei ole tegurid, mida võetakse arvesse sobiva võrdlusriigi määramisel. Sobiva võrdlusriigi määramiseks toimis komisjon põhjenduses 104 selgitatu kohaselt. Eeltoodud väited lükati seetõttu tagasi.

(108)

Lõpuks seadsid kaks Hiina eksportivat tootjat ja CCCMC küsimuse alla väidetava tõsise menetluse rikkumise, tuginedes asjaolule, et komisjon arvutas Hiina tootjate dumpingumarginaale alusmääruse mitteturumajanduslikke süsteeme käsitlevate sätete alusel. Pooled väidavad, et seaduslik õigus kohaldada mitteturundusmajanduslikku metoodikat Hiina eksportivate tootjate normaalväärtuse arvutamiseks kaotab kehtivuse 11. detsembril 2016. Seepärast on kõnealused pooled seisukohal, et komisjon on kohustatud kohaldama kõikide lõplike dumpinguvastaste meetmete suhtes, mis võetakse vastu pärast nimetatud kuupäeva, mis käesoleva menetluse puhul ka juhtub, kohaldama standardset dumpingu arvutamise metoodikat, nagu WTO õigusaktiga ette nähtud.

(109)

Selle väite kohta märgib komisjon, et küsimuses, kas kõnealuseid eeskirju alusmääruse kohaselt kohaldada või mitte, puudub komisjonil kaalutlusõigus. Seepärast lükati see väide tagasi.

(110)

Vastavalt põhjenduses 103 selgitatule määrati Hiinas asuvate eksportivate tootjate puhul normaalväärtus kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a võrdlusriigis, antud juhul Taiwanis kehtiva arvestusliku väärtuse põhjal.

(111)

Kuna Taiwanis puudus samasuguse toote omamaine müük, arvutati normaalväärtus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6, mille kohaselt lisati asjaomase tooteliigi keskmistele tootmiskuludele Taiwani turul uurimisperioodi jooksul kujunenud müügi-, üld- ja halduskulud ning saadud kasum.

(112)

Tootmiskulude kehtestamise alusena kasutas komisjon ühe koostööd tegeva Taiwani tootja (Ta Chen) andmeid. Tuleb märkida, et teine koostööd tegev Taiwani tootja (King Lai) tootis vaatlusalust toodet uurimisperioodi jooksul väga piiratud koguses ning tootmine oli peamiselt seotud spetsialiseeritud tooteliikidega. Selle väikesemahulise tootmise puhul toodab King Lai tooteid, mida peetakse siiski vaatlusaluseks tooteks ja mida võib pidada väikese karedusega liitmikeks, mille pinna karedus on spetsiaalse pinnaviimistluse tõttu suurem kui 0,8 mikromeetrit, ja seega on põhjenduses 47 toodud määratluse kohaselt tegemist vaatlusaluse tootega. Nende liitmike tootmiskulud on väga suured, mistõttu võib nende arvesse võtmine arvutust moonutada. Peale selle ei ekspordi valimisse kaasatud Hiina tootjad neid tooteliike liitu (ehkki nad võivad olla tootekoodidega hõlmatud, sest karedus ei ole parameeter, millega tootekoodide moodustamisel arvestatakse). Seepärast ei pidanud komisjon selle äriühingu tootmiskulude andmeid Hiina tootjatele normaalväärtuse arvutamiseks sobivateks.

(113)

Üks liidu importija väitis normaalväärtuse arvutamise küsimuses, et Taiwani äriühingu King Lai tootmiskulusid ei saa kasutada Hiina äriühingutele normaalväärtuse arvutamise alusena, sest King Lai toodab teistsugust toodet, mida ei saa pidada tööstusliitmikuks, mis omakorda viitab teistsugusele tootmismeetodile ja kasumi ulatusele.

(114)

Vastuseks sellele väitele kordas komisjon, et andmeid King Lai tootmiskulude kohta ei kasutatud võrdluses teiste äriühingutega. Teiste äriühingute normaalväärtuse arvutamisel kasutas komisjon vaid King Lai sama üldkategooria toodete, mida müüdi siseturul, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga c. Komisjon tuletas ka meelde, et arvutamisel kasutatud müügi-, üld- ja halduskulusid kohandati, et arvestada King Lai ja teiste äriühingute poolt toodetud toodete erinevusi. Kasutatud kasumitaseme kohta märgiti, et see asub samas vahemikus (1–5 %) kui teiste äriühingute kasum.

(115)

Sama liidu importija väitis ka, et teine Taiwani tootja, Ta Chen, kelle tootmiskulusid kasutati Hiina eksportivatele tootjatele normaalväärtuse arvutamise alusena, on suur ja integreeritud äriühing ning suudab seetõttu kulusid optimeerida. Seepärast ei saa kõnealust äriühingut väikeste Hiina tehastega võrrelda.

(116)

Selles küsimuses tuletas komisjon meelde, et Hiina tootjate tootmiskulusid selle menetluse ajal ei analüüsitud, kuna ükski Hiina tootja ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist. Tuleb siiski märkida, et Taiwani tootja väidetavad optimeeritud kulud saavad Hiina eksportivate tootjate jaoks kaasa tuua vaid madalamat arvestuslikku normaalväärtust ja järelikult ka madalamaid dumpingumarginaale.

(117)

Arvestades asjaolu, et Taiwanis suudeti määratleda vaid väike hulk tooteliike, mida valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad liitu ekspordivad, arvutas komisjon ülejäänud tooteliikide normaalväärtuse Taiwanis toodetud kõige sarnasemate tooteliikide tootmiskulude alusel, et saavutada täielik ja õiglane võrdlus, võttes aluseks tootmiskulud, mida on kohandatud:

(118)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud teates pakkus CCCMC välja alternatiivse aluse punktide a ja b kohandamiseks ning esitas selleks Hiina turgude andmed. Kuid ühelt poolt ei ole need andmed kinnitatud ja teiselt poolt pärinevad need mitteturumajanduslikust riigist. Seepärast muudaks nende andmete kasutamine võrdlusriigi normaalväärtuse arvutamise metoodika sisutühjaks. Seepärast lükati see CCCMC taotlus tagasi.

(119)

Lõplike järelduste avalikustamise järel väitsid CCCMC ja kaks Hiina eksportivat tootjat, et Taiwani kuluandmete kohandamine liidu tootmisharu kuluandmete alusel ei ole mõistlik. Kõnealused pooled viitasid liidu tavapraktikale, mille kohaselt ei ole seda varasemate juhtumite puhul tehtud.

(120)

Nagu juba varem öeldud, muudeti liidu varasemat praktikat põhjenduses 107 nimetatud WTO otsuse valguses. Puuduvate tooteliikide normaalväärtuse arvutamiseks tugines komisjon Taiwani kuluandmetele, kohandas tuvastatud kulud ning kinnitas need, kohaldades proportsionaalset kohandamist, mis tuvastati liidu tootmisharu tootmiskulude tasemel. CCCMC ei suutnud põhjendada, miks see ei olnud mõistlik, ega pakkuda välja alternatiivset meetodit.

(121)

Pärast täiendavate järelduste avalikustamist kordasid CCCMC ja kaks Hiina eksportivat tootjat oma vastuväidet liidu tootmisharu andmete kasutamisele puuduvate tooteliikide normaalväärtuse arvutamisel kasutatavate tootmiskulude kohandamiseks. Pooled rõhutasid, et komisjon ei esitanud tõendeid, mis näitaksid, et liidu turu toorainekulude erinevus on Taiwani turuga samal tasemel. Lisaks kordasid pooled oma väidet, et komisjon võiks eespool nimetatud kohandamiseks kasutada Hiina õmblusteta ja keevisliitmike ekspordimüügi hindade erinevusi, kuna müügihinnad „peegeldavad teatud ulatuses suundumusi tootmiskulude erinevuses“.

(122)

Vastuseks eeltoodud väidetele rõhutas komisjon kõigepealt, et toorainena kasutatud torude tüüpide või terase klasside suhtes toimuvat kohandamise taset ei ole võimalik Taiwani turu andmetega võrrelda, sest Taiwani tootja, kelle tootmiskulusid normaalväärtuse arvutamise alusena kasutati, lihtsalt ei kasutanud teatud tüüpi toorainet. See oli ka peamine põhjus, mis komisjon üleüldse kaalus puuduvate kuluandmete otsimist võrdlusriigi turust väljaspool. Teiseks korrati Hiina hindade kasutamisega seoses, et ükski Hiina eksportiv tootja ei taotlenud selles menetluses turumajanduslikku kohtlemist. Seetõttu ei olnud andmed Hiina tootmiskulude kohta kättesaadavad ega kontrollitavad. Seepärast ei saa komisjon teha järeldusi selle kohta, millises ulatuses peegeldavad müügihindade erinevused eri tooteliikide tootmiskulude erinevusi (8). Isegi kui selliseid järeldusi oleks võimalik teha, kehtiks need mitteturumajandusliku riigi tootmiskulude kohta. Seega lükati eespool esitatud väited tagasi.

(123)

Lisaks seadsid need huvitatud isikud küsimuse alla kohanduse, mille kohaselt on õmblusteta torudest valmistatud liitmike tootmine 2,12–2,97 korda kallim kui keevistorudest liitmike valmistamine. Nad tuginevad CCCMC poolt pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud põhjendamata väitele, mille kohaselt on keevis- ja õmblusteta torude hinnatasemete erinevus väidetavalt väiksem kui 30 % keevistoru hinnast.

(124)

Selles küsimuses märgiti, et komisjoni tehtud kohandused põhinevad õmblusteta torudest ja keevistorudest valmistatud liitmike jälgitavade kulude vahelistel erinevustel, mitte keevis- ja õmblusteta torude endi hindade erinevusel. Samuti tuleb märkida, et ükski Hiina eksportiv tootja ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist. Selle tulemusel ei esitanud Hiina eksportivad tootjad mingeid andmeid tootmiskulude kohta ega teinud seda ka siis, kui seadsid kahtluse alla komisjoni poolt määratletud kulud ja erinevused. Veelgi enam, standardsed hinnakirjad on kulude ja hindade määramisega veel vähem seotud, sest need ei anna teavet efektiivselt kohaldatud hindade, veel vähem kulutasemete kohta.

(125)

Oma kinnituste põhjendamiseks esitasid huvitatud isikud erinevuste analüüsi, mis põhines tootjate Zhejiang Goodi ja Zhejiang Jndia hinnatasemetel, ning tegid selle põhjal järelduse, et kohaldatav hindade kohandamine peaks olema vastavalt vahemikus 0,43–1,70 ja 0,64–1,80.

(126)

Lisaks sellele, et need vahemikud viitavad hindadele, mitte kuludele, ei tõenda asjaolu, et keevistorudel põhinevad liitmikuid müüakse mõnikord kõrgema hinnaga kui õmblusteta torudel põhinevaid liitmikke, seda, et kulud peaksid olema suuremad. Esitatud hinnatasemed illustreerivad pigem majandusliku seose puudumist kulude ja klientidele kehtestatud hindade vahel või, teisest küljest, viitavad asjaolule, et oma rolli on mänginud muud tegurid, näiteks tellimuste mahud. Komisjon ei saa konfidentsiaalsuse nõude tõttu avalikustada aluseks olevaid andmeid, kuid saab avaldada edasised faktilised andmed, mille kohaselt on kohandamine keevistorudel (W) põhinevatelt liitmikelt õmblusteta torudel (S) põhinevatele liitmikele kooskõlas tootekoodi kirjeldusega järgmine:

Muud ümberhindamised ei olnud vajalikud, et teha arvutusi Hiina eksportivate tootjate poolt eksporditavate tooteliikide kohta.

(127)

Seejärel tegi komisjon edasisi kohandusi, hinnates kõige odavama teraseklassi W1 kulu ümber teistele klassidele ja/või õmblusteta torude teistele klassidele, kasutades taas andmeid liidu tootmisharu tootmiskulude kohta. Komisjon ei saa taaskord konfidentsiaalsuse nõude tõttu avalikustada aluseks olevaid andmeid, kuid saab avaldada edasised faktilised andmed:

Muud ümberhindamised ei olnud vajalikud, et teha arvutusi Hiina eksportivate tootjate poolt eksporditavate tooteliikide kohta.

(128)

Komisjon soovib ka rõhutada, et oma kommentaarides nende kohandustegurite kohta ei viita huvitatud isikud mõlema Hiina eksportiva tootja hinnatasemetele, nagu nad seda tegid muude kohandamiste puhul, ilmselt põhjusel, et need andmed ei sea komisjoni metoodikat kahtluse alla.

(129)

Kujude erinevuse puhul tehti kohandusi nelja valimisse kaasatud eksportiva tootja müügihindade andmete alusel, mis on palju ülevaatlikumad kui kahe tootja andmed, keda Hiina huvitatud isikud esindavad.

Võttes aluseks torupõlvede hinnataseme, on proportsioonid järgmised:

(130)

Normaalväärtuse arvutamise järgmisel etapil kohandas komisjon põhjenduste 112–117 kohaselt arvutatud tootmiskulud, liites neile müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi. Kuna mõlemal koostööd tegeval Taiwani tootjal puudus samasuguse toote omamaine müük ning ühel tootjal (Ta Chen) puudus sama üldkategooria toodete müük, tuli kohaldada alusmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c. Selleks kasutas komisjon normaalväärtuse arvutamisel teiselt Taiwani koostööd tegevalt äriühingult (King Lai) saadud müügi-, üld- ja halduskulude summasid, mis olid ainsad kättesaadavad ja kinnitatud andmed, mis viitasid sama üldkategooria toodete müügile Taiwani turul.

(131)

Tuleb märkida, et Hiina eksportivate tootjate jaoks nominaalväärtuse arvutamisel kasutatud müügi-, üld- ja halduskulusid kohandati (vähendati), sest tuvastati, et kolm valimisse kaasatud Hiina tootjat toodavad ja müüvad samuti peamiselt standardtooteid, nagu on selgitatud põhjenduses 86. Normaalväärtuse müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi võrra kohandamise viimane etapp on seega sama nagu selles põhjenduses sätestatud.

(132)

Müügi-, üld- ja halduskulude kohandamise puhul nõustuvad kaks Hiina eksportivat tootjat ja CCCMC oma lõplike järelduste avalikustamise järel esitatud teates, et vähendamisi tuleb teha normaalväärtuse arvutamisel kasutatavate müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramise ajal. Selle põhjuseks on asjaolu, et Taiwani eksportija, kelle andmeid sel puhul kasutatakse, ei tooda standardset toodet. Samas kahtlevad need pooled, kas komisjon hindas kõnealuse vähendamise taset ikka õigesti.

(133)

Selles osas märgitakse, et kohandamisi tehti Taiwani äriühingu King Lai ja teise Taiwani äriühingu Ta Chen müügi-, üld- ja halduskulude üldstruktuuri võrdluse alusel. Selle meetodi kasuks otsustati põhjusel, et King Lai oli ainus äriühing, kellel oli omamaine müük Taiwanis (Ta Chenil ei olnud vaatlusaluse toote omamaist ega ühegi sama üldkategooria toote müüki). Kohandused on põhjendatud, sest esimene äriühing toodab keerukat spetsialiseeritud toodet, samal ajal kui teine äriühing toodab standardset toodet (seega on nende müügi-, üld- ja halduskulude mõned osad selgelt erinevad). Selle võrdluse põhjal lahutas komisjon King Lai müügi-, üld- ja halduskuludest kvaliteedikontrolli osakonnaga seotud uurimis- ja arendustegevuse kulud ning osa tööjõukuludest. Muid olulisi erinevusi nende kahe äriühingu vahel müügi-, üld- ja halduskulude muude kategooriate osas ei olnud. Tuleb rõhutada, et selle kohandamise puhul lahutas komisjon eespool nimetatud müügi-, üld- ja halduskulude kaks tervet kategooriat. Seega kasutas komisjon selle kohandamise tegemisel konservatiivset meetodit, kohandades pigem üles- kui allapoole.

(134)

Huvitatud isikud väitsid ka, et komisjon ei võrrelnud kõnealuse Taiwani äriühingu ja Hiina eksportivate tootjate müügi-, üld- ja halduskulude struktuuri.

(135)

Selles küsimuses tuletab komisjon meelde, et kuna Taiwan on võrdlusriik, tuleb kasutada Taiwani omamaise müügiga seotud Taiwani müügi-, üld- ja halduskulusid. Nende kohandamine Hiina tootjate müügi-, üld- ja halduskuludega võrdlemise põhjal tähendaks mitteturumajandusliku riigi võrdluskulude kasutamist. Sellele vaatamata rõhutati, et komisjoni tehtud kohandamise tulemusena vähendati normaalväärtuse arvutamisel kasutatavaid müügi-, üld- ja halduskulusid tasemeni, mis on valimisse kaasatud Hiina äriühingute müügi-, üld- ja halduskuludega võrreldes mõistlik. Tegelikult on kaks valimisse kaasatud Hiina äriühingut kolmest andnud teada kõrgematest müügi-, üld- ja halduskuludest kui need kulud, mida kasutati normaalväärtuse arvutamisel.

(136)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või väljaspool liitu asuvate sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu.

(137)

Ekspordihinnad määrati kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 vaatlusaluse toote eksportivast riigist eksportimiseks müümise eest tegelikult makstud või makstava hinna alusel.

(138)

Normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(139)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tegemiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(140)

Sellest lähtuvalt kohandati erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes, allahindlustes ja komisjonitasudes, kui ilmnes, et need mõjutavad hindade võrreldavust. Korrigeerimiste kogusumma oli vahemikus 5–16 % ning põhines Hiina eksportivate tootjate esitatud ja kohapeal kontrollitud tegelikel väärtustel. Need näitajad olid esitatud Hiina äriühingute poolt asjakohaste kulude kohta ning need avalikustati äriühingutele eraldi teadetes.

(141)

Hiina rakendab käibemaksu tagastamist ekspordi puhul üksnes osaliselt ning sellel juhul 8 % käibemaksu ei tagastata. Et tagada normaalväärtuse väljendamine samal maksustamistasemel kui ekspordihinna puhul, kohandati normaalväärtust ülespoole käibemaksu selle osa võrra, mida suure läbimõõduga õmblusteta torude ekspordile kehtestatud käibemaksust Hiina eksportivatele tootjatele ei tagastatud (9).

(142)

Seda kohandamist kommenteerisid oma avaldustes kaks Hiina eksportivat tootjat ja CCCMC pärast lõplike järelduste avalikustamist. Kõnealused pooled rõhutasid põhimõtet, et ekspordi puhul tagastamata käibemaksu tuleks parandada. Kuid kuna normaalväärtus on tunduvalt suurem kui ekspordihind, väidavad huvitatud isikud, et ekspordihinda tuleb kohandada 8 %, viidates turumajandusliku kohtlemise puudumisele ja kõrgematele dumpingumarginaalidele.

(143)

Selles küsimuses märgib komisjon, et normaalväärtus on kohandatud vastavalt Üldkohtu otsusele kohtuasjas T-423/09. Seepärast lükati see väide tagasi.

(144)

Nagu on kehtestatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi koostööd tegevate äriühingute puhul samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(145)

Sellest tulenevalt on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

(146)

Kaalutud keskmist dumpingumarginaali kohaldatakse koostööd tegevatele valimist väljajäetud Hiina eksportivatele tootjatele.

(147)

Seoses eeltooduga väitis üks liidu importija oma lõplike järelduste avalikustamise järel esitatud avalduses, et Taiwani äriühingu King Lai (0 %) ja sellega seotud Hiina äriühingu (41,9 %) dumpingumarginaalide erinevus ei ole mõistlik, sest mõlemad äriühingud toodavad sama liiki toruliitmikke, mis on tootevalikust välja arvatud.

(148)

Vastuseks sellele väitele juhitakse esmalt tähelepanu asjaolule, et Taiwani äriühing King Lai ei saanud dumpingumarginaaliks 0 % põhjusel, et see toodab tootevalikust välja arvatud toruliitmikke, nagu asjaomane liidu importija paistab arvavat. Tootevalikust välja arvatud tooteid ei võetud King Lai jaoks arvutatud dumpingumarginaali puhul arvesse. Samas tootis ja eksportis see äriühing liitu väikeses koguses tooteid, mis kuulus kõnealuse uurimise tootevalikusse. Seega tuli selle äriühingu jaoks arvutada dumpingumarginaal, mis osutus negatiivseks. Teisest küljest ei olnud Hiina äriühing King Lai valimisse kaasatud ja seepärast ei arvutatud talle individuaalset dumpingumarginaali. Äriühingule omistati seega valimisse kaasatud Hiina äriühingute keskmine kaalutud dumpingumarginaal. Dumpinguvastast tollimaksu siiski ei kohaldata toodete suhtes, mis ei kuulu kõnealuse uurimise tootevalikusse. Seega, kui on tõsi, et Hiina äriühing King Lai ekspordib liitu toodet, mis ei kuulu kõnealuse uurimise tootevalikusse, siis ei kohaldata tema suhtes importimisel dumpinguvastast tollimaksu.

(149)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate vähest koostööd ja juhindudes põhjenduses 95 toodud arutluskäigust, kehtestati Hiina üleriigiliseks dumpingumarginaaliks dumpingumarginaali kõrgeim tase, mis on kehtestatud tüüpilise tooteliigi mahu jaoks koostööd tegeva eksportiva tootja osas, kelle puhul tehti kindlaks dumping.

(150)

Sellest tulenevalt on üleriigiline dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, 64,9 %.

(151)

Viis Hiina eksportivat tootjat, kes ei kuulu valimisse, taotlesid selles menetluses individuaalset kontrollimist. Võttes arvesse taotluste suurt hulka, jõudis komisjon järeldusele, et nende taotluste heakskiitmine takistaks põhjendamatult uurimise õigeaegset lõpuleviimist. Selles küsimuses tuleb märkida, et kõnealuste äriühingute taotluste heakskiitmine enam kui kahekordistaks nende äriühingute arvu, kes hakkaksid individuaalse dumpingumarginaali arvutamist taotlema, samas kui algne valim koosneb neljast eksportivast tootjast. Lisaks tuleb märkida, et mõned individuaalse kontrollimise taotlejad kuuluvad kontsernidesse. Kõnealuste äriühingute esialgsete vastuste (väljavõttelise uuringu vormid) kohaselt tuleks individuaalse kontrollimise jaoks analüüsida ja kontrollida vähemalt seitsme äriühingu küsimustike vastuseid.

(152)

Kaebuse esitajalt saadud teabe ja hilisema uurimise põhjal on liidus uurimisperioodil vähemalt 16 samasuguse toote tootjat. Liidu tootjad, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangu, moodustavad alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses liidu tootmisharu (edaspidi „liidu tootmisharu“).

(153)

Liidu kogutoodang uurimisperioodil oli hinnanguliselt ligikaudu 8 270 tonni. Komisjon tegi näitaja kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud küsimustike vastuste ja kaebuse esitajalt saadud hinnanguliste andmete põhjal. Nagu on märgitud põhjendustes 11–13, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut. Valimisse valitud liidu tootjate toodang moodustab umbes 43 % liidu samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust.

(154)

Üks pool palus selgitust, miks oli liidu kogutoodangu maht esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamise vahel vähenenud 80 tonni võrra. Esialgsete järelduste kohaselt oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 8 350 tonni. Eelmises põhjenduses märgitakse, et liidu kogutoodang on hinnanguliselt ligikaudu 8 270 tonni. Erinevuse põhjus seisneb selles, et uurimise ajutises faasis hindasid komisjoni talitused ühe valmist väljajäetud liidu tootja tootmismahtu valesti. See liidu tootja lõpetas uurimisperioodil tootmise. Seepärast arvutati selle tootja tootmismaht ümber, võttes arvesse tootmise lõpetamist. Komisjon kinnitas, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli hinnanguliselt ligikaudu 8 270 tonni.

(155)

Kuna valimisse kaasatud ettevõtted moodustuvad vaid ühest tootjast ja äriühingute grupist, tuli kõik mikromajanduslikke näitajaid puudutavad andmed indekseerida, et tagada konfidentsiaalsus alusmääruse artikli 19 kohaselt.

(156)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu hinnangulise kogumüügi põhjal liidu turul ja vaatlusaluse toote liitu importimise kogumahu alusel.

(157)

Liidu tootmisharu samasuguse toote müügimahtu hinnati tegelike kontrollitud andmete põhjal, mille esitasid valimisse kaasatud tootjad oma küsimustike vastustes, koostööst loobunud tootjate puhul aga kaebuse esitaja esitatud andmete põhjal.

(158)

Nagu eespool põhjenduses 47 selgitatud, klassifitseeritakse vaatlusalune toode kahe CN-koodi alla: ex 7307 23 10 ja ex 7307 23 90. Kuid need kaks CN-koodi hõlmavad vaatlusaluse toote kõrval ka käesoleva uurimise ulatusest välja jäetud tooteid. Seepärast tuli käesoleva uurimise ulatusest väljajäänud impordimahud lahutada eespool nimetatud CN-koodide alla kvalifitseeritud impordi kogumahust.

(159)

Kaebuse esitaja hindas vaatlusaluse toote impordimahtu kõikide päritoluriikide puhul oma turuteadmiste põhjal. Asjaomaste riikide puhul leidis kaebuse esitaja, et vaatlusalused tooted moodustasid Hiina ja Taiwani puhul enamiku eespool nimetatud CN-koodidega hõlmatud mahust, olles vastavalt 90 % ja 100 %.

(160)

Selle hinnangu kontrollimiseks kasutas komisjon varasema, 10. novembril 2012 algatatud roostevabast terasest toruliitmikke käsitleva uurimise käigus saadud teavet. Nimetatud uurimine hõlmas kõiki kahe CN-koodi alla klassifitseeritud tooteid, sh käesoleva uuringu vaatlusalust toodet. Analüüsist selgus, et vähemalt 22,3 % Hiina eksportivate tootjate poolt eksporditud ja nimetatud CN-koodide alla klassifitseeritud toodetest jääksid käesoleva uurimise ulatusest välja. Taiwani puhul leidis kaebuse esitaja esitatud hinnang, st 100 %, kinnitust.

(161)

Hiina puhul otsustas komisjon kohandada impordimahtu kõige konservatiivsema näitaja ehk 22,3 % alusel.

(162)

Lisaks kohandati tarbimist ka uurimise tootevalikust välja arvatud äärikutega/väikese karedusega liitmike mahtudega (vt punktid 2.2.1 ja 2.2.2). Imporditud mahu hinnanguliseks suuruseks määrati väljavõttelise uuringu vastuste põhjal ligikaudu 150 tonni Hiina puhul ja 20 tonni Taiwani puhul. Seepärast arvati need mahud Hiinast ja Taiwanist pärit impordi hinnangulisest mahust maha. Liidu tootmisharu puhul leiti uurimise käigus, et nende väljaarvatud tooteliikide tootmis- ja müügimahud on ebaolulised.

(163)

Selle alusel on liidu tarbimine arenenud järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(164)

Alates 2012. aastast kuni uurimisperioodini on liidu tarbimine suurenenud 3 % võrra.

(165)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote importi tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 4 hinnata kumulatiivselt.

(166)

Hiinast ja Taiwanist pärit impordi kindlakstehtud dumpingumarginaalid on kokkuvõtlikult esitatud eespool põhjendustes 145 ja 94.

(167)

Kui äriühing King Lai välja arvata, ületavad kõik kõnealused marginaalid alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumkünnist. Nagu põhjenduses 94 märgitud, on dumpinguvaba impordi maht ebaoluline. Igal juhul oli see dumpinguvaba import Taiwani vaatlusaluse toote impordi kogumahust välja arvatud.

(168)

Kummastki asjaomasest riigist pärit import ei olnud tähtsusetu alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses. Uurimisperioodil oli Hiina ja Taiwani turuosa vastavalt 22,9 % ja 7,8 % nagu põhjenduses 181 öeldud.

(169)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja samasuguse toote konkurentsitingimused olid samuti sarnased. Tegelikult konkureerisid imporditud tooted omavahel ja liidus toodetud vaatlusaluse tootega. Tooted on vastastikku asendatavad ning neid turustati liitu võrreldavate müügikanalite kaudu ja müüdi sarnase kategooria lõpptarbijatele.

(170)

Seega olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ning asjaomastest riikidest pärit importi uuriti kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt.

(171)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitmed pooled, et komisjon ei olnud piisavalt uurinud Hiinast ja Taiwanist liitu imporditud liitmike ega ka imporditud liitmike ja liidu toodangu vahelisi konkurentsitingimusi.

(172)

Kõnealused pooled väitsid oma turuteadmistele tuginedes, et Hiinas toodetud ja sealt liitu eksporditud ning Taiwanis toodetud ja sealt liitu eksporditud liitmike vahel on olulised erinevused. Need pooled leidsid, et eksporditud toodete vahel puudub konkurents, mille põhjus on toodete füüsilised omadused ning tõsiasi, mil määral on tooted suutelised täitma sama või sarnast lõppkasutuse funktsiooni ning millises ulatuses tajuvad ja käsitlevad tarbijad neid tooteid teatud nõudluse rahuldamiseks vajalike konkreetsete funktsioonide täitmise alternatiivsete võimalustena.

(173)

Need pooled väitsid, et komisjoni poolt tehtud ulatuslikud kohandamised Hiina ja Taiwani toodete hinnavõrdluse sarnasuse saavutamiseks näitavad, et tooraine (õmblusteta torud ja keevistorud), teraseklasside ja tootmisprotsessiga seotud omaduste vahel on olulised erinevused. See avaldab mõju hinnale, mis halvendab toodete asendatavust turul. Pealegi näitab hinna areng hinnaerinevusi kahe päritoluriigi vahel.

(174)

Esiteks on komisjon seisukohal, et eri tooteliikide vahelise konkurentsi küsimus ei ole kahju hindamise puhul otsustava tähtsusega. Seni kuni kõik tooteliigid moodustavad ühe toote, puudub eespool põhjendustes 43–50 toodud põhjusel vajadus kahjude hindamise jagamiseks pelgalt fakti põhjal, et väidetavalt moodustavad eri tooteliigid konkurentsiseaduse vaatepunktist lähtudes eraldi tooteturud.

(175)

Teiseks, isegi kui tooteliikide vahelise tegeliku konkurentsi küsimus oleks oluline, peab komisjon märkima, et väidet konkurentsi puudumise kohta ei toeta ükski tõendusmaterjal. Komisjon leidis hoopis, et vaatlusalused tooted, mida ekspordivad Hiina eksportiv tootja ja Taiwani eksportivad tootjad, tegelikult konkureerivad liidu turul. Need tooted on suures osas vastastikku asendatavad. Seda järeldust toetas vaatlusaluse toote keskmine hind. Olukorras, kus õmblusteta torudest toodetud vaatlusaluse toote hind on sama mis keevistorudest toodetud vaatlusalusel tootel, on täheldatav selge kattumine (10). Mis puudutab konkurentsi liidu tootmisharuga, siis uurimine kinnitas, et valimisse kaasatud liidu tootjad tootsid või suutsid toota mõlemast toorainest ja kõiki tooteliike. Seepärast lükati need väited tagasi ning impordi mõju kumulatiivne hindamine kiideti heaks.

(176)

Täiendavate järelduste avalikustamise järel kordasid asjaomased huvitatud isikud oma väidet, et asjaomastest riikidest pärinevat importi ei tohiks kumulatiivselt hinnata. Selles küsimuses märkis komisjon, et isegi kui konkurentsi asjaomaste riikide impordi vahel analüüsitaks tootekoodide alusel, oleks tulemus sama, st valitseb selge hinnakonkurents. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(177)

Lisaks väitsid nimetatud isikud, et ühe liidu tootja toodang koosneb peamiselt eriklassi roostevabast terasest liitmikest, samas kui 70 % Hiina toodangust on peamiselt valmistatud standardsest kategooria 304 või 316 austeniitterasest, mis tähendab, et need tooted ei konkureeri omavahel.

(178)

Vastuseks nendele väidetele märkis komisjon, et vaatlusaluse toote ja samasuguse toote vaheline konkurents tehti uurimise ajal kumulatiivse analüüsi käigus kindlaks, nagu eespool põhjenduses 174 on öeldud. Teraseklassi puudutava väite kohta tuleb märkida, et tegelikult tootis üks valimisse kaasatud liidu tootja samasugust toodet standardklassi roostevabast terasest, mis moodustas umbes 90 % tootja toodangust. Sellest järeldub, et Hiina tooted konkureerivad otseselt kõnealuse liidu tootja toodetega. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(179)

Kuna alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohta rohkem märkusi ei olnud, kiideti vaatlusalustest riikidest pärit impordi kumulatiivne hindamine heaks.

(180)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmebaasi, kaebuse esitaja turuteadmiste ja muu komisjonile kättesaadava teabe põhjal (vt põhjendused 156–164). Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu liidu tarbimisega, nagu on esitatud eespool tabelis 1.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(181)

Asjaomaste riikide import liitu muutus järgmiselt.

(182)

Eespool toodud tabelist selgub, et absoluutarvudes on asjaomastest riikidest pärit import vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt suurenenud (28 % võrra). Liitu suunatud dumpinguhinnaga impordi vastav turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil kokku 6 protsendipunkti.

(183)

Impordihindade muutumise puhul pidi komisjon alternatiivse allika puudumisel tuginema Eurostati andmetele, et määrata kindlaks impordi keskmised hinnad. Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/tonn)

(184)

Hiina dumpinguhinnaga impordi keskmised hinnad langesid 8 285 eurolt tonni eest 2012. aastal 6 936 euroni tonni eest uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil (2012–uurimisperiood) oli Hiina dumpinguhinnaga impordi keskmise ühikuhinna langus ligikaudu 16 %. Taiwani dumpinguhinnaga impordi keskmised hinnad langesid 7 543 eurolt tonni eest 2012. aastal 5 840 euroni tonni eest uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil oli Taiwani dumpinguhinnaga impordi keskmise ühikuhinna langus ligikaudu 23 %.

(185)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et komisjon oleks pidanud hindama nikli hinna vähenemise mõju vaatlusaluse toote hinnale uurimisperioodil, sest nikli hinna muutumisel on oluline roll roostevaba terase hinna kujunemisel. Ehkki on tõsi, et nikkel on üks torude (vaatlusaluse toote tooraine) tootmise hinda mõjutavaid peamisi tegureid, ei ole sellel otsest seost vaatlusaluse tootega. Lisaks leidis komisjon, et vaatlusaluse toote hind ei ole vastastikuses seoses nikli hinnaga (11). Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(186)

Komisjon hindas hinna allalöömist uurimisperioodil, võrreldes:

(187)

Samal kaubandustasandil toimunud tehingute hindu võrreldi tooteliigiti, tehes vajaduse korral tegelike kulude põhjal nõuetekohaseid kohandusi, ning pärast valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud hinnavähendite ja allahindluste mahaarvamist. Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootjate käibest uurimisperioodil.

(188)

Eespool kirjeldatu põhjal leiti, et Hiinast ja Taiwanist pärit dumpinguhinnaga import lõi liidu tootmisharu hindu alla vastavalt 59,4 % ja 76,1 %.

(189)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmab dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis kujundasid vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda.

(190)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kaebuses ja vajaduse korral Eurostati statistikas sisalduvate andmete ja teabe alusel, mistõttu andmed kehtivad kõikide liidu tootjate kohta. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete alusel, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate nõuetekohaselt kontrollitud vastustes küsimustikule.

(191)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(192)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(193)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(194)

Aastatel 2012–2013 püsis tootmismaht üsna stabiilsena. Alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini on liidu tootmisharu tootmismaht vähenenud 6 % võrra. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes üldine tootmismaht 8 %.

(195)

Samal perioodil vähenes tootmisvõimsus järsult 13 % võrra. Seda võib peamiselt seletada ühe liidu tootja tegevuse lõpetamise ja teise liidu tootja tootmise vähenemisega, mille tulemusel vähenes tootmisvõimsus ligikaudu 3 600 tonni võrra.

(196)

Laekunud andmed tootmisvõimsuse kohta näitavad tehnilist võimsust, mis tähendab seda, et maha on arvestatud tootmisharu poolt standardiks loetavad kohandamised seadistamise, hoolduse, ja kitsaskohtadega seotud ajakulu ning muude tavapäraste tööseisakute suhtes. Kuid käesoleval juhul on tegemist liidu tootmisharu teoreetilise tootmisvõimsusega.

(197)

Tootmisvõimsuse rakendamist on selle konkreetse tootmisharu puhul keeruline hinnata, sest see võib sõltuda seadmestiku tüübist ja tootmismahtudest. Üks valimisse kaasatud liidu tootja leidis, et varem saavutati maksimaalselt 60 % tootmisvõimsuse rakendamine. Seepärast on eespool toodud teoreetiline tootmisvõimsus reaalse tootmisvõimsusega võrreldes selgelt ülehinnatud.

(198)

Sellest järeldub, et tootmisvõimsuse rakendamine jäi vaatlusalusel perioodil madalale tasemele, moodustades ligikaudu 42 %. Ühe valimisse kaasatud liidu tootja ümberstruktureerimise ja teise liidu tootja sulgemise tõttu suurenes tootmisvõimsuse rakendamine kogu vaatlusalusel perioodil 3 protsendipunkti võrra. Tootmisvõimsuse madal rakendusaste halvendab püsikulude katmist, mis on üks liidu tootmisharu madala kasumlikkuse põhjuseid vaatlusalusel perioodil.

(199)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu sõltumatute klientide puhul ja turuosa kujunesid järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(200)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu müügimaht kokku 11 %, liidu tarbimine aga suurenes 3 %. Hiina ja Taiwani dumpinguhinnaga toodete müügimaht suurenes 945 tonni (vastavalt 21 % ja 55 %), samal ajal kui liidu tarbimine kasvas 379 tonni võrra. Samal ajal kasvava tarbimisega liidu turul väheneb liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa, mis langeb kokku asjaomastest riikidest pärineva impordi kasvuga. Veelgi enam, dumpinguga impordi põhjustatud pideva hinnasurve tõttu oli liidu tootmisharu sunnitud tootmist vähendama, et vältida müümist kahjumlike hindadega.

(201)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(202)

Täheldati, et kooskõlas tootmise ja müügi vähenemisega langes märgatavalt ka liidu tootmisharu tööhõive tase. Töökohtade kaotamise tingis tööjõu vähendamise vajadus, mille tulemusel moodustas tööjõu vähenemine 17 %. Selle tagajärjel on 10 % tõus liidu tootmisharu töötajate tootlikkuses, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, palju suurem kui tootmisvõimsuse rakendamise suurenemine 3 protsendipunkti võrra (vt põhjendus 193). See näitab, et liidu tootmisharu püüdis konkurentsivõime säilitamise nimel muutuvate turutingimustega kohaneda (suurendades dumpinguhinnaga impordi mahtu).

(203)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Varud

(204)

Lõppvarud kahanesid vaatlusalusel perioodil 23 %. Enamikku samasuguse toote liike toodab liidu tootmisharu tarbijate eritellimuste alusel. Samas peab tootmisharu ladustama eri tüüpi tooteid, et suuta konkureerida teiste tootjate kiirete tarneaegadega. Seda kinnitab ka lõppvarude muutumise analüüsimine protsendina toodangust. See näitaja püsis suhteliselt muutumatult ligikaudu 20–24 % juures tootmismahust.

(205)

Jõuti järeldusele, et varude taseme languse põhjus on peamiselt liidu tootmisharu juhtide kehtestatud rangemad käibekapitali nõuded.

(206)

Kui üks Taiwani väikeeksportija välja arvata, ületasid kõik dumpingumarginaalid miinimumtaset oluliselt. Tegelike kõrgete dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule ei olnud tähtsusetu, kui võtta arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(207)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 3 %, samal ajal kui liidu tootmisharu müügimaht vähenes 11 %. Hoolimata tarbimise suurenemisest, kaotas liidu tootmisharu turuosa. Teisest küljest suurenes vaatlusalusel perioodil asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa.

(208)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihind liidus

(209)

Eespool toodud tabel näitab ühiku müügihinna muutumist liidus võrrelduna ühiku toomiskuluga. Ühiku keskmine müügihind liikus üldjoontes kooskõlas tootmiskuludega. Ajavahemikus 2014. aastast kuni uurimisperioodini vähenesid tootmiskulud 2 %, mille tingis peamise tooraine hinna langus, kuid ühiku müügihind vähenes 5 %.

(210)

Lõplike järelduste avalikustamise järel väitis üks huvitatud isik, et komisjon ei võtnud arvesse üldist turuolukorda. Täpsemalt oli toimunud naftahinna langus, mis vähendas tootmiskulusid. Siiski ei esitanud kõnealune isik nende väidete toetuseks mingisuguseid tõendeid. Jäi siiski selgusetuks, kuidas täpsemalt on ülemaailmse naftahinna langus seotud selle konkreetse samasuguse toote tootmiskuludega. Lisaks hõlmas komisjoni kahjude analüüs ajavahemikku aastast 2012 kuni uurimisperioodini, mille jooksul võeti arvesse kõik toorained, sealhulgas energia. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(211)

Liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(212)

Keskmine töötasu töötaja kohta tõusis vaatlusalusel perioodil 10 %, mis ületab veidi inflatsioonist tingitud üldist hinnatõusu liidus. Siinjuures tuleb aga arvesse võtta töötajate arvu märkimisväärset kärpimist, mida on kirjeldatud põhjendustes 201 ja 202.

(213)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(214)

Liidu tootjate kasumlikkuse kindlakstegemiseks võttis komisjon liidu sõltumatutele tarbijatele toimunud samasuguse toote müügi eest saadud maksueelse netokahjumi protsendina sellise müügi käibest.

(215)

Kasumlikkus kujunes negatiivseks, moodustades 2012. aastal [8–10 %] ning 2013. ja 2014. aastal [2–4 %] ning näidates paranemise märke uurimisperioodil, moodustades [4–6 %]. Vaatlusaluse perioodi jooksul kaotasid valimisse kaasatud äriühingud müügimahtu ja turuosa ning otsustasid keskenduda kõrgema hinnaga segmentidele, kus dumpinguhinnaga importi esines vähem. See strateegia võimaldas neil kasumlikkust uurimisperioodil suurendada.

(216)

Seetõttu, kui valimisse kaasatud äriühingud ei saanud 2013. ja 2014. aastal tootmiskulude kasvu oma klientidele edasi kanda, siis uurimisperioodil sai valimisse kaasatud äriühingute kasumlikkus kasu tootmiskulude vähenemisest tootmisvõimsuse kasvu ja kõrgema hinnatasemega segmendis valitseva nõrgema konkurentsisurve tõttu.

(217)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog järgis langevat suundumust (–43 %), mille peamine põhjus oli varude vähenemine.

(218)

Investeeringutasuvus vähenes ajavahemikus 2012–2014, kuid taastus uurimisperioodil, järgides kasumlikkuse suundumust. Liidu tootmisharu suurendas ajavahemikus 2012. aastast kuni uurimisperioodini investeerimist 22 % võrra. Kuid seda 22 % kasvu tuleb vaadelda absoluutnäitajate valguses. Liidu tootmisharu valimi investeeringute tase oli 2012. aastal alla ühe miljoni ning ulatus uurimisperioodil ühe miljonini peamiselt tavalise hoolduse ja ohutusvarustusega seotud kulude tõttu.

(219)

Mitu huvitatud isikut väitis, et kasumlikkuse langust perioodil 2012–2013 tuleb tõlgendada, pidades silmas investeeringute olulist suurenemist liidu tootmisharus. Nende hinnangul olid investeeringud perioodil 2012–2013 suurenenud 78 %. Pärast järelduste teistkordset avalikustamist kordasid need isikud oma väidet ja kinnitasid, et 78 % kasvu tuleb lugeda suureks investeerimiskuluks.

(220)

Selles küsimuses märkis komisjon, et liidu tootjad ei investeerinud oma tootmismeetodite parandamisesse, vaid, nagu eespool öeldud, kohustuslikku ohutusvarustusse ja hooldusesse. Ehkki investeeringud tõepoolest suurenesid, vähenes investeeringutasuvus samal ajal olulisel määral. Lisaks tuleks investeeringuid võrrelda samasuguse toote kogumüügiga ning kõnealune investeering moodustas vaid 2–4 % samasuguse toote kogumüügist. Pealegi on investeeringud vaid üks kahjunäitajatest ning neid ei tohiks isoleeritult analüüsida.

(221)

Tehakse järeldus, et enamik kahjunäitajaid on vaatlusaluse perioodi vältel negatiivse suundumusega. Eelkõige paljastavad liidu tootjate toodangu ja turuosaga seotud kahjunäitajad liidu tootmisharus valitsevaid tõsiseid raskusi ning jätkuvat hinna allalöömise esinemist. Ainus positiivne näitaja ehk kasumlikkuse kerge paranemine uurimisperioodil saavutati müügimahu ja turuosa arvelt kõrgema hinnatasemega segmenti liikudes. See ei pruugi kesta kaua, kui dumpinguhinnaga import siseneb samuti kõrgema hinnatasemega segmenti. Sellest tulenevalt näitab mikro- ja makromajanduslike näitajate hindamine üldist negatiivset suundumust. Eespool esitatu põhjal võib kinnitada, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(222)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile.

(223)

Need tegurid on järgmised: import kolmandatest riikidest, liidu tootjate ekspordi müügitulemused, liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise madal tase ja dumpinguvaba import Taiwanist.

(224)

Eksportivate tootjate müügihinnad langesid keskmiselt 8 129 eurolt tonni kohta 2012. aastal 6 658 eurole tonni kohta uurimisperioodil (–18,1 %). Asjaomaste riikide eksportivad tootjad alandasid vaatlusalusel perioodil pidevalt ühiku müügihinda, mis võimaldas neil oluliselt suurendada oma turuosa ajavahemikus 2012. aastast (24,7 %) uurimisperioodini (30,7 %).

(225)

2012. aastast alates avaldas vaatlusalustest riikidest pärit impordi järjepidev suurendamine hindadega, mis liidu tootmisharu hindu alla lõid, selgelt kahjulikku mõju liidu tootmisharu finantstulemustele. Samal ajal kui liidu tootmisharu kärpis kulusid, vähendades töötajate arvu ja sulgedes tehaseid, suurenes dumpinguhindadega import pidevalt, mis sundis liidu tootmisharu müügimahtusid vähendama. Selle tagajärjel kaotas liidu tootmisharu turuosa ega suutnud kasu lõigata tarbimise suurenemisest.

(226)

Võttes arvesse selget ajalist kokkulangevust ühest küljest alanevate hindadega dumpinguhinnaga impordi pidevalt suureneva mahu ning teisest küljest liidu tootmisharu müügimahu vähenemise vahel, võib järeldada, et liidu tootmisharule kahjuliku olukorra põhjustas dumpinguhinnaga import.

(227)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et eksportivate tootjate müügihindade vähenemist saab seletada nikli hinna langusega. Kuid, nagu on esitatud eespool põhjenduses 185, otsene seos nikli hinna ja impordihindade vahel puudub. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(228)

Mitu huvitatud isikut väitis, et liidu tootmisharule põhjustatud kahju ei saa kanda asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi arvele, sest vaid ühe valimisse kaasatud liidu tootja hinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil ning ülejäänud valimisse kaasatud liidu tootjad suutsid oma müügihindade taset säilitada. See väide lükatakse tagasi järgmistel põhjustel. Liidusisene statistika ei ole käesoleval juhul usaldusväärne, sest see hõlmab vaatlusaluse toote kõrval ka muud tüüpi toruliitmikke. Peale selle ei toimunud liidu tootmisharus vaatlusalusel perioodil kuigi olulist langust (–5 %), kuid see tuli siiski müügimahtude, mis vähenesid 11 %, ja turuosa, mis vähenes 5,5 %, kaotuse arvelt samal perioodil.

(229)

Pärast järelduste teistkordset avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et vastupidiselt komisjoni seisukohale eespool toodud põhjenduses 228, iseloomustavad Eurostati andmed liidu tootjate hinnakujunduspõhimõtteid ning seetõttu on õige väita, et liidu tootjate hinnad püsisid vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Eespool öeldut arvestades märkis komisjon järgmist. Nagu eespool selgitatud on asjakohase CN-koodi määratlus laiem kui vaatlusaluse toote ja samasuguse toote määratlus (vt põhjendus 158). Peale selle väidavad huvitatud isikud ekslikult, et liidu tootjad toodavad vaid samasugust toodet, mis on klassifitseeritud kahe kõnealuse CN-koodi alla. Liidu tootmisharu toodab siiski ka tooteid, mis ei ole hõlmatud käesoleva määruse tootemääratlusega ja on klassifitseeritud kahe kõnealuse CN-koodi alla. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(230)

Kuna rohkem märkusi ei olnud, tõendas komisjon, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju.

(231)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht (tonnides) ja turuosa

(232)

Vaatlusaluse toote suurim eksportija liitu Hiina järel on Šveits 10 % turuosaga, võrreldes Hiina/Taiwani 30,7 %-ga. Selle impordi hinnad sarnanesid liidu tootmisharu hindadele, st 10 300 eurole tonni eest.

(233)

Kõikidest muudest riikidest pärit impordi maht ja turuosa jäid vaatlusalusel perioodil stabiilseks, moodustades vastavalt 2 500 tonni ja 37 %. Eespool toodust võib seetõttu järeldada, et nimetatud impordi mõju ei põhjustanud Hiinast/Taiwanist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelise põhjusliku seose katkemist.

(234)

Mitu huvitatud isikut väitis, et komisjon oleks pidanud analüüsima Indiast pärit impordi hinnamõju. Pärast järelduste teistkordset avalikustamist need isikud kordasid seda väidet ning lisasid, et keskmised hinnad Indias olid vaatlusalusel perioodil vabalanguses. Komisjoni hinnangul on Indiast pärit impordi turuosa 1,4 %. Indiast pärit samasuguse toote keskmine hind oli uurimisperioodil ligikaudu 9 500 eurot tonni eest. Kuigi on tõsi, et Indiast pärit toote keskmine hind langes 13 700 eurolt tonni eest 2012. aastal ligikaudu 9 500 eurole tonni eest uurimisperioodil, oli see siiski 27 % kõrgem kui Hiinast pärit vaatlusaluse toote keskmine hind ning 61 % kõrgem kui Taiwani hind. Seepärast ei kõrvaldanud see import põhjuslikku seost.

(235)

Mitu huvitatud isikut väitis, et komisjon oleks pidanud analüüsima Venemaalt pärit samasuguse toote importi. Kaebuse esitaja aga väitis hoopis, et seda importi ei tohiks põhjuslike seoste analüüsimisel arvesse võtte, sest CN-koodide alla klassifitseeritud vaatlusalused tooted ei ole samasugused tooted.

(236)

Komisjon leidis, et Venemaa impordi hinnad moodustasid uurimisperioodil Eurostati asjaomaste CN-koodide suhtes esitatud andmete põhjal ligikaudu 1 000 eurot tonni eest. Seega on Venemaa import seotud teistsuguse tootega, mis on enam kui seitse korda odavam kui Hiina import. Seepärast loeti see import põhjuslike seoste analüüsis ebaoluliseks.

(237)

Pärast järelduste teistkordset avalikustamist väitis mitu huvitatud isikut, et Venemaalt ja Indiast pärit impordi mõju tuleb hinnata kumulatiivselt. Nagu on esitatud eespool põhjenduses 236, ei võetud Venemaalt pärit importi põhjuslike seoste analüüsis arvesse, sest komisjoni hinnangul ei ole Venemaalt pärit tooted hõlmatud vaatlusaluse toote määratlusega ning ei kuulu seetõttu käesoleva uurimise alla. Sel põhjusel ei saa seda importi koos Indiast pärit impordiga kumulatiivselt hinnata. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(238)

Liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Eksporditulemused

(239)

Valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud andmete kohaselt langesid ekspordihinnad vaatlusalusel perioodil 14 % ja ekspordimahud kolmandate riikide sõltumatutele klientidele langesid vähem kui 1 % võrra liidu tootmisharu kogumüügist. Uurimisperioodil kantud kahju ei olnud siiski tõsine, moodustades vähem kui 0,8 % liidu tootmisharu kogukäibest.

(240)

Seepärast võib järeldada, et liidu tootmisharu eksporditegevus ei kõrvalda põhjuslikku seost.

(241)

Võttes arvesse valimisse kaasatud äriühingute tootmisvõimsuse vähest rakendamist vaatlusalusel perioodil, uuris komisjon ka seda, kas liigne tootmisvõimsus võis kahju tekitamisesse oma osa anda või isegi põhjuslikku seost kõrvaldada. Praegusel etapil leiab komisjon, et nii see siiski ei olnud. Esiteks, nagu on esitatud eespool põhjenduses 197, peavad äriühingutel olema olulised teoreetilised võimsused, et klientide nõudmistele vastata, kuid selle teoreetilise võimsuse täies ulatuses kasutamine on ebarealistlik. Teiseks on liidu tootmisharu näidanud kasumlikkust veel väiksema tootmisvõimsuse rakendamise taseme juures 2012. aastal, mis tõendab, et kahju ei ole põhjustatud liigsest tootmisvõimsusest. Seetõttu tehti järeldus, et tootmisvõimsuse vähese rakendamise mõju on vähetähtis ning ei saa seega põhjuslikku seost kõrvaldada.

(242)

Dumpinguvaba impordi maht oli tähtsusetu, moodustades uurimisperioodil 300 kg, võrreldes liidu kogutarbimisega, mis moodustas 14 145 tonni. Seetõttu tehti järeldus, et selle impordi mõju liidu tootmisharule on ebaoluline ning ei saa seega põhjuslikku seost kõrvaldada.

(243)

Tehti kindlaks põhjuslik seos liidu tootjate kantud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(244)

Asjaomaste riikide suureneva dumpinguhinnaga impordi märkimisväärne hinna- ja mahusurve liidu tootmisharule vaatlusalusel perioodil ei lasknud liidu tootmisharul liidu turu aeglasest taastumisest osa saada. Eespool toodud kahjunäitajate analüüsist nähtub, et liidu tootmisharu üldist majanduslikku olukorda on mõjutanud Hiinast ja Taiwanist pärit dumpingust tingitud madalate hindadega impordi suurenemine, mis lööb liidu hinnad alla. Hiina/Taiwani eksportijad suutsid hõivata märkimisväärse turuosa (30,7 % uurimisperioodil võrreldes 24,7 % 2012. aastal) liidu tootmisharu arvelt. Liidu tootmisharu kaotas ajavahemikus 2012. aastast kuni uurimisperioodini oma turuosast 5,5 protsendipunkti ja müügimaht vähenes 11 %, samal ajal kui tarbimine liidu turul suurenes.

(245)

Komisjon selgitas välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Muude tuvastatud tegurite puhul, st import kolmandatest riikidest, liidu tootjate ekspordi müügitulemused, liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise madal tase ja dumpinguvaba import Taiwanist, ei leitud, et need kõrvaldaksid põhjusliku seose. Isegi nende kombineeritud mõju analüüsimise järel jäi komisjon samale seisukohale: ilma dumpinguhinnaga impordita ei oleks kahjulik mõju liidu tootmisharu olukorrale olnud kindlasti nii ulatuslik. Eelkõige ei oleks turuosa nii madalale langenud ja kasumlikkus oleks olnud parem.

(246)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon käesolevas etapis järelduse, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjus oli asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import ning et teised tegurid ei kõrvaldanud seda põhjuslikku seost ei eraldi ega koos vaadelduna.

(247)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas on veenvat põhjust järeldamaks, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole praegusel juhul meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(248)

Liidu tootjad asuvad kümnes liikmesriigis (Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Poola, Soome ja Rootsi) ja annavad seoses põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmikega otseselt tööd ligikaudu 500 töötajale.

(249)

Ükski teadaolevatest tootjatest ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu eespool kahjunäitajate analüüsist näha, koges kogu liidu tootmisharu olukorra halvenemist ja kahjulikku mõju, mida põhjustas dumpinguhinnaga import.

(250)

Eeldatakse, et lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega taastatakse liidu turul õiglased kauplemistingimused ning võimaldatakse liidu tootmisharul kahjust taastuda. Selle tulemusena läheneks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks. Liidu tootmisharu on asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Tuletatakse meelde, et enamik kahjunäitajaid oli vaatlusaluse perioodi vältel negatiivse suundumusega.

(251)

Oluliselt olid mõjutatud eelkõige liidu tootjate toodangu, tootmisvõimsuse ja turuosaga seotud kahjunäitajad. Seepärast on meetmete võtmine oluline, et turg taastuks dumpinguvabale või vähemalt mittekahjustavale tasemele ning kõik tootjad saaksid tegutseda liidu turul õiglase kauplemise tingimustes. Vastupidisel juhul, kui meetmeid ei võeta, on väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi.

(252)

Pärast põhjenduses 35 toodud väite esitamist kontrollis komisjon seda taotlust (sh tegi kohapealse kontrolli liidu tootmisharu peakontoris). Komisjon leidis, et vastupidiselt esitatud väitele: i) konkureerivad välistöötlemise süsteemi raames imporditud tooted otseselt teiste liidu tootjate toodanguga; ii) peaks kehtestatud tollimaksumääral, milleks on Hiina tootjale, kellega liidu äriühingul on kehtestatud välistöötlemise protseduur, rakendatav 41,9 %, olema liidu tootja välistöötlemisega seotud tegevusest saadud tulule olema piiratud finantsmõju (10–15 %); iii) ei tohiks meetmete võtmine ohustada liidu tootja välistöötlemisega seotud tegevuse elujõulisust ning, sellest tulenevalt, ei tohiks töötajate arv väheneda ega ELi vahendite eesmärk ohtu sattuda. Seetõttu lükatakse väide tagasi. Komisjon tuletab selle küsimuse puhul ka meelde, et liidu tolliseadustikuga on ette nähtud, et tavaliselt kohaldatakse kaubanduse kaitsevahendeid välistöötlemise süsteemide suhtes juhul, kui väljaspool liitu tehtud toiming annab tootele mittesooduspäritolu, nagu see käesoleval juhul tundub olevat. Tollimaksu ei kohaldata aga juhul, kui toote mittesooduspäritoluks jääb liit, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud.

(253)

Seetõttu võib teha järelduse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldab liidu tootmisharul kahjustava dumpingu mõjudest toibuda.

(254)

Nagu põhjenduses 18 märgitud, esitas vaid üks importija üksikasjalikud andmed dumpinguvastaste tollimaksude mõju kohta. Kõnealune importija leidis, et esmaseks mõjuks on hinnatõus, mis avaldaks ebasoodsat mõju tema tulemuslikkusele tarneaegade ja konkurentsivõime seisukohast. Lisaks märkis see importija, et ta hakkaks keskenduma teistele toruliitmikke tootvatele riikidele, nagu Malaisia, Vietnam ja Korea. Uute välispartnerite valimine oleks aga aja- ja ressursimahukas ettevõtmine. Peale selle muudaks see nende varude taseme ja toodete kvaliteedi ebaühtlasemaks, mis omakorda avaldaks ebasoodsat mõju klientidele osutatava teenuse kvaliteedile.

(255)

Samas leiti, et importijad suudavad leida muid tarneallikaid, mistõttu on võimalik meetmete ebasoodsat mõju leevendada.

(256)

Lõplike järelduste avalikustamise järel vaidlustas üks huvitatud isik selle järelduse. Ta väitis, et liidu tootjad ei ole võimelised liidu turgu teenindama. Veelgi enam, olemasolevad toruliitmike tootjad leidsid, et näiteks Malaisia ja Tai tootjad ei suudaks pakkuda liidu importijate vajadustele vastavat kvantiteeti ja kvaliteeti.

(257)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Liidu tootjad tegutsevad praegu tingimustes, kus nad kasutavad oma tootmisvõimsusest keskmiselt 42 %. Seepärast on tõenäoline, et nad suudavad oma tootmist suurendada ja varustada liidu turgu praegusest suurema mahuga. Peale selle toodetakse toruliitmikke mitmetes teistes kolmandates riikides, näiteks Indias, Malaisias, Tais, Koreas või Jaapanis. Seepärast leiab komisjon, et ohtu toodete puudumiseks liidu turul ei tohiks tekkida.

(258)

Eespool öeldu põhjal tehti järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel ei ole importijatele olulist kahjulikku mõju.

(259)

Vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kasutajaid leitakse mitmetes tööstusvaldkondades. Kõige olulisem tegur kasutajate jaoks on toote kättesaadavus soovitud koguses ja kvaliteediga.

(260)

Kuna uurimises osales vaid üks kasutaja, ei saanud komisjon väljendada meetme koguselist mõju laiemale kasutajaskonnale. Kuid nimetatud koostööd tegeva kasutaja vastusest tuleneb, et dumpinguvastase meetme mõju selle äriühingu kuludele on ebaoluline (alla 1 % äriühingu käibest). Igal juhul on liidu tootmisharul piisavalt tootmisvõimsust, et rahuldada liidu nõudlust, ning on ka teisi kolmandaid riike, kes suudavad liitu varustada, kui ülekaalus on õiglased kauplemistingimused.

(261)

Eespool toodud põhjustel tehti järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel ei ole kasutajatele olulist mõju.

(262)

Eespool toodut arvesse võttes, tegi komisjon järelduse, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes meetmete kehtestamata jätmist.

(263)

Võimalikku kahjulikku mõju sõltumatutele importijatele ja kasutajatele leevendab alternatiivsete tarneallikate olemasolu.

(264)

Pealegi, kui arvestada dumpinguvastaste meetmete üldist mõju liidu turule, siis näib kasulik mõju – eelkõige liidu tootmisharule avalduv kasulik mõju – üles kaaluvat võimaliku kahjuliku mõju muudele huvirühmadele.

(265)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada lõplikud meetmed, et võimaldada liidu tootmisharul taastuda dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahjust.

(266)

Meetmete ulatuse kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantud kahju.

(267)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi tootmisharu saaks sektoris mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(268)

Selleks et määrata kindlaks sihtkasum, võttis komisjon arvesse sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumit, mida kasutatakse kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks.

(269)

Soovitavaks kasumimarginaaliks seati esialgu vahemik [7–12 %] kooskõlas valimisse kaasatud liidu tootjate sõltumatust müügist saadud kasumiga 2012. aastal. Ehkki Hiina ja Taiwani importijad olid liidu turule juba tulnud, ei olnud dumpinguhindadega impordi hinnad 2012. aastal veel oluliselt langenud. Seepärast tegi komisjon järelduse, et 2012. aasta kasumlikkus saavutati normaalsete turutingimuste mõjul.

(270)

Komisjon arvutas liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna, liites eespool nimetatud [7–12 %] suuruse kasumimarginaali valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulule uurimisperioodil. Tootmiskulud, mille kohta andis teada üks kolmest liidu tootjast, arvutati standardkulude (tooraine kulu pluss töötlemiskulud pluss müügi-, üld- ja halduskulud) põhjal ümber, sest tegelikud kulud ei olnud esinduslikud, kuna uurimisperioodil müüdud teatud tootekoodide puhul oli tootmismaht väga väike.

(271)

Komisjon tegi kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes asjaomaste riikide koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks ja mida kohandati impordikulude ja tollimaksude võrra, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdluse tulemusena saadud vahe väljendati protsendina kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(272)

Selle tulemusel jäid turuhinnast madalama hinnaga müümise marginaalid vahemikku 75,4–127,1 %, kui võrrelda Hiina CIF-hindu liidu tootmisharu EXW hindadega, ja vahemikku 104,4–110,0 %, kui võrrelda Taiwani CIF-hindu liidu tootmisharu EXW hindadega.

(273)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles mitu huvitatud isikut üksikasjalikumat kahjuarvutust. Komisjon oli seisukohal, et kõikidele huvitatud isikutele oli üksikasjalik kahjuarvutus juba edastatud. Komisjon järgis oma tavapraktikat ning avalikustas kõik olulised järeldused, võttes arvesse allikandmete konfidentsiaalsust.

(274)

Mitu huvitatud isikut leidis, et kolme valimisse kaasatud liidu tootja tootmiskulude võtmine mittekahjustava hinna arvutamise aluseks ei ole õige, sest puuduvad tõendid, et nende tootjate tootmiskulud on kogu liidu tootmisharu jaoks tüüpilised. Kõnealused huvitatud isikud ei suutnud selgitada, miks peaks komisjon sellel konkreetsel juhul kõrvale kalduma oma tavapraktikast, mille kohaselt kasutatakse valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulusid. Lisaks, vastupidiselt esitatud väitele, tehti uurimisega kindlaks, et kolme valimisse kaasatud liidu tootja tootmiskulud on tegelikult liidu tootmisharu jaoks tüüpilised. Uurimise ajal ei tuvastanud komisjon ühtegi küsimust ega probleemi, mis viitaks asjaolule, et valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulud ei ole samasuguse toote jaoks tüüpilised.

(275)

Kõnealused huvitatud isikud väitsid ka seda, et turuhinnast madalama hinnaga müümise marginaalide arvutus on vale, sest statistika kohaselt on ühe liidu kolmest valimisse kaasatud tootja keskmine hind teiste tootjate omadest tunduvalt kõrgem. Kuigi komisjon tunnistab, et ühe liidu tootja hinnad on teiste tootjate hindadest kõrgemad, tuleb märkida, et hindade analüüsimine CN-koodide tasandil on eksitav, kuna selle puhul ei võeta arvesse aluseks olevat tootevalikut ja tõsiasja, et teatud tooted olid tootevalikust välja arvatud. Lisaks, nagu eespool märgitud, tehti turuhinnast madalama hinnaga müümise marginaalide arvutused tooteliigipõhiste tootmiskulude alusel. Seega kasutati vaid vastava tooteliigi tootmiskulusid.

(276)

Pealegi, kui komisjon ka oleks kõnealuse liidu tootja tootmiskulud välja jätnud ning kasutanud ainult ülejäänud valimisse kaasatud liidu tootjate kuluandmeid, oleks tulemus ligikaudselt sama. Sellel meetodil põhinevad turuhinnast madalama hinnaga müümise marginaalid jäävad vahemikku 60–95 %, kui võrrelda Hiina CIF-hindu liidu tootmisharu EXW sihthindadega. Selle taotluse heakskiitmisel ei oleks lõplikele meetmetele siiski mingit mõju. Edasine tooks kaasa tooteliikide võrdlemise hoopis teistsuguse tooraine põhjal. Seega lükati see väide tagasi.

(277)

Mitu huvitatud isikut väitis, et standardsete kulude kasutamine tegelike kulude asemel tõi kaasa moonutatud sihthinna, sest mitmeid tooteomadusi ei võetud arvesse. Selles küsimuses märkis komisjon, et jättis ühe valimisse kaasatud liidu tootja esitatud tootmiskulud tähelepanuta, sest – erinevalt huvitatud isikute väitest – oleks tegelike tootmiskulude kasutamine toonud kaasa moonutatud tulemuse. Standardse kulumeetodi kasutamine võimaldas komisjonil jätta välja ebatüüpiliselt väikeste mahtude põhjustatav moonutus. Seepärast kinnitas komisjon kasutatud metoodika korrektsust.

(278)

Mitu huvitatud isikut väitis, et turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel kasutatud metoodikat tuleks rakendada ühtlaselt, st vaatlusaluse toote ja samasuguse toote puhul tuleks kasutada sama tooteliigi rühma. Komisjon tunnistas algselt kasutatud metoodika puudusi ning vaatas turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuse üle. Komisjon märkis, et see muudatus mõjutas vaid neid tooteliike, mille puhul kasutati toorainena õmblusteta torusid, ning neid eksportivaid tootjaid, kes nimetatud toorainet kasutavad. Seega jäävad uued turuhinnast madalama hinnaga müümise marginaalid vahemikku 75,7–112,2 %, kui võrrelda Hiina CIF-hindu liidu tootmisharu EXW sihthindadega.

(279)

Pärast järelduste teistkordset avalikustamist väitis mitu huvitatud isikut, et eksportivate tootjate hindade võrdlemine sihthinnaga, mis on kehtestatud õmblusteta torudest valmistatud toruliitmike materjaliklassi põhjal, ei ole korrektne. Lisaks kordasid huvitatud isikud väidet, et sihthinna oleks pidanud kehtestama iga tooteliigi, mitte iga materjaliklassi jaoks.

(280)

Komisjon märgib, et püüdis teha arvutuse huvitatud isikute taotluse kohaselt, st tootekoodidepõhist analüüsi. Saadud tulemused olid teatud tootekoodide puhul aga ebausaldusväärsed, sest liitu imporditud ja liidu tootjate toodetud mahud olid oluliselt erinevad. Seepärast leidis komisjon, et põhjendustes 270 ja 271 kirjeldatud metoodika on usaldusväärsem, ja seega lükati see väide tagasi.

(281)

Kuna rohkem märkusi ei olnud, kinnitas komisjon, et Taiwanit puudutavad turuhinnast madalama hinnaga müümise marginaalid jäävad põhjenduses 272 toodud tasemele.

(282)

Eelneva põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, olema järgmised.

(283)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõikide teiste äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohi kohaldada ühtegi individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(284)

Äriühing võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist juhul, kui ta muudab oma juriidilise isiku nime või asutab uue tootmis- või müügiüksuse. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile. Taotlus peab sisaldama kogu asjakohast teavet, sealhulgas järgmist: äriühingu tootmisega seotud tegevuste muutmine; omamaine ja ekspordimüük, mis on seotud näiteks nimevahetuse või tootmis- ja müügiüksuste muutmisega. Kui see on põhjendatud, uuendab komisjon individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingute nimekirja.

(285)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehiilimist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tollile kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(286)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, tuleks kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(287)

Hea halduse huvides kutsus komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(288)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

a)

ei ole uurimisperioodi jooksul (1. oktoobrist 2014 kuni 30. septembrini 2015) eksportinud liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet;

b)

ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid, ning

c)

on vaatlusalust toodet tegelikult liitu eksportinud pärast selle uurimisperioodi lõppu või et ta on võtnud tühistamatu lepinguga kohustusi märkimisväärsete koguste eksportimiseks liitu, siis võib muuta artikli 1 lõikes 2 toodud tabelit, lisades valimivälistele koostööd tegevatele äriühingutele uue eksportiva tootja, kelle suhtes kohaldatakse seega valimisse kaasatud äriühingute kaalutud keskmist tollimaksumäära.